22.mai-28.mai 2011korraldas Eesti Ehitajate Liit õppereisi kutseõpetajatele Norra Kuningriiki, tutvumaks sealse hariduselu korraldusega ning ehituseriala õppimise ja õpetamisega. PKHK-d esindasid seekord kutseõpetajad Ene Parmas, Ingrid Kruusla ja Kai Pajumaa. Õppereisi eesmärgiks oli külastada Oslo erinevaid kutseõppeasutusi ja haridusasutusi. Esimesel päeval saime tutvuda Oslo kaasaegseima ehitistega, nagu Oslo vastne ooperi- ja balletiteater. Maja on ehitatud osaliselt täidetud mere põhja ja oma olemuselt meenutab kaldale uhutud jäälahmakat.

Et hoone on ehitatust on rahastanud oslolased, on hoone vestibüül ja katus avatud linnakodanikele. Linnarahvas ja külalised kasutavad seda võimalust hoolega. Ooperimaja giidi juhtimisel saime heita pilgu ka suletud alasse – lavatagustesse töökodadesse ja ka väga hea akustikaga saali. Ööbimiseks oli meile broneeritud toad Holmenkolleni suusakeskusesse suure hüppemäe vahetusse lähedusse.

Teistel päevadel külastasime Oslo haridusasutusi ja kutsekoole. Hellerudi ehituskoolis tegelesid õppurid meie külaskäigu ajal parajasti oma õpimapi korrastamisega. Poisid nagu meie omadki „sebisid „ kaaslaste abil puuduvaid materjale ja olid avalalt varmad küsimustele vastama (inglise keeles). Tegelikult ei jää meie kooli praktika baas oluliselt sealsele alla. Norra ehitustudengid õpivad üldiselt kaks aastat koolis ja ühe aasta töötavad ettevõttes ning seejärel saavad õiguse sooritada kutseeksam.

AHO arhitektuuri- ja tööstusdisaini kool oli endale ruumid saanud vanasse lambitehasesse. Muljetavaldav oli sealsete tudengite maketiehitamise võimalused. Et tegu on loominguliste inimestega, siis kool on avatud ööpäevaringselt, kus noored kunstnikud saavad oma pööraseid ideid ellu viia puidu-, metalli- ja plastiku töötlemise töökojas. Seal maal on hea tava, et kunstnik teeb oma kavandi põhjal vähendatud mõõtkavas või suisa 1:1-le maketi. See võib olla paberist, puidust, metallist, plastidest.

Oslo kutsekoolis (Fagskolen i Oslo) koolitatakse kutse omandanuid ehitajaid, elektrike ja teiste erialade esindajaid keskastme juhtideks. Koolil on pikk ajalugu ja väärikas positsioon Oslo hariduselus. Selles koolis toimus tõsine „nännivahetus“ nemad meile ja meie neile. (Meie pr -mehele väike nüke! Teiste koolide nänn oli tegusam, omakoolinäolisem ja rikkalikum.) Osalesime ka ühes BIM –projekteerimise tunnis.

Üht ehitusobjekti väisasime ka, millel töötasid kohalike kõrval lätlased ja kolm eestlast –viimistlejat. Tegemist oli puitkarkass-ühepere elamutega, mida ehitusmeister ise nimetas passiivmajadeks. Majade eeldatav eluiga on planeeritud 30 aastaks! Üheks uuenduseks oli see asjaolu, et hoonet ehitatakse enamjaolt kilekatuse all, et materjalid ei saaks ehitamise ajal sademete mõjul märjaks. Ja kui me siin peame maja ehitamiseks maa sisse kaevuma, siis seal sellel platsil esimeseks tööks oli hoopiski pinnase täitmine 28 m võrra.

Kultuuri programmi raames külastasime arhitektuuri muuseumi, suusamuuseumi, vanu laevu Kon-Tiki-t ja Fram-i, erinevaid toitlustusasutusi. Kolasime linna raekojas ja peatänava melus. Omal käel kolasime Holmenkolleni suusaradadel ja spordirajatistel. Suur suusahüppemägi on tõeline betoonkoloss. Julged mehed, kes sealt meie rõõmuks alla hüppavad!

Väga hea mälestus jäi Oslo transpordi korraldusest. Poole tunniga all-linnast võõrastemaja koikusse (tudisevate põlvedega ebasportlik lausmaa õpetajaskond, ületas seal igasuguseid loodusjõude, tõustes rongi ja kondiauru abil 350 m kõrgusele merepinnast).

Viimase jahmatava elamuse osaliseks saime Oslo lennujaamas. Seal ilutses longus , aga terasest fallos oma ülielusuuruses. Naisõpetajaskonnas tekitas see installisatsioon ebalevat elevust (pilt sai ikka tehtud), aga meesõpsid nautisid justkui võitu viikingite üle, kõhistasid naeru ja keerutasid objekti läheduses fotografeerides.

Õppereis oli tore ja vajalik, sellele vaatamata, et alles veel nüüd on jalad mäkke ronimisest kanged. Fagskolen i Oslo juhatajale sai ka „kärbes“ pähe pandud, et nad ka mujalt tulnud tudengeid kooli vastu võtaks. Lubadus oli selline, et kel norra keel

suus ja eriala omandatud või 5a aastane töökogemus, võiks aasta pärast kooli nimekirja kandideerida.