Nõukogude Liit pärast Nõukogude Liit pärast II maailmasõdaII maailmasõda

Jossif Vissarionovitš Stalin (1922-1953)

Maailma suurim sõjavägi: 11,4 milj 2,9 milj

1945-48 Ida-Euroopa allutamine

1949 aatomipomm 1950-1953 Korea

sõda

Stalini aegne majandus USA abi 1945 tööstustoodang

91%, põllumajandus 60% sõjaeelsest (ületati 1950 ja 1952)

1947 kaotati kaardisüsteem

1949 VMN reparatsioonid vangide, repatreeritute ja

represseeritute tööjõud 1946-47 näljahäda varimajandus, defitsiit

Stalini sisepoliitika

terror, GULAG– 1950 kandis karistust

vähemalt 5,5 milj inimest

isikukultus massipropaganda võimuvõitlus

– Leningradi süüasi 1952 NLKP nimi

– Malenkov, Beria, Bulganin ja Hruštšov jõupositsioonile

Stalini surm

5. märts kell 21.50 Stalin suri.

Beria– suhete parandamiseks

läänega– loobumine sotsialismist

SDVs– liiduvabariikide etteotsa

kohalikud Beria arreteeriti 26.

juunil, hukati detsembris

Nikita Sergejevitš Hruštšov (1953-1964)

1955-57 võimuvõitlus Malenkovi ja Molotoviga

Sula– Rehabiliteerimine– koju said Saksa ja

Jaapani sõjavangid– liiduvabariikide õigusi

suurendati– isikukultuse

hukkamõistmine XX kongressil

– Stalini matmine

Hruštšovi välispoliitika

953 Ida-Berliini ülestõus

1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis

1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis

Hruštšovi majanduspoliitka Malenkov

– suurem tähelepanu sotsiaalsetele oludele, palkade ja pensionite tõus

Kosmosetehnika areng– 1957 sputnik– 1961. 12. apr Gagarin

Hruštšov– kampaaniad: uudismaad,

maisi kasvatamine jne– 1959 parteikongress:

sotsialism on lõplikult võitnud, kommunism saabub 1980

Hruštšovi lõpp 1963 viljaikaldus, vilja

hakati sisse ostma kartus, et jätkub

varasema režiimi kuritegude paljastamine

nomenklatuurile ei meeldinud parteiametite tähtajalisteks muutmine

1964 okt võeti maha „tervisliku seisundi tõttu“

suri 1971

Leonid Iljitš Brežnev (1964-1982)

Kossõgin ja Podgornõi

kaotati tähtajad parteiametitele

ideoloogiline surve dissidentlus

– Solženitsõn, Sahharov 1982. a Poliitbüroo

liikme keskmine vanus 68

Brežnevi majandus 1965 Kossõgini reform –

suurendati ettevõtete ja liiduvabariikide iseseisvust

1970 stagnatsioon, naftahinna tõus tõi ajutist leevendust

ekstensiivne areng – tööviljakus tööstuses 40% USA tasemest, põllumajanduses 15%, erandiks sõjatööstus

korruptsioon

Brežnevi välispoliitika

1968 Tšehhoslovakkia– Brežnevi doktriin,

SRP 1 ja SRP 2 Helsingi protsess 1979 sissetung

Afganistani

Juri Vladimirovitš Antropov (1982-1984)

1967-82 KGB ülem mõistis reformide

vajadust, kuid suri enne, kui midagi teha jõudi

Konstantin Ustinovitš Tšernenko (1984-1985)

Brežnevi poliitika pooldaja