NR 20 (64) 17. mai 2007

OÜ Saare TõrvAsutatud: 2005Omanik: Margo BerensTöötajaid: 3Tegevussuund: puutõrva ja tõrvaõli tootmine, pa-kendamineKäive: 900 000

Ühest ahjutäiest saab 70-80 kg tõrva.

Enn Berens on tõrva ajanud 8 aastat ning ta koduõuel seisab kaks ahju.

Niimoodi see tõrv ämbrisse tilgub...

Kännujurakad laseb Enn masinaga tükkideks.

Tõrvaahi on Enn Berensi enda välja mõeldud.

Puhta tõrvaga kaetud laud (paremal) ja linalõliga lahjendatud tõrv.

...ja nii tõrvamees selle tühjendada viib.Fotod Irina Mägi

Heli Salongheli@meiemaa.ee

Tõrvas mees katust. Nii algab tuntud lugu sellest, kuidas varesel tõrvatud katusel kord nokk kinni ja saba lahti oli ning siis jälle vas-tupidi.

Ajas mees kändudest tõrva – al-gab aga see lugu, kui käisime Lü-manda lähedal vaatamas, kuidas Enn Berens oma koduõuel tõrva toodab.

Umbes kaheksa aastat on seda tööd tehtud ning mees on rahul, sest pole vaja kuskil kaugel tööl käia ega kellegi alluv olla. Nii palju siis-ki firmas ülemust ja alluvat on, et kui firma loodi, sai see poja nime-le ja isa töötab edasi FIE-na. Rahul on mõlemad.

Südatalvel tõrva ei aja, ilmad peavad ikka pisut soojemad olema ja nii on kändude põletamine käi-nud märtsi teisest poolest.

“Mida vanem känd, seda parem, neil on “pekikord” juba ümbert ära läinud ja jäänud ainult süda, mis tõrva annab,“ näi-tab Enn tõeliselt pehkinud männi-kännule.

Enn on saanud kaubale ja korjab kände ka riigi-metsast ning eriti head olevat 1969. aasta tormis murdunud mändide kännud.

“Vanas kännus on tõrva rohkem, sest juurte kaudu on ta endasse pal-ju tõrva kogunud,“ teab Enn.

Tõrvamehe taluõuel on kaks tõr-vaahju, mille ehituse on ta ise väl-ja mõeldud ja mida alguses tuli ka paar korda ümber teha, et kõige õi-gem variant leida.

Tõrvaahjule pannakse ülevalt kaks ruumi männipuid sisse, sule-takse õhukindlalt ja siis tehakse tuli ahju alla. Kännud tulega üldse kok-ku ei puutu – suur kuumus ajab pui-dust tõrva välja. Ahi peab küdema 500 kraadi juures, siis hakkab tõrv jooksma. Alguses 2–3 tundi jook-seb tõrvast vett ja siis tuleb juba ehtne tõrv. Ahi köeb 12 tundi ja sel-le aja jooksul kulub ära 1,5–2 ruu-mi tavalisi puid. Enamasti teeb Enn igal nädalal ühe ahjutäie ja nii kü-tab ta suve jooksul ära umbes 40 ah-

jutäit.“Siis on ahi omadega üsna läbi ja

tuleb seda kohendama hakata,” sel-gitab Enn.

Ühest ahjutäiest saab 70–80 kg tõrva ning just sellisena nagu see ahjutorust välja jookseb, niisuguse koostisega see ka kanistritesse lä-heb. Kui aga tahetakse saada hele-damat tooni, lisatakse juurde lina-õli.

Ennu õue peal ringi vaadates te-kib tahtmatult küsimus, kas ta oma maja on ka tõrvaga üle võõbatud.

“Siis oli veel Pinotex ainuvaldav ja nii ei saa ma ostjate ees uhkusta-da, et vaadake, minu maja on hea näide puidu tõrvamisest.”

Küll aga on Ennul ette näida-ta erineva värvitooniga lauajupid, kus näha, mis tooni jääb puit siis, kui kasutatud on puhast tõrva, ja milline on puit siis, kui tõrv on li-naõliga 50 ja 25 protsenti lahjen-datud.

Huvitav on teada, et puutõr-vast tehakse ka ravimküünlaid ja

tõrva kasutavad jahi-mehed söödakohtade juures, kus tõrvatakse mõnel toekamal puul külg ära ja seda kasu-tavad metssead süga-mispuuna.

Tõrvaajamise juures on füüsili-selt kõige raskem kändudega ras-simine. Need tuleb ju metsast kät-te saada, koju tarida ja siis lasta läbi masina, mis kännujuurikad paraja suurusega tükkideks teeb.

Tõrvatootjaid Saaremaal roh-kem ei olegi ja ega Eestiski küm-met tegijat kokku tule. Nii et Enn võib uhke olla – ta on ühe väga erilise ameti esindaja. Mehe tööd mõistetakse hinnata, sest egas muidu käida puutõrva siitsamast koduõelt ostmas nii saarelt kui mere tagant. Ühe kilogrammi saab Ennu käest hinnaga 60 kroo-ni pluss käive.

Mõnusa jutuga Enn ütleb, et tõr-va on käinud viimas ka Lümanda tüdrukud, kes pidavat oma sõrme-küüned tõrvaga ära värvima, sest see laskvat hästi poisse haarata ning kinni hoida. Mine võta kin-ni – ehk ongi need lood niimoo-di, aga selge on see, et puutõrv on üks väärt aine igatahes.

Tõrvamine on mõnus tegevusPuidukaitsevahenditest on tõrv kõige ürgsemSelle firmaloo võib taas kanda nende lugude hul-ka, kus pärast kohalkäimist on toodangu lõhn veel kaua ninasõõrmeis. Tõrva lõhn just niimoo-di meile külge ja ninna jäi.

� NR 20 17. mai 2007

TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaEeviLaanemaa,tel4555951,eevi@meiemaa.ee Kuressaare SõnumidtoimetajaAlverKivi,tel4556619,alver@meiemaa.eeREKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 helen@meiemaa.ee,•ReklaamiagentuuridEvelyAavik tel455789,5119268 evely@meiemaa.ee•Kujundaja ValmarVoolaid valmar@meiemaa.ee•Küljendaja MerikeKuusk merike@meiemaa.ee

Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv12000.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare

Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!

Karoliina UusSündinud 14. veebruaril (sünnikaal 3424 g, pikkus 49 cm).

Mark Mevon Henry VäliSündinud 16. märtsil (sünnikaal 3984 g, pikkus 53 cm).

NR 20 17. mai 2007 �

Uus saaremaine toodeTeata uuest tootest aadressil evely@meiemaa.ee või telefonil 511 9268

Otsin kodu

Uut kodu otsib emane, 1- aastane toakoer MATILDE e. Matu.

Koer on elavaloomuline ja sõbralik. Koer asub hoiu-kodus.

Teave tel. 452 9476 või 5333 7263

Soovi korral saab kroonidkampaaniahoiusele minevatekseurodeks vahetada Eesti Panga kursiga (1 EUR = 15.6466 EEK),mis on soodsam kui panga tavaline vahetuskurss.Pakkumine kuni 30. juunini 2007.

Hoiuse tähtaeg 13 – 24 kuud.Võimalus intressid kättesaada iga kuu!

Kuressaare: Tallinna 8, tel 453 1691www.krediidipank.ee

Kevadel rahapuu kasvama!Tähtajalise hoiuse aastaintress 4,5 %

Saare maavalitsuse ja ettevõtjate koostöö tule-musena on nendel saarlastel, kes peavad viie-tunnist autosõitu kurnavaks, võimalus mitu korda kiiremini Riiga sõita.

Baltimaade pealinn on juba ise majandus- ja kultuurikeskus ja sealt peaks iga saarlane enda jaoks midagi leidma, kes kultuurielamuse, kes mõne hea ärikontakti. Lisaks on Riiast võima-

lus edasi lennata juba teistesse suurlinnadesse tunduvalt suurem kui meie oma pealinnast.

Riia ja Kuressaare vahel lendab kaks korda nädalas (neljapäeviti ja pühapäeviti) Air Bal-ticu Fokker 50 ja reis kestab vaid 45 minutit.

HIND: edasi-tagasi pilet 1375 kr , ühe otsa pilet 665 kr.

KURESSAARE – RIIA - KURESSAARE15. maist algas kõigis Eesti turismiinfokeskustes uus hooaeg, mis nüüd kestab poole septembrini.

Kuressaare ja Kärdla infopunktide juhid Karmen Paju ja Raivo Tõnissaar on mõlemad üle kümne aasta seda tööd teinud ja naudivad suhtlemist.

Hannes Hanso koos viie kaaslasega on jalgrattaretkel Uhhuduur 2 jõudnud Indiast Butaani, sealt jätkub nende teekond läbi Lääne-Bengali Bangladeshi. Meeste huvitavamatest seiklustest anname ülevaate ka edaspidistes Nädalalõp-pudes.

Traditsiooniliselt ilmuvad lehes pildimäng, tarkuseküsimus, ristsõna ja sudo-ku mõistatus, mille edukaid lahendajaid ootavad auhinnad.

Veljo Kuivjõgi, Nädalalõpu toimetaja

Nädalalõpus turismihooaja algusest

� NR 20 17. mai 2007

Killuke õpilastööde näitusest.

Kooli tüdrukud ja õpetajad esitamas tantsu sallidega.Fotod Janne Nurmik

Laulu “Kikilips” tarvis oli poistel ka endil kikilipsud ette sättida.

Koos klounidega sai oma oskusi proovile panna võimle-misrõngaga keerutamises.

Mootorratturi tants.

Janne Nurmikjanne@meiemaa.ee

Eelinfoks niipalju, et prae-gu õpib Kallemäe kooli Ku-ressaare filiaalis erinevatel kooliaastatel kokku 17 õpi-last, neid õpetab ja hooldab 8 õpetajat ja 4 õpetajaabi.

Kevade saabumist ja ema-depäeva on loomulikult oo-datud ka nende majas.

Igatsus päikese, linnulaulu ja roheluse järele ning vajadus saada osa lä-hedaste tähelepanust ja hellusest on tunded, mis meis inimestena kõigis ühtmoodi eksisteerivad.

Kooli õppejuhilt Pi-ret Kaminskaselt saan teada, et ettevalmistu-sed tänaseks esinemi-seks on kestnud juba pikka aega. „Sellise suure kontserdi etteval-mistus kestab meie ma-jas ikka terve veerandi,” lau-sus ta. ”Eks see on laste ja nende õpetajate poolne kin-gitus vanematele ja lähedas-tele ning tuleb see välja just nii nagu tuleb.”

Lapsi õpetades kasutavad toimetulekuklasside õpeta-jad põhiliselt loovteraapia tehnikaid – liikumis-, kuns-ti- ja muusikateraapiat. Ees-märk ikka üks, pakkuda uusi positiivseid kogemusi.

Koostöös kooli muusika-õpetaja Kerli Remmelgase-ga on kokku pandud esine-miskava, kunstiõpetaja Tiia Evestuse abiga kujundatud õpilaste kunstitööd näitusel.

Enne kontserdi algust näen koridoris tavapärast oma ja sõprade uute esinemisriiete ülevaatamist ja kiitmist, esi-nemisootuse elevust ja äre-vust.

Esinemisvõimalus on antud igaühele

Kontserdi kava on üles ehitatud iga last arvesta-valt. Ükski ei jää kõrvalt-vaatajaks. Esineda saavad klassid eraldi ja kogu kool ühiselt. On ühele väärika-le peole kohaselt nii laulu kui tantsu. Kogu esinemis-aja vilksavad laste pilgud oma muusikaõpetajale, sealt saab tuge ja kinnitust,

et kõik läheb hästi. Siiras esinemisrõõm, mis

kandub minu kui lihtsalt pealtvaatajani, on ääretult liigutav. Pean kurgus kipita-vaid, väljapääsu otsivaid pi-sarad päris mitu korda kõvas-ti tagasi hoidma.

Laste esinemise lõppedes saabuvad saali üllatusesine-jad – klounid. Nende valla-tud jõu- ja ilunumbrid löö-vad laste silmad särama ja lõbustavad ühtviisi nii lap-si kui õpetajaid. Oma oskusi saab proovile panna võimle-misrõngaga keerutamises ja pallidega žongleerimises.

Kontserdi lõpetab ühine pesemistants, pärast mida on just õige minna kohvilauda maiustama. Viimane on hea võimalus ka vanematel oma-vahel tuttavamaks saada, va-hest üksteisele nõu ja jõuga

toekski olla. Kaunist kevadpäeva jääb

emale või lähedasele mee-nutama kingiks saadud väi-ke mandariinitaim, kaelakee, kaart ja väike üllatuspakk. Kõik ikka õpetajate juhenda-misel laste endi meisterdatud. Maja täis siirust ja mõistmist

Kontserdilt lahkudes jää-vad minusse tajutud tunded siinse maja laste siirusest ja vahetusest, õpetajate kan-natlikkusest ja mõistmisest ning vanemate julgusest as-tuda vastu raskustele, mida elu keerdkäigud neile teele pillutanud.

Ja kindel on see, et ke-vad on saabunud kõigi meie õuele ja olemine on sellest justkui kergem. Ka nende, kelle tiivad ehk väga kõr-gele ei lennuta.

Juba homme läheb aga igapäevane elurütm Tallinna tänaval asuvas majas oma rahulikku rada edasi.

Hommikuti õppetun-nid, lõunast iseseisev ja vaba tegevus, jalutus-käigud õues. Sügiseks on lootust saada aga päris oma majja, mille ehitus praegu aktiivselt käib. Uus maja peaks kergendama nii laste

kui õpetajate tööd ja tege-misi. Seda paljuski tänu asu-kohale, sest vaid jalutuskäi-gu kaugusele jäävad siis nii haigla, lastekodu, päevakes-kus kui ka meie linna kaunis park ja rand.

Kevad muudab olemise kergemaksMaikuu suursündmuseks on kujunemas emadepäevale pühendatud kevadkontserdid

Mõned päevad enne emadepäeva on Kallemäe kooli Kuressaare filiaalis rohkelt sagimist ja ele-vust. Kohe-kohe on algamas üks traditsiooniks saanud kahest suurest kontserdist – kevadkont-sert. Käisin vaatamas, kuidas neil ettevalmistu-sed läinud ja mida vanematele või lähedastele kontsertesituseks selgeks õpitud.

Igatsus päikese, linnulau-lu ja roheluse järele ning vajadus saada osa lä-hedaste tähelepanust ja hellusest on tunded, mis meis inimestena kõigis ühtmoodi eksisteerivad.

NR 20 17. mai 2007 �

Vahepeal on juhtunud niipalju, et Saaremaal käis taas külas muu-

sikakollektiiv Bangkokist. Seekord siis vahva ansam-bel Chulalongkorni ülikooli juures olevast algkoolist. An-sambli moodustasid lapsed vanuses 8-13a ja nende vane-mad. Kas pole suurepärane ja järgimist vääriv idee perede liitmiseks!

Saaremaal anti 2 südamlik-ku kontserti: üks Kärlal koos kohaliku muusikakooli laste-ga ja teine kultuurikeskuses. Siinjuures minu suurim tänu kultuurivara lahkele ja abi-valmis rahvale, kes õla ala pa-nid.

Külalistele meeldis kanges-ti taas meie nende jaoks väga külma kliimaga saar. Sestap olid vist ka kõige populaar-semad kaubaartiklid – kirjud kootud kampsunid, pleedid ja mütsid. Mis nendega Tais teha, vat seda ei oska ma küll ära arvata. Sain just laupäeval kirja, et neil on 40 kraadi soo-ja

Näitasime oma külalistele maalambaid, soovijad said ka ise lambapügamist proovida ja kedervarrega lõnga kedrata. Ka ökoseebi tegu on kauge-tel külalistel nüüd vist selge. Ning saare maatoitki maitses hästi, kuigi kohupiima ja kis-selli söömist tuli laudkonda-dele ette näitamas käia.

Usun, et sellised külaskäi-gud on väga olulised nii nen-de, kui meie suurtele ja väikes-tele inimestele. Annab see ju aimu sellest, et kuigi maad ja kultuurid on teineteisest väga kauged, siis inimesed on oma südames ikka sarnased – lap-

sed müravad ja teevad koerust igal pool ja vanemad rõõmus-tavad oma laste üle nii siin kui sealpool maad ja vett.

Pisiut pidasime plaani ka juba uue lasterühma Saare-maale toomise üle.

Eraldi tahan mainida üht pealtnäha väikest detaili: ta-gasiteel Tallinna rääkis rüh-majuht, et üks kauge külaline oli meie turul sisseoste tehes kella kaotanud ega lootnudki seda enam tagasi saada (tea-da ju need turud!). Kuid kui mitme tunni pärast turu taga bussi kogunesime, siis ootas mees, kes turul toredaid pui-dust suveniire müüb, turu vä-ravas lootuses kaotatud asi omanikule tagastada. Turg oli ammu suletud, kuid tema ikka ootas. Ja andis kella omaniku-le tagasi.

Saate aru – nii pisike asi – ja kui palju see meie lin-na, saare ja kogu Eesti

positiivsele kuvandile pluss-punkte lisab!

Minu siiras tänu sellele härrale. Kahjuks ei tea ma ta nime, kuid nägu tean ja täna-da ma teda tahan.

***20. ja 27.mail on taas plaan

teha üks teistmoodi pärimus-matk. Seekord vaataksime ringi Leisi kandis – Triigis. Tutvume mereäärsete vääris-elupaikadega, vaatame üle Saaremaa esimese ametliku supelranna. Saame aimu en-disaegse tellisetehase tööst ja laevaehitusest. Muuhulgas vaatame ka eesti maalambaid ja saame kuulda nii mõnda-gi huvitavat inimese ja lamba kooselust läbi aastatuhande-te. Kas teate, et meie tavaline

maalammas pole mitte liht-salt must või valge, vaid täitsa värviline? Oma silm on ikka kuningas. Võtke lapsed kaasa ja tulge vaatama.

Koguneme pühapäeval kell 11 Leisis Sassi maja ees, sealt liigume ühistelt edasi. Lisain-fo numbril 526 9974.

Järgnevatel nädalavahetus-tel katsetame taimedega lõnga värvimist. Huvilised saavad ka ise oma lõngavihi värvivet-te pista! Värvimemm juha-tab meid läbi taimede tihniku värvide maailma. Oma lõnga pole vaja kaasa võtta, materjal ootab huvilisi kohapeal.

Edaspidiste plaanide hulka jäävad pühapäevased savikoja külastused ja rattamatkad gii-di saatel. Aga sellest kõigest juba järgmistes lehtedes.

Maarika Toomel, Pärimusmatkad

PärimusuudisedPühapäevastes matkades on olnud väike paus. Kuid see ei tähenda, et matkad otsas oleksid. Otse vastupidi! Seda rohkem on meil ideid ja plaane, mida ka sinuga, kallis lugeja, ikka jagada tahame.

On vara hommik, astun uksest välja, õue pealt kostub tohutu kisa. Esimene mõte oli kohe, et roherähn on taaskord ennast siia sisse seadnud. Hääle suunas minnes ja silmadega puid

jälgides, otsisin suurt lindu. Praegusel ajal, kui puud pole lehes peaks nagu roherähn hästi näha olema. Aga keda ei ole, on lind.

Kust see hääl siis tuleb? Seisan puu all ja lasen silmadega puulad-vast kuni juureni välja. No, ei näe hääle tekitajat. Ometi tuleb see hääl otse minu eest. Teen paar tiiru ümber puu, ikka ei näe. Ise olin täiesti kindel et see peab olema roherähn. Läksin tuppa ja kuulasin arvutis roherähni häälitsust, täpselt samasugune.

Õhtul võtsin asja käsile. Ootasin kuni lind taas häält tegi. Liikusin vaikselt hääle poole ja jälle silmadega otsides hääle tekitajat. Taas-kord ei näe kedagi. Tegu oleks nagu vaimuga, hääl on, aga lindu ei ole. Üritasin järgi vilistada ja mõningase ürituse järgi tuli ka vastus. Vilistades jätkasin otsimist.

Otsingud kandsid vilja. Ei läinud kaua, kui lind avastatud. Põõ-saste vahelt, maha saetud puude otsas paistis väike lind. Nokk taeva poole suunatud. Kui ise ei oleks näinud, siis poleks ka uskunud, et nii väike lind suudab niivõrd võimast ja valju häält teha.

Fotole sain ta aga hiljem. Vahepeal oli ta lennanud kuuse okste va-hele. Jällegi häält oli kuulda, aga lindu ennast näha ei olnud. See-kord ma juba teadsin, millist lindu otsida. Lind peitis ennast pesakas-tis, mille me olime paigaldanud eelmine kevad. Sealt samast sain ka ta fotole. Linnu liigi ma vaikselt arvasin juba ära, aga kindluse mõt-tes vaatasin ka lindude välimäärajast. Tegu oli väänkaelaga, rähni-de sugulasega.

www.valmarvoolaid.com

2 x erakogu

� NR 20 17. mai 2007

Tänapäeval pole väetise hoidmiseks mingeid eri kuure tarvis. Lihtsalt väetis säilub kottides. 5. aprill. Kõljala.

Sellised pliidid olid Karujärve elanikel V ene ajal. 12. aprill. Karujärve.

Veiko Maripuu ja lambapoiss Penno on teel lasteaeda lastele külla. Veiko on Pennole emme eest. 12. aprill. Kuressaare.

Jäär on küllaltki isepäine loom. Kui keerad talle selja, võid müksu ribide vahele saada. 18. aprill. Ratla. Karen Allas vaatab jääraga tõtt ja liigub selg ees aiaaugu poole.

Aprill pildisIrina Mägi

NR 20 17. mai 2007 �

Juhan Jupp esitles esmakordselt Saaremaal Pilguse mõisa juurest kaevamistööde käigus leitud vändafoni. 1. aprill. Naljapäeval Kuressaares.

Eks iga mees teeb ikka seda tööd, mida ta kõige paremini oskab. 1. aprill. Kuressaare spordihoone, kohtu-mine võrkpallis, Selver - Tartu Pere Leib. Palliga Argo Meresaar, kommenteerib Alver Kivi.

Silver Eensaar võidutses. Järjekordne kontrollpunkt on võetud ja ees on lõpusirge. 8. aprill. Karujärve. Orienteeru-misvõistlus Metssiga 2007.

Lendan sinu poole, et öelda, kuidas sa mulle meeldid. 18. aprill. Kuressaare. Vaekoja katus.

Enne, kui vägevaks kihutamiseks läheb, tuleb kiiver kindlalt pähe kinnitada. Riho Räim saab sellega turvaliselt hakkama. 24. aprill. Tori abajas.