Nr. 6 (206) / september 2014

Hel li ta valt loo pis päi-ke kii ri tar ku se päe va hom mi kul roo sa ja

punn põsk se koo li ma ja pea le. Sir ge tee üle uh kel da va mu ru-p lat si kan dis koo li poo le si re-säär seid ja rõõm sa meel seid lap si. Roo sid rõõ mus ta sid ja la vend li pah ma kad lah va ta sid lõh na de ga.

Ro man ti kast oli siis ki asi kau gel. Äre vad olid nii uu te koo li jut si de kui ka nen de va ne-ma te näod. Su vi teeb ik ka oma trik ke, st lap sed saa vad mär ka-ma tult meet ri te vii si pik kust juur de ja õpe ta jad lä he vad sü gi seks ai na ilu sa maks. Tõ si, ke va deks on tea tud oma du-sed nen de när vi süs tee mis ja ju mes ni ge la maks jää mas.

Eks iga õpi la ne pea ise reh-nut ti, kui mi tu hal li juuk se kar-va ta oma õpe ta ja le too dab. Aga pi da ge mee les, et hea õpe-ta ja jääb teie mäl lu ala ti seks kõi ge ilu sa ma, pa re ma ja to re-

da ma ini me se na. See vas tu laisk või ül be õpi la ne kae vab en da le sü ga vat au ku ja vars ti ei mä le ta te da enam kee gi.

Ak tus möö dus pi du li kult ja tem po kalt, ai nult esi mes se klas si mi ne ja te va ne mad olid ko le kur vad. Va he peal ol di ik ka rõõm sa mad ka, aga siis loo ri ta sid pi sa rad taas hel di-nud nae ra tu se.

Lap sed ise olid nii va gu rad, et on ise gi ras ke us ku da, et paa-

ri kuu pä rast ma dis ta tak se nii tun nis kui va he tun nis ja kind-la pea le peab õpe ta ja mu di la si kor ra le kut su ma.

Kül lap lä heb va ne ma te kur-bus uu te ko hus tus te ta ha pei-tu. Isee ne sest tead mi ne, et pi si-kal li mum mu ke teeb esi-me si sam me oma saa tu se poo-le, teeb ki üh teae gu nii rõõm-saks kui ka kur vaks.

Head uut koo liaas tat!TT

Tar ku se ta gaa ja mi ne läks lah tiTar ku se ta gaa ja mi ne läks lah ti

pikkus 7,5 km, start kooli juurest kell 14.30, kirjapanek alates 13.30 , osalustasu 2 EUR

Arvestus veteranide (NVI 1979-1959, NVII alates 1958, MVI 1974-1954, MVII alates 1953), täiskasvanute (N 1980-96, M 1975-96), A (1997-98), B (1999-2000), C (2001-2002), D (2003-2004) vanuseklassides

LASTEJOOKS (alates 4. eluaastast)2005 ja hiljem sündinutele, start kell 14.15, pikkus 700 m, osavõtumaksuta

MÜRAKARUJOOKS250 m, start kell 14.00, kuni 4 aastasetele

SÜGISKÕND7,5 km, start kell 14.30

Laupäeval, 18. oktoobrilLaupäeval, 18. oktoobril

Saun, auhinnad parimatele, loosiauhinnad

TULE OSALEMA!

september 2014 - 2

TOIMETUSToimetaja: Ülle Tamm tel 505 5340, küljendaja: Pille PaalamInternet: www.tostamaa.ee

Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Teeristi pood, Tõhela raamatukogu, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam.

Trükikoda: HansaprintTiraaž: 425 tk

1. sep temb rit ni me ta me tar ku se päe vaks ja pea me li pu-heis ka mi se vää ri li seks.

Ta ha me ju kõik, et meie lap-sed olek sid tar ge mad ja neil lä heks pa re mi ni kui meil.

Mis tar kus täp selt on? Ehk on tar kus või me eri ne-

va tes olu kor da des toi me tul la ja prob lee mi de le oma pea ga mõel des la hen du sed lei da.

Eri ne vad aru saa mad on ka ha ri du se kor ral du ses.

Kas suu red või väi ke sed koo lid, ko dust kau gel või lä he-dal. Kas õpe ta me maa lap si lin-nas ja vas tu pi di?

Mui du gi on täh tis lä bi da riik lik õp pep rog ramm. Kui pea me ko ha peal koo li, siis ik ka ta se mel ja mõt te ga.

Koo li prog ram mis peab ole ma oma osa ka meie koo li ümb rit se val mit me ke si sel loo-du sel, mõi sa par gil ja –aial.

Et te võt lu sõ pe peab kä si-käes are ne ma ko ha li ke et te-võt ja te ga. Ja koo lis port selt-sima ko ha li ku spor die lu ga jne.

Hu vi koo lis ku jun da tak se koos en tu siast li ke ju hen da ja-te ga käe li si ja vaim seid te ge vu-si ning antakse edasi esivane-mate pärandit.

Võt mei si kuks sel les prot-ses sis on õpe ta ja. Häid õpe ta-jaid mä le ta me soo ja tun de ga ko gu elu.

Tea dao le valt on pal jud elu-kut se va li kud ki saa nud al gu se nakatavast õpe ta jast. Kah juks on se da õi get maa soo la ik ka veel lii ga vä he.

Õpe ta mi ne on ter vik lik prot sess, se da ei saa te ha kool ük sin da vaid sa ma olu li ne on ko du ja ko gu ümb rit sev kesk-kond.

Toomas Rõhu, vallavanem

JUHTKIRI

Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil leht@tostamaa.ee

Kes sa oled (kus koo lis ja mil-list tööd en ne te gid) ja kui-das mei le sat tu sid?

Olen Ka di Ad ler. Töö ta sin 12 aas tat Ko hi la Güm naa siu-mis geog raa fia õpe ta ja na. Elu-muu tu sed tõid mind siia.

Mil li sed kok ku puu ted sul va ra se mast meie val la ga on ol nud, kui pal ju siin se kan-di elus tead?

Sün di sin ja kas va sin naa ber-val las Varb las, Kul li kü las. Pea-le seal se koo li lõ pe ta mist, läk-sin õp pi ma Pär nus se Koi du-la Güm naa siu mis se, sest seal koo lis oli loo dus suund, mis mul le hu vi pak kus.

See jä rel asu sin õp pi ma Tal-lin na Pe da goo gi lisse Üli koo-li.

Tõs ta maast ma pal ju ei tea, aga mul le tun dub, et siin on vä ga tu gev ko gu kond. Vä ga suur väär tus on see, kui ini me-sed üks teist tun ne vad ja oma-va hel suht le vad.

Va he ta sid lin nae lu maae lu vas tu, kui das ko ha ne mi ne kul geb?

Ela sin en ne nii öel da lin na lä he dal maal, nii et min git suurt muu tust ei ole.

Mil li sed plaa nid on sul las teaia ju hi na, kas on tek-ki nud ka nä ge mus, mi da ta had es ma selt muu ta või eden da da?

Ta haks või ma li kult pal ju kaa sa ta lap se va ne maid las-teaia te ge vus tes se ja hoi da neid pi de valt kur sis las teaias toi mu va ga.

Ju ba on val mi nud mei li lis-tid, kus saa me kii res ti ja tä na-päe va selt las te va ne ma te le in fot ja ga da. Kind las ti ta haks te ha las teaia le ko du le he.

Ja kui me suu da me 100% täi-ta kõik need punk tid, mis on val la ko du le hel las teaia tut vus-tu ses kir jas, siis oleks ki meil vä ga hea las teaed.

Aga sel leks pea me me kõik pin gu ta ma.

Mil li seid väär tu si ini mes tes hin dad?

Kõi ge kõr ge malt hin dan au sust ja jul gust väl ja öel da, kui mi da gi ei meel di. Ei meel-di sil ma kir ja lik kus.

Mil le ga te ge led nö va bal

ajal, ho bid, hu via lad?Meel dib loo dus, lu ge mi ne,

kuid kõi ge sa ge da mi ni vee-dan oma va ba aja koos po ja-ga.

TT

UUS NÄ GU VAL LAS

Las teaias alus tas 44 last, ke da oh ja vad-õpe ta vad ju ha ta ja, ma jan dus -töö ta ja, kokk, 4 las teaiaõ pe ta jat ja 2 õpe ta ja abi.

3 - 2014 september

Tõstamaarahvamaja juureskell 9.00–10.30 Varblakaupluse juureskell 11.30–12.30

III ja IV kvartalis25. septembril9. ja 23. oktoobril6. ja 27. novembril4. ja 11. detsembril

Bussist saate nõu pangateenustekohta, tellida ja kätte pangakaardi,makseautomaadist oma kontole sularahakanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid,avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ningfinantsteenuste tingimustega aadressilwww.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussiteenuste, kellaaegade ja peatuste kohtasaate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatused:

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Kä si töö kes ku se rin gid alus ta sid tööd 9. sep-temb rist. Lah tis te us te

päe va de le olid kut su tud kõik algk las si de õpi la sed, aga uu dis-ta mas käis ka uu si hu vi li si.

Tä nu sa vi rin gi eral di ko li mi-se le on nii ke raa mi ka, kui kä si-töö tar beks nüüd roh kem ruu-mi ja või ma lu si.

Rin gi dest

Täis kas va nu te le toi mu vad rin gid õh tu ti kell 18.-21.00.

TEI SI PÄE VI TI toi mu vad eri ne vad tee ma rin gid.

Seal tee me väik se maid nä pu-töid, kat se ta me eri ne vaid teh-ni kaid: vil ti mist, salv rä ti teh ni-kat, ro man ti li si kä si töid mõi-sa müü giks, see bi te gu, hel me-töid jne.

Tee ma rin gid ei toi mu igal tei si päe val, neist tea vi ta me ala ti et te val la ja kä si töö rin gi ko du leh te del.

KOL MA PÄE VI TI on tra dit-sioo ni li se kä si töö ring: val mis-ta me rah va rõi vaid, koo me tel-ge del eri ne vaid kan gaid, koo-me kin daid ja haap sa lu sal le, ti ki me, õmb le me.

NEL JA PÄE VI TI toi mub sa vi ring, mis asub nüüd las-teaia ma jas, en dis tes ap tee gi-ruu mi des.

Meie sa vist ese med on üs na nõu tud kaup. See tõt tu on osa-le ja tel mõ nu sa le aja veet mi se le ja oma näo lis te kin gi tus te val-mis ta mi se le li saks või ma lus ka ku lu ta tud õp pe ta su ta ga si tee ni da

NEL JA PÄE VAL kell 14.00 – 15.30 toi mub sa mas sa vi-ring õpi las te le.

Õpi las te kä si töö rin gid kuu-lu vad nüüd sest Tõs ta maa Mõi-sa Hu vi koo li al la.

Rin gid toi mu vad KOL MA-PÄE VI TI.

Noo re ma le ast me le (1. – 4. kl) kell 14.00 – 15.30 ja va ne-ma le ast me le (al 5. kl.) kell 16.00 – 17.30.

Oo da tud on kõik en di sed ja mui du gi ka uued osa le jad.

Meis ter da me, voo li me, õmb-le me, tee me lõn ga- ja pa be ri-töid, koo me tel ge del.

Mõt le me as ju väl ja ja tee me need ise val mis!

No vemb rist ala tes on ava-tud pa ri ma te õpi las töö de vee-bi näi tus.

Iga õp peaas ta lõ pus, juu nis, on usi na ma te le ka vas kä si töö tee ma laa ger.

Õp pe ka va jt. do ku men ti de-ga saab tut vu da mõi sa ko du le-hel.

Seal on kir jel da tud ka hu vi-koo li as tu mi se ja lõ pe ta mi se tin gi mu si.

Rin gi des se võe tak se vas tu aval du se alu sel, las te pu hul kir-ju tab aval du se lap se va nem. Aval du se vor mi saab rin gist õpe ta ja käest või ko du le helt.

Rin gi de ta su on 10 € kuus, sa vi rin gis li san dub ma ter ja li-ku lu. Es ma kord se te le osa le ja-te le on tut vu mis tund ta su ta.

Õp pe ta su ar ve saa de tak se kuu al gul osa le ja või lap se va-ne ma mei liaad res si le.

Rin gist lah ku mi sest tu leb hil-je malt eel mi se kuu lõ pus et te tea ta da.

Hu vi koo li õpi la se koo li tus-ku lult on sel le ta su jal tu lu dek-la rat sioo ni täit mi sel või ma lik tu lu maks ta ga si saa da.

Jäl gi ge in fot ka: http://mois.tos ta maa.ee/hu vi kool ja www.tos ta maa.wix.com/ka si too

Anu Rand maa,kä si tööõ pe ta ja

Tööd alustavad huviringid lastele ja noortele: muusikastuudio (klaveri- ja kitarri algõpetus, hääle-

seade, solfedžo) ja bändikool - registreerimine teisipäeval, 30. septembril kell 13 - 18Täiskasvanutele: näitetrupp - tule kaasa elama esietendusele 27. septem-

bril kell 19 eakate klubi - esimene kohtumine kolmapäeval, 1. oktoob-

ril kell 12 vokaalansambel Reedene Rõõm - esimene kohtumine

reedel, 3. oktoobril kell 19 folklooriansambel Vokiratas - esimene kohtumine

esmaspäeval, 6. oktoobril kell 11 segarahvatantsurühm Viies Ratas - esimene kohtumine

esmaspäeval, 6. oktoobril kell 19

Uuel hooajal ootame kõiki endisi ja uusi huvilisi! Samuti ettepanekuid huvipakkuvate ning harivate ringide loomi-seks!

Juhendajate ja ringide kohta jagab infot valla kultuurijuht Õnnela Lees tel 523 6350, onnela@tostamaa.ee

Käsi töö kes ku se rin gid ja hu vi kool alus ta vad tööd

Tõstamaa rahvamajas algab uus hooaeg!

september 2014 - 4

Tõs ta maa koo li esi mes se asu sid tä na vu õp pi ma Ma ria-Lii sa Alek sand rov, Lee Grün berg, Ni ko lai Ki ra di, Trii nu Koi du, Joo sep Lu ha maa, Gert rud Mart son, Ma ris Pa ju, Mart ha-Ma ria Pääs tel, Sand ra Sark, Rai nis Si re li, Gre te Vul kan ja Tor mi Vä li.

5 - 2014 september

Tä na vu alus tas Tõs ta maa koo lis õp pe tööd 150 õpi-last, neist 34 alg koo liast-

mes, 92 põ hi koo liast mes ja 24 güm naa siu miast mes.

Ame ti ko ha jär gi õpe ta vad-kas va ta vad neid 1,5 koo li juh ti, 18 õpe ta jat, 5,2 tu gis pet sia lis ti-kas va ta jat, 7 abi per so na li töö ta-jat ja 1 ma jan dus töö ta ja.

Väl jas pool val da oman dab üld-ha ri dust 20 meie sis se kir ju tu se-ga õpi last.

september 2014 - 6

Tä na vu sed saar te pä ri mus päe vad Saa re-maal tõid es ma kord selt pub li ku et te Ma ni ja pä ri mu san samb li nii lau lu kui tant su ga.

Pä ri mu se ga on nii, et ega ta oo ta, ku ni kel lel gi ku na gi te ma vas tu hu vi te kib, pä ri mus liht-salt kaob, kui ta una rus se jäe-tak se. Kus te da veel vä he gi lei-dub, ta sub ta ik ka üles nop pi-da ja el lu ai da ta.

Ma nõ ja kul tuu ri selt si ju ha-tu se eest ve da mi sel hak ka sid ju ba su ve ha kul koos käi ma saa re lau lu lem be sed nai sed-neiud. Roos tes hää led said taas hoo sis se ja ka tant su-sam mud lih vi ti la va küp seks. Tu li ju au gus ti lõ pul üles as tu-da Ku res saa re kuur saa li esi se kõ la ko ja la val, sa mu ti tut vus ta-da oma saa re kul tuu ri pä ran dit Mänd ja la män di de all.

Tä na vu sed saar te pä ri mus-päe vad kor ral da ti täis kas va nui-le ja las te le ühi selt – tee maks „Koos mäng“. Kui das oma seits me mi nu ti li ne ka va pai ka sät ti da, oli ju ba iga osa le ja saa-re en da ot sus ta da.

Ma ni ja nai sed avas ta sid en da jaoks taas iid se re gi lau lu võ lu. Nii siis sai pä ri mus ka va kok ku pan dud kih nu pul ma-lau lu dest pä rit sal mi de põh jal. Sai har ju ta tud ja üks ja gu pa bis-ta tud.

Hea nõu ga olid abiks Nee-me Sal me ja Va na jü ri Egert. Kah juks pol nud kum mal gi või-ma lik pä ri mus päe va de le sõi-ta, kuid kõik su jus häs ti – ei läi-nud sõ nad mee lest, ei ko mis ta-nud jalg.

Vah va oli ka see, et saa tean-samb liks tu lid ma ni ja las te le Kih nu lap sed viiu li te ja ki tar ri-ga ning nen de õpe ta jad akor-dio ni te ga.

Tea dus ta ja tööd te gi „kas si-piä gä ka na kull“ ehk ka ku kos-tüü mis Mark, ins pi ree ri tu na Ma ni ja le mõ ne aas ta eest oma-seks saa nud händ kak ku dest, kes len da sid saa re le hii ri küt ti-ma. Rõõm oli kuul da pub li ku kii du sõ nu.

Põ nev oli nä ha teis te saar te et teas teid, see kord as tu sid üles pä ri mu se kand jad Saa re maalt Sõr vest, Hiiu maalt, Mu hust ja Kih nust ning puhk pil lior kes-ter Soo mest. Ja ega pä ri must

vaid la val nä ha saa nud. Mänd ja las sai jal ga kee ru ta-

da tant suõ pi tu ba des ja nä puo-sa vust proo vi da kä si töös. Kau-nilt kõ las ka Ma ni ja laul, mil-le sõ na de au tor on Va na jü ri Ma ri ka.

Ma ni ja nai sed said käe val-geks vil ti mis töö ga – meis ter-da des en da le kaa sa ki re vad vil-di lil led.

En ne Saa re maalt lah ku mist te gi Ma ni ja esin dus veel uh ke tii ru lä bi Ang la pä ri mus kes ku-se, kus imet le ti nii uuen dus-

kuu ri lä bi nud tuu li kuid kui ka uut do lo miit pa leed – mis kõik on aja loo li se ja kä si töi se pä ran-di pä ralt.

Suur tä nu pä ri mus päe va-de kor ral da jai le Ees ti Saar te Ko gust, Saa re maa kon na rah-va kul tuu ri ju hi le Kris ta Lem be-ri le ja pal ju de le teis te le!

Ees ti saar te pä ri mus päe va-del esin da sid Ma ni jat Va na jü-ri Ma ri ka, Too ma Hel le, Mõi-sa Tii na, Sil la El vi, Ilo na ja Kei-di ning Ka se Svea ja Mark.

Ka se Svea

Fo tod: Iri na Mä gi

Mani ja saa re esin dus käisMani ja saa re esin dus käisEes ti Saar te Pä ri mus päe va del Ees ti Saar te Pä ri mus päe va del

7 - 2014 september

Tead sin Jü ri Ten so ni me re bio loo gi na, kes on ela ma asu nud Tõs-

ta maa val da Ram mu ka kül la ning on Räi me Wes ti kor ral-da mi sel ol nud suu reks abiks. Se da, et ta on teat ri fo tog raa-fist „ra ja kas“, rää kis mul le Jaak El ling.

Kuul des, et tal on to hu tu ga le rii fo to dest, mil lel jääd vus-ta tud Ees ti kul tuu rie lu te ge-la sed, pa lu sin eks po nee ri da neid Tõs ta maa rah va ma jas. Jü ri oli lah kes ti nõus ja ni me-tas se da ka oma ko hus tu seks ko du val la heaks.

Olen Jü rist küll noo rem, kuid te ma maailm tun dus mul-le tut tav. Olen tä nu oma va ne-ma te tut vus ring kon na le veet-nud lap se põl ve koos tead las te ja loo mei ni mes te pe re de ga. Mul le on sel li ne maailm aru-saa dav, hu vi tav ja ar mas.

Näi tu se saa li sei nad said täis pil te, kus ää re tult ta ba valt ja emot sioo ne ja ga valt on jääd-vus ta tud noor te na seits me-küm nen da tel aas ta tel prae-gu seks ju ba Ees tis olu list rol-li oma vad kul tuu rii ni me sed: Han do Run nel, Ma ti Unt, Rein ja Jü ri Ten son, Ju han Vii ding, Ar vo Pärt, Evald Her ma kü la, Pee ter Tul vis te, Aar ne Vaik, Väi no Ui bo, Tõ nu Te pan di, Vel lo Tamm ja pal jud tei sed.

Nad olid sel ajal al les oma elu töö lä vel ja pür gi sid kõr ge te idee de poo le, vaa ta ma ta sü ga-va le nõu kaa ja le. Nad hak ka sid en did kut su ma ra ja ka teks prot-ses si jär gi, mil les nad vii bi sid. Ra ja cas on prot sess „va ja li kud sõ nu mid va ja li kul ajal“.

1965 – 1970.a. te gut ses Tar-tu Üli koo li juu res kul tus bänd Ra ja cas, ku hu kuu lus ka Jü ri vend Rein Ten son. Näi tu se le mah tus küll vaid väi ke va lik Jü ri to hu tust ga le riist, kuid Ra ja ca muu si ka kuu la mi ne taus taks ju ha tas ot se sel les se ae ga.

Näi tus sai ava tud rah va ma-jas veeb rua ri kuus, va ba rii gi aas ta päe val. Alg selt mõt le sin, et paa rist kuust pii sab kü las ta-ja te le aru saa mi seks ra ja ca aja ning ram muk la sest Jü ri Ten so-

ni fo to de hin da ma tu väär tu se koh ta. Kuid üha enam sat tus rah va maj ja ini me si, kes al les ah he ta des avas ta sid, mil li se näi tu se ga on te gu ja am mu ta-sid sel lest vai mu jõu du. Va li-

mis te ajal so bi sid fo tod ruu mi mõ ju ma suu re pä ra selt.

Ke va del ja su ve al gu ses kü las-ta sid rah va ma ja eks kur sioo ni-de kau du pal jud kü la li sed, kel-le le näi tus suurt hu vi pak kus.

Eten du se „Va na mees te su-vi“ juu res te gut se nud koh vi-ku „Ka se ke“ ajas tut ruu du se le ai tas näi tus koos taus ta muu si-ka ga ot se selt kaa sa. Kü las ta jad said eten du se va hea jal to pel te-la mu se.

Pa lu sin Jü ril veel näi tust rah-va ma jas üle val hoi da ka val la-päe va de ajal.

Ära tund mis rõõm Väi no Ui bo sil mis pak kus mul le ela-mu se, kui ta end ja oma aa te-kaas la si fo to delt vas tu vaa ta-mas lei dis.

Mär ka sin, et ko ha li ku rah va hul gas on neid siis ki kül lalt ki vä he, kel le le see näi tus sel gi ta-mist ei va ja nud. Pi sut neid siis-ki õn neks oli.

Aga pal ju oli neid, kes näi-tu se saa li ei ha ka nud hu vi täie-li kul puu du mi sel ise gi si se ne-ma.

Kui pal ju neid te ge li kult on, kes tea vad või hu vi tu vad Ees ti kul tuu rie lust sü ga va malt? Kes os ka vad arut le da sel le üle, mis on kul tuur ja mis liht salt emot-sioo ni del põ hi nev olesk le mi-ne? Kas see üld se peaks kõi gi-le kor da mi ne ma?

Ka suks tu levad Tar tu üli koo-lis saa dud ha ri dus või siis liht-salt lah tis te sil ma de ga maail-ma nä ge mi sest-kuul mi sest saa dud tead mi sed. Tä na seks on näi tus ta gas ta tud Jü ri Ten-so ni le.

Loo dan sü da mest, et pal-jud said tä nu „Ra ja ca aja“ näi-tu se kü las ta mi se le juur de uu si ja pa re maid mõt teid ning tea-da, mil li sed vä ge vad ini me sed meie val las ela vad ja avas ta da, kes Ees ti elu heas suu nas mõ ju-ta vad.

Mõt teid mõl gu ta des Õn ne la

Mis asi on ra ja ca aeg?

Arvo Pärt koos Toomas Velmetiga kuulsal performansil - tol ajal - happening, 1969.a.

Noor Mati Unt 1969. aastal sini-must-valget ja punast kangast kaalumas.

september 2014 - 8

Nõmme kabeklubi ja Nõmme noortemaja kabering pidasid juulis Tõstamaal Tõhela külas ühist suvelaagerit.

Üheks suuremaks elamu-seks oli omaaegse tõstekuul-suse Jaan Taltsi külaskäik, kes pidas maha ka ühe pingeli-se kabepartii 2. klassis õppiva Aaron Sooga.

Külarahvas oli kabetajate suhtes väga hästi meelestatud avades korraldajatele palju võimalusi laagrit veelgi põne-vamaks muuta. Meie kasutu-ses oli Tõhela rahvamaja, kuid paljud eelistasid ööbimist rahvamaja ümbruses telkides. Pealinnast kaasa võetud 30 lapsele tegi süüa kokk Kaidi.

Üks meeledejäävamaid ette-võtmisi oli lehmalauda külas-tus. Meile avanes suurepära-ne võimalus tutvuda laudas toimuvaga, lehmi ja vasikaid leivaga toita, ning uudistada

Olümpiavnoortel ka

9 - 2014 september

kahe päeva vanuseid vasikaid. Farmerid pakkus laagriliste-le söögi tegemiseks lahkelt ka värsket piima.

Et laagrinädal ettevõtmi-si täis oleks, toimus igal päe-val erinevaid tegevusi. Sel-lel aastal toimusid esmakord-selt fotojaht, kirjandusžanreid tutvustav omaloomingu esita-mine ning kontrollpunktide-ga teatejooks. Lisaks toimu-sid traditsioonilised tegemi-sed ja mõõduvõtmised: vik-toriin, jalgpall, ujumine, vaba

lava, sulgpall, korvpalli vaba-visked, rahvastepall, jahimees ja karaoke.

Üheks suuremaks elamu-seks oli omaaegse tõstekuul-suse Jaan Taltsi külaskäik, mis kestis üle kolme tunni. Prae-gu 70-aastane olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister on püstitanud üle neljakümne maailmarekordi. Mitmel aast-al tunnistati ta Eesti parimaks sportlaseks. Vestluses noor-tega rõhutas ta pühendumise tähtsust oma spordialasse ja

korrapärast treeningut. Sam-as pidas ta tähtsaks enda mit-mekülgsuset arendamist.

Jaan Talts on mitmekülgne sportlane ja ta on olnud kuna-gi tõstjate kabeturniiri võitja. Ka laagris pidas ta maha ping-elise partii Laagri kooli õpilase Aaron Sooga. Mõlemapoolse-te võimalustega partii lõppes viigiga.

Koos maitsti laste poolt val-mistatud ruudulist, kabelaua kujulist torti, mida kaunistas tõstekang.

Laagri korraldajad viskavad omavahel nalja, et laager on ellu kutsutud selleks, et lapsed kabest puhata saaksid.

Siiski sai laagris ka kabet

mängida. Kõvemaks võist-luseks oli treeningturniir rahvusvahelises kabes, kus kaheteistkümne osavõtja hul-gas oli kuus mängijat, kes osa-lesid 1.-7. augustini Euroopa noorte meistrivõistlustel Val-gevenes. Teistest üle oli kahe-kordne Eesti noortemeister Karl Richard Esvald. Järgne-sid Hans Robert Kannukene ja Kris Taimre ning Karmen Vagula.

Kabeturniiri peeti koos kohalike noortega. Tõstamaal toimunud tugeva turniiri või-tis Aaron Soo, jättes seljataha kaks Eesti noortemeistrit.

Piia Aasmäe, Heinar Jahu

võitja Jaan Talts käis Nõmme abetajatel külas

Jaan Taltsi ja Aaron Soo vaheline kabepartii lõppes viigiga.

Laste valmistatud tort. Fotod: Meelis Antoi

september 2014 - 10

18. ok toob ril kell 21TÕS TA MAA RAH VA MA JAS

Pi du �u hib

VDJ Mar ti nee roJook su ga üks pi du,

mis �oos tes ai nult pi ke maks saab!Öös on ül la tu si!

Jook su ga pi let eel müü gist 14.-18. okt. Tõs ta maa raa ma tu ko gus 3 eu ro ra ha

Ko ha peal pi let 5 eu ro ra ha

11 - 2014 september

Meie kes kelt on lah ku nud iga vik ku En del Tõ nis son, taa si se seis vu se esi me ne val la va nem Tõs ta maal. Pe re le, ko du le ja töö le pü hen da tud 77 eluaas tat

olid seo tud Tõs ta maa ga. Oma ta ga si hoid li ku elu hoia ku, töö ja hea taht lik ku se ga tee nis ta kaa si ni mes te sü ga va aus tu se.

En del Tõ nis son sün dis Suur sil la ta lus Pär nu maal. Eda si asu ti ela ma Pä ra kü las se ja mõ ne aas ta pä rast sai ema töö ko-ha Tõ he la alg koo lis. End li lap se põlv ja esi me sed koo liaas tad möö du sid ki Tõ he las. Ala tes 5. klas sist jät ku sid õpin gud Tõs-ta maal. 1957 lõ pe tas En del Tõs ta maa kesk koo li.

Koo li lõ pe ta mi se jä rel asus mees töö le sa mas ko has ju ba in ter naa di kas va ta ja na ning alus tas hu vi te ge vu se or ga ni see-ri mi se ga õpi las te le: fo to ring, mat ka mi ne, spor dit ree nin gud. Õpe ta ja na hak kas En del Tõ nis son and ma kee mia, füü si ka ja va ja du sel ka ma te maa ti ka tun de. Hil jem jäi põ hi ras kus ke ha-li se le kas va tu se le.

Õpe ta ja na oli En del Tõ nis son ta sa kaa lu kas, sõb ra lik ja jul-gus tav. Te ma kee mia ja füü si ka tun nid olid ri kas ta tud näi-de te ga loo du ses toi mu vast. Kat sed, uu ri mi ne ja mõõt mi ne kuu lu sid as ja juur de. Põh ja li ke se le tus te jä rel tu lid va le mid ja üle san ded. Õpe ta jal oli ala ti ae ga õpi la se vas tust oo da ta ja kuu la ta.

Ke ha li ses kas va tu ses oli pea rõhk lii ku mi sel. Õpe ta ja Tõ nis-son suu sa tas ise vä ga häs ti. Tal vel ka su ta ti kõik lu me või ma-lu sed ära. Tõ nis so ni eest võt tel teh ti suu sa ra jad ja alus ta ti spor di väl ja ku ra ja mist. Kõi ki des nen des töö des oli ta ise esi me ne töö mees, abiks olid õpi la sed, las te va ne mad, õpe-ta jad.

1967 abiel lus En del Tõ nis son kol lee gist õpe ta ja Lii vi Pir so-ga. Alus ta ti ma ja ehi ta mist. Ku na per re kuu lus li saks tü tar

Kat ri ni le ka End li ema, siis ei ra hul da nud koo list saa dav palk pe re va ja du si. Tek kis või ma lus saa da ma jan dis tun du-valt suu re ma ta su ga far mi meh haa ni ku töö koht ja 1977 lah-kus ki õpe ta ja arm saks saa nud ame tist ja siir dus töö le suur-far mi. Kool kao tas tub li õpe ta ja, ma jand sai aga ko hu set ruu ja far mi töös tead mis te ja os kus te ga töö me he. Va na-Või dus oman das En del Tõ nis son vas ta va ha ri du se, mi da tõen dab kii tu se ga saa dud dip lom.

Kui hak ka sid pu hu ma taa si se seis vu mi se tuu led, lü li tus En del muin sus kait se lii ku mis se. Ot su se kind lalt alus tas ta uu te idee de el lu vii mist ja jaa nua ris 1990 va li ti En del Tõ nis-son Tõs ta maa kü la nõu ko gu esi me heks. Töö le tu le ku aeg lan-ges kok ku Ees ti Ülem nõu ko gu poolt vas tu võe tud sead lu se-ga oma va lit sus li ku hal dus süs tee mi loo mi sest, mil le ga teh ti kü la nõu ko gu de le üle san deks val da de le üle mi ne ku kind lus-ta mi ne. Val la oma va lit sus li ku staa tu se tun nus ta mi seks nõu-ti sot siaal ma jan dus li ku aren gu ka va ja põ hi mää ru se ole ma-so lu. Tõs ta maal oli nen de do ku men ti de koos ta mi se eest ve-da jaks En del Tõ nis son. Üle san ne pol nud ker ge kuid sel le ga saa di hak ka ma ja 17. juu nil 1992 an ti Tõs ta maa val la le oma-va lit sus lik staa tus ja En del Tõ nis so nist sai val la va nem.

Moo dus ta tud oma va li tu sus tes oli esial gu kõik uus ja es ma-kord ne: ise seis va ee lar ve koos ta mi ne ja sel le ga toi me tu lek, ko ha li ke mak su de keh tes ta mi ne, lae nu de and mi se ja võt mi-se üle ot sus ta mi ne, mu nit si paa lo man diks ole va va ra õi gus-li ku re zii mi mää ra mi ne ja va ra ka su ta mi se kont rol li mi ne, aren gup laa ni de kin ni ta mi ne, asu ta mis lu ba de and mi ne, kesk kon na kait sea las te nor ma tii vak ti de täit mi se ning maa ja loo dus res surs si de ka su ta mi se kont rol li mi ne, ter ri to riaalp la-nee ri mi ne. Maa va lit su se poolt an ti üle kul tuu ri ma ja de, raa-ma tu ko gu de ja koo li de ülal pi da mi ne ning kol hoo si de poolt las teae da de ja ela mu-kom mu naa li ma jan da mi ne.

Val la moo dus ta mi sest, ku ni uu te va li mis te ni ok toob ris 1993 tu li val la va ne mal täi ta li saks val la va lit su se juh ti mi se le ka vo li ko gu esi me he üle san deid. En del Tõ nis so ni oli ta sa kaa-lu kas, töös se sü ve ne nud ja ko hu set ruu val la va nem, os kas ka sel les ame tis toi me tul la ta sa ja tar gu, il ma kä ra ja suur te sõ na de ta. Sel le ga päl vis ta rah va usal du se ja nii va li ti En del Tõ nis son val la va ne maks 1993. ja 1996. aas tal toi mu nud va li-mis tel.

Seo ses ter vi se hal ve ne mi se ga lah kus ta val la va ne ma ko halt 28. Veeb rua ril 1997. Teh tud tööd tun nus ta ti val la va pi mär gi ga.

Ko dus oli aga pe rei sal tööd kül la ga. End li ja Lii vi kü la lis-lah kes ma jas olid ala ti oo da tud en di sed õpi la sed, töö kaas la-sed, sõb rad. Ma ja ümb rus ki ren das va ra ke va dest hi lis sü gi se-ni lil le dest, õu na puud and sid rik ka lik ku saa ki. Las te las tel oli koo list tul les ala ti esi me ne käik va nai sa-va nae ma juur de.

Käe so le va aas ta ke vad tõi End li le haig la tee ja ope rat sioo-ni. Tun dus, et kõik saab kor da. Ome ti oli hai gus tu ge vam, kui ar va ti ja viis End li meie hul gast.

Tõs ta maa las te le jääb En del Tõ nis so nist mä les tus kui heast õpe ta jast ja õpi las te mit me külg sest aren da jast, Ees ti taa si se-seis vu mi se keh tes ta mi se ühest kaa so sa li sest ja Tõs ta maa val-la ra ja jast, heast ja abi val mis ini me sest.

Tõs ta maa val la va lit sus

Endel Tõ nis son28.07.1937 - 21.08.2014

september 2014 - 12

Kermo Siim – 25.08.2014

Õnnitleme uusi vallakodanikke ja

nende vanemaid!

SeptembrikuuSeptembrikuu juubilarid juubilarid

LEIDA GRAHV 90LEIDA GRAHV 90ARNOLD NURM 88ARNOLD NURM 88

ZOJA VEREŠTŠAGINA 88ZOJA VEREŠTŠAGINA 88HELJU SIINNE 83HELJU SIINNE 83LEIDA METSA 83LEIDA METSA 83LAINE LAAN 82LAINE LAAN 82

HELGA RANDMAA 81HELGA RANDMAA 81SALME NIITVÄHI 81SALME NIITVÄHI 81

ERIKA-ELENE ANSU 81ERIKA-ELENE ANSU 81HILLAR-KONSTANTIN PIRSI 81HILLAR-KONSTANTIN PIRSI 81

ELGA RAND 80ELGA RAND 80EVI LAANEMETS 79EVI LAANEMETS 79LAINE PALUSALU 78LAINE PALUSALU 78

MEELI SUTT 77MEELI SUTT 77ARVO LANKUS 76ARVO LANKUS 76ELJU SIINNE 74ELJU SIINNE 74

VALVE RANDMÄE 73VALVE RANDMÄE 73REIN KÜTT 73REIN KÜTT 73

HELME VAINULA 73HELME VAINULA 73ÕIE KLAATS 73ÕIE KLAATS 73

SILVI TOMSON 72SILVI TOMSON 72MARE TETSMANN 71MARE TETSMANN 71

VIIVI KARLEP 70VIIVI KARLEP 70ELVE TARIK 65ELVE TARIK 65ELMUT LEAS 65ELMUT LEAS 65

ENDEL TÕNISSON 28.07.1937 – 21.08.2014

ARDA TÕNISMAA 18.08.1940 – 22.08.2014

AARE TAMMELA 16.05.1957 – 22.08.2014

Val ge päe va on var ja nud mu re ki vi ne sein,

tõ de va lus on us ku da, ras ke kao tu se lein.

Aval da me kaas tun net Lii vi le abi kaa sa

EN DEL TÕ NIS SO NI

sur ma pu hulEa ka te klu bi

TUL GE TER VIST TAAS TA MA!Su vest on saa nud sü gis. Vars ti on juu ri kad üles

võe tud ja hai ged li ha sed, lii ge sed an na vad tun da. Tu le taas tus ra vis se, mas sa zi, oso ke rii di või

pa ra fi i ni ra vi saa ma.

Ala tes 1. ok toob rist oo tan võim le ma oma en di seid ja uu si tüd ru kuid.

Kal lis pat sient, kel le le lae na sin ku na gi La ser mag net ra-vi apa raa di, ole hea ja ta gas ta see. Ma ei usu, et Sa siia-ni teed oma le ra vi, aga tei sed ta ha vad ka ra vi da end.

Ri ta

SILMADE KONTROLLSILMARÕHU MÕÕTMINEPRILLIDE MÜÜKPRILLIDE PISIREMONTOPTILISED PÄIKESEPRILLID

Neljapäeval 9. oktoobril kella 10:00-stTÕSTAMAA RAHVAMAJAS

Silmade kontroll maksab 10€. Prillitellijale on kontroll TASUTA.

Vastuvõtule on vajalik etteregistreerimine.INFO ja etteregistreerimine telefonil: 521 9014