PEALEHAKKAMIST JA ARUKUST!

inimestelei ole täna

vastavaid

Iga kolme aasta taganton vallakodanikelvõimalus valida

volikogu liikmed. Sedainimeste hulgast, kesväljendavad kandi-deerimisega valmis-olekut vallaelu

kujundamisel kaasaaidata. Uude volikokkukandideerib üheksalekohale viisteist inimest,seega valikuvõimaluston. Tööperiood saab täisvolikogu poolt valitaval

võimelised läbi lööma,ei oska vastata. Kui

leiduksid ettevõtjad, kespaneksid näiteks töölekalatehase, piima japuidutööstuse võimidagi muud, olekstööpuuduse probleemlahendatud. Raha oleksnii inimestel kui vallaloma ülesannetetäitmiseks.See, etTõstamaaloskustele

Toomas Rõhuvallavanem

töökohti ja seega karaha normaalseks

äraelamiseks, on tänanepõhiprobleem. Ainukesekslahenduseks on tootmistegevusetaastamine, teha saavad seda ainultettevõtjad. Ettevõtluse jätkuvamadalseisu puhul kannatavad niikultuur, kaubandus, haridus, nooredlahkuvad jne. jne ..Oma kohustusi on vallavalitsus

püüdnud täita nii hästi, kui olemeosanud ja on olnud võimalik. Mistehtud, ka sellest on võimalik lugedajärgnevas valimisliit Tõstamaaartiklist.

Et elu liigub tõusude ja mõõnadega,usun Tõstamaa paremasse tulevikku.Virisemisest pole kasu, probleemesaab lahendada ainult pealehakkamiseja arukusega. Esimese sammunapeaksid inimesed tulema ja 17.oktoobril valima endale meelepärasevolikogu.

koolid ja lasteaiad, kultuuritöö,tervishoiuasutused, päästeamet,maakorraldus, elanike arvestus,mitmesuguste dokumentide vormis­tamine. Mis nendel aladel tehtud, saablugeda järgnevast valimisliitTõstamaa artiklist, sest vallavalitsusviib ellu volikogu otsuseid.Et vald kui piirkond oleks edukas,peavad edukalt toimima kolm sektorit:avalik-õiguslik (riik+omavalitsus,rahastamine erasektorist laekuvatest

maksudest); erasektor (ettevõtjad, äri­ja põllumehed, firmad jne., rahasaadakse äritegevusest); ühiskondlik(omaalgatuslikud ettevõtmised,seltsid, klubid, mittetulundusühingudjne., rahastatakse liikmemaksudest jaesimese kahe sektori poolsetesttoetustest)Tänase tööpuuduse põhjuseks onerasektoris oleva ettevõtluse sisuline

puudumine vallas. Miks Tõstamaainimeste hulgast ei ole välja kasvanudvajalikul hulgal ettevõtjaid, kesoleksid turumajanduse tingimustes

Volikogu väljasõiduistung vastremonditud TõhelaRahvamajas. (07.09.99)

vallavanemal ja nelja-liikmelisel valla-valitsusel, kuhukuulusid vallavanem Toomas Rõhu,vallasekretär Eve Sahtel, maanõunikHeino Laanemets ja raamatupidajaKarin Randmäe.

Hinnangu, milline oli selle valla­volikogu ja vallavalitsuse tegevus,annavad vallaelanikud. Tihti ei ole

siiski selge, millega vallavalitsus peabja saab tegelda, millega mitte ja sellesttulenevalt on inimeste ootused

mõnikord väga suured. Oodatakse, etvallavalitsus lahendaks kõik

ettetulevad probleemid. Üpris tavalineon, et küsitakse, miks vald ei maksavälja piimaraha, ei lase käimakalatehast või piimakombinaati, onlasknud põhja põllumajanduse, ei lootöökohti jne. Vallavalitsus saabtegutseda siiski ainult nendel aladel,milleks talle on seadustega antudõigused ja kohustused ning eraldatudvahendid. Olgu need veelkord toodud:sotsiaalabi, vanurite hoolekanne,elamu- ja kommunaalmajandus,veevarustus ja kanalisatsioon,heakord, planeerimine, vallateed,

Tõstamaa Tuuled lk 2

VALIMISLIITTÕSTAMAA

Viimastel valimisteloli vallas edukasvalimisliit Tõstamaa, saades voli­kogus üheksa kohta. Seega ei saa uutevalimiste eel piirduda lubadustega,räägime ka tehtust.Valimisliit on püsiv, koos olnudaastaid. Tugevamaks küljeks on ilm­selt tasakaalukas ja mõistusepäraneasjaajamine, mis on säästnud oma­vahelistest nääklemistest ja tühjadestskandaalidest ning võimaldanud selleasemel tegutseda.MISTEHTUDTagasivaateks sirvime eelmistevalimiste eel avaldatud valimisliidutegevuskava (vt. ka Tõstamaa Tuulednr.9, okt. 1996)# otsida võimalusi valla eluedasiarendamiseks koostöös riiklikestruktuuridega, teiste omavalitsus­tega, fondidega, sõprusvaldadega.Koostööst räägivad valminud ehitised:Kavaru tee, Pootsi koolimaja, Muna­laiu sadam, Manija sadam, Tõstamaakooli ehitus, Tõstamaa puhastussead­med, Tõhela rahvamaja, Kastna paadi­sadam, taastusravikeskus. Raha onsaadud riigieelarvest, riiklike inves­teeringute programmist, ääremaadefondist, erastamise reservfondist,saarte programmist, keskkonnafondistj a hasartmängufondist. Oma osaehitustesse on pannud Tõstamaa vald,tavaliselt on see seisnenud töös:

ehituste planeerimine, organiseeri­mine ja korraldamine. Omavahendi­test on remonditud vallamaja, hoolde­kodu sanitaarruumid, tervisekeskus.Kõigil valminud ehitustel on töinesisu, need on vajalikud paljudele.Sõprusvaldadest on sidemed Kors­holmiga Soomest, SkinnsattegergsigaRootsist ja Buskerudiga Norrast. TänuBuskerudile õpetatakse TõstamaalNorra keelt, Skinnskatebergs oli abikspuhastusseadmete ehitusel. Valla­valitsusel on sõprusvaldadega tihedadsidemed. Oleme pakkunud kontakt­aadresse koolidele, kultuuriasutustele,ettevõtjatele, paraku on huvi olnudpassHvne.Omavalitsus on tööandjaks ca 140inimesele. Kuna omavalitsussüsteem

saab raha maksumaksjalt, siis peabsee olema nii väike, kui võimalik janii suur, kui vajalik. Praegune onTõstamaa jaoks optimaalne.

# toetada ettevõtluse arengutValdkond kuulub ettevõtlussektorisse.

Omavalitsus siin tegutseda ei saa egapeakski. Kõik sõltub tingimustest,ettevõtjate-investorite olemasolust jahuvist piirkonnas. Oleme püüdnudarengule kaasa aidata piirkonnareklaamimise, võimaluste välja­pakkumise, dokumentide ja maavõimalikult kiire vormistamise jne.kaudu. Püüdega toetada oleme ehkliialegi läinud, sest tihti on ettevõtjaosutunud saamatuks või pluffijaks,vallavalitsus on aga teinud hulga tühjatööd. Julgen väita, et ükski hea ideepole jäänud seisma vallavalitsuse javolikogu toetuse puudumise taha.Selles sektoris puuduvad ca 200töökohta (piimakombinaat, kalatehas,põllumajandus jne.) on tööpuudusepõhjuseks Tõstamaal.# võidelda elujõulise põllumajan­duse eest

Oleme olnud elujõulise põllumajan­duse poolt, alates maa, põllumajan­dusettevõtete ja hoonete saatuseküsi­muste lahendamisest kuni streikimi­

seni Toompeal. Paraku kasu sellestpole olnud. Oleme seisukohal, et põl­lumajanduses peab olema ca 150 nor­maalset töökohta ja maa peab haritudsaama. Alternatiivi sellele pole.# olla hariduse-, kultuuri-, spordi­ja seltsielulembesedEi ole mindud majanduslikult öko­noomsemale variandile, kus valla 300õpilast õpiksid ühes koolis. Säilitatudon koolid Pootsis ja Tõhelas, kus needon üheks piirkonna keskuseks jaõpetajad endiselt maa soolaks. Koolejuhivad noored teotahtelised juhid,olemas on õpetajate kaader. Kvali­teetse hariduse saamise võimalust

tõestavad tasemetööd. Kahjuks poleoma kohta ja populaarsust leidnudTõstamaa keskkooliosa, paljudvanemad panevad oma lapsed õppimalinna. Vajalik on lasteaed Tõstamaal.Remonditud on Pootsi kool ja poolTõstamaa koolist.

Kujunenud on kultuuri ja spordiüritus­te süsteem, mis suudab haarata roh­kem, kui täna on huvilisi. Pigem onpuudu ideedest, eestvedajatest, tegija­test. Tekkinud on vallapäevade tradit­sioon. Remonditud on Tõhela ja Poo­tsi raamatukogu, Tõhela rahvamaja.# muretseda elamiskõlbliku elu­keskkonna eest vallas

oktoober 1999

Tõstamaa rikkuseks on mitmekesine

loodus. Oleme juhindunud lausest:loodust ei saada kingiks vanematelt,vaid laenuks lastelt. On organiseeritudprügivedu, klaasikonteinerid, ohtlikejäätmete kogumine, töötute rakenda­mine heakorratöödel, parkide korras­tamine, heakorrakonkurss, järvedelkehtestatud kalapüügieeskirjad,korrastatud Tõstamaa jõgi. Loodusesäilimiseks ja eksponeerimiseks onkäivitumas Kihnu väina merepargiprojekt, kahasse Kihnuga on töölevõetud keskkonnaspetsialist.Et laiemas plaanis võib elukeskkonnaalla paigutada kõik vallas oleva,toome siin ka selle, millest eelpooljuttu ei olnud.Oleme püüdnud ajada asju avatult,anda võimaluse igaühel valla tegemis­tes kaasa rääkida. Ellu on kutsutud

külakoosolekud, valitud külavanemad,vallas toimunu on jäädvustatudaastaraamatusse. Lõpetamisel on vallaüldplaneering.Täiustunud on õigusaktide süsteem.Vastu on võetud valla põhimäärus,sotsiaaltoetuste jagamise kord, ehitus­määrus, avalikku korra eeskirjad,kalapüügi eeskirjad munitsipaalvee­kogudel, teemäärus jt. õigusaktid.Kasutusele on võetud oma

sümboolika valla vapi ja lipu näol,välja antakse vapimärke.Lahenenud on politsei ja hambaarstiprobleem, turvalisust tõstab pääste­ameti baasil pakutav valveteenus.Elementaarses korras oleme hoidnud

munitsipaalteede ligi 100 km pikkusevõrgu.# sotsiaalabirahad ja toetusedjõuavad õiglaselt abivajajaniVallamajja ei ole jõudnud kaebusitoetuste ebaõiglase jagamise kohtapeale selle, et raha on vähe.# jagada valla vahendeid põhi­mõttel: kes teeb, see saab, kesviriseb, jääb ilmaPaika on pidanud tõde: pole vajatõestada, kuidas pole võimalik, vaidkuidas on võimalik. Vaadates vallarahakotti, oleks valetamata võinud

öelda, et raha pole ja paljugieelpooltoodust oleks jäänud tegemata.Sama võib öelda kogu elu kohtavallas: kes on asju ajanud mõistlikultja otsinud lahendusi, on kuidagi ikkatoime tulnud, kes virisenud jahädaldanud, on hätta jäänudki.

Uärg lk 3)

oktoober 1999

(algus lk 2)PLAANID EDASISEKSEi saa anda katteta ilusaid lubadusi,sest tunneme kogemustest reaalsetelu. Ka järgnevon suund, mille poolepüüdleme. Kas õnnestub, näitab elu.Võrreldes üksikkandidaatidega onmeie eeliseks, et suudame valimis­liiduna tegutsedes välja pakkudategevusprogrammi ja tagada voli­kogus selle elluviimise. Valimisliitukuuluvad inimesed, kes on end senisestegevuses tegijatena näidanud.# Püüdleme elamisväärse Tõs­

tamaa poole, kus inimestelolekstööd ja eneseteostusvõimalusi, kusoleks turvaline ja hea elada.# Toetame erasektori ja ette­võtluse arengut, suurendamaksvalla tulubaasi, inimeste sisse­tulekuid ja töökohtade arvu.Ettevõtluse areng on Tõstamaatulevikule määravaks. Vajalik ontootmistegevuse taaskäivitumine, sedanii traditsioonilistel tegevusaladelpõllumajanduses, kala-, piima- japuidutöötlemisel kui uutel tegevus­aladel sadama, puhkemajanduse jms.näol, samuti väikeettevõtluse areng.Alternatiivi pole põllumajandusele.Ettevõtlussektori olukorra määravad

ettevõtjad, investorid ja tingimused,vald selles sektoris tegutseda ei saa.Püüame ettevõtluse arengut toetada:• teavitades ja reklaamides Tõsta­maalolevaid võimalusi, tutvustadesvabu maid, tootmishooneid ja olusid,tehes seda ka interneti kaudu valla

kodulehekülj el.• aidata ettevõtjaid asjaajamisel jadokumentide vormistaminel• lahendades maaküsimusi võimali­kult kiiresti

• otsida ja propageerida alternatiiv­seid tegevusalasid• julgustada ja toetada väikeette­võtjaid• organiseerida täiskasvanutekoolitust# Täita võimalikult hästi

seadustega omavalitsuse kohustu­seks ja pädevuses olevaid ülesan­deid, pakkuda vallakodanikelemunitsipaalsüsteemi poolt inim­sõbralikku ja kvaliteetset teenust:

• Sotsiaalabi ja teenused,vanurite hoolekanne, hooldekoduSotsiaalabirahad ja toetused jõuavadõiglaselt abivajajani, süsteem onläbipaistev. Kaasata sotsiaalküsimustelahendamisse külavanemad. Rajadasotsiaalmaja. Vajadusel alustada ava­hooldusega. Remontida hooldekodu jaehitada välja teine korrus. Vajaduselpakkuda hooldekodu baasil turva­koduteenust.

• Elamu ja kommunaalmajandus,veevarustus, kanalisatsioonMuuta Tõstamaa joogivesi kvaliteet­seks. Ehitada kanalisatsioonikollek­

torid Varbla ja Pärnu suunal. Tõhelaja Pootsi vee-kanalisatsiooni­küsimuste lahendamine. Ehitada väljauus katlamaja Tõstamaal.

• Keskkond, heakordHoida valla ilusat loodust Jaeksponeerida seda Kihnu väinamerepargi väljakujundamisega.Jätkata valla heakorrastamist, rajadaohtlike jäätmete kogumise plats,korrastada supelrannad ja telkimis­platsid Tõhelas, Ermistus, Vaistes,Kastnas, Sutikülas, Putikülas.Koostada valla j äätmekäitluskava.

• TerritoriaalplaneerimineLõpetada valla üldplaneeringukoostamine ja kehtestada see.

• Vallateede korrashoid

Hoida korras valla munitsipaalteed.Vastavalt teehoiukavale remontidaPeerni, Puti, Võidu sadama, Sutirannaja Kastna mõisa teed, ehitada teedsupelrandadesse, viia mustkatte allaEhitajate tee ja Metsa tänav. RajadaTõstamaal kõnnitee bussijaamastkoolini. Teha lumetõrjet igamajapidamiseni. Taotleda riigiltTõhela tee asfalteerimiskavva võtmist.

• Haridus

Pakkuda kaasaegset konkurentsi­võimelist haridust. Töötada välja vallahariduse arengukava. Leida oma kohtTõstamaa keskkooliosale. Luuavõimalus saada vallas huviharidust ­

muusika, kunst, sport. AlustadaTõstamaa Keskkoolis ka puuetega

Tõstamaa Tuuled lk 3

laste õpetamist. Lõpetada Tõstamaakeskkooli remont.

• Kultuur ja sportTeha Tõstamaa seltsimajas sanitaar­remont. Rakendada seltsimaja taastööle mittetulundusühingu põhimõttel.Viia Tõstamaa raamatukogu üleuutesse ruumidesse, arvutiseeridaraamatukogud. Rakendada tööle vallamuuseum. Luua valla kultuurkapital.Täiustada kultuuri- ja spordiüritustesüsteemi. Ehitada välja jõusaalTõstamaal.

• TervishoidJätkata kvaliteetse arstiabi pakkumistvallas.

• Päästeteenistus

Koostöös maakonnaga remontidapäästeameti hoone, täiustadapäästetehnikat, leida sobiv lahendusalluvusküsimustele. Täiustada

valveteenuse pakkumist päästeametibaasil.

# me ei raiska energiattõestamisele, kuidas pole võimalik,vaid kuidas on võimalik. Usume, etka Tõstamaal on tänapäevaseitvõimalik elada ja oleme valmisselleks kaasa aitama.

VALIMISLIIT TÕSTAMAA

101 Eduard Alumets talupidaja102

Marek Jaansoofinantsist103

Leo Langus talupidaja104

Peeter Lapp ettevõtja105

Hilja Mändlaõpetaja106

Tiit Pilt ettevõtja107

Ants Pirso õpetaja108

Urmas Reinfeldt õpetaja109

Toomas Rõhuvallavanem110

Leo Salk talupidaja111

HeinoTamm metsnik112

Endel Tõnissonpensionär113

Eduard Vilbremetsamees114

Elfi Voolmajandustöötaja

Pealehakkamist jaarukust

Tõstamaa Tuuled lk 4 oktoober 1999

"'"

TOSTAMAA VALLAVOLIKOGU OTSUS08. oktoober 1999. a. nr. 29

Munalaiu sadama detailplaneeringu kehtestamine. Lähtudes planeerimis - ja ehitusseaduse (RT 11995,59, 1006; 1996,36, 738; 49, 953; 1999,27,380; 29, 398) § 24 Tõstamaa Vallavolikogu otsustab:

1. Kehtestada Munalaiu sadama detailplaneering.2. Otsus jõustub vastuvõtmisest.

Heino Tamm

volikogu esimees

VALLA VOLIKOGU VALIMISTEST17.oktoobril 1999.a. saavad valla jalinna hääleõiguslikud elanikud validavalla- või linnavolikogu. Tõstamaavallas on selleks moodustatud kolm

jaoskonnakomisjoni: nr. 1 asubTõstamaa seltsimajas, nr.2 - Tõhelarahvamajas, nr.3 - Pootsi Põhikoolis.Valla valimiskomisjon asub valla­majas, te1.96 260.Eelhääletamine toimub 11.-13.

oktoobril jaoskonnas nr.l, Tõstamaaseltsimajas k.12.00-20.00. Valimistepäeval on kõik jaoskonnad avatudk.9.00-20.00. Valima minnes võta

kaasa pass ja esita see jaoskonna­komisjoni liikmele, kes annabhääletamissedeli. Hääletamissedel

tuleb täita hääletamiskabiinis, kuhu onüles pandud volikogu liikme­kandidaatide nimekiri. Iga nime eeson number. Kui oled välja valinudsinule sobiva liikmekandidaadi

numbri, siis kirjuta see hääletus­sedelile ja lase sedel valimiskasti.Kodusvalijatele.Selleks tuleb elukohajärgselejaoskonnakomisjonile esitada kirjaliktaotlus. Selleks, et vastu tullaeakamatele vallakodanikele võib ka

helistada vallamajja või omajaoskonnakomisjonile ja teatada omakodusvalimise soovist. Valimispäevaltulevad jaoskonnakomisjoni liikmedkohale ja enne valimisprotseduuri

teete avalduse ära. Loodetavasti on

kõik huvitatud valla edaspidisestkäekäigust ja suhtuvad valimistessetäie tõsidusega.Kui meenutada eelmisi, 1996.a.toimunud volikogu valimisi, siis käisvalimas hääleõiguslikest kodanikest:Tõstamaal 758-st - 403 e. 53%,Tõhelas 352-st - 158 e. 45%, Pootsis181-st - 117 e. 65%Loodame sellel korral aktiivsematsekkumist.

Kohtumiseni 17. oktoobril!

Tõstamaa valla valimiskomisjon

TARKUSETERA

Kui sa tahad poliitikas midagi öelda, palu meest. Kui sa tahad, et midagitehtud saaks, palu naist.

Margaret Thatcher

AIAMAADE KASUTAMISE KORRAKEHTESTAMINE LAAGISOOS.

loetav

nmgpiirid

Vastavalt Tõstamaa valla volikoguotsusele rhunitsipaliseeritakseLaagis60 kasutamiseksindividuaalaiamaadena.

Maa kuulub vallale ja et sedatõepoolest haritaks, kehtestabvallavalitsus järgmised täitmistvajavad nõuded:• Selgitamaks tegelikud maadekasutajad, palume kõigil 18.oktoobriks esitada maakorral­

dajatele avaldus järgmisel aastalmaa kasutamiseks, täpsustada maa

asukoht, panna maa otsatähis kasutaja nimegatähistada äärevaiadegamõlemas maa otsas.• Kasutatavate maade ülevaata­

miseks ja asjaolude täpsustamisekson maakorraldaja kohal 20.oktoobril 10.00-13.00 .• Maa eei või käia nn. käest

kätte, vaid läbi maakorraldajate,maast looburnisel palume sellestkoheselt teatada.

• Maakasutajatel tuleb umb­rohust puhtad hoida ka oma maaotstes asuvad nn. põllupeemad,kraavi olemasolul kuni kraavi

teljeni, maa harimata jätmiseljärgmisel aastal maad enamkasutada ei saa.

• Edaspidi on munitsipaalmaalkavas maade kokkutõstmine, etvältida harimata siilude tekkimist

ja anda osale maast võimaluspuhata, kavas on korraldada ühinekündmine ja kultiveerimine.

oktoober

,..,

ESIMENE MISS TOST AMAAL

Tõstamaa Tuuled lk 5

On ju kõigile teada, et meilTõstamaal kasvavad kõigekõrgemad männid, kõigeilusamad kadakad, meil onkõige ilusamad rannad jamuidugi kõige ilusamadtüdrukud. Nii kogunesidkiesmaspäeval 20. septembrilkell 16.00 seltsimajja neistilusatest kõige julgemad 11-14.aastased tüdrukud:

Karoliine Kask, KätlinKaskin, Kristel Jürgens,Katri Martel, Grete Adler,Elo Pulk, Angela Vaaks,Ave Tuisk, Epp Tusik, ElisLeetmaa, Epp Tuisk, SigritSaarts.

Tüdrukud olid juba ise väljamõelnud, mida teha ja niialustasimegi proove. Õhtujuhiks valisid tüdrukudühiselt Priit Kaljuranna.Laupäevaks 25. septembriksolime kõik enam-vähem valmis.Meie Miss Teini valimistel toimuskolm vooru:

Esimene oli tutvustamisvoor, kustüdrukud rääkisid lühidalt endast

ning vastasid Priidu küsimustele.Voorude vaheaj al laulsid AndraVaaks ja Eege Laansoo, kedasüntesaatoril saatis Ene Kaskin.

Teiseks oli fantaasiavoor, milleks

kandidaadid olid ette valmistanud

väga toredad tantsud. Hea olitõdeda, et tants on meil au sees jatantsuoskusest meil puudu pole.Eriti tooksin selle vooru puhulesile Katri Marteli etteaste, missisaldas ka laululist osa ja oliseetõttu teistest omanäolisem.

Lõpetuseks oli õhturiietuse voor,kus tüdrukutest said tõelised

daamid (kes kandis emapulmakleiti, kes õelõpukleiti, kes selleksürituseks spetsiaalseltvalmistatut). Tore oli tõdeda,et tüdrukud, kes alevistavaliselt tossudes ringiliiguvad, oskavad kakõrgetel kontsadel käia.Kaunitaridele aitasid

. soenguid ja meiki teha ErikaLeetmaa, Jana Oulk,

Moonika Seppama, Liisypõltsam, Moonika Adler,Lagle Adler, Kätlin Kask jaRaina Pavlova. Suur, suurtänu neile!

Pealtvaatajaid oli vähe, agapubliku lemmikuks sai EppTuisk.

Zürii (Eve Rõhu, Sirli Väära,Lea Rannik, Toomas Mitt jaDeivi Väära) otsustasjärgmiselt:

II PRlNTSESS ­ANGELA VAAKS

I PRlNTSESS­KAROLIINE KASK

TÕSTAMAA 1999. a. MISSTElNI - EPP TUISK

Esimeseks auhinnaks oli

kena savivaas, mille valmistasHeino Kriisa. Tänapäeval ei saakultuur läbi ilma sponsoriteta.Kuigi käesolevaasta ei olemajanduses olnud kergete killast,on Tõstamaa firmad valmis alati

lahkelt aitama. Seekord panid õlaalla Jaani äri, PIE Einar Härm,PIE Valdur Jõgi, PIE AndoLomp, Sauli äri ja TeeristiÄrikeskus. Suur tänu neile!

Kokkuvõtteks ütlen, etesimene kord on ikka raske, kuidühiselt saame hakkama.

Siia juurde lisaksin, et novembristoimuvad Tõstamaal AASTAVANAEMA valimised.

Maire Adler

Tõstamaa Tuuled lk 6

Amsterdam on Hollandi pealinn.Asub Amsteli jõe suudmes ja onkanalite kaudu ühenduses Põhja­mere ja Reini j õega. Meieturismigrupi tutvus Amsterdamigaalgas pühapäeva hommikul. Linnoli rahvavaene ja vaikne.Kohvikud - baarid ja muud lõbus­tusasutused puhkasid laupäeva­õhtusest - öisest pidutsemisest.Pidutsemise jälgi võis kohata igalsammul - tänavatel vedelev tohutu

prügi (plast - ja plekist joogi­pudelid, muu pakendipraht, okse­laigud). Raudteejaamas magasidkodutud ja narkarid, samutikohtasimesõltuvusvärinais inimesika vanalinna tänavatel. Mul on

tagantjärele hirmus kahju, et seekõik pidi saama meie esmamuljeksAmsterdamist. Tegelikult onAmsterdam ikkagi üks Euroopasuuremaid kultuuri- ja majandus­keskusi.

See kõik selgus hilisemaItutvumisretkellinnas.Kui olime esimesest sokist

toibunud, äratas meie tähelepanuvõrratu kellamäng. Amsterdamison kõikides tomides (9) kellad, miseri aegadel helisevad. Kella­mängud on erineva pikkuse jahelitämbriga. Väga ilus oli kuulata.Kui olime raudteejaamas (muideväga suur ja ilus hoone, arhitek­tuuriväärtus) raha vahetanud,suundusime lilleturule. See oli

pikk ja hunnitu lillemeri ühe kanaliääres. Sealoli palju silmailu jarikkalik ostuvõimalus. Müüa olikõike - seemneid, sibulaid,lõikelilli ja lilleteemalisi suveniire.Sealt lahkumiseks pidi lausa tahetpingutama - nii väga oleks sealtahtnud kauem olla.

Meie jalutuskäik linnas jätkus.Möödusime kuninganna resident­sist (Beatrix) ja nautisime kesk­väljaku avarust. Peatusime ühekena naisratsanikuga monumendijuures. See on püstitatudkuninganna Vilhelmine auks, sest

OMA SILMAGA ...

ta olnud väga rahvasõbralikkuninganna. Uudishimu tõttutahtsime ikka ka kuulsat "Punaste

latemate" rajooni ära näha,vaatamata sellele, et ei lootnud sealmidagi sokeerivat kohata - oli jupühapäeva hommik.Aga nähtavasti tahab töö ikkagitegemist - nägime neiukesi janende kutseviiped ära küll."Teatud majadeI" on suured aknadja seal aknalaual "neiukesed"ülinapis riietuses istuvad naguelavad mannekeenid, kes teevaderootilisi liigutusi ja viipeid.Kõige hämmastavam on asjaolu, etkogu selle "patuse linnaosa" keskelpaikneb kuulus Vana Kirik, kusasub palju hauamonumente sh. kaRembrandti naise Saskia oma.

Üldse on Amsterdamis paljumaailmakuulsaid kultuuriasutusi :

Vahakujude Muuseum, Rijks-museum, Moodsa kunstimuuseum, Rembrandti maja, V.van Goghi muuseum, rikkalikusisekujundusega Uus kirik(Nieuwe Kerk), kuningaloss jne.Amsterdami nimetatkse sageli kaPõhjamaa Veneetsiaks ja sedanimetust ta igati väärib. Linnas onüle 100 km kanaleid ja ligi 1200silda, mis kanalite erinevaidkaldaid ühendavad. Laevateel

paistis hästi kätte linnas

oktoober 1999

domineeriv arhitektuuristiil­

kõrgete ja teravate viilkatustegapruuni d valgete ukse- jaaknaraamidega majad. Amsterdamon olnud ja on (on ka Hansalinn)tähtis kaubanduskeskus.

Seetõttu nägime kanalite ääreshuvitavaid kanalipoole kaldusmaju, mis nagu painutavad endkanali suunas. Giidi selgitusestsaime teada, et iga sellise majakatuseloleva tomikese tipust lastialla (mõnel poololi seda ka praegunäha)vaieri otsas rippuv suur karv(kui seda võiks korviks nimetada),millega tõmmati tali abil kaup otsekanalis olevalt aluselt kaupmehemajja sisse. Ettepoole kummargilon majad seepärast, et vältidakaubalasti ülesvedamisel alumiste

korruste akende vigastamist.See kanaleid pidi sõit oli ükssuurepärane elamus ja võimaluslinnaga lähemalt tutvuda. Ühestülihämmastavast nähtusest tahaks

veel kirjutada. Ma tean küll, etHollandis on tähtsaks liiklus­

vahendiks jalgratas, aga et neid onnii palju, oli ikkagi suur üllatus.Kõik sillakäsipuud, rattahoidlad jakõikvõimalikud muud kohad, kuhuon võimalik ratast lukustada, olidnii tihedalt täis, et lausa uskumatu- nagu kogu tänavaleks üks suurrattapood. (järg lk 7)

oktoober 1999

(algus lk 6)Ainult selle vahega, et suur osasõiduvahenditest olid üsna

päevinäinud.Mõne puhuloli tunne, et omanikon ammu kalmistul, aga tema truu

sõiduriist ootab teda ikka, ise ainarohkem roostetades.

Rattasõitja on Hollandis"kuningas" - sa võid käia autoteelja kus tahes, aga jalgrattatee olguvaba. Mulle hirmsasti meeldib,

Tõstamaa Tuuled lk 7

ikkagi väga tervislik sõiduvahend.On märgata, et ka Eestimaatänavatel see sõiduriist üha

suurenevat populaarsust võidab.

E. Liiv

-TOSTAMAALASTE SEIKLUSED NORRAMAAl

VllS mäesisene

tunnel. Jalgsimatkhoogne ja väsitav

Juba pikka aega on norralased jaeestlased hästi läbi saanud. Meiegijätkasime seda kena traditsiooni.Kuna mitu aastat on FagernesestTõstamaal käidud, siis ka sel aastaltuli sealse valla koolist klassitäis

õpilasi. Norrakate bussi pääsemisekspidime neid veidi "moosirna"(pidutsemine Pärnus ja vastuvõtmineTõstamaai). Sellega saime väga hästihakkama, sest kaasa meid igal juhulvõeti.

Laupäeval, 28.augustil saime Pärnusreisikaaslastega kokku ja hakkasimepealinna poole sõitma. Keskpäevalalgas merereis Soome WasaQueeniga. Helsingis laadisime ennastSilja Serenade'i pardale. Vaat see olialles laev!

Pühapäeva, 29.augusti hommikuljõudsime Rootsi. Ajaarvamine läkssassi, sest kellad olid tund aega taga.Meie kui kergesti kohanevadinimesed saime sellest lihtsalt üle.

Terve pühapäeva sõitsime RootsistNorrasse. Vahepeal külastasime kaGripsholmi kindlust, mis on Rootsisväga haruldane, sest see on sõdadestseni puutumatu. Norrasse jõudes eiolnud tõstamaalaste ahhetustel otsa

ega äärt, sest loodus oli meie jaokstõeliselt mägine. Kella kümne paikuastusime bussist välja, et suundudaööbimiskohtadesse. Nendeks olidnorra sõprade kodud. Tundsime endseal väga mõnusalt.30.augusti hommikul saime kokkuFagemese keskkooli fuajees. Sealjätsime hüvasti meie võõrustajatega.Inglise keele õpetaja Asbjörn tegimeile väikese ekskursiooni omakoolis. Peale seda läksime veelValdresi ametikooli kaema.

Õpitingimused olid seal igal juhulsuurepärased - täielik "euro värk".

Võtsime oma suured kotid ningsõitsime mägedesse. Seal kõrgustesoli vaid 5 - 6 Co sooja. Ollesharjunud soojade ilmadega, tundussee üpris külm. Kaugel mägedetippudes laiutas lumi ja jää, mis meilejäi aja puuduse tõttu kättesaamatuks.Olime 1500m kõrgusel merepinnast.Vaade oli äärmiselt maaliline. Säärast

juba Eestis ei näe! Mägedesse jätsimeoma kooli vimpli, kuhujäädvustasime allkirjad.Õhtupoolikul jõudsime Lienesse, kusveetsime järgmise öö. Sedapuhkukooli ühiselamus, mis oli ilus nii seestkui väljast. Süüa saime rikkalikult.31.augustil tegime Tuisu kaksikutelesünnipäevaäratuse. Sõime torti jajäätist. Kooli tutvustamise käigusselgus, et seal õpib vaid 36 õpilast janii on olnud läbi aegade.Samal päeva sõitsime Saggrendasse,kus asuvad iidsed hõbeda­

kaevandused. Ka seda kohta ei jätnudme külastamata. Pimeda hakul

koopas olles hakkas päris kõhe. Igahetk tundus, et kukud auku või löödpea ära. Üks nn giididest, mängidestrolli, viskas ülalt lehti ja sammaltalla. Hirmukisa kajas kaugele. Tagasitulles tegime järskudel mägiteedelrallit - Ameerika mägesid. Ööveetsime Saggrenda metsanduskoolis,millel on sõprussuhted Tihemetsatehnikumiga.l.septembri hommikul helistasimeTõstamaale, et soovida kõigile ilusatkooliaasta algust, olles õnnelikud, etise ei pea veel koolis olema. Samalpäeval kohtusime DrammenisBuskerudi maavalitsuse esindajatega,eesotsas maavanemaga. Ollestutvunud Norra koolireformide ninghariduskorraldusega ja söönud lõunat,sõitsime üles mäkke Drammenit

kaema. Sinna

spiraalikujulinealla oli parajalt(vaesed jalad!)16.48 sõitsime rongiga Oslosse, kustutvusime oma öömaja ja linnaosaga.Inimesed olid väga lahkeltsuhtlemisaldid. (Peaaegu kõikoskavad inglise keelt).2.septembril tutvusime Oslos asuvatemuuseumidega. Käisime Viikingi,Frami ja meremuuseumis ningloomulikult pealinna külastatavaimasVigelandi pargis. Sealt saime kakõige huvitavamad fotod.Ööbimiskoht polnud suurem asi, kuidhubasuse lõime ise. Ka järgmiselpäeval jätkasime OsIaga tutvumist.Külastasime Holmenkolleni suusa­

muuseumi ja Norra Folkmuuseumi.3.septembri hilisõhtul tutvusime öistetänavatega. Sattusime peale kafilmivõtetele. Eesti tänavad jätavadparema mulje kui sealsed - ajalehedlendavad ja muudki prahti on kõikkohad täis. Öösel sõitsime tagasiStockholmi. Järgmise päeva veetsimeStockholmi vanalinnas, saime osasajandilõpu karnevalist ningpidulikust tseremooniast kuningalassihoovis. Õhtul jätsime Trondiganägemiseni ning asusime laevagakoduteele.

Meeldejääva reISI eest tänameTRONDI, TÕSTAMAA VALLA­VALITSUST ja NORRAPOOLSEIDABISTAJAlD!!!

Reisiseltskonna nimel

Maarja Lühiste ja Ave Martson

Tõstamaa Tuuled lk 8

Õnnitleme oktoobrikuu sünnipäevalapsi!

oktoober 1999

Sea sünnipäeval mälestused rittaja igat eraldi veel meenuta ja vae!

Siis näed, et elu on sind teinud rikkaks,on tasutud kõik mured, töö ja vaev.

Lilli Ussanova 90Elviine Jänes 87Elikonida Metsa 85Laura Kornfeldt 85

Tõstamaal töötab juuksur. (lasteaia majas)Avatud iga teisipäev ja reedel kl. 9.00 - 18.00.Võimalus juukseid värvida, ravida, lokkida ja

lõigata nii lastel, meestel kui naistel.Tel. 25205981 või õhtuti 96 189

Rudolf Hannus 83Niina Allikas74

Vilhelmine Vilgats

81Ella Puls 72Arnold Kaleviste

80Linda Männamäe70Juhan Hannus

80Anti Heinla 65Lidia Vanatoa

79Aino Siig 65Zinaida Meresmaa

78Arnold Jõgi 65

Hugo Paltson

76Mihkel Laur60Ella Randi

75Ülo Tõnts 60Andrei Kase

74Leida Lepa 60

Tervitame uusi vallakodanikke!Tiina Lehtla ja Jaak Hannuse peres tütar Triin 23.07. 1999.a.

Ene Lehtsalu ja Valeri Jurjevi peres tütar Helevi 23.08.1999.a.Anneli Vesiku ja Jaanus Lehiste peres tütar Aveli 24.09.1999.a.

Austatud pärandihoidjad!Juba mõnda aega on Tõstamaalheietatud mõtteid oma muuseumi

rajamisest. Meie kodukandis elab võion elanud mitmeid inimesi, kes onühel või teisel moel üritanud talletada

ajaloolist pärandit ja nii mõnigi neiston kas poolihääli või täiesti avalikultvälja öelnud, et Tõstamaa tulevanemuuseum peaks alguse saama justtema kollektsioonist. Üritan paarireaga kõik kokku võtta.Signe Allikas on perekond Lõõbastepärija ning avaldanud arvamust, etLõõbaste maja koos sealoleva vana­varaga võiks olla muuseumiks. MariLühiste on koduloolase Andrei Udu

tütar ja tema töö jätkaja, kes juhatabõpilaste kodu-uurimuslikke töid.Vaike Hang on Eesti Rahva Muu­seumi (ERM) kirjasaatja, kes uurinudpõhjalikult läbi kõik valla külad jatalud ning vaeb plaani rajada muuseu­mituba Tõhela rahvamajja. Riho Välion vanavara kollektsionäär, kesmitmel korral näidanud oma suure­

pärast kogu Tõstamaa vallapäevadeaegu ning praegu otsib kogulehoiukohta. Harvet Toots on ERMi jaKirjandusmuuseumi korrespondent,meelisaIaks on rahvapärimuse ja nõu­kogude sü.mboolika kogumine.Muuseumi asupaigana on välja käidudmitmeid kohti: Seliste kirik, Lõõbaste

maja, Tõstamaa kooli kelder ja talli­torn, Tõstamaa lasteaed ja raamatu­kogu, vanad KEKi ruumid, Kastnakirik, Tõhela kirik ja mine tea, äkkiveel midagi. Seega oleme jõudnudolukorda, kus piltlikult öeldes igamees tahab endale muuseumi ehitada,mis pole loomulikult kuigi mõistlik.Siit ka ettepanek: korraldame nõu­pidamise, kuhu kõik asjahuvilisedkokku tuleksid, et siis ümmarguselaua taga muuseumiküsimuses pisutselgust tuua. Kokkusaamise pat­TOoniks on Tõstamaa vallavalitsus

eesotsas vallavanemaga.Koguneme vallamaja juures nelja­päeval, 21. oktoobril kell 14.00,võtame valla bussi ja sõidame läbikõik ülalmainitud potensiaalsedmuuseumikohad ning vaatame, midanad endast õigupoolest kujutavad.Oma nõusoleku arupidamisel osaledaandis Pärnu muuseumi direktor Aldur

Vunk, kes tuleb kohale koos peavara­hoidjaga. Umbes kell 14.15 viimemõisa tornis läbi häppeningi, midakutsume kajastama ajalehed "Tõsta­maa Tuuled" ja "Pärnu Postimees".

Lugupidamisega Harvet Toots,Tõstamaa KK ajalooõpetaja

Täname kõiki, kes meil sel raskelajal toetasid, olles meiega ja kalmurohkete lilledega kaunistasid.

Hilka lastega.

Tõstamaa seltsimajas alustavadtööd järgmised ringid:

LIIKUMISRÜHMAD

lastele ja noortele, juhendajadEne Lehtsalu ja Raina Pavlova

STEPAEROOBIKA alates 7.okt.

juhendaja Kairi KuUTteisipäev, neljapäev 19.30

korra maksumus 10 krooniDAAMIDE AEROOBIKA alates

5.okt. juhendaja Regina Lepikteisipäev, neljapäev 18.30

korra maksumus 8 kr, kuumaks 40 kr.RAHVATANTS juhendaja Pilvi Kase

esmaspäev, kolmapäev 18.30SEGAKOOR juhendaja Viivi Karlep

teisipäev, neljapäev 20.00NÄITERINGID juhendajad

Külli Merimaa j a Maire Adlerteisipäev, neljapäev 17.30

FOLKLOORIRÜHM "MIKUD­

MANNID" juhendaja Tiia Schärneljapäev 14.30

LASTE FOLKLOORIRING alates

4.klassist juhendaja Tiia Schäresmaspäev 14.30

Plaanis on luua FOLKLOORIRÜHMtäiskasvanutele koos

RAHV APILLIANS AMB LIGA.

Palli saab mängida esmaspäeval jakolmapäeval kella 19.00-20.30-ni.Kui oled huvitatud, võta ühendust võitule kohale! Tel. 96 172

Mob. 25213471

oimetus:Lea RannikAlo AdlerTrükkinud

Tõstamaa RaamatukoguTallinna Tehnikaülikool

OÜ Hansaprint

tel. 96 184tel. 96231