Nõva valla arengukava 2004-2006 - riigiteataja.ee · Lääne-Eesti madalikul, on tasase pinnamoega, hõlmab suuri soolaamasid, mitmeid väikejärvi, ulatuslikke metsamassiive ja

Nõva valla arengukava 2004-2006 Leht 1 / 21

Väljaandja: Nõva VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2003, 183, 2509

Nõva valla arengukava 2004-2006

Vastu võetud 07.08.2003 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000,51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64,390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 alusel ningarvestades volikogu liikmete ettepanekuid, arvamusi, Nõva Vallavolikogu määrab:

1.Kinnitada Nõva valla arengukava aastateks 2004–2006 juurdelisatud kujul.

2.Määrus jõustub 1. septembril 2003. a.

Volikogu esimees Silja SILVER

Nõva Vallavolikogu 7. augusti 2003. a määruse nr 9lisa

NÕVA VALLA ARENGUKAVA 2004–2006

Sissejuhatus

Omavalitsuse arengukava on Eestis seadusega sätestatud. Arengukava ülesanne on luua sotsiaalselt jamajanduslikult elujõuline ning looduskeskkonnaga tasakaalus kogukond. Arengukava koostamine on järjepidevprotsess, mille eesmärk on omavalitsuse areng pikemaks perioodiks. Arengu kavandamisel lähtutakse kohalikuomavalitsuse olemasolevatest tugevatest külgedest ja väliskeskkonna võimalustest ning püütakse vähendadanõrku külgi ning vältida ohte. Arengukava määratleb omavalitsuse identiteedi ning võtmevaldkonnad kohalikuajaloo, kultuuri, paikkonna eripära, ärikeskkonna ja muu kohaliku kompetentsi abil.

Nõva valla arengukava:– annab ülevaate Nõva valla olukorrast ja arenguprotsesside lähtealusest;– määratleb Nõva valla identiteedi ja kirjeldab tulevikuvisiooni;– määrab omavalitsuse arengusuunad pikemaks perioodiks;– defineerib eesmärgid ja määrab prioriteetsed tegevusvaldkonnad;– koostab tegevuskava lähiaastateks koos investeeringuvajaduste teadvustamisega;– kinnitab tulemuste seire ja tagasiside alused.

Arengukava koostamise koordineerimiseks moodustatakse Nõva Vallavolikogu juurde arenduskomisjon,kaasatakse potentsiaalsed partnerid, kohalik kogukond ning erinevad huvigrupid.

Valla arengukava on aluseks kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisele ja eelarveväliste lisaressurssidehankimisele projektide kaudu. Arengukava tutvustab valda ning avab potentsiaalsed võimalused investoritele jakoostööpartneritele. Vallavolikogu vaatab arengukava üle igal aastal ja vajadusel korrigeerib seda.I. Nõva valla olukorra analüüs

1.1. Geograafiline asend

Nõva vald asub Lääne maakonna kirdeosas. Valla territoorium on loode-kagu-suunaliselt väljavenitatud kujuga,ulatudes põhjapiiril Soome laheni. Valla territooriumi pindala on 129,6 km2. Looduslikult asub Nõva valdLääne-Eesti madalikul, on tasase pinnamoega, hõlmab suuri soolaamasid, mitmeid väikejärvi, ulatuslikkemetsamassiive ja liivarandasid.

Nõva valla keskus on Nõva küla, mis asub Lääne maakonna keskusest Haapsalust 48 km kaugusel ja Tallinnast81 km kaugusel. Valda kuulub 8 küla: Nõva, Rannaküla, Variku, Vaisi, Nõmmemaa, Hindaste, Tusari jaPeraküla küla. Külade kaugus vallakeskusest ulatub 17 kilomeetrini. Nõva valla naabervallad on Padise Harjumaakonnas ning Oru ja Noarootsi Lääne maakonnas.

1.2. Ajalooline areng

Leht 2 / 21 Nõva valla arengukava 2004-2006

Nõva (Neyve) küla esmamaining pärineb aastast 1402. 1559. aastast on teateid Nõva (Newe) mõisa kohta.Ajalooliselt on Nõva vald moodustatud Nõva mõisa kogukonnast. Nõva kogukond on olnud liidetud Vihterpalu,Risti jt kogukondadega, kuulunud Risti kihelkonda ja Harju maakonda. 1950. aastast liideti Haapsalu rajoonigaja moodustati Nõva külanõukogu. Omavalitsusliku haldussüsteemi taastamise ja haldusreformi käigus muudetikülanõukogud valdadeks ning 16. jaanuaril 1992. aastal kinnitati ja kehtestati Nõva valla omavalitsuslik staatus.

Esimese Eesti vabariigi ajal oli põllumajanduslik ühistegevus Nõva vallas aktiivne – eksporditi võid, liha,muna. Nõukogude perioodil tegutses valla territooriumil Nõva kolhoos. Ehitati uued tolleaegsetele nõuetelevastavad tootmishooned: suurfarmid Nurmele ja Vaisi külla, noorloomalaut ja kuivati-veski Variku küllaning töökojahooned Nõva ja Variku külla. 1993. aasta põllumajandusreformi käigus tekkisid kolhoosi baasilosaühingud: Variku PÜ, Vaisi PÜ, Madaramaa OÜ ja Hindaste PÜ.

Kalapüük on alati kuulunud rannarahva tavade juurde ja olnud oluline sissetulekuallikas. Esimese Eesti vabariigiajal püüti peamiselt lesta, talvel ka räime ja 1920.–1930. aastatel toimus aktiivne kilupüük. Kalapüügist üksi äraei elatud ja kalurid hankisid lisatulusid talvise metsatööga. 1941. aastast hakati tegelema kalade organiseeritudkokkuostu ja töötlemisega (Eesti Kalakeskuse Nõva harukontoris). Tulemusena suurenes nii kalapüük kuikalatöötlemisega seotud palgatööliste arv. Põhiliseks kalaliigiks oli tursk, hooajati püüti ka räime ja lestaning angerjat. Nt 1943. aastal püüti merest ligikaudu 600 tonni kala. Nõukogude perioodil tegutsesid Nõvalerinimelised kalapüügi-, kokkuostu- ja töötlemisettevõtted. 1975. aastal loodud kalurikolhoosi Lääne Kalur(mille üks kalatöötlemispunktidest asus Nõval) baasil moodustati 1993. aastal eraettevõtted.

Kooliharidust hakati Nõva vallas andma 1863. aastast. Esimene kool oli Erita külas köstrimajas. Alates1920. aastast asub kool Nõva mõisa häärberis. Nõva avalik Raamatukogu asutati Tallinna Linnaarhiivi andmetel1918. aastal.

Nõva vald on iseseisva omavalitsusüksusena kuulunud alati väiksemate valdade hulka. Loode-Eestiinimasustus on juba piirkonna geograafilise kujunemise tõttu olnud läbi aegade hõre. Asustuse tihenemistpole soosinud ei väheviljakas mullastik ega laiaulatuslikud sood. Vaatamata maalilisele loodusele on kasuvitajate hulk suurenenud alles viimasel kümnendil, kuna nõukogudeaegsed piiritsoonipiirangud hoidsid ärasuvilakooperatiivide tekke.

1.3. Looduskeskkond

1.3.1. Pinnamood, mullastik, maakasutus, loodusvarad

Nõva vald asub Lääne-Eesti madalikul. Pinnamood on enamjaolt tasane. Rannikuala on liigestatud endis- janüüdisaegsete rannavallide ja -luidetega, mis moodustavad ühe Eesti suurema luiteala. Muldade lähtekivimikson mitmesuguse päritoluga liivad. Endisaegsetel rannaluidetel on kujunenud leedemullad, mis on tundlikudtallamise suhtes. Enamlevinud Nõva vallas on gleimullad. Põllumajanduslikuks kasutamiseks vajavadgleimullad liigniiskuse tõttu kuivendamist. Palju esineb soomuldi. Põllumuldade boniteet on enamjaolt madal.Muldade kivisus on rohke kuni väga rohke.

Valla üldpindalast hõlmab metsamaa 39%, haritav maa 5%. Kuna põllumajanduslik tootmine on madalseisus, onsuur osa põllumajandusmaast kasutamata. Valla maakasutusest annab ülevaate tabel 1.

Tabel 1. Kõlvikuline struktuur Nõva vallas seisuga 01.01.2003Kõlvik Pindala (ha) Haritav maa 659,25 Looduslik rohumaa 546,70 Metsamaa 4999,29 Õuemaa 35,65 Muu maa 6719,33 Kokku 12 960,22

Maakatastris on seisuga 01.01.2003 registreeritud 74% valla üldpindalast. Sellest 4999 ha ehk 52% moodustabmetsamaa, 1206 ha põllumajandusmaa, 660 ha haritav maa ja 54,6 ha looduslik rohumaa. Metsamaast 28% onerasektori kasutada, 72% haldab Riigimetsa Majandamise Keskuse Piirsalu metskond. Piirsalu metskonna Nõvametsandiku maakasutust iseloomustab tabel 2. Kinnistatud on seisuga 01.01.2003. a 502 maaüksust pindalaga9590 ha.

Tabel 2. Maakasutus Nõva metsandiku (kvartalid 110–225) lõikesPindalakokku(ha)

Looduslikrohumaa(ha)

MetsamaaKokku (ha) Shpuistud (ha)

Sood (ha) Veed (ha) Teed (ha) Ehitised(ha)

Muu maa(ha)

Metsamaaüldtagavara(tm)

5255,5 146,2 2370,0 2329,6 2220,0 316,2 37,3 2,1 136,7 225 942

Vabariiklikusse maardlate registrisse on kantud viis Nõva vallas asuvat maardlat: Variku (ehitusliiv, 108,9 ha),Hindaste (ehitusliiv, 121,23 ha), Leedissoo (vähelagunenud turvas), Leedissoo ja Suursoo maardlad(hästilagunenud turvas). Variku maardlast on ehitusliiva kaevandatud, kuid aastaid tagasi, ning tänapäevaks onkarjäär muutunud ohustatud liikidele sobivaks pelgupaigaks (vt 1.4.4).


Maa-aineseid ehk maavarasid, mida ei ole riiklikus registris arvele võetud, kasutatakse oma tarbeks väheselmääral. Peamiselt tarbitakse liiva ja kruusa. Mõned varem kasutusel olnud väikekarjäärid (Tuhanõmmekruusakarjäär, Nõva metskonna karjäär) on eraomanduses, kaevandamist ei toimu.

1.3.2. Veestik

Nõva vald piirneb põhjaosas Soome lahega. Suur osa rannikumerestja rannast on liivane. Liivarand on suurepuhkemajandusliku tähtsusega. Liiv puhtas rannas «laulab» – tekitab häält, kui liivaterad üksteise vastu kindlanurga all hõõrduvad. Esineb ka kiviseid rannikulõike, nt Liivase ja Toomaninal, kus rändrahnude seas leidubharuldasi gneissbretšarahne – omapärase välimusega tardkivimeid. Toomaninal paljanduvad veepiiril jõhvilademe paeplaadid rohkete kivististega.

Vallas on mitmeid väikejärvi. Neist suurimad on Veskijärv, Hindaste järv ja Lepaaugu järv. Tuntud on ka Toatsejärved ja Mustjärv.

Veskijärvepindala on 1,92 km2, suurim sügavus 3 meetrit. Järve ümbritsevad loode ja põhja poolt vanadluited, mujalt raba ja soostunud alad. Kaldavöötmes on põhi valdavalt liivane või turbane, kirdes ja idaosaska kiviklibune, sügavamal mudane. Järv on segatoiteline. Järvekaldal on puhke- ja telkimiskoht, millearendamise ja hooldamisega tegeleb RMK. Järv on populaarne harrastuskalapüüdjate seas (vt 1.3.3). Veskijärvon üksikobjektina looduskaitse all.

Hindaste järvepindala on umbes 0,8 km2, suurim sügavus 1,5 meetrit. Järve ümbritsevad soostunud alad, järvkasvab kinni. Hindaste järv on segatoiteline.

Lepaaugu järvepindala on ligikaudu 0,2 km2, keskmine sügavus 0,7 meetrit. Järve kaldad ja põhi on liivased,vaid idakallas on kohati soostunud. Järve keskosas on madalik. Lepaauk on tuntud harrastuskalurite seas (vt.1.3.3).

Suur Toatse järvepindala on 220 m2, suurim sügavus ligi 2 meetrit. Järv on segatoiteline, osaliselt liivasepõhjaga. Väike Toatse järv(pindala 40 m2) ja Mustjärv(pindala 200 m2) on huumustoitelised rabajärved.

Jõgedest on suurimad Nõva jõgi ja Veskijõgi, mis kuuluvad Soome lahe vesikonda. Jõgesid on süvendatud jaõgvendatud.

Veskijõepikkus koos ülemjooksuks loetava Tulimurru jõega on 12 km. Jõgi saab alguse Hindaste järvest jasuubub Keibu lahte. Jõe suue rändab, s.t tuul kuhjab liivavallid suudme ette ning jõgi peab merrepääsuks rajamauue tee.

Nõva jõepikkus on 22 km. Jõgi saab alguse Leidissoo idaservast ja suubub samuti Keibu lahte. Nõva jõesuudmes (kohati ka keskjooksul) on probleemiks roostumine.

Nõva vallas kasutatav põhjavesipärineb ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekihtidest. Enne1990. aastat esines põhjavee mõõdukat nitraatset reostamist. Suurfarmide kadumise järel 1990. aastatelnitraatide hulk vähenes. Põhjavesi on ulatuslikel aladel vähekaitstud, mida tuleb arvestada üldplaneeringukoostamisel. Põhjavee ressurss ületab vee tarbimismahu (vt 1.6.3).

1.3.3. Taimestik, loomastik, seenestik

Taimestikon Nõva vallas mitmekesine. Esineb nii liigivaeseid rabasid kui ka liigirikkaid niite ja madalsoid.Liigirikkuse üheks põhjuseks on mulla lubjarikkus, mistõttu kasvab valla territoorimul nt üle 10 liigi orhideesid.Omapäraste taimekoosluste kaitseks on loodud kaitsealad (vt. 1.4.4).

Nõva piirkonna metsad on eripära tõttu liigitatud Vihterpalu–Nõva metsade valdkonda. Metsade iseärasusetingib nende paiknemine kehvadel läbiuhutud mereliivadel, millele omakorda lisandub ulatuslik soostumine.Lisaks on metsad tuntud tuleohtlikkuse poolest, kuuludes Nõva–Vihterpalu tuleohtlikku metsapiirkonda. Nõvavalla männikud on mustika- ja pohlarohked, rabades kasvavad jõhvikad ja rabamurakad. Vaatamisväärsusteks onPeraküla jugapuud, vanal rannavallil kasvavad jässakad rannamännid ja õõnsad kuivanud männid ehk hongad.

Väärtuslikke pärandkooslusiNõva vallas säilinud pole. Inventeeritud alad on võsastunud, väikese ulatusega võimuul põhjusel väheväärtuslikud.

Loomastikon samuti liigirohke. Puutumatud metsa- ja sooalad sobivad nii põtradele, karudele, ilvestele,huntidele, metssigadele kui ka valgejänestele. Avamaastikega on seotud halljänesed, metskitsed, mutid, siilid.Kiskjalistest on esindatud veel rebane, kährikkoer, kärp, nirk, mink, tuhkur, metsnugis, mäger, saarmas.Pisiimetajatest on ohtralt mügrit, uruhiiri, kaelushiirt, juttselg-hiirt, karihiiri. Nahkhiirtest leidub nt suurkõrva,põhja- ja veelendlast.


Tähtsamad lindudepesitsusalad kuuluvad kaitsealade ja Natura 2000 võrgustiku koosseisu (vt 1.4.4). Nõvavanades majandustegevusest puutumata metsades elavad häirimise suhtes tundlikud linnuliigid – must-toonekurg, kassikakk, karvasjalg-kakk, metsis jt. Üle Nõva valla põhjaosa kulgeb oluline arktiliste linduderändetee. Arvukad rändajad on aulid, sõtkad, vaerad, lagled, haned. Talvel on jäävaba rannikumeri talvitujateleoluliseks peatumis- ja toitumispaigaks, kus leidub piisavalt kala ja söödavat rannakarpi. Suvel peatuvad meressulgivad linnud – hahad, kaurid, sõtkad, vaerad, kormoranid.

Vallas on esindatud kõik 5 Eesti roomajaliiki, eriti iseloomulikud on rästik, nastik ja vaskuss.Kahepaiksetestleidub harilikku ja juttselg-kärnkonna ehk kõret, rabakonna, rohukonna, tiigikonna,tähnikvesilikku.

Rannikumeri on suhteliselt kalarikas. Kalanduslikult on tähtsad lest, räim ja kilu, esineb ka siiga, angerjat,ahvenat, vimba, särge, säinast, tuulehaugi jt liike. Põhilised kalad Veskijärves on ahven, latikas, särg, roosärg,haug; Hindaste järves ahven, särg, haug, koger ja linask, Lepaaugus ahven, linask, koger. Väikeste rabajärvedekalastik on hapnikuvaeguse ja talvise ummuksilejäämise tõttu liigivaene. Nõva jõgi on oluline forellidekudemisala, kevadise suurveega tulevad sinna teib, vimb, säinas, haug. Sügisel tõusevad Nõva ja Veskijõkkejõesilm ning luts.

Nõva ja Veskijões leidub vähesel määral jõevähki.

Nõva ümbruses on uuritud seenteproduktiivsust (1980. aastatel) ja saadud kõrged näitajad (569 kg/ha).Saagikamad seened on tuhmuv pilvik, liivtatik, soopilvik, kitsemampel, männiriisikas. Niisketel sügistel kasvabsiinsetes nõmme- ja palumetsades rohkesti riisikaid, pilvikuid ja puravikulisi.

1.3.4. Looduskaitse

Nõva valla piiresse jääb osaliselt kolm kaitseala – Nõva maastikukaitseala, Läänemaa Suursoomaastikukaitseala ja Leidissoo looduskaitseala. Kaitsealadel on uuendatud kaitse-eeskirjad.

Nõva maastikukaitsealamoodustati 1997. aastal endise taimestikukaitseala baasil (loodud 1985. a). Kaitsealaon loodud Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks. Nõva valla piiresse jääb ligi poolkaitseala territooriumist. Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad seal II kategooriasse kuuluvad lääne-mõõkrohi,rand-ogaputk, mitmed orhideeliigid, loomadest II kategooria liigid apteegikaan, nõmmekiur, kassikakk, sookurg,metsis.

Läänemaa Suursoo maastikukaitsealamoodustati 6. jaanuaril 1998. aastal endisele sookaitsealale (loodud1981. a). Nõva valda kuulub suhteliselt väike osa kaitsealast – Veskijärvest põhja pool ja Hindaste järvest loodesning idas (täpsemalt vt kaitseala kaitse-eeskirjast).

Leidissoo looduskaitsealaloodi 5. novembril 2002. a Sendri soo ja Leidissoo raba maastikukompleksi ningsealsetes lagemadalsoodes esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Leidisoo looduskaitsealast jääbNõva valda väike osa soost valla lõunaosas Nõva jõest läänes.

Tegevus kaitsealadel toimub vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele ja kaitsealade kaitse-eeskirjadele.Kaitsealade sihtkaitsevööndites on keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, v.a juhulkui kaitseala kaitse-eeskiri lubab leevendusi. Nõva valla territooriumil puuduvad loodusreservaadid.

Rahvusvahelised looduskaitsevõrgustikud haaravad Nõva vallast 3 osaliselt omavahel ja/või kaitsealadegakattuvat piirkonda. Nõva valla põhjapiirile jääb rahvusvaheliselt tähtis linnualaehk IBA-ala – Riguldi–Rannaküla mereosa (pindala 14 260 ha). Kavandatavasse Natura 2000võrgustikku kuuluvad Nõva–Osmussaareja Suursoo–Leidissoo linnu- ja loodushoiualad. (Natura 2000 alad moodustatakse Euroopa Liidu liikmesriikideslooduslike liikide ja elupaikade kaitseks.)

Kaitsealuseid üksikobjekteon vallas registreeritud 8 (vt tabel 3). Kinnitamisel on veel kaks objekti: Toomaninaneugrundbretša Rannakülas ja Sarapiku kivi Sarapiku talus Hindaste külas. Kaitsealune tsoon üksikobjektideümber on 5 meetrit, v.a Nõmmemaa kivikülv, mille kaitsetsooni raadius on 10 meetrit. Objektide valitseja onmaavanem. Vanade kaitse-eeskirjadega on kaitse all Veskijärv (pindala 495 ha, kaitse all 1964. aastast) ja Nõvamõisa park. Üksikobjektid vajavad paremat tähistamist.

Tabel 3. Kaitsealused üksikobjektid Nõva vallasRegistrikood Objekti nimetus Objekti asukohtRRK 2 Eedu kivi Nõmmemaa küla, Nõmmemaa-Toa

taluRRV 33a Hindaste kivikülv Hindaste küla, Suur-Aaviku taluRRV 33 Kadakakivi Hindaste küla, Sarapiku taluRRV 34 Männikivi Kürema küla, Kürema taluRRV 34a Kürema kivikülv Kürema küla, Kürema taluRRV 32 Nõmmemaa kivikülv Nõmmemaa küla, Nõmmemaa-Toa

talu


RRV 31 Linamaa kivi I Nõmmemaa küla, Mussa-Linamaatalu

RRV 31a Linamaa kivi II Nõmmemaa küla, Mussa-Linamaatalu

I kategooria kaitsealustest liikidestpesitsevad või on on pesitsenud Nõva valla territooriumil must-toonekurgja kaljukotkas, mererannikul on sage toitekülaline merikotkas, harva võib kohata kala- või madukotkast. Ikategooriasse kuuluvad vähenenud arvukuse ning suures hävimisohus olevad liigid.

II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langebning levila aheneb. Väljaspoole kaitsealade territooriume jäävad jugapuu kasvukohad Perakülas endisaegsetelmetsakarjamaadel, mitmete käpaliste leiukohad, kivisisaliku ja kõre asurkonnad Variku liivakarjääris, mõnedsoo-loorkulli, mitmed metsise, sookure ja rukkiräägu pesapaigad. Tusari külas on kahjuks pesitsemise lõpetanudvalge-toonekurg.

Eesti Punase Raamatu liikidest esinevad Nõva vallas lisaks eespool nimetatutele randtarn, hall käpp, pääsusilm,karvasjalg-kakk, nõmmelõoke, hallõgija, hallhüljes ja saarmas (4. kategooria ehk tähelepanu vajavad liigid).Maailma Looduskaitse Liidu Punases Raamatus on ohulähedaste liikidena nimetatud jõesilm, koger, kobras jaorav. Ohuteguritest on levinuimad metsamajanduslik tegevus, avamaade võsastumine ja loomade häirimine.

Meelde tasub tuletada, et Eestis on kaitse all kõik kahepaiksed ja roomajad, suurem osa linnuliikidest (v.ajahilinnud, vareslased ja mõned teised) ja paljud imetajaliigid.

1.4. Rahvastik

1.4.1. Rahvaarv, sooline ja vanuseline koosseis

Valla elanike arv seisuga 01.01.2003 on 484, neist mehi 248 ja naisi 236. Alaliste elanike arv on viimase kümneaasta jooksul stabiilselt vähenenud (joonis 1). Kahanenud on ka majapidamiste arv, nt 1993. aastal oli vallas244 majapidamist, 5 aasta pärast, s.o aastal 1998 – 227, 10 aasta pärast – aastal 2003 – 220 majapidamist(andmed on esitatud 1. jaanuari seisuga). Elanike arvu vähenemisel on kaks põhjust – negatiivne loomulik iiveja negatiivne mehhaaniline iive.

Joonis 1. Nõva valla elanike arv aastatel 1993–2003 1. jaanuari seisuga.

Sündimus Nõva vallas on viimasel kümnendil vähenenud nullini – 2002. aastal ei sündinud ühtegi last (joonis2). Suremus pole kahanenud ja loomulik iive on negatiivne.


Joonis 2. Sündimus ja suremus Nõva vallas aastatel 1994–2002.

Mehhaaniline iive on viimasel viiel aastal olnud samuti negatiivne. Sisse- ja väljarännet iseloomustab joonis 3.

Joonis 3. Sisse- ja väljaränne Nõva vallas aastatel 1995–2002.

Nõva valla rahvastik vananeb. 1994. aastal oli eeltööeas (0–15 aastat) 25,3% valla elanikkonnast, 2003. aastalmoodustasid eeltööealised vaid 16,5% kogu rahvastikust. Ka pensionäride statistiline arv on kümne aastagasuurenenud vaatamata pensioniea tõstmisele.

Viimase kümne aasta jooksul on Nõva vallas elanike seas olnud ülekaalus naised. Alles 2002. aastal ületasmeeste arv kahe võrra naiste arvu. 2003. aasta 1. jaanuari seisuga on vallas 248 meest ja 236 naist. Mehed onülekaalus eeltööeas (70%) ja tööeas (53,7%). Pensionieas on naisi meestest rohkem (66,9%). Seletamatutelpõhjustel moodustavad viimase kümnekonna aasta jooksul sündinud lastest peaaegu kolmveerandi poisslapsed.Elanikkonna vanuselist ja soolist struktuuri 2003. aastal kajastab tabel 4.

Tabel 4. Nõva valla elanike vanuseline ja sooline struktuur 2003. aasta 1. jaanuari seisuga

Keskmine rahvastiku tihedus Nõva vallas on 3,7 in/km2(2003. a 1. jaanuari seisuga). Rahvastiku tihedus jaotubebaühtlaselt. Ligikaudu 74% rahvastikust elab kolmes suuremas külas (Nõva külas, Rannakülas ja Variku külas).Valla väikseimas külas – Perakülas elab 18 alalist elanikku. Mitmed külad on aegade jooksul suuremategaliidetud, nt Tõldseri, Veski, Musa Nõmmemaaga; Sealepa, Kürema, Tatra Varikuga, Erita Nõvaga. Arutamiselon Erita küla ennistamine.

1.4.2. Rahvastikuprognoos


Negatiivse iibe tõttu valla rahvaarv jätkuvalt kahaneb ja rahvastik vananeb. Üha vähem on noori peresid jasünnitusealisi naisi. Noored saavad kesk- ja kõrghariduse mujal, leiavad väljaspool valda elu- ja töökoha ningei pöördu siia tagasi. Paljud tööealised inimesed lahkuvad vallast töökoha puudumise ja Eesti keskmisestmadalama palga tõttu, siiajäänud tunnevad suurt puudust noortekeskusest ning noorsoo- ja kultuuritöötajast.

Iibe samaväärse kahanemise korral elab Nõva vallas aastal 2010 vaid ca 380 inimest, neist kuni 15-aastasi lapsi~10%.

1.5. Sotsiaalne infrastruktuur

1.5.1. Haridus

Nõva vallas Nõva külas asub Nõva Põhikool. Kooliharidust hakati Nõval andma 1863. aastal (vt.1.2).Koolimaja on endine mõisahoone, mis renoveeriti 2002. aastal. Kooliruumid vastavad kehtivatele nõuetele,klassid on hästi valgustatud ja inventar piisav. Õpilaste arv oli suurim 1970. aastatel, mil koolis õppis üle 100õpilase. 1990. aastatel algas õpilaste arvu vähenemine, mis on eelkõige seotud madala sündivusega. Praegu(2002/2003. õppeaastal) õpib Nõva Põhikoolis 66 õpilast, 5 aasta pärast on õpilaste tõenäoline arv 34, st ~3,8õpilast ühe klassi kohta ja kooli ähvardab sulgemine. Õpilaste ja kooli lõpetanute arvu iseloomustab tabel 5.

Tabel 5. Õpilaste ja kooli lõpetanute arv Nõva põhikoolis aastatel 1994–2002Aasta 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002Õpilastearv

88 86 84 80 74 77 75 72 72

Koolilõpetanutearv

10 4 10 13 12 6 3 7 11

Nõva Põhikooli direktor on alates 1996. aastast Aino Aarniste. Koolis töötab (2002/2003. õppeaasta andmetel)13 õpetajat, neist 11 omab pedagoogilist haridust. Pensionieas on 4 õpetajat. Puuduvad mõned ainespetsialistid(tööõpetus, füüsika, keemia, inglise keel) ja huvijuht, kuid olemasolev õpetajate kaader on püsiv ja õppetöötulemused head. Kuna pedagoogid töötavad alakoormusega, on probleemiks nende madal töötasu.

2002/2003. õppeaastal on koolis 6 klassikomplekti, seega 3 liitklassi. Neist kaks algastmes ja üks põhikooliosas. Lisaainetest saab koolis õppida arvutiõpetust ja kristlikku eetikat. Väga heal tasemel on koolisporditegevus (juhendaja Peeter Kallas). Koolis töötavad mitmed huvialaringid: mudilaskoor, spordi-, arvuti-,loovus- ja kunstiring. Pärast koolipäeva lõppu on võimalik viibida pikapäevarühmas. Nõva Põhikooli ruumesasub ka Nõva Külaraamatukogu (vt 1.5.2). Koostatud on Nõva Põhikooli arengukava.

Kuigi on vähenenud Nõva Põhikooli õpilaste arv, on suurenenud päevakoolides õppiva elanikkonna koguarv(joonis 4). Tõusnud on elanikkonna huvi hariduse omandamise vastu. Omavalitsus seisab ülesande eesmotiveerida hariduse omandanuid valda tagasi pöörduma.

Joonis 4. Päevakoolides õppivate elanike arv Nõva vallas aastatel 1994 ja 2000.

Eelkooliharidushõlmab Nõva vallas eelkooli, kus käivad esimesse klassi astujad üks kord nädalas üheõppeaasta jooksul. (Käesoleval aastal eelkooli ei toimunud.) Lasteaed vallas puudub. Vajadusel käivadeelkooliealised lapsed naabervaldade lasteaedades.

Kesk-, kõrg- ja eriharidustsaavad vallaelanikud omandada väljaspool Nõva valda asuvates õppeasutustes.


1.5.2. Kultuur

Kultuurimajana kasutatakse Nõva vallas Nõva Põhikooli võimlahoonet. Lisaks spordiüritustele korraldatakseseal ka tantsuõhtuid jm üritusi. Variku Rahvamaja on müüdud AS Resvokile ja seal on sisseseatudmööblitööstus.

Vallas tegutseb Peraküla harrastusteater, mille ettevõtmiseks on igasuvine vabaõhuetendus «PildikesiPerakülast». Näitemäng tutvustab Peraküla ajalugu. Etenduse populaarsus on aastatega kasvanud ja ürituson hästi tuntud ka väljaspool valda. Ürituse eestvedajaks on Perakülas elav Viive Ernesaks. VabaõhuetendustoimubPeraküla simmaniplatsil, kus on lava, pingid ja kiik. Seal korraldatakse ka teisi rahvaüritusi.Simmaniplatsi kõrval asub 2003. aastal ehitatud RMK teabekeskus (vt 1.7.5).

Perakülas Põlluotsa talus on talumuuseum, kus asub üks Läänemaa paremini säilinud talukomplekse – alles onkõik 10 hoonet, neist 8 esialgsel kujul. Muuseumis on eksponeeritud talumööbel, mitmesugused tööriistad jamuud esemed.

1918. aastal asutati Nõvaavalik raamatukogu, mis praegu asub Nõva Põhikooli ruumes. Raamatukogus asubavalik internetipunkt, kus on püsiühendus internetiga.

Nõva külas asub EELK Nõva kirik. Tegemist on ühe Eesti vanima puukirikuga (kinnitamatadendrokronomeetrilistel andmetel ehitatud aastal 1751). Kirik on pühendatud Pühale Olavile. Kirikuhooneon ehitatud rõhtpalkidest ja kaetud laudvoodriga. Kiriku orel pärineb 1885. aastast. Kirikus toimuvad mitmedkirikuüritused ja kontserdid. Nõva kirik on muinsuskaitse alla võtmisel. Kiriku juures asub valla ainukekalmistu, mille kaardistamine ja inventariseerimine on pooleli. Kirikuaias asuvad Nõva mõisa paruniprouahauakivi ja mälestuskivi tuntud Eesti muusikutele Nõva vallas.

EELK kogudusse kuulub 73 liiget, neist enamik on pensionärid, juhtkond on 5-liikmeline. Kogudusel onühine õpetaja Lääne-Nigula ja Noarootsi kogudusega. Koguduse juures tegutseb väike kirikukoor ja töötabpühapäevakool. Koguduse koor osales Läänemaa üldlaulupäeval Kullamaal ja vaimulikul laulupäeval Vormsis,on käinud ringreisidel Soomes ja Saaremaal.

Nõva EKB kogudus on asutatud 1925. aastal. Koguduse palvemaja asub Perakülas. Koguduse tegevus onsoikunud.

Nõva Spordiklubikorraldab valla kehakultuuriüritusi. Traditsioonilised on kohalikud võrkpalli- jakorvpalliturniirid. Sporditegevuse baasiks on Nõva Põhikooli võimla, spordiväljak, jõusaal, riietumis-ja duširuumid ning inventar. Spordiväljakult saavad alguse suusarajad. Väga edukad on spordiklubikergejõustiklased, kes on esindanud Eestit rahvusvahelistel võistlustel.

Nõva Põhikooli Spordiklubikasutab samuti Nõva Põhikooli ruume ja inventari. Põhikooli õpilased on edukaltesinenud mitmetel maakondlikel võrkpalli-, kergejõustiku- ja suusatamisvõistlustel.

Tegutsevad mitmed seltsid– Nõva Tuletõrjeselts, Nõva Jahimeeste ja Kalameeste Selts ningpensionärideühendus Kuldne Sügis. Aktiviseerumas on külaliikumine. Nõva Tuletõrjeseltsasutati1998. aastal. Seltsi põhieesmärgid on: tulekustutuse päästetööde läbiviimine; Lääne maakonna päästeteenistuseja kodanikukaitse süsteemis osalemine, seltsi päästekomando materiaal-tehnilise baasi parandamine,tuleohutusalase selgitustöö läbiviimine ja nõustamine ning tuleohutusjärelevalve teostamine.

Vallas puudub noortekeskus, noorsoo- ja/või kultuuritöötaja, napib kultuuriüritusi ja ühiskondlikke vaba ajaveetmise võimalusi.

1.5.3. Meditsiiniline teenindamine, sotsiaalhoolekanne

Nõva ambulatooriumasub Nõva külas. Patsiente võtavad vastu velsker igal tööpäeval ja üldarst kaks kordanädalas Nõva ambulatooriumis ja korra nädalas Variku külas (munitsipaalkorteris). Perearsti, lastearsti ja eriarstevallas pole. Nõva vald kuulub Pürksis praktiseeriva perearsti teeninduspiirkonda, kuid sealne arst suure vahemaatõttu siia koduvisiite ei tee. Nõva vallas puudub apteek, ravimeid saab tellida ambulatooriumis. Meditsiinilineinventar Nõva ambulatooriumis on puudulik.

Sotsiaalhoolekandeeesmärk on toetada inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut nõustamise jasotsiaalteenuste abil. Nõva vallas töötab sotsiaalhoolekandetöötaja (edaspidi sotsiaaltöötaja) ja 0,5 kohagahooldustöötaja. Sotsiaaltöötaja peab ka sotsiaalregistrit.

Valla elanikkonnast moodustavad vanaduspensionäridseisuga 01.01.2003 25%, üle 70-aastaseid vanureidon 9,3%. Üksi elavaid üle 70-aastaseid vanureid on 17, seadusjärgse ülalpidajata 6. Hooldaja on määratud16 vanurile. Valdavalt hooldavad vanureid omaksed, hästi toimib nn naabriabi, vajadusel teeb kodukülastusisotsiaaltöötaja. Kasutada saab munitsipaalomanduses olevat 4-kohalist sotsiaalkorterit, kus vanureid hooldabhooldustöötaja. Keskmiselt kasutab sotsiaalkorterit 2 inimest aastas. Sotsiaalkorteri kasutajaid oleks rohkem, kuihooldamine oleks paremini korraldatud.


Lastega peresidon vallas 57, kolme ja enama lapsega peresid on 13 (tabel 6). Eestkostel ja perekonnashooldamisel olevaid lapsi on 2. Alaealiste laste või õppuritega peresid, kus üks või mõlemad lapsevanemad ontöötud, on 3, neis lapsi 11.

Tabel 6. Lastega pered Nõva vallasLaste arv peres 1 2 3 4 5Perede arv 28 16 17 4 2

Puudega inimesion vallas 24, neist üks laps. Puudega inimestel on võimalik laenutada invaabivahendeid,mida aitab vahendada ja kohale toimetada sotsiaaltöötaja. Puudega lapsele on võimaldatud Nõva Põhikoolisindividuaalõppe saamine.

Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetusedon järgmised:– sünnitoetus 500 krooni;– matusetoetus 500 krooni;– koolilõunatoetus 5 krooni (ühe lõuna kohta) igale Nõva Põhikoolis õppivale lapsele, lisatoetust saavadtoimetulekuraskustes perede lapsed avalduste alusel;– I klassi lastele töövihikute kompenseerimine;– koolilõpetajate riiete ja jalanõude toetus;– paljulapseliste perede toetus;– spordi- ja suvelaagrites osalemise toetus;– ravimite, prillide, tehniliste abivahendite ja hooldusvahendite hankimise toetus;– transpordikulude ja küttepuude kompensatsioon üksikvanuritele, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad.

Sotsiaaltoetusi maksti valla eelarvest 2002. aastal 31 732 krooni. Sotsiaaltoetuse maht on aastatega suurenenud(tabel 7).

Tabel 7. Valla eelarvest makstud sotsiaaltoetused aastatel 1999–2002

Riigieelarvest makstud toimetulekutoetuste hulk on samal ajavahemikul vähenenud (tabel 8), mis on ühekspõhjuseks omavalitsuse poolt makstavate toetuste suurenemisele.

Tabel 8. Riigi eelarvest makstud toimetulekutoetused aastatel 1999–2002Aasta 1999 2000 2001 2002Toetust saanudperede arv

79 34 19 25

Keskmine toetusühe taotluse kohta(kr)

459 760 708 568

Toetuste summa(kr),

106 459 82 779 82 803 67 284

sh täiendav toetus(kr)

45 438 9076 0 7594

1.5.4. Heakord, muinsuskaitse

Nõva vallavalitsuse määrustega on kinnitatud valla heakorraeeskiri ning kasside ja koerte pidamise kord.Heakorratöödesse on kaasatud kooliõpilasi.

Muinsuskaitseobjekte on Nõva vallas 26. Neist üks – Nõva kirikuaed – on kinnisvaraline objekt, ülejäänud onvallasvara. Kultuurimälestistest annab ülevaate tabel 9.

Tabel 9. Kultuurimälestised Nõva vallasJrk nr Reg nr Mälestise nimi Mälestise liik Mälestise asukoht1. 4078 Nõva kirikuaed ajaloomälestis Nõva küla


2. 16394 Kroonlühter kuuetulega, 19. saj. algus(pronks, kullatud)

kunstimälestis Nõva kirik

3. 16395 Altar ja altariaed,19. saj. (puit, õli)


4. 16396 Kantsel, 19. saj.(puit, õli)


5. 16397 Köstrikantsel, 19. saj.(puit, õli)


6. 16398 J. Preisbergi epitaaf-maal, L. Michelson,1820 (õli, lõuend)


7. 16399 Kroonlühterviieteistkümnetulega, 19. saj. IIpool (messing)


8. 16400 Kroonlühterviieteistkümnetulega, 19. saj. IIpool (messing, klaas)


9. 16401 Seinalühter neljatulega, 19. saj.(pronks, klaas)


10. 16402 Seinalühter neljatulega, 19. saj.(pronks, klaas)


11. 16403 Seinalühter kolmetulega, 19. saj.(pronks, klaas)


12. 16404 Seinalühter kolmetulega, 19. saj.(pronks, klaas)


13. 16405 Seinalühter kahetulega, 19. saj.(pronks, klaas)


14. 16406 Seinalühter kahetulega, 19. saj.(pronks, klaas)


15. 16407 Laualühter, 19. saj.(messing, hõbetatud)


16. 16408 Laualühter, 19. saj.(messing, hõbetatud)


17. 16409 Tornikell, 1893(pronks)


18. 16410 Tornikell, 1891(pronks)


19. 16411 Orel, G. Terkmann(puit, metallviled)


20. 16412 Piibel, K. Mattiesen,Tartu, 1903 (tükis,nahkköide)


21. 16413 Vitraažaken, 19. saj.(klaas, paber)


22. 16414 Vitraažaken, 19. saj.(klaas, paber)


23. 16415 Ratasrist, 19/20. saj.(puit)


24. 16416 Veinikann, 19. saj.(messing, nikeldatud)


25. 16417 Ristimisvaagen,annet. 1914(messing, hõbetatud)


26. 16418 Sepisaed, 19/20. saj.(raud)



Muinsuskaitseseaduse kohaselt on vallavalitsuse ülesandeks teha Muinsuskaitseametile ettepanekuidkultuuriväärtusega asjade (ajutise) kaitse alla võtmiseks. Nõva vallas on mitmeid kultuuriväärtusega objekte, ntPeraküla munakivitee, meremõis, mis on seni kaitsmata.

1.5.5. Politsei ja päästeteenistus

Valda teenindab Lääne Politseiprefektuuri konstaabel, kelle tööpiirkond on peale Nõva valla veel Oru jaNoarootsi vald. Loodud on 9-liikmeline abipolitseinike üksus. Läänemaad teenindab ka kaks turvafirmat –ESS Pärnu ja GSS. Põhilised seaduserikkumised on sissemurdmised maamajadesse ja suvilatesse, mis asuvadasustatud kohtadest kaugel ja millel puudub signalisatsioon. Nõva vald on madala kuritegevusega piirkond.

Nõva külas asub 1998. aastal valminud Nõva tuletõrjedepoo ja tegutseb Nõva tugikomando. Nende kasutada onüks paakauto ja kaks tulekustustusautot.

1.6. Tehniline infrastruktuur

1.6.1. Maanteed, ühistransport, sadam

Nõva valda läbivad kolm riigi kõrvalmaanteed: Harju-Risti–Riguldi–Võntküla, Vaisi–Kuijõe ja Nõva–Rannaküla maantee, neist viimane jääb kogu ulatuses Nõva valla piiresse. Riigiteede pikkus vallas on kokku29,22 km, sellest kõvakattega 6,35 km. Nõva valla munitsipaalomandis olevaid teid on kokku 15,3 km, miskõik on katteta ehk kruusteed. Probleemiks on puudulik teekate ja teede hooldus: pindamine, lumekoristus- ninglibedustõrjetööd.

Nõva Vallavolikogu ja -valitsuse koosolekul toimunud arutluse tulemusel otsustati eelisjärjekorras kõvakatettaotleda Harju-Risti–Riguldi–Võntküla maantee Nõva–Vihterpalu vahelisele lõigule. Kuigi Vaisi–Kuijõekõvakatteta Vaisi–Variku vaheline lõik jääb tervenisti valla piiresse ja ühendab Variku piirkonda vallakeskusega,on taotletav lõik olulisema tähtsusega nii praegustele ettevõtjatele kui pikemas perspektiivis tulevasteleinvesteerijatele. Samuti läbib Nõva–Vihterpalu lõiku rohkem sõidukeid.

Nõva valda läbib rahvusvaheline nn euro-jalgrattatee (Keibu–Nõva–Rannaküla–Spithami).

Valla keskust teenindab kaks ühistranspordiliini – Harjumaa Liinide autobuss, mis sõidab Tallinna suunas jaLäänemaa Liinide autobuss, mis ühendab valla asulaid maakonna keskuse Haapsaluga.

Rannakülas paikneb Nõva sadamakoht, mida haldab AS Suntee. Taotlemisel on sadamapass. Lisaks on kasutuselmõned lautrikohad, kust pääseb merele väikeujuvvahendiga.

1.6.2. Elamufond

Elamufond on enamjaolt erastatud. Korterelamuid on vallas 11 (Nõval 4, Varikul 2, Rannakülas 5).Korteriühistuid on loodud 5. Munitsipaalkortereid on 4, neist kahte kasutatakse meditsiini- ja sotsiaalabiandmiseks ning pensionäride huvitegevuseks, ülejäänud kahte pole käesoleval aastal kasutatud.

1.6.3. Veevärk, kanalisatsioon, puhastusseadmed

Ühisveevarustus ja -kanalisatsioon on olemas Nõva, Variku ja Rannakülas. Välja on antud kolm veekasutuslubaettevõtetele.

Nõvaühisveevärki haldab OÜ Nõva Kilk. Veesüsteemi varustab 1 puurkaev, mille tootlikkus vastab vajadusteleja olemas on ka veereserv. Vee kvaliteet vastab Eesti joogivee standardile, kuid divesiniksulfiidi (mis annabveele nn mädamuna lõhna ja ebameeldiva maitse) tase on lubatust kõrgem, samuti on kõrge rauasisaldus.Veesüsteem varustab kolme korter- ja ühte individuaalelamut, koolimaja ning kauplus-baar «Laimit». Nõvakanalisatsioonivõrgu pikkus on ca 2 km. Kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud, toimub pinnaseveeinfiltratsioon kanalisatsioonitrassidesse, puhastatava vee hulk kasvab suurvee ajal. Kanalisatsioonivõrkuon Nõval ühendatud kolme elamut, koolimaja ja kauplus-baar «Laimi», teenust tarbib -35% elanikkonnast.Puhastusseadmed töötavad alakoormusega.

Variku külason loodud veeühistu. Veesüsteem varustab ühte elamut ja AS Resvokit. Vee kvaliteet on rahuldav.Nii vee- kui kanalisatsioonitrassi pikkus on ca 1,5 km. Trassid ja pumbajaam on amortiseerunud. Biotiigid onvanad, kuid seni puhastavad reovett efektiivselt.

Rannakülashaldab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning puhastusseadmeid AS Suntee. Loomisel on veeühistu,mis võtaks puhastusseadme enda hallata. Veesüsteem varustab 5 elamut. Vee- ja kanalisatsioonitrassi pikkus onca 1,8 km. Joogivee kvaliteet on hea, kuid vee hind on väga kõrge. Probleeme on ka biopuhastiga, mis töötabsuure alakoormusega. Pumbamaja, biopuhasti ning vee- ja kanalisatsioonitrassid vajavad renoveerimist.


Elamud, mis ei ole ühendatud ühisveevõrku, tarbivad oma majapidamise salv- või puurkaevudest pärinevatpõhjavett. Puurkaeve on vallas kokku 106. Puurkaevude sügavus ulatub 16 meetrist 250 meetrini. Põhjavesipärineb ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi veekihtidest. Paljudes majapidamistes puuduvad reoveekogumis- ja puhastamisseadmed. Kogumiskaevude esinemisel on probleemiks nende tühjendamine, sest vallaspuudub purgimissõlm (lähim asub 50 km kaugusel).

Koostada tuleb valla veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele ning kaart, mis sisaldab olemasolevaid ja projekteeritavaid puurkaeve, vee- ja kanalisatsioonitrasse,puhastusseadmeid, tuletõrje veevõtukohti ja sademe- ning drenaaživee äravooluvõimalusi.

1.6.4. Energeetika, elektrivõrk

Nõva keskuses on tsentraalküttesüsteemiga ühendatud kaks 18 korteriga elamut, üks 4 korteriga elamu, NõvaPõhikooli peahoone ja võimla. Katlamaja projekteerimisel on põhikütusena arvestatud kivisütt, selle kallidusetõttu kasutatakse praegu puitu. Kasuteguriks arvestatakse 60% ja trassikaoks 5%. Varikul asub samuti kahekatlaga katlamaja, mida haldab AS Resvok.

Individuaalküte eramutes on mitmekesine, vähenenud on elektri hinnatõusu tõttu elektrikütte osakaal, põhiliseltkasutatakse puitu.

Nõva valla tarbijate varustamine elektrienergiaga toimub Nõva 110/10 kV alajaama kaudu. Tarbijatevarustuskindlustus ja pingekvaliteet on suhteliselt heal tasemel.

Uuendamist vajab Nõva valla keskuses asuv tänavavalgustussüsteem, mis peaks hõlmama ka Nõva Põhikooliümbruse.

1.6.5. Infokommunikatsioonid

Nõva valda teenindab Eesti Posti Läänemaa Postkontori Nõva sidejaoskond.

Telefonsideteenuseid pakub Eesti Telefon kohalike telefonijaamade vahendusel. Enamus valla abonomentidestsaab kasutada digitaalteenuseid. Paljud on ühendatud raadiotelefonisüsteemi RAS. Valla territooriumil asetsevadka EMT tugijaam Varikul ja Radiolinja tugijaam Vaisil.

Avalik internetipunkt asub Nõva Külaraamatukogus Nõva Põhikooli ruumes, loomisel on Perakülainternetipunkt. Vallaelanikud saavad tasuta internetiühendust kasutatada ka vallamajas. 2003. aastal avati Nõvavalla kodulehekülg internetis, mida veel täiendatakse.

Vallavalitsus annab välja valla infolehte. Teadete jaoks paigaldas Nõva Noortekogu koostöös Nõva Põhikooliga2003. aastal 4 uut teadetetahvlit (Nõva, Variku, Ranna- ja Perakülla).

1.6.6. Jäätmemajandus

Prügilaid Nõva valla territooriumil pole. Varasemad kohalikud prügilad Varikul ja Rannakülas korrastati1996. aastal ja viidi metsastamiseks sobivasse seisukorda. Omavalitsus, ettevõtted ja eraisikud on sõlminudprügiveolepingud Ragn Sellsiga, kes ladustab prügi peagi suletavasse Pullapää prügilasse. Uus prügila rajataksePaikusele. Prügivedu Nõva puhkealal korraldab RMK.

Siiski esineb juhtumeid, kus olmepraht (vanametall, plastikaatpudelid jm) kuhjatakse metsaserva, metsadestvõib leida ka nõukogude perioodist pärinevaid prügihunnikuid. Väga paljud vallaelanikud ladustavad prügioma krundile. Nõva valla jäätmemajanduse arengukava, mis reguleeriks jäätmete sorteerimist, taaskasutatavateja ohtlike jäätmete kogumist jms, hakatakse koostama 2004. aastal, mil eeldatavasti on vastu võetud vastavseadusandlus ja maakondlik jäätmearengukava.

1.7. Majandus

1.7.1. Tööhõive

2003. aasta 1. jaanuaril oli tööealisi inimesi vallas 283 ehk 58% elanikkonnast. Kuna alates 2001. aastast puudubametlik statistika töötajate kohta, on analüüsiks kasutatud 2000. aasta andmeid.

2000. aastal (1. jaanuari seisuga) oli tööeas 288 Nõva valla elanikku, s.o 54% kogu valla elanikkonnast.Töötajaid oli 299, neist 55% naised ja 45% mehed. Töötajatest vaid 177 ehk 59% olid tööealised inimesed,ülejäänud töötajad olid pensionieas. Pensionieas töötajatest moodustasid naised koguni 71%. Pensionäride osatöötajate koguhulgas on märgatavalt suurenenud, seda illustreerib joonis 5.


Joonis 5. Pensionäride osa töötajate koguarvust aastatel 1994 ja 2000.

Palgatööd tegi 56% töötajatest, suur osa oli hõivatud ka oma abimajapidamises või talus töötamisega.Tööhõiveliikide järgi annab töötavast rahvastikust ülevaate tabel 10. Väljaspool valda oli 2000. aastal töödleidnud 38 inimest ehk 13% töötajatest.

Tabel 10. Töötav vallarahvastik tööhõiveliikide ja soo järgi seisuga 01.01.2000 Palgatööl Oma talus Oma ettevõttes Oma

abimajapidamisesVabakutseline/individuaaltöötaja

Töötajaidkokku

Mehed 94 15 2 22 4 135Naised 76 30 0 54 2 164Kokku 170 45 2 76 6 299

Tööealiste elanike arv, kes ei õpi ega tööta, on viimasel kümnendil vähenenud. Nt 1994. aastal ei töötanud egaõppinud 32,5% tööealisest elanikkonnast, 2000. aastal 24,5%.

2003. aasta 1. jaanuari seisuga on Nõva vallas registreeritud 12 töötut, s.o 4,2% tööealisest elanikkonnast.Töötuse põhjusteks on:– töötu vähene initsiatiiv, rahulolu toetusest äraelamisest;– alkoholism ja sellega kaasnev vähene kohusetunne;– Eesti keskmisest tunduvalt madalam palk;– erialase töö puudumine.

1.7.2. Teenindus ja ettevõtlus

Nõva vallas tegutsevad kaubanduslikud ettevõtted on:– kauplus Kaseke FIE Haljand Kotelnikov;– kauplus Ranna pood FIE Viktor Sultsing;– kauplus-baar Laimi FIE Helve Laitamm.Lisaks teenindab vallaelanikke kauplusauto.

Muudest ettevõtetest tegutseb Varikul Nõva valla suurim tööandja AS Resvoki mööblitööstus, kus töötab 48inimest. Neist osa tuleb tööle väljapoolt Nõva valda. Rannakülas asub AS Merimetsa õmblustsehh, kus töötab15 vallaelanikku.

1.7.3. Põllumajandus, metsandus

Põllumajanduson Nõva vallas olnud põline tegevusala (vt 1.2), kuigi põllumuldade boniteet on madal ja mulladkivised. Ligikaudu 90% haritavast maast on kuivendussüsteemidega, mida tänapäeval ei hooldata. Põllud onsöötis ja võsastuvad.

Nõukogude perioodil tegutsenud Nõva kolhoos jagunes pärast 1993. aasta põllumajandusreformi osaühinguteks.Tänaseks on neist säilinud PÜ Variku Põld ja Madaramaa OÜ, kuid nendegi tegevus on hääbumas. Põhjuseks onriigi põllumajanduspoliitika ja oskamatus töötada konkurentsi tingimustes. Puuduvad investeerijad, tehnoloogiavananeb, tootmise efektiivsus väheneb. Põhilised tegevusharud on kartuli, piima ja liha tootmine.

Nõva valla metsadeston 28% on erasektori kasutada, 72% haldab Riigimetsa Majandamise Keskus. Nõvametsad kuuluvad Piirsalu metskonna Nõva metsandikku. Maastiku- ja looduskaitsealade metsad kuuluvadhoiumetsade kategooriasse, kus esmatähtis on keskkonnakaitse ja inimestele rekreatiivsete võimaluste loomine.Kaitsemetsade kategooriasse kuuluvad rannametsad, samuti metsise mängualad ja parkmetsad, kus on keelatudlõppraie.


Peamised metsakasvukohatüübid on sambliku- (27%), kanarbiku- (19%), siirdesoo- (11%), sinika- (9%), pohla-(8%) ja madalsootüüp (7%). Metsamaa põhilisi näitajaid kajastab tabel 11.

Tabel 11. Nõva metsandiku metsamaa iseloomustus ja keskmised takseernäitajad Metsamaa pindala (ha) Kasvava metsa

tagavaraJuurdekasv Puistute keskmine

Lagedadalad

Selgusetaalad

Puistud Kokku (tm) (tm/ha) (tm) (tm/ha) vanus (a) boniteet

7,2 33,2 2329,6 2370 225 942 95 7857 3,3 64 4,3

Raied toimuvad aastas ligikaudu 52 hektaril. Raietest annab ülevaate tabel 12. Peamised raiutavad puuliigid onmänd ja kask, mis moodustavad kehtivas metsaplaneeringus vastavalt 37% ja 34% kasvava metsa lõppraietelväljaraiutavatest puuliikidest ning 37% ja 43% hooldus- ja valikraiete kogumahust.

Tabel 12. Nõva metsandiku aastakasutuse suurus ja raiete intensiivsus

Raiete pindala (ha/aastas) Kasvava metsa väljaraievalgustus-raied

harvendus-raied

valik- jaturberaied

lageraied kokkuRaiutavaala %metsamaast

(tm/a) % juurde-kasvust

%metsamaaüldtagavarast

13,3 26,4 10,9 1,3 51,9 2,2 1373 18 0,6

Metsauuenduslikke töid on kavandatud 10,7 hektaril, kultiveeritavateks puuliikideks on mänd ja kuusk.Põhiliseks metsakahjuriks on põder, mõnel aastal ka tuli, sest Nõva metsad kuuluvad tuleohtlike metsade hulka.

1.7.4. Kalandus, jahindus

Nõva valla territoorium kuulub Nõva-Kullamaa jahipiirkonda. Jahimaad hõlmavad 80 520 ha. Jahiobjektid onmetssiga, põder, metskits, ilves, hunt ja kobras, peetakse ka linnujahti.

Kalandus on olnud rannarahva põline tegevusala (vt 1.2.). Käesoleval ajal tegelevad Nõva vallas kalapüügigaOÜ Nõva Kondor, Ühistu Mereaul ja FIE-na registreeritud kalurid. Nõva valla keskonnaspetsialistiväljastatud piiratud kalapüügilubade alusel püüti 2002. aasta jooksul 10,129 tonni kala. Põhiline kalaliik olilest, mis moodustas 98% kogu väljapüügist. Üle 20 kg püüti lõhet, siiga, angerjat, meriforelli ja ahvenat.Kalapüügikvootide vähendamise tõttu on väljastatavate võrgulubade arv vähenenud, mistõttu kahanevad kakalurite töö- ja teenistusvõimalused.

Sisevetel püüavad kala harrastuskalurid kalastuskaartide alustel. Ühe käsiõngega võib püüda igaüks ilma lubavormistamata, arvestades kehtivate püügiaegade ja piirangutega.

1.7.5. Turism ja puhkemajandus

Turism on nii Nõva vallas kui Eestis tervikuna üks perspektiivsemaid majandusharusid. Nõva vallas on turismiarendamine alles algusjärgus.

RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) Nõva puhkealakoosseisu kuuluvad osa Nõva valla põhja- jakeskosast. Loodud on puhkerajatised Liivase rannas (kuuluvad nn Liivasenõmme teenindustsooni) ja Nõvametskonnahoone lähistel (Lepaaugu teenindustsoon), paigaldatud on mitmed infotahvlid. Loomisel on puhkealateabekeskus Perakülas, kuhu tuleb majutusvõimalus 6 inimesele. Planeeritud on ka Lepaaugu telkimisala,Veskijärve piknikukoht ja looduse õpperada ning Peraküla looduse õpperada. Koostöös kohaliku elanikkonnagatäiendab ja täpsustab RMK oma planeeringuid ning suunab investeeringuid. Teostamisel on piirkonna loodusekoormustaluvuseuuringud ja täpsema info kogumine puhkajate hulga, vajaduste jms kohta.

Lisaks on puhkajate poolt puhke- ja telkimiskohtadena kasutusel järgmised korraldamata piirkonnad:Kännualuse rand (Toomaninast läänes), Suur Toatse järve ujumiskoht, Lepaaugu ümbrus, Veskijärve põhjakallasja Veskijärve karjääri veekogude kaldad.

Majutusteenustpakuvad vallas 4 ettevõtet: kaks eraettevõtet Rannakülas – Roosi turismitalu ja Laimipuhkemaja, üks Vaisi külas – Veskijõe puhkemaja ja RMK-le kuuluv Nõva puhkemaja Nõva külas.

Roosi turismitalukorraldab matku Osmussaarele ja Nõva MKA-le, laenutab jalgrattaid (10 tk) ja korraldabjalgrattamatku. Turismitalus on ööbimisvõimalus 20 inimesele, kaminaruum 30-le ja saun. Talus on toimunudkeeleõppeseminare ja laste integratsioonilaagreid.

Laimi puhkemajason ööbimisvõimalus 4 külastajale.

Veskijõe puhkemajaviies toas on võimalik majutada 14 inimest, lisakohtade võimalus. Külastajate päralt onköök, kaminaruum, võrkpalliväljak, grill, saun ja lõkkeplats. Puhkemaja läheduses asuvasse soometsa on rajatudlaudtee, plaanis on korraldada loodusmatku.


RMK Nõva puhkemajas Puravikon 8 kohta, majutatakse peamiselt jahituriste.

Lähitulevikus võib oodata veel vähemalt ühe turismitalu rajamist.

Laste-, noorte ja perelaagridon toimunud Nõva EELK Koguduse eestvedamisel Perakülas, Rannakülas jaNõval. Arendamisel on mitmed uued projektid. Nõva Põhikooli lastele korraldab suvelaagrit Nõva Noortekogu.

Nõva vald on populaarne puhkepiirkond, igal aastal on lisandunud uusi (saun)suvilaid ja suvitamise eesmärgilkorrastatatud talumaju. Puhkemajanduseks ja turismi arendamiseks on Nõva vallas suured looduslikud eeldused.Suur on nõudmine majutus-, toitlustamis- ja matkakorraldusteenuse ning lastelaagrite järgi.

1.7.6. Planeering ja ehitustegevus

Vallal puudub üldplaneering. Tiheasustusalad vallas on kinnitatud maakonnaplaneeringuga. RMK poolt onkoostamisel Nõva puhkeala koormustaluvusuuring.

Ehitustegevus vallas on intensiivistumas. Põhiliselt ehitatakse suvemajasid mereäärsetesse piirkondadesse. Huvielamukruntide vastu on suur.

1.7.7.Koostöö ja sõprussidemed

Nõva vallal on kaks sõprusvalda: Tarvasjoe vald Soomes ja Saksi vald Lääne-Virumaal. Ühistegevuseson aktiivne Nõva Tuletõrjeselts. Koos korraldatakse üritusi ja õppusi ning vahetatakse kogemusi. Nõvakogudusel on sõprussuhted Tarvasjoe ja Munsala koguduse ning SVELS-iga Soomest ja Rensburgi kogudusegaSaksamaalt. Ka teiste kogudustega tehakse tihedat koostööd. Nõva omavalitsuse koostöö nii vallasiseste kui -väliste ettevõtetega ning teiste omavalitsustega on ebapiisav.

1.8. Arengueelduste koondhinnang

Nõva valla olukorda on hinnatud SWOT-analüüsi abil, mille põhjal tuuakse välja omavalitsuse tugevad janõrgad küljed, arenguvõimalused ning ohud. Arendustegevuse käigus kasutatakse ära valla tugevused ningvõimalused, vähendatakse nõrkuste mõju ning püütakse vältida ohte.

Tugevused:– puutumatu loodus, mis võimaldab arendada turismiteenust;– värskelt renoveeritud koolimaja, millele tuleb leida lisarakendust;– RMK puhkerajatised;– sadam;– loodusressurssid (puidu-, seene-, kala-, marjavarud);– vaba maa (sh põllumajandusmaa) olemasolu;– aktiivsed mittetulundusühingud (Nõva Spordiklubi, Peraküla teater, EELK koguduse tegevus, pensionärideühendus);– madal kuritegevus.

Nõrkused:– probleemne infrastruktuur (katteta maanteed, nende hooldus, interneti püsiühendus, ühisvee- jakanalisatsioonivärk, ühistransport);– negatiivne iive;– vähearenenud ettevõtlus;– tööpuudus ja madalad töötasud;– noorte lahkumine vallast;– põllumajandusliku tootmise hääbumine, söötis põllumaa ja hooldamata maaparandusrajatised;– kalanduse madalseis;– kultuurielu puudulikkus;– ettevõtlike inimeste vähesus.

Võimalused:– ökoturismi ja maastiku kasutamise arendamine (loodusmatkad, jahisadam, majutus-, toitlustusteenus,orienteerumisüritused ja -võistlused);– teeninduspiirkonnata süvaõppega keskkooli loomine;– uute elamupiirkondade rajamine;– sadama arendamine;– töötleva tööstuse arendamine;– alternatiivpõllumajanduse arendamine.

Ohud:– kooli sulgemine;– omavalitsusliku staatuse kaotamine;


– tööealise elanikkonna väljaränne;– põllumajandusmaa kasutuskõlbmatuks muutumine;– infrastruktuuri seisukorra halvenemine;– pessimismi (lootusetuse) suurenemine elanikkonna seas;– turismi reguleerimatusest tulenevalt turistide arvu suurenemine üle looduse taluvuspiiride.

Valla arengukava avalikel aruteludel on kinnitust saanud, et valla tuumprobleemikson vähearenenudinfrastruktuur – nii ettevõtluse arengu kui noorte püsimajäämise takistuseks on kõvakatteta kevad-sügis-talvisel hooajal sageli läbimatud ja suvel tolmupilvedesse mattuvad maanteed, samuti interneti püsiühendusepuudumine.

Kohalik identiteetpõhineb eelkõige kohaliku kogukonna pikaajalistel põlvnemistraditsioonidel, kultuuripärandikogumisel ja esitamisel (Peraküla teater, Põlluotsa muuseum, käsikirjaline ajalookogumik), maalilisel loodusel,looduslähedasel eluviisil ja loodusressursside otstarbekal ärakasutamisel.II. Arengustrateegia

2.1. Visioon Nõva vald 2010

Visioon on pilt soovitud tulevikust, siht, mille nimel tegutsetakse. Visioon Nõva 2010:• Nõva vald on iseseisev, kvaliteetset elukeskkonda, turvalisust, haritust ja ettevõtlikkust väärtustav omavalitsus;• infrastruktuur on kaasaegne (kõvakattega tee, interneti püsiühendus jne);• iive on positiivne;• ettevõtlus (sh turism) on arenenud;• vallas on süvaõppega keskkool;• rajatud on uus elamupiirkond nn noorteküla;• tööpuudus on madal ja palk konkurentsivõimeline;• vallas on noortekeskus, lasteaed, vanadekodu, täiskasvanute ja pensionäride ühendused, mitmekesised puhke-ja eneseteostusvõimalused, aktiivne huvi- ja kultuuritegevus;• loodus- ja maastikukasutus on mitmekülgne;• kasvanud on keskkonnateadlikkus;• tagatud on turvatunne.

2.2. Strateegilised eesmärgid

Omavalitsuse konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb väheste ressursside tõttu jõupingutused fokusseerida.Selleks on välja valitud strateegiliselt olulised eesmärgid, mille arendamine on omavalitsusele elulise tähtsusega.Nõva valla arendustegevuse kõige olulisemad eesmärgid on:• Nõva valla elanike heaolu parandamine ja piirkonna majandusliku elujõu ning konkurentsivõimesuurendamine;• iibe tõstmine tööealise ja töövõimelise elanikkonna suurendamise ning loomuliku iibe tõstmise kaudu.

2.3. Prioriteetsed tegevusvaldkonnad

Strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt on valitud prioriteetsed tegevusvaldkonnad. Need on:• tehnilise infrastruktuuri arendamine (kõvakattega maantee, interneti püsiühenduse loomine, puhastusseadmetekaasajastamine, ühistranspordiliikluse täiendamine jne);• töövõimaluste mitmekesistamine ning turismi- ja puhkemajanduse arendamine;• noortele peredele atraktiivse elukeskkonna loomine noorteküla, -huvikeskuse ning laste konkurentsivõimeliseõppe- ja huvitegevusvõimaluste baasil.

2.3.1. Infrastruktuuri arendamine

Infrastruktuuri arendamiseks tuleb realiseerida järgmised tegevused:• katta kõvakattega valda läbivad riigimaanteed, eelisjärjekorras Nõva–Vihterpalu vaheline lõik;• luua interneti püsiühenduse võimalus elanikele;• tõsta bussiliikluse efektiivsust, nii et kõigil küladel (mida bussiliinid läbivad) oleks igapäevane ühendus valla-ja maakonnakeskusega ning Tallinnaga;• rajada bussiootepaviljonid;• luua ühisvee- ja kanalisatsioonimajanduse probleemide lahendamiseks veeühistud ja taotleda ressursseseadmete uuendamiseks;• koostada valla veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava;• koostada valla jäätmemajanduse arengukava, korraldada jäätmete sorteerimine ja ohtlike jäätmete kogumine;• teha koostööd AS Sunteega sadama arendamiseks;• uuendada Nõva keskuse tänavavalgustussüsteem;• täiendada Nõva valla veebilehekülge;• muuta vallasisene infolevik efektiivsemaks;• säilitada munitsipaalkorterid ja kinnitada nende kasutamine sihtotstarbeliselt;• paigaldada vajalikud kiirusepiirangu-, asula-, külanimetusmärgid ja puhkekohtade viidad;• lõpetada maareform;• koostada valla üldplaneering.

2.3.2.Töövõimaluste mitmekesistamine, turismi- ja puhkemajanduse arendamine


Majanduse arendamiseks tuleb realiseerida järgmised tegevused:• arendada valla infrastruktuuri (vt 2.3.1);• teha koostööd vallas paiknevate ettevõtetega, toetada olemasolevate ettevõtete kasvamist;• fikseerida valla maa tulevane maakasutus, kinnitada sobivad tootmis- ja tööstusmaad;• teha koostööd RMK-ga Nõva puhkeala piiresse jäävate korrastamata, kuid kasutusel olevate puhkealade (ntKännualuse rand, Toatse järve kallas) väljaehitamiseks;• korraldada rahvaüritusi, ergutada elanike initsiatiivi ideede algatamiseks ja toetada projektide (nt Perakülateatri, Peraküla polkafestivali, orienteerumisürituste ja -võistluste) elluviimist;• korraldada lastelaagreid, fikseerida põrandapinna üürihind koolimajas;• eksponeerida ja tutvustada valla vaatamisväärsusi (nt paigaldada viidad, trükkida voldikud);• teha koostööd turismitaludega, arendada majutus-, toitlustus- ja giiditeenust;• kasutada otstarbekamalt loodusressursse;• tõsta elanikkonna keskkonnateadlikkust;• leida koostööpartnereid süvaõppega keskkooli (ja internaadihoone) loomiseks Nõva Põhikooli juurde;• muuta põhikooli uus peahoone multifunktsionaalsemaks (nt täiskasvanute huviringid ja koolitus, noortekeskus,mudilaste päevakeskus);• jagada infot põllumajandustoetuste ja arenguvõimaluste kohta.

2.3.3. Atraktiivse elukeskkonna arendamine suunitlusega noortele peredele

Iibe tõstmiseks Nõva vallas tuleks suuremat tähelepanu pöörata noorte inimeste vajadustele. Nõva VallaNoortekogu korraldatud küsitluse tulemusel (küsitlusel osales 51 inimest vanuses 14–37 aastat), soovitaksekõige enam kõvakattega teed, noorteüritusi, noortekeskust, kõrtsi, paremat bussiliiklust ja töökohti. Ometigion noored optimistlikud – 50% küsitlusele vastanud naistest ja 46,8% meestest arvas, et elu Nõva vallas onparemaks läinud, samas arvas vaid 3,6% naistest ja 17,4% meestest, et olukord on halvenenud. 47% küsitluselevastanuist seostab oma tulevikku Nõva vallaga, 43,2% arvab, et nende lapsed jäävad koduvalda.

Noortele peredele atraktiivse elukeskkonna loomiseks on vaja:• arendada valla infrastruktuuri (vt 2.3.1);• arendada valla majandust (vt 2.3.2)• kinnitada elamuehituspiirkonnad ja noorteküla asukoht, riiklike toetuste abil rajada noorteküla infrastruktuur(teed, ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteem jne);• luua noorsoo- ja kultuuritöötaja ametikoht;• koostöös noortega luua noortekeskus Nõva Põhikooli ruumesse;• tõsta turvalisust (liiklus-, keskkonnajärelevalve jne);• asutada lasteaed ja rajada lastemänguväljak.

2.4. Eesmärkide saavutamise hindamine

Valla arengukava elluviimise tulemuslikkuse seireks ja hindamiseks on vajalik tagasiside ninghindamiskriteeriumid. Põhilisteks kriteeriumiteks on iive ja majanduslik heaolu (keskmine töötasu), milletõus osutab edukale arendustegevusele ning otstarbekale ressursikasutusele. Eesmärkide saavutamist saabdetailsemalt hinnata järgmiste näitajate alusel:• elanike arv (migratsioon, sündimus);• tulumaksu laekumine, keskmine töötasu, töötuse määr;• vesivarustuse- ja kanalisatsioonihind;• ettevõtete ja töökohtade arv vallas;• majandusstatistika;• maakasutus;• kultuuriürituste, huviringide ja -keskuste arv;• õpilaste arv koolis;• valla eelarve, investeeringud.III. Tegevuskava

Tegevuskava on koostatud aastateks 2004–2006. Tegevuskava kirjeldab tähtsamaid tegevusi, tegevustekoordineerijaid ning finantseerijaid. Vajalikud finantseeringud selguvad konkreetsete tegevuste või projektideeeltööde käigus. Tegevuskava on esitatud tabelina (tabel 13).

Tabel 13. Nõva valla tegevuskava aastateks 2004–2006.Tegevus-valdkond

Tegevused Tegevusaeg Finantseerijad

Pärandkoosluste inventuur 2004 PKÜLoodus-keskkond Keskkonna- ja

loodushariduslikuõppepäeva korraldamine

2004 Omavalitsus, RMK, NõvaPk


Loodushariduslike ja -väärtuslike objektidetähistamine

2005 Omavalitsus RMK, fondid

Noortekeskuse loomineNõva Põhikooli

2004 Omavalitsus

Noorsoo- ja kultuuritöötajaametikoha loomine

2004 Omavalitsus

Nõva Põhikooliarengukava uuendamine

2004 Nõva Põhikool

Munitsipaalkorteritesihtotstarbe kinnitamine

2004 Omavalitsus

Hoolekande korraldamine(sh vajaduselhooldustöötajalisaametikoha loomine),sotsiaalkorterirenoveerimine

2004 Omavalitsus

Peraküla Polkafestivalikorraldamine

2004 MTÜ Peraküla,omavalitsus

Peraküla simmanikorraldamine

2004, 2005, 2006 MTÜ Peraküla,omavalitsus

Huvialaringide loomine 2005 Omavalitsus, fondidMudilaste päevakeskuserajamine

2005 Omavalitsus

Sotsiaalne infrastruktuur

Laste mänguväljakurajamine

2006 Omavalitsus, fondid

Valla üldplaneeringukoostamine

2004 Omavalitsus

Interneti püsiühendusevõimaldamine elanikele

2004 ET, ettevõtted, RMK,elanikud

Veeühistute loomine 2004 Omavalitsus, veetarbijadJäätmemajandusearengukava koostamine

2004 Omavalitsus

Nõvatänavavalgustussüsteemirenoveerimine

2004 Omavalitsus

Liiklusmärkide ja viitadepaigaldamine

2004 Omavalitsus, Maanteeamet

Istepinkide paigaldaminebussipeatustesse

2004 Omavalitsus, teedevalitsus

Veemajanduse jakanalisatsiooni arengukavakoostamine

2005 Omavalitsus

Rannaküla kanalisatsiooni-ja veevarustussüsteemiderekonstrueerimine

2005 Veeühistu, fondid

Sorteeritud jäätmetekogumispunkti rajamine

2005 Omavalitsus

Bussipaviljonide ehitamine 2005 Omavalitsus, teedevalitsus

Tehniline infrastruktuur

Ohtlike jäätmetekogumispunkti rajamine

2006 Omavalitsus

Lastelaagrite korraldamine 2004, 2005, 2006 Nõva Põhikool, fondidUute puhke- jatelkimiskohtadekorraldamine

2005 RMK

Valla kaardi paigaldaminevalla keskusesse

2006 Omavalitsus

Majandus, turism

Valla puhkemajanduslikkevõimalusi tutvustavavoldiku väljaandmine

2006 Omavalitsus, ettevõtjad

Kokkuvõte


Nõva valla arengukava koostamise käigus koguti andmeid valla olukorra kohta, analüüsiti võimalikke tugevaidja nõrku külgi ning väliskeskkonnast lähtuvaid võimalusi ja ohte. Arengu kavandamisel sõnastati vallatulevikuvisioon ja põhiprioriteedid, mille arendamine on esmatähtis. Prioriteetidest lähtuvalt määratleti olulisedtegevusvaldkonnad ja tegevused, kuhu suunata mandri-Eesti väikseima valla vähesed rahalised ressursid.

Võtmeküsimuseks Nõva vallas on kohaliku kogukonna säilimine, mis eeldab tööealise ja -võimeliseelanikkonna suurenemist. Põhiprobleemiks on valla vähearenenud infrastruktuur, mille arendamine loobsoodsamad tingimused nii elanikkonna kasvule kui ettevõtluse arengule. Prioriteetsed tegevused peaksid tõstmavalla konkurentsivõimet elanike heaolu ja majandusliku arengu näol ning pidurdama iibe langust.

Arengukava koostamisele kaasati kohalik kogukond ja erinevad huvigrupid. Nõva vallavalitsuse juurdemoodustati arenduskomisjon, mille esimees on Tiit Randla ja liikmed Tiina Selart, Silja Silver, Aino Aarniste,Ülle Heinleht, Endel Heinleht, Eino Aru, Tõnu Osa, Arvi Hiie, Tõnu Eevardi ja Marju Erit. Valla arengukavakoostamisel osalesid ka vallasekretär Elviira Uusorg, sotsiaalhoolekandetöötaja Ilme Peedoson ning RMKesindaja. Kohalike elanike kaasahaaramiseks korraldati kolm arengukava avalikku arutelu toimumiskohtadegaNõva, Variku ja Rannakülas. Aruteludel osalesid kohalikud ettevõtjad ja elanikud ning pensionäride ja noorteühenduste esindajad.

Valla arengukava on aluseks kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisele ja eelarveväliste lisaressurssidehankimisele projektide kaudu. Nõva vallavolikogu peab valla arengukava üle vaatama korra aastas ningvajadusel tegema muudatused. Valla arengukava on kooskõlas Lääne maakonna regionaalse arengukavaga.

Lisa 1

Kasutatud kirjandus

1. Eesti Punane raamat. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Tallinn, 1998.2. Eesti Valdade Rahvastik. Riigi Statistikaamet. Tallinn, 1994.3. Eesti Valdade Rahvastik. Riigi Statistikaamet. Tallinn, 1995.4. Eesti Valdade Rahvastik. Riigi Statistikaamet. Tallinn, 1996.5. Noorkõiv, Rivo. Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused. Siseministeerium. Tallinn–Tartu,2002.6. Valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel, 1998. Statistikaamet. Tallinn, 1998.7. Vallarahvastik, 1999. Statistikaamet. Tallinn, 1999.8. Vallarahvastik, 2000. Statistikaamet. Tallinn, 2000.

Internetileheküljed:1. www.muinas.ee2. www.eklubi.ee/depoo3. www.rmk.ee

Käsikirjad:1. Nõva Põhikooli arengukava 2001–2003. Nõva, 2001.2. Nõva puhkeala planeering. Riigimetsa Majandamise Keskus. Tallinn, 2001.3. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitsekorralduskava kavand.4. Nõva maastikukaitseala kaitsekorralduskava kavand.

Lisa 2

Koosoleku protokollNõva valla arengukava avalik arutelu

Toimumiskoht: Nõva vald, Rannaküla, AS Merimetsa tsehhToimumisaeg: 17.05.2003 kell 11.00–13.30

Koosoleku juhataja: Tiit Randla, Nõva vallavolikogu liige, arenduskomisjoni esimeesProtokollija: Marju Erit, arenduskomisjoni liige

Koosolekul osalejad: A. Estendahl, I. Teslikova, E. Muhhin, P. Muhhin, A. Koppelmaa, Aivi Koppelmaa,A. Smirnova, K. Salumets, M. Koppelmaa, A. Koppelmaa, L. Erit, V. Sultsing.

Koosoleku kava:1. Arengukava ülesehituse ja eesmärkide tutvustus.2. Prioriteetsete tegevuste arutelu.3. Tegevuskava koostamine.

Koosoleku sisu:1. Tiit Randla tutvustab arengukava vajalikkust, ülesehitust, eesmärke;


2. Marju Erit annab ülevaate arengukava kavandist. Prioriteetseteks tegevusteks kinnitati infrastruktuuriarendamine ja noorte olukorra parandamine.3. Tegevuskava arutelul pakuti välja järgmised lähiaastatel realiseerimist vajavad tegevused:a. luua internetipüsiühenduse võimalus elanikele;b. paigaldada Rannaküla asulamärk, kiirusepiirangumärgid;c. paigaldada Nõva jõe silla juurde puhke- ja telkimiskoha viit;d. arutada RMK-ga Kännualuse ranna puhkeala arendamist ja tee rajamist üle Vanajõe;e. rajada uus bussiootepaviljon ja tuua bussipeatus üle nn kontorimaja ette;f. kirjutada tegevuskavasse veeühistu loomiseks vajalikud rahalised ressursid.

Lisa 3


Toimumiskoht: Nõva vald, Nõva küla, Nõva PõhikoolToimumisaeg: 18.05.2003 kell 12.00–14.30


Koosolekul osalejad: P. Heinleht, T. Selart, M. Kivistik, A. Kivistik, H. Ollema, A. Aarniste, Ü. Heinleht,E. Aru, Ü. Kübarsepp.


Koosoleku sisu:1. Tiit Randla tutvustab arengukava vajalikkust, ülesehitust, eesmärke;2. Marju Erit annab ülevaate arengukava kavandist. Prioriteetseteks tegevusteks kinnitati infrastruktuuriarendamine ja noorte olukorra parandamine.3. Tegevuskava arutelul pakuti välja järgmised lähiaastatel realiseerimist vajavad tegevused:a. luua internetipüsiühenduse võimalus elanikele;b. renoveerida tänavavalgustussüsteem;c. viia bussipeatus üle koolimaja juurde;d. paigaldada vallamaja juurde silmaga valgusti;e. parandada infolevikut vallas;f. paigaldada infotahvlid ja nendele ühistranspordi liiklemisgraafikud;g. luua noorsoo- ja kultuuritöötaja ametikoht;h. tihendada suhteid tööandjatega vallas;i. tõsta turvalisust;j. korraldada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet;k. luua koolidesse huviringid;l. fikseerida põrandapinna üür koolimajas;m. rentida munitsipaalkorterid sihtotstarbeliseks kasutamiseks FIE-le majutusteenuse pakkumiseks turistidele;n. arendada bussiliiklust.

Lisa 4


Toimumiskoht: Nõva vald, Variku küla, kauplus KasekeToimumisaeg: 19.05.2003 kell 16.00–16.45.


Koosolekul osalejad: A. Kalur, H. Kotelnikov.


Koosoleku sisu:Vaba arutelu kohaliku elu hääbumisest, probleemidest ja võimalikest lahendustest. Põhiprobleemiks lisaksvähearenenud infrastruktuurile põllumajanduse hääbumine.


Documents

Nõva valla arengukava 2004-2006 - riigiteataja.ee · Lääne-Eesti madalikul, on tasase pinnamoega, hõlmab suuri soolaamasid, mitmeid väikejärvi, ulatuslikke metsamassiive ja