1

ÜLIÕPILASTEATMIK

2 3

5

Raekoja plats

Virukeskus1 Tallinna Ülikool / Narva mnt 25, 27, 29

Uus-Sadama 5

2 Kunstide Instituut / Lai 13

3 Ajaloo Instituut / Rüütli 10

4 Akadeemiline Raamatukogu / Rävala pst 10

5 Terviseteaduste ja Spordi Instituut /

Tööõpetuse osakond / Tondi 55

6 Eesti Tuleviku-uuringute Instituut / Lai 34

7 Õigusakadeemia / Siili 14

8 Narva mnt 38

9 Üliõpilaselamu / Karu 17

10 Üliõpilaselamu / Västriku 8

11 Pedagoogline seminar / Räägu 49

7

1110

12 6

34

9

8

Virukeskus

12 6

34

9

8Raekoja plats

Bussijaam

Balti jaam

Sadam

Lennujaam

Tramm

Buss

Troll

4

Üliõpilasteatmik2012/2013

Koostajad: Tallinna Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskus Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond | Tallinna Ülikooli Katariina Kolledž

Kujundanud ja küljendanud Anneli ViilupVäljaandja: Tallinna Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Aadress Narva mnt 25, 10120 Tallinn | Telefon 640 9120 E-post pr@tlu.ee | Veeb www.tlu.ee

7

SISUKORD

Akadeemiline kalender 2012/2013 3Rektori tervitus 4Üliõpilaskonna juhatuse esimehe tervitus 4Tallinna Ülikool 5Sinu esimeste nädalate tegevused 5Sinu jaoks olulised inimesed ülikoolis 6TLÜ kasutajakonto ja e-posti aadress 6Õppeinfosüsteem (ÕIS) 6Õppetöö 7Õppeastmed 7Õppekava 7Õppekorraldus 8Õpingute kavandamine 8Kuidas edukalt õppida? 8Õppekoormus 8Ainetesse registreerumine 9Tugiained: keele- ja arvutiõpingud 9Arvutiõpingud ja test 10Võõrkeeleõpingud ja testid 10Eesti keele õpingud ja test 10Eksamid ja arvestused 11Väljundipõhine õpe ja õpiväljundite hindamine 11Õppimine ja praktika välismaal 12Õppimine külalisüliõpilasena 13Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) 13Akadeemiline puhkus 13Toetused, tugiteenused ja nõustamine 14Õppetoetused 14Stipendiumid 14Kui õppemaks käib üle jõu 15Erivajadusega üliõpilane 15Kelle poole pöörduda nõu ja abi saamiseks? 16Raamatukogu 17Arvutiklassid ja auditooriumid 18Paljundamine ning printimine 18Õppehooned 19Üliõpilaselamud 19

Soodustingimustel üliõpilaselamu koha taotlemine 19Üliõpilaselu 20Kuidas luua uusi sotsiaalvõrgustikke ja arendada olemasolevaid? 20Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond 20Üliõpilasnõukogu 20Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) 21 TLÜ Üliõpilaskonna Kultuuriklubi 21International Club 21TLÜ Üliõpilaskonna Koolitustoimkond 21Tudengiprojektide toetamine 22Üliõpilaskonna kantselei 22ISIC 22Tallinna Ülikooli tekkel 22Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna maskott Eksmati 23Tuutorlus 23TLÜ kultuuri- ja vaba aja ühendused 23Tudengite kevad- ja sügispäevad 24Hea teada 25Akadeemilised tavad 26Gaudeamus 26Akadeemiliste üksuste kontaktid 27Sõnastik 28Информация на русском языке 30Дорогой друг! 30Некоторые факты о тлу 30Структура университета 30Расположение зданий 30Проверь себя! Это должен сделать каждый студент 30Тест по эстонскому языку 31Куда обратиться за помощью и советом 31Библиотеки 33На учебу и практику за границу 33Военная служба 34Словарик студента 34

AKADEEMILINE KALENDER 2012/2013 Akadeemilises kalendris on kir-jas kõik õppetööd puuduta-vad olulised kuupäevad. Ülikoo-li kodulehel on akadeemiline kalender leitav www.tlu.ee > üliõpilasele.AUGUST 201221.08–26.08 Kaugõppesessioon27.08–31.08 Sügissemestri eel-nädal, algab elektrooniline re-gistreerimine sügissemest-ri kursustele (semestri õpingu-kava esitamine), taotluste esi-tamine õppelepingu tingimus-te muutmiseks, Indreku stipen-diumi määramine29.08–31.08 STARDIPAUK esi-mese õppeaasta üliõpilastele

SEPTEMBER 201203.09 Õppeaasta AVAAKTUS03.09 Sügissemestri esimese kontaktõppe perioodi algus 03.09–20.09 Majandusliku toe-tuse taotlemine: personaal-se nõustamise läbimise ja lisa-dokumentide üliõpilaskonna kantseleisse esitamise aeg10.09 Lõpeb elektrooniline re-gistreerimine sügissemest-ri kursustele (semestri õpingu- kava esitamine) 15.09 Kursuse kuulajaks regist-reerinud üliõpilaste kinnitami-se tähtaeg15.09 Algab õppetoetuse (sh majandusliku toetuse) taotlus-te esitamine ÕISis 21.09 Doktoritöö teemade ja juhendajate kinnitamine esi-mese aasta doktorantidele ning esitamine teadusosakonda

OKTOOBER 201201.10 Lõpeb õppetoetuse avalduste esitamine ja akadee-milise üksuse stipendiumi taot-lemine10.10 Õppetoetuste (sh ma-

jandusliku toetuse) ja akadee-milise üksuse stipendiumi mää-ramise tähtpäev15.10 Algab sügissemestri kur-sustele tagasiside andmine19.10 Doktorite promovee-rimine20.10 Sügissemestri esimese kontaktõppe perioodi lõpp22.10–27.10 Sügissemestri va-henädal, kaugõppe õppeses-sioon, eksamite ja arvestuste sooritamine, intensiivkursused, individuaaltöö29.10 Sügissemestri teise kon-taktõppe perioodi algus

DETSEMBER 201210.12–21.12 Eelregistreerimine ÕISis järgmise semestri tugiai-netesse15.12 Sügissemestri teise kon-taktõppe perioodi lõpp, lõpeb akadeemilise puhkuse taotle-mine jooksvaks semestriks17.12–21.12 Eksamite ja arves-tuste sooritamine, intensiivkur-sused, individuaaltöö24.12–01.01 Jõuluvaheaeg

JAANUAR 201302.01–20.01 Eksamisessioon07.01–12.01 Kaugõppe õppe-sessioon14.01 Kevadsemestri tunni-plaanide avaldamine20.01 Sügissemestri lõpp21.01–25.01 Kevadsemestri eelnädal, algab elektrooniline registreerimine kevadsemestri kursustele (semestri õpinguka-va esitamine), sügissemestri jä-releksamite sooritamine, taot-luste esitamine õppelepingu tingimuste muutmiseks ja õp-peteenustasu soodustuse taot-lemiseks, algab avalduse esi-tamine akadeemilise puhkuse vormistamiseks28.01 Kevadsemestri esimese kontaktõppe perioodi algus

VEEBRUAR 201301.02–20.02 Majandusliku toe-tuse taotlemine: personaal-

se nõustamise läbimise ja lisa-dokumentide üliõpilaskonna kantseleisse esitamise aeg04.02 Õppetööalaste liikumis-te lõpp (vabanenud RE-õppe-kohtade täitmine), õppelepin-gu sõlmimise tähtpäev REV-üli-õpilastega, avalduse esitamine muudel põhjustel akadeemilise puhkuse vormistamiseks04.02 Lõpeb elektrooniline re-gistreerimine kevadsemestri kursustele (semestri õpinguka-va esitamine) ja tagasiside and-mine sügissemestri kursustele15.02 Algab õppetoetuse (sh majandusliku toetuse) taotlus-te esitamine ÕISis

MÄRTS 201301.03 Lõpeb õppetoetuse ja akadeemilise üksuse stipendiu-mi taotluste esitamine, Erasmu-se stipendiumile kandideerimi-se tähtpäev10.03 Õppetoetuste (sh ma-jandusliku toetuse) määrami-se tähtpäev11.03 Algab kevadsemestri kur-sustele tagasiside andmine16.03 Kevadsemestri esimese kontaktõppe perioodi lõpp18.03–23.03 Kevadsemestri va-henädal, kaugõppe õppeses-sioon, eksamite ja arvestuste sooritamine, intensiivkursused, eriseminarid25.03 Kevadsemestri teise kon-taktõppe perioodi algus

MAI−JUUNI 201306.05–17.05 Eelregistreerimine ÕISis järgmise semestri tugiai-netesse11.05 Kevadsemestri teise kontaktõppe perioodi lõpp, lõpeb akadeemilise puhku-se taotlemine jooksvaks se-mestriks13.05–17.05 Intensiivkursu-sed, konsultatsioonid, indivi-duaaltöö20.05–08.06 Eksamisessioon10.06–15.06 Kaugõppe õppe-sessioon30.06 Kevadsemestri lõpp01.07–17.08 Suvevaheaeg

8 9

REKTORI TERVITUS

Lugupeetud üliõpilased!Ülikooli astumine on suur samm. Eriala valimi-ne ei ole alati lihtne. Te olete just teinud oma valiku. Kindlasti olete selleks analüüsinud ise-ennast, sest teie ise teate kõige paremini oma huvisid ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi. Eriala va-liku olete teinud ise, kuid õppekava koostami-sel aitavad ja nõustavad teid õppejõud, nõus-tajad, vanemad tudengid ning üliõpilasnõu-kogud. Kindlasti tutvuge põhjalikult valitud õppeka-va ning moodulite õpiväljunditega, te soovi-te ju teada, mida te ülikooli lõpetamisel oska-te. Meie omalt poolt teeme kõik, et tunneksite ennast ülikoolis hästi ja koduselt.

Tere tulemast Tallinna Ülikooli!

Tiit LandTallinna Ülikooli rektor

ÜLIÕPILASKONNA JUHATUSE ESIMEHE TERVITUSHea tudeng, hea kolleeg!

Meid ootab ees väga eriline õppeaasta. On val-minud uued hooned meie kampuses, raken-dumas on uus kõrgharidusseadus, meie üli-kooliperega on liitunud Tallinna Pedagoogili-ne Seminar, tulemas on Eesti Vabariigi 95. sün-nipäev ja veel palju muud. Teeme koos ja läbi-mõeldult need sammud. Avastamisrõõmu jät-kub nii kauemaks!Sa tead niigi, et ülikooliaeg on suure tõenäo-susuega su elu üks parimaid aegu ja et sa pead sellest maksimumi võtma: tudengiühendustes-se kuuluma, huviringidest osa võtma, pistma oma nina igale poole, sest muidu jookseb see hea aeg sinust lihtsalt mööda. Sirvi tudengiteat-mikku, selles on palju infot, kuidas sind huvitava organisatsioonini jõuda. Kui aga mõni küsimus veel jääb, siis tule läbi Astra maja esimeselt kor-ruselt ja küsi Üliõpilaskonnast järele.

Ma ei hakka sulle meelde tuletama, et sa esial-gu õppimisega rahulikult võtaks ja end ainete-ga üle ei koormaks – nii ju ei jää aega sisseela-miseks. Ma arvan, et sa juba tead, et esimese asjana tuleb üles otsida oma kursuse tuutor, teha selgeks, kus asub sinu õppekoordinaato-ri kabinet ja üliõpilasnõukogu ruum. Need on need kohad, kust tasub küsida lahendusi oma õppetööalastele muredele. Alati võid oma kü-simusega pöörduda ka Üliõpilaskonda.Panen sulle südamele, et sa naudiksid tuden-gistaatust. Alusta juba täna! Ela nii, et hiljem ei oleks kahju mõttetult elatud aja pärast!Tere tulemast Tallinna Ülikooli!

Reet SillaveeÜliõpilaskonna juhatuse esimees

TALLINNA ÜLIKOOLTallinna Ülikool on avalik-õiguslik ülikool, mis loodi 18. märtsil 2005 Eesti Vabariigi Riigiko-gu otsusega mitme Tallinnas asuva ülikooli ja akadeemilise asutuse ühinemise tulemuse-na. Moodustus tugeva potentsiaaliga õppe- ja teadusasutus, mille ümber on koondunud olu-lisem osa Tallinna humanitaar- ja sotsiaaltead-lastest ning järjest kasvamas on loodus- ja täp-pisteaduste osakaal. Ülikooli algatajate tradit-sioonid ulatuvad Eesti pikima ajalooga õpeta-jakoolitusest maailma uusima humanitaar- ja sotsiaalteadusliku mõtte maaletoomise ja ra-kendamiseni Eesti kontekstis. Ülikooli rikkuste hulka kuulub ka olulisim vanade raamatute ko-gu Eestis (baltika kogu).Tallinna Ülikool koosneb 20 instituudist ja 6 kolledžist, kus tegeletakse õppe- ja teadustöö-ga seitsmes valdkonnas: haridus, humanitaa-ria, kunstid, loodusteadused, sotsiaalteadused, tervis ning õigus. Tallinna Ülikool on suuruselt kolmas ülikool Eestis: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes õpib ligi 10 000 üliõpilast ning aastas osaleb üle 15 000 inimese ülikooli täien-duskoolitustel ja avatud tasemeõppes. Ülikoo-lis töötab 510 teadlast ja õppejõudu, kokku töötab ülikoolis 1070 inimest.

SINU ESIMESTE NÄDALATE TEGEVUSED Siin on Sinu jaoks kirja pandud nimekiri tegevustest, mida pead kindlasti tegema semestri esimeste nädalate jooksul. Võid seda nimekirja ise täiendada.

¨ Tutvun oma õppekava ja selles olevate ainetega (lk 7).

¨ Tutvun akadeemilise kalendriga, et teada, millal on olulised tähtajad (lk 3).

¨ Teen endale selgeks kampuse plaani, et vältida äraeksimist.

¨ Uurin välja, kelle poole pöörduda õppekorralduslike küsimustega oma instituudis/kolledžis; tean, kes on minu õppetöö koordinaator või õppeassistent (lk 16).

¨ Tutvun instituudi/kolledži koduleheküljega, et olla kursis uudiste ja olulise infoga (lk 27)

¨ Lasen endale teha Tallinna Ülikooli kasutajakonto ja tlu.ee e-posti aadressi (lk 6).

¨ Juhul, kui ma ei kasuta TLÜ e-posti aadressi, suunan kirjad aadressile, mida kasutan (lk 6)

¨ Registreerun õppeinfosüsteemi (ÕIS) kaudu sügissemestri kursustele (lk 9) ning pärast registreerumist tutvun ÕISis oma tunniplaaniga (ASIO).

¨ Seadistan ÕISis teadete saamise e-posti aadressi, et kõik ÕISi teated jõuaksid õigel ajal minuni (lk 6).

¨ Veendun, et olen oma kursuse/ akadeemilise üksuse postiloendi liige (mailing list).

¨ Registreerun raamatukogu lugejaks (lk 17).

¨ Teen endale Üliõpilaskonna kantseleis (Silva õppehoone I korrus) üliõpilaspileti (www.esindus.ee/isic).

¨ Olen teadlik, milline on minu keeleoskuse tase, ning otsustan, kas lähen kohe keelekursustele või tuleb mul sooritada test (lk 10).

¨ Otsustan, kas lähen arvutikursustele või sooritan testi (lk 10).

¨ Uurin välja, kes on minu tuutor, ning vajaduse korral küsin temalt nõu ja abi (lk 16).

¨ Valin kursusevanema ning küsin tema kontaktandmed.

Siin on kirjas veel mõned tegevused, mida võiksid teha esimese semestri jooksul.

¨ Tutvun Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirjaga (lk 8).

¨ Tutvun oma instituudi/kolledži üliõpilasnõukoguga (lk 20).

¨ Tutvun ülikoolis tegutsevate eriala- ja huvialaühenduste tööga, leian endale sobivad ja astun soovi korral nende liikmeks (lk 20).

¨ Viin end kurssi Üliõpilaskonna volikogu tööga, osalen volikogu istungitel.

¨ Teen aadressil www.esindus.ee oma kursusele tasuta veebilehekülje (lk 25).

¨ Külastan Üliõpilaskonna teadusportaali Research (www.esindus.ee/research).

¨ Registreerun grant-listi liikmeks (lk 12).¨ Registreerun career-listi liikmeks (lk 17).

NB! Õppimist puudutav oluline info on leitav ülikooli kodulehel www.tlu.ee > üliõpilasele > õppekorraldus.

10 11

võetud, siis saad ID-kaardi ja PIN1-ga kasutaja-konto seadete lehel (www.tlu.ee/it) luua oma-le kasutajakonto (kasutajanimi ning parool) ülikooli infosüsteemide kasutamiseks. Kui Sul ei ole ID-kaarti / PIN-koode, siis tuleb Sul kaa-sa võtta isikut tõendav dokument ning pöör-duda ruumi S-203. Lisainfo IT-osakonna veebi-lehel www.tlu.ee/it.Juhul kui Sa ei plaani TLÜ e-posti aadressi aktiiv-selt kasutama hakata, on mõttekas sinna saabu-vad kirjad enda põhi e-posti aadressile suunata. Niiviisi võid kindel olla, et Sulle mõeldud oluline info kaduma ei lähe. Seda saad teha pärast oma TLÜ e-posti kontole sisse logimist järgmist teed pidi: seaded > edastamine ja POP/IMAP > lisa edastamisaadress. Seejärel järgi juhiseid edas-tamisaadressi kinnitamise kohta.

ÕPPEINFOSÜSTEEM (ÕIS)Õppeainetesse registreerimine, õppetoetus-te taotlemine, avalduste esitamine, eksamite-le ja arvestustele registreerimine ning paljude muude õppetööga seotud toimingute tegemi-ne toimub õppeinfosüsteemis (ÕIS), mis asub aadressil ois.tlu.ee. ÕISi sisse logimiseks on Sul tarvis Tallinna Ülikooli kasutajakontot (lk 6), mobiili ID-d või ID-kaarti. Info lisamine ja muutmine ÕISis toimub ikoo-nide kaudu:

− võlukepike − lisa

− luup − vaata

− pliiats − muuda

− nimekiri – loetelu/nimekiri

− rist − loobu

− prügikast − kustuta

ÕISi kasutajajuhendite leidmiseks klõpsa üle-val paremal nurgas linki „Abi”. Kui Sul on küsi-musi või probleeme ÕISi kasutamisel, siis saad need esitada läbi „Tagasiside”, mis on leitav üleval paremas nurgas. Kui Sa mingil põhjusel „Tagasiside” vormi kasutada ei saa, siis pöördu küsimusega ois@tlu.ee või Skype’i teel tlu.ois. Esimesel ÕISi sisselogimisel on kasulik määrata e-posti aadress, kuhu soovid saada ÕISis edas-tatavaid teateid. See garanteerib, et ÕISis saa-detud oluline info Sinu jaoks kaduma ei lähe. ÕISi teated saad tellida enda e-posti aadressile järgnevalt: logi ÕISi sisse > „Teated” > „Telli tea-vitus e-mailile”.

SINU JAOKS OLULISED INIMESED ÜLIKOOLISPane siia kirja need inimesed, kellega Sa üli-kooliõpingute jooksul kõige sagedamini kok-ku puutud. Nii leiad nad kiiremini üles.

.................................................................................

Õppetöö koordinaator/õppeassistent

.................................................................................

Õppejuht

.................................................................................

Õppekava juht

.................................................................................

Tuutor

.................................................................................

Kursusevanem

.................................................................................

Ülikooli akadeemiline nõustaja

.................................................................................

Ülikooli karjäärinõustaja

.................................................................................

Ülikooli psühholoog

.................................................................................

Ülikooli Erasmuse koordinaator

TLÜ KASUTAJAKONTO JA E-POSTI AADRESSTallinna Ülikooli kasutajakonto tegemine an-nab Sulle ülikooli e-posti aadressi, mis on seo-tud g-mailiga ning seetõttu juba paljudele tut-tav ja väga kasutajasõbralik, kettaruumi üli-kooli serveris ja ligipääsu ülikooli infosüstee-midele (nt ÕIS ja IVA). Kui Sind on ülikooli vastu

on selleks klassiõpetaja eriala, 300 EAP, 5 aas-tat), mille läbimisel omandatav haridus vastab magistritasemele.Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel omandab üliõpilane iseseis-vaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loome-tööks vajalikud teadmised ja oskused. Doktori-õppesse saab kandideerida magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolul.

ÕPPEKAVAÕppekava on Sinu õpingute alusdokument. Õppekavas on esitatud õppe eesmärgid, seal-hulgas oodatavad õpiväljundid (lk 11), õppe nominaalkestus ja maht (lk 8), õppe alustami-se ja lõpetamise tingimused, õppeainete loe-telu ja mahud, ainete valiku- ja spetsialiseeru-misvõimalused ning -tingimused.Õppekava koosneb moodulitest. Üldainete moodul annab laiema ülevaate valdkonnast. Erialamoodulid on keskendunud erialateadmis-te andmisele. Moodulid sisaldavad kohustus-likke ja/või valikaineid. Kohustuslikud ained on õppekavaga määratud ja Sa pead need kindlas-ti läbima. Valikainete puhul tuleb etteantud loe-telust valida endale huvipakkuvamad. Lisaks kohustuslikele ja valikainetele on õppe-kavas ka vabaained, mida üliõpilane saab ise valida kõigi ülikoolis õpetatavate ainete hul-gast (kui ei ole seatud piiranguid). Vabaaine-te plokki kuulub ka kõrvalaine või -eriala, mil-le saad üldjuhul ise valida. Kõrvalaine või -eri-ala eesmärk on anda terviklik ülevaade lisaks peaerialale ka mõnest muust huvipakkuvast erialast. Samuti kuuluvad vabaainete plok-ki tugiained, milleks on keele- ja arvutiõpin-gud (lk 9). Näide bakalaureuseõppe õppekava struktuu-rist (NB! Eriaalaainete ja bakalaureusetöö mah-tudes võib olla erinevusi sõltuvalt õppekavast).Bakalaureusetöö 12 EAP(võib olla ka bakalaureuseeksam)

Erialaained104 EAP(moodulid, milles on kohustuslikud ja/või valikained)

Üldained 16 EAP (kohustuslikud ja/või valikained)

Õppekavad on leitavad õppeinfosüsteemis ehk ÕISist ois.tlu.ee.

Ülikooli astumine on tulek uude keskkonda. Ülikoolil on oma kultuur ja tavad. Alguses võib kõik tunduda keeruline, kuid enamasti on as-jakohane teave kuskil olemas. Alusta sellest, et tutvud ülikooli kodulehega. Enamasti leiad sealt otsitava ka mõnd otsingumootorit („otsi”) või sisukorda kasutades. Lisaks on ülikoolis ole-mas inimesed, kelle poole saad oma küsimus-tega pöörduda (lk 16).Otsusta ise! Ülikool pole keskkool. Keegi ei üt-le, mida ja millal Sa pead tegema. Pead ise oma aega planeerima ning järgima õppekorraldus-eeskirja ja õppekava nõudeid. Õppetööd ja selle korraldust puudutav oluline info on leitav ülikooli kodulehel www.tlu.ee > üliõpilasele.

ÕPPEASTMEDEesti kõrgharidussüsteem koosneb kolmest astmest. Esimene aste on bakalaureuse- või ra-kenduskõrgharidusõpe, teine aste on magistri-õpe ning kõrgeim aste on doktoriõpe.

Bakalaureuseõppe kestel süvendab üliõpila-ne oma üldhariduslikke teadmisi, omandab alusteadmisi ja -oskusi valitud erialal töötami-seks ning edasiõppimiseks.Rakenduskõrgharidusõppe kestel omandab üliõpilane kindlal kutsealal töötamiseks või edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Raken-duskõrgharidus on praktilisem.Magistriõppe kestel süvendab üliõpilane eria-lateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja edasiõppeks vajalikke teadmisi ja os-kusi. Magistriõppesse saab kandideerida esi-mese astme kõrghariduse (bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus) olemasolul. Lisaks on olemas bakalaureuse- ja magistriõp-pe integreeritud õppekavad (Tallinna Ülikoolis

12 13

ÕPPEKORRALDUSTallinna Ülikoolis reguleerib õppetööd õppe-korralduse eeskiri. Seal on täpsemalt kirjas nii nende teemade kohta, mis on esitatud sel-les teatmikus (nt akadeemiline puhkus, õppe-koormused), kui ka paljude teiste Sulle olu-liste küsimuste kohta (nt eksmatrikuleerimi-ne, lõputöö kaitsmine). Igal üliõpilasel on ka-sulik õppekorralduse eeskirjaga tutvuda, et ol-la teadlik enda võimalustest, õigustest ja ko-hustustest. Eeskiri on leitav ülikooli kodulehel www.tlu.ee > üliõpilasele, õppekorralduse tee-mad on lahti seletatud www.tlu.ee > üliõpila-sele > õppekorraldus.

ÕPINGUTE KAVANDAMINEIgal õppekaval on kehtestatud nominaalkes-tus, mille jooksul peab üliõpilane oma õpin-gud läbima. Bakalaureuseõppes on õppekava nominaalkestus 3 aastat, magistriõppes 2 aas-tat ning doktoriõppes 4 aastat (lk 7). Õppeaasta koosneb kahest semestrist: sügis-semester ja kevadsemester. Semester algab eelnädalaga, täpsed algus- ja lõpukuupäevad leiad akadeemilisest kalendrist (lk 3). Semester jaotub kaheks seitsmenädalaseks kontaktõp-pe perioodiks. Esimese ja teise perioodi vahele jääb nädal, mis on mõeldud eksamite ja arves-tuste sooritamiseks, iseseisvaks tööks ning in-tensiivkursusteks. Pärast teise kontaktõppe pe-rioodi lõppu on samuti nädal intensiivkursus-teks ja iseseisvaks tööks ning sellele järgneb kolmenädalane eksamisessioon. Õpingute mahtu arvestatakse Euroopa aine-punktisüsteemi ainepunktides (EAP või aine-punkt). 1 EAP = 26 tundi õppetööd (sh loen-gud, seminarid, iseseisev töö). Nominaalse õp-peajaga lõpetamiseks peab üliõpilase õpingu-te maht semestris olema keskmiselt 30 EAPd ja õppeaastas keskmiselt 60 EAPd. Õpingute kavandamisel tuleb Sul lähtuda õp-pekavast, tunniplaanist, oma võimalustest ja huvidest. Vabaainete valimisel peaksid lähtu-ma oma arenguvajadustest ning keele- ja ar-vutioskuse vastavusest ülikooli nõuetele (lk 9).Iga aine puhul on kehtestatud nõuded, mis tu-leb aine läbimiseks täita. Nõuded on kirjas kur-suseprogrammis ning enamasti tutvustab õp-pejõud neid esimesel kohtumisel. Kui sul on nõuete täitmisega probleeme (nt ei õnnestu seminaris osaleda), siis tuleb õppejõudu sel-lest varakult teavitada ning proovida leida la-hendus.

KUIDAS EDUKALT ÕPPIDA?Oluline erinevus gümnaasiumi ja ülikooli vahel on see, et ülikoolis vastutad oma õpingute eest ainult Sina ise. Ehkki mõned ainekavad on üs-na ranged, ei uuri keegi, kas oled loenguteks valmistunud, osaled seminarides, oled kooli-töödega järje peal jne. Sinu õpingud on Sinu enda vastutus. Praktilised nõuanded ülikooli õpetamisviisi-ga harjumiseks.

y Ole avatud ja mõtle oma peaga. y Hoia end järje peal, pea kinni tähtaegadest. y Planeeri oma aega. y Kui kahtled, siis küsi. y Ole Sina ise. Mõtle järele, mida Sa tahad

ülikooliõpingutega saavutada ja kui palju pead selleks tööd tegema.

Loe lisaks õpingute planeerimise kohta uuest tudengikäsiraamatust „Õppimine kõrgkoolis”. Raamatut on võimalik laenutada Akadeemili-sest Raamatukogust (kohaviit So A371992). Li-sainfot saad TLÜ karjääri- ja nõustamiskesku-sest (www.tlu.ee/career).Lisaks on Sul võimalik oma õpi-, karjääripla-neerimise- ja ajaplaneerimise oskusi täienda-da, kui osaled sügissemestri teisel perioodil kursusel YMK6005 Õppimine kõrgkoolis. See kursus toetab üliõpilaste õpingute ja karjääri planeerimist, õpetab enese- ja ajajuhtimis- oskusi ning arendab õpioskusi.

ÕPPEKOORMUSÜlikoolis käies saad Sa ise suurel määral oma õpingute üle otsustada, valides huvipakku-vaid valik- ja vabaaineid. Samas pead Sa ise ka vastutama selle eest, kui palju õpid. Kuigi üli-koolis on palju võimalusi õppida seda, mis kõi-ge enam huvi pakub, on ka teatud piirangud õpingute läbimise tempole ning õppekoor-musele. Ülikoolis saab õppida täis- või osakoormusega. Õpinguid alustatakse täiskoormuses, kuid ala-tes teisest õppeaastast sõltub Sinu õppekoor-mus sellest, kui usinasti oled õppinud. Õppe-koormused määratakse üks kord aastas sügisse-mestri alguses üliõpilase staatuse fikseerimise päeval. Õppekoormuse juures pea meeles, et:

y Iga õppekava jaoks on kehtestatud nominaalkestus, mille jooksul peab üliõpilane oma õpingud läbima. Bakalaureuseõppes on õppekava nominaalkestus 3 aastat, magistriõppes 2 aastat ning doktoriõppes 4 aastat (lk 7).

y Selleks et lõpetada ülikool nominaalajaga,

pead õpinguid planeerima nii, et registreerid end õppekavajärgsetesse ainetesse ning sooritad eksameid ja arvestusi igal semestril keskmiselt 30 EAP mahus ning aastas keskmiselt 60 EAP mahus.

Kui Sa täiskoormuse tempoga õppida ei jaksa, siis uuri kindlasti oma õppetöökoordinaatorilt või ülikooli akadeemiliselt nõustajalt, millised on osakoormuses õppimise piirangud ning mis on ainete sooritamise miinimumnõuded.

AINETESSE REGISTREERUMINE

Iga semestri alguses tuleb Sul otsustada, mil-liseid aineid kavatsed sellel semestril kuulata. Semestriks valitud õppeainete loendit nimeta-takse õpingukavaks. Lisaks õppekavas olevate-le kohustuslikele ja valikainetele pead Sa ühel hetkel hakkama kuulama ka vabaaineid. Neid pead ise valima oma huvidest ning arenguva-jadustest lähtuvalt. Nõu ja abi saad küsida õp-petöökoordinaatori käest.Ainetesse registreerimisel kehtivad kõigile Tal-linna Ülikooli üliõpilastele järgmised põhimõt-ted.

y Õppeainete õppimiseks tuleb Sul ennast registreerida elektrooniliselt ÕISi kaudu (lk 6) vastava kursuse kuulajaks (v.a akadeemiliste üksuste kehtestatud erandjuhtudel). Ainesse registreerimisega võtad endale kohustuse sooritada selle õppeaine lõpus eksami või arvestuse.

y 2012/2013. õppeaasta sügissemestril tuleb ainete kuulamiseks registreeruda hiljemalt 10. septembril. Registreerida saad end nii esimesel kui ka teisel perioodil algavatesse ainetesse.

Õpingukavasse ainete lisamiseks toimi järgnevalt: „Lisa” > „Muuda” > „Nimekiri” (lisa kursused nime või koodi järgi) > „Salvesta” > „Esita”.

NB! Selleks, et õpingukava aktiivseks muutuks, pead Sa kindlasti vajutama ka „Esita”. Pärast ainetesse registreerumist näed õppeinfosüsteemis ASIO tunniplaanisüsteemi kaudu oma isiklikku tunniplaani.

Kui oled end ainesse kirja pannud, kuid ainet ikkagi kuulata ei soovi / ei saa, siis tuleb Sul re-gistreerimine tühistada. Tühistamise puhul tu-leb meeles pidada, et seni, kuni registreerimi-ne on ÕISis avatud, siis saad registreerimist ise ka ÕISis tühistada. Selleks tuleb esitatud õpin-gukava tagasi võtta, aine kustutada ning õpin-gukava kindlasti uuesti esitada. Pärast regist-

reerimise lõpu kuupäeva saad registreerimist tühistada vaid erandkorras ainet õpetava ük-suse nõusolekul oma akadeemilises üksuses kirjaliku avalduse alusel.

NB! Ainetesse registreerumisel on Sulle abiks ka ÕISi juhend, mille leiad ÕISi veebilehe paremast ülanurgast, klõpsates „Abi” > „Õpingukava”.

TUGIAINED: KEELE- JA ARVUTIÕPINGUDÜlikoolis õppimine eeldab palju iseseisvat tööd: erialakirjanduse lugemist ning kodutöö-de kirjutamist. Suur osa kodutööde kirjutami-seks või eksami edukaks sooritamiseks vajami-nevast materjalist on võõrkeelne ning iseseis-vad tööd tuleb esitada arvutil trükituna. See-pärast on äärmiselt oluline, et kõik üliõpilased oskaksid piisavalt hästi arvutit kasutada ning tunneksid end kindlalt eesti ja mõnes võõrkee-les. Arvuti- ja keeleoskus toetavad õpinguid ning sellest lähtuvalt nimetatakse neid aineid tugiaineteks. Et eristada need sisseastunud üliõpilased, kel-le arvuti- ja keeleoskus vastab ülikooliõpingu-teks vajalikule tasemele, neist, kelle oskused ei ole piisavad, tuleb esimesel semestril sooritada testid, mis kontrollivad Sinu arvuti- ja keeleos-kuse taset (lk 10). Testi ei pea Sa tegema võõr-keele osas (nt inglise keel) sel juhul, kui oled sooritanud riigieksami. Teste korraldavad TLÜ Keelekeskus, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut ja Informaatika Instituut.

y Kui läbid testid edukalt või Sinu riigieksamitulemus on piisavalt kõrge, siis ei pea Sa ülikoolis vastavaid aineid õppima, kuigi võid seda soovi korral oma vabaainete punktide arvelt teha.

y Kui Sa ei läbi teste edukalt või riigieksamitulemus ei ole piisavalt kõrge, muutub kas arvutikursus või keeleõpe Sinu ülikooliõpingute kohustuslikuks osaks. Sa pead vastavad kursused läbima hiljemalt teise õppeaasta lõpuks.

Kui Sa tead juba ülikooli astudes, et Sinu arvu-ti- või keeleoskus ei ole kuigi hea, ning soovid end selles täiendada, siis võid end kohe vasta-vate kursuste kuulajaks registreerida. Sellisel juhul ei pea Sa testi tegema. Samuti võid arvu-tikursuse või keeleõpingud läbida väljaspool ülikooli, kuid siis pead vastava taseme oskuse tõestama. Soovitatav on ülikooliväliselt läbita-vad õpingud enne kooskõlastada.

14 15

Eesti keele väljendusoskuse kursus eesti õppe-keelega kooli lõpetanud üliõpilastele kuulub samuti tugiainete alla. Selles aines paigutus-testi ei ole ja kõik üliõpilased võivad seda va-baainete arvelt kuulata.

ARVUTIÕPINGUD JA TESTKõik TLÜ üliõpilased peavad õpingute jook-sul läbima aine IFI6001 Arvuti töövahendina (5 EAP) või sooritama arvutitesti. Arvutitesti edu-kas sooritamine ainepunkte ei anna. Arvutiala-seid pädevusi on võimalik tõestada ka varem läbitud AO/ECDL kursuste tunnistusega (www.ecdl.ee), mis tuleb esitada õpingute jooksul Informaatika Instituuti.Kui oled kindel, et Sinu arvutioskused on pii-savad, saad arvutialaste pädevuste testile re-gistreeruda alates 26. septembrist Informaa-tika Instituudis. Teste tehakse ainult sügisse-mestril, oktoobris. Kui Sa ei soorita testi edu-kalt, siis tuleb läbida õppeaine IFI6001 Arvuti töövahendina. Kursusele tuleb eelregistreeru-da õppeinfosüsteemis (ÕISis) eelmisel semest-ril (detsembris kevadsemestriks ja mais sügis-semestriks). Aine pead läbima hiljemalt teise õppeaasta lõpuks, sest kursusel õpitav toetab oluliselt Sinu õpinguid.Täpsemat infot testimise korralduse, kontrolli-tavate pädevuste ning aine IFI6001 Arvuti töö-vahendina sisu kohta leiad Informaatika Insti-tuudi veebilehelt www.tlu.ee/informaatika_instituut.

VÕÕRKEELEÕPINGUD JA TESTIDVastavalt TLÜ õppekorralduse eeskirjale (lk 8) tuleb õppekavadel, kus õppetöö toimub päe-vaõppe vormis, saavutada Euroopa keeleõppe raamdokumendi B2-tase või peab riigieksami tulemus olema vähemalt 80 palli. Bakalaure-useõppes, magistriõppes ja rakenduskõrghari-dusõppes, kus õppetöö toimub tsükliõppe (sh kaugõppe) vormis, peab üliõpilane õpingute jooksul saavutama võõrkeeles B1-taseme. Li-saks võivad olla õppekavas seatud eritingimu-sed teise võõrkeele oskuse kohta.Üliõpilased, kes soovivad asuda õppima võõr-keeli ja on sooritanud riigieksami õpitavas võõrkeeles, jagunevad tasemegruppides-se riigieksamitulemuste põhjal järgmiselt (ta-bel näitab, millisel tasemel keelt õppima asu-takse):

Riigieksami-tulemus

Tasemegrupp, kus õppima asutakse

0–19 A1 (algajad)

20–39 A2 (esmane keeleoskus)

40–59 B1 (suhtluslävi)

60–79 B2 (edasijõudnud)

80+ C1 (vaba keelekasutus)

Kui üliõpilane ei ole sooritanud õpitavas kee-les riigieksamit, peab ta tegema paigutustesti (välja arvatud algajad, kellel ei pea olema eel-teadmisi õpitavast keelest).

Inglise, saksa ja vene keele paigutustestide ajad:

y Tsükliõppe (sh kaugõppe) üliõpilastele 21. augustil kell 8.30.

y Päevaõppe üliõpilastele 27. augustil kell 10.00 ja 28. augustil kell 10.00.

Paigutustestide ruumide info on alates 21. au-gustist Keelekeskuse stendil Silva õppehoone II korrusel (S-206). Paigutustestid on mõeldud ainult neile tudengitele, kes ei ole sooritanud õpitavas võõrkeeles riigieksamit. Testi tegija peab arvestama 45-minutise ajakuluga.Lisaks kohustuslikele keeleõpingutele on Sul võimalus õppida veel võõrkeeli, tehes valiku 12 keele hulgast. Ka need keeleõpingud lähe-vad vabaainete alla. Lisainfo www.tlu.ee/keelekeskus.

EESTI KEELE ÕPINGUD JA TESTKõigi Tallinna Ülikooli astunud venekeelse kooli lõpetanud üliõpilaste jaoks toimub kir-jalik paigutustest eesti keele oskuse mõõtmi-seks. Paigutustesti peavad sooritama kõik ve-nekeelse kooli lõpetanud üliõpilased eesti kee-le riigieksami tulemusest sõltumata.

y Kaugõppe üliõpilaste eesti keele test toimub 22. augustil kell 8.00 ruumis S-240.

y Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaste eesti keele test toimub 30. augustil kell 12.00 ruumis M-134.

y Hariduse, loodus- ja täppisteaduste, sotsiaalteaduste, õiguse ja tervise valdkonna üliõpilaste eesti keele test toimub 31. augustil kell 10.00 ruumis M-225.

Eesti keele test on seotud tekstiga kirjalik lünk-test, mis kontrollib üliõpilaste lugemisoskust ning sõnavara- ja grammatikateadmisi korrekt-sete ja tähenduslikult õigete lausungite moo-dustamiseks. Testi tulemuse ning õppevald-konna põhjal jagatakse üliõpilased eesti keele

rühmadesse. Testi tulemuste põhjal moodus-tatud rühmade ja tunniplaani kohta saab infot alates 3. septembrist Eesti Keele ja Kultuuri Ins-tituudi büroo stendilt (ruumi S-545 ukse kõr-val) ja veebilehelt.

EKSAMID JA ARVESTUSEDÜlikoolis ei kontrollita üliõpilaste õppimist iga-päevaselt ning ei tehta just sageli kontroll-töid või tunnikontrolle, millega ollakse harju-nud üldhariduskoolis. Ülikoolis käies võib jää-da mulje, et iga päev õppida ei olegi vaja. Võib tunduda, et tuleb vaid loengutes käia ja semi-narides osaleda ning teadmised tulevad ise-enesest. Päris nii lihtne see siiski pole. Loen-gutes käimise kõrvalt on vajalik ka õppida: lu-geda kohustuslikku kirjandust, alustada vaja-like tööde ja esseede kirjutamist jne. Sel moel on Sul võimalik tekkivaid küsimusi õppejõuga arutada ning vältida ülekoormusest tingitud stressi, mis võib Sind tabada esimese eksami-sessiooni ajal. Häid ja praktilisi näpunäiteid eksamiteks val-mistumiseks loe tudengi käsiraamatu „Õppimi-ne kõrgkoolis” 60. peatükist (lk 437−487). Raa-matut on võimalik laenutada Akadeemilisest Raamatukogust (kohaviit So A371992). Et saaksid eksamid ja arvestused edukalt soori-tatud, tasub tutvuda järgmiste põhimõtetega.

y Õppejõul on õigus kehtestada kursuseprogrammis nõudeid (nt essee või ettekanne), mis peavad olema enne eksamile või arvestusele pääsemist täidetud. Kui nõuded täidetud ei ole, siis on õigus Sind eksamile/arvestusele mitte lubada.

y Kokku pakutakse ühes aines välja kolm eksamiaega. Neist kaks jäävad eksamisessiooni sisse ning üks väljapoole (nt vahe- või eelnädalasse). Tsükliõppe puhul määrab õppejõud kokkuleppel õpperühmaga kolm eksami-/arvestuseaega.

y Igale eksami-/arvestuskorrale pead end ise õppeinfosüsteemis (ÕISis) registreerima. Kui Sa ei ilmu vahenädalal või eksamisessiooni ajal toimuvale eksamile, märgitakse eksamisessiooni lõppedes Sinu tulemuseks „mitteilmunud” (MI).

y Aineid on õigus sooritada ühe aasta jooksul õppeaine õppimisele järgneva eksamisessiooni viimasest päevast alates. Akadeemilisel puhkusel olles see aeg ei pikene.

y Juhul kui Sa oled end eksamile või

arvestusele ÕISis kirja pannud, kuid siiski kohale minna ei saa, siis on oluline end vähemalt 1 tööpäev enne eksami/arvestuse toimumist nimekirjast maha tõmmata. Kui oled end järeleksamile/ -arvestusele ÕISis kirja pannud ja kohale ei ilmu, läheb selle sooritusena kirja tulemus F (puudulik) või MA (mitte arvestatud).

y Ühes aines saad eksamit/arvestust teha kolm korda. Kui esimesel korral said puuduliku hinde F või MA, siis saad seda tulemust parandada veel kaks korda. Kui kolmandal korral läbi kukud või aasta jooksul pärast eksamisessiooni lõppu ainet positiivsele hindele ei soorita, siis pead seda teist korda kuulama või sooritama asenduskirjanduse baasil. Aine korduskuulamine on tasuline.

y Eksami/arvestuse hinne tehakse ÕISis teatavaks hiljemalt kahe nädala jooksul pärast selle sooritamist.

y Üliõpilasel on õigus tutvuda oma eksami- või arvestustööga 10 tööpäeva jooksul alates tulemuste teatavaks tegemisest.

NB! Osal ainetel (nt keeled) on eksamite ja arvestuste tegemise kord erinev, sel juhul annab sooritamisest ülevaate õppejõud.

VÄLJUNDIPÕHINE ÕPE JA ÕPIVÄLJUNDITE HINDAMINEVäljundipõhine õpe on õppijakeskne süsteem, kus põhiline roll on eesmärgistatud õppimisel ning õppekava eesmärgid on määratud õpi-väljunditena. Õpiväljundid on õppimise tule-musel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused), mil-le saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid leiad ainekaardilt (ÕISis).Õpiväljundite hindamisel kasutatakse Tallinna Ülikoolis nii eristavat kui ka mitteeristavat hin-damist. Hindamisel lähtutakse sellest, millisel tasemel on omandatud aine õpiväljundid. Hin-damise aluseks on hindamiskriteeriumid. Eristava hindamise puhul kasutatakse kuue-pallist hindamisskaalat.A (suurepärane) – silmapaistev ja eriti laiapõh-jaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmis-te ja oskuste vaba ning loov kasutamine.B (väga hea) – väga heal tasemel õpiväljundi-te saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ning loov kasuta-

16 17

mine. Spetsiifilisemates ja detailsemates tead-mistes ning oskustes võivad ilmneda mittesi-sulised ja mittepõhimõttelised eksimused.C (hea) – heal tasemel õpiväljundite saavuta-mine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ning oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus.D (rahuldav) – piisaval tasemel õpiväljundi-te saavutamine, mida iseloomustab teadmis-te ja oskuste kasutamine harjumuspärases olu-korras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus.E (kasin) – minimaalselt lubataval tasemel olu-lisemate õpiväljundite saavutamine, mida ise-loomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erand-likes olukordades avalduvad märgatavad puu-dujäägid ning ebakindlus.F (puudulik) – õppija on omandanud teadmi-sed ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel, negatiivne tulemus.

Mitteeristav hindamineP (arvestatud) – õppija on omandanud tead-mised ja oskused, positiivne tulemus.MA (mittearvestatud) – õppija on omanda-nud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel, negatiivne tulemus.Puuduliku hinde (F) või mittearvestatud (MA) tulemuse saad siis,

y kui ei oska ainet vähemalt miinimumtasemel;

y kui jääd õppejõule spikerdamisega vahele, selle eest võidakse Sind ka eksmatrikuleerida;

y kui paned end ise järeleksamile/ -arvestusele kirja, kuid ei ilmu kohale.

NB! Mõistlik on igal juhul eksamid ja arvestused ühe aasta jooksul ära teha, et mitte lisakulutusi kanda ega järgmisse aastasse kohustusi juurde tekitada.

ÕPPIMINE JA PRAKTIKA VÄLISMAALÕppimine või praktika sooritamine välismaal on hea võimalus tutvuda uute inimeste ja uue kultuuriga ning leida sõpru kogu eluks. Saad kuulata neid aineid, mida Tallinna Ülikoolis ei õpetata, end erialaselt täiendada ning soori-

tada praktikat välismaal. Saad kogemuse uues kohas iseseisvalt toimetulekuks ning samuti täiendad keeleoskust.Sobiva väliskõrgkooli leidmine võtab aega. Sti-pendiumid, mis on mõeldud välismaal õppimi-seks, on erinevad. Tuleb need ainult üles leida. Järgnevalt on esitatud kõige enam kasutata-vad viisid välisõpingute finantseerimiseks.

y Erasmuse programmi raames saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja programmiga liitunud riikide kõrgkoolides õppida või ettevõtetes erialapraktikat teha kolmest kuust kuni ühe õppeaastani. Tallinna Ülikoolil on sõlmitud partnerkõrgkoolidega üle 440 Erasmuse lepingu. Uuri lähemalt ülikooli veebilehti www.tlu.ee/erasmus ja www.tlu.ee/praktikale.

y Tähtajalised stipendiumipakkumised, suve- ja talvekoolid, stipendiumifondid ja riiklikud stipendiumid leiad www.tlu.ee/stipendiumid ja www.tlu.ee/opivalismaal.

y Magistrantidele ja doktorantidele mõeldud stipendiumiprogramm DoRA. Uuri lähemalt www.tlu.ee/dora.

y Võid välisõpinguid ise finantseerida.Et vormistada dokumendid korrektselt ning täita kõiki reegleid, mis Tallinna Ülikooli üliõpi-lastele välismaal õppimisega seoses kehtivad, uuri lähemalt Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja (lk 8).

NB! Liitu ka grant-listiga ja hoia end kursis stipendiumipakkumiste ja välismaal õppimise võimalustega. Listiga liitumiseks tuleb saata kiri aadressil majordomo@lists.tlu.ee. Subject-rida tuleb jätta tühjaks ja tekstiossa kirjutada „subscribe grant-list@lists.tlu.ee”. Edasi tuleb järgida e-posti teel saabuvaid juhiseid.

ÕPPIMINE KÜLALISÜLIÕPILASENATallinna Ülikooli üliõpilasena on Sul õigus kuu-lata Sind huvitavaid aineid ka teistes ülikooli-des. Kindlasti saad Sa läbida aineid Tartu Üli-koolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Kuns-tiakadeemias, Eesti Maaülikoolis ning Ees-ti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks on Tal-linna Ülikoolil koostöölepinguid ka teiste kõrg-koolidega. Üldjuhul on külalisüliõpilasena teis-tes ülikoolides ainete kuulamine tasuta.Külalisüliõpilasena on Sul õigus kuulata aineid selle ülikooli üliõpilastega võrdväärsel moel, samuti saad kasutada selle ülikooli raamatu-kogu ning vajaduse korral ja vabade kohtade olemasolul elada ka selle ülikooli ühiselamus. Samas on Sul kohustus järgida aine kuulamisel vastava ülikooli õppekorralduse eeskirja (näi-teks eksamite sooritamises ja hindamises või-vad kehtida põhimõtted, mida Sinu kodu- ülikoolis ei ole). Lisainfo külalisüliõpilasena õppimise kohta on leitav ülikooli veebilehel www.tlu.ee > üliõpila-sele > õppekorraldus.

VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE (VÕTA)Varasemate õpingute ja töökogemuse arvesta-mine (VÕTA) on protsess, mis lihtsustatult tä-hendab seda, et ükskõik kus omandatud tead-misi ja kogemusest õppimist on võimalik õp-pekava täitmisel arvestada, et vältida juba õpi-tu taasõppimist. VÕTA on kasulik neile, kes soovivad jätkata oma poolelijäänud õpinguid või vahetada eriala. Samuti neile, kes soovivad taotleda täienduskoolitustest, töö- ja muudest kogemustest saadud teadmiste ja oskuste ar-vestamist. Lisaks saab VÕTAt kasutada kutse omistamisel ja karjääri planeerimisel üldise-malt. VÕTA raames tunnustatakse õppeasutustes varem sooritatud õpinguid, täienduskoolitu-ses õpitut, töö- jm kogemustest saadud tead-misi ja oskusi. VÕTA põhimõtete ja taotlemise võimalustega saad tutvuda ülikooli veebilehel www.tlu.ee/vota.

AKADEEMILINE PUHKUSAkadeemiliseks puhkuseks nimetatakse ae-ga, kui üliõpilane on aktiivsest õpetööst ee-mal. Puhkusel oldud semestrid ei lähe õppe-kava nominaalkestuse arvestusse. Akadeemi-list puhkust saab taotleda:

y Tervislikel põhjustel, sh raseduse korral, (kuni neli semestrit) meditsiiniasutuse tõendi alusel, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse vajalikkuse kohta ja akadeemilise puhkuse periood.

y Lapsehoolduspuhkusena (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni) lapse sünnitunnistuse koopia alusel (akadeemilist puhkust võib võtta iga lapse eest).

y Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni üks aasta), aluseks on koopia kutsest kaitseväe tegevteenistusse.

y Omal soovil / muudel põhjustel (kuni üks aasta), näiteks raske majanduslik olukord, perekondlikud probleemid, töötamine välismaal. Muudel põhjustel saab akadeemilist puhkust taotleda ainult üks kord igas õppeastmes ning ainult õpingute nominaalaja jooksul.

Akadeemilist puhkust saab taotleda vaid aka-deemilises kalendris ettenähtud ajal (NB! Muu-del põhjustel on taotlemine vaid semestri al-guses). Muudel põhjustel akadeemilist puh-kust taotledes peatub ravikindlustus. Kui võ-tad akadeemilist puhkust teistel alustel (tervis-likud põhjused, kaitseväeteenistus, lapsehool-dus), siis jääb ravikindlustus kehtima. Sõjaväk-ke minnes arvesta sellega, et Sinu ravikindlus-tus kehtib vaid sõjaväes viibimise ajal.Esimese semestri üliõpilastele antakse akadee-milist puhkust ainult tervislikel põhjustel, kait-sejõududesse teenima asumisel või alla kolme-aastase lapse hooldamisel.

NB! Kui kaalud akadeemilise puhkuse võtmist, siis tutvu kindlasti ülikooli kodulehel oleva infoga (www.tlu.ee > üliõpilasele > õppekorraldus) ning konsulteeri vajaduse korral ülikooli akadeemilise nõustajaga.

18

piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.Majanduslikku toetust, 55,93 eurot kuus, saad taotleda siis, kui õpid täiskoormusega või päe-vaõppes tasuta või tasulisel kohal ning Sinu majanduslik olukord takistab õpingute jät-kamist. Majanduslikku toetust saad taotleda kaks korda õppeaastas. Majanduslikku toe-tust makstakse Sulle ka siis, kui saad sellel se-mestril mõnda muud toetust. NB! Esmakursus-lased saavad seda toetust taotleda juba sügis-semestril.Kõiki õppetoetusi saad taotleda alates teisest semestrist, välja arvatud eritoetust täiendava toetusena ning majanduslikku toetust, mida saab taotleda ka esimesel semestril. Toetuste taotlemiseks pead esitama taotluse õppeinfo-süsteemis (ÕIS) või esitama blanketil avalduse oma instituuti (v.a majandusliku toetuse taot-lemine, kus taotlemiseks tuleb läbida perso-naalne nõustamine Üliõpilaskonna kantseleis). Õppetoetuste taotlemiseks saad ÕISis avaldu-se esitada sügissemestril 1. oktoobrini ja ke-vadsemestril 1. märtsini. Majandusliku toetu-se taotlemiseks saad sügissemestril avalduse esitada kuni 20. septembrini ja kevadsemest-ril 20. veebruarini ning taotlemiseks pead esi-tama taotluse ja läbima personaalse nõus-tamise, mille käigus täidetakse taotluse tei-ne osa ja selgitatakse välja, milliseid lisadoku-mente pead avaldusele juurde esitama. Majan-dusliku toetuse taotlemine käib Üliõpilaskon-na kantselei kaudu, täpsem info nõustamisae-gade kohta edastatakse nädal enne taotlemi-se algust.

NB! Väga oluline on meeles pidada, et kõiki õppetoetusi pead Sa ise taotlema. Lisainfo www.tlu.ee > üliõpilasele > toetused ja stipendiumid või www.esindus.ee/toetused.

STIPENDIUMIDLisaks õppetoetustele, mida pead taotlema, määrab vahel ülikool või mõned ülikooli part-nerorganisatsioonid ka ise mõnele eriti tub-lile üliõpilasele stipendiumi. Ülikoolistipen-dium määratakse neile üliõpilastele, kes on

ÕPPETOETUSEDTallinna Ülikooli bakalaureuse- või magistriõp-pe üliõpilasena on Sul õppimise ajal võimalik taotleda järgmisi õppetoetusi.Põhitoetus, 55,93 eurot kuus, on mõeldud õp-pimisega seotud kulutuste katteks. Põhitoe-tust saad taotleda järgmistel tingimustel:

y oled Eesti kodanik või viibid Eestis pikaajalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

y õpid õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti, õppides tasuta (RE-kohal või TULE programmi alusel) või tasulisel (REV) õppekohal;

y õpid täiskoormusega; y keskmine kaalutud hinne (KKH) on

vähemalt 3,50. Kui õppekaval puudub piisav arv taotlejaid, kelle KKH on vähemalt 3,50, määratakse põhitoetus taotlejatele, kelle KKH on vähemalt 2,0;

y ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;

y ei viibi akadeemilisel puhkusel.Täiendav toetus, 28,13 eurot kuus, on mõeldud eluaseme ja transpordiga seotud kulude kat-teks. Täiendavat toetust saad taotleda, kui vas-tad kõigile eespool mainitud kriteeriumidele ning lisaks elad väljaspool seda omavalitsus-üksust, kus asub Tallinna Ülikool (Tallinn, Rak-vere või Haapsalu), või väljaspool nende oma-valitsusüksustega piirnevaid omavalitsusüksu-si. Täpse nimekirja neist omavalitsusüksustest leiad Tallinna Ülikooli veebilehelt.Eritoetust põhitoetusena, 55,93 eurot kuus, võid taotleda siis, kui õpid täiskoormusega ja Sinu KKH õpingute vältel on vähemalt 4,0 ning õpid õppekaval, kus ei ole riiklikku koolitustel-limuse alusel moodustatud õppekohti või oled õppemahu alusel moodustatud pingerea põh-jal jäänud põhitoetusest ilma.Eritoetust täiendava toetusena, 28,13 eurot kuus, võid taotleda juba esimesel semestril, kui Sinu elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega

19

andnud oma panuse ülikooli arendamisse või olnud õppetööväliselt aktiivsed ja toonud üli-koolile lisaväärtust. Lisaks ülikooli makstavate-le stipendiumitele on olemas ka muid organi-satsioone, kes määravad üliõpilastele aeg-ajalt stipendiume. Seepärast on oluline end vastava infoga kursis hoida, hästi õppida ning vajalikul hetkel kiiresti reageerida. Vaata lisaks www.tlu.ee/stipendiumid.Indreku stipendium on mõeldud riigieelarve-välisel (tasulisel) kohal õppivatele majandus-raskustes üliõpilastele, et võimaldada õpingu-te alustamist või jätkamist. Stipendiumiga va-bastatakse tasulistel kohtadel õppivate, hea-de akadeemiliste tulemustega, kuid majan-duslikult keerulises olukorras olevad üliõpi-lased õppeteenustasust. Stipendiumid jao-tuvad õppeteenustasust vabastamise järgi täisstipendiumideks ja poolstipendiumideks. Täisstipendiumi saajale hüvitatakse õppetee-nustasu kuni 2000 euro ulatuses ja poolsti-pendiumi saajale kuni 1000 euro ulatuses õp-peaastas. Stipendium on mõeldud nii esimese kursuse üliõpilastele kui ka neile, kes juba õpi-vad Tallinna Ülikoolis. Stipendiumi taotlemis-tähtpäev on 19. august. Lisainfo ülikooli veebi-lehel www.tlu.ee/indrek.

KUI ÕPPEMAKS KÄIB ÜLE JÕUKui Sul tekivad õpingute käigus õppemaksu tasumisel raskused, siis võiksid kaaluda järgmi-si võimalusi.

y Kandideeri vabanenud riigieelarvelisele (tasuta) kohale. Tasuta kohad võivad Sinu õppekaval vabaks jääda siis, kui keegi seni tasuta kohal õppinud üliõpilastest eksmatrikuleeritakse või ei täida täiskoormusega õppe nõudeid ja viiakse üle osakoormusega õppesse tasulisele kohale. Sul on võimalik tasuta kohale kandideerida siis, kui oled täiskoormusega õppes (lk 8), ei ole ületanud oma õppekava nominaalset õppeaega (lk 8) ja Sinu lõpetamise aasta langeb kokku vabanenud tasuta koha lõpuaastaga. Kandideerimiseks tuleb Sul ÕISi kaudu esitada avaldus. Akadeemiline üksus moodustab kõigist tasuta koha taotlejatest õppeedukuse alusel pingerea ning tasuta õppekoha saab endale see üliõpilane, kes on pingereas kõige kõrgemal kohal.

y Taotle majanduslikku toetust ja teisi õppetoetusi ning Indreku stipendiumi (lk 14). Kõiki õppetoetusi ja stipendiume pead Sa ise taotlema. Õppetoetusi saad taotleda alates teisest semestrist, välja

arvatud eritoetus täiendava toetusena ja majanduslik toetus.

y Taotle õppemaksu soodustust. Tasulisel kohal õppivale üliõpilasele võib teha õppekulude hüvitamisel soodustust, mille puhul vähendatakse semestri õppeteenustasu kuni poole võrra. Soodustust võid taotleda, kui oled väga hea õppeedukusega ning lisaks on sul kas keskmine, raske või sügav puue; oled alla seitsmeaastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja; oled orb. Kui Sul on õigus soodustust taotleda, siis pead esitama avalduse oma akadeemilisse üksusesse tähtpäevaks, mis on fikseeritud akadeemilises kalendris (lk 3).

y Võta õppelaenu. Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulude katmiseks. Õppelaenu väljastavad pangad ning laenu tingimuste kohta saad lisainfot pangatöötajalt. Õppelaenu saavad taotleda täiskoormusega õppivad üliõpilased (lk 8).

y Võta majanduslikel (muudel) põhjustel akadeemilist puhkust (lk 13). Kuid akadeemilisse puhkusesse ei tohi väga kergekäeliselt suhtuda ja seda taotleda kohe, kui tekivad esimesed raskused. Seepärast mõtle enne taotlemist hoolega, kas seda ikka on vaja. Kui otsustad siiski akadeemilisele puhkusele minna, siis uuri välja, mis õigused ja kohustused selle valikuga kaasnevad.

NB! Igal juhul on majanduslike raskuste korral mõistlik nõu pidada oma akadeemilise üksuse töötaja, Üliõpilaskonna esindaja või ülikooli akadeemilise nõustajaga (lk 16).

ERIVAJADUSEGA ÜLIÕPILANETallinna Ülikool soovib toetada puudega üli-õpilasi nii sisseastumisel, õppetöös osalemi-sel, eksamite ja arvestuste sooritamisel, õppe-vahendite hankimisel kui ka sobiva sotsiaalse ja füüsilise keskkonna loomisel. Puudega üli-õpilaste õppimisvõimaluste parandamiseks on ülikool loonud omavahenditest kuni viis tasu-ta õppekohta, võimaldab riigieelarvelisel kohal osakoormuses õppida ning taotleda lisaks ta-vapärastele toetustele ka puudega üliõpilas-te jaoks mõeldud stipendiume ja toetusi. Sa-muti tegeleb ülikool järjepidevalt füüsilise õpi-keskkonna kohandamisega ning pakub mit-mekülgset nõustamisteenust. Täpsemalt saab nende soodustuste kohta lugeda ülikooli kar-

20 21

jääri- ja nõustamiskeskuse veebilehelt www.tlu.ee/career > erivajadusega õppija.Programmi Primus raames on erivajadusega üliõpilasel võimalik taotleda stipendiumi eri-vajadusest tingitud ning õpingutega seotud li-sakulude katteks. Põhjalikum info stipendiumi kohta on Primuse programmi veebilehel primus.archimedes.ee/erivajadusega-oppija. Selleks et teave jõuaks erivajadusega õppija-ni ning ülikoolil oleks võimalik teha vajalikke muudatusi õppetöös osalemiseks, palume eri-vajadusega õppijal teavitada oma instituuti/kolledžit ja ülikooli kontaktisikut enda erivaja-dustest võimalikult varakult.

Erivajadusega üliõpilaste kontaktisikudAve ViluTLÜ karjääri- ja nõustamiskeskustelefon 640 9237e-post ave.vilu@tlu.eeveeb www.tlu.ee/career

Üliõpilaskonna juhatuse aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnastelefon 640 9129 e-post asesotsiaal@esindus.eeveeb www.esindus.ee

KELLE POOLE PÖÖRDUDA NÕU JA ABI SAAMISEKS?Et oma õpinguid ja edasisi tegevusi puuduta-vates otsustes kindel olla, võid Sa vahel vaja-da nõu või tahad kellegagi Sinu jaoks oluliste teemade üle arutleda. Selleks on ülikoolis mi-tu võimalust.Akadeemilise üksuse (instituudi/osakonna/kolledži) õppetöö koordinaator või õppe-assistent. Küsi temalt nõu, kui vajad abi ja vastuseid õppetöö jooksvates küsimustes, nagu tunniplaan, õppetööle registreerumine, õppematerjalid, õppejõudude vastuvõtuajad, info loengute toimumise ja ärajäämise kohta (lk 27).Tuutor. Kas soovid õppetööga seotud küsi-mustes nõu küsida mõnelt oma eriala vanema kursuse üliõpilaselt, kes on ise olnud varem Si-nuga sarnases olukorras, kes tunneb ülikooli õppekorralduse põhimõtteid ja võib Sind selle kaudu ülikoolieluga kohanemisel aidata? Saad kasutada tuutorite abi (lk 23).Kursusevanem. Tema on selleks, kui tahad, et keegi vahendaks Sulle infot, mis on seotud Si-nu kursusega, ning seisaks Sinu õiguste eest. Kursusevanema kaudu jõuavad Sinu ja kursu-sekaaslaste mured, ideed ja ettepanekud Üli-

õpilaskonda.Õppekava juht ja õppejuht. Kui vajad nõu ja abi oma erialal õppimisega seotud küsimustes, tahad konsulteerida ainete valiku, õpingute planeerimise, individuaalõppekava koostami-se vms asjus, siis aitab Sind õppekava juht või õppejuht. Nende kontaktandmed leiad aka-deemilise üksuse veebilehelt (lk 27).Akadeemiline nõustaja. Karjääri- ja nõusta-miskeskuses tegutsev inimene, kelle poole saad pöörduda, kui vajad abi üldistes õppimist ja õppetöö korraldust puudutavates küsimus-tes, nagu akadeemiline kalender, õppekoor-mused, akadeemiline puhkus, külalisüliõpila-sena õppimine (lk 17). Karjäärinõustaja. Tegutseb karjääri- ja nõusta-miskeskuses. Tema poole saad pöörduda siis, kui tahad arutleda oma tulevikuplaanide üle. Samuti võid temalt abi paluda, kui koostad elu-lookirjeldust (CVd) ja tahad, et keegi selle üle vaataks, või kui valmistud töövestluseks (lk 17).Psühholoog. Karjääri- ja nõustamiskeskuses tegutsev spetsialist. Psühholoogi juurde tasub minna siis, kui Sul on probleeme näiteks suht-lemisel või isiklikes suhetes, tunned ärevust, kurbust või masendust, tunned end üksilda-sena, Sul on tugev stress, probleeme õppimi-se ja keskendumisega. Psühholoog saab tänu erialasele väljaõppele aidata Sul leida lahendu-si isiklikele probleemidele ning vajaduse korral suunab edasi teiste spetsialistide juurde (lk 17).VÕTA nõustaja. Kui Sul on varasemat tööko-gemust, õpinguid, täienduskoolitusi vm ko-gemust, mida soovid õppekava täitmisel ar-vestada, siis saad oma mõtted läbi rääkida VÕ-TA nõustajaga. VÕTA nõustajad on olemas aka-deemilistes üksustes ning samuti karjääri- ja nõustamiskeskuses (lk 13). Katariina Kolledži venekeelsete tudengite nõustaja. Temalt saad küsida nõu ja abi vene keeles (lk 27). Üliõpilaskond. Seisab valitud volikogu ja ju-hatuse kaudu üliõpilaste õiguste eest ülikooli tasandil ning räägib aktiivselt kaasa üliõpilasi puudutavatel teemadel riigi tasandil Eesti Üli-õpilaskondade Liidu kaudu. Üliõpilaskond on abiks, kui vajad üliõpilaspiletit ja ISIC-kaarti, ta-had paljundada või printida ning taotleda ma-janduslikku toetust. Samuti siis, kui tahad ak-tiivselt osaleda ülikoolielus ning kaasa lüüa üli-õpilaste õppetöövälistes tegemistes (lk 20). Erasmuse programmi üldkoordinaator. Te-maga saad konsulteerida siis, kui soovid teada saada, millised võimalused on Sul välismaale õppima minemiseks või praktika tegemiseks.telefon 640 9136e-post erasmus@tlu.ee

veeb www.tlu.ee/erasmusAkadeemiline audiitor. Tema kontrollib, et Tal-linna Ülikooli õppetegevus vastaks Eesti Vaba-riigi seadustele ning Tallinna Ülikoolis kehtesta-tud korrale. Tema poole võid pöörduda, kui Sa ei ole probleemidele oma akadeemilisest üksu-sest või akadeemiliselt nõustajalt abi saanud.Karjääri- ja nõustamiskeskus. Keskus on loo-dud selleks, et aidata Sul vastu võtta ning el-lu viia teadlikke otsuseid oma õpingutes, kar-jääris ja eluteel. Keskuses tegutsevad akadee-miline nõustaja, kes annab Sulle nõu õppe-tööd puudutavates küsimustes, karjäärinõus-tajad, kes abistavad tööeluga seotud valiku-te tegemisel, psühholoog, kes nõustab isik-like või õppimisega seotud psühholoogiliste probleemide korral, ning VÕTA nõustaja. Kar-jääri- ja nõustamiskeskus tegeleb erivajaduste-ga üliõpilastele mõeldud teabe vahendamise ning toetuste ja teenuste koordineerimisega. Lisaks korraldab keskus teemaseminare, info-tunde ja koolitusi ning vahendab töö- ja prak-tikapakkumisi. Mõtle oma tulevikule juba praegu ja ühine TLÜ karjäärilistiga! Karjäärilist on postiloend, mille kaudu saad infot tööpakkumiste ja praktika-võimaluste kohta. Samuti saad siit kõige kiire-mat infot karjääri- ja nõustamiskeskuse üritus-te kohta. Listi tuleb saata kiri aadressil major-domo@lists.tlu.ee. Subject-rida tuleb jätta tüh-jaks ja tekstiossa kirjutada „subscribe career-list@lists.tlu.ee”. Edasi tuleb järgida meili teel saabuvaid juhiseid.Narva mnt 29 telefon 640 9127, 640 9230, 640 9231, 640 9237 e-post career@tlu.eeveeb www.tlu.ee/career; www.facebook.com/tlu.knk

Õppeosakond. Aitab Sind, kui tahad saada tõendit oma üliõpilasstaatuse kohta, vajad üri-tuse korraldamiseks ruume või üldist infot õp-petööga seotud küsimustes (nt akadeemiline puhkus, reimmatrikuleerimine). telefon 640 9131faks 640 9116e-post oppeosakond@tlu.ee

Keelekeskus. Lisaks kohustuslike keeleõpin-gute läbimisele (lk 9) saad Tallinna Ülikoolis va-baainetena õppida mitut võõrkeelt (nt hispaa-nia, portugali, läti, rootsi keel). Vaata lisaks Keelekeskuse veebilehelt www.tlu.ee/keelekeskus.IT-osakond. Tee endale Tallinna Ülikooli kasu-tajakonto ja e-posti aadress (lk 6). See annab Sulle võimaluse kasutada kettaruumi ülikooli serveris ja ligipääsu ülikooli infosüsteemidele.

Vaata lisaks IT-osakonna veebilehelt www.tlu.ee/it.Avatud Ülikool. Pakub õppimisvõimalust kõi-gile neile, kes tahavad end täiendada üliõpi-lase staatuseta. Avatud Ülikooli kaudu saavad õppida ja ainepunkte koguda ka kõik need, kes veel ei ole saanud üliõpilaseks või kes on enne ülikooli lõppu eksmatrikuleeritud.Uus-Sadama 5, ruum M-343telefon 640 9139e-post marge@tlu.eeveeb www.tlu.ee/avatudope

Teadmussiirde keskus. Seo oma lõputöö ette-võtte või asutusega ja omanda tõeline töötu-ru nõudmisele vastav kogemus! Pöördu tead-mussiirde keskusesse, kui Sul on kokkulepe mõne ettevõttega. Meie aitame Sul vormista-da lepingu, mis lisaks muule kaitseb Sinu au-toriõigusi sellele tööle. Samuti pöördu meie poole, kui Sul on uurimisidee, mis võiks ette-võttele huvi pakkuda; aitame Sul leida ettevõt-te. Uurimistööst, mille üliõpilane koos juhen-dajaga teostab teenusena ettevõttele ja asutu-sele, võidavad kõik osapooled. Üliõpilane saab praktilise kogemuse, taskuraha ja kõrgenda-tud tähelepanuga juhendamise, kuna vastutus on suur. Ettevõte saab hoolika lahenduse teda huvitavale probleemile ja ülevaate küsimuse-ga seotud teooriast. Teaduse ja õppetöö eden-damise jaoks on teadmussiire rahaline lisares-surss ning uute hüpoteeside võimalik allikas.telefon 640 9363, 640 9149e-post teadmussiire@tlu.eeveeb www.tlu.ee/siire

RAAMATUKOGUÜliõpilastele ja õppejõududele on allikate leid-misel abiks Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raa-matukogu, mis vahendab teaduskirjandust nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt.TLÜ Akadeemiline Raamatukogu on teadus-, arhiiv- ja õpperaamatukogu, mille fond on ja-gatud neljaks osaks: põhikogu, avakogu, balti-ka ja haruldaste raamatute ning väliseesti kir-janduse kogu. Raamatukogus on umbes 2,5 miljonit füüsilist teavikut (raamatuid, ajalehti-ajakirju), lisaks pakutakse ligipääsu mahukate-le elektroonilistele ressurssidele. Raamatuko-gu peahoone (teadusraamatukogu) paikneb Tallinnas Rävala pst 10. Sügisel 2012 avatakse õpikeskus Narva mnt kampuses. Ülikooli ük-suste juures tegutsevad raamatukogu filiaalid.Lugejaks saab registreeruda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Rävala pst maja I korrusel asu-vas infopunktis. Haapsalu ja Rakvere Kolled-

22 23

ži üliõpilased saavad registreeruda Haapsalu ja Rakvere teeninduspunktides. Registreeri-miseks tuleb kaasa võtta ID-kaart või muu isi-kut tõendav dokument, samuti dokumendi-foto ning üliõpilaspilet kojulaenutuse õiguse saamiseks. Kohapeal tuleb täita registreerimis-avaldus. Lugejapilet on kõikidele Tallinna Üli-kooli üliõpilastele tasuta. Lugejapiletina võib kasutada ka ID-kaarti.Teadusraamatukogus (Rävala pst 10) on sot-siaalteaduste, kasvatusteaduste, humanitaar-teaduste, loodus- ja rakendusteaduste luge-missaal, meditsiiniinfokeskus, keeleteadus-te õpikute ja teatmesaal, väliseesti kirjandu-se keskus, vanaraamatu keskus ja baltika luge-missaal.Õpikeskuses (Astra hoone) on sotsiaal-, huma-nitaar- ja loodusteaduste õpikud, ainepaketid (õppeainete kohustuslik ja asenduskirjandus) ning TLÜ-s kaitstud magistritööd, lisaks teat-meteosed ja erialane perioodika. Teadusraamatukogu (Rävala pst 10) lugemis-saalides on tasuta wifi, arvutiga lugejakohad, saab kasutada koopiamasinat ja printerit. Raa-matute laenutamiseks, tagastamiseks ning tähtaja pikendamiseks on iseteenindusauto-maadid teadusraamatukogu ja õpikeskuse lu-gemissaalides.

NB! Teadusraamatukogus on iga kuu esimesel neljapäeval sisetööpäev ja siis on raamatukogu suletud.

TLÜ Akadeemilise Raamatukogu filiaalid

y Spordiraamatukogu (Tondi 55, Tallinn) y Kunstide Instituudi raamatukogu (Lai tn

13, Tallinn) y Eesti Humanitaarinstituudi raamatukogu

(Uus-Sadama 5, III korrus, Tallinn) y Balti Filmi- ja Meediakooli raamatukogu

(Nova hoone) y Ajaloo Instituudi raamatukogu (Rüütli 6,

Tallinn) y Õigusakadeemia raamatukogu (Siili 14,

Tallinn) y Haapsalu Kolledži raamatukogu (Lihula

mnt 12, Haapsalu) y Rakvere Kolledži raamatukogu (Pikk 40,

kolledži sisehoov, Rakvere)Suurem osa raamatukogus leiduvast on kajas-tatud elektronkataloogis ESTER http://tallinn.ester.ee/. Kataloogist saab teada otsitava lei-dumuse ja asukoha. Elektroonilised andmebaasid

Erialased ja multidistsiplinaarsed litsentseeri-

tud andmebaasid on kättesaadavad raamatu-kogu kodulehelt www.tlulib.ee jaotusest „Info-ressursid”.Väljaspool TLÜ arvutivõrku saab litsentsand-mebaase kasutada TLÜ kasutajakonto parooli-dega (samad, mis meiliaadressil ja ÕISis). TLÜ-le avatud täistekstilised e-ajakirjad ja e-raamatud on koondatud kataloogi A–Z atoz.ebsco.com.Erialaandmebaasid leiab ka oma instituudi lin-gi alt erialainfo portaalist (www.tlulib.ee > Eri-alainfo). Samuti on seal lingikogu vaba juurde-pääsuga erialastest materjalidest, info kasuta-jakoolitustest ning andmebaaside kasutusju-hendid. Erialainfo portaali värske ja asjakoha-se info eest hoolitsevad erialareferendid. Refe-rendid teevad infoallikate ja andmebaaside ka-sutajakoolitusi ning juhendavad tudengeid in-footsingul.Tallinna Ülikooli doktoritööde ning valitud ma-gistritöödega saavad tudengid tutvuda reposi-tooriumis E-Ait aadressil http://e-ait.tlulib.ee/.Häid näpunäiteid raamatukogu kasutami-se kohta loe tudengi käsiraamatu „Õppimi-ne kõrgkoolis” 24. peatükist (lk 168−175). Raa-matut on võimalik laenutada Akadeemilisest Raamatukogust (kohaviit So A371992). Lisain-fot saad TLÜ karjääri- ja nõustamiskeskusest (www.tlu.ee/career).

ARVUTIKLASSID JA AUDITOORIUMIDTallinna Ülikoolis on vabakasutuses arvutid raamatukogudes ja õppetöövälisel ajal arvu-tiklassides. Lisaks on enamik kampusest kae-tud traadita interneti levialaga. Arvutiklasside kohta küsi infot oma osakonna õppeassisten-dilt või vaata vabu aegu Asiost > ruumikalend-rid > ARV (arvutiklassid). Lisaks on avalik arvuti olemas ka Terra õppehoone fuajees.Kui Sul on soov loenguvälisel ajal tegeleda õp-petööga ülikooli auditooriumites, siis saad en-dale vajaliku ruumi broneerimisel abi Üliõpi-laskonna kantseleist (lk 22). Ruumide loete-lu näed tunniplaani- ja ruumikasutussüstee-mist ASIO.

PALJUNDAMINE NING PRINTIMINEPaljundusmasinad asuvad Tallinna Ülikoolis:

y Mare õppehoone III korruse aatriumis, Uus-Sadama 5, Canon iR3300i (print/koopia/skaneerimine e-postile/klammerdamine);

y Silva õppehoone II korruse fuajees, Narva mnt 29, Canon 3300 (print/koopia);

y Terra õppehoone II korrus ruum 217 juures, Narva mnt 25 (print/koopia/skaneerimine e-postile);

y Üliõpilaskonna kantseleis (saab teha ka A3-koopiaid);

y Raamatukogudes.Printida on võimalik:

y Mare õppehoone III korruse aatriumis (materjal tuleb saata enne e-posti teel);

y Üliõpilaskonna kantseleis (Silva õppehoone I korrus);

y Raamatukogudes; y Oma süle- või koduarvutist saate printida

PDF-faile veebiteenuse kaudu www.pilveprint.ee;

y Arvutiklassides S-244, S-338, M-217, M-543.Et kasutada TLÜ territooriumil pakutavat Ove-ralli väljastusteenust (printimine, kopeerimi-ne, skaneerimine), peab Sul olema prindikon-to ja pead tegema sellele ettemaksu elektroo-niliselt või sularahas. Lisaks saad raamatuko-gudes teha koopiaid ja laadida raha teeninda-ja abiga. Konto avamise ja ettemaksu soorita-mise kohta saad lisainfot www.overall.ee/emakse/juhend/tlu.

ÕPPEHOONED Enamik Tallinna Ülikooli hoonetest asub süda-linnas. Nendest terviklikuma kompleksi ehk ülikooli kampuse moodustavad Narva maan-teel ja Uus-Sadama tänaval asuvad õppehoo-ned ning Karu tänava ühiselamu. Ülikooli kam-puses asuvad õppehooned said aastal 2009 ladinakeelsed nimed:

y Narva mnt 25 – Terra y Narva mnt 27 – Ursa y Narva mnt 27 – Nova y Narva mnt 29 – Silva y Narva mnt 29 – Astra y Uus-Sadama 5 – Mare

Lühenditena siltidel, majajuhtidel, viitadel, trükistel jt infokandjatel kasutatakse vastava-te hoonete nimetuste esitähti T, U, N, S, A ja M. Lisaks kampuse hoonetele on ülikoolil õp-pehooned ka Tondil, Kristiines ja vanalinnas. Kaarti hoonete paiknemise kohta vaata teat-miku siseküljelt.

ÜLIÕPILASELAMUDTallinna Ülikooli üliõpilaselamutes on võimalik elada Tallinna Ülikooli päeva- ja kaugõppe üli-õpilastel. Majutuskoha üürid vastavalt toa tüü-pidele on järgmised.

Karu 17 üliõpilaselamus y koht kahekohalises toas 54,32 eurot kuus

(tuba 108,64 eurot), y koht kolmekohalises toas 44,74 eurot

kuus (tuba 134,22 eurot), y privaattuba 124,63 eurot kuus, y ühekohaline invatuba 54,32 eurot kuus, y kahekohaline invatuba 65,19 eurot kuus.

Västriku 8 üliõpilaselamus y koht kahekohalises toas 41,86 eurot kuus

(tuba 83,72 eurot kuus), y koht kolmekohalises toas 35,15 eurot

kuus (tuba 105,45 eurot kuus).

Üliõpilaselamute kohta saad infot veebist www.dormitorium.ee või e-posti teel dormito-rium@tlu.ee. Loe ka soodustingimustel üliõpi-laselamu koha saamise kohta (lk 19)Lisaks üliõpilaselamutele on Tallinna ja Tartu kõrgkoolide üliõpilaskonnad ühendanud oma jõud ja loonud tudengitele üliõpilaselamute-väliste elamispindade pakkumisi ja soove va-hendava Tudengi Kodu portaali. Portaali ees-märk on vahendada üliõpilastele soodsaid elu-asemepakkumisi. Lisainfo www.tudengikodu.org.

SOODUSTINGIMUSTEL ÜLIÕPILASELAMU KOHA TAOTLEMINEAlates 2012/2013. õppeaasta sügissemestrist on võimalik täiskoormusel õppivatel ja ma-janduslikes raskustes üliõpilastel taotleda soo-dustingimustel elamist ülikooli üliõpilasela-mus. Sooduskoha saav üliõpilane vabastatak-se üliõpilaselamu üürist, kuid üliõpilane ta-sub kõrvalteenuste (kommunaalmaksed ja li-sateenused) eest. Sooduskoha saajad määra-takse üheks õppeaastaks. Sooduskoha suurus võrdub kõige soodsama hinnaklassiga üliõpi-laselamu kolmekohalise toa ühe koha üürihin-naga. Soodustust ei maksta välja rahas, vaid sellest kaetakse üliõpilase kohamaksumus. Sooduskoha taotlemiseks tuleb 19. augustiks esitada Üliõpilaskonna kantseleisse taotlus (kättesaadav Üliõpilaskonna kantseleis ning Üliõpilaskonna veebileheküljel) ning taotleja enda ja taotleja leibkonna liikmete kohta käi-vad lisadokumendid, mis on nõutavad ka ma-jandusliku toetuse taotlemise korral (täpne do-kumentide loend selgub personaalse nõusta-mise käigus). Lisainfo www.esindus.ee/toetu-sed.

24 25

ÜLIÕPILASELUKUIDAS LUUA UUSI SOTSIAALVÕRGUSTIKKE JA ARENDADA OLEMASOLEVAID?Ülikooli astumine tähendab peaaegu alati suuri muutusi sotsiaalsetes suhetes. Muutused puudutavad ka perekonda, vanu sõpru ja sõp-ruskondi. Uued suhted ei teki siiski üleöö. Üli-kool on nagu linn linnas. Selles elavad ja tegut-sevad inimesed, kes on pärit samast linnast ja väljaspoolt. Seda rikastavad inimesed, kes ela-vad, töötavad ja õpivad ülikoolilinnakus. Selli-se kosmopoliitse kogukonna liikmena hakkad ka Sina looma sotsiaalseid ja akadeemilisi võr-gustikke ning uusi ja pikaajalisi suhteid. Kuid see ei juhtu kohe. Sõprus nõuab aega ja sõltub sellest, kus Sa elad.

Praktilised nõuanded oma seltsielu korral-damiseks kõrgkoolis.

y Kui Sa elad kodunt kaugel, püüa mitte igal võimalusel koju tagasi minna.

y Kui Sa elad vanemate pool, püüa oma elu korraldada nii, et saaksid osaleda õhtustel üritustel.

y Julge end ise tutvustada ja teistega juttu teha.

y Püüa suhelda ka inimestega väljaspoolt oma kõrgkooli.

y Mõnikord tulebki üksindus või koduigat-sus peale, leia keegi kellega saad rääkida.

Kohanemise kohta saad lisaks lugeda tudengi käsiraamatust „Õppimine kõrgkoolis”. Raamatut on võimalik laenutada Akadeemilisest Raamatukogust (kohaviit So A371992). Lisainfot saad TLÜ karjääri- ja nõustamiskeskusest (www.tlu.ee/career).

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASKONDKõik meie ülikooli üliõpilased moodustavad Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna, kelle ülesan-ne on esindada ja kaitsta TLÜ tudengeid üli-kooli ja Eesti riigi tasandil. Tallinna Ülikoolis on üliõpilased esindatud üliõpilasnõukogude ja Üliõpilaskonna volikogu kaudu. Üliõpilaskonna kõrgeim ja tähtsaim otsustus-kogu on Üliõpilaskonna volikogu, mille vali-mised toimuvad iga aasta märtsikuus ja kuhu

võivad kandideerida kõik TLÜ tudengid. Vo-likogu korralised koosolekud toimuvad kord kuus. Koosolekud on lahtised, kui volikogu ei otsusta teisiti, seega võivad koosolekuid kuu-lama tulla kõik huvilised. Volikogu tööd juhib volikogu spiiker. Üliõpilaskonna volikogul on komisjonid, mis on valdkondlikult üliõpilas-kondlike seisukohtade ja otsuste kujundamise, arutamise ja esitamise kogud. Volikogu juures töötavad alaliselt arendus-, poliitika- ja järele-valvekomisjon. Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonda juhib kolme-liikmeline üliõpilaskonna juhatus, mille valib igal aastal Üliõpilaskonna volikogu. Juhatus-se saavad kandideerida kõik Tallinna Ülikoo-li tudengid, kes õpivad kandideerimise hetkel TLÜs. Juhatus on Üliõpilaskonna täidesaatev kogu, mis viib ellu volikogu otsuseid. Üliõpilas-konna juurde kuulub kantselei, mis asub Astra õppehoone esimesel korrusel. Lisainfo www.esindus.ee.

ÜLIÕPILASNÕUKOGU Üliõpilasnõukogu esindab oma instituudi või kolledži üliõpilaste huve ja õigusi. Tänu üliõpi-lasnõukogule jõuavad tudengite probleemid kiiremini lahenduseni. Üliõpilasnõukogu toe-tab tudengite erialast ja isetegevust. Üliõpilas-nõukogu aitab kaasa instituudi või kolledži üli-õpilaste nõustamisel. Üliõpilasnõukogu osaleb õppekavade arendamisel ja praktikavõimalus-te väljaselgitamisel, peab sidet erialaühendus-tega ja tegeleb palju muuga, mis puudutab vastavat eriala. Üliõpilasnõukogu tagab, et ins-tituudi või kolledži nõukogu koosseisust 1/5 oleks üliõpilased, nii võetakse vastu tudengite huvidele vastavaid otsuseid. Üliõpilasnõuko-gu koosseisu valivad õppeaasta alguses vasta-va instituudi või kolledži üliõpilased. Üliõpilas-nõukogu koosneb aktiivsetest ja hakkajatest noortest, kes usuvad, et ülikoolist on võimalik ammutada rohkem kui lihtsalt raamatutarkust.

Otsi infot oma üliõpilasnõukogu kohta:

Ajaloo Instituut Tempus www.esindus.ee/tempus

Balti Filmi- ja Meediakool BaFiMe www.esindus.ee/bfm

Eesti Humanitaarinstituut EHI ÜN www.ehi.ee/esindus

Eesti Keele ja Kultuuri Instituut EFÜN www.esindus.ee/efyn

Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut RoGer www.esindus.ee/roger

Haapsalu Kolledži üliõpilasnõukogu HÜN www.esindus.ee/hyn

Informaatika Instituut Ifik@d www.esindus.ee/ifikad

Kasvatusteaduste Instituut KÜN www.esindus.ee/kyn

Katariina Kolledži üliõpilasnõukogu Liberal Cat www.esindus.ee/libertycat

Kommunikatsiooni Instituudi üliõpilasnõukogu

Kunstide Instituut ArLi www.esindus.ee/arli

Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MooL www.esindus.ee/mool

Psühholoogia Instituut PSI www.esindus.ee/psi

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut RASI ÜN www.tlu.ee/rasiyn

Rakvere Kolledži üliõpilasnõukogu RÜN www.esindus.ee/rakvere

Riigiteaduste Instituut Civitas www.esindus.ee/civitas

Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut Slava www.esindus.ee/slava

Sotsiaaltöö Instituut Sotsiaaltöö ÜN www.esindus.ee/styn

Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari Üliõpilasesindus www.pisipeda.eu.

Terviseteaduste ja Spordi Instituut Ke:Re www.esindus.ee/kere

Ökoloogia Instituudi üliõpilasnõukogu

Õigusakadeemia üliõpilasnõukogu

EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIT (EÜL)EÜL on kõrgkoolide üliõpilaskondade katus-ühendus, mis asutati 23. novembril 1991. EÜL esindab oma liikmes- ja kandidaatüliõpilas-kondade kaudu umbes 95% Eesti üliõpilastest. EÜL osaleb üliõpilasi puudutava poliitika ku-jundamises, tehes ettepanekuid õigusloomes ning tuletades riigikogule ja valitsusele meel-de üliõpilaste muresid ja vajadusi. Eesmärkide saavutamiseks teavitab EÜL avalikkust, osaleb kõrgharidusalases diskussioonis, organiseerib

kampaaniaid ning korraldab konverentse, de-batte ja seminare. Üliõpilaskondade tugevda-miseks koolitab EÜL üliõpilasesindajaid, ühen-dab nende tegevusi ja annab nõu. Tudengite huvide kaitsmisel teeb EÜL koostööd paljude avaliku sektori organisatsioonide, kõrgkooli-de, ettevõtete ning kolmanda sektoriga (Ees-ti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit jne). EÜL on üliõpilaste ühine jõud! Lisainfo www.eyl.ee.

TLÜ ÜLIÕPILASKONNA KULTUURIKLUBIKas oled väsinud akadeemilistest pingutus-test ning vajad veidi lisaenergiat? Sul on vah-va idee, aga Sul puuduvad vahendid ning Sa ei oska kuskilt alustada? Astu sisse Kultuuriklu-bi uksest. Kultuuriklubi aitab sisustada tuden-gite vaba aega ning nõustab tudengiühendu-si. Ja kõige selle juures saad kaasa lüüa ka Si-na! Lisaks paljudele uudsetele ning originaal-setele sündmustele korraldab Kultuuriklubi ka traditsioonilisi tudengiüritusi, näiteks rebaste ristimispidu, tudengite kevad- ja sügispäevad, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ja Peda Folk. Kultuuriklubist saab infot ka rahastamis-võimaluste kohta. Lisainfo www.esindus.ee/kultuur.

INTERNATIONAL CLUBInternational Club (IC) tegeleb TLÜsse õppima tulnud välistudengite nõustamise ja tuutor-lusega, korraldab kultuuri- ja tutvumisüritusi ning aitab välistudengitel paremini Eesti eluga kohaneda. IC on väike ja sõbralik ning lahedat seltskonda ühendav klubi. Nagu nimigi ütleb, on tegemist rahvusvahelise klubiga, mis ühen-dab välisüliõpilasi, välismaal õppimas käinud üliõpilasi ning rahvusvahelisest kõrgharidu-sest huvitatud Tallinna Ülikooli üliõpilasi.Liituma on oodatud kõik teotahtelised, kel on huvi rahvusvahelise hariduse ja kultuuri vastu. Organisatsiooniga ühinemiseks tuleb ühen-dust võtta IC-tuutoritega iclist@esindus.ee. Pakume rahvusvahelist, sõbralikku ja üksteist toetavat seltskonda. Keelepraktika on garan-teeritud, nagu ka võimalus õppida tundma eri maade kultuure. Lisainfo www.esindus.ee/ic.

TLÜ ÜLIÕPILASKONNA KOOLITUSTOIMKOND TLÜ Üliõpilaskonna koolitustoimkond korral-dab, vahendab ja aitab läbi viia koolitusi ja se-minare, mis toetavad üliõpilaste ja Üliõpilas-konna arengut. Koolitustoimkonna veebilehelt

26 27

leiad infot nii toimunud kui ka tulevaste koo-lituste kohta. Koolitused toimuvad eri formaa-tides, eri sihtgruppidele ja eri teemadel, ala-tes üliõpilasesindajana ülikooli otsustuskogus osalemisest kuni üldharivate teemadeni välja. Lisainfo www.esindus.ee/koolitus.

TUDENGIPROJEKTIDE TOETAMINEÜliõpilaskond toetab tudengiprojekte iga kuu kuni 640 euro ulatuses. Tudengiprojekt on TLÜ üliõpilaste korralda-tav üritus, mille sihtrühmaks on vähemalt ka-he instituudi või kolledži üliõpilased; sündmus, kus esindatakse üliõpilaskonda väljaspool üli-kooli; TLÜ üliõpilaste korraldatav erialane ja/või interdistsiplinaarne teadusprojekt.Tudengiprojekti toetuse taotlemise avaldus tuleb esitada kirjalikult Üliõpilaskonna kant-seleisse, mis asub Astra õppehoone esime-sel korrusel, ja saata elektrooniliselt isic@esin-dus.ee. Avaldusi võib esitada aasta läbi (v.a su-vekuudel) hiljemalt 15. kuupäevaks. Avaldu-se vorm on leitav Üliõpilaskonna kodulehel (www.esindus.ee/projekt). Toetus määratakse Üliõpilaskonna juhatuse ettepanekul rektori otsusega. Lisainfo www.esindus.ee/projekt.Üliõpilaskond toetab tudengite teadusprojek-te kuni 6400 euro ulatuses aastas.

Toetatakse: y Teadustegevusega seotud kulude katmist

(nt andmete kogumisega seotud kulud, teavikute või töövahendite soetamine, teadustöö avaldamisega seotud kulud nagu tõlkimine ja keeleline toimetamine).

y Tudengite teadustegevust üliõpilastele, koolinoortele ja laiemale avalikkusele mõeldud tutvustavaid ja populariseerivaid tegevusi (nt teadust populariseerivate ürituste korraldamine (konverentsid, seminarid, teemaõhtud jms), teadust populariseerivate materjalide koostamine ja väljaandmine (trükised, videod jms), tudengite erialaühenduste tegevust populariseerivate ürituste korraldamine ja materjalide koostamine: näitused, tutvustavad materjalid (plakatid, videod jms)).

Toetust saavad taotleda kas TLÜ bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased või ülikooliga seotud üliõpilasühendused või projektipõhi-sed taotlusgrupid. Taotlemine toimub kaks korda aastas. Avalduse vorm on leitav Üliõpi-

laskonna kodulehel (www.esindus.ee/teadus). Toetus määratakse toetusi menetleva komisjo-ni ettepanekul teadusprorektori otsusega. Li-sainfo www.esindus.ee/teadus.

ÜLIÕPILASKONNA KANTSELEIÜliõpilaskonna kantselei asub Astra õppehoo-ne esimesel korrusel ning on avatud E–R 10–17 (lõuna 13–14). Üliõpilaskonna kant-selei pakub tudengitele järgmisi teenuseid:

y nõustamine (majutus, õppekorraldus, õppetoetused jms);

y ISICu (ja ka SCHOLAR, ITIC) ja Eesti üliõpilaspileti väljastamine;

y ülikooli tekli, sõrmuse ja meenete müük; y printimis- ja koopiategemise võimalus

(ISICuga soodsam); y heli- ja valgustehnika rent (sh

dataprojektor, ruupor); y tasuta koduleheküljed kursustele ja

ühendustele; y tudengiprojektidele toetuse väljastamine

(aastas kokku 3200 eurot); y laste päevahoid lastetoas.

Lisainfo www.esindus.ee/teenused.

ISIC International Student Identity Card (www.isic.ee) on ülemaailmselt tudengistaatust tõendav kaart, mida tunnustavad ka ÜRO haridus-, tea-dus- ja kultuuriorganisatsioon UNESCO ning Euroopa Liit. ISIC-kaart pakub lisaks rahvusvahelise üliõpi-lasstaatuse tõendamisele üle poole tuhande soodustuse ühistranspordis, kauplustes, söö-gikohtades, meelelahutus- ja kultuuriasutus-tes ning teenindusettevõtetes üle Eesti. ISIC tudengi standardkaarti saad vormistada aad-ressil www.minukool.ee ja tellida see soovi-tud aadressile või TLÜ Üliõpilaskonna kantse-leisse. ISIC elektronkaardi saab kätte umbes nädalaga.

TALLINNA ÜLIKOOLI TEKKEL Tallinna Ülikooli tekkel on kreemikasvalge ja kirsipu-nase äärega. Tekli laele ti-kitud ornamendi läbipõi-munud katkematu joon sümboliseerib Tallinna Üli-kooli liikmete vahelist si-dusust ja aitab meeles pi-dada ülikooli väärtusi. Valge tähendab akadee-milist vaimsust ja vabadust, punane ülikooli-

pere ühtekuuluvust ning must akadeemilist nõudlikkust ja isamaalisust. Teklit võivad kanda üliõpilased, vilistlased, rektor, prorektorid, ülikooli senati liikmed, õppejõud ja teadustöötajad. Esimese kursuse tudengid saavad endale tekli soetada alates teisest semestrist. Tekli kandmise juurde kuulub korrektne riietus ja viisakas käitumine. Tekli kandmisel peab nokk alati olema otse ja tekkel peab olema kandjale sobiva suurusega. Teklit võib kanda iga päev. Akadeemilistel sündmustel, ülikooli- ja riigilipu sissekandmisel, riigihümni kõlamisel, leinatseremooniatel ja kirikus hoitakse teklit vasakul käel, v.a juhul, kui tekli kandmine on tseremoonia osa. Tekli valmistamise ja väljastamise õigus on Tallinna Ülikooli üliõpilaskonnal.

TALLINNA ÜLIKOOLI ÜLIÕPILAS-KONNA MASKOTT EKSMATI Eksmati on elanud ter-ve oma elu Laias Laa-nes. Lapsena laulis ta Laia Laane mudilas-kooris, teismelisena tegi trummarist jäne-se ja flöödimängijast karuga bändi, kus ise laulis ning kitarri tinis-tas. Muidugi on ta ol-nud ka ajateenija, se-da nimelt metsaväes. Nüüd kaitseb ta koos teiste vapratega kõi-ki TLÜ tudengeid ning osaleb aktiivselt kõik-võimalikel põnevatel üritustel nii ülikoolis kui ka mujal. Alati hakka-jat ja rõõmsameelset Eksmatit võib kohata igal üliõpilasüritusel ning talle võivad kõik kirjuta-da aadressile eksmati@esindus.ee.

TUUTORLUSTuutor on vastava koolituse läbinud abival-mis, tähelepanelik ja neutraalne kuulaja. Tal on tudengieluga toimetuleku positiivsed ko-gemused ning ta oskab kaasõppijatele paljus-ki abiks olla.Tuutori poole tasub kindlasti pöörduda, kui vajad infot järgmise kohta:

y õppekorraldus, y õpingute planeerimine, y tugiteenused,

y üliõpilase õigused ja kohustused.Tuutori poole võid pöörduda ka siis, kui soovid, et keegi sind mõne isiklikumat laadi küsimuse puhul ära kuulaks. Tuutor oskab lahendada tu-dengielu probleeme. Lisaks on olemas ka kaks-keelne tuutor, kellelt saad küsida nõu ja abi ve-ne keeles. Kontakti leiad esindus.ee/tuutorid.Kuidas ise tuutoriks saada? Tuutorina võivad te-gutseda kõik ülikoolis õppijad, kes on läbinud sobivusvestluse, tuutorikoolituse ning osalevad pärast tegutsema asumist supervisioonidel. Tuutorkoolitus palub tudengile

y uusi oskusi, y paremat arusaama ülikooli toimimisest, y sotsiaalsete oskuste ning

kuulamisoskuste treeningut, y uusi huvitavaid tutvusi, y võimalust kaastudengeid aidata, y 4 EAPd.

Lisainfo www.tlu.ee/tuutorkoolitus.

TLÜ KULTUU