ÕPPEMATERJAL Puidurikked

PPEMATERJALPuidurikkedMaaelu Arengu Euroopa Pllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

PUIDURIKKEDRaamatu marpuidu mtmine ja hindamine Tartu 2001 phjal

Ekstsentriline ssi aastarngaste ebahtlase paksuskasvu tttu eri suundades vib ssi asukoht marpuidu ristlikel olla ristlike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb rnipuitu sisaldava marpuidu ristlikel ssi ekstsentriliselt; vt ka mistet rnipuit.

Haru palgi vi noti jagunenud ssiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk vi nott jagunenud.

HEA LAASIMINEHea laasimine termin vljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa lbimt mdetakse laasimise kvaliteedi mramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi mramisel; vt joonis 12. Hsti laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud vimalikult pealispinna lhedalt, lubatud on oksatka pikkus kuni 1,5 cm, mdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille lbimt koore alt on 1 cm vi viksem, pole pikkus piiratud.

HEA LAASIMINEJoonis 1. Oksatka pikkuse ja diameetri mtmine laasimise kvaliteedi mramiseksL oksatka pikkus. Palgi vi noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatka laservani. Oksa alusel olev muhk loetakse tvepinna osaks. Murdunud oksaosa, mis pole eraldunud, ei loeta tka pikkuse hulka. D oksatka kooreta diameeter, mdetakse tka alusel oksatka teljega risti.

Kaksikssi kahe vi enama ssi olemasolu palgis (joonis 2).

KEERDKASVKeerdkasv ehk kaldkiulisus puidukiudude suuna krvalekaldumine palgi pikitelje suunast (joonis 3). Lubatust suurema keerdkasvuga palkidest pole vimalik saada kvaliteetset saematerjali.

KVERUSKverus palgi keskjoone krvalekalle palgiotste keskkohtade vahele tmmatud sirgjoonest. Liiga suure kverusega palgid ei sobi laudadeks ja prussideks saagimiseks, ka paberipuidu nottide kverus ei tohi olla le lubatu, vastasel juhul pole vimalik neid piisavalt koorida. Kveruse mtmine on kujutatud joonisel 4. marpuidu kverust defineeritakse jrgmiselt:

KVERUSkveruse krgus palgi otspindade keskkohtade vahele tmmatud sirge ja palgi keskkohta lbiva joone (keskjoone) vahele palgi teljega risti tmmatud suurim joone pikkus (joonisel 4 joon A). Kveruse krgust ehk kverust vljendatakse sentimeetrites meetri kohta vi protsentides;

KVERUSJoonis 4. Kveruse mtmineA kveruse krgus, B kveruse lbimt

kveruse lbimt vikseima silindri lbimt, millest palk vi nott lbi mahuks (joonisel 4 joon B). Kasutatakse paberipuidu kvaliteedi hindamisel; vt ka peatkki ldised nuded paberipuidu kvaliteedile.

lihtkverus kverus, mis on hes suunas ja hel tasandil;liitkverus kverus rohkem kui hel tasandil vi rohkem kui hes suunas;

jrsk kverus palgi keskjoone jrsk suunamuutus. Jrsk kverus tekib niteks siis, kui puu kasvades ladvavrse hvib ning klgvrse kasvab uueks ladvaks. Vajadusel vib jrsku kverust palgil mta 1 meetri pikkuses ligus selle kveruse kohal;

LHEDLhed puidurikete rhm, mida iseloomustab puidu rebenemine kiudude pikisuunas. Ssilhed lli- vi kpspuidus esinevad radiaalsuunalised lhed. Ringlhed lli- ja kpspuidus esinevad lhed, mis kulgevad mda aastaringe. marpuidu otspindadel on ringlhed kaare- vi ringikujulised (joonis 6).

LHEDJoonis 6. Ssilhed (A) ja ringlhed (B)

LHEDKlmalhed marpuidu pinnale avanevad radiaallhed, mis tekivad kasvava puu tves talvel madalate temperatuuride mjul. Sageli ulatuvad klmalhed sgavuti ssini ning on ka vga pikad (joonis 7).

Mehaanilised vigastused metsavarumisel, transportimisel, vaigutamisel, sorteerimisel ja ttlemisel tekitatud puidu vigastused: rebend, saelige jm (joonis 8).

Langetuslhe

MDANIKMdaniku poolt kahjustatud puit. Puidu koostise erinevuste tttu jagatakse puidumdanike poolt kahjustatud puit jrgmiselt:kvamdanikuga puit mdanike poolt kahjustatud puit, mis klmumata olekus on terava servaga objekti survele peaaegu niisama vastupidav kui terve puit; pehmemdanikuga puit (rmuslikel juhtudel mdanikuaukudega) puit, mis klmumata olekus ei ole terava servaga objektide survele niisama vastupidav kui terve puit. Pehmemdanikuks loetakse ka jalalkuivanud puude maltspuidus esinevat mdanikku.

MDANIKTekkeviisi jrgi jaotatakse mdanikud kaheks:metsamdanik areneb puidus puude kasvamise ajal;laomdanik areneb puidus prast puu raiumist vi kuivamist. Varases arengustaadiumis ilmub laomdanik maltspuidule vikeste tppide vi joonekestena. Kui puitu silitatakse pikemat aega ebasobivates tingimustes, areneb laomdanik selles jrk-jrgult kvamdanikust pehmemdanikuks. Laomdanikuks loetakse ka jalalkuivanud puude maltspuidus esinevat mdanikku.

LAOMDANIK

METSAMDANIK

MDANIKMetsamdaniku kaitsetsoon kasvava puu puidu vrvuse muutus metsamdanikku phjustava seene seeneniidistiku puitu tungimisel. Puidu vrvus muutub selles tsoonis nrgalt hallikaslillaks trjeainete toimel mida puu eritab. Kaitsetsoonis sisalduv puit on klassifitseeritav kvamdanikuga puiduna. Vaata ka mistet mdaniku poolt kahjustatud puit.

MLUMlu puutves tielikult vi osaliselt puidukihtidega lekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lhe. Lahtine mlu avaneb palgi klgpinnale vi palgi klg- ja otspinnale (joonis 9, A).Kinnine mlu avaneb ainult palgi otspinnale ja on klgpinnal kinni kasvanud (joonis 9, B).

A lahtine mlu B kinnine mlu

Ovaalne palk palk on ovaalne, kui selle otspinnast samal kaugusel ksteisega ristisuunas ainult koore alt vi ainult koore pealt mdetud diameetrite erinevus on le 10%, vt ka mistet palgi lbimt.

Pahk puitkoest tekkinud vrmoodustis tvel (joonis 10)

PALGI OKSTE JRGI PALGI KVALITEEDI MRAMINEPalgi oks oksa osa, mis jb tvepuidu sisse. Okaspuu palgi oksa diameeter mdetakse palgi kvaliteedi mramiseks tabelite 2 ja 3 abil jrgmiselt. Mtmine toimub palgi pinnal oksa suurima lbimdu suunas, mis on tavaliselt piki palgi telge.

PALGI OKSTE JRGI PALGI KVALITEEDI MRAMINE

Palgi pinnalt mdetakse oksa diameeter ka siis, kui oks pole laasitud palgi pinnaga tasaseks. Palgi oksa diameetriks on mbritsevast tvepuidust selgesti eristuva tumedama osa lbimt (joonis 12).

NB! Lehtpuu palgil mdetakse oksa lbimtu risti palgi pikiteljega.


Palgi oksa tbid Terve oks oks, mis on palgi pinnal henduses mbritseva tvepuiduga.


Kuiv oks oks, mis ei ole palgi pinnal henduses mbritseva tvepuiduga. Tumedaid kuivi oksi, mis on okaspuudel tihti suure vaigusisaldusega, nimetatakse mustadeks oksteks.


Mdaoks oks, mis on palgi pinnal tielikult mdanikust kahjustatud.

PALGI OKSTE JRGI PALGI KVALITEEDI MRAMINESissekasvanud koorega oks kuivanud kuuse okstel areneb mdanik vrreldes mnniga aeglaselt. Sageli ei murdu kuuseoksad tvelt kaua aega peale kuivamist. Elutegevuse lppemisel oksapuidus kasvavad tvepuidu kihid mber kuivanud oksa, mbritsedes ka oksal olevat koort.


Umboks khm palgi pinnal, mis tekib surnud ja varisenud vi laasitud oksatka tielikul lekasvamisel elusate puidukihtidega. Umboksaks loetakse ainult neid khme, mille krgus palgi pinnast koore all on le 5 mm.


Tulioks kasvus allajnud vi surnud teine latv, mis on puidus teravnurga all, tihti on tulioks tvepuidu sees mbritsetud koorega (joonis 13).

Tulioks

PUNASDAMIKPunasdamik ehk vrllipuit llipuiduta lehtpuu puidu siseosas tumedaks vrvunud osa, mis on kasel pruuni ja haaval punakaspruuni vrvusega. Puidu mehaanilistele omadustele punasdamik mju ei avalda.

Pdrakahjustus suuruluki phjustatud koorekahjustusest tekkinud tumenenud ja mdanikest nakatunud koht puidus.

Radiaallaiksus maltspuidu paikne vrvimuutus, lhedane llipuidu vrvusele. Pikilikes nhtav kitsaste piklike vtidena, mis mlemast otsast on kiilukujulised, ristlikes piki ssikiiri vljavenitatud laigud. Tekib putukate vi seente elutegevuse tagajrjel. Puidu mehaanilistele omadustele radiaallaiksus mju ei avalda.

RNIPUITRnipuit okaspuu puidu ehituse paikne muutumine tve- ja oksapuidu aastarngaste sgisosade jrsu paksenemise ja kvenemise tttu (joonis 15). Rnipuiduga aastaringiks loetakse sellist aastaringi, milles tumedam ehk sgispuidu osa letab poolt aastaringi lbimtu. Sageli on rnipuitu sisaldava marpuidu ristlige ovaalne ning ssi paikneb ekstsentriliselt. Vaata ka mistet ekstsentriline ssi.

Sinetus seentekkeline puidu vrvuse muutus, mille vrvitoon vib varieeruda kahvatusinisest mustani. Sinetus on klassifitseeritav kvamdanikuna. Vaata ka mistet mdaniku poolt kahjustatud puit.

Trvaspuit suure vaigusisaldusega puit, philiselt mnnil.

Tugukahjustus putukavastsete tehtud kigud puidus, mis on nhtavad marpuidu pinnal eri mtmetega mmarguste vi ovaalsete avadena.

Takus takuseks loetakse tkapalgi tkaotsa laiendit, kui palgi tkaotsa diameetri ja sellest 20 cm kaugusel mdetud palgi diameetri vahe on le 15 cm. Takus vib olla probleemiks palkide pikisaagimisel saeraamides, kus takusega palgid vivad saeraami kinni jda.

Vaigupesa vaiguga tidetud nsused okaspuupalkidel aastarngaste vahel.

Vesipuit tumedama vrvusega lli- ja kpspuidu alad, mis on kasvavas puus tekkinud jrsu veesisalduse suurenemise tagajrjel.

Vrkehad metall, plastmass, kivid, liiv, ssi, kemikaalid jne, mis esinevad marpuidus.

Documents

ÕPPEMATERJAL Puidurikked