ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal

Nr. 2310 17. detsember 2011 asutatud detsember 1947

Eelmisel aastal kirjutasin jõululäkituses, etarvatavalt on maailma majanduse viimase ajakõige keerukamad ajad möödas. Täna sellelekirjutisele mõeldes tuleb tunnistada, etsarnaselt paljudega, minu selline arvamus oliennatlik. Ilmselt oleme siiski veel kaugelsellest ajast kui riikides valitseb tasakaal jarahu.

Hiljuti küsis üks kirikuõpetaja retooriliselt:„Miks inimesed arvavad, et iga asi siinmaailmas peaks alati paremuse pooleminema? Äkki on hoopis nii, et need paremadajad maailmas on tegelikult juba möödas.“Tundub pärsi tähelepanuväärne mõte.Valgustusajastust alates on olnud valdavmõte, et inimkond pidevalt liigub täiuse jatarkuse poole. Inimesed saavad ainaparemaks ning nende juhitud riigid ainajõukamaks ja stabiilsemaks. Kuid kas see ikkaon nõnda?

On olnud väga hästi juhitud riike, mis sellegipoolest on lõpuks langenud ja tänasekskadunud. Üks selline riik oli Roomaimpeerium. Sellist võimsust ja tarkust riigiasjades ei olnud maailm enne näinud. Teedolid korras, rahandussüsteem toimis. ValitsesRooma rahu, mis tähendas seda, et paljudpõlvkonnad ei olnud sõda näinud. Et veelgiparemini riiki juhtida ja majandada, selleks olivalitsejal vaja teada, kui palju ja kus selle riigialamad elavad. Ning Luuka evangeeliumistme loemegi:  „Neil päevil sündis, et keiserAugustus andis käsu kirjutada üles kogu riigirahvas.“ Vanemates tõlgetes on kasutatud riigirahva asemel koguni väljendit kogu maailm.Rooma impeerium oligi tsiviliseeritud maailmajaoks kogu maailm.

Nõnda on siis meil Luuka evangeeliumisräägitud võimsa riigi rahvaloendusest, mis pidiveelgi aitama kaasa Rooma riigi arengule. Kui

sellel ajal oleks olnud leiutatud jubatelevisioon, siis kahtlemata oleks kõikideõhtuste uudiste peamine uudis justrahvaloendus. Kas aga keegi oleks võinudarvata, et selle aja kõige tähtsamsündmus toimub hoopis ühes väikseslinnas Petlemmas. Kas keiser Augustusoleks võinud arvata, et tulevikus teataksetoimuvat rahvaloendust eelkõige sellejärgi, et see toimub samal ajalsündmustega Petlemmas. Kas keegioskab täna nimetada, kui palju sellerahvaloenduse andmetel oli Rooma riigiselanikke? Aga kogu maailm teab, et sellelajal tõi Maarja ilmale oma esimese pojaning mähkis ta mähkmetesse ja asetassõime, sest nende jaoks polnud majaskohta.

Rooma riigi päevil saabus vastusinimeste kauastele palvetele, et Jumalariik võiks tulla. Ükski Rooma ega ükskienne Roomat või pärast Roomateksisteerinud riik ei ole Jumala riigisarnane.  See riik ühendab kõik maailmarahvad kõigist maailma riikidest ning selleriigi kuningaks on Issand.

Nõnda võib juhtuda, et täna vägatähtsate sündmuste varjus võib toimudamidagi palju tähtsamat kui on sellemaailma sagimine. Võimsad riigid tulevadja lähevad, aga Jumala riik jääb. Ning meilkõigil on palutud olla selle riigi kodanikuks.Vaevalt et inimene oskab oma kätegaehitada üles riiki mis oleks täiuslik. Kuipalju on seda püütud teha, kuid siianiedutult. Mis aga inimeste käes on võimatu,see on võimalik Jumala käes.Usku, lootust ja armastust!TervitustegaValdo Lust

J Õ U L U T E R V I T U S

Hiljuti aasta parima jalgpalluri tiitliga pärjatudKonstantin Vassiljev nimetati ka aasta kodanikuks.

Aasta kodaniku tiitli andis sportlasele ülekultuuriminister Rein Lang Nukuteatris toimunudvastuvõtul.

2002. aastal Eesti kodakondsuse saanud Vassiljevlõi lõppenud EM-valiktsüklis Eesti koondise parimanakuus väravat.

Mullu valiti aasta kodanikuks Toidupanga tegevjuhtja mündikogumiskampaania käivitaja Pieter Boerefijni.

Kodanikupäeva kodaniku tiitlisaanud:� 2003 – Lennart Meri� 2004 – Jüri Jaanson� 2005 – perekond Adamson� 2006 – Andrus Veerpalu� 2007 – Lagle Parek� 2008 – Rainer Nõlvak� 2009 – Erki-Sven Tüür� 2010 – Pieter Boerefijn

ERR

25. novembril kukkus Tallinna Raekojaplatsil ümber jõulukuusk. Kuusk murdus jalapealt ilmsel tugeva tuuleiili ajal.

Kesklinna valitsuse pressiesindajakinnitas, et kuusk oli kukkunud lava poole jaõnneks keegi kannatada ei saanud. „Kamüügimajakesed on kuuse teelt kõrvalejäänud. Seega ei tohiks segada jõuluturugaalustamist.”

Esialgsel vaatlusel tundus, et kuusk olimurdunud kinnituskoha juurest. Kuusk pandipüsti, jõuluturg avati, advendiküünladsüüdati, kuid pühapäeval 27. novembrilkukkus see juba teist korda jälle ümber.Õnneks ka seekord keegi viga ei saanud.Pühapäeva õhtul vajus kõigepealt viltu kuuselatv ning kell 21.14 sai häirekeskus teate, etterve puu oli uuesti pikali kukkunud!

Murelike nägudega vaadati kuuskeesmaspäeval ning arvati, et sellisel kujulseda enam üles ei panda. Kuusk saetivähemalt 4 meetrit lühemaks. Kesklinnavalitsus kaalus ka kuuse väljavahetamist jametsast uue kuuse toomist, kuid otsustaspärast dendroloogide arvamuseärakuulamist sellest loobuda.

Pärast lühemaks saagimist jääb Rakekojaplatsi jõulukuuse pikkuseks 16 meetrit.Algselt oli Harjumaal Kuusalu vallas Hirvlikülas kasvanud puu 24-meetriline.

Tallinna Kesklinna valitsus kavatsesjärgmisel aastal paigaldada Raekoja platsileuue kuusehoidiku, mis tagab praegusestkindlamini kuuse püstipüsimise.

(Londonis Trafalgar Square’il Norravalitsuse poolt annetatud kuusk on rohkem kui21 meetri pikk)

AASTA KODANIK ON JALGPALLUR KONSTANTIN VASSILJEV

L U M I N E H A R J U T Ä N A V Foto: Priit Tiit

R A E K O J A P L A T S I J Õ U L U -K U U S K K U K K U S Ü M B E R !

Välisminister Urmas Paet tänab jatunnustab kodanikupäeva puhul tänukirjagatublisid rahvadiplomaatia edendajaid, kes onaidanud kaasa Eesti tutvustamisele ningsuhete tihendamisele välisriikidega.

Välisminister Urmas Paeti sõnul saavadkõik Eesti inimesed rahvadiplomaatia kauduaidata kaasa Eesti välispoliitiliselemõjukusele ja heale mainele välisriikides.„Rahvadiplomaatia on väikese riigi jaoks heavõimalus ja soovime seda igati julgustada.Inimeste vahetu suhtlemine aitab kaasaEesti tutvustamisele ning suhetetihendamisel välisriikides,“ lausus Paet.„Hindame kõrgelt nende inimeste panust,kes on võtnud oma missiooniks Eestitutvustamise ning eestluse säilitamiselvälismaal,“ rõhutas välisminister.Välisministeerium tänab ja tunnustabjärgmiseid inimesi:

Toomas Ilvest pühendumise eest Eestikultuuri tutvustamisele ning kogukondiühendavate lõimumisprojektide algatamiseja läbiviimise eest Iirimaal.

Ida Lemsalu pikaajalise pühendumiseeest aktiivse eestluse hoidmisele EestiAbistamise Komitees Londonis.

Toomas Ojasood ajalehe Eesti Häälväljaandjat, pühendumise eest eestlusehoidmisele Inglismaal.

Reet Järvikut ajalehe Eesti Häälväljaandjat, pühendumise eest eestlusehoidmisele Inglismaal.

Peeter Kiiku pikaajalise pühendumiseeest eestluse hoidmisele ning Eestitutvustamisele Marylandi osariigis AmeerikaÜhendriikides.

Toivo Tagametsa, Baltimore’i Eesti seltsiesimeest, pikaajalise pühendumise eesteestluse hoidmisele ning Eestitutvustamisele Marylandi osariigis AmeerikaÜhendriikides.

Ellen Valterit pikaajalise pühendumiseeest eestluse hoidmisele ja Eestitutvustamisele ningdokumentaalfilmifestivali Estdocs eduka jajärjepideva korraldamise eest Kanadas.

Edita Mildažytet abivajaja märkamiseeest - Haapsalu väikelastekodu abistamiseeest traagiliste tagajärgedega tuleõnnetusejärel.

Külli Sulge pühendumise eest eestlusehoidmisele Peterburis.

Gunnar Okki akadeemilise eestlusehoidmise eest Soomes ning panuse eestEesti ja Soome kultuuri- ja majandussuheteedendamisse.

Maarja Talgret pikaajalise Eesti jaeestlaste teema käsitlemise eest RootsiRaadios.

Jaak Akkerit pühendunud ja pikaajaliseeestlust toetava tegevuse eest Rootsis.

Toomas Birki eestluse hoidmise ja eestikultuuri edendamise eest Ungaris.

Margit Liivot pühendumise eest eestlusehoidmisele Luksemburgis.

Linda Pärtelit pikaajalise pühendumiseeest eestluse hoidmisele Saksamaal.

Ingrid Hagelit aktiivse eestluse hoidmisening eesti laste muusikalise ühistegevusekorraldamise eest Taanis.

Kaido Höövelsoni ausalt edasipüüdliku,tugeva ja muheda eestlase võrdkujuksolemise eest Eesti rahvusvahelistemaadlustraditsioonide edasikandmisel ningEesti tutvustamisel Jaapanis.Mirjam Lindpere, Merike Ermi, TriinOlgot, Maret Kukke Eesti tutvustamise javabatahtliku, tänuväärt töö eest Gruusialastekodudes. 26.11.2011

VÄLISMINISTEERIUM TUNNUSTAB KODANIKUPÄEVA PUHUL RAHVADIPLOMAATIA EDENDAJAID

Järgmine Eesti Hääl ilmub 14. jaanuaril.Kaastööd ja kuulutused palume hiljemalt

4. jaanuariksKirjasaatjad: Reet Maran, Aili Nurk, MargitPulk, Marje Kaaremaa, Siiri ElessawiKorrektuur: Tiina KõivFotod: Sander Saar, Priit Tiit, ToomasOjasoo, jtEesti Hääle väljasaatjad ja abilised: AdeliesBeermann, Endla Hopkins, Ida Lemsalu,Leida Laumets, Asta Rank, Artur Sepp.

Foto: Õhtuleht

2 EESTI HÄÄL 17. detsember 2011

Kallid lugejad!

Aasta on jälle lõpule veeremas ja jõuludseisavad taas ukse ees!

Sel aastaajal on tavaks vaadata tagasimöödunud aasta tegevusele ja kuihakkasin seda tegema tekkis mul tunne, etvõib küllaltki rahule jääda.

Aastalõpu suuremaks üllatuseks mulle jaToomasele oli Kodanikupäeva puhul.

26. novembril Välisministeeriumi pooltvälja antud nimekiri , mis tänas jatunnustas väljaspool Eestist elavateisikute pühendust eestluse alalhoidmisele.Selles nimekirjas on meil mõlemal suur auolla koos Ida Lemsaluga Londonist. Sellineaustus ja tunnustus annab hoogu ja tahetedasi tegutseda eesti ühiskonna heaksSuurbritannias.

Siinjuures tahame tänada teid, kallidlugejaid, Eesti Hääle toetamise eest. Ilmalugejaskonnata ega tellimisteta ei oleksmeil ju üldsegi ajalehte. Eriti suured tänudkuuluvad heldetele annetajatele kes,vaatamata majanduskriisile, on leidnudvõimalust Eesti Häält rahaliselt toetada.Oleme väga tänulikud teile ja olge kindlad,et kõik tellijad, annetajad ja kuulutustesaatjad aitavad aktiivselt kaasa meieInglismaa eestlaste häälekandja tulevikkukindlustada.

Veel täname artiklite ning kaastöösaatjaid, korrektuuri, intervjueeritud isikuidja ka lehe pakkijaid ning Eesti Hääleesindajaid Bradfordis, Leicesteris jaLondonis. Teie panus on kõrgelt hinnatud.

Soovime teile kõikidele rahulikke ningrõõmsaid jõule ja õnnerikast uut aastat!

Reet Järvik Toomas OjasooToimetaja Talitaja

I N T E R V J U U R E M I K Ü B A R A G A T O I M E T A J A V E E R G

Tänan sind Reet, et kirjutasid nii selgeltja julgelt ESTO tuleviku suhtes.

Mina olen täpselt samal arvamusel.ESTO oli tähtis ja aitas kindlalt hoida Eestiseisukohta teiste riikide silmade ees ningsellega aitas Eestit uuele vabadusele.Eesti on nüüd vaba ja nii on ka ESTO ajadmöödas - muidu jätab mulje, et oleme ikkakartlikud ja ei ole julged Eesti iseseisvuses.

Muidugi peame väljaspool Eestitsäilitama eestlust. Olulisem selleks minu

arvates on, et kõik eestlased välismaal,kas ajutiselt vöi alaliselt, teevad omavahelkoostööd (koolid, koorid, kirikud, seltsidjne.) Sellega säilitavad nad iseendaeestlust ja tutvustavad eesti ajalugu jakultuuri oma töökaaslastele ja naabritele.

Siis juhtuvad juba tahes või tahtmata kasuuremad peod ning kooskäimised ülemaailma aga loodetavasti mitte enamESTO nime all.Virge James

Detsembrikuu intervjuu tutvustablugejaskonnale Remi Kübarat, kes on Londonieestlaste hulgas kui ka Euroopa EestlasteKooris tuntud kui väga tugeva meeshäälena.

Palun kirjelda meie lugejatele natukeneenda lapsepõlve ja nooruseaga.

Sündisin Tartus ning olen elanud niiSaaremaal, Põlva kandis, kui ka HarjumaalSaku vallas. Nalja viluks sai kunagi väljaarvutatud, et olen 50% saarlane, 37.5%tartlane ja 12.5% lätlane. Lapsepõlvest onenim meeles suved vanavanemate juures,kas Saaremaal heina tehes või Elva lähedalPeedul, Kübarate suvekodust mööda voolavaElva jõe kallastel maailma avastades. Eredalton meeles ka augustikuised paadiretkedEesti-Läti piiril vonkleval Koiva jõel vanaisa jaisa seltsis.

Teismeiga möödus Harjumaal Kurtnas, kusnõukaaegne mastaapne kanakasvatus onpraeguseks asendunud Tembu-Vembumaalõbustuspargi, mootorrattamuuseumi jahotelliga. Saku Keskkoolis sai muu kõrvaltkõvasti sporti tehtud ning muusikakoolistuubat ja akordioni tudeeritud. Sakus on siianiväga hea kool!

Räägi meile natukene enda haridusest jakarjäärist enne kui saabusid Inglismaale.

2002. aastal lõpetasin Tartus EestiPõllumajandusülikooli maastikuarhitektuurierialal. Lõputöö käsitles teisemaailmasõjajärgset Tallinnat ning muutusi jasuundumusi avalikus ruumis. Enne päristööpõllule suundumist veetsin 3 kuud praktikalGöteborgi linnas Rootsi läänerannikul, kusprojekteerimise ja eri distsipliinide vahelisekoostöö olulisust omal nahal tunda sain.

Eestisse naastes tuli pakkumine Pärnussekolida, kus Pärnu linnas teada tuntud meesValev Abe oma büroosse maastikuarhitektivajas. Järgnevad 3 aastat oligi peaminetööpõld Lääne-Eestis Pärnu ümbruskonnas,kus koitva ehitusbuumi valgusesdetailplaneerimisega tegelesin. Objektideksenamasti elamuarendused, kuid sekka katööstusobjekte nende seas nt Varblasseplaanitud elektrigeneraatorid jajäätmekäitlustehas, mis arusaadavaltkohalikelt tulist vastuseisu tekitas. Tuli ette kaüksikuid kujundusprojekte, kuigi tööraskuskese oli mujal. Sai palju Lääne-Eestikadakate vahel ringi sõidetud ningvallamajades kohalikele inimestelearendajate plaane tutvustatud.

Enne Inglismaale tulekut veetsin aasta veelTartus, kus siis juba kinnisvarabuumi harjalTartu linna, ümbruskaudsetesse valdadessekui ka nt Kirde-Eestisse ja Tallinna väikesemeeskonna koosseisus detailplaneeringuidkoostasime.

Siiski, paberimäärimisest, bürokraatiast,Eesti kohatisest suurest haldussuutmatusestja seadusandlusesse süvitsi puurimisest saiküll ja küll. Mõtted hakkasin mujale liikuma.Märgid näitasid, et pidu kaua ei kesta.

Millal ja mis põhjusel Sa Inglismaale tulid?Kuidas tundus alul elu Inglismaal?

Nagu mainisin tekkis tõke ning küpses soovenne päris juurte alla ajamist õppida jamaailma näha. Londonisse tulin kaks suurtkohvrit näppus 2006. aasta septembrikuus.Taskus vastuvõtukiri Greenwichi ülikoolimaastikuarhitektuuri rahvusvahelissemagistriprogrammi ning umbes pooleteisekuu elamisraha. Muus osas oli paljuselgusetust ning vaid üksikud juhtniidid.Esimene aasta – kaks kulgesid vägagivaevaliselt töö ja kooli vahel žongleerides.Unisest Tartust tulles oli kontrast üüratu ningoli hetki kus oli kõigest villand, aga õnnekseesmärk pühendas abinõu ning praegusekshetkeks olen Suures Suitsus olnud juba veidiüle 5 aasta.

Palun jutusta meie lugejatele endapraegusest tööst.

Töötan ca 10-pealises maastiku-arhitektuuribüroos Londoni East End’is.Stuudio on väidetavalt ainsana Euroopasspetsialiseerunud kuurortide ja luksus-arenduste maastikuarhitektuursele planeeri-misele ja projekteerimisele. Projektid onvaldavalt rahvusvahelised alates Vahemere-maadest ja Lähis-Idast kuni Hiina ja Indiani.Stuudio eksootiliseim projekt on 2008. aastaltaasavatud Sheratoni hotell Fiji saarelVaikses ookeanis. Päevad kulgevad tundideviisi arvutiekraanil või joonestuslaua tagajooni tõmmates. Endale huvitavamatestprojektidest võiks esile tuua villaaia PrantsuseRivieras ning Saudi Araabia pealinnaRiyadhisse kerkiva kõrghoone maastiku-lahenduse projekteerimise kontseptsioonistkuni tööprojektini välja.

Kuidas ja millal Sa kohtusid endaabikaasaga?

Abikaasa Triinuga kohtusime Tartu Ülikoolipuhkpilliorkester Popsid kontsertreisilKarjalasse ja Valge mere äärde. Bussis,millega liikusime, juhtus kuidagi nii, et sattusinühe pisikese blondi ja alati heatujulise neiukõrvale istuma, kes muuhulgas ka mu CD-mängijast tulnud muusika heaks kiitis.Edasine on juba ajalugu.

Sul on väga hea lauluhääl. Oled LondoniEesti Seltsi segakooris ning ka EuroopaEestlaste koori liige. Kuidas sa suhtudeestlaste tegevusse väljaspool Eestit?

Suhtun loomulikult igati positiivselt. Justlaulukooris osalemine täidab nii mõnegilünga, mis väljaspool elades kerge tekkima.Üleüldse on mul ääretult hea meel, et justviimastel aastatel Londoni eestlaste seltsielusuure vungiga käima läinud on. KooslusSelts-Kool-Gild on tänuväärne ning mütsmaha eestvedajate ees.

Kui tihti Sa Eestis käid ja milline tunne onsul kui viibid taas kodumaal?

Kui päris aus olla, siis mitte väga tihti.Aastas kord...paar ehk. Midagi ei ole teha,kuid peale paari päeva kodus viibimist tekibsellest rahust ning aeglasemast elutempostrahutus hinge. Londoni ’rat race’st tulles oleksvaja ilmselt pikemat kohanemisaega. Agatunne on siiski loomulikult hubaselt kodune.

Mida tähendab Sulle eestlus?Eestis sündinuna ja üles kasvanuna on

selle küsimusele otseselt ja selgelt keerulinevastata. Kui pragmaatiliselt läheneda, siis eksta üks suhtumiste, olemuste javäärtushinnangute kompott ole. Mittepragmaatilisest vaatenurgast ehkhingeseisund, olla üks miljonist omasugusest.

Kas tunned ennast nüüd juba põliseLondonlasena? Kas kavatsed alaliselt jäädaInglismaale?

Põlise londoneri tunne on siin linnas kergetekkima, arvestades vahetuvat elanikkonda,elutempot ja muud virr-varri. Samas tunnemeend peale viit aastat suures linnas omadegapaigas ja sisse sättinuna tõesti. Nii minul kuiabikaasal on omad sihid, mis vaja ennemujale suundumist täita. Seda, kas selleprojekti täitumiseks kulub aasta, viis võikümme, näitab aeg.

Üks Põhja Londoni Kreeka õigeusupapp ütles kunagi kenasti, et London onkui pikaaegne hotell. Inimesed tulevad,seavad sihte, pettuvad või täidavad needsihid ning liiguvad edasi. Seega igaveseksme siia kindlasti hetkel jääda ei plaani.Oleme veel noored ning maailmas veelpalju põnevat näha nii kodu suunal, kuikaugemal.

Sinu poeg sai hiljuti ühe aastaseks. Kasüritad teda üles kasvatada eesti vaimus?

Igatahes! Anname kõik, mis meil andaning loodetavasti kasvab temast avatudsilmavaatega eestimeelne ja –keelnenoormees, kes austab seda, misvanematele oluline on, kuid samas leiabise oma tee.

Mis on Sinu elus olnud siiamaani kõigesuuremad kõrgpunktid?

Neist suurimaks on kindlasti veidirohkem kui aastatagune poja sünd,pulmapidu ning kuidagi eredalt on meeleska selle kirja saabumine, mis ülikoolivastuvõtust teatas. Loodan siiski, eteredaimad kõrgpunktid on alles ees.

Kuidas Sa veedad vaba aega?Enne poja sündi meeldis mulle nii üksi

kui abikaasaga mootorrattal kaugemaidnukataguseid avastada. Nii oleme jõudnudära käia nii Walesis, Cornwallis, Shotimaal

kui ka nädalavahetuseti erinevatesInglismaa nurkades Lake DistrictistBeachy Headini Eastbourne’i lähedallõunarannikul. Viimasel ajal naudin vägaka reisiraamatute lugemist ning unistan iseühe pikema seikluse ette võtmisest.

Inglismaal on raadio saade „DesertIsland Discs“. Kui Sa oleksid sellisesolukorras s.t. üksinda kusagil kenal saarel– millise raamatu, millise CD ja milliseluksuse (ainult üks on lubatud) Sa võtaksidendaga kaasa?

Jaroslav Haseki „Vahva sõdur Svejkijuhtumised maailmasõja päevil“ – hoiabvaimse tervise korras

Bonerama – Bringing it Home – hoiabmeele rõõmsa

Korralik Yamaha Tuuba in Es – saaks jurahus harjutada

Kas on midagi veel, mida Sa sooviksidmeie lugejatele öelda?

Soovin kaunist jõuluaega ning EestiHäälele ohtralt kaastöid.

Suur tänu Remi huvitavate japõhjalikkude vastuste eest! Soovin Sulle,abikaasa Triinule ning ka pisipoja Tanelilerõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat  !Jõudu ka laulmiseks aastal 2012!

Reet Järvik

ESTO TULEVIKUST - Lugeja k i r jutab

Viimasel aastal on mitmetes foorumitesja mitmel tasandil räägitud Välis-Eestimedia kurvast olukorrast – lugejaid jääbvähemaks (nii arvukuse kadumise kuikeeleoskuse languse tõttu) jarahatagavarad kuivavad kokku. Needomadused ühendavad kõiki väliseest lehti,sama aga mõjutavad valusamini lehti, kesmingit kohaliku riigi poolset toetust ei saa– nagu VES, kes põhiliselt majandab endvaid kuulutuste ja tellimuste kaudu.

Viimasel aastal tunduvalt vähenenudkuulutuste maht teeb meie ajalehe tulevikutumedaks. Kuus korda vähem siisetulekuttähendab lehe lühemat eluiga ja kiireminikättejõudvat lõpukuupäeva. VES

väljaandev The Nordic Press Inc töötabaastaid juba kahjumiga, kattes umbes$30,000 suurust aastakahjumit põhiliseltvanadest varudest. Need varud on agalõppemas. Kui midagi ei muutu ning kuikuulutustest saadav sissetulek jääbsamale tasemele kui möödunud kuul, siisjätkub The Nordic Pressil raha lehte väljaanda veel 4-5 kuuks. See tähendab, etVES lõpetab kevadel 2012 ilmumise!

Teie, kes te seda loete olete jubaarvatavasti meie lehe tellijad – ja suur tänuteile usalduse eest, aga sõna oleks vajalevitada eestlaskonna seas laiemalt.Kärt Ulman, VES Toimetaja.(Vaba Eesti Sõna ilmub USAs kord nädalas)

VABA EESTI SÕNA TÕSISTES RASKUSTES

17. detsember 2011 EESTI HÄÄL 3

“Aasta kaunemail õhtulmõte käib kaugeidkaotatuid teidpeatudes kõigel julapsest nähtul:täna see jälle kui aarde leid.”Nii laulis jõuluõhtust Eesti suurim

laulik Marie Under, kellepagulaspõlvekodu oli Stockholmilähedal Rootsis. On ilmne, et suurluuletaja mõtleb mahajäänudkodumaale ja ta silmade ette kerkivadpildid, mis on kui plave nende eest, kesei pääsenud põgenema ning kelledesaatusest peale Jumala keegi ei tea.Ta kirjutab edasi:

“Vaadates pühale puuleOtsin palvuses neid,Neid keda keegi ei kuule,Neid keda keegi ei näe,Keegi ei keegi!Neile ma läidan küünalde leegi,Neile ulatan käe.”

Oli tõesti aastaid, kus ainult “mõte” käis“kauneid kaugeid kaotatuid teid.” Tänapäevalvõib küll igaüks külastada Eestit ja tõesti käiaoma lapsepõlveradadel.

Palvetav eestlane tuleb Jumala ja omasüdame kutsel jõulukirikusse. Paljud tulevadToronto Peetri kirikusse. Siin peatub sinu pilk“pühal puul” ja Peetri Kiriku hiigelristil.Sinulegi tuleb meelde sinu lapsepõlvekodu jajõulutuba oma kuuse ja kinkepakkidega.Armastusega sa tohid jõuluõhtu vaikusesmeenutada kõiki neid, kelle armastus sinuhinge on kujundanud ja sinu elu rikastanud.Kui nad enam sinu kõrval ei istu, siis neileläida küünalde leek ja südames ulata neilekäe.

Paljud väliseestlased loomulikultlähevad oma “kodu” kirikusse, kus palvelkäidud üle 50. a.. Kirik on armsaks saanud jasealgi peatub nende pilk altaril säravatelleegil, ja mõte liigub imelisi teid.

Sarnane on ka olukord Kodu Eestis.Vanad ja uuemad Pühakojad kutsuvad sind,oma kiriku kellade helinal palvele, sest “täna

on sündinud sulle Õnnistegija, kes on IssandKristus.”

Jõuluõhtul sirutab Jumal oma PojasJeesuses Kristuses meile oma armastusekäe ja haarab kinni meie patuste inimestekäest. Jumala puudtus on lunastav ja andeksandev ja toob meile tõelist jõulurahu jaõnnistust. Selle kohta ütles kirikuisaAgustinus (330-379) “Sinus Jumal olen maalati kindle ja julge, sest Sina oled mindloonud enese juurde, ja mu süda on rahutu,kuni ta leiab rahu Sinus.”

Siis taanduvad inimlikust valust,koatusest, üksildusest väljakasvanud sõnad:“Keda keegi ei kuule, keda keegi ei näe...”,andes ruumi Jumalale, kes meid kõiki näeb.Kes meid kõiki kuuleb.

Kuuleme! Teile on sündinud Õnnistegijaja meie astume Jumala lähedusse kuilaulame “Püha öö, õnnistatud öö! Kõik onmaas rahu sees. Joosep valvab ja Maarjalsääl, hingab lapsuke põlvede pääl. Magapatuste rõõm! Maga patuste rõõm.”

Jumal on tulnud! Jeesuses Kristusesinimeseks saanud, meie eest kannatanud,meie eest surma läinud ja viimse vaenlase –surma – ära võitnud.

Jumala läbi süüdatakse Jumalaarmastuse valgus, mis esmakordselt paistisPetlemma karjastele, sinu südamesse.

Jõuluõhtul sündis Jumala armastusJeesus Kristus meie maailma. See armastuson meile sündinud. On sulle sündinud,ükskõik kus sa parajasti oled oma maiseelutee rännakul.

Jõuluõhtu on tulnud Jumal, suurearmastuse ja helduse läbi oma rikkustega,mis saadaval inimhingedele Petlemma jaKolgata Kristuses.

Jumala armastus otsib sind, palvetaveestlane, kus sa ka iganes elad, ja kutsubsind vastu armastusele, et sullegi kinkidajõulude rõõmu ja rahu Elu Issandas.Andres TaulEELK Välis-Eesti piiskop

Hans AbelIlmar AnsonAksel Aug peregaAnts ja Kristjan Aug,Vancouveris, Kanadas jaHendrik, Sydneys, AustraaliaasSilvi ja John BillingtonAdrian ja KarinAstrid, Roger, Alexander ja Kristian EdwardsKalev EproLaine GornikLorieda ja Erik GorsanovsHelga HeinastuIna ja Nina HollidayEndla HopkinsSirje ja Eino IlmariHerta HillEndla HopkinsA Jakobson abikaasagaVirge ja Nigel James

Lydia JärvikAndres Kaal ja KristelElfriede KaselaLydia KastikLaura ja Chris KeyEllen KokkTiina Kõiv, Krõõt Kidson- Petlem ja väike EllinorFamily KvietkauskasMaie LaasbergRein LaasnaMaimu Lainevool, TiiuKajando, Bernie ja EimiLeida LaumetsLinda Lembra, Martin ja JessicaIda LemsaluEndla Lepik peregaLya LeppikIgor Linberg abikaasagaEllen Mänd

Hugo Luik, poegadega Ilmar,Leo ja Toomas peredega ja õdeLeili MeenovNora Morley-FletcherAleksander MurdE NaurReet ja ToomasTiiu OjasooHarry OjasoonLinda OstratLia OttanHelgi ÖpikLiivi, Lembit ja Urve ÖpikIngrid PajoHarry Pallas peregaMaiu ja Enn PartMaimu ja EinarDaisy PlaistoweLidia ja John ProbertFerdinand Puurmann peregaTiina Rajamets

Klaus Ratnik peregaInger RebasGunnar Reiman abikaasagaJohannes ReimanVello ja Helena RiikHeino SalumetsKati Sakkos, Toivo ja LindaTiina SanfourcheLia SchofieldElo ja Bernhard Schünemann lastegaArtur Sepp ja MaiLinda SilberRein TislerMalle Toom peregaHeiki TriikHelga Unnuk ja Allan peregaVerner VahterNelli VahuK VeelmaKalju Villerman

A r m s a d s õ b r a d !S o o v i m e t e i l e h ä i d j õ u l e n i n gõ n n e s t u m i s i j a h u v i t a v a i de t t e v õ t m i s i u u e l a a s t a l !A i n o L e p i k , E e s t i s u u r s a a d i kL o n d o n i s s a a t k o n n a p e r e g a

“ J Õ U L U Õ H T U ” - VÄ L I S - E E S T I P I I S K O P A N D R E S TA U L

E e s t i H ä ä l e t o i m e t u s s o o v i bk õ i k i d e l e s õ p r a d e l e j a t u t t a v a t e l en i i k o d u m a a l k u i v õ õ r s i l r õ õ m s a i dj õ u l u p ü h i j a õ n n e r i k a s t u u t a a s t a t !W i t h b e s t w i s h e s f o r C h r i s t m a s a n dt h e N e w Y e a r t o a l l o u r r e a d e r s ,w h o h a v e s t e a d f a s t l y s u p p o r t e d u s .

4 EESTI HÄÄL 17. detsember 2011

Täiesti ootamatult on kätte jõudnud detsember. Alles olisuve lõpp ja väike paanika, et kas ikka jõuame kõigevajalikuga uue kooliaasta alguseks valmis. Aga jõudsime,nagu ikka. Ja nüüd ongi juba Londoni Eesti Koolikolmanda kooliaasta esimene poolaasta otsa saamas.Viimane koolipäev on seljataga ja käimas hoogsadettevalmistused kooli jõulupeoks.Lisaks koolipeole on meie koolilastel ees terve ridaesinemisi erinevatel Londonis toimuvatel eestlastejõuluüritustel. Sel aastal tuli kokku tervelt viis esinemist,sest kohe kuidagi ei saanud kellelegi ära öelda. Õnneksmeie lastele laulmine meeldib, eriti väiksematele. Seegaannab Eesti koolis käimine lisaks keeleõppele ka tugevaesinemiskogemuse.Kogu selle kiire jõulusagina sees ei ole lihtne leida vaiksetmomenti selleks, et hetkeks aeg maha võtta ja mõelda midasel aastal oleme jõudnud ära teha ja mida soovime uueltaastalt.Kolmas kooliaasta on läinud seni üsna sujuvalt, niiõpetajatel kui lastel-lapsevanematel on paar korda kuuslaupäevahommikuti kooli tulek muutunud meeldivaksharjumuseks. Taas on koolis ka mitmeid uusi lapsi, eritiväikeste rühmas, kes kogenenumate kõrval kiireltkohanevad. Lisaks koolipäevadele on juba toimunud kapäris mitu üritust.Kooliaasta avaüritus toimus septembris traditsiooniliseltEesti Majas. Oktoobris oli koolil võimalus kesklinnagaleriis üles panna päris oma fotonäitus „Digivabalt

eestlaslik“. Kellel ei olnud siis võimalik meie lastekunstfotosid näha, ei maksa muretseda, kuna meil on kavasneid fotosid veel välja panna nii Londonis kui kaväljaspool.Novembris tähistasime koolis taas traditsiooniliseltkadripäeva, mis lastele väga meeldis, sest sai kandakostüüme ja enda valmistatud maske ja kõigile jätkus niikomme kui puuvilja.Mida siis jõuluvanalt edaspidiseks soovida? Eelkõige ehkjust seda et kool ilma suuremate apsakateta rahulikultedasi saaks tegutseda, et lastele endiselt meeldiks kooliskäia, et lapsevanemad ei peaks koolitulekut liigseks tüliksja et kõik kevadpoolaastasse planeeritud projektid jaüritused tuleksid lapsevanemate kaasabil välja just niipõnevad ja tegevusrohked nagu esialgse idee põhjal võiksarvata. Kooli põhimured on sel aastal ruumide kõrge hindja üldse rahaline toimetulek, nagu ikka. Aga samas onjuba ka mitmelt poolt koolile rahalist abi pakutud, seegatuleme toime. Ja koolile tekib juurde aina rohkem sõprukes valmis nõu ja jõuga toetama, millest on loomulikultväga hea meel.Seega on Londoni Eesti Koolis kõik hästi ja saame üsnarahulikult jõuludele keskenduda. Soovime kooli poolt kakõigile kooli sõpradele ja toetajatele rahulikke jõule. Jaloodame enamusega teist kohtuda mõnel neist arvukatesteestlaste jõuluüritustest.Ilusaid jõule Londoni Eesti Kooli poolt!!Aili Nurk

Karel IrisLegostar wars HaldjatiivadLego Clutch powers Printsessi KleitLego House Kassi Kostüümja Doctor Who Küüne lakk

Kaks külmalindu,Ühel päeval elasid kaks külmalinduKui tuli talv ei leidnud linnudSüüa ega juua sest vesi oli jää all ja linu sök oli köik maasees, Jõuluvana teatis et nendel kahel linul ei olnudsüüa ega juua. Siis Jõuluvana näitis ühte puud kus olisüüa ja kui ta näitis seda puud kus oli süüa siis needkaks lindu läksid elama selle puu otsa kus oli süüa japärast seda nendel kahel linnul ei olnud kõht tühi.

Kord hiilis päkapikk mu kojutemal oli tore tuju.Mõtles mida teha siinõues oli suur piin.Siis ta nägi suurt sussiselle juures oli usski.Päkapikk siis läks äraküll ta tegi palju kära.

Alexander

Põhikoostisained:Peotäis põhjapõtru3 meetrit kardapeoga kuuseehteid1 jõulupuuveidi värvilisi kingitusi1 (või soovi korral rohkem) jõuluvana31 päkapikku (1 igaks jõulukuuhommikuks)2 kg piparkoogilõhnakirikutäis küünlavalgust100g jõulumütsitutte

Kaunistuseks:2 suurt spl pühalikku jõulutunnet2 l laste kilkeidsületäis häid sooveämbritäis kallistusi1 l jõululaule2 kg lusti

Valmistamine:Sega kõik koostisained südame-kujulises hõbepajas üheks suureksjõuluks, kaunista ning serveerikülmalt, soovitavalt lume ja jääga.Naudi perega 24.-26. detsembril.(Päkapikud võib jagada pikemaperioodi peale.)

Kati Siilak

Jõulude retsept

Rasmus-Erik

Soovid Jõuluvanale

Karel Iris 4.a. Karel

Mirjam

17. detsember 2011 EESTI HÄÄL 5

26. novembril oli LondoniEesti Koolis tihe päev.Hommikuseleüldkoosolekule pargikohvikusjärgnes kadripäevatähistamine koolimajas.Lapsed ootasid üritustpõnevusega. Loomulikultpole kadripäeva tähistaminekoolitingimustes päris samamis Eestis õhtul ühe majaukse tagant teise joostes, entmingi ettekujutuse vanastpõnevast traditsioonist saabikka.Eestist väljaspool peetavaüritusega kaasnesid teatavadkomplikatsioonid. Midagisellist, mida Eestis eladesnagu ei kohta. Nimeltenamuses Londonikompaktsetes elamistes eileidu kusagile kappiparemaid aegu ootama

pandud vanu riideid!Mitmed lapsevanemad saidomajagu kukalt kratsida etmidagi sobilikku üritusetarbeks leida. Midagi siiskileiti, oli selleks siis mõnipahupidi keeratud t-särk,laiem sall või tekk.

Pärast seda kuilapsevanemad olid istetvõtnud, läks uks valla jaarglikult sisenesid valgetesmaskides pisi-kadrid, kesüksteise järel hanereas ruumiastusid ja siis kohmetultseisma jäid. Oli see juenamusele neist elu esimenekord niisugusest üritusest osavõtta!

Väikeste kadride järel astusidsisse suuremad kadrid kunikspõrand heledate tondilaadsetepunapõsksete ja valgetesmaskides kadridega täitus.

Kadrid laulsid, küsisid„pererahva“ käest mõistatusija pisemad lõid kadriema Liiseltsis tantsugi.

Kui siis lõpukskommijagamiseks läks, olilastel rõõmu kui palju.„Kuule, see on naguHalloween!“ kõlas kuskilthüüe, mis mulle kõrvu kõlamajäi. Pärast seda ei olnudjuttu enam kuulda, sestpisikestele matsuvatelesuudele oli parem rakendusleitud. Laual asuvkommimägi ootas söömist.Komme ja küpsiseid,mandariine ja banaane olipiisavalt et jätkus nii lastelekui ka suurtele.

Koju mindi sel päevalrõõmsas tujus. Lastelemeeldivad sellised üritused,kus saab endale kummalisedriided selga panna, laulu lüüaja kommi süüa. Vahva, etEestist eemal elades siiskivõetakse vaevaks lasteletutvustada eestlaste põnevaidkombeid ning tore, et sellepõlvkonna lastele niisugusedüritused sama palju rõõmupaistavad valmistavat kuiomal ajal nende vanematele.Siiri Elessawi

JÕULUSOOVID1. Soovin, et mul oleks rohkem originaalseid kunstilisi ideid.2. Soovin, et Londonis sajaks maha paks lumi, mis ei sulaks

kohe mitu nädalat.3. Soovin, endale koduloomaks ilusat rotti.4. Soovin, et oskaksin paremini joonistada ja maalida.5. Soovin ühte uut piercingut ja esimest tattood.6. Soovin saada kõigi GCSE eksamite tulemuseks A+.7. Soovin, et jõuluvana veidi kaalust alla võtaks, siis on

kinkide jagamine kiirem.8. Soovin, et majandusprobleemid laheneksid ja mina ja

sõbrad leiaksime endale pärast ülikooli töökohad.9. Enne aga soovin et saaksin üldse kuskilt piisavalt raha

ülikooli tasu maksmiseks.10. Soovin et jõuluvana ka kõik mu ülejäänud soovid täidaks.

Annette 15a

Istun aknal siin ja ootan...päkapikku näha loodan.Silm see kinni vajub juba,Suss on tühi –pime tuba.Varsti emme viib mind voodi..päkapikk vist läks veel poodi

Mariam

Mariam Chertofer 7.a.

Marcus 10.a

6 EESTI HÄÄL 17. detsember 2011

Suurbritannias töötavate eestlaste muljeidkuuldes tuleb meelde jutustus pimedatest,kellest igaüks katsub elevanti ise kehaosastning saab loomast erineva ettekujutuse.“Eestlasi on Suurbritannias kindlasti üle10,000,” ütles Eesti saatkonna konsul SigneMatteus. Talle teeb muret, et mitmedSuurbritanniasse tööle tulnud eestlased onkeerulises olukorras. “Tänavu on meie poolepöördunud 15-20 inimest,” rääkis konsul.“Näiteks on juhtunud, et Eestis on töötudlaenanud raha töövahendusfirmale Suur-britannias töö leidmise eest tasumiseks. Siiajõudes avastavad need inimesed aga, et neiltööd polegi või ei maksta palka.”Suurbritannias on samas palju eestlasi, keson leidnud hea ja tasuva töö. See aga eitähenda tingimata, et nad välismaal õnnelikudon.Raske on tagasi pöördudaPärast New Yorgi Ülikooli lõpetamistCitigroupis tööle asunud Heleri Rande pole

Suurbritannias kohanud halvustavatsuhtumist endasse kui idaeurooplasse.“Citigroup on nii laiahaardeline firma, et meienime all töötab peaaegu iga rahvuseesindajaid,” märkis neiu. “Pigem mullemeeldib olla see eksootiline eestlane, kestoob jõulude ajal kolleegidele kodusküpsetatud piparkooke ning paneb ka kõigeskeptilisemad ameeriklased kohupiimakookisööma.”Rande arvates on Suurbritannias elamiselpalju eeliseid. “London on esiteks suurlinn,kus ei hakka igav,” selgitas ta.Eestlastel, kes kaaluvad Suurbritanniassetööle minekut, tasub Rande sõnul endaleselgeks teha, et raske saab olema nii võinaa. “Suurlinnades nagu London ja NewYork on konkurents metsikult suur, võrdseltandekaid inimesi miljon ning seepärast tulebolla valmis võitlema ja enda eest seisma igalsammul.”Heleri Rande on üks Londoni Eesti Gildieestvedajatest.

L O N D O N I E E S T I S E L T S I J Õ U L U P I D U

Londoni Eesti Seltsi jõulupidutõi kokku ligi 350 külalist!

Jõulud ei ole enam kaugel: esimesedadvendiküünlad on süüdatud, päkapikudtoimetavad vapralt pisemate susside kallalning Jõuluvanagi valmistub aastatöökaimaks perioodiks. Pühadehooajaalgust kuulutas ka Londoni Eesti SeltsiJõulupidu, mis seekord toimusKnightsbridge’s, St. Columba’s kirikupidulikus saalis ning meelitas kohale ligi350 osalejat.Elevust, ootust ja ärevustjätkus terveks pikaks õhtuksning rõõmus sumisemine eilakanud hetkekski.Kontserdipoole avasid meiekõige väiksemad esinejad,kes laulsid ja helistasidtriangleid, juhatades sisseLondoni Eesti SeltsiSegakoori. Naerusuisedpäkapikud jutustasidvalgetest jõuludest,jõuluviiside kajast ningpühast ööst ning just sellisesunistavas meeleolus olitunda, et jõuluaeg pole enam kaugel. Niinagu ikka kombeks, ei käi laul ilma tantsutaja ei puudunud seegi kord kaasahaaravKaera-Jaan meie siinsete rahvatantsijateesituses. Saateks mis muu kui vana heaasendamatu akordion ja kui keegi peakskahtlema vanarahva traditsioonidejätkamises 21. sajandil, siis sellellaupäeva õhtul ühes väikeses Londonikirikus oli pilt ning olustik sama ehe kuiLutsu “Kevade” filmis, kus Toots Talipruudiga tantsu lõi. Ja need tantsud ei

lasknud ennast enam peale selliseidmeeleolukaid sissejuhatavaid esinemisikaua oodata… Selle eest hoolitsesidkodust külla esinema sõitnud Ivo Linna jaAnti Kammiste. Võiks öelda, et õhtu naelning sangar siinses suurlinna seiklusfilmisoli vaieldamatult legendaarne Iff. Kuikõlanud olid vaid paar esimest nooti, olidkiiremad juba sammud tantsupõrandaleseadnud ning peatuti vaid Jõuluvanatulekuks ning õhtusöögiks. Siinkohal peaksära mainima, et Ivo Linna osutus tugevaks

konkurendiks ka Jõuluavanale, sestparalleelselt jooksid pikad sabad nendest,kes emma või kummaga küll pilti soovisidteha ja käppa suruda. Häid soove,kommikotte ja naeratusi jätkus kõigileküllaga ning pettuma ei pidanud keegi.Pilvises ja tihti ka vihmases Londonis tekibigal eestlasel igatsus lumise talve ningkodumaise verivorsti ja kapsa järele.Jõuluvana teine tulemine oligi paljuski justrikkaliku õhtusöögi näol, kus tooni andsidRakvere verivorstid ning Salvesti

hapukapsad, mis läbi Euroopa ja ülekanali ka siia saarele jõudsid.Loomulikult käis sinna juurde ka mustleib ning kartulisalat (eelkõige seelihaga variant). Olles kohanenudkohalike kommetega oli olemas kataimetoitlaste variant, aga tõelisesteestlasest vist ikka naljalt taimetoitlastei saa.Õhtu lõpu poole sai kinnitustjärjekordne vanasõna meie põhjamaiserahva kohta: “Alguses ei saa vedama jalõpuks ei saa enam pidama”! Kõhudtäis ning meel hea ei antudtantsukingadele enam hetkekskipuhkust. Vahepealseks hingetõmbe-pausiks oli jõululaulude ühislaulmine,kuid siis jätkus tants ja trall kõikidelemmikute saatel. Üheskoos tehtilõpuks suur kummardus Ivo Linnale jaAnti Kammistele, kes aitasid möödasaata imelise jõulupeoöö siinseteeestlaste ning nende perede keskel.Kodu on seal, kus on su hing ning süda.Loodetavasti tõi Londoni Eesti Seltsijõulupidu jõulurahu kõikidessesiinsetesse kodudesse ning kes meistoskakski üldse midagi paremat jailusamat soovida!Margit Pulk

L E S i K L U B I Õ H T U

"Tule ja sära!" - nii kõlas Londoni EestiSeltsi novembrikuu klubiõhtu peo teema.Idee, et saaksid omavahel tuttavaksLondoni Eesti Seltsi noorerahvatantsurühma tantsijad, kes on kooskäinud veebruarikuust ja Seltsi segakoorirahvas ning  kaasa kutsuda uusi ja vanulondonlasi oma saavutusi ja andeidjagama, kujunes ülivahvaks peokssoliidses banketisaalis Läti majas.Juba peoõhtu juhi Kristeli Heringuesinemine oli kui tähe lavalolek, soe jaladus õhtujuhtimine haaras kõiki kaasa.Üksteisega tuttavaks saamine toimus läbivahva mängu. Valides ühe pildi igaüheiseennast kujutava joonistuste seast, tulisee isik üles leida ja pärast 15-minutilistomavahelist vestlust intervjueeritavatesitleda. Nii kujunes igaühest peol esinejaja esitlustest vaimukad etteasted, mis tõidvälja nii mõnegi saladuse - kaaslastetegemised ja hobid, suhte Londoni jaSeltsiga, üksteisega saadi palju-paljututtavamaks. Tuleb välja, et meie seas onnii tulevasi Steve Jobs´e kui X-Factorikandidaate ja tublisid pereisasid.Segakoori imelistele lauludele "Oma lauluei leia ma üles" ja "Tuulevaiksel ööl" ningrahva seast kaasa haaratud pidulistegatantsitud Oige ja vasempale järgnesid jubajulgemate eelregistreeritud etteasted.

Eesti Kooli Londonis esinaise ja Seltsisegakoori soprani Aili Nurga tantsitudsalsatants shokolaadipruuni poisiga köitispilgud, Sirli Sillasoo laul aga kuulajateõrnemaid meeli, saatjaks temalauluõpetaja Reet Kromel. Viimase pooltesitatud laul lõpetas esinemistevooru jatekitas soovi sama ilusasti laulda osata.Meeleolu ühislaulmiseks küünlavalges oliloodud.Ühiselt hinnati õhtu parimaks etteastekskuum salsatants, auhinnaks kast Viru õlut.Õhtu muusikalise poole eest seisid heaHelen Aun, Andi Piliste, Paul F. Mõtsküla jatehnilise poole eest Danek Kaunissaare.Et selline lõbus õhtu sobib kõigile jameeldis kõigile, võib küsida Londoni EestiSeltsi juhatuse liikme Ave Siilaku lastelt, kanemad osalesid väsimatult hilise tunnini,Rasmus Erik kõigi lemmikpoiss. Avevalmistatud rukkileib ja Maarja juustukookolid pika pidulaua säravad tähed. Peolesaabunud külaliste jutuvada seast kostisvähemalt ühe noore mehe uudishimulikküsimus, kus ja millal segakoor koosharjutamas käib. Usun, et neid oli veelgi janagu kuuldud, ees ka uusi esinemisi,järgmine juba Seltsi jõulupeol, kus taas niisegakoori laulu kui rahvatantsurühmatantsu kuulata-vaadata saab.Reet Maran, LESi rahvatantsija

6. novembril 2011 täitus Londoni LätiSeltsi rahvatantsurühmal 35 aastatesimesest esinemisest. Londoni Lätirahvatantsijate juubelipeol oli meil au esinedakoos professionaalse tantsugrupiga TDA"Svļta"  Lätist,  Leedu  folklooriansambliga"Saduto" ning saali esireas oli aukülalisenakohal ka Läti saadik Londonis, EduardsStiprais. Eestlasi esindasid peol Seltsirahvatantsijad, kes olid saanud Londoni LätiSeltsi  rahvatantsijate  esindajalt  TerŗzeBogdanova'lt septembrikuu lõpus kutseosaleda nende juubelikontserdil omaetteastega. Kuna meil oli just parasjagu käsiluue ning keerulise tantsu - Mait Agu “Kaera-Jaani” - õppimine ja harjutamine, siis oli seeparajaks väljakutseks saada ennast niilühikese ajaga esinemisvormi.

Harjutused toimusid meil nagu ikka ülenädala, kuid peatselt oli tunda, et sellest jäiväheseks. Seega tuli mõnelgi meist harjutadakodus ka omal käel. Liikumisi kokku pannesja tantsusammudele viimaseid lihve andessai üks harjutus maha peetud isegi sügiseseltrõskes ja hämaras Kensington Gardens'ipargis.

Taasloodud Londoni Eesti Seltsirahvatantsurühmal tuleb veel pisut harjutada,et omandada samasugune vilumus, midanägime 35-aastaseks saanud rahvatantsu-

rühmal, samas oli see esinemine tõeliseksinspiratsiooniks järgmiste tantsudeõppimisel. Vaatamata kergele närveerimiseleläks esinemine hästi ja võeti vastu suureaplausiga.

Siinkohal tahaks eriti esile tõsta Marilin jaPaul Adamsit, kes tegid tantsu õppimise meiejaoks lihtsaks ning kelle entusiasm oli kõigilemeile nakatavaks, samuti pillimeest Kasparit,kes meid akordionil saatis.

Londoni Eesti Seltsi rahvatansturühmtagant reast vasakult Reet Maran, Thomas Edwards,Marilin ja Paul Adams, Ilona Lukkonen, Kaspar Paas,David Pepper, Priidu Rebane.ees reas vasakult Merja Rances, Villu Kamarik jaKristel Jõgi.

LESi RAHVATANTSURÜHM

V ÕÕR S I L T ÖÖD LE I D A L I HT NE , ÕNNE KE E R ULI S E M

17. detsember 2011 EESTI HÄÄL 7

Suure-Jaanist Ruth Riivaldi retsept, mille järgivalmib ahjupotis lihtne ja maitsev jõuluroog kasuuremale perele.

HAPUKAPSAVORM6−8 sööjale1 l hapukapsast (mitte liiga haput,vajadusel lisa suhkrut)1 l kartuliviile400 g sealiha1 sibul1 klaas köögiviljapuljongit (või vett)50 g võidsoola ja pipart maitse järgi

Valmistamine:Pane ahjupotti kiht hapukapsast. Lõika lihaõhukesteks ja väiksemateks viiludeks,maitsesta soola ja pipraga ning tõsta osalihalõikudest kapsakihi peale. Järgmine kihton sibularõngad ja siis kartuliviilud. Jaga kõikkoostisosad kihtidena ahjupotti, vala pealeköögiviljapuljong ja kata võitükikestega.Küpseta kaanega kaetult 200° ahjus umbeskaks tundi. Kõrvale võid pakkuda verivorsti,

valgeid vorste, verikäkki. Serveerimiselkaunista jõhvikatega.Rooga võid valmistada ka pliidil tasasel tulelhautades. Kõige parem tuleb hapukapsavormpuuküttega ahjus valmistades, siis kulubvalmimiseks kuni kolm tundi.Allikas: www.elukiri.ee

K O K A K U N S TJõuluaeg ühendab peresid-sugulasi ja toob söögilaua äärde tihtilugu hoopis suuremaseltskonna kui mõnel teisel puhul. Seetõttu on just praegu, kui jõuluettevalmistused

haripunktis, õige aeg kiigata eesti kööki. Ikka selleks, et leida uusi ideid ja tuletada meeldeununenud häid nippe.

Häid pühi ja maitsvaid roogi teie jõululauale!

December - the Christmas issue withgreetings from pastor Valdo Lust, who willbe conducting services in Leicester andBradford and from the Estonian bishop inCanada, Andres Taul. Many readers willremember Andres from his days in thiscountry.

The Christmas theme continues withgreetings from readers and organisationsincluding one from the EstonianAmbassador on page 3, and a seasonalrecipe on this page.

A slightly embarrassing event is reportedon the front page - the Christmas tree inTown Hall Square in Tallinn has fallen overtwice since being in erected in lateNovember. Thankfully no damage or injuryresulted. The tree has been shortened byover 4 metres. (Horizontal trees are theChristmas theme this year!)

The centre pages highlight work bychildren attending the Estonian School inLondon. There are also reports on pre-Christmas events in London and Leicester.The star act at the London Estonian Societyevent was Ivo Linna, whilst a newly formedchoir performed in Leicester together withsoloist Siiri Känd.

Remi Kübar is the subject of this month’sinterview. Remi is a landscape architectwho, in his spare time, sings in the LondonEstonian Mixed Choir and the EuropeanEstonian Choir. He lives in London with hiswife, Triin, and baby Tanel.

Reported on the front page is the awardof “Citizen of the Year” to footballerKonstantin Vassiljev, who follows in thefootsteps of many distinguished people.

Other awards to individuals, who havebeen commended for their efforts inupholding Estonianism by the ForeignMinister, Urmas Paet, are also reported.They include three recipients from GreatBritain. In the editorial column Reet andToomas thank the readership for theircontinued support in keeping the Eesti Häälnewspaper alive.

On the other hand, another article on thesame page describes the difficulties beingexperienced by the Estonian newspaper inthe USA “Vaba Eesti Sõna”, which if it doesnot receive a cash injection will be ceasingpublication in 2012.

And finally - thanks to Virge Taul who isthe first for some time to write in responseto the editor!

I N T H E E E S T I H Ä Ä L T H I S M O N T H

Juhused loovad imel isust !Ühel ilusal päeval kohtusid täiesti juhuslikult kaks

kena tegusat inimest ja sellest alates arenesidedasised sündmused Abja-Paluoja mitmekoorilaulja jaoks ootamatult huvitavat rada pidi. 90-ndatel aastatel Eestis küllalt tuntud ja andekasdžässilaulja Reet Kromel, kes juba aastaid elabLondonis ja tegeleb seal muusikaõpetamise ningkoorijuhatamisega, oli otsustanud uuesti elluäratada gospellaulude kava "Kasvada lapseks",millega ta 20 aasta eest koos teise andekalauljatari Siiri Kännuga edukalt esinenud oli. Siirigaoli nõu juba peetud, kuid vaja oleks ka laulukoori.See mõte viis huvitava projekti- RahvusvaheliseEestlaste Eksperimentaalkoori ehk REE koorikujunemiseni.

Juhuse tahtel sattus Reet, kes väisas omavanavanemate kunagist kodukanti, Mõisaküla,kokku Abja kultuurimaja juhataja Aime Hundiga,kelle arvates kohalikud taidlejad sellises huvitavasettevõtmises suure heameelega osaleksid.

Nii saidki esimese advendi eelsel reedelStanstedi lennujaamas kokku 8 Eestimaakoorilauljat ja väliseestlane Toomas Ojasoo, keson ühtlasi ka Inglismaa Eestlaste Ühingu esimees.Just Toomas oli andnud isikliku „sõbrakäe”transpordi organiseerimisel ning isiklikult roolisolles toimetas ta meid kesk-Inglismaal asuvasseCatthorpe' i mõisa, mis kujutab endast vägaidüllilist majutus- ja puhkekeskust. Seal ootasidmeid ees juba nii Reet Kromel, Toomase abikaasaReet Järvik, kes kõik suures osas kandsid hooltürituse organisatsoonilise poole eest ja veel hulkeestlasi, kelle elukorraldus on nad möödaEuroopat laiali viinud. Samuti olid projektiskaastegevad Siiri Känd ja kauaaegne teater„Estonia”ooperikoori laulja Mare Vali.

Lauljad olid omaette kodus noodist hoolegaharjutanud, seetõttu hakkas koor kohe esimesesproovis üllatavalt hästi kokku kõlama. Esinemisenijärgmise päeva õhtupoolikul Leicesteri Eesti Majasoli aega napilt, kuid kõik sai suurepäraselt paika jakenasti kokku kõlama. Nii sai laupäevapärastlõunane kontsert tugeva aplausi osaliseks.Peo jätkuks kostitati esinejaid ehtsate eestirahvustoitudega, mis kodumaast aastaid eemalolnutele tõenäoliselt üsna eksootiliselt maitsesid.(Abja rahvas igatahes oli ka väga rahul, ütles, etpole koduski iga kord nii head kartulisalatitsaanud) Siiri Känd laulis veel pikki tunde tantsuks,pidu oli tõeliselt lõbus ja lauljatele jätkus see hiljemCatthorpe'is hommikuni võimsa ühislaulmisegaühiselt kokkupandud suupistelaua taga, kus peetiplaane ka edasiste tegevuste osas. Eestlasi olikohal Inglismaa eri nurkadest, Šveitsist, Soomest,Belgiast- aga jälle kord leidus tõestamist väide, etõige eestlane laulmata ei saa, viigu elu teda kuhukanti iganes.

Pühapäeva hommikul laulsime veel kooskauneid jõululaule, nautisime viimast kordaCatthorpe Manori külalislahkete võõrustajate, kes

on muide aastakümneid sealkandiselanud lätlased- kokakunsti ja võtsimeette oma teekonna viimase etapi, millepealkirjaks sobiks "Mulkide seiklusedLondoni linna peal"- sest suurem osameist sattus sinnakanti esimest kordaelus- aga see oleks juba teine teema.Igatahes jõudsid abjakad suurematekadudeta elavjõus (kuid mittetehnikas, kuna mitmed fotokaameradütlesid nähtavasti kaunite piltiderohkuse peale varem või hiljem üles)õnnelikult koju ja tänavad kõigesthingest mõlemat Reeta, Toomast, ningteisi Inglismaa eestlasi, kes meidühistranspordi keerukustes orienteer-uda aitasid ja üksteist, kes me kõik niitublid olime ja alles kodus häälest äraläksime :)

Meie üllatuseks oli see, et ReetJärvik ning Toomas Ojasoo koos omatoreda sõpruskonnaga, Karin, Astrid,Tiiu, on sündinud Inglismaal, agamillise hoole ja armastusega nadajavad seal EESTI ASJA. See onsuper ja imetlemist väärt. Ja sedakõike ikka oma põhitöö ja pereelukõrvalt. Olge jätkuvalt tublid jaenergilised ning meie eestlastesüdames on teadmine, et me kohtumeveel.

Reet Kromelile soovime jätkuvat induja avanegu taevaväravad üha enam jaenam muusikale ning loomingulisteleideedele!Marje Kaaremaa – REE koori liige Eestist,Abja-Paluojalt

Eriliseks tegi REE koori projekti asjaolu, etlisaks koorile esines ka solist Siiri KändEestist. Siiri soololaulud vaheldumisikooriga koos esitatavate lauludega tegidkava põnevaks ning vaheldusrikkaks. Pealekoori esinemise lõppu esines Siiri ka

soolokavaga ning tõi tantsupõrandaleenamus kohalolijatest. Tagasiside publikultoli väga positiivne ning Leicesteri Eesti Majaeestvedajad kinnitasid, et kui tavaliseltlahkuvad pidulised juba kaheksa paiku, siisseekord jäädi kaunist lauljatari jaeestikeelseid tuttavaid laule kuulama, kaasalaulma ning ka tantsu vihtuma paljukauemaks.Siiri, millised emotsioonid Sa endagaLeicesteri Eesti Majast endaga kaasavõtsid?SK: Oli väga meeldiv, et olin kutsutudsolistina osalema. Pärast paari proovi REEkooriga toimus meil kontsert Leicesteri Eesti

Majas 26.novembril. Minu jaoks oli seevõimas ja meeldejääv kogemus- lauldakoos ühendatud-eestlaste kooriga, milleliikmed on pärit mitmetest erinevatestriikidest, kes nii vähese ajaga omandasidüsna raske repertuaari! Minu suurlugupidamine REE koori liikmetele sellisepühendumuse ja kauni esituse eest! Jamuidugi ka suur tänu Reedale kõige selletöö eest! Leicesteri Eesti Majast võtsinendaga kaasa väga kaunid jameeldejäävad emotsioonid! Nii kontserdist,korraldusest kui ka sealsetest meeldivatestja sõbralikest inimestest.Kuidas Sulle tundub, kas siinne eestlastestpublik oli ka kuidagi erinev publikust Eestis?SK: Inglismaa eestlaste publik erines veidisiiski publikust Eestis. Nimelt selles, et nadolid siiramad, sõbralikumad, tänulikumad jatundlikumad. Tuues nendeni kaunistmuusikat eesti keeles, oli kohati tunne, etteen midagi väga olulist ja vastutusrikast.Soe vastuvõtt kõigele sellele oli minu jaoksäärmiselt oluline ja emotsiooniderikas.Millal Sind taas Inglismaal kuulda ja nähasaab?SK: Loodan, et järgmisel aastal –jaanipäeva paiku ja novembri lõpu poole.Aga senikaua võib mind kuulda koos ReetKromeliga CD plaadil "Kasvada Lapseks",mis sobib kuulamiseks eriti jõuluajal ja CDplaadil "Amigo", mis koosneb eestikeelsestlatiino rütmidega tantsumuusikast. Infotplaatide kohta Inglismaal saab ReetKromeli käest.Ja otsas ta oligi- esimene REE koori laager.Lauljatel silmad särasid, sest koos oliveedetud toredalt aega nii seltskondlikultkui ka loomulikult koos musitseerides.Sisimas tunne, et koos oli korda saadetudmidagi väga erilist. Kindlasti tuli lauljatelejuurde palju enesekindlust, sestmuusikalises mõttes sai nihutatud piire,milleks arvati end suutelised olevat ningendid lauljatena ületatud.Sirli Sillasoo

24. detsember 1971Konrad Veempeapiiskopiks

Nagu kuuleme, on pea-piiskopi valimistel Rootsisära antud 69 häält,milledest üks tühistati.Abipraost K. Veem’ileantud 35 häält ja prasot R.Koolmeistetrile 33 häält.Seega on valitud peapiisk-opiks Konrad Veem.

6. jaanuar 1972Eestlasest Autosportlase eduNagu „Glamorgan Gazette”teatab, võttis Cardiffis elaveestlane Reinhold Perens, 23a. vana, osa R.A.C rahvus-vahelisest võidusõidust ja tulioma meeskonnaga – PortTalbot Motor Club, teiselekohale. Temale annetati 2400miilise sõidu eest vastavauhind.

14. jaanuar 1972Kriis jatkub Euroopas

Inglise uurimisinstituut NationalInstitute of Economic and SocialResearch märgib oma rapordis,et Lääne-Euroopas on oodatajärgmisel aastal üha suurenevattööpuudust ja hindade tõusu.Rapordis väidetakse, etrahvusvahelise rahanduskriisikiire lahendamine parandabainult osaliselt olukorda!!

LAULULUST, MIS E I TUN NE R I IG IP I IRE

Reet Kromel ja Siiri Känd

L E I C E S T E R T E R V I T A S U U T K O O R I

8 EESTI HÄÄL 17. detsember 2011

ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by the Association of Estonians in Great BritainToimetaja: Reet Järvik; Talitaja: Toomas Ojasoo; Kuulutuste esindajad: Bradfordis - Lydia Järvik; Londonis - Ida Lemsalu

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Tellimishind: £22 aastaks; välismaale £25. Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12); Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond; Müügikuulutused / reklaamid - £3 sm veerul

Tseki saajaks märkige “Estonian News”. Aaadress: 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Telefon: 0115 877 6877; e-mail: info@eestihaal.co.ukPrinted by Spotcolour, Alperton, London.

E E LS E I S VA DÜR I T US E D

JÕULU- JA NÄÄRIKUU

Eesti Päevaleht (Rootsi)Juhan Bersmann *19.11.1942Eestis; † 25.09. GöterborgisEndel Väin *19.02.1922Rakveres; † 25.10 StockholmisEmma Lilleste *20.10.1926Kaberneemes; † 5.11. MölndalisIlmar Põrk *21.19.1922; † 14.11Juho Arras *29.07.1942Tallinnas; † 16.11. StockholmisIlari Meerits *05.07.1929Mustjalas; † 16.11. StockholmisEesti Elu (Kanada)Vally Niidas (Kuusk) *06.06.1933Jõhvis; † 25.10 CollingwoodisEbba Põldmaa *02.04.1925Tsoorus; † 28.10 Sault Ste Marie’sTiio Blondahl (Mürk) *15.05.1933Tallinnas; † 29.10 MontrealisHella Mägi (Jaason) *19.01.1911Võrus; † 31.10 TorontosUno Hellak *12.06.1927 Tallinnas;† 31.10 Sudbury, OntariosUno Hellak *12.07.1927Tallinnas; † 03.11 SudburysÕie Kuris *20.02.1923 Väike-Maarjas; † 03.11 TorontosEduard Lepik *14.06.1923Tartumaal; † 04.11 TorontosValli Treikelder *25.09.1920Paaveres; † 08.11 VancouverisAlma Kadaja *17.05.1906; † 11.11Heljo Raiend *03.04.1928; † 17.11

Koidula Alajan (Koort) *09.11.1918Tartus; † 13.11 TorontosKersti Webster (Kangur)*29.04.1936 Tallinnas; † 21.11OntariosAadu Tooming *9.08.1924; † 27.11Leida Lindström *05.11.1916Harjumaal; † 28.11 TorontosVaba Eesti Sõna (USA)Yola Lusik *19.02.1934Tallinnas; † 12.10 PortlandisEvi Gulbenk (Olep) *05.1924Viljandimaal; † 25.10 NashvilleisErni Männi *28.12.1927Häädemeestes; † 31.10 N.J.Prof. Rein Kilkson *1.08.1927Tartus; † 31.10 HiinasNoore Keskküla *14.02.1915Venemaal; † 2.11 ConnecticutisMärt Riismandel *10.05.1943Põltsamaal; † 10.11 NY StateSilvia Jürisson (Kraavik)*16.09.1919 Vaivaras; † 18.11WisconsinisVera Tombak *12.02.1907Virumaal; † 18.11 New YorgisJakob Viks *02.04.1927 Rõuges; † 21.11 FloridasOlev Paul *16.10.1927 Tartus;

† 24.11 New York StateEesti Rada (Austraalia)Aloys Laasberg *31.08.1925Rakveres; † 10.10 Sydneys

Leinateateid teistest eesti ajalehtedest

Aastatellimus - £22-00

Tellija nimi: …………………………….…………………………………………..

Aadress:………………………………………….…………………………………

…..........................................................................Postiindeks:……………….Tšekid palume kirjutada “Estonian News” nimele ja saata – „Estonian News“, 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL.

Armast ema, vanema ja vanavanaema

SALME FREIBACH’isünd: 28.11.1919; Tartumaalsurn: 15.11.2011 Bradfordis

mälestavad

lapsed Tiiu, Toomas ja Tõnukoos lastelastega,

õde Leeni ja sugulased Eestis,Rita ja Mall perekonnaga

†

Kallist sõpra ja kaasmaalast

SALME FREIBACH’imälestavad leinas

Karin RästaLinda OstratLydia JärvikKalju Ellik

Sirje ja EinoEndla ja Harald

Klaus Ratnik peregaHilja ja Jim

†

Kallist sõpra

SALME FREIBACH’imälestavad leinas

Kadri, Toivo ja Linda Sakkos

†

Kallist sõpra

SALME FREIBACH’imälestavad leinas

Loreida, Ina, Erik ja Nina†

Eesti Hääl soovib sünnipäeva lastele õnne21. dets. Tiit Reigo25. dets. Klaus Ratnik29. dets. Linda Lembra30. dets. Aleksander Murd1. jaan. Helgi Öpik3. jaan. Evi Vink6. jaan. Ingrid Williams9. jaan. Richard Tofrik (juubilar)11. jaan. Ants Aug (juubilar)14. jaan. Meeri JeckalejsTähtpäevad24. dets. Jõululaupäev31. dets. Vanaaasta lõppSündinud22. dets. 1868 Jaan Tõnisson, riigitegelane24. dets. 1843 Lydia Koidula, luuletaja26. dets. 1803 F R Kreutzwald, kirjanik26. dets. 1953 Toomas-Hendrik Ilves30. dets. 1962 Paavo Järvi, dirigent1. jaan. 1799 F R Faehlmann, kirjanik2. jaan. 1890 Henrik Visnapuu, luuletaja7. jaan. 1916 Paul Keres, maletaja7. jaan. 1887 Oskar Luts, kirjanik9. jaan. 1891 August Gailit, kirjanikSurnud16. dets. 1982 Vilibald Raud, diplomaat21. dets. 1982 Ants Oras, kirjandusteadlane26. dets. 1933 Eduard Vilde, kirjanik31. dets. 1949 Raimond Valgre, helilooja5. jaan. 1977 Artur Adson, kirjanik8. jaan. 1954 Eduard Wiiralt, graafik9. jaan. 1945 Jüri Uluots, riigitegelane11. jaan. 1909 K.A.Hermann, keeleteadlane13. jaan. 1907 Jakob Hurt, rahvaluuleteadlaneMälestame Inglismaal lahkunud19. dets. 1998 Salme Aareandi21. dets. 1990 Are Helbemäe1. jaan. 1985 Liki Toona, lavastaja ja näitleja4. jaan. 1970 Ilmar Kaasik, sõjaväelane4. jaan. 1972 Lehte Lembra8. jaan. 1999 Adolf Hanssoo13. jaan. 1997 Rene Beermann

Ees t i k e e lne Jõu lu juma la t e en is tus to imub23 . De ts embr i l k e l l 16 :00 , Roo ts i l u t e r l i kus k i r i kus ,

6-11 Harcour t St r e e t w1h 4agt e en ib õp . Lag l e He in la ; Lau lub LES Segakoor

L ä h i m m e t r o o j a a m : E d g w a r e R o a dP ä r a s t t e e n i s t u s t o n k i r i k u s k o h v i l a u d

17 . De ts embr i l , k e l l 14 :30Church o f t h e Mar tyrs , 19 Wes t co t es Dr ive . l e3 0qt

t e en ib õp . Va ldo Lus t

18 . de t s embr i l k e l l 15 :00 ; t e en ib õp . Va ldo Lus t

Soovin tellida “Eesti Häält”aastaks 2012.Postikulud tõusevadaprillikuus ja selle tõttu olemesunnitud hinda tõstma £22peale.Kui juhuslikult saabus teileselle lehega meeldetuletusaga olete juba maksnud siispalume meile teatada.

ABISTAMISE KOMITEE LONDONISkutsub teid Eesti Majja Londonis ja palub teie lahket osavõttuuue aasta lõunasöögist 22. jaanuaril, kell 13:00 kus saate

jälle maitsta eestipärast toitu ja vestelda sõpradega.Lõunasöögi hind £7.00 (kuni 10-a vanustele tasuta)Osavõtust palutakse teatada pr Ida Lemsalule - 020 8893 3816või email adelies@btinternet.comToimub ka loterii ja annetused loteriivõitudeks on oodatud. Lastelemängunurk avatud.

Eesti Maja Londonis, 18 Chepstow Villas, London W11 2RB

LEICESTERI EESTI MAJA366 Fosse Road North, Leicester LE3 5RS

Tel: 0116 251 672731. detsember Vana aasta ärasaatmine21. jaanuar Maja peakoooslek kell 17:0018. veebruar Vabariigi aastapäeva tähistamine 17:00

Baar on avatud reedeti 18.00 kuni 22.00 ja pühapäeviti 12.00 kuni 15.00Müügil: Viru Õlu (£30 kast), Saaremaa, Viru Valge ja Vana Tallinn.

Pidulik Vabariigi aastapäeva jumalateenistus ja Londonikoguduse 65. aastapäeva tähistamine toimub neljapäeval,23 . veebruar i l 2012 , k e l l 17 :00 . Soome Meremees t e

Kir ikus , 33 A lb ion Str e e t , Rothe rh i th e s e16 7hzTeen ivad Vä l i s-Ees t i p i i skop Andres Tau l ;

õp . Lag l e He in la j a p i i skop Jana Jeruma-Gr inbergaV a b a r i i g i a a s t a p ä e v a j u m a l a t e e n i s t u s

to imub l aupäeva l , 25 . veebruar i l 2012Teen ib Vä l i s-Ees t i p i i skop Andres Tau l

IES ‘TULEVIK’2012 Aastakava

9 - 11. märts Seltskondlik nädalalõpp25-27. mai Seltskondlik nädalalõpp26. mai 38 aastapäeva pidulik õhtusöök ja tants12-18. august Laste Suvelaager18. august Rahvapidu

Catthorpe Manor, Catthorpe,Rugby, LE17 6DF

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, Bradford BD8 7BY. Tel: 01274 544221

18. detsember Jõulujumalateenistus - kell 15:00Jõulupidu - kell 17:00

31. detsember Vana aasta ärasaatmineEesti Kodu baar on avatud:E: 20:00 - 24:00; K: 11:45 - 14:15 ja 18:00 -24:00;R: 18:00 - 24:00; L: 12:00 - 14:00; 17:00 - 24:00;P: 13:00 - 17:00 ja 20:00 - 23:00

Müügil: Saku Õlu, A le Coq, Kiss, Viru Valge; Saaremaa, Vana Tallinn