Upload
eesti-kaubandus-toeoestuskoda-estonian-chamber-of-commerce-and-industry
View
214
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Pilvetehnoloogia seminar 26.09.2012
Citation preview
Pilvest – võimalused ja ohud
Baltic Computer Systems Enno Veikesaar
Cloud computing = Pilveraalindus
• Pilveraalindus on
internetipõhine raalimine,
milles vastavalt vajadusele
kasutatakse jagatud ressursse,
tarkvara ja teavet.
o Interneti tehnoloogiad
o Skaleeritav ja paindlik
o Jagatud teenused
o Teenusele baseeruv
o Hinnastamine kasutusajapõhine
Inimesed pilvest • Pilveraalimine on aktuaalne ja paljusid teema, aga
inimesed on segaduses – mis asi see „pilv“ ikkagi
on?!
• Gartner viis läbi küsitluse – 318 vastajat andsid
küsimusele „Mille põhjal teie organisatsioon eristab
pilveraali teenused?“ järgmisi vastuseid: o 23% — Ligipääs üle interneti
o 21% — Võimalus kasvada või kahaneda ja maksta vastavalt kasutusele
o 20% — Mitu klienti kasutavad teenust samaaegselt
o 10% — Pole opereerimist ega administreerimist
o 9% — Puudub esmane investeering
o 6% — Maks-nagu-kasutad finantsmudel
o 5% — IT seadmed asuvad tööruumidest väljas
o 5% — Tarnija kasutab sellist terminoloogiat
Privaatne pilveraalimine
• Pilveraalimise vorm, mida kasutatakse ühe organisatsiooni
poolt
• Virtualiseeritud IT’ga ettevõtete loomulik evolutsiooniline areng
• Enamus suurematest ja keskmistest
loovad just privaatseid pilvelahendusi
o Üleminek nõuab IT organisatsioonidelt
oma tegevuse ja tulemuste mõõtmise
ümbermõtestamist
Pilveteenuste vertikaalsed kihid
• Pilveraalimine jaguneb viide
kategooriasse, kuues tegeleb kontrolli ja turvalisusega
IT taristu teenusena - IaaS
Tarkvaraplatvorm teenusena - PaaS
Tarkvarateenusena - SaaS
Infoteenused
Äriprotsessi teenused
Hal
du
s ja
tu
rval
isu
s
Amazon teenused Vmware vCloud
MS Windows Azure
Google App Engine MS Windows Azure
Platform Force.com
MS Office 365 Google Gmail
MS CRM Online Salesforce.com
LotusLive
Pilveteenuste horisontaalkihid
Ärisektoris erinev lähenemine
Ettevõtted näevad pilve oma tehnoloogi-lise strateegia laiendusena
IaaS
IaaS
PaaS
SaaS
BPaaS
PaaS
SaaS
BPaaS P
riv
aatp
ilv
Av
alik
pil
v
Av
alik
pil
v
Pri
vaa
tpil
v
Kõik ülejäänud näevad pilve kliendi teenuse-platvormina
Ettevõtte IT vaatepunkt Kõik ülejäänud
Pilve võimalused
• Kiirus – kuidas kasutada pilve muudatuste lihtsamaks,
kiiremaks ja efektiivsemaks juurutamiseks?
• Kulud – kuidas vähendada opereerimise/käivitamise
hinda, st kuidas kulutada efektiivsemalt?
• Lihtsustamine – kuidas vähendada keerukust, st
lihtsustame oma tööd?
• Fookus – kuidas fokusseerida rohkem sellele, mida on
vaja teha ja vähem sellele mida pole?
• Võimendus – kuidas jagada oma oskusi/teadmisi
teistega?
• Innovatsioon – Kuidas teha asju, mida enne ei saanud
või ei osanud?
Riskid
Potentsiaalsed riskid ja kulud
• Turvalisus – kuidas veenduda oma äriprotsesside ja info
turvalisuses?
• Läbipaistvus – kas oleme veendunud, et tarnija teenus pakub
meile lisaväärtust?
• Garantii – kuidas saame olla veendunud, et tehnoloogia ja teenused töötavad pidevalt ja efektiivselt?
• Usaldusväärsus - kuidas saame olla kindlad, et me ei seo
ennast teenusepakkujaga, kes ei suuda meie teenuseid
juurutada?
• Integratsioon – kuidas saame kasutada erinevate pakkujate
teenuseid nii, et need ühilduvad omavahel?
• Finantsid – kuidas saame olla veendunud, et teenuse
finantsmudel on kogu aeg efektiivne?
Gartneri prognoos
Mis hoiab tagasi? • Kliendid eeldavad pilveteenustelt madalamat hinda ja
praegusega võrreldes sama või paremat kvaliteeti. Klientidel pole mitte ainult lootused, vaid ka kartused.
• 2011.a tegi Gartner küsitluse: „Millised on kolm kõige suuremat muret seoses pilveraalimise rakendamisel?“ (Küsitluses osalesid 318 pilveteenuse kasutavat ja 332 plaanivat ettevõtete üle maailma.)
• Valik vastuseid: o 48% (kasutajad)/47% (plaanijad)—Teenuse turvalisus
o 43%/35% — Mure andmete asukoha, privaatsuse ja ligipääsu turvalisuse pärast
o 34%/27% — Hinna ebakindlus või muutuvus
o 29%/26% — Ebaadekvaatsed teenuste tasemed
o 26%/27% — Suurenenud äririsk
o 25%/29% — Tehnoloogia üle kontrolli oluline vähenemine
o 22%/25% — Ebapiisavad pilveteenuste standardid
Infohaldusteenused
Baltic Computer Systems
Infohaldus ja pilv?
Kui palju töö tegemiseks
vajalikust infost on töötaja peas?
1980 75%
2000 15…20%
2010 < 10%
Robert Kelly, Carnegie-Mellon
University
Halb infohaldus kulutab palju raha
• 35-50% organisatsiooni sisesest infost ei ole keskselt kättesaadav o vaid asub erinevates erirakendustes, töötajate oma
arvutites jne
• Kontoritöötaja kulutab päevas kuni 2,3 tundi = ligi 25% tööajast olulise tööalase info otsimisele. o 2,3 tundi päevas on > 5000 EUR (80 000 EEK)
palgakulu aastas (rääkimata loomata jäänud väärtusest kliendile jms)
IDC White Paper “ The High Cost of Not Finding Information 2010 www.futureworkplace.com
Tüüpilised tänased hädad • Info väga mitmes asukohas
o Oulooki ühiskaustad
o Meilid
o Failikettad
• Otsing ei tööta
• Infovahetus – failid meili lisana
• Suuremaid pakkumusi oli keeruline koostada
• Dokumendihalduse teemad
• Koosolekute memosid ei leia üles
• Pidev ebaselgus, kellel on kriitilisele infole ligipääs
INFOHALDUS!
Tüüpilised lahendused • Sisuhaldus
o Erinevad andmebaasid, registrid, loendid keskselt kättesaadavaks ja
hallatavaks
o Näited: Kirjade register, Varuosade kataloog, reklamatsioonide register, Tööde loendid, Kvaliteedikäsiraamat
• Mugav ja ühtne kasutajaliides
o Intuitiivne visuaalne infoesitlus
o Kerge kiire otsing üle kogu kättesaadava info
o Paindlik kasutajate ligipääsuhaldus
Näited: Intranet jms infoportaalid. Veebilehitseja-sarnane kasutajaliides mistahes süsteemidele.
• Töövood ja ühistöö
o Töövood, protseduurid
o Ühistöö dokumentidega
o Projektitöö ruumid veebis
Näited: Kulude kooskõlastamise töövoog, projektitöö portaalid.
• Ärianalüüs
o Andmete koondamine ja analüüs väga erinevatest allikatest
o Terviklik juhivaade
Näited: Juhi “armatuurlaud” (dashboard) , Aruandlus nõukogule
Infohaldus – see on nagu
SUUR LADU!
Tase 1: Infolao korralduse
määrab tehniline vorm
Teksti- failid
Pildifailid
Tase 2: Infolao korralduse
määrab tööprotseduuri sisu
Dokumendid
Task’id
Meilid
Kalendri-sündmused
Aga meie töö ei ole korraldatud nii! Töö on korraldatud sisuliste töö valdkondade järgi!
Kaasaegses laosüsteemis näeb see välja nii:
vt KIVA Systems//www.youtube.com/watch?v=aI_YQp3zoo8
Ettevõtte äriportaal
ongi lihtsustatud Kiva System
ettevõtte elektroonilises dokumendi-
ja infohalduses
• toob kätte selle info, mis on vajalik just
antud töölõigus, sõltumata selle info
vormist ja asukohast infosüsteemis.
Äriportaali ülesehitus
Äriportaali „laoühikuteks“ on kõik erinevad
infoüksused, mida arvutis saab luua ja
viidata:
• Dokumendid, failid (tekstid, tabelid, pildid,
videod jne)
• Tarkvaraprogrammid
• Lingid veebi, ajaveebi
• Meilid, kalendrisündmused, kontaktid
• Vikid, uudistevood
Äriportaali ülesehitus
Äriportaali „ladu“ on süstematiseeritud ettevõtte tegevusvaldkondade / (ISO) tegevusprotsesside alusel
Näiteks: o Tootmisinfo ladu
o Personaliinfo ladu
o Turundusinfo ladu
o Finantsinfo ladu jne
Iga „ladu“ on süstematiseeritud lähtuvalt töökorraldusest antud valdkonnas:
Näiteks: o Valdkonna üldinfo
o Viited ja lingid kõigile vajalikele tarkvaradele, veebilehtedele jms
o Töövood ja ühistööruumid vastavalt valdkonna vajadustele:
• Projektitöö ruumid
• Dokumentide ühisredigeerimine jms
o Teadmusbaasid
Paar slaidi BCSi äriportaalist
• Tänan!