Õpime uusi termineid: mis on NUTIKAS?

Homne päevfinantstehnoloogias

Amrop: uus maailm vajab uusi juhte, uutmoodi mõtlemist

Kuidas juhtidaüle maailma

asuvatmeeskonda?

Muutuv maailm: kaupmehed enam ei müü, nad aitavad osta!

Keskmine kütusekulu alates 6,4 l / 100 km, keskmineCO2-heide alates 145 g/km. Foto on illustratiivne.

4

Äppi, kui hea

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee/mobiil ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Laadi LHV mobiilipankoma telefoni ja proovi järele

Värskeltütlev kääne ehk innovatiivTänavuse emakeelepäeva paiku hakkas interne s ringle-ma üks vahva nimekiri uutest käänetest, mis võiks olemas-olevale neljateistkümnele täiendust pakkuda. Teiste seas oli värskeltütlev kääne ehk innova iv.

Võtsimegi sõnal sabast ning panime selle uue, värskeid tuuli kajastava ajakirja nimeks.

Täna, trükisooja ajakirja käes hoides, julgen väita, et mi-dagi niivõrd värskeltütlevat pole ma ammu kohanud – see ajakiri on tõeliseid uudiseid otsast ääreni täis ja neid on siin kõvas rohkem kui mõnes igapäevases uudistevälja-andes. Kas teie teadsite, et ajal, mil kõik kanalid on täis ju e isesõitvate autode peatsest tulekust, on isesõitvad tõstukid täies reaalne nähtus – et annadki õhtul tõstu-kitele ülesande kä e ning hommikul tööle tulles on kaup ühest kohast teise liigutatud? Või et siinsamas, meie kõigi silme all, on Ees Post kasvanud ajalehepoisist nu kaid lahendusi pakkuvaks high-tech-e evõ eks, kel turuks terve maailm? Või sellest, et üks Ees s tegutsev Euroopa suurpank, oma olemuselt iga väärikas ja ehk isegi kon-serva ivne, korraldab juba aastaid oma töötajatele Ga-rage48 tüüpi hackatlon’e, millest on võrsunud nii mõnigi innovaa line toode/teenus – värskeima näitena panga enda innovatsioonikeskus, kuhu igaüks saab looma tulla?

Või seegi, et tänu Adapteri nimelisele veebilehele saab üks e evõtja oma probleemile lahendust otsida tervelt 3000 teadlase kaasabil? Rääkimata erinevatest toetus-test, mis selleks kõigeks e e nähtud ning mida pea igaüks küsida võib.

Innova ivil on peaaegu et käega katsutav uudis ka elektriliine remon vatele inimestele – teie pääsete juba lähiajal liinide jalgsi inspekteerimisest! Teistele selgituseks nii palju, et ega selles teates muidu polekski uudist, aga ainuüksi Ees s on elektriliine 66 000 kilomeetrit, Euroo-pas ligi 10 miljonit!

Loomulikult ei saa üks innovatsiooniväljaanne mööda IT-maailma uutest suundadest ning… aga mis ma siin ikka heietan, eri innovaa line see tegevus küll pole!

Head lugemist!Villy Paimets

Projek meeskond:Villy Paimets, Kirke KlemmerKadri Penjam, Keili ParveKujundaja: Joel IdavainVäljaandja: Bonnier2B

www.bonnier2B.ee

Trükk: AS PrintallToimetus ei vastuta reklaamteks de sisu ega keelekasutuse eest.

Sisukord ETTEVÕTTE ARENG

6 Kasvada saab hea eeskuju najal7 20 Eesti parimat idufirmat8 73 miljonit eurot Eesti ettevõtete tootlikkuse kasvatamisele10 Koostöö teadlastega annab ettevõtte arenguplaanidele uue hoo14 Õpime uusi termineid: mis on NUTIKAS?16 Õpime uusi termineid: mis on ADAPTER?18 STACC paneb andmemassiivid kasumlikult tööle20 Veebimessid ja veebiüritused – uue ajastu instrumendid?

JUHTIMINE

22 Taavi Veskimägi: firmade arengut pärsib halb juhtimine23 Parim, mida ettevõtte nõukogu teha saab24 Amrop: uus maailm vajab uusi juhte, uutmoodi mõtlemist26 8 põhjust, miks hea töötaja sinu ettevõttest lahkub

TÖÖKESKKOND

28 Uus kontor: Keni ja Jani tööruumid ulmefilmist30 Kuidas oma varadest viimast võtta?

KOMMUNIKATSIOON

32 Kuidas panna reklaam tarbija aju tähelepanufiltrit läbima?34 Kuidas juhtida üle maailma asuvat meeskonda?

PANGANDUS

36 SEB innovatsioonikeskus pürib ambitsioonikeskuseks38 Homne päev finantstehnoloogias

LOGISTIKA

40 Isesõitvad autod on tulevik, isesõitvad tõstukid aga olevik42 Millal sai postipoisist tehnoloogiafirma?44 Kogu maailm plaanitakse ümber kujundada

INFOTEHNOLOOGIA

48 Äritarkvara aitab teenida enam kasumit! Kuidas?50 Tulevik on andme-Eesti päralt52 Muutuv maailm: kaupmehed enam ei müü, nad aitavad osta!54 IT-valdkonnas eelista vettpidavaid lahendusi

ENERGIA

56 Samm kvaliteetsema, töökindlama ja säästlikuma elektrivõrgu suunas58 Google tahab hakata lendavaid tuuleparke ehitama

Väljaanne valmis koostöös asutustega: EAS, Ees Teadusagentuur, Tartu Ülikool, Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ, OnlineExpo, Amrop Ees , Reminet OÜ, SEB AS, LHV Group AS, Willenbrock Bal c OÜ, Ees Post AS, Erply, Nixor EE AS, H2R Solu ons, Hepta Group Energy OÜ

6 7

ETTEVÕTTE ARENG

Kasvada saab hea eeskuju najal

20 Eesti parimat idufirmat

Ees on kindlas Euroopas unikaal-ne riik. Oleme suutnud teha asju, millega teised riigid ei ole nii häs hakkama saanud. Me oleme panustanud kaitsekulutustesse 2% SKPst, mis on ka Saksamaa jaoks eeskuju. Meil ei ole rii-gil võlgu. Meie lapsed on PISA uuringu järgi maailma ühed targemad.Kuid meie e evõtlus on väsinud. Kasvu, mis meid rahuldaks, ei paista kuskilt. Särtsu ei ole. Väsinud on ka suur hulk e evõtjaid. Loomulikult on maailmamajandus olnud pikka aega samu heitlik, kuid siiski – me tahame rohkem, paremini, innukamalt. Kuidas selleni jõuda?

Kõige olulisem on leida endale õiged eeskujud, õiged suunanäitajad ja sihi-seadjad, keda jälgides tekib tunne: see on võimalik! Saavutada midagi erakordset ja lahedat. Ühest küljest on see tões nii, et koore riisub esimene. Kuid teisest küljest oleme näinud, et kui mõni sektor on edu-kas, aitab see edukaks muutuda ka teis-tel samas sektoris tegutsejatel. Skype’ile järgnesid GrabCAD ja Transferwise ning paljud teised tublid tegijad.

Kindlas ei tasu piirduda ainult nn uue majanduse ja IT-näidetega. Hansapanga teedrajavast kontseptsioonist läks Ees majandus hooga käima. Paljud pangan-dushuvilised e evõtjad püüdsid nende eeskuju järgida – päris sarnast edu nad ei saavutanud, kuid jõudsid siiski arvestata-vate tulemusteni. Originaal on originaal, kuid head koopiad on samu ilma teinud.

| Millega edu mõõta?Eeskujud on e evõtluses trendiloojad, suunanäitajad – nad valivad välja õiged sihid, mille poole pürgida ja mis aita-vad õnnestuda. Õigeid sihid ei ole sugu-gi ala iseenesestmõistetavad ja need muutuvad ajas. Aastaid oli selleks sihiks kasum, kuid infotehnoloogia ja idufi rma-de ajastul on klien de arv ja nende kasv

esmatäh s – küll neid õnnestub kunagi ka rahaks keerata. Kahjumis e evõ ed on väga väärtuslikud? Võib vabalt nii olla. Vähemalt mõnda aega.

Kindlas ei saa me öelda, et Ees vaev-leb eeskujude puuduses. Meil on piisav hulk erakordselt edukaid e evõ eid eks-pordisektoris, sh traditsioonilises majan-duses. Mulle tundubki, et kui mõni edu-kas e evõte sünnib ja see saab üldteada tõeks, tahavad kõik saada tema sarna-seks, kuid siis, kui me ta avastame, on ta juba nii kaugel, et teda ei õnnestu püüda. Kinnisvaraarenduses leiab sellist trendi ehk kõige enam.

E evõtluses on päris keeruline lei-da üles valdkond, kus uutele tulijatele on uks lah , et mi e öelda pärani. Pal-jud ärivaldkonnad on meeletult kõrge sisenemisbarjääriga – tööjõumahukad, nõuavad suuri investeeringuid. Või siis on valdkonna konkurents sedavõrd he, nt restoraniäris, et paljas mõte, et seal võiks edu saavutada, tundub uskumatu. Samas on maailm suur ja lai ning julge-mad vaatavad suurematele või areneva-tele turgudele, kus ruumi jagub kõigile uutele ideedele.pankadega, vaid soovib paigutuda panga

| Raha juurdeViimasel ajal ei ole eestlasi köitnud ka börsid, aktsiad ning muud e evõ e tu-ruväärtust mõõdupuuks pidavad inst-rumendid, vaid suur hulk raha istub de-posiidis. Me vajame eeskujusid ka selles vallas.

Loomulikult on sajanditevanuseid pe-ree evõ eid, mis toimivad nagu kella-värk, kuid on ka äriühinguid, mis börsile minemata oleksid pidanud rahvusvaheli-sest edust loobuma. Oluline on leida üles oma e evõ e jaoks parim eeskuju, mis aitab jõuda seatud sihini.

E evõtluse innustamise vajadus on olnud polii kute sõnades sage hääl-te püüdmise õng. Kuid millist eeskuju saavad Ees e evõtjad riigilt? Praegu kindlas mi e parimat. Riik käitub üsna ootamatu partnerina ning seega võib öelda, et Ees e evõtjatel on jalgealune muutunud soiseks. On see siis lubatud sotsiaalmaksumäära kosmee line alane-mine, mis viimasel hetkel kaotatakse, või muud kiirtööna valmivad e evõtluskesk-konna muudatused. Maksusüsteemi võib ja tulebki muuta, et see vastaks konku-rentsikeskkonnale ja riigi sih dele, kuid kiirustades tehtavad muudatused kanna-vad pigem vajalike summade kokkukraa-pimise märki. Kuidas innustab riik e e-võtjat välisturgudel, kuid koduturul peab kiirelt reageerima lühikese e eteatami-sega saabuvatele maksumuudatustele ja ärikeskkonna regulatsioonide kasvule? See sunnib e evõtjaid suurte plaanide ja eesmärkide asemel tegelema kohaliku keeristormiga, mis palju väärtust ei loo.

Samas on kurb muidugi, et palju sel-liseid riike, kellest eeskuju võ a, nüü-disajal ei olegi. Polii lised tõmbetuuled mõjutavad e evõtlust nii USAs kui ka Euroopas. Sa võid ju otsustada, et ehi-tad kuhugi uue tehase, kuid vabalt võib juhtuda, et aasta või paariga on keskkond sedavõrd muutunud, et sul ei tasugi seda tehast käivitada.

Majanduses on häid eeskujusid siiski palju rohkem kui polii kas. Äriinimesed on pühendunud, kirglikud ning tahavad eesmärgi saavutada ala ja kogu hingega asja juures olles.

Võib-olla peaksime ka Ees s muutma vaatenurka – mi e polii kud ei ütle, kui-das saavutada majanduskasv ja parem heaolu, vaid e evõtjad ütlevad, mida riik peaks tegema, et seda saavutada? Seda siis siiralt, mi e lihtsalt näiva kaa-samisena.

Ranno Tingas. Foto: Andres Haabu

Eestis on edukaid ettevõtteid küllalt - nende edu ai-tab uutel tulijatel tuule tiibadesse saada, kirjutab EY partner Ranno Tingas.

Eesti ja välismaised investorid valisid välja 20 kõige lootustandavamat idufirmat, millel on potentsiaali saada uueks Skype’iks või Transferwise’iks.

Allikas: Äripäev20 parimat fi rmat valisid idufi rmade võistlusel välja Ees äriinglite võrgus k (EstBan) ja Contriber.

EstBani juhatuse esimees Heidi Kakko ütles, et nad analüüsisid kõiki e evõ eid põhjalikult, hinnates sealjuures e evõ e meeskonda ning kuidas suudetakse prob-leeme lahendada ja tulemusteni jõuda.

„Need idufi rmad, mis suutsid innovaa- liselt lahendada päris probleeme suurel

turul, said kõrgema hinde,“ ütles Kakko.

Nendel idufi rmadel tasub see aasta silm peal hoida! E evõ ed on reastatud tähes kulises järjekorras ja lisatud lühi-dalt nende tegevusvaldkond.

Autolevi-autode Airbnb.Ampler Bikes-elektrijalgrattad linnas liikumiseks.Capster-vabastab pidevast nohust.Deekit-online tahvel.Dermtest-sünnimärgi kontroll.DreamApply-(välis)tudengite kutsumine ülikooli.Festivality-tööriist ürituste korraldajatele.INZMO-trikivaba kindlustus.Leansite-loob korra ehitusplatsile.Nevercode-tööriist äppide arendajatele.Nordic Automation Systems- tööstusautomaatika

arendusettevõte.Palleter-täidab tühje otsi sõitvad kaubaautod.RebelRoam-annab reisijatele avalikus transpordis jms wifi.Shipitwise-aitab logistikat korraldada.SportID-aitab firmadel töötajatele sporditeenust pakkuda.SprayPrinter- sisekujundustööriist.Tebo-tööriist õpetajatele.Traff el-leiab kõige soodsamad reisid.RangeForce-aitab küberkuritegevusega võidelda.Weps-lubab ise teha ilusa ja lihtsa veebilehe.

Milline idufirma võib olla järgmine selline edulugu nagu Skype? Foto: Shutterstock

Allikas: Äripäev

8 9

ETTEVÕTTE ARENG

73 miljonit eurot Eesti ettevõtete tootlikkuse kasvatamisele

Algusaastate lihtsa rahajagamise juurest on EAS kasvanud e e-võtlussektori arendajaks, pakku-des eelkõige ambitsioonikatele ja heade kasvuväljavaadetega e evõtetele rahali-se toe kõrval ka kompetentse, eksperte.

Näiteks sobib häs EASi eelmise aasta alguses avatud 73 miljoni eurose mahuga e evõ e arenguprogramm, mida rahas-tatakse Euroopa Regionaalarengu Fon-di vahenditest ning millega soovitakse suurendada nende e evõtete arvu, mille abiga on Ees l järgmiste aastate jooksul välja pakkuda arvestataval määral läbi-murdelisi tehnoloogiaid, tooteid ja tee-nuseid.

EAS ise ütleb, et see arenguprogramm on uus lähenemine e evõtete toetami-sele, kus hinnatakse pigem e evõ e olu-korda ja seejärel suunatakse vajadusel konsultan de ja mentorite abil tähele-panu kitsaskohtadele, arengu- või toote-arendusvõimalustele. Kokkuvõ es peaks programmis osalev e evõte EASi abil kokku panema senisest ambitsioonikama ja pikemalt e e vaatava arenguplaani.

| Kuid vaatame sellele programmile põhjalikumalt silma. Esiteks, kes saab selles osaleda?E evõ e arenguprogrammi eesmärk on suurendada kiirelt kasvavate, välisturgu-del konkurentsivõimeliste Ees e evõte-te arvu, kes tegelevad tootearendusega ning kes on valmis maksma oma töötaja-tele kõrgemat palka.

Täpsemalt – arenguprogramm on mõeldud vähemalt kolmeaastase tege-vusajalooga ambitsioonikatele e evõ-tetele, kes soovivad kasvada ning kellel

on valmisolek investeerida. Eelduseks on ekspordikogemuse olemasolu ja vähe-malt kaheksa töötajat.

Seejuures tuleb kindlas tähele panna, et e evõ e arenguprogrammis osalemi-ne ei tähenda niivõrd raha taotlemist ja saamist, vaid just igakülgset abi e evõ e strateegilise vaate ja pikaajalise plaani paika saamiseks. EAS lubab, et tegeleb iga e evõ ega individuaalselt. Plaani elluviimisele saame kaasa aidata kõigi meie pakutavate teenustega, kombinee-rides neid konkreetse e evõ e vajadus-te järgi.

Tänaseks ei ole Eestis ilmselt ühtki ettevõtjat, kes ei teaks Ettevõtluse ArendamiseSihtasutust (EAS), kuid kas me ikka teame, mida täpselt EAS pakub?

Tiina Kalju. Foto: Ingrid Tsirel

Foto

: Sh

utt

erst

ock

Küsimustele vastas EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tiina Kalju

Meil tekkis võimalus näha oma firmas potentsiaali, mida me ise ei oleks kujutledagi julgenud. Ettevõtte arenguprogramm andis meile julgust unistada.

Yeari brändi looja ja ettevõtte omanik Raivo Holm

Ettevõtte arenguprogrammis osalemine on andnud meie ettevõttele võimaluse kiiresti muutuvas ärikeskkonnas oma strateegiad üle vaadata.Paide Masinatehase juhatuse esimees Jaan Meikup

Ettevõtte arenguprogrammi sihtgrupp on vähemalt 3 aastat tegutsenud 8 või enama töötajaga tööstusettevõte või samadele nõuetele vastav teenindusettevõte, mis panustab nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadesse. Ettevõte saab kasutada personaalse kliendihalduri, diagnostiku ja mentori teenuseid, kes tunnevad ettevõtte teekonda ning oskavad avada vajalikke uksi või anda ekspertnõu.

Ettevõtte arenguprogramm koosneb kolmest etapist:• ettevõtte hetkeolukorra

ja arenguvajaduste kaardistamine (kestus 1–2 nädalat);

• arenguplaani ettevalmistus ja koostamine (kestus kuni 6 kuud);

• arenguplaani elluviimine (kestus kuni 3 aastat).

Arenguprogrammi kogueelarve on 73 miljonit eurot ning selle eesmärk on suurendada:• kiirelt kasvavate

ja välisturgudel konkurentsivõimeliste Eesti ettevõtete arvu;

• tootearendusse panustavate Eesti ettevõtete arvu;

• Eesti ettevõtete arvu, mis on valmis maksma kõrgemat palka oma töötajatele.

Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonda kvalifitseerub projekt, mille tulemusena kasvab ettevõtte tootlikkus, sest:

• ettevõtte põhiprotsesside automatiseerimiseks on rakendatud info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiat, luuakse selle rakendamise abil uus või muudetakse oluliselt olemasolevat toodet-teenust;

• valmib tervise valdkonda kuuluv uus või oluliselt muudetud toode-teenus, mis aitab inimesi kaasata tervise säilitamisesse ja/või tõsta raviteenuste efektiivsust ning kättesaadavust;

• valmib materjalitehnoloogiamõistes uus või oluliselt muudetud materjal või tootmistehnoloogia, mis on kasutatav töötlevas tööstuses;

• valmib biotehnoloogia valdkonda kuuluv uus või oluliselt muudetud toode-teenus (või on tegemist toidutoorme, põlevkivi või muu loodusliku toorme oluliselt kõrgema väärindamisega);

• valmib uus toode või teenus, mille tulemusena on võimalik elamuehituses kasutada põhikonstruktsioonides puitu, rakendatakse tarku ehituslahendusi või ehituse digitaliseerimist.

2000. aastal loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.

EASi kaugem eesmärk on aidata kaasa Eesti kujunemisele üheks konkurentsivõimelisemaks riigiks maailmas.

Lühidalt öeldes toetab e evõ e aren-guprogramm e evõtete pikaajalist lä-bimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist, innovatsiooni rakendamist ja eelkõige tootearendust.

| Kuidas programmis osalemine välja näeb?Esmalt läbib iga programmis osalev e e-võte hetkeolukorra ja arenguvajaduste kaardistuse, mis kestab 1–2 nädalat. See-järel nõustab e evõtet kogenud diag-nos k ja/või mentor, kellega koostöös pannakse ligi poole aasta jooksul kokku e evõ e pikaajaline arenguplaan, mis hõlmab uute toodete või teenuste aren-dust. Kui toode on valminud, saab abi ka toote intellektuaalomandi kaitseks ning toote müügi- ja turundustegevusteks (ka messidel ja näitustel osalemiseks). Aren-guplaani elluviimiseks kulub tänasel hin-nangul kuni kolm aastat.

Ja kui kõik on kulgenud plaanipäraselt, on e evõ e arenguprogrammi tulemu-sena olulisel määral kasvanud e evõ e tootlikkus, eri heal juhul on see turule tulnud ainulaadse toote või teenusega maailmas.

10 11

Koostöö teadlastegaannab ettevõtte arenguplaanidele

uue hoo

Mida keerukamaks muutub e evõte-te tegevus rahvusvahelistes väär-tusahelates, seda spetsiifi lisemaid tead-misi on neil vaja. Et palju valdkondlikku spetsiifi list teadmist on teadusasutustes juba olemas, siis selle asemel, et paisuta-da e evõ e töötajaskonda, on e evõ el oluliselt odavam ja mugavam teha ak iv-set koostööd teadusasutustega.

Ees teadusasutused suudavad pakku-da e evõtetele mitmekülgset tuge. Olgu siinkohal näiteks uute tehnoloogiate väljatöötamine, äriprotsesside op mee-rimine, toodete või teenuste kestliku di-saini loomine või töötajate teadmiste ja oskuste parandamine.

TÜ helirõhu arvutisimulatsioon. Sinine madalam, punane kõrgem.

ETTEVÕTTE ARENG

Ettevõtte edu üks võtmekohti on konkurentidega võrreldes paremate toodete ja teenuste pakkumine. Üksnes odavam hind on tõenäoliselt ajutine lahendus, püsivama eelise annab ikka parem teostus. Selle saavutamiseks on üks võimalus kaasata arendustegevusse ka teadlased.

Eesti teadusasutused suudavad pakkuda ettevõ-tetele mitmekülgset tuge. Olgu siinkohal näiteks uute tehnoloogiate väljatöötamine, äriprotsesside optimeerimine, toodete või teenuste kestliku disaini loomine või töötajate teadmiste ja oskuste parandamine.

| Logistikateadlased hõlbustavad nii info kui ka masinate liikumistAdvanced Sports Installa ons Europe AS (ASIE) on suurte plaanidega väikeet-tevõte, mis tegeleb kunstmuruväljakute paigaldamise, renoveerimise ja materja-lide taaskasutamisega. E evõ e põhiline turg on praegu Skandinaavias, kuid sügi-sest võe suund ka Balkanile ja Kesk-Eu-roopasse. ASIE pöördus Tallinna Tehni-kaülikooli (TTÜ) logis ka ins tuu , et küsida nõu masinapargi ja meeskondade transpordi paremaks korraldamiseks. Mõne kuu möödudes jõu aga arusaami-seni, et masinate logis ka op meerimise kõrval peaks vaatluse alla võtma ka e e-

võ e äriprotsesside ladusamaks muut-mise võimalused.

„Aitame e evõ el leida asjade inter-ne ja protsesside automa seerimise kaudu võimalusi vähendada tööjõukulu ning suurendada efek ivsust, kiirust ja paindlikkust ning väl da eksimisvõimalu-si,“ rääkis TTÜ mehaanika ja tööstusteh-nika ins tuudi dotsent Ka Kõrbe.

„Me hakkasime selle projek puhul ühest asjast peale, aga jõudsime lõpuks millegi palju suuremani. Selleks, et mõ-testada, miks ja mida täpselt vaja, läheb aega ja ülikool on siin väga hea partner, kes aitab neid küsimusi lahendada,“ sel-

gitas ASIE projek juht Meelis Koik.

Koostöös TTÜga on valmimas andme-baas, hellitusnimega „cloud“, mis seob kliendisuhtluse, laomajanduse, tehnika ja meeskondade tegevused ning paikne-mise, lepingud, pakkumised ja info välja-kute kohta. Selle abil saab üle Euroopa tööd lihtsustada ja sünkroniseerida, hõl-bustades nii ka näiteks pakkumistel osa-lemist. „Kui kuskil võetakse väljak üles, annab cloud infot, kus võiks olla kõige lähem koht selle uues paigaldamiseks. Nõnda säästetakse nii keskkonda kui ka klien de aega ja raha. Selline lahendus toetab tublis ka e evõ e laienemis-plaane,“ tõi Kõrbe valmiva rakenduse võimaluste kohta näite.

„Ülikooli soovitan tulla e evõ el, kel on plaan, aga pole kindlat tellimuskir-ja, mida ärisektoris e evõ ele esitada. Kui on soov teha paremini, aga ei tea täpselt, kuidas. Kui soovitakse kaasaeg-se automa seerimise, IKT kasutamise mõ es e evõtet efek ivsemaks muuta, aga selleks täpset ideed pole, saab koos ülikooliga panna protsessid kirja, leida op meerimise kohad ja hakata lahendusi otsima,“ julgustas Kõrbe abi küsima.

| Tootmisjääk väärtuslikuks tooraineksJuba paarkümmend aastat vaarikakasva-tusega tegelenud talunik Raivo Teder on otsustanud lihtsalt marjade kokkuostjale müümise asemel tulla turule oma kauba-märgiga. VOH ehk Vaarikas Omas Headu-ses pakub naturaalset vaarikamahla.

Oma tootmise alustamisega tekkis kohe ka küsimus, mida hakata peale võrdlemisi suure seemnekogusega, mis vaarikate mahlaks pressimisest üle jääb. „Samasse aega langes ka PRIA toetus uute toodete, tavade, protsesside ja teh-noloogiate arendamiseks, mis kõik kokku viis omakorda mõ eni, et vahest annaks ka vaarikaseemnetega midagi kasulikku e e võ a,“ rääkis Teder.

Siinkohal tuli appi Ees Maaülikoo-li teadmistepõhiste tervise- ja loodus-toodete kompetentsikeskus PlantValor. „See on marjakasvatajatel sage mure, et mooside ja mahlade tegemisest jääb üle kõige kasulikum osa – seemned ja kestad, millest annaks tegelikult kõiksugu funkt-sionaalseid tooteid välja töötada,“ rääkis PlantValori juht Piia Pääso. Vaarika seem-

nete kaal moodustab vaarika koguviljast 9–12% ja seemned omakorda sisaldavad 10–23% väärtuslikku õli. Maaülikooli teadlased aitavad leida võimalusi, kuidas saada vaarikaseemnest kõige paremal moel kä e õli, mis on oma päikesekait-sefaktori poolest kosmee katööstuses hinnatud tooraine.

„Katsetame selleks eri tehnoloogiaid ning võrdleme saadud õli biokeemilist koos st. Samu aitame e evõ el väl-ja selgitada, kas ja kust oleks võimalik edaspidi sobivat teenust tellida ning kui palju maksaks vajalike seadmete endale soetamine. Meie poole on pöördunud ka looduskosmee ka tootjaid, kes on vaarikaseemneõlist huvitatud,“ selgitas Pääso. Lühidalt aitab kompetentsikeskus teha e evõ el ära toote omahinna ja tasuvusarvestusteks vajaliku eeltöö ning vajadusel vahendada ka kontakte võima-like uuest tootest huvitatud kosmee ka-tootjatega.

| Arvutisimulatsioon aitab leida toote nõrkused veel enne selle füüsilist testimistTartu Ülikooli (TÜ) matemaa lise model-leerimise uurimisrühm pakub e evõte-tele arvu simulatsioone, mille abil saab disainida uudseid tooteid, vähendada toote füüsilisele tes misele kuluvat aega ja vahendeid, hoides samal ajal kokku tootearenduskulusid.

„Näiteks ABB oli mures kitsaskohtade-ga transistori lahenduses, mis põhjustas sagedasi seadme ülesütlemisi. Neil oli ka rida hüpoteese, probleemi tekkepõh-juste selgitamiseks. Meie tes sime need simulatsioonikeskkonnas läbi ja saime kinnitust, et viga on siiski milleski muus. Pakkusime ka oma hüpoteesi, mis üsna tõenäoliselt ka probleemi tekkepõhjust selgitas,“ rääkis TÜ matemaa lise mo-delleerimise uurimisrühma juht Vahur Zadin.

12

Uurimisrühmal on ASiga Kodumaja al-gamas projekt, parandamaks moodulma-jade heliisolatsiooni klassi. Simulatsioo-nid võimaldavad juba enne ehitamist läbi katsetada konstruktsioonilahendused ja materjalid. Nii saab leida lahenduse, mil-le puhul on heli levik läbi seinte ja lagede minimaalne, tagades tulevastele elanike-le maksimaalse mugavuse.

Simulatsioonidest on olnud abi ka mitmetel väiksematel puidutöötluse e-võtetel oma puidukuiva te ehitamisel. „Simulatsioonikeskkond võimaldab mõis-ta, kuidas peab kuiva s õhk liikuma ja milline peab olema siseruumi disain, et õhuvool ja temperatuur oleks op maal-ne ning puit kuivaks ühtlaselt. Seda on virtuaalselt palju kergem välja mõõta, kui hakata füüsiliselt kohapeal katsetama,“ selgitas Zadin.

Zadin kutsub ülikoolist nõu küsima et-tevõ eid, kel on käsil uue toote arendus ja vaja oleks välja töötada parim disain, leida sobivaim materjal ning katsetada nende vastupidavust. „Simulatsiooni abi-ga on võimalik seejuures hoida kokku nii tootearenduseks kuluvat aega kui ka ma-terjale,“ ütles Zadin.

| Jätkusuutlikult disainitud tooted ja teenused Ees Kuns akadeemia Jätkusuutliku Di-saini Labor (JDL) tegeleb disainiga süga-vamalt kui üksnes toodete väline ilme. „Kui me räägime heast ja kestlikust disai-nist, vaatame me ennekõike ühe toote keskselt kõiki protsesse, milline on selle toote eluahel (alates toormaterjali pä-ritolust, tootmisprotsessist kasutusea lõppedes ümbertöötlemisvõimalusteni), keskkonnamõju, sotsiaalne mõju. Selle-le järgneb analüüs. Kui me näeme seal vigu ja mi evastavust näiteks ringmajan-dusmudeliga, siis vaatame, kuidas neid protsesse ja tooteid parendada,“ rääkis JDLi eestvedaja Ees Kuns akadeemia vanemteadur Reet Aus.

Labori fookuses on ringmajanduse ja väärtustava taaskasutuse teemad, ühen-dades erinevad teadusalad majandusest, keskkonnateaduse, tootearenduse, inim-õiguste ja sotsiaalsete aspek deni. Et-tevõ ele on see hea tugi, kavandamaks oma tooteid ja teenuseid ühiskonna ja

ümbritseva keskkonna suhtes vastutus-tundlikult.

JDL töötab näiteks koostöös Lilleoru kogukonnaga välja väikemajade lahen-dust, mis võimaldaks majutada kindlalt piiritletud maa-alal 50 inimest, lähtudes keskkonnasäästu põhimõ est. Eesmärk on hoida kogu protsessi ökoloogilist ja-lajälge võimalikult väiksena. „Tänapäeval on väga palju erinevaid variante väikema-jadest, aga ükski neist ei ole väga loodus-sõbralik ja on mindud väga lihtsat teed. Praeguse väikemajade projek ga tahame luua just sellist maja, mis oleks loodus-sõbralik, inimsõbralik ja mõistliku hinna-ga,“ ütles väikemajade tehnilise projek autor Ker Rand.

| Digitehnoloogiad aitavad jagada teadmisi ja lihvida oskusi E evõ e käekäik sõltub suures sellest, kui head on töötajate oskused. Tradit-siooniliste koolituste kõrval toimub oluli-ne osa õppimisest otse töökohal, igapäe-vase töö käigus. Selleks, et need teadmi-sed ei jääks ainult ühe inimese pähe, vaid võiks abiks olla kogu kollek ivile, tuleb appi Tallinna Ülikool (TLÜ) töökohal õp-pimist hõlbustavate digitehnoloogiliste lahendustega.

Näiteks on loodud nii mobiiliäppe kui ka veebipõhiseid lahendusi, mis hõlbus-taks töö käigus õpitud nippide jagamist, probleemilahenduste töökohal õppimist ja muu kasuliku info levi. „Tes sime ühte neist mobiiliäppidest rahvusvahelise pro-jek käigus ehitussektoris. See võimaldas videokõne ajal osapooltel videopildile ka jooksvalt märkmeid teha nii, et teine osapool nägi seda. Nii sai juh da tähele-panu ehitusplatsil toimuva ja paberil ole-va projek erisustele, hõlbustades prob-leemide lahendamist,“ tõi TLÜ analüü k Jaanika Hirv näite. „Näiteks on sellised digitehnoloogilised lahendused abiks et-tevõtetele, mille eri osakonnad paikne-vad geograafi liselt lahus, kuid sisuliselt on pidev infovahetus parema töötulemu-se jaoks oluline,“ rääkis Hirv.

Teine sarnane rakendus võimaldab ha-jameeskondadel lihtsalt, ilma program-meerimiseta koostada oma mobiiliäppe projek dokumen de, märkmete, fo-tomaterjali ja muu info jooksvaks jaga-miseks ja täiendamiseks. Samu on see abiks näiteks prak kan de juhendamisel. Prak kant saab tekkinud probleemid kas foto või video abil jäädvustada ning info liigub edasi nii juhendajale e evõ es kui ka õppeasutusele. Nii saab e evõte tagasisidet järelkasvu paremaks koolita-miseks ja kool õppesisu kohandamiseks.

Piret Ehrenpreis

TLÜs õppimist soodustav digitehnoloogia

ETTEVÕTTE ARENG

14 15

Õpime uusi termineid: mis on NUTIKAS?

Veelgi lihtsamalt: tänapäeva kii-relt arenevas maailmas ei ole väga lihtsa tootega enam või-malik teenida ning seepärast on suu-rema lisandväärtuse (ja kasumi) saami-seks leidlik panustada teadusmahukale tootele.

Seega viib NUTIKAS kokku kaks hu-vigruppi – ühelt poolt e evõtjad, kes tahavad targemat toodet/teenust, et klien de ootustele paremini vastu tul-la ja nii ka oma kasumit suurendada. Teiseks osapooleks on teadusasutused, kus on teadmised ja oskused, mida soo-vitakse ühiskonna heaks rakendada.

Nu ka spetsialiseerumise kasvu-valdkonda kuuluva projek elluviimi-seks pakub SA Archimedes e evõ ele toetust kuni 2 miljonit eurot. Toetust saab taotleda Ees e evõte rakendu-suuringu või tootearenduse tellimiseks teadus- ja arendusasutustelt. Toetu-se summast kuni viiendik on võimalik kasutada e evõ el projek ga seotud omakulude ka eks.

E evõtja võib tellijate ringi kaasata ka teisi e evõtluspartnereid, kellega koos rakendusuuringust või tootearen-dusprojek st saadud uut teavet kasu-tada.

Koostöös Ees Teadusagentuuriga taotlusvooru korraldava SA Archimedes meetmehoidja Tea Tassa soovitas Inno-va ivil vaadata toetatud projek de ni-mekirja, pidi väga põnev olema.

Ja on tões ! Nii näiteks on OÜ Kerog-en saanud meetmest üle 640 000 euro, et koos Tallinna Tehnikaülikooliga luua täies uus tehnoloogiline platvorm, millega saaks kaevandatavat põlevkivi väärtuslikeks keemiaproduk deks vää-rindada. Samu luuakse laboratoorne

SA Archimedese meetmehoidja Tea Tassa. Foto: SA Archimedes

ETTEVÕTTE ARENG

Lihtsustatult öeldes on NUTIKAS toetusmeede, mis aitab ettevõtjatel arendada koos teadusasutustega oma tooteid-teenuseid uuele tasemele. Nõu saab ka sobiva teaduspartneri leidmisel.

tuudis välja tulekindlad istmepad-jad, mis võetakse kohe-kohe Euroo-pa ühistranspordis kasutusele – see on väga hea näide prak lisest ja käega katsutavast arendustööst.

Samal ajal arendab Tallinna Teh-nikaülikool Celsius Healthcare’i tellimusel välja kliinilise otsustus-toe prototüübi, mis annab ars de-le soovitusi ravimite annustamise kohta neerupuudulikkusega pat-sien dele. Rakendusuuringule järg-neva tootearendusfaasi järel tuuak-se lähiajal Bal riikide e-teenuste turule ravimite doseerimise e-tee-nus, toetussummaks 42 000 eurot.

AS Toidu- ja Fermentatsiooni-tehnoloogia Arenduskeskus sai toetust 70 000 eurot koostöös Ter-vise Arengu Ins tuudiga luua and-mebaas valitud toiduainetes sisal-duvatest kiudainetest ja koostada vastavalt mikroobide kiudainete tarbimisvõimele toiduainete soo-vitused. Projek tulemusena saab edaspidi hinnata personaalset kiu-dainete vajadust ja nii parandada inimeste üldtervislikku seisundit, näiteks kaalulanguse või ainevahe-tuse parandamise kaudu.

Kokku on aprilli lõpu seisuga toe-tust saanud 17 projek .

Väikese Eesti maailmakuulus idufirma Click & Grow sai 176 000 eurot, et koos Tartu Ülikooli Füüsika Instituudiga leida oma nutikatesse taimepottidesse senisest soodsamalt toode-tav ja ühtlasi biolagunev kasvumaterjal.

Eesti Kindlustusseltside Liit uurib 64000 euro suuruse toetuse abil koos TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi, TÜ Füüsika Instituudi ning TTÜ Küberneetika Instituudiga võimalust, kui-das luua üleriigiline tormi ohu geoinfosüsteem, millega saaks automatiseeritult tuvastada võimalikku tormi riski mistahes Eesti punktis. Oluline on esile tõsta, et siinkohal panid ühe eri-alaliidu liikmed üksmeelselt seljad (ja omaosaluse) kokku, väga innovaatiline lahendus!

Eesti Liikluskindlustuse Fondi / Eesti Kindlustusseltside Liidu GIS-valdkonna juht Ülli Reimets:Nu ka spetsialiseerumise rakendusuuringute meede ava Ees kindlustusseltside jaoks väga sobilikul ajal, sest tulenevalt Euroopa Liidu direk ivist on kindlustusandjatel kohustus hinnata erinevate riskide võimalikku kogumõju kindlustusandja kindlustus-por ellile. Riskihindamised on olulised riskide ka eks vajalike vahendite olemasolu tagamiseks. Uus ja arenev suund kindlustuses on teadus- ja asukohapõhine lähene-mine riskide hindamisel, milleks aga napib vajalikke üleriigilisi teaduspõhiselt loodud andmeid. Projek eesmärk ongi luua üleriigiline tormi ohu geoinfosüsteem, mille abil saab automa seeritult tuvastada võimalikku tormi riski mistahes Ees punk s. Projek- rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest.

• Toetuse summa 20 000 kuni 2 miljonit eurot

• Toetuse määr 25–70%

• Taotluste hindamine toimub jooksvalt

• 2017. aasta taotlusvooru lõpp 20. detsembril 2017

Rohkem infot:SA Archimedes: www.archimedes.ee/nutikas

SA Eesti Teadusagentuur: www.etag.ee/nutikas

Mattias Lepp Foto: Andras Kralla

ja pilootkatseseade, hindamaks püsiva protsessi võimalusi ja selle sobitumist olemasolevate tootmisüksustega.

Või siis näiteks Mooncascade OÜ, kes uurib koos Tartu Ülikooliga inimeste igapäevast liikumist, eesmärgiga luua digitaalsete tööriistade komplekt, mis võimaldaks kasutada rahvas ku liiku-mise analüüsiks ja selle ennustamiseks

mobiilsideandmeid. Toetussummaks 174 000 eurot.

Guard me sai aga 133 000 eurot, et koostöös TTÜ küberkriminalis ka ja küberjulgeoleku keskusega arendada digitaalse allkirjastamise tehnoloogiat.

Estelaxe OÜ arendab 210 000 euro suuruse toetusega TÜ Tehnoloogiains-

Click & Grow’ asutajaMattias Lepp:Meie arendame tänu NUTIKA toetusmeetmele koostöös Tartu Ülikooli Füüsika Ins -tuudiga oma tehnoloogiat paremaks – tahtsime leida natuke odavamaid materjale, mille biolagunemine oleks kiirem kui tänastel materjalidel ja mis oleks teisalt ka taas-kasutatav, et seda ei peaks taime kasvuprotsessi lõpus lihtsalt ära viskama.

See tark materjal teeb seda, mida teistes tehnoloogiates teevad mehaanilised ja elektroonilised komponendid – ta doseerib taimedele toitaineid, hoiab õiget niiskus-taset ja pH-d ning aereerib taimede juures kku. See on üks vägagi oluline komponent me tootes ning me loodame uue tootega turule tulla paari aasta pärast.

Meile oli see NUTIKAS toetusprogramm hea võimalus kaasata oma tootearendusse ülikool ja mitmeid häid ja tarku spetsialiste.

16 17

Õpime uusi termineid: mis on ADAPTER?

„Lihtsustatult öeldes viib ADAPTER tead-lased ja e evõtjad omavahel kokku. ADAPTER võimaldab juba täna sisuliselt ühe nupuvajutusega saada ühendust 10 Ees ülikooli ja teadus- ja arendusasutu-sega, kus tegutseb kokku üle 3000 teadu-ri,“ ütleb ADAPTERi projek juht Siim Kin-nas kohtumisel Innova iviga. „ADAPTER on mõeldud lahendama üsna põhimõt-telist probleemi: kust leiab üks e evõte ülikoolidest või muudest teadus- ja aren-dusasutustest selle inimese, kes päriselt tema küsimusest aru saab ja sellele vas-tata oskab?“

Kinnase jutust selgub, et ADAPTERi idee saigi alguse küsimusest: miks et-tevõtjad teadlastega koostööd ei tee? Haka teemat uurima ning selgus, et et-tevõtjatele paistab Ees ülikool kui üks suur ümmargune kera, millele keegi ei oska kuidagi läheneda – e evõtjad ta-haks teadlastega koostööd teha küll, kuid ei oska kellegi poole pöörduda.

| Ettevõtjad soovisid lihtsat süsteemi„E evõtjad soovisid, et oleks üks keskne koht, kuhu oma küsimusega pöörduda ning nüüd ongi see keskus, mille kaudu saab kõigi teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolidega ühendust, olemas – lisaks pakutavate teenuste andmebaasile, saad ADAPTERis esitada päringu, täies tasuta seejuures ning me garanteerime vastuse viie tööpäeva jooksul,“ kirjeldab Kinnas. „Muidugi tuleb valmis olla selleks, et see vastus on võib-olla ka „ei“, aga see on siiski vastus – su küsimus ei lähe kusagile musta auku, nagu varasemalt kuuldavas h peale juhtus.“

Et teadusasutused ei peaks terade sõ-kaldest sõelumisega tegelema, läbivad päringud eelnevalt fi ltri – päringud ei lii-gu automaatselt kõikide Ees teadlaste postkas desse, vaid vaadatakse ADAPTE-Ri administraatorite poolt eelnevalt üle. Vajadusel võetakse küsijaga ühendust ja täpsustatakse päringut.

„Edasi, kui küsimus on sisulisem, saa-detakse see ADAPTERis osalevate asu-tuste e evõtlussuhtlejatele, kes siis juba omakorda vaatavad, kas nende majas on vastav töörühm olemas. Kui on, vastab ADAPTER, et antud asutus on koostööks valmis, teeb vajalikud kontak d ja seejä-rel lähebki tööks,“ lisab Kinnas. „Kindlas tahan rõhutada, et meiega jagatud infor-matsioon jääb ainult küsija ja ADAPTERis osalevate asutuste vahele, ühelegi kol-mandale osapoolele me ilma loata infor-matsiooni ei edasta.“

| Tark klient on hea klientTeine ADAPTERi tegevussuund on seotud turu harimisega. „Meil toimuvad regu-laarselt temaa lised seminarid, näiteks hilju Tartu Observatooriumis Tõraveres näitasime, mida on teadlastel elektroo-nikatööstusele pakkuda,“ räägib Kinnas. „E evõtja ei pruugi tulla selle pealegi, et näiteks observatooriumil võiks olla talle midagi pakkuda – aga on, alates side- ja kommunikatsioonitehnoloogiate alastest kompetentsidest kuni elektromagne lise ühilduvuse testlaborini. Üritusel jäi silma üsna palju rahulolevaid e evõtjaid!“

Sügisest hakkab ADAPTER ka koolitusi läbi viima. „Me tahame kliente harida, et nad oskaks õigeid küsimusi küsida, sest tark klient on kasulik klient,“ lausub Kin-nas. „Võtame kasvõi näiteks intellektuaa-lomandi teema – täna on hulgaliselt või-malik saada koolitusi, et kuidas paten

võetakse, kuid ei ühtki koolitust teemal, milleks või millal see patent võ a. Või kuidas tuvastada e evõ es oskusteave, mis võiks muutuda eraldiseisvaks sissetu-leku allikaks.“

Intellektuaalne omand ning sealjuu-res eri tööstusomand on teema, mis on Kinnase sõnul tänapäeva e evõtete jaoks aina olulisem, kuid teisalt ka tee-ma, mille peale h ei mõelda. „Sageli on e evõ es loodud teadmisi või teh-noloogiaid, mille kasutamise eest teised e evõ ed oleks rõõmuga nõus maksma-gi – see on Ees s täna veel üsna kasuta-mata tuluallikas,“ räägib Kinnas. „Samu küsitakse häs palju ka ser fi tseerimise kohta, sellega seotud teenused tahame ka eraldi välja tuua.“

| Teadus ülikoolidest väljaKolmanda tegevusharuna aitab ADAP-TER e evõtetel leida ka endale tarvilikke täienduskoolitusi. ADAPTERi partnerid pakuvad lisaks juba valmisdisainitud nö riiulikoolitustele ka võimalust kokku pan-na täpselt konkreetse kliendi vajaduste-le vastavad koolitused. „Tahab e evõtja oma töötajaid millegi konkreetse osas harida, esitab küsimuse ja me partner-asutused siis vaatavad ja mõtlevad, kas saavad sellise koolitusprogrammi kokku panna,“ selgitab Kinnas ning lisab, et näi-teks Telia ja Ees Energia ongi juba sel-lised spetsiaalsed koolitusprogrammid ülikoolidelt saanud.

„Eks see ongi üks peamisi põhjuseid, miks ülikoolid üldse osalevad ADAPTERis – ühiskondlikult rahastatud teadus peab ju ülikoolidest kuidagi välja ka saama. Koolitused on selleks üks väga hea väl-jund,“ nendib Kinnas.

Kinnase jutust koorub välja veel üks oluline teema, millest väga palju räägi-tud pole – paljudel Ees ülikoolidel on korralikud, lausa maailmatasemel võime-kusega, mõõte- ja katselaborid, mõned neist ka rahvusvaheliste standarditele vastavalt akrediteeritud. „See tähendab, et me saame siinsetes laborites head nõu anda ning eelnevalt ära tes da, kas on üldse mõtet kallisse välismaa laborisse tes misele minna,“ selgitab Kinnas. „Kat-setusteenused välismaal on ju reeglina päris kallid. Kui saad meie vahendusel enne kallisse laborisse minemist teada, kas on üldse mõtet minna – see annab päris korraliku kokkuhoiu.“

Omae e alateema on ADAPTERi ko-dulehel ka toetused. „Me üritame anda e evõtjale ka seda nõu, kust ja kuidas toetust küsida ja seepärast hoiab meil üks inimene pilku peal kõikidel neil toe-tustel, mis e evõtjatele saadaval on, eri just nendel toetustel, millega ülikoolide-le-teadus- ja arendusasutustele teenuse eest maksta saab,“ sõnab Kinnas.

ADAPTERi pakutavate võimalustega tutvumiseks mine kodulehele www.adapter.ee

ADAPTER on Eesti ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste vaheline koostöö-võrgustik, mille eesmärk on anda ettevõtetele ühe klikiga juurdepääs kogu Eesti teadus- ja arendusasutuste ressurssidele ja võimalustele.

Siim Kinnas. Foto: Kadri Audova

Spektromeetrialabor orgaaniliste ainete määramiseks Tartu Ülikoolis.

Foto: Siim Kinnas

ETTEVÕTTE ARENG

Uus vaht muudab rongisõidu turvalisemaksPolüuretaantooteid valmistav Es-telaxe OÜ, kelle toodetavad rongiist-med on kasutuses näiteks Soome raudteel, arendab Tartu Ülikoolis välja uudset vahtu, mis need ist-med turvalisemaks teevad – et ron-giistmed oleksid tulevikus oluliselt tulekindlamad kui täna.

Estelaxe OÜ juhatuse liige Pee-ter Piirimägi: “Otsustasime oma tootearendusprotsessi kaasata tea-dusasutuse just seepärast, et aren-dada uut materjali ja seeläbi olla turuliider ning konkurentidest ees. Seda, kas jäime rahule, et oska ma veel öelda, kuna projekt on alles al-gusjärgus, aga lootused on kõrgel.”

ADAPTER on mõeldud lahendama kolme peamist probleemi: • kust leida päris inimene,

kes oskab vastata Sinu küsimusele;

• kust leida Sulle tarvilik mõõte-, katsetus-, analüüsi- või konsultatsiooniteenus;

• kust leida toetust teadmusmahukate arenduste rahastamiseks.

ADAPTERis on 10 liiget – Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tartu Observatoorium, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, STACC.

• ADAPTER ühendab teaduse ja ettevõtluse, esita küsimus enam kui 3000 teadlasele ja saa vastus 5 tööpäevaga!

• Saada päring: ADAPTERi meeskond analüüsib ja vajadusel täpsustab küsimust

• Viis päeva vastuseni: Sobivad spetsialistid leitakse enam kui 3000 teadlase seast

• Läbirääkimised: Lepime kokku sobivad tingimused

• Koostöö lahendusteni: Asume tööle!

ADAPTERi tegevusi toetatakse Euroopa Liidu regionaalarengu fondist

18 19

STACC paneb andmemassiivid

kasumlikult tööle

Kristjan Eljand, STACCi tegevjuht: “Võib öelda, et meil on kaks fookust: ennustava analüü ka lahendused ning soovitussüsteemide loomine.”

Ennustava analüü ka lahendused ka-sutavad andmeid, et teha ennustusi tu-leviku kohta. Näiteks oleme loonud ma-sinõppemudeli, mis ennustab linnaliini-busside graafi kuid.

Ennustava analüü ka lahendustega on võimalik muuta ka äriprotsesse efek iv-semaks. Esmalt loome masinõppemu-deli, mis leiab protsessi õnnestumise või ebaõnnestumisega seotud mustrid, see-

Algusaastatel peamiselt andmealase teadusega tegelenud STACC pakub nüüd ettevõtetele midagi käegakatsutavat – andmeanalüütikat ja masinõpet – mõle-mad väga olulised teemad nii täna kui ka tulevikus. Innovatiiv palus ettevõtte juhil rääkida (võimalikult lihtsalt seejuures), mida nad täpsemalt teevad.

Näide soovitusest optimaalse järgmise sammu osas

ETTEVÕTTE ARENG

Kristjan Eljand. Foto: STACC

se sammu osas. Kliendile A võib olla vaja helistada, kliendile B tuleks saata hoia-tuskiri ja klient C tuleks jä a rahule, kuna ta on ala arve 3-5 päeva hiljem tasunud. Oluline on tähele panna, et tehtavad soovitused on ajaloolise kogemuse põh-jal parimad võimalikud sammud ja neid saaks järgida ka täies uus kogemuseta töötaja. Sellised süsteemid loovad nn õp-piva organisatsiooni, kus kogu ajalooline teave ja kogemus on kasutusel ning kõigil uutel töötajatel on sellele automaatne ligipääs.

| SoovitussüsteemidMeie teiseks tegevussuunaks on soovi-tussüsteemide arendamine. Need süs-

teemid on vajalikud kõikjal, kus kasutaja peab valima suure hulga objek de seast: veebipoed, kinnisvaraportaalid, auto-müügiportaalid, tööportaalid, ajalehed. Soovitussüsteemid on oma kasulikkust häs tõestanud - näiteks ligi kolmandik ühe suurima veebikaubamaja Amazoni ostudest tehakse läbi nende soovitussüs-teemi.

Soovitusmootor õpib ajalooliste käi-tumismustrite baasil selgeks kasutaja-te profi ilid ning suudab seejärel anda personaalseid soovitusi. Kui veebipoe soovitussüsteemi arendamisel jälgime kasutajate ostuajalugu, siis näiteks uu-disteportaalide puhul teostame esmalt

teks de märksõnastamise ehk tag’imise ning seejärel tuvastame, millise sisuga ar klid inimesele meeldivad.

Tuleb tähele panna, et soovitussüs-teemi ei saa kunagi rakendada n-ö „kar-bitootena“, kuna see peab vastama nii tegevusala spetsiifi kale kui ka äriees-märkidele – näiteks võib eesmärgiks olla müügitulu või kasumi maksimeerimine või laovaru vähendamine. Iga soovitus-süsteem, mille me loome, on kliendispet-siifi line. Samas saavad kõik kliendid osa uuendustest, mida me lisame, ning neil on võimalus jälgida ka oma süsteemi tu-lemuslikkust.

järel ühildame selle mudeli igapäevases-se töökeskkonda. Kui süsteem tuvastab, et protsess võib lõppeda ebaõnnestu-misega, antakse sellest aegsas märku. Hoiatuse järel saavad protsessi teostajad juba ise otsustada, kuidas olukord pääs-ta.

Oleme loonud ka lahendusi, mis lähe-vad sammu võrra veel kaugemale ja an-navad töö teostajale nõu, milliseid sam-me astuda. Näitena arendasime hilju krediidihaldusteenuseid pakkuvale e e-võ ele süsteemi, mis võtab arvesse and-med klien de ajaloolise maksekäitumise ja e evõ e taustainfo kohta ning annab tulemusena soovitusi op maalse järgmi- Näiteid soovitussüsteemide kasutatavusest

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.

Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit

Excepteur sint occaecat cupidatat non proident

Sed ut perspiciatis unde omnis iste natus error

Ajaleht.ee

Soovitatud artiklid:

Artikkel:

Veebipood.ee

Soovitatud tooted:

Toode: +Kinnisvaraportaalid;

Muusikaportaalid;Autoportaalid;Tööportaalid;

jne.

Soovitus: oota, antud klient maksab alati

3-5 päeva hiljem

Alternatiiv 1:oota

Alternatiiv 2:helista

Alternatiiv 3:saada

meeldetuletuskiri

Alternatiiv 4:saada

hoiatuskiri

Alternatiiv 5:saada

inkassosse

Arve saatmine

Makse laekus õigeaegselt

Makse ei laekunud

| FinantseerimisvõimalusedVäikese ja keskmise suurusega e evõte-tel (s.o. töötajate arv kuni 250, müügitu-lu kuni 50 mln eurot ja bilansimaht kuni 40 mln eurot), kelle arendusidee vajab teostamiseks kõrgetasemelist oskustea-vet oma ala parimatelt spetsialis delt, on võimalik innovaa liste arenduspro-jek de teostamiseks taotleda EAS-i aren-dusosaku toetust (kuni 20 000 eurot toe-tusmääraga 70%). STACC on EAS-i poolt kvalifi tseeritud teenuseosutaja, teosta-maks tarkvaraarendusega seonduvaid töid.

Osaku tüüpi toetusskeeme rakendatak-se selleks, et võimaldada väikese ja kesk-mise suurusega e evõtjatel, kellel endil sageli napib ressurssi innovatsiooniks (nt uute toodete, teenuste, tehnoloogiate, protsesside väljatöötamiseks või seniste oluliseks uuendamiseks), ligipääsu vasta-vale teadmisele ning hendada e evõt-jate koostööd e evõ eväliste innovat-sioonipartneritega.

| Esimesed saavad eeliseTargad iseõppivad süsteemid muudavad lähitulevikus kõiki tegevusalasid. 50 aas-

ta pärast tagasi vaadates võime ilmselt öelda, et kusagil 21. sajandi esimesel või teisel kümnendil muutus kõik. Aja möö-dudes tuleb need lahendused kasutusele võ a kõigil e evõtetel. Need, kes tee-vad seda täna, saavad konkurentsieelise, need, kes homme, peavad seda tegema konkurentsis püsimiseks.

Kas teie e evõte on täna valmis alusta-ma „tarkade“ lahenduste loomisega?

20 21

Igal üritusel osalemine ja selleks et-tevalmistumine on e evõ ele füüsi-liselt ning fi nantsiliselt kaunikes koormav. Seetõ u on hakatud mõtlema paindlikumatele alterna ividele – mes-sid, koolitused ja seminarid, kliendipäe-vad ning muud üritused on kolimas veebi.

Veebikeskkond on mugav kõigile osa-pooltele. Online-keskkond eemaldab

peamise puuduse – geograafi listest va-hemaadest ja logis listest aspek dest tuleneva ebamugavuse. Sageli jäävad vahemaad lihtsalt liiga pikaks ja reisimine osutub oodatust kulukamaks e evõtmi-seks.

| Hübriidmessid Hübriidmessi puhul on tegemist for-maadiga, mis võimaldab eksponendil

oma väljapanekuga osaleda tavapärasel messil ja samas jõuda veebi vahendusel ka lisaks n-ö kaugema nurga inimesteni. Ehk siis kliendil on võimalus püüda hüb-riidmessiga kaks kärbest korraga – nii online’i kui ka n-ö tavamaailma klien-did on mõlemad ühtviisi kä esaadavad. Veebimessid on hea instrument mes-sihallide ja messikorraldajate käes, kus OnlineExpo keskkond annab võimaluse

Nagu suurem osa kaupu ja teenuseid, liigub ka messitööstus ja ürituste läbivii-mine veebi suunas. Kas ja mil määral veebipõhine lähenemine end online-kesk-konnas õigustab?

Foto

: On

lin

eE

xp

o

ETTEVÕTTE ARENG

Veebimessid ja veebiüritused – uue ajastu instrumendid?

korraldada messe uuel tasemel, pakku-des eksponen dele ja külastajatele mi-dagi uut.

Esimene julge, kes kasutas OnlineExpomessikeskuse võimalusi koos live-ülekan-dega, oli BuildIT minimess 2017. Üritus toimus aprilli keskel samal ajal TTÜ pea-hoones ja OnlineExpo virtuaalses messi-hallis.

Samu kasutab OnlineExpo messikesk-konna võimalusi 2.–3. septembril toimuv mess Laps ja Pere 2017. Mess toimub samal ajal Saku Suurhallis ja virtuaalses messihallis onlineexpo.ee/.

| Online-messid2016. aastal toimus OnlineExpo virtuaal-

ses messihallis kolm online-messi – märt-sis rahvusvaheline Reisimess (Ees , Lä , Leedu), aprillis rahvusvaheline Ehitus-mess (Ees , Soome) ja oktoobris Kodu-mess (Ees ).

Rahvusvaheline Reisimess sai aasta jooksul enam kui 600 000 külastust, Ees- -Soome Ehitusmess sama perioodiga

enam kui 350 000 külastust ja poole aas-ta pikkune Kodumess ligi 100 000 külas-tust.

| Koolitused ja seminaridOnlineExpo veebikeskkond võimaldab koolitusi ja seminare läbi viia klassikaliste webinar’idena, kus videoformaadis näi-datakse eelsalvestatud või live-koolitust koos presentatsioonimaterjalidega. See

kõik võib olla suletud ja piiratud ligipää-suga või avalik materjal.

| Virtuaalne kliendipäevKindlas on veebiüritustest abi ka ärialas-te, B2B kontak de sõlmimisel. Online-Expo meeskond valmistab hetkel e e virtuaalse kliendipäeva formaa , kus eel-salvestatakse kliendipäeval näitamisele tulevad materjalid, luuakse kliendipäeva läbiviimiseks mõeldud „virtuaalne event“ ja võimaldatakse ka live-kajastus rahvus-vahelisele auditooriumile.

OnlineExpo meeskonna peamine ees-märk ongi luua parim tööriist virtuaalse-te ürituste jaoks.

22 23

Taavi Veskimägi: firmade arengut pärsib halb juhtimineKui vaatame Eesti SKPd ja tootlikkust, siis üks kõige olulisem takistus, mille taga meie organisatsioonide areng nii avalikus kui erasektoris seisab, on Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul halb juhtimise kvaliteet.

30-50% suurema kasumlikkusega tööta-vad e evõ ed, kus on hea juh miskul-tuur ja mis on häs juhitud e evõ ed. „On, mille nimel pingutada,“ ütles Veski-mägi täna Pärnu fi nantskonverentsil.

„Hea arst, fi nantsist või e evõtja ole-misest ei piisa, et olla juht, sageli puu-duvad nii oskused kui isikuomadused juhi rolli täitmiseks. Juhiks saavad h valdkonna parimad eksperdid, kuid see iden teet on endiselt eksperdi, mi e juhi oma. Juh mine on talle lisakoormus,“ rõ-hutab Veskimägi professionaalsete juh -de rolli olulisus.

„Hea juh mine algab mõistmisest, et juhi tegelik töö ongi juh mine. Juh mine ei ole haltuura, mida tehakse siis, kui kõik teised tööülesanded on täidetud,“ toob Veskimägi näite reaalsest olukorras juh- mises.

| Finantsjuhi roll muutubTaavi Veskimägil oli fi nantsjuh dele halb uudis, nimelt kaotab nende töö ja posit-sioon aina enam mõju ja võimu. Kuid on ka hea uudis – kõigil on võimalus muu-tuda.

Juhi parem käsi ei ole tema sõnul enam fi nantsjuht, vaid aina enam strateegilised personalijuhid, inimesed, kes töötavad inimestega. „Kui fi nantsjuht ppjuhi kõr-valt päris ei kao, siis vähemalt lisandub sinna kolmas liige,“ ennustab Veskimägi lähitulevikku. Strateegiline personalijuht tuleks kaasata e evõ e olulisematesse otsustesse.

Ees e evõ es pööravad liiga palju tähelepanu fi nantskapitalile ja vähem inimkapitalile, kus on peidus tegelikud väärtused. Finantsjuht peab mõistma inimkapitali väärtust. „Teie ülesanne on mo veerida oma inimesi ka järgmisel

Eleringi juht Taavi Veskimägi Pärnu finantskonverentsil. Foto: Urmas Kamdron

hommikul tööle saabuma“, paneb Taa-vi Veskimägi fi nantsjuh dele südamele. „Finantsjuhi KPI peaks olema sära kaas-töötajate silmades, proovige see ka Exce-lisse panna,“ soovitas Veskimägi.

| Keelamise ja käskimise stiil on surnudJuh miskultuur peab muutuma ning see on paratamatus, oli Veskimägi peamine sõnum.

„Juh mises tuleb aina enam tuleb lei-da unikaalseid lahendusi. Mi e ainult töö iseloom pole muutunud, vaid ka seda, mida me tööks peame, on muutu-nud. Need inimesed, kes on kõige roh-kem mo veeritud, nende jaoks ongi töö nagu elu. Neil pole tööelu ega eraelu, töö on osa nende elus ilist ja nad naudivad seda, mida nad teevad. Kui inimene on

oma töö fänn, siis on töö temaga 24/7 kaasas,“ räägib Taavi Veskimägi juh mis-kultuuri muutumise paratamatusest.

Kõige paremini teevad tööd need, kes töötavad sisemise mo vatsiooni najal, keda huvitab see, mida and teevad, ega tee seda palga pärast. Oluline on aru saa-da, et inimesed ei tee organisatsioonis tööd lähtuvalt juhi eesmärkidest, vaid lähtuvalt isiklikest eesmärkidest. „See kõik nõuab juh mise muutust,“ usub Veskimägi.

Command and control ehk keelan-kä-sen-poon-ja-lasen tüüpi juh miss il on see, mis ei lase meil e evõtetena ja rii-gina tervikuna kasvada. See juh miss il on surnud ja sellel ei tohiks olla organi-satsioonides kohta. Selline juh miss il on kogu meie ühiskonna tragöödia.

Allikas: Äripäev

JUHTIMINE

Parim, mida ettevõtte nõukogu teha saab

Nobeli preemia laureaat Ronald Coase väi s 1937. aastal, et e e-võ el on mõtet siis, kui ta loob väärtust vähemate kuludega võrreldes turul üksikute töötajatega. 2009. aastal, 99aastaselt korrigeeris ta oma seisukoh-ta ja väi s, et e evõ ed toimivad pigem nagu perekonnad, millesse omakorda kuuluvad vastandid, kes muretsevad sel-le pärast, et teised osapooled asju nässu ei keeraks. See tähendab, et e evõ e tegutsemise mõte ei seisne mi e enam niivõrd tegevuskulude võimalikult suu-res vähendamises, vaid pigem keerukate probleemide ühiselt targemas lahen-damises. Ühine tarkus talletub ajas ja juurdub e evõ e kultuuris. Seda tarkust ei saa turult osta. Sellises e evõ es töö-tavad juhid ja asjatundjad, kes suudavad luua ja kasutada häid IT-süsteeme ja and-mebaase ning on ühtlasi väga head suht-lejad ja koostöö korraldajad.

| Värba ainult suurepäraseidTeistest pikka aega peajagu ees olnud Microso oli 1990. aastatel tuntud selle poolest, et seal oli ebatavaliselt suur hulk turu parimaid inimesi. Bill Gates palkas ainult selliseid juhte ja spetsialiste, kes oskasid tehnoloogiateadmised äri teenis-tusse panna. Microso i la oli nii kõrge, et arendusmeeskonda värbamisel ületas selle alla 3% kandideerijatest. Microso i tohutu kasv 1990. aastatel kinnitas tarka-de inimeste valiku tähtsust.

Google valib ainult selliseid inimesi, kes pole mi e ainult tehnoloogiliselt päde-vad ja vaimselt võimekad, vaid on lisaks ka väga head eestvedajad ja sobivad häs- Google’i innovaa lisse ärikultuuri. Iga

uus inimene peab olema olemasoleva-test millegi poolest selgelt parem. Selline valik tagab järjest targemate ja tulemusli-kumate meeskondade loomise. Google’i analüüsi tulemused on tõestanud, et la alla lasta ei tohi, sest kehvi valikuid ei saa arendustegevusega ära ka a.

Selleks, et saada suurepäraseid inime-si, on vaja suurepärast tegevjuh .

Näiteks kulutasid IBMi nõukogu liik-med 1993 mitu kuud, külastades e evõt-te kliente ja valdkonnaeksperte üle maa-ilma, et selgust saada, milles täpselt on IBMi probleem. Jõudes äratundmisele, et põhiprobleem on pigem äriline, mi e niivõrd tehnoloogiline, sea sihiks leida parim tegevjuht, kes on kliendile orien-teeritud, suudab suures organisatsioo-nis teha jõulisi otsuseid ja tagab püsivalt väga häid tulemusi. Alguses paku seda kohta legendaarsele Jack Welchile, kuid too keeldus. Lõpuks jõu välja Lou Gerst-nerini, kes oli taganud kümnendipikkuse kasumliku kasvu American Expressile ja oli maineka McKinsey & Company taus-taga. Gerstneri valiku õigsust kinnitas IBMi vägev taassünd 1990. aastatel.

Endine DuPon tegevjuht ja Apple’i nõukogu liige Ed Woolard mõis s 1997, et e evõ e põhiviga on nõrk innovat-sioon – suutmatus oma nõudlikele fän-nidele uusi ja erakordseid tooteid luua. Otsides väga hea klienditunnetusega in-novaa list turuloojat, jõudis ta äratund-misele, et parim valik oleks Steve Jobsi tagasitoomine, sest tema oli ennast veel kord tõestanud erakordselt eduka Pixari loomisega. Ajalugu näitab, et tal oli õigus.

| Eesti kasvu võimalusEes kängunud majanduskasv kinnitab, et innovatsiooni ja ekspordiga ei ole meil asjad häs . Läbimurre saab tulla vaid sel-lest, et e evõ e nõukogu mõistab oma erilist vastutust valida tegevjuht, kes omakorda värbab innovaa lisi juhte ja spetsialiste. Enam ei piisa lihtsalt tublist ja korralikust tegevjuhist, vaja on läbi-murdevõimelisi. Kui e evõ e nõukogu ei tee vajalikku otsust, ei tee seda viga enam heaks mi e miski.

Innovaa line tegevjuht muudab turgu tundmatuseni ja loob sellega erakordset väärtust. Meenutagem Hansapanga edu-lugu Jüri Mõisaga, Ühispanga läbimur-ret Ain Hanschmid ga, Delfi kasvulugu Ville Jehega jt. Hilju ne hea näide on Erkki Raasukese valik DNB Nordea e e-otsa. Suure tõenäosusega muudab Erkki Raasuke Bal pangandusturgu, kui nõu-kogu teda selles toetab.

Nii Warren Buff e kui ka tunnustatud riskikapitalist Ben Horowitz ütlevad, et tegevjuh tuleb usaldada ja toetada, sest mi e keegi peale tegevjuhi ei tea, mis on klien dele ja e evõ ele kõige kasu-likum. Loomulikult peab nõukogu täitma ka kontrolliülesannet, kuid see on siiski ainult ru in, mis ei taga veel eristumist ja edukust.

Näiteks Apple’isse 1977 naasnud Ste-ve Jobs oli ainus, kes mõis s, mis Apple’i tegelikult päästab: riist- ja tarkvara ühen-damine. Ta oli ainus, kes mõis s, et järg-mine turgu muutev areng on kommuni-katsiooni ja meedia ühendamine Apple’i toodetes. Microso ei saanud sellisele mõistmisele ligilähedalegi ja nii sai App-le’ist maailma suurim e evõte, mis on praeguseks Microso ist üle 230 miljardi dollari võrra väärtuslikum.

Kui nõukogu pole e evõ e tulemus-tega rahul ja tal tekib soov hakata tegev-juh õpetama või piitsutama kõrgemaid eesmärke seadma, oleks tal selle asemel õigem ebakompetentne tegevjuht viivi-tamatult välja vahetada. Nõukogu ei saa kunagi olla äris pädevam kui suurepära-ne tegevjuht. Parim, mida nõukogu teha saab, on valida suurepärane tegevjuht ja teda toetada.

Ranno Tingas. Foto: Andres Haabu

Ettevõtte nõukogu kõige tähtsam ülesanne on vali-da suurepärane tegevjuht ning teda toetada, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava. Allikas: Äripäev

24 25

Amrop: uus maailm vajab uusi juhte, uutmoodi mõtlemist

Sissejuhatuseks esitavad nad küsi-muse: mis on ühist sellistel e evõ-tetel nagu Uber, Airbnb, Alibaba, Facebook? Selgub, et vastus on lihtne – need on maailma suurimad ja väärtus-likemad fi rmad, kes ise ei oma midagi – Uber ei oma taksosid, Airbnb ei oma hotellitube, Alibaba ei oma müüdavaid kaupu, Facebook ei loo oma meediaka-nali sisu, aga ikkagi on nad suurimad et-tevõ ed terves maailmas!

O Karolin (edaspidi OK): Need on meie tänases maailmas uue majanduse eeskujud. Ma lisaks siia Tesla ka, neil pole edasimüüjaid ja esindusi, sest iga uus showroom, mis täna betooni valatakse, on muutuvat maailma arvestades väike risk.

Avo Kaasik (edaspidi AK): Amrop on viimastel aastatel teinud mitmeid uurin-guid, kuidas digitaliseerimine muudab

e evõtlust, ning üks on kindel – enam ei juurutata uusi tehnoloogiaid vanasse ärimudelisse, vaid nüüd muutub kõik ja kardinaalselt. Amrop vaatas näiteks maa-ilma eri riikide TOP 10 suure evõ eid, just seda poolt, kuidas vastab nende ju-hatuste ja nõukogude koosseis uutele ootustele ja selgus, et juhtkondades on ainult 5% inimestest reaalse IT-kogemu-sega – siin on suured muutused ees oo-tamas.

OK: Need uuringud on tänuväärne ma-terjal – kes esimesena taipab, et ees oo-tavad suured muutused, see on võitja.

AK: Otsime ühe väga-väga suure e e-võ e juhtkonda just IT-taustaga inime-si ja tegemist ei ole IT-e evõ ega. See kompetents, mida on vaja tuua juhatus-se juurde, see on täna ja homme hoopis teistsugune, kui ta oli eile – seda muutust ei tohi omanikud maha magada.

OK: Lä s olukord muide enam vähem sama, 5% e evõ e juh dest on IT-taus-taga, aga Ees s on seis parem – meie telekomie evõtetel on CTO juhatuses, paaril pangal ka, aga mi e kõigil – see arusaam jõuab õige pea kohale. Teistpidi, meil on telekomis tugev konkurents, on olnud pereheitmisi, näiteks Valdur Laid (endine Telia ppjuht, kes vali just mak-su- ja tolliame juhiks – toim) on viimane ja väga posi ivne näide. Minu meelest ongi see tegelikult see, kuhu maksua-met peaks liikuma – just IT-lahendused, remote-süsteemid jne – maksud peakski end ise deklareerima.

AK: Innovatsioon pole mi e ainult IT toomine e evõ esse, vaid kogu ärimu-deli muutus – IT-lahendused ja -tehno-loogia on saanud kuluüksusest tuluük-suseks. Uus on ka olukord, kus liigutakse kohast, kus kasum oli ainus jumal, sinna, kus tõstetakse esile inimese areng. Uues

ärimudelis ongi inimene rohkem kesk-mes kui masinad ja efek ivsus. Kui enne oli efek ivsus jumal ja inimene abinõu, siis nüüd hakkab olema pigem vastupidi. Google’i ärimudel võib olla eeskujuks, just see pool, et kõik algab inimese väär-tustamisest, küll kasum ka tuleb.

OK: Just! Ei ole ainult nii, et paneme masinaid juurde ja keerame tehnoloo-giat paremaks! Pigem on märksõnaks oma meeskonda väärtustav juht; ja see meeskond tähendab kõiki, kuni korista-jani välja.

AK: Praeguse ajastu märksõna on nel-jas revolutsioon – kui esimene revolut-sioon puudutas põllumajandust, teine masinaid ja kolmas arvuteid, siis neljas on kogu tehisintellek ga seotud pool – ja sellega peame kõik harjuma hakkama. Kindlas peaks uue ajastu kaasama nõu-kogudesse ja juhatustesse.

| Kuidas siis uusi juhte värvatakse? OK: LinkedIn on vabalt saadaval (naerab pikalt) ja täna kasutataksegi seda palju. Aga kui tõsiselt rääkida, siis sihtotsingu turu maht kasvab – täna on see globaal-selt ca 12 mld dollarit – see näitabki, et kui väärtuslik see hea juht on. Kliendid ootavad meilt turuteadmist, seda, kes on õiged juhid, keda nad otsivad. Nad oota-vad ka, et meie oleksime kaasamõtlejad, et suudaksime ärist aru saada ja kliente nõustada äriprotsesside ja leadership’i asjus. Me oleme klien dele lähemal kui kunagi varem.

Meie viime ühte projek läbi 2–3 kuud ja kui keegi pakub sulle sihtotsingut kahe nädalaga, siis ongi see lihtsalt LinkedIni läbi kammimine. Kiirus pole voorus meie äris!

AK: Teenusepakkujast oleme jõudnud usaldusväärseks nõustajaks, oleme „tark mees taskus“. Meile annavad rohkem tööd kliendid, kellega oleme juba teinud tööd, see näitab usaldust, samas tähen-dab see, et me teame e evõtet ja oma-nikke (isegi nende kapriise) – see ongi see, kuhu see innovatsioon jõuab. Meilt eeldatakse teisi asju kui andmebaas.

OK: Omanik ajab oma äri, tema fookus on seal. Meie teeme aastas 30–40 pp-juh ja teame jälle neid trende. Me pea-me omanikule näitama võimalusi, ütle-ma, kas ta on midagi maha magamas. Me

pole omanikust targemad tema äris, aga me oleme sparringupartnerid ja tema ot-sustab, millist palli ta lööb ja millist mi e.

Me pakume välja mitu kandidaa , toome välja nende tugevused ja nõrku-sed ning lõpliku valiku teeb klient. Sihiku seadmine on meie töös kõige tähtsam, see, keda üldse otsida, milliste oskuste ja omadustega inimest ning meie aitame seda sihikut seada – me aitame omanikul välja mõelda, keda tal tegelikult vaja on. Seejärel tulebki profi ili tegemine, enam pole suur andmebaas kõige olulisem, vaid just sihiku seadmine.

Amropi tugevus on see, et me oleme mõlemad pikalt e evõtluses olnud, ju-hatustes ja nõukogudes olnud, nau nud edu ja saanud ka kolakaid, me pole sündi-nud konsultan deks – meil on teine pilk asja juures, meil on por ellis üks tööriist juures. See ongi Amropi juures põhiline.

AK: Ees e evõ ed tähtsustavad aina rohkem ka nõukogu koosseisu – see näi-tab, et juh misstruktuurid on muutu-mas, omanikud näevad, et juh misesse on kompetentsi juurde vaja. Teadlikkus nõukogu rollist kasvab.

OK: Tegevjuhtkond on ju enamas adra taga, pilk maas, nõukogu peaks suuremat pil nägema. Tore on see, et riik on läi-nud samale teele ja vaadatakse juba, et kes kuhu võiks sobida, mi e ainult polii- lises plaanis, vaid seda, kes mida teab.

Ees Raudtee nõukogu on täna väga suu-reks eeskujuks, Priit Rohumaa on väga suurte kogemustega juht.

AK: Kasv on kõige suurem sundija – kui oled edukas, siis sa pead muutuma bü-rokraatlikumaks, tekib juh mistasandeid juurde jne. E evõte kasvab nii suureks, et talupoja mõistusega hakkama enam ei saa. Muidugi on meil endiselt hulgaliselt e evõ eid, kus nõukokku pannakse pe-reliikmeid, tu avaid ja sõpru – sel juhul nõutakse lihtsalt lojaalsust.

| Ikkagi, kuidas te õige inimese üles leiate?OK: Kaardistamine algab e evõ e ja sektori põhiselt, me ikka läheme ja ot-sime – teinekord on see kirjeldus, keda me otsime, 4–5 lehekülge pikk – kuidas sa sellist inimest lihtsa töökuulutusega otsid?

Me saame kohe 25aastaseks, loomu-likult on meil andmebaasid olemas, aga me alustame täies valgelt lehelt iga

kord. Ja h vaatab meile lõpuks vastu täies uus inimene, kellega me pole mit-te kunagi varem kohtunud!

| Kuidas siis ometi?OK: Me ei otsi inimest, me otsime vas-tavat kogemust ja kompetentsi, et antud rolli täita. Me kohtume ja vestleme pal-jude inimestega ja nii jõuamegi õigete kandidaa deni. See võtab aega, sul peab olema kannatust see supitaldrik tühjaks süüa, muidu sa ei näe seda mõmmi pil seal põhjal. Anname oma tööle aastase garan i. Kui kahepoolselt koostöö ikkagi ei klapi, leiame me uue inimese. Ja veel – oma paigutusi me ei torgi, selle garan i anname kliendile ka.

| Kui palju see kliendile maksab?OK: Teenus ei ole muidugi odav, kol-mandik otsitava inimese aastapalgast umbkaudu, aga eks me peame arvesta-ma sellega, mis turg teeb ja peame kon-kurentsis püsima.

Aga teisalt – autot ju ei vali omanik ka-taloogist ja kõige odavama hinnaga – aga juht on ju veelgi olulisem kui auto! Valid vale juhi, siis need summad, mida sa kao-tad või võitmata jätad, on oluliselt suure-mad! Kui h siis ikka juh vahetatakse? Advokaaditeenust ostame sisse, reklaami ja turundust ostame sisse, aga juh kipu-takse ise valima miskipärast? See tuleks ka proffi dele anda. See on investeering.

| On teie „põllul“ mingi hooajalisus ka?OK: Oleme natuke ars moodi tege-lased – kui meid vaja ei ole, ei taha keegi meid näha. Arst ei helista, et kuule, ma tahaks praegu hirmsas ravida, sul ei ole midagi viga?

Amrop Eesti partnerid Ott Karolin ja Avo Kaasik võtavad Innovatiivi vastu oma Tõnismäe kontoris ning räägivad sellest, kuidas muutuvas maailmas on vaja uutmoodi mõtlevaid juhte.

JUHTIMINE

Amrop Eesti tegevus jaguneb peamiselt kolme põhisuunda:

• sihtotsing

• juhtimisaudit

• nõukogu

moodustamine

Vasakult Ott Karolin, Avo Kaasik. Foto: Amrop

26

8 põhjust, miks hea töötaja sinu ettevõttest lahkubAllpool on toodud kaheksa peamist põh-just, miks inimesed töölt lahkuvad. Hei-da nendele pilk peale ja mõtle, kas sinu e evõte riskib parimate töötajate kaota-misega.

| Töö ja eraelu ei ole tasakaalusWashington Pos ajakirjanik Libby Hoppe teadis juba teisel tööpäeval, et ta peab millalgi lahkuma. Ta tegi seda kaks kuud hiljem. Probleem oli selles, et töö juures olid väga jäigad ajalised reeglid ning ta ei saanud oma perekonnaga tegeleda. Kui ta lahkus päeva keskel töölt selleks, et oma haige lapse eest hoolitseda, siis hiljem karista teda puhkuse lühendami-sega. Perekond ja teised kohustused või-vad nõuda paindlikkust, mida tööandja ei taha või ei suuda pakkuda. Tih peale tunnevad töötajad, et neil on kergem lihtsalt lahkuda.

| Liiga palju või liiga vähe töödHea töötaja on võimeline talle e e antud ülesannetest rohkem tegema – see võib kujuneda küllaltki keeruliseks problee-miks. Kui tööandja seda märkab, võib ta anda võimekale töötajale liiga palju lisa-ülesandeid, mis ta lõpuks üle koormavad.

Võib juhtuda, et tööd juurde küsides vastatakse neile eitavalt. Neil hakkab igav ning nad ei ole rahul, mis võib olla isegi ohtlikum kui ületöötamine.

| Ametikõrgendusega seotud probleemidTöötajad kipuvad lahkuma, kui neil ei ole võimalik karjääriredelil tõusta. Ei ole va-het, kui palju nad töötavad või edu saa-vutavad, nad ei saa paremat töökohta, mis esitaks neile uue väljakutse (ja tagaks ka palgatõusu). Kui madalama võimeku-se või väiksema kvalifi tseeritusega mees-konnaliiget edutatakse, siis võib hea töö-taja hakata mujale vaatama. Eri juhul, kui endisest meeskonnakaaslasest saab juht.

| Halb juhtimineKahjuks on nii, et paljudes e evõtetes on juhiks saamine lihtsalt järgmine karjääri-redeli aste ning uusi oskusi vaja ei lähe. Tegelikult peavad juhid olema eksperdid mitmel alal – infovahetuses ja inimeste-ga suhtlemises. Kõigil juh del ei ole neid oskusi ja neile ei anta isegi võimalust, et neid treenida.

„Liiga paljud juhid ei ole ennast kuna-gi treeninud,“ ütles konsultatsioonifi rma Keeping The People Inc. asutaja Leigh Branham. „Juh del ei ole head eeskuju, nad ei anna tagasisidet ning treeningut ei toimu. Siis nad laskuvad YST-mudelisse – röökimine (yelling), karjumine (screa-ming) ja ähvardamine (threatening). Pal-jud juhid ei julge ausat tagasisidet anda, peamiselt selle tõ u, et nad pole ennast treeninud, kuidas seda korrektselt teha.“

Juhi ebaselged ootused või ebakindel suhtlus võivad muuta nii töötaja kui ka tööandja rahulolematuks.

| Toksiline töökeskkondIdeaalses töökohas võiksid kolleegid käi-tuda professionaalselt – seda on vaja, sest isiksusi, mis omavahel ei sobi, leidub ikka. Konfl ik d, klatšimine, tunnustuse otsimine ning selja taga tegutsemine või-vad töökeskkonna muuta toksiliseks. Kui töötaja on keskmisest võimekam, võib see olla ajend, miks endale uus töökoht otsida.

Peale selle võib probleeme tekitada ka töökohas valitsev konkurents. Kui juhid premeerivad neid, kes rohkem töötunde teevad ning vähem puhkavad, võib see töötajate rahulolu vähendada. Nad hak-kavad tundma, et nad ei saa oma tööae-ga paindlikuks muuta ning puhkuseks ei jää aega.

Uuringud on näidanud hoopis vastu-pidist – kui inimese tööaeg on paindlik ning puhkuste võtmist soodustatakse, siis produk ivsus hoopis tõuseb. Seega

tuleks luuga töökeskkond, kus inimesed saavad vahepeal aja maha võ a ning lõõ-gastuda.

| Ebaadekvaatne premeeriminePalka tõstetakse harva ning tunnustust ei jagata – sellisel juhul ei tunne tööta-ja, et ta peaks e evõ ele lojaalne olema või lisatunde tegema. Töö juures ei tehta lisapingutust.

Kui töötaja teeb head tööd, siis teda peaks tunnustama nii rahaliselt kui ka avalikult. Kui e evõte seda ei tee, siis teeb seda mõni teine e evõte!

| Töötaja ei saa piisavalt lisahüvesidLisahüved võivad töötaja jaoks olla sama tähtsad kui korralik palk. Tööandja võiks fi nantseerida töötaja täiendõpet, kooli-tusi ja haridust. Ta võiks maksta ületun-dide eest head palka, pakkuda paindlikku töögraafi kut, kaugtööd (töötamist kodust või mujalt) ja piisavalt puhkust. Kõik need hüved aitavad töötajat e evõ es hoida. Kui neid üldse ei pakuta, siis võib töötaja hakata mujale vaatama.

Hüved ei pea olema ngimata suured. Suur mõju võib olla ka snäkkidel, mida koosolekul pakutakse. Planeeritud üritu-sed suurendavad aga töötaja lojaalsust ning ennetavad toksilist töökeskkonda.

| Karjäärieesmärkide muutumineTöökohtade pidev muutmine on saanud uueks normaalsuseks. Niinimetatud bee-bibuumi ajal (1957-1964) sündinud USA inimestel on olnud keskmiselt 11,7 töö-kohta (vanuses 18-48).

Kui valitud karjäär inimest ei rahulda, siis peaks temaga rääkima. Äkki on e e-võ el võimalik tööd muuta, et see ini-mesele sobivam oleks? Või pakkuda uusi väljakutseid, mis aitavad töötajal edasi minna.

Kõigil on töö juures nii häid kui ka halbu päevi. Kui töötajal koguneb halbu päevi liiga palju, siis ta võib hakata kaaluma töölt lahkumist, kirjutab Investopedia.

JUHTIMINE

Allikas: Äripäev

28 29

Sisearhitektid ja vennad Jan Graps ja Ken Ruut otsivad ideid ulmevaldkonnast ning kujundavad ruume, mis mõjuksid siseneja kõigile meeltele.

TÖÖKESKKOND

Uus kontor: Keni ja Jani tööruumid ulmefilmist

Telliskivi Loomelinnakust õhtu tänavale kostvate trummisoolode müsteerium on lahendatud. See tuleb Jan&Ken Wises-pace’i kontorist, kus Jan-Joonas Graps aeg-ajalt venna kingitud trummikomp-lek l kä harjutab.

Miks me üldse end taas Telliskivi kan-dist leiame? Mis on selles piirkonnas nii meelitavat? “Pikalt olime Zelluloosi mäe peal, kus meil oli suur ja kõrge lo ilik ruum,” räägib Jan, “aga üldine arendus jäi seal vakka ja hakkasime ringi vaata-ma. Siin on mingi tuiksoon, ideed liigu-vad õhus, noortel silmad põlevad, kori-doris inimesed teretavad...” Ken-Kristjan Ruut täiendab naerdes: “Seal oli Prisma juures üks söögikoht. Siin on neid ka-heksa!” Piirkonna plahvatuslik areng an-nab Jani sõnul s imulit, isegi kui hoone, kus tegutsetakse, on väsinud tellismaja. “Viskasime sellise fänsinduse hoiaku üle parda. Ongi mõnus, naturaalne ja lihtne olemine, mis püsib heast tahtest koos. See loeb ka enda meeleolu säilitamisel,” tähendab ta.

Jan&Ken Wisespace’i kontor võib küll asuda väsinud tellismaja kulunud kori-dori lõpus, kuid seda enam on neil jõudu ja futuristlikuks kippuvaid innovaa lisi ideid. Vennad on suured sci-fi fännid ja kasutavad ulmefi lmide ühiskonnakirjel-dusi ja disainivõimaluste paljusust ala-teadlikult ka oma töös, et inimesi inspi-reerida, anda neile uusi kogemusi, suu-nata neid looma ja fi losofeerima.“Meil on tugev huvi fi lminduse vastu, siis mõtleme interjööridele juurde stse-naariumeid. Ruum on meie jaoks nagu teatrilava, kus kõik elemendid kannavad mingit signaali, mis panevad inimesed käituma vastavalt. Vastavalt sellele, mis kava hetkel on, hakkavad inimesed suht-lema omavahel ja suhtlema ruumiga,” mõ skleb Ken.

| Lugu ruumi ümberVennad töötavad ühise tandemina, koon-dades töö algusfaasis mõ erünnakute käigus kliendi s ililise ja funktsionaalse infovälja ühe lehe peale kokku. “Siis ja-guneb töö natuke sektsioonidesse, üldju-hul Ken hakkab seda maailma arvu sse looma, mina tegelen materjalidega ja haldan kliendipoolt,” sõnastab Jan paari lausega koostöö iseloomu. Kuna mehed on vendadena juba lapsest saa koos Männikul vanu tehasehooneid avasta-nud, koos matkanud, kaubarongidega sõitnud ja üksteise seltskonnas mugavalt vaikinud, siis toimib nende koostöö sünk-roonis, mida enamas ei olegi vaja eraldi defi neerida või etappides kindlalt kokku leppida. “Olulisem on tegelikult fi losoo-fi a selle töö taga - kuidas mõelda kas st

välja, mis on inimese ja ruumi suhe üldi-semas plaanis,” sõnab Ken. “Kunst, fi lm ja keskkond on ühe asja kolm tahku. Meil on endal ala vaja mõelda mingi all-lu-gu,” ütleb Jan ning Ken jätkab: “Kõik ele-mendid ruumis kannavad psühholoogilisi signaale. Sel ruumil on mingi eesmärk, tema nupud ja vidinad on vaja paika saa-da, aga sel ruumil on ka emotsionaalne väärtus, mis on palju olulisem ja mis ma-hutub tehniliste vidinate vahele ära.”

Äriruum peab kandma brändi, et ruum kõnetaks sisenejat selgelt ja meeldejää-valt, et inimene saaks sellest ruumist hiljem teistele rääkida, selgitab Jan, mida nad peavad silmas ruumi psühholoogi-lisest mõjust rääkides. “See on ruumi tuum,” ütleb ta.

Enamas tegelevad Jan ja Ken ärik-lien dega ning paratamatult käib tööga kaasas soov parandada kliendi võimekust ja tulusid. “Et huvi tema vastu oleks suu-rem, siis selleks on vaja leida põnevaid meetodeid,” räägib Jan. “Ala ei sõltu need funktsionaalsusest ja häs organi-seeritusest, foonil on peidetud taustalüli-tused, mis mõjutavad inimesi suges ivsel ja intui ivsel moel. See on tegelikult juba seotud turundusega ja kliendi oma loo rääkimisega, mis kajastub selles keskkon-nas ja nendes elemen des.” Jani sõnul on see töö osa väga intrigeeriv ja sunnib kaasa mõtlema ruumist väljas kliendi äriliste eesmärkide saavutamise peale. “Ruum kasvab lõpuks häs põhjendatud protsessist välja ja klient saab aru, et see investeering, mis ta teeb uue keskkonna loomiseks on häs suunatud ja mõtes-tatud, luues temast selgema kuvandi ja ideaalis suurendab ka käivet.”

| Rokkivad teadlased”Me ei ole ala sellised valgetes kitlites teadlased. Meile meeldib rokkida ja gaas põhjas töötada ka,” räägib Jan mõtesta-tud töö teisest, samu hädavajalikust poolest. “Oleme enda jaoks sellise taga-varaven ili välja mõelnud, et kui näeme ruumi toorikut ja see tundub liiga po-leeritud, liiga selgepiiriline, liiga otseko-hene, siis küünistame pisut seda ruumi, kratsime korrapärasust natuke maha, et ta toimiks loomulikuna ja samas lisaks intriigi.”

Pikem eesmärk on Janil ja Kenil saavu-tada 2.0 ruumid, kus on kasutatud tu a-vlikke meetodeid koos kõrgtehnoloogi-liste tänapäeva saavutustega. “Mi e et kõik kohad on ekraane täis, vaid tekivad valgusmängud, suhtluskanalid, helili-sed tundmused. Inimene ruumi minnes peaks tundma seda keskkonda kõigi oma meeltega,” räägib Ken.

Üks viimase aja suuremaid ja olulise-maid e evõtmisi on meestel ERMi soo-me-ugri näituse kokkupanek. “See oli nii mitmetasandiline projekt, kus saime kaasata kõik ägedad ja oskuslikud ini-mesed erinevatest valdkondadest alates graafi lisest disainist kuni mul meedia interface’ide programmeerimiseni ja helistsenaariumite loomiseni välja. Kõik on seotud ühtse tsentraalse keskkonna mõjuga,” räägib Jan ühest massiivsemast tööst, kus sai kombineerida kõiki oma soove, oskusi ja teadmisi.

“Kuna oleme teinud kogu aeg äriob-jekte, siis seal lähtusime samadest pa-rameetritest. See ei ole selline rahva raha raiskamine, vaid toob muuseumile need kulud tagasi,” täiendab Ken. “Võt-sime maailma muuseumide standardid ja kandsime need sinna sisse. Äri toimib lihtsalt seeläbi, et kui näitus meeldib, siis sa lähed sinna uues tagasi. Meile on oluline, et näitus vastaks inimeste ootus-tele ja meelelahutuslikule ja teaduslikule kogemusele.”

| Muljeoaas keset pragmaatikatKogemuse ja loo otsingud on viinud Jani ja Keni arusaamisele, et ükskõik missu-gune töökeskkond ei tohi olla liiga prag-maa line. “Asi peab olema muidugi orga-niseeritud. Mida vähem on korrapäratut s ihiat, seda tervem on keskkond,” on Jan veendunud, nen des, et kui üldine struktuur on laokil, siis on ka inimestel selles morn olla. “Aga ala võiksid olla alad töökeskkonnas, kasvõi muljeline portaal, kust lähed ühest alast teise ja kus tekib teine meeleolu,” hindab ta pau-side ja enesetunde muutuse olulisust. “Mingid oaasid võiksid olla, inimene on lihtsalt emotsionaalne olend,” lisab Ken, mainides tarkvarafi rmadest alguse saa-nud bürooruumide ideemuutust.

“Ka kinnisvara- või advokaadibürool võib olla sama hull kontor nagu IT-fi rma-des. Oluline on see, et inimene tunneks end selles keskkonnas häs . Miks jaga-takse näiteks kontorites tasuta puuvilju või tehakse ruume, kus on võimalik 20 minu t magada vahepeal? Kõik selleks, et inimene tunneks ennast nagu kodus või veel paremas kohas, kuhu ta tahab minna,” kirjeldab Ken.

“Tore on vaadata, kuidas levib zen-suh-tumine,” jätkab ta. “Näiteks Apple’i kel-lale on sisse ehitatud rakendus, et hinga. Et kui pulss on liiga kõrge, siis võtad ühe minu ja hingad ja pulss reaalselt läheb alla. Selleks on ka kontoris vaikuseruu-mid, kuhu näiteks müügiinimene saab minna ja rahuneda pärast mõnda hävita-vat telefonikõnet. Veel parem, kui seal on s muleerivad helid ja valgus, mis juhivad inimese korraks täies teise meeleollu oma sisemaailmas.”

Ruumi sügavama esteetika otsinguil”Meie jaoks on hästi oluline inimese suhe keskkonnaga. Kui sisearhitektuuri kateedris on esimesel kursusel esime-ne ülesanne teha tool, siis see on üks intiimsem suhe mingi mööblieseme ja keskkonnaga. Ta peab olema ergonoomiline ja esteetiline ja see on kantav üle kogu ruumile,” räägib Ken Ruut. “Me ise uurime palju erinevaid tehnoloogiaid, mida ruumis ka-sutada. Filosoofilises plaanis on huvitav vaadata, kuidas mõju-tab itaallaste leiutatud tehispäi-ke ruumimuutust. Kui tulevikus ei pea ehitama pilvelõhkujaid, vaid tehispäike tekitab mulje kirkast ja heledast ruumist, siis võib hooned ehitada hoopis maa alla. Tekib filosoofiline küsimus, milline see ruum võiks olla, et ei tekiks tunnet, nagu oleksid maa all ja et seal on rõhuv, vaid et mis on need esteetilised väär-tused, mis ruumikeskkonnas pikaajalisel viibimisel hoiaksid stimuleerituna, põnevil ja emot-sionaalselt stabiilsena.”

Keni ja Jani tööruumid ulmefilmist. Elisa esindusruum Helsingi keskuses. Foto Jan Graps

Elisa esindusruum Helsingis. Foto Jan Graps

Allikas: Äripäev

30 31

TÖÖKESKKOND

Varahalduse termin on laialdaselt käibel fi nantsvarade kohta, vähem kasutatakse seda ehitusvaldkonnas, kus peame sil-mas kõiki füüsilisi varasid – alates infra-struktuurist ja kinnisvarast ning lõpeta-des seadmete ja sõidukitega – kogu maist vara, mida käega katsuda saab.

| Tehnoloogia tormiline areng muudab mängureegleid põhjalikultEhitussektor, mille üks osa on ka füüsilis-te varade haldus, on üks viimaseid vald-kondi, millesse on jõudmas tehnoloogia

arengust tekkivad muudatused. Sektor on väga konserva ivne ja selles on kaua olnud levinud uskumus, et teised äri-valdkonnad (nt meedia või turism) on nii teistsugused – las nemad siis kasutavad uusi tehnoloogiaid, ega see meid eri ei puuduta. Suurimad tegijad sektoris on ehitusfi rmad ja seal on endiselt valda-valt juhipositsioonidel vanem põlvkond ning nende hoiakut illustreerib häs ühe Ees suurfi rma ppjuhi hilju ne väljaüt-lemine: „Mind ei huvita, milliseid IT töö-riistu minu mehed kasutavad, peaasi, et tulemus tuleb.“ IT-d peetakse ikka veel

mingiks eraldiseisvaks teemaks, mis pole kaugeltki nii oluline kui traditsiooniline ehitustööriist, nii ei osata selle rakenda-misest tulenevat kasu hinnata. Tegelikkus on juba muutunud, tehnoloogia saab iga ärivaldkonna lahutamatuks osaks, mille rakendamiseta ei ole võimalik konku-rentsis püsida. Ehitussektoris on põhilisi tehnoloogilisi suunamuutjaid mitu – mu-delprojekteerimine (BIM), asjade inter-net (IoT) ja liitreaalsus. Koos üha enam kasutust leidvate pilvelahendustega moodustavad nad (r)evolutsioonilise jõu, mida pole võimalik eirata.

ISO standardi järgi defineeritakse varahaldust kui „organisatsiooni tegevuste kompleksi oma varadest saadava väärtuse kasutamiseks“. Varahaldus tõlgib strateegilised ärilised eesmärgid varadega seotud otsusteks, plaanideks ja tege-vusteks, mille läbiviimiseks kasutatakse hulka protsesse, tehnikaid ja tööriistu. Just sellest oskusest, kuidas oma varadest viimast võtta, on meil seni puudu jää-nud ja tehnoloogilised uuendused toovad siin kaasa peadpööritavad muutused.

Foto

: Sh

utt

erst

ock

Kuidas oma varadest viimast võtta?

| Pilvetehnoloogia Üha enam on fi rmad jõudmas arusaa-misele, et pilveteenus on sobiv alterna- iv seni pakutud IT-teenustele. Esialgne

umbusk ja küsimus andmete asukoha ning turvalisuse suhtes on üha enam asendumas usaldusega majutusteenuse pakkujate lahenduste kvaliteedi suhtes. Suured serverikeskused selleks ehitatud ruumides pakuvad mitmeid eeliseid iga fi rma enda serverite ees, seda nii tur-valisuse kui ka hinna vaatepunk st. Just teenuse kasutajamugavuse kasvatamine ja nende järjest alanevad hinnad võimal-davad pilveteenuste kasutuse viia massi-desse. Projek pangad pilverakendustes on Ees s juba tavaprak ka. Lisanduvad uued paindlikud ehi se elukaare osaliste koostöövõimalused – alustades hoone kavandajatest ehitajate kaudu kuni hal-dajateni. Edu tagavad siin paindlikud ja kasutajale mugavad lahendused, mis ei pea ngimata tähendama uute tarkva-rarakenduste kasutuselevõ u. Kõik osa-pooled toodavad andmeid, need peavad takistusteta liikuma ühest tarkvarast tei-se, olema ligipääsetavad asjaosalistele kõikjal ning erinevates seadmetes.

| BIMMudelprojekteerimine on viimastel aas-tatel ehitusvaldkonnas kiirelt kasutust leidma hakanud. Tõestanud on elujõudu arhitek de ja projekteerijate töölauda-del eelkõige 3D visualiseerimisvahendi-na, on see tehnoloogia jõudmas ehitus-platsidele, aidates tuvastada vigu enne, kui nad kivisse ja mör panduna tõeli-selt kalliks maksma lähevad. Kinnisvara-haldajad vaidlevad tuliselt selle üle, kas ja kuidas mudelprojekteerimine nende elu lihtsamaks aitaks muuta. Näen siin kahesuunalisest infoliikumisest tekki-vaid eeliseid. Esiteks saavad kinnisvara korrashoiuga