Neuroloogia Termineid Tegevusterapeudile Avalik 2010-09-07

Tõnu Kauba, Karin Lilienberg

NEUROLOOGIA TERMINEID

TEGEVUSTERAPEUDILE

Seletav sõnastik

e-versioon 1

Tallinn 2010

Tõnu Kauba, Karin Lilienberg (2010): Neuroloogia termineid tegevusterapeudile. Seletav sõnastik, versioon 1. Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida õppeotstarbel.

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida õppeotstarbel.

1

AUTORITEST

TÕNU KAUBA MD, PhD

[email protected]

Ametikoht, ametialane tegevus: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnika õppe-tooli juhataja-lektor, hambatehniku õppekava nõukogu esimees, kõrgkooli nõukogu liige;

teaduskraad: meditsiiniteaduste kandidaat (PhD) 1986, Riia Meditsiini Instituut: tsentraalse hemo-dünaamika muutuste tähendus ajuinfarktiga haigetel;

akadeemiline haridus: Tartu Ülikool, arsti-teaduskond (1970 - 1976);

juhendatud üliõpilastööde teemad: tegevus-teraapia ühepoolsel ignoreerimissündroomil; te-gevusteraapia arengulisel koordinatsioonihäirel, seljaaju kaela piirkonna (C5) traumast tingitud tetrapleegiaga patsiendi tegevusteraapia; hamba-tehniliste akrüülide uurimine; ortodontiliste ravia-paraatide traadi omaduste uurimine jt.

KARIN LILIENBERG MD, MSc

[email protected]

Ametikoht, ametialane tegevus: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia õp-petooli juhataja-lektor, tegevusterapeudi õppekava nõukogu esimees, kõrgkooli nõuko-gu liige;

alates 2005.a. esindab Kõrgkooli Euroopa Tegevusteraapia Kõrgkoolide Võrgustikus ENOTHE;

teaduskraad: teadusmagistri kraad 2002, Tartu: antropomeetrilised näitajad ja nende seosed vereplas-ma lipiidide ning arteriaalse vererõhuga Tallinna koo-liõpilaste uuringute alusel aastatel 1984-86 ja 1998-99;

akadeemiline haridus: Tartu Ülikool, arstiteadus-kond (1979 - 1985);

juhendatud üliõpilastööde teemad: liikumispuu-dega inimesed kui tegevustest ilma jäetud grupp; täna-valapsed ja tegevusteraapia; vaimupuudega noorte toimetulek tööpraktikaga; spastili-se tserebraalparalüüsiga lapse käefunktsiooni hindamine; käsitsi kirjutamise raskus ja tegevusteraapia koolis, eakate inimeste kaasamine tegevustesse läbi tegevusteraapia, valikuline mutism ja tegevusteraapia jt.



2

EESSÕNA

Käesolev sõnastik on märksõnapõhine lühikonspekt neuroloogiast. See on suunatud

peamiselt tegevusteraaraapias tegutsejale neuroloogia teatmekirjandusse süvenemi-

seks.

Võrreldes sõnastikuga Neuroloogia põhiterminid (2007. aasta, versioon

2.2) on kogumikku lisatud eeskätt neuropsühholoogia, neurokeemia ja

tegevusteraapia põhimõisteid.

Neuroloogiasse süvenemine eeldab eelteadmisi anatoomiast, füsioloogiast ning ladina

keelest. Lisatud ingliskeelsed terminid ning viited aitavad mõista eri allikates kirjeldatut.

Viited tekstis aitavad märksõnu omavahel võrrelda (vrd) või suunavad teiste mõistete

juurde (vt) sama või naaberteema juures. Illustratsioonid ja selgitused toetuvad vaba-

dele andmebaasidele, teatmeteostele ning on õppevahendi eesmärgist lähtudes kohan-

datud. Osa termineid on kirjeldatud täpsemalt, kui Meditsiinisõnastik (Ootsing, S.,

Trapido, L., 2004) seda võimaldab. Kasutatud on tõendus- ja teaduspõhiseid allikaid,

vaid üksikud illustreerimiseks mõeldud pildid ja viited videodele pärinevad avalikest mit-

teusaldusväärsetest allikatest (youtube.com, wikipedia.org jm). Rõhutatud on tõendus-

põhisust ja viidatud mittetõenduspõhiste tegevuste või suundade korral selle sobimatu-

sele igapäevases praktikas.

Autorid on tänulikud kõigi tähelepanekute eest, mida sõnastik võimaldab ja ootavad

ettepanekuid aadressil [email protected]. Suured tänud toetuse ja ettepanekute eest

Ene Kotkasele, Marika Meritsale jt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kolleegidele ning toeta-

va uudishimu eest tegevusteraapia tudengitele.

Autorid lubavad käesolevat sõnastikku trükkida välja ja paljundada õppeotstarbel Tal-

linna Tervishoiu Kõrgkoolis.



3

SISUKORD

Autoritest 1

Eessõna 2

Sisukord 3

1. Teemakobarad neuroloogias 4

2. Märksõnade otsimine 5

3. Üldpõhimõtteid kliinilises neuroloogias 6

4 Tegevusteraapia kutsealased terminid 7

5. Sõnastik 9

Kasutatud ja soovitatavaid allikaid 86



4

ADL Elamis-

toiming

RISKI-

TEGUR

NS kahjus-

tus

1. TEEMAKOBARAD NEUROLOOGIAS

Terminid esinevad sõnastikus suuremate teemakobaratena, mis sisaldavad nii haigusi,

sümptomeid kui ka anatoomiat-füsioloogiat.

Teemakobarate sees on peamised viited kobara teistele komponentidele:

*peavalu (migreenid, koitaalne ja pingepeavalu, kobarpeavalu, skalp jm);

*ajuveresoonkonna haigused (aneurüsm, hemorraa-

gia, hüpoksia, halvatus, insult, isheemia, transitoorne

isheemiline atakk, verevarustus, hemipareetiline kõn-

nak/hoiak jm);

*epilepsia (epileptiline hoog, aktiivsus, staatus, sünd-

room, aura, konvulsioon, krambid, narkolepsia jm);

*parkinsonism (treemor, Parkinsoni tõbi,

ekstrapüramidaalsüsteem, hüpokineesia jm);

*põletikud (borrelioos, entsefaliit, ajukelmed, menin-

giit, neuriit, demüelinisatsioon, fibromüalgia jm);

*neuroanatoomia ja -füsioloogia põhimõisted (neu-

ron, sünaps, mediaator, intrakraniaalne rõhk, nüstagm,

refleks jm);

tüsistused (kontraktuur, lamatis, hüdrotsefaalia jm);

*ADL (elamistoiming, halvatus, igapäevategevused,

tegevusvõime, tüsistus);

*neuropsühholoogia, -patoloogia (dementsus, depressioon, eufooria, mitteverbaal-

ne suhtlemine, mäluhäired, sõltuvus, tagasiside, teadvus, unehäired/unetus jm).

ME-

NIN-

GIIT

SKALP

MIG-

REEN

HOOG

IN-

SULT

PEA-

VALU



5

2. MÄRKSÕNADE OTSIMINE ISESEISVAKS TÖÖKS ETTEVALMISTAMISEL

Sõnastikus olevad märksõnad on kasutatavad iseseisvas töös vastavalt teemale. Lähtu-

des teemast, tuleb leida esmased märksõnad ja selgitada vajalik mõistete ring teema

omandamiseks. Kirjanduses (elektroonilistes ja paberandmebaasides) esinevaid muid

termineid tuleb analüüsida kriitiliselt, lähtudes käesolevast eestikeelsest sõnastikust.

TEEMA

ESMASED MÄRKSÕNAD, SEOSED

Halvatus, motoorika

Neuron, närviimpulss, parees, pleegia, spastilisus, hüperkinees, rigiidsus, ADL (elamistoiming, igapäevategevused) jt;

Teadvus, teadvusehäire

Neuron, närviimpulss, aju bioelektriline aktiivsus, kooma, uni, minestus, epileptiline hoog, neelamine, bulbaarparalüüs, ADL (elamistoiming, igapäevategevused), tüsistused jt;

*Vereringe, insult Neuron, närviimpulss, verevarustus, liikvor, tromboos, minestus, aju bioelektriline aktiivsus, kooma, halvatus, afaasia, ajukelmed, ADL (elamistoiming, igapäevategevused), tüsistused jt;

*Neurokeemia Neuron, närviimpulss, aju bioelektriline aktiivsus, Parkinsoni tõbi, sünaps, sõltuvus, toime närvisüsteemis jt;

*Suhtlemine Neuron, närviimpulss, teadvus, halvatus, kõnehäired, mittever-baalne suhtlemine jt;

Närvisüsteemi trauma

Neuron, närviimpulss, teadvusehäire, kooma, halvatus, epilepsia, ADL (elamistoiming, igapäevategevused), trauma närvisüstee-mis, tüsistused jt;

Epilepsia Neuron, närviimpulss, aju bioelektriline aktiivsus, krambid, mi-nestus, tüsistused jt;

*Degeneratiivne haigus

Neuron, närviimpulss, Parkinsoni tõbi, Alzheimeri haigus, halva-tus, epilepsia, ADL (elamistoiming, igapäevategevused), tüsistu-sed jt;

*Põletik närvisüs-teemis

Neuron, närviimpulss, teadvusehäire, kooma, entsefaliit, epilep-sia, ajukelmed, meningiit, neuriit, tüsistused jt;



6

3. ÜLDPÕHIMÕTTEID KLIINILISES NEUROLOOGIAS

Loetleme mõned üldpõhimõtted, mida peab arvestama haige seisundist arusaamisel ja

hindamisel:

1. Tavaliselt ei tulene haiguse nimetus kahjustuskolde või -kollete täpsest asukohast.

Samasuguse kahjustuskolde asukohaga (toopilise diagnoosiga) on väga erinevad hai-

gused, seetõttu on oluline jälgida haiguse kulgu ja erinevate uuringute tulemusi.

2. Tavaliselt esinevad haigustel üheaegselt mitu erinevat sümptomit (paralleelvorm:

sümptoomi) või sündroomi, harvem esineb isoleeritud ehk puhtaid sündroome.

3. Kesknärvisüsteemi kõrgem (tsentraalsem) osa kontrollib alati allasuvat, suuraju kont-

rollib seljaaju, kesknärvisüsteem kontrollib perifeerset närvisüsteemi.

4. Närvisüsteemis kõrgemal ehk tsentraalsemal asuva piirkonna kahjustuse korral ilm-

nevad ka allasuva ehk perifeersema piirkonna tegevuse häired.

5. Neuroloogiliste sümptomite uurimisel on oluline hinnata motoorsete ja teiste funkt-

sioonide puhul sümmeetriat (vasak-parem kehapool, jäsemed). Suur osa motoorika

sümptomitest on kogenud silmale nähtavad ilma eriliste lisauuringuteta. Sageli võivad

esineda väljendunud sümptomid nii, et need ei häiri isikut, seega on haige nendega

kohanenud ehk adapteerunud.

6. Tundlikkuse eri kiudude (sügav-, puute-, pinna-, valu-, temperatuuritundlikkuse

kiud) kahjustuse puhul ei ole alati ühes ja samas piirkonnas (dermatoomil) kõik tundlik-

kuse komponendid ühtemoodi kahjustunud.

7. Haiguse paranemisel tulevad põhisümptomi (nt halvatus) varjust nähtavale teised,

algul varjatud sümtomid, seega haiguspilt muutub.

8. Haigused ja kahjustused närvisüsteemis mõjutavad elamistoiminguid / igapäevate-

gevusi (ADL). Enamik haigusi mõjutavad inimese motoorikat, tahtelisi liigutusi, suhtle-

mist.



7

4. TEGEVUSTERAAPIA KUTSEALASED TERMINID

Tegevusteraapia on Eestis küllaltki uus eriala, mida õpetatakse rakenduskõrghariduse

tasemel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alates 2000.aastast. Tegevusterapeut on eriala-

se kõrgharidusega tegevuse ja tegevusvõime stpetsialist. Neuroloogilise funktsioonihäi-

rega inimesed moodustavad suurima osa taastusravi vajavatest klientidest, kellega te-

gelevad tegevusterapeudid.

Tegevusterapeut (occupational therapist) on erialase kõrgharidusega tegevuse ja

tegevusvõime spetsialist. Tema töö eesmärgiks on häirunud tegevusvõimega isiku te-

gevusvõime säilitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseis-

vuse suurendamisele igapäevaelus. (Tegevusterapeut III... 2005).

Tegevusterapeudi ülesanneteks on inimese tegevusvõime hindamine ning tegevuste-

raapia läbiviimine vastavalt tema vajadustele kas individuaal- või rühmatööna. Hinda-

misel ja teraapia läbiviimisel keskendub tegevusterapeut inimese tegevuseeldustele,

tegevustervikutele ja tegevuskontekstidele. Tegevusvõimet mõjutavad inimese vanus,

arengutase, tervislik seisund, tema eesmärgid ja soovid, elukeskkonna võimalused ja

piirangud. Klienditööga seotud ülesanneteks on info hankimine isiku tervisliku seisundi

kohta, tegevusteraapia planeerimine ja selle tulemuslikkuse hindamine, teraapiaprot-

sessi dokumenteerimine ning meeskonnatöös osalemine. Tegevusterapeut annab vaja-

duse korral erialast abi ja nõu oma kolleegidele, teistele erialaspetsialistidele, samuti

häirunud tegevusvõimega isiku lähedastele nii suuliselt kui kirjalikult. Nõustamine ja

juhendamine on suunatud inimese igapäevaelu tegevustega toimetuleku säilitamisele ja

edendamisele. Tegevusterapeudi ülesanneteks on tegevusteraapia protsessi juhtimine

ja erialase identiteedi arendamine.

Tegevusterapeut töötab sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes või füüsilisest isikust

ettevõtjana.

Tegevusterapeudid leiavad Eestis kõige enam rakendust rehabilitatsioonimeeskonda-

des. Sotsiaalhoolekande seaduse järgi peavad tegevusterapeudid meeskonda kuuluma

alates 1. jaanuarist 2005: somaatilise häire või kahjustusega isikule rehabilitatsiooni-

plaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma füsioterapeut või tegevus-



8

terapeut. Tegevusterapeudilt eeldatakse empaatiavõimet, tolerantsust, pühendumust,

pingetaluvust, vastutustunnet ning head suhtlemisoskust.

Tegevusterapeudi eriala paremaks mõistmiseks on järgnevalt esitatud kutsealased põ-

hiterminid Tegevusterapeut III, IV kutsestandardist (2005).

Tegevusteraapia on inimese füüsilise ja psüühilise seisundi mõjutamine eesmärgipä-

raselt valitud tegevuste kaudu, et aidata saavutada parimat võimalikku toimetulekuta-

set igapäevaelus vajalike tegevuste sooritamisel. Tegevusteraapia keskendub isikule,

soovides säilitada või saavutada maksimaalne funktsionaalne võime ja elukvaliteet te-

ma tavalises igapäevaelus ja tema loomulikus keskkonnas.

Tegevusvõime on inimese suutlikkus hakkama saada igapäevase eluga kodus, tööl ja

vabal ajal, omades selleks vajalikke tegevuseeldusi.

Tegevuseeldused on inimese võimed, mis erineval määral ja erinevates kombinat-

sioonides on vajalikud edukaks toimetulekuks igapäevaelu tegevustes.

Tegevuskontekstid on olukorrad ja tegurid, mis mõjutavad inimese eesmärgipärast

tegevust.

Tegevustervikud on inimtegevuse valdkonnad, mis iseloomustavad igapäevaelu te-

gevuste jagunemist eesmärgi järgi: enese eest hoolitsemine, töö ja vaba aeg.



9

5. SÕNASTIK

*a- (a-) Eitust või millegi puudumist tähistav eesliide. Vrd düs-.

*Abaasia (abasia) Võimetus kõndida või seista. Abaasia põhjuseks ei ole halvatus ega tundlikkuse häire.

*Adaptatsioon (adaptation) Kohanemine, organismi üldreaktsioon eesmärgiga jääda püsima keskkonna muutunud tingimuste korral. Kohanemine on olemuselt eluslooduse arengus peamine mehhanism, mis tagab elu püsimise ja taastootmise. Vt atroofia, hüpotroofia, degeneratsioon, rege-neratsioon, vananemine.

*Adiktsioon (addiction) Sõltuvus; ravimsõltuvus, narkosõltuvus. Vt sõltuvus, limbiline süsteem.

*Afaagia (aphagia) Neelamisvõimetus. Neelamisvõimetuse neuroloogilised põhjused on sageli ajutüve või ajutüvest kõrgemal asuvate motoorsete kiudude kahjustus. A- või düsfaagiaga haige vajab söömisel kõrvalist abi. Vt bulbaarparalüüs, düsfaagia.

*Afaasia (aphasia) Rääkimisvõimetus; tekib suuraju juhtiva ehk dominantse poolkera vastava piirkonna (oimu-, otsmikusagara) kahjustuse korral. Afaasia ei ole mitte intellekti häire, vaid suhtlemis- ehk kommunikatsioonihäire. Afaasia mõjutab nii rääkimist kui kirjutamist, seega häiruvad korraga nii kirjalik kui ka suuline kõne. Klassikaliselt nimetatakse afaa-siaks verbaalset afaasiat, mitteverbaalse afaasia võimalus jääb sellest loetelust välja.

Osaline afaasiaga haigega on vaid osaline suhtlemine võimalik. Kui afaasia on ainus sümptom, siis on üldsensoorsed ja -motoorsed ning üldintellektuaalsed funktsioonid pigem normaalsed.

Afaasia kui üksik sümptom ei näita haiguse põhjust. Ta esineb sageli insuldi korral (ta-valiselt eakamad inimesed), ajutrauma (tavaliselt nooremad inimesed), ajukasvaja või ajupõletiku puhul.

Afaasiaid on võimalik kontrollida vaid ärkvel ja teadvusel oleval haigel.

Tuntumad afaasia vormid on motoorne ja sensoorne afaasia (vt ka kirjandusest non-fluent, fluent, conduction, global, transcortical motor, and transcortical sensory



10

aphasia, vaata ka esmakirjeldajate nimede järgi Broca ja Wernicke afaasia, kuid nende nimede kasutamine ei ole otstarbekas kaasajal).

Eesti logopeedias kasutatakse peamiselt afaasiate A. R. Luria klassifikatsiooni, inglis-keelsetes maades on enam kasutusel Bostoni klassifikatsioon.

Logopeedi konsultatsioon, kõneravi ning haige lähedaste nõustamine ja kaasamine ra-viprotsessi on olulised afaasiaga isiku seisundi mõistmisel ja parandamisel.

Vt motoorne ehk ekspressiivne afaasia (kõne väljendamine on häiritud, kuid säilib sõ-nadest arusaamisvõime);

vt sensoorne ehk retseptiivne afaasia (sõnadest arusaamise võime kadumine);

vt globaalne afaasia (sisaldab nii motoorset kui sensoorset afaasiat);

vt amnestiline ehk sõnaunustusega afaasia (häiritud on objekti tähistava õige sõna leidmine).

vt motoorne korteks, logopeed; vrd amneesia.

*Aferentne (afferent) Toov, juurdetoov; sensoorne ehk tundlikkust toov; toob retseptorist infot kesknärvisüs-teemi suunas; vrd eferentne.

*Afoonia (aphonia) Häälekadu, hääletus; võimetus foneerida; siin on artikulatsioon normaalne, kuid fonatsioon (foneerimine) on häiritud; vormid: paralüütiline, spastiline, hüsteeriline. Vt düsfoonia, kraniaalnärvid, bulbaarparalüüs.

*Agnoosia (agnosia) Tajumisvõimetus; võimetus ära tunda varem tuntud asju, helisid, inimesi, lõhnu ja muud (optiline, akustiline, taktiilne ehk astereognoosia) kahjustumata retseptoorse ja juhteaparaadi (näiteks nägemise, kuulmise vm) korral. Agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega, mille tüüpiline asukoht on kukla- või kiirusagaras või nen-de vahelistes juhteteedes.

Vt anosognoosia, astereognoosia, kuulmisagnoosia, somatopagnoosia, visuaalne agnoosia.

*Agonaalne (agonal) Surmaheitlusega seotud, surmaheitlus-; suremisprotsessis peamiselt ajutüve ja seljaaju autonoomse töö avaldused, mis tulenevat suuraju tsentraalse regulatsiooni puudulikku-sest; organismi kõik üldised talitlused on puudulikud.

*Agraafia (agraphia) Kirjutamisvõimetus suuraju kahjustuse korral; häire aluseks on tavaliselt kahjustus kii-rusagaras käe motoorse ala lähistel, mitte aga intellekti- ega motoorikakahjustus.



11

*Aju bioelektriline aktiivsus, ABA-sus (brain bioelectrical activity) Ajurakkude elektriliste potentsiaalide muutus. ABA-suse tagamiseks on vajalik piisav hapniku (O2) ja glükoosi juurdevool vere kaudu. Ajusurma puhul ABA-sus puudub, epi-lepsia puhul on ABA-sus oluliselt häiritud aktiivsuse osas. Vt ajusurm, elektroentsefalograafia, epilepsia, hüpoksia, isheemia, vegetatiivne seisund.

*Ajuinfarkt (cerebral infarction, brain infarction) Ajukoe nekroos. Vt insult, isheemia; vrd hemorraagia.

*Ajuhemorraagia (brain hemorrhage, cerebral haemorrhage) Vt aneurüsm, insult.

*Ajukelmed (meninges) Kestad ehk kelmed, mis ümbritsevad pea- ja seljaaju.

Kelmed paiknevad kolju (skull) poolt aju suunas järgmiselt: tugev ja tihe kõvakelme (dura-), läbipais-tev võrgutaoline ämblikvõrkkelme (arachnoidea) ja üliõhuke pehme-kelme (pia mater). Ämblikvõrkkel-me all ehk subarahnoidaalruumis ringleb liikvor (vt joonis).

Kõigi kelmete ja nendevaheliste ruumide ning ühenduste eesmärk on tagada kesknärvisüsteemile maksimaalne mehhaaniline ja aine-vahetuslik kaitse. Vt liikvor.

*Ajukelmete ärritusnähud (meningeal signs) Need sümptomid on olulised meningiidi ja verevalanduse (insuldi hemorraagiline va-riant) diagnoosimisel, samuti koljusisese rõhu tõusu korral.

Tuntumad sümptomid on lisaks peavalule valguskartus ning teised tundlikkuse liikide ergastumised, iiveldus, oksendamine, kaela passiivse painutamise ja jäsemete passiivse sirutamise takistus. Vt fotofoobia, insult, meningiit, peavalu.

*Ajusurm (brain death, death by neurological criteria) Aju kõigi funktsioonide taaspöördumatud kahjustused.

Ajusurm järgneb kliinilisele surmale. Vt kirjandusest death by neurological criteria; vt arefleksia, aju bioelektriline aktiivsus, vegetatiivne seisund.

Ajutrauma (cerebral trauma, brain injury) Vt trauma närvisüsteemis.



12

*Ajutüve refleksid (brain stem reflexes) Vt köha-, neelu-, pupillirefleks.

*Ajuvatsakesed (cerebral ventricles) Peaaju sees paiknevad sümmeetrilised õõnsused, kus asub liikvorit tootev soonpõimik. Eristatakse külgmisi, kolmandat ja neljandat vatsakest. Vatsakestes tsirku-leerib liikvor.

Neuroloogia-neurokirurgia ajaloos on invasiivse uurin-guna kasutatud vatsakeste täitmist gaasiga (hapnik), kaasajal, tänu tomograafiale, seda valulikku protse-duuri enam ei tehta.

Vt soonpõimik, liikvor, tomograafia.

Ajuvedelik

Vt liikvor.

*Akalkuulia (acalculia) Arvutamisvõimetus, võimetus sooritada lihtsaid aritmeetilisi tehteid; põhjustatud juhtiva hemisfääri vastava piirkonna (angular gyrus) kahjustusest; sageli lisandub afaasiale; vt afaasia.

*Akineesia (akinesia) Liikumisvõimetus ilma halvatuseta; liigutusvaegus, liikumisulatuse vähenemine; raskel juhul liigutuste puudumine; vt hüpokineesia, Parkinsoni tõbi.

*Akommodatsioon (accommodation) Kohanemine, mugandumine muutunud tingimustega; silmamuna eesosas oleva läätse kohanemine (kumeruse muutumine) eesmärgiga saavutada silmapõhjas (võrkkestas ehk reetinas) võimalikult selgete piirjoontega kujutis nii kaugele kui lähedale vaadates. Vt divergents, konvergents, pupillireaktsioon.

*Akson (axon) Neuroni osa (jätke), mille kaudu impulsid (tegevuspotentsiaalid) raku kehast eemaldu-vad. Vt neuron, närviimpulss, tegevuspotentsiaal; vrd dendriit.

Aktsioonipotentsiaal

Vt tegevuspotentsiaal.

Aktsioonitreemor

Vt treemor, tegevustreemor.



13

*Akupunktuur (acupuncture) Tehnika spetsiaalsete nõelte viimiseks nn akupunktuuri punktidesse oletatavate meri-diaanide peal.

Tõenduspõhiste uuringutega ei ole selliste meridiaanide ega nende umbes 500-1000st punktist koosneva süsteemi aluseid kunagi tõestatud. Orientaalse (Hiina jt maad) me-ditsiini kriitikata järgijad rõhutavad naha elektrilise takistuse erinevustele toetudes erili-se (mittekontrollitava) energia liikumist sellistes meridiaanides. Arvestades akupunktuu-riga seonduvaid rituaale on tema vähemalt platseebotugevusega efekt usutav.

Akupunktuuri kasutatakse peamiselt mitmete valusündroomide leevendamisel. Samas on valu vaid mingi patoloogilise protsessi indikaator. Võimalik, et A-ga teatud piirkon-dade ärritus mõjutab lokaalseid valu biokeemilisi aluseid.

Kirjanduses on kirjeldatud rohkelt akupunktuurist tingitud tüsistusi. Vt platseebo, refleksoteraapia, valu; http://video.about.com/altmedicine/See-an-Acupuncture-Treatment.htm.

*Akuutne, äkiline

Äge, äkiline, lühiajaline; sekundite, minutite või mõne tunniga tekkiv nähtus, sümptom; tuleneb tavaliselt akuutsest ainevahetuse häirest. Vt ja vrd isheemia, krambid.

*Alaalia (alalia) Kõne puudumine või arenematus väikelastel, tekib kas kortikaalse kõnekeskuse või hääleelundite kahjustuse korral enne kõnevõime väljaarenemist; vrd afaasia, tserebraalparalüüs lastel.

*Aleksia (alexia) Lugemisvõimetus ehk kirjutatud sümbolite äratundmise häire; vahel vaid osa sümbolite puhul; põhjuseks tavaliselt kahjustus juhtiva (dominantse) ajupoolkera kukla-oimu-sagara ajukoores.

*Alfamotoneuron (alpha motor neuron) Skeletilihastele kiiret infoliikumist võimaldavad pikad närvikiud; vt motoneuron.

*Alkohol (alcohol) Orgaanilise aine etanooli ehk etüülalkoholi (C2H5OH) käibeväljend; tekib süsivesikute käärimise tulemusena. Meditsiinis kasutatakse rasvu lahustava toime tõttu keha välis-pinna puhastamiseks. Alkoholi lokaalne toime on analgeesiat/anesteesiat tekitav, ret-septorites ja neuronites impulsi liikumist pidurdav, seega närvisüsteemi depressant. Vt alkohoolne joove.

*Alkohoolne joove, toime

Suukaudsel tarvitamisel ilmneb esmalt alkoholi eufooriat tekitav, edasi ilmneb rahustav toime, sageli ka meeleolu alandav (depressiooni tekitav) või häiriv (düsfooriat tekitav) toime.



14

Etüülalkohol väikestes annustes aeglustab hingamise ja südamesagedust, vähendab koordinatsioonivõimekust. Suurte annuste korral esineb uinutav (somnogeenne) toime. Seega on alkohoolsel joobel erinevad staadiumid.

Sage etüülalkoholi tarvitamine viib sõltuvuse tekkimiseni, sellele viitab tolerantsu-se/taluvuse tõus. Alkoholismi neuroloogilised avaldused on depressioon, neuriit, polüneuropaatia, psühhoos. Orgaaniliste muutustena kirjeldatakse alkohoolikutel suur-aju degeneratsiooni (nn alkohoolne entsefalopaatia). Alkohol mõjutab kõiki organsüs-teeme, surmapõhjused on traumad, maksatsirroos, pankreatiit jm.

Vt depressioon, düsfooria, entsefalopaatia, eufooria, joove, neuriit, neuropaatia, polüneuropaatia, sõltuvus, toime närvisüsteemile.

*Alumine motoneuron (lower motoneuron) Vt perifeerne halvatus, vrd tsentraalne halvatus.

*Alzheimeri haigus (Alzheimer's disease) Sagedane dementsuse põhjus vanemaealistel, tingitud neuronite degeneratsioonist. Alzheimeri haiguse diagnoosimise puhul vajavad ka haige lähedased ausat selgitust haiguse kulu ja prognoosi osas. Vt kirjandusest: neuritic plaques and neurofibrillary tangles, neuron loss in the cerebral cortex; vt dementsus, neuron, seniilsus; http://video.about.com/alzheimers/Alzheimer-s-Disease.htm.

Amiimia (amimia) Vt hüpomiimia, kehakeel, masknägu.

*Amneesia (amnesia) Mälulünk, mälukaotus; vormid: totaalne, retro-, anterograadne amneesia.

Mälulünk tekib sellest perioodist, millal haige ei saa meelde jätta ehk talletada sündmu-si, järelikult ka siis, kui ta on teadvuseta ehk koomas. Põhjustena nimetatakse ajutrau-mat, entsefaliiti, aga ka psühholoogilisi häireid. Sageli täidab haige mälulünka kompen-satoorsete konfabulatsioonidega.

Vt anterograadne amneesia, mäluhäired, trauma, entsefaliit, konfabulatsioon, Korsakovi sündroom; vrd amnestiline afaasia.

*Amnestiline afaasia (amnesic aphasia, nominal aphasia, anomia) Võimetus meenutada ja nimetada või ära tunda sõnu või sõnaühendeid, sõnaunustuse-ga afaasia; tekib peamiselt kahjustuse tõttu suuraju juhtivas poolkeras. Kuigi haige ei suuda ise öelda, suudab ta korrata öeldud sõna. Vt afaasia.

*Analgeesia (analgesia) Valutundlikkuse puudumine, valutus, muu tundlikkus on seejuures säilinud. Vt analgee-tikum, hüpalgeesia, valu.



15

*Analgeetikum (analgesic, analgetic) Valuvaigisti, valutundlikkuse kadu põhjustav aine.

Kirjanduses tuntud kui painkiller (valutapja). Toime võib saabuda kesknärvisüsteemi või perifeerse närvisüsteemi või valuretseptorite mõjutamise kaudu.

Tuntud preparaadid on paratsetamool, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nonsteroidal anti-inflammatory drugs ehk NSAIDs), narkootikumid (morfiin), sünteetili-sed narkootilised ained (tramadol). Valuvaigistav toime on ka muudel ainetel, mis när-visüsteemis impulsi liikumist mõjutavad (antikonvulsandid, antidepressandid jm). Palju-dest valuvaigistitest võib tekkida sõltuvus või põhjustavad nad ise valu. Analgeetilist toimet omavad ka mitmed sihipärased tegevused. Vt sõltuvus, platseebo, toime närvi-süsteemile, http://video.about.com/firstaid/Choose-Pain-Medication.htm.

*Anesteesia (anesthesia, anaesthesia) Täielik tundlikkuse puudumine, tuimus keha teatud piirkonnas või kogu kehas, näiteks üldnarkoosi puhul. Vt toime närvisüsteemile.

*Aneurüsm (aneurysm, brain aneurysm, cerebral aneurysm)

Veresoone laiend, sageli kotikujuline (kotjas). Aneurüsmid on kaasasündinud või on olemas eelsoodumus (nõrk veresoone lihaskiht) nende tekkeks, näiteks arteriaalse hüpertensiooni käi-gus.

Pildil on angiogramm ajuveresoontest, kus on näha suur täitu-nud kotikujuline aneurüsm.

Kõik aneurüsmid ei lõhke, mõnikord on angiograafias leitud aneurüsm vaid juhuslik leid. Aneurüsme leitakse kõigis vanuse-gruppides, kõige rohkem vanuses 35 kuni 60 a, naistel esineb mõnevõrra rohkem kui meestel (3:2). Ameerika Ühendriikides arvatakse aneurüsme olevat umbes 6% elanik-konnast.

Aneurüsmi lõhkemise üleelanud patsientidest pooltele jääb püsiv neuroloogiline leid.

Vt insult, hemorraagia, angiograafia.

*Angiograafia (angiography) Veresoonte röntgenkontrastuuring (arteriograafia); meditsiiniline tehnika veresoonte uuringuks: kontrastainega soone täitmise kaudu soonte röntgenkiirtele nähtavaks te-gemine (visualiseerimine). Vt aneurüsm, instrumentaalsed uurimismeetodid, verevarus-tus ajus.

*Anisokooria (anisocoria) Pupillide ebavõrdne suurus, nende asümmeetria. Kergesti avastatav sümptom juba patsiendile otsa vaadates.

Sümptom viitab kas

1) pupilli reguleerivate närvikiudude kahjustusele või 2) pu-pilli suurust mõjutavale medikamendile, mida on kasutatud



16

ühes silmas, või 3) silma nägemisteravuse olulisele langusele, mistõttu pupill ei reagee-ri enam valgusele. Vt mioos, müdriaas, okulomotoorne, pupill.

*Anoksia (anoxia) Hapnikupuudus; vrd isheemia, vt hüpoksia.

*Anopsia (anopsia) Nägemisvõime puudumine või väljalangemine, tavaliselt nägemisvälja mingis osas. Hemianopsia on nägemisvälja ühe poole väljalangemine.

*Anoreksia (anorexia) Isupuudus, isutus. Sageli vahelduvad anoreksiahaigel nälgimise ja õgimise perioodid. Tuntud on anorexia nervosa kui psühhiaatriline diagnoos peamiselt puberteediealistel isikutel.

*Anosmia (anosmia) Haistmisvõimetus. Võib olla tingitud retseptorite kahjustusest, seega näiteks kroonili-sest nohust või millegi toksilisest toimest (mürgitus).

*Anosognoosia (anosognosia) Võimetus oma kehaosa või ka puuet/haigust ära tunda. Esimesena kirjeldas seda sümptomit neuroloog Joseph Babinski (1914), hiljem on ühepoolse ignoreerimise sünd-roomi kirjeldatud peamiselt mittedomineeriva ajupoolkera kiirusagara kahjustuse korral. Vt ignoreerimissündroom.

*Anterograadne amneesia (anterograde amnesia) Edasihaarav mälulünk on mäluhäire vorm, mille puhul meeldejätmine (salvestumine) on häiritud alates teatud ajahetkest. AA pikemal kestmisel ei ole isik võimeline üksi elama, ise oma eluga hakkama saama.

AA esinemist seostatakse peaaju süvastruktuuride (hippokampus, amügdala) kahjustu-sega. Vt amneesia, elamistoimingud/igapäevatoimingud, mälu, mäluhäired, www.youtube.com/watch?v=xCyvzI2aVUo, www.youtube.com/watch?v=9BrCBq2FY_U.

*ant(i)-

Millegi vastu, vastane, vastaspoolel asuv.

*Antidepressant (antidepressant, antidepressive agent) Depressiooni ehk kurvameelsuse vastane aine, sh ravim. Vt alkohol, eufooria, sõltuvus, toime närvisüsteemile.



17

*Antiepileptiline (antiepileptic) Epilepsiavastane. Vt antikonvulsant, toime närvisüsteemile.

*Antikoliinergiline toime, ravim, aine (anticholinergic) Ravim, mis blokeerib või vähendab mediaatori (neurotransmitteri) atsetüülkoliini mõju. Vt sünaps, atsetüülkoliin, müasteenia, toime närvisüsteemile.

*Antikonvulsant (anticonvulsant) Aine, millel on antikonvulsiivne ehk krambivastane toime. Antikonvulsante tuleb kasu-tada paljude aastate jooksul, juhul kui nad on määratud epilepsia raviks.

Mitmed antikonvulsandid suurendavad maksaensüümide aktiivsust ja sellega vähenda-vad kontratseptiivsete (rasestumisvastaste) ravimite toimet. Osa antikonvulsiivseid ai-neid suurendavad sünnidefektide tekkimise sagedust.

*Antikonvulsiivne (anticonvulsive) Krambi-, epilepsiavastane toime või ravim. Vt antikonvulsant, konvulsioon, epilepsia, toime närvisüsteemile.

*Apalliline seisund, sündroom (apallic state, apallic syndrome) Seisund, mis järgneb pikaaegsele koomale, kui suuraju funktsioonid ei ole taastunud. Apalliline (otsetõlkes „ilma suurajuta“) tähendab inimesele iseloomulike suuraju, eriti selle ajukoore (korteksi) kõrgetasemeliste funktsioonide puudumist. Peamised põhjused on läbipõetud anoksia või hüpoksia, entsefaliit, raske ajutrauma, pikaaegsed mürgistu-sed jm.

Apalliline seisund võib kesta nädalaid ja kuid. Haige eluspüsimine sõltub tema aineva-hetuse stabiilsena hoidmisest ja tekkinud tüsistustest ning ravimisest. Vt anoksia, koo-ma, teadvusehäired, vegetatiivne seisund. Vt kooma.

*Apnoe (apnea) Vt uneapnoe

*Apopleksia (apoplexia cerebri) Vananenud termin insuldi (nn ajurabandus) kohta, mis ei täpsusta, kas on tegemist hemorraagia või infarktiga. Vt insult.

*Apraksia (apraxia) Tegevusvõimetus, peaaju kahjustatusest tulenev võimetus sooritada varemosatud sihi-päraseid liigutusi olukorras, kus ei ole pareesi, tundlikkuse- või koordinatsioonihäireid (ataksiat). Kahjustus on sageli kiirusagaras.

Eristatakse

1) kujutluslik apraksia (ideational apraxia), siin puuduvad semantilised teadmised liigu-tuse mõistest;



18

2) ideomotoorne apraksia (ideomotor apraxia), siin on sihipärase liigutuse ajastamise ja ruumilise organiseerimise häire;

3) konstruktsiooniline apraksia (constructional apraxia), siin on keerukate tegevuste organiseerimise raskus kahe- või kolmedimensioonilises ruumis.

Osalist liigutusvõimetust nimetatakse düspraksiaks, nt oraalne düspraksia väljendub kõneliigutuste sihipäratus sooritamises (alaalia, afaasia ja düsartria).

Vt Alzheimeri haigus, dementsus; vrd düspraksia.

*Arefleksia (areflexia) Reflekside puudumine. Tavaliselt mõistetakse reflekside all motoorseid vastusreakt-sioone, see tähendab perifeerse motoneuroni reageerivust ärritajale.

*Arterioskleroos (arteriosclerosis) Arterite seina paksenemise ja elastsuse vähenemisega kulgev haigus.

Arvutamisvõimetus

Vt akalkuulia.

*Astaasia (astasia) Seismisvõimetus; esineb sageli hüsteeria puhul; vt abaasia.

*Astereognoosia (astereognosis) Tunnetusvõimetus ehk taktiilne agnoosia, ruumitunnetuse häire kompimisel (katsumi-sel). Isik suudab suuliselt kirjeldada seda, mida ta näeb, kuid ei suuda kompimisel eset kirjeldada. Sündroomi aluseks on suuraju kahjustus kiirusagaras (somatosensoorne korteks) sõrmede innervatsioonialal.

*Astrotsütoom (astrocytoma) Kõige sagedamini esinev kesknärvisüsteemi kasvaja, areneb astrotsüütidest (astrocytes), mis on tugifunktsiooniga rakud närvisüsteemis, korraldamaks neuronite ainevahetust. Vrd meningeoom.

*Ataksia (ataxia) Asendi säilitamise või liigutuste koordinatsiooni võimetus, peamiselt kahjustuse tõttu väikeaju- ehk tserebellaarsüsteemis või ka seljaajus; igapäevaseid elamistoiminguid oluliselt häiriv tegur. Vt tserebellum, tserebellaarne.

*Atetoos (athetosis) Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest tingitud jäsemete distaalosade (sõrmede, var-vaste) tahtmatud aeglased kramplikud väänlevad (usjad) liigutused. Atetooside peami-sed põhjused on pärilikku tüüpi haigused, kahjustused loote- või sünniperioodil ning ravimite kõrvaltoimed. Vrd korea; vt ekstrapüramidaalsüsteem, hüperkinees.



19

*Atoonia (atony) Lihaste toonuse puudumine, lõtvus; vrd atroofia, hüpotoonia.

*Atroofia (atrophy) Kõhetus; rakkude, kudede ja organite mahu vähenemine.

Lihastel on atroofia tingitud peamiselt perifeerse motoneuroni kahjustusest, aga ka inaktiviteedist, näiteks lahastatud jäseme lihastel.

Atroofilise või hüpotroofilise lihaskonnaga isikul võib kergemini kui teistel tekkida lüli-samba vajalikus asendis hoidmise raskendatus, seega tekib kergemini ka nimmevalu.

Vt degeneratsioon, nimmevalu, perifeerne närvisüsteem, vananemine; vrd atoonia.

*Atsetüülkoliin (acetylcholine) Mediaator (neurotransmitter), mis talitleb lihaste tööd kontrollivates närvides, vegeta-tiivses närvisüsteemis ja ajus. Näiteks atsetüülkoliini vahendusel aktiviseerub pärast sööki seedeelundite töö; ajus on tal osa mitmetes funktsioonides: mälu ja tähelepanu, lihastoonuse kontroll ja koordinatsioon. Atsetüülkoliini lagundaja, seega toime vähenda-ja ja blokeerija, on ferment koliinesteraas. Vt mediaator, toime närvisüsteemile.

*Aura (aura) Aegunud termin, mis tähistas haigushoo algusnähtusid (näiteks virvendus silme ees või maitse- või lõhnatundlikkuse muutus) kas migreeni (võib olla põhjustatud veresoonte lühiaegsest ahenemisest) või epilepsia korral; olemuselt ajutegevuse lokaalne häire, mis tähistab haigushoo käivitumist.

*Autism (autism)

Autism on endassesulgumus (E), mille korral eemaldutakse inimsuhetest ning eemal-dumist korvatakse oma fantaasiamaailmaga. E tunnuseteks on kindlad käitumismustrid, sundkäitumine, pärsitud võime nii verbaalselt ja emotsionaalselt suhelda kui ka sot-siaalselt lävida. E-se põhjuseid ei ole välja selgitatud, oletatavasti on häire aluseks ge-neetiliste ja keskkondlike tegurite koosmõju. E on diagnoositav varases lapseeas. E ehk Kanneri sündroom saadab inimest kogu elu.

Võimalik, et verbaalse kõne peetust püüab autistlik laps kompenseerida mitteverbaalse osaga; samas vältides silmsidet.

*Automatism (automatism)

Mehhaaniline, näiliselt sihipärane ja loomulik tegevus (näiteks riiete silumine, huulte limpsimine, häälitsemine või muu), mis esineb komplekssete (psühhomotoorsete-) epi-lepsiahoogude puhul. Seega on teadvustamata, tahtevastane ja isiku soovist sõltumatu. Automatism psüühilise haiguse (nt skisofreenia) puhul on teistsuguse tekkemehhanis-miga. Vt epilepsia, traumaatiline automatism.



20

*Autonoomne närvisüsteem, ANS (autonomic nervous system)

Organismi funktsionaalset aktiivsust reguleeriv närvisüsteemi ürgne osa, korraldab si-seorganite talitlust ja sisekeskkonna seisundit (homeostaasi), sõltumata isiku tahtest. Auto-noomne ehk isetoimiv ehk vegetatiivne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja para-sümpaatiliseks osaks.

Kogu veresoonte ja siseorganite motoorika, näärmete regulatsioon, südame töö, samuti ka silmas pupilli ja paljud muud reaktsioonid toi-muvad autonoomsete kiudude kontrolli all. Lihased kui täitevorganid saavad troofika ja vereringe jaoks vajalikke impulsse ANS-st.

Vt polügraaf, põierefleks.

*Autostereogramm (autostereogram)

Arvutigraafika abil loodud kahemõõtmeline kujund, mida aju tõlgendab kui kolme-mõõtmelist (kolmedimensioonilist, 3D) objekti. Vt stereoskoopiline nägemine.

*Babinski sümptom (Babinski response) Suure varba patoloogiline sirutus, mis avaldub esimese ehk tsentraalse motoneuroni kahjustuse korral, kui ärritada tallaalust piirkonda. Tervel inimesel tekib sellise ärrituse korral varvaste painutus. Sümptomi esinemine pärast esi-mest eluaastat viitab tsentraalset tüüpi kahjustusele, täp-semalt – tsentraalse neuroni ehk püramidaaltrakti kahjus-tusele. Vt püramidaaltrakt; vaata ka kirjandusest: corticospinal tract, upgoing toe, plantar response.

*Balint’i sündroom (Balint's syndrome) Eeskätt nägemishäiretena avalduv kahepoolne kiiru- ja oimusagara juhteteede kahjus-tuse sündroom, kus esplaanil on optiline ataksia (käe ja silmaliigutuste koordineerima-tus), simultanagnoosia (võimetus tajuda üle ühe objekti korraga, isegi kui objektid on lähestikku), okulomotoorne apraksia (võimetus teadlikult juhtida silma liigutusi/ näge-mise fikseerimist uude asukohta). Väliselt on nähtavad nüstagmid. Vt agnoosia, apraksia, ataksia. Vt www.medscape.com/viewarticle/410860_5.

*Basaalganglionid (basal ganglia) Hallaine tuumad, mis asuvad peaaju poolkerade sügavuses, keskosas.

Kõik nad on olulised motoorikas, nende kahjustuse korral (Parkinsoni tõve tekkes) esinevad lihastoonuse muutused, hüperkineesid, treemor.

Võõrkeelsed terminid on putamen, caudate, globus



21

pallidus ning substantia nigra (putamen ja sabatuum koos moodustavad striatumi ehk juttkeha).

Vt ekstrapüramidaalsüsteem, mediaator, motoorika; vt ka animatsiooni motoorikast http://mediabyran.kib.ki.se/projects/cns2/atlas/basal_ganglia.html).

*Belli halvatus (Bell's palsy) Vt näonärvi halvatus, kraniaalnärvid.

*Bilateraalne (bilateral) Kahepoolne, mõlemapoolne.

Terminit saab kasutada kahepoolsete organite või kehaosade puhul, näiteks bilateraal-ne näohalvatus, bilateraalne kuulmise langus. Vastand on unilateraalne. Vrd ipsilateraalne, kontralateraalne.

*Bioenergeetika (bioenergetics) Mittetõenduspõhine teooria protseduuride/menetluste kohta, mis pidavat mõjutama organismi. B vajab aktiivset uskumist B-protseduuride/menetluste efektiivsusesse, see võib esile kutsuda isiku enesetundes olulisi muutusi, sh lõdvestustunde.

Ei ole teaduslikku ega muud tõestust, et bioenergeetikaks nimetatud tegevused oleksid efektiivsed orgaaniliste haiguste ravis.

Vt homeopaatia, platseebo, psühhoteraapia, tõenduspõhisus.

*Borrelioos (borreliosis) Haigus, mida levitavad puugid alglooma borreelia (spiroheet Borrelia burgdorfer) edasi-andmisega. Haigusel on ka teine tuntud nimi: Lymeí tõbi. Lisaks liigesekahjustusele esineb ka närvisüsteemi kahjustusi (neuriidid, meningoentsefaliit).

Nakkusekandja on võsapuuk, kes ise ei ole haige, aga kannab haigust inimeseni naka-tunud närilistelt, mõnikord ka lindudelt. Samad puugid võivad olla ka teise närvisüs-teemi kahjustava nakkuse – puukentsefaliidi - edasikandjaks. Puugi hammustuse väli-seks tunnuseks on tavaliselt punetus, mõnikord on puuk leitav ka hammustuskohalt. Vt neuriit, entsefaliit, puukentsefaliit; http://video.about.com/infectiousdiseases/Lyme-Disease.htm.

*Bradüfreenia (bradyphrenia) Mõtlemisaeglus; esineb näiteks Parkinsoni tõve korral, ka psühhiaatrias kasutatavate ravimite kõrvaltoimena. Vt bradükineesia, hüpokineesia, Parkinsoni tõbi, toime närvi-süsteemile.

*Bradükineesia (bradykinesia) Liigutuste aeglus; üks peamisi sümptomid Parkinsoni tõve korral, esineb ka antipsüh-hootiliste ravimite kõrvaltoimena. Aeglustunud on nii liigutuste alustamine (startimine) kui ka sooritamine.



22

*Broca

Vt motoorne afaasia, motoorne korteks.

*Bulbaarne (bulbar) Ajutüve alumist, nn bulbaarset osa ehk piklikaju hõlmav; see viitab perifeerse motoneu-roni kahjustusele, seega perifeersele halvatusele.

Bulbaarsed sümptomid on tavaliselt eluohtlikud, kuna häirunud on bulbaarsed eluks vajalikud refleksid (neelu-, köhimisrefleks jm). Vt refleks, neelurefleks.

*Bulbaarparalüüs (bulbar palsy) Ajutüve alumisest osast väljuvate närvide (VII - XII) või nende tuumade kahjustusest tingitud halvatus, mida iseloomustavad neelamise, artikuleerimise, köhimise jm häired. Iseloomulik on ka lihaste troofika langus (hüpotroofia) või puudumine (atroofia), vasta-vate reflekside alanemine või puudumine. Sageli on bulbaarparalüüs progresseeruv sündroom, põhjuseks on erinevad haigused. Bulbaarparalüüs on eluohtlik sündroom. Vt bulbaarne, düsfaagia, VII–XII kraniaalnärv, neelurefleks; vrd pseudobulbaarparalüüs.

*Capgrasí sündroom (Capgras syndrome, Capgras delusion) Prantsuse psühhiaatri Jean Marie Joseph Capgrasí nime kandev inimese (näo) ära-tundmise häire (agnoosia), mis tekib parema ajupoolkera erinevate piirkondade orgaa-nilistel põhjustel nagu ajutrauma, degeneratsiooni, insuldi, mürgistuse, entsefaliidi (kõik kokku 1/3 juhtudest) või kroonilise psühhoosi korral (2/3 juhtudest). Haige võib enda peegelpilti või tuttavat inimest mitte ära tunda, öeldes, et tuttav on asendatud võõra isikuga (petturiga). Vt agnoosia.

Daltonism (daltonism)

Vt värvipimedus.

*déjà vu Tundmus, et seda sündmust on juba varem läbi elatud. Selline elamus tekitab isikul arvamuse oma võimest tulevikku ennustada. See tunne esineb sageli, kuid mitte alati epilepsia algnähuna (aura), samuti mõnede ravimite tarvitamisel. Déjà vuńa käsitle-takse ka igapäevaselt unustatud mälestuste meenumist.

*Degeneratsioon (degeneration) Mandumine, mandumus, (rakkude ja kudede) vääras-tus.

Neuronite mandumine suurajus on tuntud Alzheimeri ja teiste haiguste korral. Kõrvalolev suuraju pilt visualisee-rivast uuringust (kompuutertomograafia) näitab oluliselt laienenud külgvatsaksesi ja suurenenud liikvoriruume ka ajukumerustel.

Vt kompuutertomograafia, neuron; vrd regeneratsioon.



23

*Degradatsioon (degradation). Langus, mingi omaduse püsiv halvenemine, lagunemine, ühendi lõhustumine lihtsama-teks osadeks, kvaliteedi taseme langus.

Dekuubitus (decubitus) Vt lamatis.

*Deliirium (delirium)

Psüühikahäire, mida iseloomustab isiku desorienteeritus ajas ja kohas, teadvuse selguse muutused, hirm, rahutus, tajuhäired ja millel on tavalised toksilised või ainevahetuslikud põhjused või mida põhjustab põletik (entsefaliit). Mõnikord jääb deliiriumist ka osaline või täielik mäluhäire. Seisundi hindamiseks on vajalik jälgida psüühikahäire muutumist. Vt Korsakovi sündroom.

*Dementsus (dementia) Nõdrameelsus (lad: mõistuse puudumine). Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intel-lektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust.

Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul.

Dementsust tuleb eristada pseudodementsusest, mis esineb näiteks depressiooni ehk kurvameelsuse korral.

Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, in-fektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk (normal pressure hydrocephalus), pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellek-tuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena (dementia pugilistica). Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Vanemaealistel jääb dementsus sageli diagnoo-simata, lähedased kohanevad aeglaselt süveneva vaimse puudega. Vt Alzheimeri hai-gus, depressioon, insult.

*Demüelinisatsioon (demyelinization) Närvikiude ümbritseva müeliinkesta kahjustumine ja lagunemine, mille tulemuseks on närviimpulsside liikumise häirumine. Demüelinisatsiooni põhjused on tavaliselt põletik, antikehade toime või toksilised mõjutused. Vt müeliin, polüskleroos, neuriit, kolmiknär-vineuralgia.

*Dendriit (dendrite) Oksisjätke, neuroni keha suunas infot ehk impulsse toov närvijät-ke; vt neuron; vrd akson.



24

*Dentofoobia (dentophobia) Hirm, mis on seotud hammastega, hambavalu, hambaarsti juurde mineku ja hammaste ravimisega. Vt foobia, kolmiknärvineuralgia, valu.

*Depressioon (depression) Kurvameelsus, püsiv meeleolulangus.

Depressiooni välised tunnused on kehahoiaku, miimika, hääle tugevuse jm muutused, aga ka isu vähenemine ja sellest tulenev kehakaalu langus, unehäired, üldine huvide ja rõõmutunde vähenemine, suitsiidimõtted. Maskeeritud (peidetud ehk larveeritud) dep-ressiooniga isiku meeleolu langus ei ole tavaliselt märgatav, väliselt on ta isegi rõõm-sameelne. Peidusolev kurvameelsus võib olla suitsiidi aluseks.

Depressiooniga kaasuvad sageli unehäired.

Vt antidepressant, dementsus, eufooria, miimika, toime närvisüsteemile, unehäi-red/unetus, vt sünaps - http://video.about.com/depression/Depression.htm.

*Dermatoom (dermatome) Tundlikkuse ala (sensoorne segment) kehal ja jäsemetel, tulenevalt inimese kui selgroogse aren-gust.

Jäsemel paiknevad dermatoomid piki jäset, keha-tüvel on samasugused alad risti kehatüvega.

Mitmete haiguste puhul esineb dermatoomil valu või muu tundlikkuse liigi või kõigi tundlikkuse liiki-de muutus.

Tavaliselt kiirguvad valud piki dermatoomi. Näi-teks nimmeristluu radikulopaatia puhul ulatub kiirguv valu seljast kuni mõne varbani, samal alal on ka tundlikkuse muutus.

Vt hüpalgeesia, hüperalgeesia, radikulopaatia.

*di-

Kaks, kahe-.

*Dipleegia (diplegia) Vt parapleegia.

*Diploopia (diplopia) Kaheli- ehk topeltnägemine, mille korral silmamunade koordineeritud liikumise häire tõttu tekib mõlemast silmast saadav eraldi kujutis. Närvihaigustel esineb kahelinägemi-ne vaid kahe silmaga vaatamisel (binokulaarne diploopia), ühe silma sulgemisel liigne kujutis kaob. Silma enda (lääts vm komponent) kahjustuse korral (nt katarakt) on või-malik ühe silma topeltnägemine ehk monokulaarne diploopia. Lisaks on kaebus diploopiale tuntud ka ravimite üledoseerimise või muude intoksikatsioonide (näiteks



25

alkohoolne joove), lihashaiguste, aga ka silmakoopa trauma korral. Vrd strabism, vt kraniaalnärvid; www.strabismus.org/double_vision.html.

*Distaalne (distal) Kehatüvest eemal paiknev. Näiteks on sõrmed küünarliigesest distaalsemad. Vrd proksimaalne.

*Divergents (divergence) Hargnemine (närvijuhteteed vm); silmamunade oimupiirkonna suunas pöördumine (nt divergeeruv strabism ehk lahknev kõõritus). Vt konvergents.

Domineeriv poolkera (hemispheric dominance) Vt juhtiv poolkera.

*DOPA

Aminohappe dihüdroksüfenüülalaniini lühendatud nimetus. Esineb kahel kujul: L- ja D-vormis. Looduses esineb ainult L-vorm ehk levodopa, millest närvisüsteemis tekib mediaator ehk virgatsaine dopamiin. Dopamiin osaleb kesknärvisüsteemis paljude eri-nevate funktsioonide toimimises, tema vähesust seostatakse depressiooniga ja liigsust mitmete psühhootiliste nähtustega. Vt toime närvisüsteemile.

Dopamiin

Vt DOPA.

*Dorsaalne (dorsal) Tagumine, selgmine. Vrd ventraalne.

*Düs- (dys-) Millegi häire või häirumine, rike, raskendatus, puudulikkus; häiret tähistavate sõnade eesliide. Vrd a-.

*Düsartria (dysarthria) Hääldamishäire, defektne artikuleerimine, tuleneb kas tsentraalse või perifeerse moto-neuroni kahjustusest või nende koordinatsiooni häirumisest; see viib huulte, keele ja kurgu piirkonna lihaste koostöö häireni. Artikulatsiooni häirumise sagedased põhjused on bulbaarparalüüs, pseudobulbaarparalüüs, väikeaju kahjustusest tingitud ataksia ning hüper- või hüpokinees.

Vrd afaasia, kõnehäire; vt bulbaarparalüüs, pseudobulbaarparalüüs, polüskleroos, Parkinsoni tõbi.



26

*Düsesteesia (dysesthesia) Väärtundlikkus, vääraisting; sagedamini puuteaistingu väärtunnetus.

*Düsfaagia (dysphagia) Neelamishäire, -raskus; vt bulbaarne, neelurefleks, bulbaarparalüüs, pseudobulbaar-paralüüs.

*Düsfaasia (dysphasia) Sünonüüm eestikeelses terminoloogias kasutatava mõiste „afaasia“ kohta; osaline või ka täielik rääkimishäire. Vt afaasia.

*Düsfooria (dysphoria) Meeleolu häiritus, emotsionaalse ja vaimse düskomfordi tundmine; võib esineda nii hüpoglükeemia kui ka püsivamate psüühikahäiretel (depressioon, bipolaarsed häired jt) korral. Vrd eufooria.

*Düsleksia (dyslexia) Vaeglugemine, lugemisvõime langus, lugemispuue, võimetus aru saada loetust, lugemi-sel tehakse rohkesti vigu ja kirjalikku teksti ei suudeta täielikult mõista. Vt kõnehäired.

*Düspraksia (dyspraxia) Sihipäraste liigutuste sooritamise oskuse häirumine, avaldub rutiinsete tegevuste häire-na käimisel, tasakaaluhoidmist nõudval tegevusel (tantsimine, jalgrattasõit), käte koos-tööhäirena (nt riietumine, kirjutamine), pilgu fikseerimise häirena, rääkimise häirena jm.

Vt apraksia ehk tegevusoskusetus, -võimetus,.

*Düssomnia (dyssomnia) Vt unehäired/unetus.

*Düstoonia (dystonia, dysthonia) Lihaste või lihasgruppide toonuse ebaühtlane muutus. Tegemist on kestva tahtmatu spasmiga, mis on põhjustatud peamiselt suuraju kahjustusest suuraju süvastruktuuri-des asuvas ekstrapüramidaalsüsteemis (basaalganglionides). Vt kirjutuskramp, kõver-kaelsus.

*Eelnäht (prodrome) Haiguse ägenemisele või avaldumisele eelnev seisund, sümptom; näiteks mõni tund kuni päev enne migreeni avalduvad psühholoogilised, neuroloogilised või muud sümp-tomid. Mõnikord nimetatakse eelnähte ka konkreetse sündroomi nimetusega (premenstruaalne sündroom jm). Õigem on eelnähtusid kirjeldada haiguse avaldumise lahutamatute esmasümptomitena. Vt skotoom.



27

*Eferentne (efferent) Motoorne tee KNS-ist perifeerse motoneuronini või lõpporganini. Vt refleks.

*Ehholaalia (echolalia) Mittekontrollitav kuuldud sõnade või fraaside kohene kordamine, võib esineda afaasiate ühe komponendina, psühhootilistel seisundite korral; esineb ka väikelastel kõnelema-õppimise perioodil, omamata haiguslikku tähendust. Vt afaasia.

*Eklampsia (eclampsia) Raseda kramptõbi; tüsistusena rasedustoksikoosi korral tekkiv üliraske seisund, mida iseloomustavad korduvad epileptilised hood, teadvuse häired jm. Vt epilepsia.

*Eksoftalm (exophtalmia) Punnsilmsus, silmamuna väljapunnitumine. Vrd enoftalm.

*Ekstrapüramidaalsüsteem (EPS) (extrapyramidal system)

Mittepüramidaalsüsteem; närvirakkude ja neid ühendavate motoorsete juhteteede süs-teem närvisüsteemis väljaspool püramidaalsüsteemi.

EPS liidab ühtselt toimivaks süsteemiks ba-saalganglionid (ajutuumad), suuraju koore, väikeaju, taalamuse, retikulaarformatsiooni ja seljaaju.

EPS osaleb reflektoorsete liigutuste teostu-misel, nagu tasakaalu säilitamine ja kõnd, ning liigutuste sujuvuse ja lihastoonuse ta-gamisel.

Nagu ka mitmed teised süsteemid, nii ei an-na ka EPS normaalsel funktsioneerimisel en-da olemasolust eriti märku, patoloogia puhul on aga paljud funktsioonid häiritud.

EPS-i kahjustused avalduvad treemori, ko-rea, atetooside, akineesia, bradükineesia jm häiretena, tuntuim kahjustus on Parkinsoni tõbi (vt).

*Elamistoimingud (activities of daily living, ADL) Õenduses kasutatav mõiste 12 toimingu (suhtlemine, turvalise keskkonna säilitamine, hingamine, söömine/joomine, eritamine, isiklik puhtus ja riietumine, füüsiline aktiivsus, töötamine ja mängimine, kehatemperatuuri kontroll, seksuaalsuse väljendamine, ma-gamine, suremine) kohta, on analoogne mõistega „igapäevategevused“ elamise mude-lil põhinev õendusmudel Roper-Logan-Tierney järgi. (vt kirjanduses Roper, Logan, Tierney õendusmudel).

E-tomingutena tuuakse välja nn aktuaalsed probleemid (momendil eksisteerivad) ja potentsiaalsed probleemid (need, mis võivad tekkida, tüsistused).



28

Enamik neuroloogilisi haigusi ja haigustunnuseid mõjutavad elamistoiminguid, häirides toimetulekut enda ja enesehoolduse (nt riietumine, söömine, jalutamine, pesemine, tualeti kasutamine jm), kodutööde ja vaba aja veetmisega. Elamistoimingute kergen-damiseks kasutatakse abivahendeid/tarvikuid.

Vrd igapäevategevused (tegevusteraapia tähenduses).

*Elektroentsefalograafia, EEG (electroencephalography) Aju biovoolude uuring, ABA-suse registreerimine.

EEG abil teostatav uuring võimaldab eristada ajubiovoolude normaalset sagedust aeg-lasemast või kiiremast sagedusest, jälgida EEG lainete amplituudi muutusi jm. Uuringu käigus asetatakse elektroodid skalbile.

Biovoolude muutuste vaatlemine on võimalik lisaks paberkandjale ka digitaalsel kujul, mis võimaldab simuleerida aju aktiivsuse 3D (ruumilisi) muutusi. Vt epilepsia, epileptili-ne aktiivsus, konvulsioon, skalp.

*Elektromüograafia, EMG (electromyography) Uuring lihaste biovoolude registreerimiseks.

EMG mõõdab lihaste spontaanset elektrilist aktiivsust ja lihaste vastusreaktsiooni mingile stiimulile, näiteks elektrilisele ärritajale. Uuringu käigus võib kasutada pindmisi (väheinformatiivne) või lihasesiseseid elekt-roode - siis on tegemist invasiivse uuringuga. Puhkavas lihases ei peaks elektrilist aktiivsust olema, see ilmneb aga lihaskontraktsioonil.

Uuring on eriti sobilik lihashaiguste, sünapsihaiguste ja perifeersete närvide kahjustuse eristamisel. Samuti aitab EMG kaasa antagonistlike lihasgruppide (painutajad-sirutajad) vahelise tasakaalu häire selgitamisele, mis on oluline kesknärvisüsteemist tulevate mõ-jude hindamisel (tsentraalset tüüpi halvatus, ekstarpüramidaalsüsteemi kahjustus). Vt instrumentaalsed uuringud neuroloogias.

*Embol (embolus) Siirdtopis, veresoontes verevooluga liikuv ja veresoonte kitsas kohas peatuv tahke, ve-del või gaasiline topis. Sageli võib embol lähtuda südameklappidelt ning jõuda verevoo-luga ajuveresoonteni, kus ta põhjustab arteri sulgumise tõttu isheemia (vt isheemia, verevarustus ajus).

*Endorfiin (endorphins, endogenous morphine) Endogeenne (sisemise päritoluga, ajus toodetav) polüpeptiid, sarnane morfiinile, mis mõjutab valutunnet, kutsub esile rahuldustunde. Vt sõltuvus.

*Enoftalm (enophthalmos) Silmasissevaje; silmamuna paiknemine harilikust sügavamal silmakoopas. Vrd eksoftalm.



29

*Entsefaliit (encephalitis) Peaajupõletik, tingitud peamiselt viirusest (herpes-, leetri, mumpsi, tuulerõuge-, pune-tiseviirus jt) või bakteritest (diplokokid jt) või nende poolt mõjutatud reaktsioonidest organismis (immuunsüsteemi vastupanu langusel HIV-nakkuse, mononukleoosi, süüfili-se puhul jt). Kui eelmised entsefaliidid ei ole ärahoitavad, siis puukentsefaliiti saab vaktsineerimisega vältida.

Sagedasemad sümptomid on peavalu, palavik, teadvusehäired kuni koomani, epileptili-ne sündroom, hüperkineesid jm. Kahjustus võib olla nii hall- kui valgeaines või ka iso-leeritult ainult valgeaines, näiteks polüskleroosi korral. Läbipõdemise järgselt jäävad tavaliselt püsisümptomid.

Entsefaliidi diagnoosimisel on esiplaanil infektsiooni üldnäitajate selgitamine, liikvori- ja vereanalüüsid.

Vt hallaine, liikvor, lumbaalpunktsioon, polüskleroos, puukentsefaliit, tüsistus, valgeai-ne.

*Entsefalomüeliit (encephalomyelitis) Põletik pea- ja seljaajus.

*Entsefalopaatia (encephalopathy) Ajuhaiguse üldmõiste orgaanilist või talituslikku tüüpi püsivate kahjustuste korral. Entsefalopaatia on selgete piirideta kahjustus, tingitud peamiselt ainevahetushäiretest (suhkurtõbi, maksapuudulikkus, sh maksatsirroos, reesuskonflikti järgselt vastsündinul, neerupuudulikkusest jääkainete kuhjumine veres, vitamiin B1 ehk tiamiini puudusest alkohoolikul), mürgistusest (etüül- või metüülalkohol, ravimite üledoseerimine), hapni-kuvaegusest ehk hüpoksiast (südame seiskumine, lämbumine nt sünnitusel, uppumisel, poomisel), korduvatest ajutraumadest (nt poksijatel), ajukasvajast või verevalandusest tingitud koljusisese rõhu tõusust jm. Vt hüpoksia.

*Enurees (urinary incontinence) Kusepidamatus. Vt öine enurees.

*Epilepsia (epilepsy) Üldmõiste kroonilise polüetioloogilise (palju erinevaid põhjusi) haiguse kohta. Seda ise-loomustavad korduvad ja tavaliselt mitteprovotseeritud epileptilised hood, kus isik ei saa ennast kontrollida ja mis ei olene tema soovist.

Tuntumad on teadvuse kaotusega hood. Vt epilepsia, epileptiline aktiivsus, E-hoog, konvulsioon, krambid, toime närvisüsteemile; http://video.about.com/pediatrics/Epilepsy.htm; www.youtube.com/watch?v=nV40H_g-NJo. www.youtube.com/watch?v=OK1Jr-h5vlA.

*Epilepsia, generaliseerunud (generalized seizure) Epileptiline krambihoog, mis mõjutab mõlemat ajupoolkera üheaegselt, ja põhjustab juba hoo alguses teadvusetuse.



30

*Epileptiline aktiivsus (epileptic activity) Ülisuur (ülemäärane) aju bioelektriline aktiiv-sus, mis tavaliselt levib lähtekohast ülikiiresti edasi ja laieneb üle kogu poolkera (generaliseerub).

Pildil on nähtavad kõrged teravad lained (spike), mis esinevad samaaegselt mitmes või kõigis lülitustes.

Tegemist on patoloogiliste laengute laieneva levikuga, generaliseerumisega.

Vt epilepsia, EEG, toime närvisüsteemile.

*Epileptiline hoog (epileptic fit) Paroksüsmaalne, stereotüüpne (ühesugune) teadvuse, käitumise, motoorsete funktsioo-nide, tundlikkuse- või tunnetushäire, mis võib avalduda üksikult või mis tahes kombi-natsioonis ja mille põhjuseks on peaaju neu-ronite bioelektrilise talitluse häire. Vt epilep-sia.

*Epileptiline staatus, seisund (epileptic status, status epilepticus) Olukord, mida iseloomustavad korduvad või kestvad epileptilised hood, ning hoogude vahel ei toimu neuroloogiliste funktsioonide taastu-mist; epileptiline aktiivsus kestab vähemalt 30 minutit.

Epileptiline staatuse esinemine on välise sekkumise kohustuslikuks näidustuseks: tuleb kasutada antikonvulsante parenteraalselt, ka rektaalselt, vajaduse korral juhitavat ven-tilatsiooni ja müorelaksante. Oluline on üldseisundi pidev hindamine. Lastel on sageli seisundi põhjuseks palavikuline haigus, samuti varem määratud raviskeemi rikkumine. Vt epilepsia.

*Epileptiline sündroom (epileptic syndrome) On east sõltuva algusega, kindla hoo tüübi, EEG leiu ja põhjusega epilepsia; sageli indi-viidispetsiifiline. Alati on oluline kirjeldada, mis olid esmased sümptomid, mis juhtus edasi, kui kaua sümptomid kestsid. Vt epilepsia.

*Ergonoomika (ergonomics) Teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja –keskkonnast. E tegeleb tervist säästva töökeskkonna loomisega (silmade koormus, keha asend istumi-sel, seismisel, liigutustel, liigutuste vähene koormavus, sundasendi ebasoodsa mõju



31

vähendamine) ja on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt ini-mese vajadusele. http://video.about.com/ergonomics/Ergonomics-at-Work.htm.

*Esilekutsutud potentsiaalid (evoked potentials) Närvisüsteemi elektriliste vastusreaktsioonide registreerimine pärast spetsiifiliste sen-soorsete teede stimuleerimist (nägemine, kuulmine jm). On oluline meeleelundite ja närvisüsteemi funktsioonide uurimisel. Vt refleks, instrumentaalsed uuringud neuroloo-gias.

*Essentsiaalne treemor (essential tremor) Asendi- ja tegevustreemor (värin), mis esineb kätes, peas ja harvem teistes kehaosa-des; vahel kaasneb hääle värin. Sageli perekondlik, mistõttu nimetatakse ka perekond-likuks treemoriks, vanurite puhul - seniilseks treemoriks.

*Eufooria (euphoria) Meeleolu kõrgenemine, püsiv heaolu- ja lõbutunne („rõõmutunne“), tunne, et ei karda midagi. Eufooria puhul on vähenenud kriitikameel ja olukorra hindamise adekvaatsus. Eufooria võib olla normaalse meeleolu põhjendatud kõrgenemine, aga ka haiguslik või erinevate vahendite (ravimid, alkohol, psühhostimulant) abil tekitatud. Eufooriat põh-justavad mitmed söögiisu pärssivad ja sellega kehakaalu alandavad ravimid. Püsiv eu-fooria ei ole normaalne; ajutine eufooria on elu normaalne koostisosa, selline inimene on naeratav ja erksa hoiakuga.

Noorukieas on meeleolu reeglina rõõmsameelne. Kui noored on häiritud meeleolu ala-nemisest, siis võivad nad otsida euforiseerivaid vahendeid (nt alkohol, amfetamiin, he-roiin).

Noorukitele pakutavad esmased sõltuvusttekitavad ained (koolipeo ecstasy ehk metü-leendioksümetamfetamiin) on euforiseerivad, ka nende tablettide kujundus on lõbu (fun) tekitav.

Sage euforiseerivate ainete kasutamine tekitab sõltuvust, mis avaldub eeskätt meeleolu kõikumisena, ka depressioonina.

Turunduses, klienditeeninduses mõjuvad eufoorilised lõbusad kujundid reeglina ostule meelitavalt.

Vrd depressioon; vt miimika, sõltuvus, toime närvisüsteemile.

Febriilsed krambid (febrile seizure, febrile convulsion, fever fit) Kehatemperatuuri tõusuga kaasnevad epileptilised avaldused, peamiselt väikelastel. Vt epilepsia.

*Fibromüalgia (fibromyalgia) Ulatuslik toesevalu üle kogu keha. Healoomuline, ei põhjusta invaliidsust, on sage selja- jm valude põhjus. Sageli seondub emotsionaalse ülepinge, ärevuse, rahutusega. Vrd nimmeradikuliit.



32

*Fluktuatsioonid ehk on-off nähud Parkinsoni tõve kestva levodopaga ravi korral kõrvaltoimena ilmnev ööpäevane haigus-nähtude muutumine. Nimetus on-off (sisse-välja) on tuletatud inglise keelest ja tähis-tab haige seisundit, kus ta oleks justkui sisse lülitatud või välja lülitatud. Seejuures on-faasi ajal ilmnev sümptomaatika on suhteliselt vähene, erinevalt off-faasist, kui haigus ilmneb väga selgepiiriliselt.

*Foobia (phobia) Hirm, haiguslik kartus, talumatus või ärevus millegi ees või suhtes, samuti hirmutunne sellest asjast/olukorrast rääkides, sellele mõeldes. Vt dentofoobia, fotofoobia.

*Fotofoobia (photophobia) Valguskartus, -talumatus; sageli kaasneb valu silmade piirkonnas; esineb ajukelmete ärritusnähtude, migreeni, nägemisnärvi ning silmamuna kahjustuste puhul. Selline pat-sient eelistab olla hämaras ruumis. Vt ajukelmete ärritusnähud, foobia, migreen.

*Fotosensitiivne epilepsia (photosensitive epilepsy) Epileptiliste hoogude teke vahelduva valgusärrituse peale (valgusfoor, trammis-rongis mööduvad kujundid, vana kineskoobiga televiisor, diskosaalis prožektorid, arvutiekraan 50Hz ekraaniga, virvendav päevavalguslamp jm). Vt epilepsia, konvulsioon, krambid.

*Funktsioon (function) Talitlus, tegevus, ülesanne, kohustus, töö, amet, roll jm, mille sooritamist toetavad füü-silised ja psühholoogilised komponendid; suutlikkus kasutada tegevusvalmidust/ tege-vuseeldusi, et sooritada ülesannet (task), tegevust (activity) või olla tegevusest hõiva-tud (occupation).

*Funktsionaalne (functional) Talitluslik; haigus või sümptom mitteorgaanilisel alusel.

*Funktsionaalne võime (functional ability) Võime oma tegevusi planeerida, organiseerida ja sooritada. Üheaegselt kasutatavad võimed on:

1) füüsilised võimed (kõndimine, haaramine, asjade kandmine jm),

2) kognitiivsed võimed (planeerimine, keskendumine jm),

3) emotsionaalsed võimed (motivatsioon, ajend jm),

4) sotsiaalsed ja interaktiivsed võimed (kehakeel, ruumitaju: lähedal või kaugel, jm).

Vrd tegevuseeldused.

*Füsioloogiline treemor (physiologic tremor) Peenelöögiline madala amplituudiga treemor, mis esineb ka tervetel inimestel väljasiru-tatud kätes ning on eriti märgatav seismisel ja liigutuste sooritamisel.



33

*Füsioterapeut (physiotherapist ) Taastusravi spetsialist, kes aitab taastada patsiendi/kliendi häirunud liikumis- ja tege-vusvõimet, kasutades selleks kehalisi harjutusi, massaaži ja erinevaid füüsikalise ravi võimalusi. Samuti kohandab füsioterapeut abivahendeid ja nõustab patsienti või tema lähedasi liigutusliku tegevusvõime säilitamisel või parandamisel.

*Generaliseerumine (generalization) Levimine, laienemine, näiteks epileptiliste hoogude, infektsiooni jm osas. Vt epilepsia, www.youtube.com/watch?v=Q9AAmCO5n4Q.

*Geriaatria (geriatrics) Eriala meditsiinis, mis on spetsialiseerunud eakate inimeste tervisele, hooldusele ja ra-vile. Paljud haigused põhjustavad vanemas eas liikumisvõime vähenemist, intellekti langust, põie häireid jm. Seega on eakate inimeste ravis olulised nimetatud häirete en-netamine ja ravi. Vt gerontoloogia, vananemine.

*Gerontoloogia (gerontology) Teadus, mis on spetsialiseerunud vananemisprotsessi tundmaõppimisele, kirjeldab nii sotsiaalseid, psühholoogilisi kui bioloogilisi komponente.

Vananemist iseloomustab kehas toimuvate protsesside aeglustumine. Näiteks neerude tegevuse aeglustumine soodustab jääkainete kuhjumist, ladestuste teket kuseteedes; närvisüsteemis toimuv assotsiatiivsete protsesside aeglustumine soodustab mõtlemise aeglustumist, mälu käepärasuse langust jne.

Vananemisprotsess on suhteliselt individuaalne, erinevatel inimestel avalduvad vana-nemise tulemused erinevates organsüsteemides. Paljud haigused ilmnevad vananemi-sel, seega vanemal inimesel saab avalduda rohkem haigusi. Vt geriaatria.

*Glasgow kooma skaala (Glasgow Coma Scale, GCS) Laialt kasutatav skaala (hindamise süsteem) teadvushäire ulatuse määramiseks, aju-trauma diagnoosimiseks ja patsiendi seisundi muutuste hindamiseks.

Skaalaga hinnatakse, kuivõrd isik avab silmi, reageerib sõnaliselt ja motoorselt. Vt kooma.

*Gliia (glia) Tuge ja ainevahetust toetava funktsiooniga kude närvisüsteemis. Vt kesknärvisüsteem, neuron.

*Globaalne afaasia (global aphasia) Ulatuslikust ajukahjustusest tingitud rääkimisvõimetus, mis sisaldab erinevaid afaasia komponente, nii motoorset kui sensoorset afaasiat. Vt afaasia.



34

*Haarderefleks (palmar reflex) Kaasasündinud primitiivrefleks.

Imikueas esinev käelabade-sõrmede painutusreaktsioon (haaramine), mis tekib peope-sa ärritusel (puudutusel). Algselt kaitserefleksiks arenenuna on see täiskasvanul kasutu, seega kustuv refleks. Kui täiskasvanul taoline primitiivrefleks taasesineb, siis on kahjus-tus peamiselt suuraju otsmikusagaras. Vt refleks.

*Haiguse kulg (course of the disease) Konkreetsele haigusele (haigusjuhule) iseloomulik algus, tunnuste ilmnemine ja nende muutused ning süvenemine (progresseeruv kulg) või taandumine (regresseeruv kulg). Näiteks ilma tüsistusteta viirusinfektsioonile või kergele ajutraumale on iseloomulik hai-gusnähtude taandumine ehk regresseeruv kulg.

Vt loomulik kulg, platseebo.

*Hallaine (grey matter) Koosneb neuroni kehadest; nähtav lõigetel/piltidel tumedama ajuainena. Vrd valgeaine, müeliin; vt neuron, motoneuron.

*Halvatus (palsy) ehk paralüüs, peamine elamistoiminguid häiriv tegur neuroloogilistel haigetel. Vt pa-rees, pleegia, monoparees, monopleegia, hemiparees, hemipleegia, paraprees, parapleegia, tetraparees, tetrapleegia; spastilisus.

*Hematoentsefaalne barjäär (blood-brain barrier) Vt verevarustus ajus.

*Hemianopsia (hemianopsia) Vt anopsia.

Hemiballism (hemiballismus) Vt hüperkinees.

*Hemiparees (hemiparesis) Ühe kehapoole ning jäsemete osaline halvatus, ühepoolne nõrkus. Äkki tekkinud hemipareesi sage põhjus on ajuinsult. Vrd ja vt hemipleegia, vt parees.

*Hemipareetiline kõnnak/hoiak (hemiparetic gait) Ühepoolse nõrkusega jäsemete hoiak, spastilisusest tingitud käe painutus- ja jala siru-tusasend.

Pildil on näha tüüpiline insuldijärgne vasaku kehapoole nõrkusega haige: vasak käsi painutatud küünar- ja sõrmeliigestest, vasak jalg sirutatud, jalg teeb käimisel kaare).



35

Esimestel päevadel-nädalatel pärast ajuinfarkti teket suudavad paljud haiged toetuda nõrgale spastilisele (kangele) jalale ning õppida uuesti käima.

Abistaja ülesanne on õpetada ning julgustada patsienti käimisel, sest pareesiga jäse on tavaliselt ka sügavtundlikkuse häirega, mistõttu haige ei tunneta täpselt, kuhu ja kuidas ta oma jala asetab.

Vt halvatus, hemiparees, motoorne korteks, spastilisus; www.sergp.org/Educ2/Gertutor/medimage/cvareh.jpg.

*Hemipleegia (hemiplegia) Ühe kehapoole ning jäsemete täielik halvatus, ühepoolne halvatus.

Tavaliselt asub kahjustuskolle peaaju vastaspoole motoorses ajukoores või sealt alanud kiududes kuni seljaaju ülemiste segmentideni. Äkki tekkinud hemipleegia sage põhjus on ajuinsult.

Vrd hemiparees; vt halvatus, pleegia, motoorne korteks, püramidaaltrakt.

*Hemisfäär (hemisphere) Poolkera, pool kerast; näiteks ajupoolkera.

*Hemorraagia (hemorrhage) Verevalandus; neuroloogias eristatakse peamiselt ajusisest ehk intratserebraalset ja ajukelmete alust (ämblikvõrkkelme alune) ehk subarahnoidaalset hemorraagiat. Vt aju-kelmed, ajukelmete ärritusnähud, insult.

*Homeopaatia (homeopathy) Mittetõenduspõhine seisukoht, et haigust esilekutsuv aine mittetoimivas annuses on raviva toimega. Vt platseebo, psühhoteraapia.

*Hüdrotsefaalia (hydrocephalus, hydrocephalic) Vesipäisus, vesipea.

Väikelapse kolju ja peaaju väliste mõõtmete suurenemine tu-lenevalt liikvori äravoolu takistusest ning vatsakeste sisese rõhu tõusust olukorras, kus koljuõmblused ei ole veel sulgu-nud.

Täiskasvanul ei suurene kolju mõõtmed intrakraniaalse rõhu tõusu korral, toimub vaid vatsakeste laienemine. Tulemuseks on ajukoe kahjustus.

Esimisel pildil on väikelapse pea suurenemine, näha on ka veenide ületäitumist; teisel on anatoomiline läbilõikepilt vesipeast.

Vt ajuvatsakesed, intrakraniaalne rõhk, koljuõmblused, tomograafia.



36

*Hüpalgeesia (hypalgesia) Valutundlikkuse langus; vrd analgeesia, hüperalgeesia; vt valu.

*Hüperakuusia (hyperacusis) Kuulmise intensiivsuse/tugevuse tõus.

*Hüperalgeesia (hyperalgesia) Valutundlikkuse ebatavaline tõus. Vrd hüpalgeesia; vt valu.

*Hüperesteesia (hyperesthesia, hyperaesthesia) Puutetundlikkuse tõus, ergastumine ka muude tundlikkuse liikide osas. Vt ajukelmete ärritusnähud.

*Hüperkinees (hyperkinesia, hyperkinesis) Spontaanne, regulaarne/ebaregulaarne, tavaliselt ühesugune tõmblus jäsemes vm li-hasgrupis, tingitud EPSi kahjustusest. Vt ekstrapüramidaalsüsteem, korea, atetoos, Parkinsoni tõbi, tantstõbi.

*Hüpersomnia (hypersomnia, excessive daytime sleepiness, EDS) Liigunisus, mis väljendub päevase magamise episoodidena, ajal, kui inimene on tööd tegemas, söömas või nt filmi vaatamas või vestlemas. Võivad esineda ka mõtlemise ja kõne tempo aeglustumine, mõtlemise selguse häire, mäluhäired, isu langus jm. Liiguni-susele viitab täiskasvanu magamine ööpäevas rohkem kui 10 tundi mitme nädala vältel. Vt unehäired.

*Hüpokineesia (hypokinesia, hypokinesis) Liigutuste ulatuse vähenemine, aeglustumine. Vt bradükineesia, Parkinsoni tõbi.

*Hüpoksia (hypoxia) Hapniku juurdevoolu vähenemine kudedesse, näiteks ajju, müokardi vm.

*Hüpomiimia (hypomimia) Miimikavaesus, näiteks Parkinsoni tõve puhul. Vt amiimia, masknägu, miimika.

*Hüpotoonia (hypotonia) (Lihas-)toonuse langus; vrd atoonia.

*Hüpotroofia (hypotrophy) Osaline kõhetumine, troofika langus. Vt atroofia.



37

Häälekadu, hääletus

Vt afoonia.

*Igapäevategevused (activities of daily living, ADL) Rutiinsed, korduvad tegevused, mida inimesed sooritavad iga päev. Need jagunevad personaalseteks enesehooldustegevusteks (P-ADL, mis hõlmab pesemist, isiklikku hü-gieeni, riietumist, liikumist väljas ja eluruumis, tualeti kasutamist, söömist) ja instru-mentaalseteks igapäevategevusteks (I-ADL, mis hõlmab majapidamistöid, toidu valmis-tamist, poes käimist, teiste eest hoolitsemist (sh lapsed, lemmikloomad), ravimite ja telefoni kasutamist, rahalisi toiminguid jm).

Igapäevategevustega toimetulek ja nende jälgimine on vajalik inimese tegevusvõime hindamisel. Vrd elamistoimingud (õenduse tähenduses), igapäevaelu tegevused.

*Igapäevaelu tegevused (daily life activities, everyday activities) Tegevused, mida inimene sooritab selleks, et võtta osa ja saada rahuldust kõikidest elutahkudest, olla edukas tööl, harrastustes ja peresuhetes. See on üldisem mõiste kui eelkirjeldatud igapäevategevused. See hõlmab ka oma elu eest hoolitsemist, tööd, õppimist, vaba aega ja mängu, enese arendamist, puhkust.

*Ignoreerimissündroom (neglect syndrome) Hoolimatus, hülgamine, ignoreerimine. Tuntuim on ühepoolne ignoreerimissündroom (unilateral neg-lect), mis on ühe kehapoole ignoreerimissündroom peamiselt mittedomineeriva ajupoolkera kahjustuse korral, sagedamini insuldihaigel. Sagedamini esineb sündroom parempoolse ajupoolkera juhteteede kahjustuse korral, avaldub vasakul kehapoolel.

Haige, kellel palutakse joonistada pildil näidatud kujundit (maja), ei märka joonistada kogu maja, ta ignoreerib osa vaateväljast. Tule-museks on parempoolsel pildil kujutatud fragment majakujundist. Sama sündroomiga haige jätab pooled oma riietest tähelepanuta, ta riietub poolenisti.

Terminit „neglect“ kasutatakse sageli ka lastepsühholoogia analüüsimisel (ahistamine jm). Vt agnoosia, insult.

*Imemisrefleks (sucking reflex) Imikueas esinevad huule- ja suulihaste imevad liigutused, mis tekivad nii huulte kui ka suuümbruse puudutusel, aga ka eseme suule lähenemise nägemisel (distantsoraalne). Ka täiskasvanul võib taoline primitiivrefleks esineda, peamiselt suuraju otsmikusagara kahjustuse korral. Vt refleks.

*Impulss

Vt närviimpulss.



38

*Inaktiviteet (inactivity) Liikumispuudus, liigvähene liikumine, toimimatus, tegevusetus, toimetus.

*Infarkt (infarction) Koe nekroos (surnud kude); kestva isheemia järgselt tekkiv rakkude kahjustus. Vt in-sult, vrd hemorraagia.

*Inkontinents(us) (incontinence) Põie- või ka pärasoolepidamatus; esineb nii seljaaju kahjustuse korral kui ka organismi üldisel vananemisel omandatud reflekside kustumisest. Vt elamistoimingud, polüskleroos, trauma seljaajus, tüsistused; vrd enurees.

*Insomnia (insomnia) Vt unetus.

*Instrumentaalsed uurimismeetodid neuroloogias

Vt angiograafia, elektroentsefalograafia, elektromüograafia, esilekutsutud potentsiaalid, kompuutertomograafia, lihasbiopsia, tomograafia.

*Insult (stroke) Äkki tekkinud neuroloogilised sümptomid, tingitud isheemiast või hemorraagiast kesk-närvisüsteemis. Seega on põhjus veresoon-konnas. Nimetus tuleneb haiguse äkilisest ilmnemisest („löök”).

Sümptomid sõltuvad konkreetsest piirkon-nast, kus närvisüsteemi kahjustus tekib. In-suldi mõlemal variandil esineb väga sageli hemiparees või -pleegia. Hemorraagilisel insuldil on sageli ajukelmete ärritusnähud, sealhulgas tugev peavalu, oksendamine, samuti teadvusehäired. Sageli esineb afaasia, anopsia jt suuraju kahjustuse sümptomid.

Kahjustuse põhjuste selgitamisel on oluline teada riskitegureid.

Vt afaasia, ajukelmete ärritusnähud, elamistoimingud, embol, hemipareetiline kõn-nak/hoiak, hemiparees, hemipleegia, isheemia, hemorraagia, monoparees, näonärvi halvatus, parees, pleegia, riskitegurid, subarahnoidaalruum, teadvus, tüsistused närvi-süsteemi kahjustuse korral, verevarustus ajus.

*Interkostaalne närv, lihas, arter (intercostal) Roietevaheline närv, lihas, arter.

Roided moodustavad kopsude ja südame jaoks tünnisarnase kaitsva ruumi, mille suu-rus muutub hingamise rütmis roietevaheliste lihaste ja diafragma töö tulemusena.



39

Skeletilihastena saavad roietevahelised lihased vajalikud impulsid seljaajust tulevatelt seljaajunärvidest moodustunud roietevahelistelt närvidelt.

*Intrakraniaalne, -rõhk (intracranial) Koljusisene, -rõhk. Seondub keskmise arteriaalse rõhuga: aju perfusiooni rõhk, APR (CPP, cerebral perfusion pressure) = keskmine arteriaalne rõhk (KAR) – intrakraniaalne rõhk (IKR).

*Intratserebraalne (intracerebral) Ajusisene.

*Intratserebraalne hemorraagia (intracerebral haemorrhage) Peaajusisene verevalandus. Vt hemorraagia, insult, intrakraniaalne, ajusurm.

*Ipsilateraalne (ipsilateral) Samapoolne, samapoolselt kehas, ajus paiknev. Vastand: kontralateraalne.

*Isheemia (ischemia) Kohalik verevaegus, väheveresus, veretus, juurde-voolu vähesus, mis tingib koe hapnikupuuduse. Isheemia saab tekkida kõikjal, kuid sagedamini on sellest tingitud nähud märgatavad ajus või süda-mes. Ajus põhjustab sageli isheemiat kas mujalt ajuveresoonde jõudnud embol või kohapeal arenev tromb.

Isheemia kiire möödumise puhul võib neuronite talitlus taastuda ja infarkt (nekroos) ei pruugi välja kujuneda. Seda nimetatakse transitoorseks isheemiliseks atakiks (vt TIA).

Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde ühes (tsentraalses) osas. Kolde äärealal (penumbra) on vaid ajutine neuronite tegevuse pidurdumine, kuid nende eluvõime ei lakka ning verevoolu taastumisel (kollateraalse voolu kaudu) infarktikollet seal ei arene.

Sümptomid, mis patsiendil algusest peale esinevad, on kogu isheemia ala neuronite tegevuse puudumine. Paranemine saab toimuda ainult eluvõimeliste neuronite uuesti töölerakendumise korral. Isheemia alal on aju bioelektriline aktiivsus alanenud või puu-dub täiesti.

Vt aju bioelektriline aktiivsus, embol, infarkt, insult, penumbra, transitoorne isheemiline atakk, verevarustus.

*Joove (drunkenness, intoxication, ld: ebrietas) Kogu organismi, eeskätt psüühikat mõjutav toksiline seisund, mida iseloomustab mõni järgmiste funktsioonide muutus: meeleolu, taju, keha motoorsete ja vegetatiivsete reaktsioonide ning käitumise muutus. Reeglina on esiplaanil enesekriitika puudumine.



40

Tuntuim joovet põhjustav aine on etüülalkohol. Kerge alkohoolne joove on hästi talu-tav, iseloomulik on meeleolu meeldiv tõus. Joobnud inimesed sõbrunevad, aga lähevad ka kiiresti tülli. Tavaliselt möödub kerge joove iseenesest, raske astme joove võib aga tüsistuda ning muutuda eluohtlikuks. Vt alkohol, eufooria, sõltuvus.

*Juhteteed

Kesknärvisüsteemis kulgevad ühesuunalised motoorset, sensoorset või muud informat-siooni edastavad närvikiudude kimbud („juhtmekimbud“), mis on ümbritsetud rohke müeliiniga („isoleeriga“).

*Juhteteede tüüpi tundlikkusehäired

Peamiselt seljaaju kahjustuse korral esinevad juhteteede tüüpi tundlikkusehäired, mida iseloomustavad erinevat liiki tundlikkuse (valu- ja temperatuuritundlikkus, puutetund-likkus jne) häirete tekkimine keha erinevatel pooltel. Põhjuseks on tundlikkuse kiudude lahknev kulg seljaajus.

Seda tüüpi häired esinevad peamiselt müeliidi, polüskleroosi, seljaaju kasvajate korral. Sellise häirega võib patsient saada näiteks põletushaavu, sest ta ei pruugi keha mõnes piirkonnas tunda temperatuuri muutusi.

*Juhtiv (aju)poolkera (hemispheric dominance) Üldjuhul on paremakäelisel inimesel aju vasak poolkera juhtiv ehk domineeriv mitmete funktsioonide tähenduses. Vasaku poolkera kahjustuse korral oimu piirkonnas esinevad paremakäelisel inimesel üheaegselt nii afaasia kui parema käe halvatusnähud. Seega juhtiva kehapoole ja kõne peamiste komponentide juhtimine asuvad ühes ja samas poolkeras. Vt afaasia, motoorne korteks.

*Jääknähud

Vt insult, peaajuveresoonte haiguse jääknähud.

*Jääkuriin (residual urine) Uriin, mis jääb kusepõide selle tahtliku tühjendamise järgselt ja mille olemasolu viitab põie tühjendamise puudulikkusele. Jääkuriini hulka saab määrata kateteriseerimise või ka ultraheli (sonograafia) uuringu abil. Vt tüsistused, põiehäired.

*Jäätisepeavalu (ice cream headache) Migreeni variant, kus külm tegur (toit, õhk) kutsub esile peavalu (migreenihoo).

*Kaitserefleks (protective reflex) Vt köharefleks, okserefleks, pilgutusrefleks, refleks. Mitmed vastsündinu primitiivreflek-sid on algselt kaitserefleksid, mis täiskasvanul on kasutud ja kustunud.



41

*Karpaalkanal (carpal tunnel) Randmel olev anatoomiline kanal, mida läbivad sõrmi liigutavad närvid. Pikaaegsel ebasobival, mitteergo-noomilise füüsilise koormuse korral kanalit kattev si-dekude (ligament) pakseneb ning survestab 1.-3. sõrme innerveerivat närvi.

Vt ergonoomika, perifeerne närvisüsteem, trauma närvisüsteemis.

*Kehakeel (body language) Sõnatu suhtlemise ehk mitteverbaalse kommunikatsiooni osa tunnete, hoiakute, soovi-de väljendamisel nii jäsemete kui kehatüve asendite/pooside või miimika kaudu, mis kõik peegeldavad meeleolu muutusi, reaktsioone ümbritsevale jne.

Mitteverbaalse suhtlemise peamised komponendid on 1) miimika, 2) kehaasendid ehk poosid (viitavad suhtlemises nt osalemise või mitteosalemise soovile), 3) žestid (peami-selt jäsemetega, aga ka kehatüve ja peaga sooritatud liigutused), 4) autonoomse när-visüsteemi signaalid (punastamine, kahvatumine, higistamine), 5) prokseemika ehk ruumikäitumine (kuidas isik kasutab ruumi, liigub selles jne).

Kehakeel on enamväljendunud lastel ja noortel, treenimata isikutel. Hiljem õpitakse oma kehakeelt varjama, samuti kehakeele abil oma eesmärki paremini saavutama.

Kultuuriti on mitteverbaalne käitumine erinev, seega kõik mitteverbaalsed signaalid ei ole tõlgitavad. Nähtavad häired kehakeeles võivad viidata halvatusele, depressioonile jm suhtlemist takistavatele haigustele.

Vt depressioon, eufooria, mitteverbaalne suhtlemine, miimika, näohalvatus, tagasiside, viipekeel.

*Kesknärvisüsteem, KNS (central nervous system, CNS) Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju. Enamik kesknärvisüsteemi on rohke müeliiniga, seega läbilõikepildil valget värvi. Peaajukoor ja ajutuumad sisaldavad hallai-ne piirkondi.

Kesknärvisüsteem on kaetud ajukelmetega; peaaju on kaetud väljast koljuga, seljaaju asub selgrookanalis ja on seega kaitstud selgroogu moodustavate lülidega.

Ajutüvest ja seljaajust väljuvad närvijuured on perifeerse närvisüsteemi komponendid. Vt gliia, hallaine, korteks, neuron, valgeaine, ekstrapüramidaalsüsteem; vrd perifeerne närvisüsteem.

*Keskkond (environment) Tingimused või tegurite kogum, mis mõjutavad või omavad potentsiaali mõjutada indi-viidi igasugust tegevust.

Keskkonda võib jaotada füüsiliseks, sotsiaalseks, suhtumuslikuks, omades individuaal-set ja sotsiaalset tasandit.

Füüsiline keskkond on ruum ja ümbruskond ning loodus- ja tehiskeskkondlikud iseära-sused (eluaseme, riietuse ja toidu olemasolu ning materiaalne ümbrus).



42

Sotsiaalne keskkond on inimesed, kes kuuluvad suhtlemisringi või kellega vajatakse suhteid tulevikus.

Kultuuriline keskkond on inimest ümbritsevad väärtused, suhtumised ja tavad.

Institutsionaalne keskkond on sotsiaalsed süsteemid, asutused ja institutsioonid.

Virtuaalne keskkond on tegelikkust võimalikult täpselt reaalselt jäljendav keskkond.

*Kirjutamisvõimetus

Vt agraafia.

*Kirjutuskramp (writer's cramp) Fokaalne ehk ühes piirkonnas avalduv düstoonia. Vt düstoonia, hüperkinees.

*Kiropraktika (chiropractic) Massaažist välja arendatud lihaste, liigeste manipuleerimise vorm, manuaalteraapia (kreeka keeles: käega tehtav), mida kiropraktik (chiropraktor) teeb. Manipulatsioonid on suunatud peamiselt selgroo keskmisele ja alumisele osale, st selja nimme piirkonna-le, manipulatsioonid kaela piirkonnas sisaldavad liigset riski, mistõttu neid tuleb vältida.

*Kloonus (clonus) Rütmiliselt vahelduv lihaste kontraktsioon ja relaksatsioon esimese (tsentraalse) moto-neuroni kahjustuse korral. Vt video http://youtube.com/watch?v=uWzsAvF7M0k&feature=related.

*Kobarpeavalu (cluster headache) Peavalu, mis esineb peamiselt ühepoolselt otsmiku/oimu piirkonnas, on väga intensiivne, kestab tavaliselt 15-180 minutit, kordub päeva jooksul, kestab tavaliselt mõned kuud ja siis kaob kuudeks või aastateks.

Sageli kaasnevad peavaluga samapoolsest silmast pisaratevool, lau allavaje (ptoos), pupilli ahenemine, vahel ka silmaümbruse turse, silma sidekesta punetus, nohu või näonaha higistamine.

Kirjanduses on seda valu nimetatud paljude nimedega, sh ka suitsiidpeavaluks oma ruineeriva toime tõttu. Meestel esineb sagedamini kui naistel (4:1 kuni 7:1). Osal patsientidest esinevad kindlad provotseerivad tegurid.

Vt peavalu, ptoos, pupill.

*Kogelus, kogelemine (stuttering, stammering) Kogelus on kõne rütmihäire, mille puhul isik teab, mida ta tahab öelda, kuid on võimetu seda tegema hääliku, silbi või sõna tahtmatu korduse, venituse või blokeerumise (ta-kerdumise) tõttu.



43

Kogeluse põjustajaks peetakse konstitutsionaalsest ja ümbritsevast (kõne)keskkonnast tulenevate tegurite kombinatsiooni. Mida suurem on kogeleja hirmu- ja häbitunne, seda raskem on tal ennast verbaalselt väljendada, viies selleni, et kogeleja väldib suhtlemist tervikuna. Kogeluse esinemine takistab verbaalset suhtlemist, põhjustab negatiivset stressi suhtlemises, seega ka õpiraskusi. Kogelus algab reeglina väikelapse kõne arengu varases etapis, enne kooliiga.

Kogelus sarnaneb mõnikord parkinsonistlikule kõnetakistusele, motoorsele afaasiale või närvisüsteemi muudele orgaanilistele kahjustuse sündroomidele. Efektiivset kogeluse-vastast ravimit ei ole tuvastatud, enam on soodsaid tulemusi kirjeldatud kõneravi kor-ral.

Vt afaasia, kõnehäire, kõneravi, motoorne afaasia, treemor.

*Kognitsioon (cognition) Vaimse tegevuse see osa, mida pedagoogikas nimetatakse mõtlemiseks, arutluseks, analüüsiks, tajumiseks, defineerimiseks, ka informatsiooni omandamiseks, organiseeri-miseks, säilitamiseks, reprodutseerimiseks, kuid mitte afektiivsed ja psühhomotoorsed protsessid. Vrd mälu.

*Koitaalne peavalu (coital headache) Indometatsiinile reageeriv healoomuline peavalu, mis on kuklapiirkonnas, tugev, tekib äkki seksuaalse tegevuse käigus (coitus - suguakt) orgasmi eel või ajal. Vt peavalu.

*Koljuõmblused (cranial sutures) Täiskasvanu ajukolju on terviklik, sellel on näha sulgunud koljuõmblused (sutuurid). Kui koljusisene ehk intrakraniaalne rõhk püsivalt tõuseb enne õmbluste sulgumist vastsün-dinu või väikelapse eas, siis suurenevad kolju välismõõtmed ja tekib hüdrotsefaalia ehk vesipäisus. Vt hüdrotsefaalia, intrakraniaalne rõhk.

*Kolmiknärvineuralgia (trigeminal neuralgia) Mälumislihaseid motoorselt innerveeriv kolmiknärv toob valu jm tundlikkust näo nahalt ning hammastelt üla- ja alalõuas.

Kolmiknärvineuralgia puhul lokaliseerub valu hammaste piirkonnas üla- või alalõuas. Sageli on valu põhjuse otsimisel haigel eemaldatud mitu hammast, mis on osutunud terveiks ja mille eemaldamine ei leevendanud valusid. Sellisel juhul võib valu pärineda mitte hammaskonnast, vaid kolmiknärvi kahjustusest.

Vt dentofoobia, peavalu, valu.

*Kommotsioon (concussion, commotio) Vapustus, füüsikalise trauma tulemusena tekkiv ajutine ajutegevuse häire. Peamine sümptom on lühiaegne amneesia ja teadvusetus. Vt poks, trauma närvisüsteemis.

*Kommunikatsioon (communication) Vt afaasia, mitteverbaalne suhtlemine, viipekeel.



44

*Kompuutertomograafia (computer assisted tomography) Uuring, kus röntgenkiirguse kudedes erineva neeldumise tulemusena saadud kujundit kasutatakse kudede-organite struktuuri ja nende muutuste hindamiseks mikroprotses-soril töötava süsteemi (arvuti) abil. Vt instrumentaalsed uuringud neuroloogias, tomo-graafia.

*Konfabulatsioon (confabulation) Mälulünkade täitmine väljamõeldise, luulujutuga, nt terve sündmustiku reprodutseeri-mine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes; mälulünga teadvustamata täitmine kuju-teldavate kogemustega, mida inimene ise usub. Vt amneesia, Korsakovi sündroom, mä-lu, mäluhäired.

*Kontraktuur (contracture) Püsiv lihaste ja kõõluste lühenemine; selle põhjus neuroloogias on lihaste toonuse spastiline tõus, liigese liigutuse vähenemine ja sellest inaktiviteedist tekkiv püsiv liiges-muudatus. Kontraktuur võib tekkida ka luumurru korral liigese liikuvuse piiramisel laha-sega. Vt inaktiviteet, spastilisus, tüsistus.

*Kontralateraalne (contralateral) Vastaspoolne, vastaspool asuv. Vrd ipsilateraalne.

*Kontusioon (concussion, contusion) Hoopvigastus, põrutus, füüsikalise trauma tulemusena tekkiv vigastus. Vt poks, trauma närvisüsteemis.

*Konvergents (convergence) Koonduvus, lähenemine (nt närvi juhteteed). Silmade koordineeritud pöördumine nina poole (nasaalsele) eesmärgiga fikseerida pilguga lähedal paiknevat objekti. Vt diver-gents.

*Konvulsioon (convulsion) Lihastõmblus (kramp) skeletilihastes, tingitud suuraju kahjustusest.

Reeglina on krambid epileptilise päritoluga, kuid esmakordsel konvulsioonil ehk krambihool ei ole selle päritolu selge.

Sageli algab krambihoog keha sirutusega (siru-tus- ehk tooniline faas), veidi hiljem ilmuvad lihastõmblused (klooniline faas).

Vt antikonvulsiivne, epilepsia, www.youtube.com/watch?v=Q9AAmCO5n4Q. Kirjeldused: www.youtube.com/watch?v=CDccChHrgRA.



45

*Kooma (coma) Teadvusetus, mida põhjustab ajutüve kahjustus. Kooma tunnused on ärkveloleku puu-dumine, isik ei ole äratatav, ta ei reageeri välistele ärritustele silmade avamise, kõne ega sihipäraste liigutustega. Kooma ei ole uni ega magamine.

Kooma olemasolu viitab kahjustuse asukohale, kuid mitte selle põhjusele. Kooma võib olla lühiaegne, näiteks vaid mõned sekundid („hetked“) ajutüve lööktrauma korral või kuni mõni minut generaliseerunud epileptilise hoo ajal, aga võib kesta ka tunde või päevi, sõltuvalt ajutüve kahjustuse suurusest. Kooma möödub kiiresti siis, kui seda põhjustanud kahjustus on vähene (nt knockout poksis) või lühiaegne. Ainevahetushäi-retest, mürgistustest tingitud kooma võib tavaliselt mööduda siis, kui ainevahetus on normaliseerunud. Südameseiskumise või uppumise järgselt tekkinud kooma võib möö-duda ajukahjustuseta, kui õigeaegselt jõutakse alustada elustamist.

Pikaaegsest koomast taastuvatel isikutel võib ilmneda une ja ärkveloleku rütm, samas tema teadvus ei ole taastunud. See on apalliline seisund.

Vrd apalliline seisund, somnolents, soopor, teadvus ja teadvusetus, uni, vegetatiivne seisund; vt Glasgow kooma skaala, trauma närvisüsteemis.

*Korea (chorea) Tantstõbi; tahtmatud, ebaregulaarsed kiired tõmbluse- või jõnksatusetaolised liigutu-sed. Vt atetoos, ekstrapüramidaalsüsteem.

*Korsakovi sündroom (Korsakoff syndrome) Peamiselt alkohoolikutel esinev tiamiini (B1-vitamiin) defitsiidist tekkiv rahutus ja lühi-mälu häire (amnestiline sündroom) kompensatoorsete konfabulatsioonidega. Vt psüh-hoos.

*Korteks (cortex) Suur- või väikeaju hallainest väliskiht. Funktsionaalselt kõrge eristumisastmega raku-kiht; neuroloogias tähendab ajukoort. Vt hallaine, motoorne korteks, neuron.

*Kortikaalne (cortical) Korteksiga, ajukoorega seonduv. Vt korteks.

*Krambid (seizure) Vt konvulsioon, epilepsia. Termin „kramp” esineb nii kirjanduses kui ka igapäevakõnes sageli ebaselge üldterminina („lihaskrambid“, „maokrambid“ jne).

*Kraniaalne (cranial) Koljuga seonduv. Kraniaalnärvid tähendavad algselt „koljus asetsevad närvid“. Vt kraniaalnärvid.



46

*Kuulmisagnoosia (auditory agnosia) Võimetus ära tunda, eristada mitteverbaalseid helisid ja muusikat.

*Kõnehäire (speech disorders/aphasia) Vt afaasia (motoorne, sensoorne), düsfaasia, düsartria, kogelus. Õigem on kasutada mõistet „rääkimishäire“.

Rääkimise (kõnelemise) motoorika formeerub peamiselt suuraju juhtiva poolkera osa-võtul, seega paremkäelistel vasakus poolkeras. Kõne väline motoorne kontroll toimub V, VII, IX X, XII kraniaalnärvi ja diafragmat juhtiva närvi abil, kogu kõne on aga keeru-line suuraju erinevate piirkondade koostöö tulemus. Seetõttu ei ole õige rääkida ühest kõnekeskusest.

*Kõnekeskus (speech centre) Neuroloogiaalases vanemas kirjanduses nimetatakse niiviisi suuraju teatud piirkonda (oimu- ja kiirusagaras). Kaasajal sellises tähenduses „kõnekeskust“ ei kasutata.

„Speech centre“ on teadmised ja tehnoloogia inimkõne uurimiseks ja tootmiseks, seega vaegkuuljate abistamiseks (www.speechcentre.co.uk). Vt kõnehäire.

*Kõneteraapia, kõneravi (speech therapy) Kõnehäirete ravi ehk kõneteraapia seisneb inimeste psüühiliste protsesside ja erinevate kõnepuuete korrigeerimises (preventiivne töö kõnepuude vältimiseks, kõnepuude lee-vendamine, kõnevõime taastamine jne), milleks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid võtteid: artikulatsiooniharjutused, miimika treenimine, harjutused leksika ja süntaksi parandamiseks jm. Kõneravi teostab logopeed. Peaaju püsiva orgaanilise kahjustuse korral, näiteks insuldiga haigel, on saavutatav tu-lemus loodetust vähesem. Vt afaasia, düsartria, insult, kogelus, kõnehäire, logopeed.

*Kõverkaelsus (spasmodic torticollis, stiff neck, wryneck) Pead liigutavate kaelalihaste ebaühtlane toonuse tõus, pingsuse muutus, mis tingib pea püsiva või ka muutuva asümmeetrilise ehk kõvera asendi. Biokeemiliselt on selle alu-seks mediaator atsetüülkoliini suurem hulk kaelalihastes.

Kõverkaelsus võib esineda traumade järgselt, põletike korral, kasvajate tõttu lümfitee-des, ravimite kõrvaltoime tõttu, sünnikahjustusena. Haige uurimisel on olulisel kohal müograafia. Sobivatel juhtudel kasutatakse raviks lokaalset injektsiooni botoksiga, sa-muti ravimeid, mis vähendavad lihaskangust ja spasme. Vt düstoonia, müograafia.

*Köharefleks (cough reflex) Elulise tähtsusega kaitserefleks hingamisteede puhastamiseks võõrkehadest, vedelikest. Refleks vallandub hingamisteede püsival ärrituse korral.

Etapid: 1) inspiirium või hingamispeetus, 2) häälepaelte sulgumine, 3) kiire ekspiirium, mille lõpus toimub 4) häälepaelte avanemine ja võõrkeha väljutamine. Refleksis osale-vad X kraniaalnärv (aferentne osa, uitnärv) ning roietevahelised (interkostaalsed) liha-



47

sed ja diafragma (eferentne osa). Tavaliselt refleks ei kustu enne tulemuse saavuta-mist. Vt kaitserefleks.

*Lamatis (decubitus) Tüsistus, mis tekib tavaliselt halvatusega patsiendil, kes ei suuda ise oma asendit muu-ta, ja tema kehaasendit ei muudeta piisava sagedusega.

Lamatise vältimiseks on vajalik adekvaatne nahahooldus, sobiv lamamisase ning haige asendi sage muutmine; vt halvatus, tüsistused närvisüsteemi kahjustuse korral.

*Levodopa

Rahvusvaheline L-DOPA nimetus. Täielik keemiline nimetus on L-3, 4-dihüdroksüfenüül-alaniin. See on kasutusel antiparkinsonistliku toime tõttu Parkinsoni tõve puhul. Vt Dopa.

*Liikvor (cerebrospinal fluid, csf) Pea- ja seljaaju vedelik; läbipaistev värvitu vedelik, mida toodetakse peaaju vatsakestes asuvas soonpõimikus. Liikvor ringleb (tsirkuleerib) ajuvatsakestes ja ämblikvõrkkelme aluses ruumis suurajus ja seljaajus. Liikvorit saadakse uuringuks lumbaalpunktsiooni abil. Liikvori uuring on valikmeetod neuroinfektsioonide (nt entsefaliidid, meningiidid) selgitamiseks. Vt lumbaalpunktsioon, soonpõimik.

*Logopeed (logopedists, logopaedist) Spetsialist, kes planeerib ja teostab kõneravi.

*Logorröa (logorrhea) Ülemäärane, pidurdamatu haiguslik lobisemine, sõnavool, „sõnakõhulahtisus“, mis ei arvesta kaasvestlejaid. Sageli esineb vaid sõnade-fraaside pidurdamatu kordumine. Kui lausete-sõnade grammatika on häirumata, siis viitab logorröa mitte neuroloogilisele, vaid psüühilisele häirele.

Vt maniakaalne, psühhoos, sensoorne afaasia.

*Limbiline süsteem (limbic system)

Kesknärvisüsteemi komponendid (hippokampus, amügdala, hüpotaa-lamus, mitmed ühendusteed jt), mille kahjustuse korral ilmnevad nii emot-sioonide (viha, kurbus, armastus jt), kaitsereaktsioonide, motivatsiooni, käitumise, söömise, mälu jm häired.

LS on tihedalt seotud haistmise ja maitsmisega, st meeleelunditest kõige vanemate välisinfo saamise kanalitega. LS toimib peamiselt



48

autonoomse närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahendusel. LS hõlmab ka „naudin-gu keskust“, mis toimib seksuaalse rahulduse saamisel, samuti sõltuvushäirete tekkimi-sel.

LS põhikomponentide talitlusest: taalamus on igasuguse kehavälise informatsiooni vas-tuvõtu ja ajukoorde ning amügdalasse edastamise koht; hüpotaalamus saab infot keha seest, organitest, ja lähetab stressreaktsioonideks vajalikku infot ajuripatsi jm vahen-dusel kogu endokriinsele süsteemile, sh neerupealistele.

Vt adiktsioon, autonoomne närvisüsteem, kesknärvisüsteem, sõltuvus.

*Loomulik kulg (natural course, natural history ) Haiguse avaldumine, sümptomite muutumine ja haigusjuhu lõpptulemus ilma ravimise-ta ja ilma tüsistusteta juhtudel. Juhtumid, kus on võimalik jälgida seisundi/haiguse loomulikku kulgu, on harvaesinevad kohustuse tõttu haigust ravida. Loomulik kulg esi-neb sagedamini siis, kui haigust ei diagnoosita ja ei määrata vastavat kulgu mõjutavat ravi. Vt haiguse kulg.

*Lumbaago (lumbago, low back pain) Vt nimmevalu.

*Lumbaalpunktsioon, LP (lumbar puncture, spinal tap) Liikvori saamise invasiivne protseduur tehakse nimme- ehk lumbaalpiirkonnas selgroo-kanalisse, kuhu seljaaju ei ulatu. Peamine LP näidustus on kahtlustatav neuroinfekt-sioon.

Protseduuri ajal lamab uuritav külili, abistaja toetab haiget kukla ja põlvede tagant, et aidata säilitada ettepainutatud asendit. Uuringu ajal väljutab arst subarahnoidaalruumi viidud peenest nõelast tilkhaaval väheses koguses liikvorit laboratoorseks uuringuks. Uuringu ajal on võimalik registreerida rõhu tõus liikvoriruumides manomeetriga (U-kujulise toruga), kogu protseduuri ajal jälgivad nii õde kui arst haige seisundit.

Vt entsefaliit, hemorraagia, instrumentaalsed uuringud neuroloogias, liikvor, meningiit, peaajukelmed, subarahnoidaalruum; http://video.about.com/backandneck/Spinal-Tap.htm.

http://kidshealth.org/parent/general/sick/lumbar_puncture.html.

*Makrograafia (macrographia) Käekirja muutumine suureks, ebaproportsionaalseks. Hinnanguks on vaja sama pat-siendi käekirja erinevatest aegadest.

*Maniakaalne (maniacal) Haiguslikult erutatud ja lõbusas meeleolus; maaniasse puutuv, maaniat põdev. Vrd eu-fooria, vt depressioon.

*Masknägu (facial masking) Hüpomiimia; miimilise muskulatuuri rigiidsusest tulenev miimika puudumine. Vt amiimia, hüpomiimia, miimika, Parkinsoni tõbi.



49

*Massaaž (massage) Pindmiste pehmete kudede ja nende kaudu ka liigeste piirkondade süsteemne füüsiline mõjutamine pressimise-venitamise-silitamise-patsutamisega. Protseduuri läbiviimisel on oluline patsiendi lõdvestumine ja positiivne häälestatus, keskkonna (ruumi) tempera-tuur, erinevad rituaalid, segavate tegurite puudumine ja palju muud.

Massaažil võivad olla väga erinevad eesmärgid: valu leevendamine, kõrge lihaspinge langetamine, madala lihastoonuse tõstmine, vere- ja lümfiringe mõjutamine, erootili-se/seksuaalse naudingu tekitamine jm. Erinevate kultuuritraditsioonidega piirkondades nimetatakse massaaži väikeste erinevuste tähtsustamist erinevateks massaažiliikideks. Masseerija võib kasutada kõiki oma kehaosi, peamiselt siiski ülajäsemeid, eriti siis, kui on vajalik neutraalne kontakt masseerija ja kliendi vahel.

Tuntumad massaažiliigid on aroomiteraapia, klassikaline, kuumakivi-, pindmine, rootsi, spordi-, sügav, refleksoloogiline, Tai ja paljud teised. http://video.about.com/altmedicine/Common-Types-of-Massage.htm.

*Mediaator

Virgatsaine, impulsi ülekandja. Vt neurotransmitter ehk virgatsaine, sünaps, neuron.

*Meningiit (meningitis) Ajukelmete põletik, avaldub ajukelmete ärritusnähtudena (meningeaalsete nähtudena) ja on diagnoositav liikvori muutuste kaudu. Meningiidid on mädased (septilised) või mittemädased (aseptilised); põhjustena tuleb arvestada lisaks infektsioonidele ka füüsi-kalist traumat, vähkkasvajat, mitmeid intoksikatsioone.

Meningiidiohuga tuleks arvestada iga väga tugeva peavalu korral, kui kaasnevad ka teised ajukelmete ärritusnähud ning esineb kehatemperatuuri tõus. Vt ajukelmed, aju-kelmete ärritusnähud, liikvor.

*Meningoentsefaliit (meningoencephalitis) Ajukelmete ja ajukoe põletik, mis avaldub nii ajukelmete ärritusnähtudena kui ka palju-de sümptomitena ajukoe kahjustuse korral. Vt entsefaliit, meningiit.

*Meningeoom (meningeoma) Aeglaselt suurenev ajuväline kasvaja, mis lähtub ajukelmetest. Piisavalt varasel diag-noosimisel on meningeoomi operatsioonid edukad.

*Migreen (migraine) Korduvate ja stereotüüpsete (ühesuguste) peavaludega kulgev päriliku eelsoodumusega haigus. Sagedamini on peavalu ühepool-ne, kestab 4-6 tundi, vahel harva kuni mitu päeva.

Migreenihoo alguses toimub lühiaegne ajuveresoonte ahenemine, mis mõnikord tekitab ka mööduvaid neuroloogilisi sümptomeid. Järgneb peamiselt skalbi veresoonte laienemine ning see (veresoonte seinas olevate retseptorite venitus) ongi valuna tuntav. Vahel kaasneb migreenihooga ka oksendami-ne.



50

Erinevatest migreenivalu vähendamise vahenditest leiab enamik patsiente endale sobi-va (kofeiini sisaldavad vahendid, aspiriin, ergotamiinalkaloidid ja kaasajal ka triptaanid), osa patsiente ei suuda leida leevendavaid vahendeid. Sageli aitab valusid ära hoida konkreetse provotseeriva teguri (šokolaad, juust, vein vm) väljajätmine igapäevasest menüüst. Vt peavalu, http://video.about.com/headaches/Migrane.htm.

*Migreen, auraga

Eelnähtudega migreen, seega eelneb aura ehk aju lokaalne ärritusnäht (lõhna-, nägemis-, kuulmisaura). Vt eelnäht, skotoom.

*Migreen, hemikraaniline

Ühe peapoole migrenoosne valu. Vt migreen.

Migreen, klassikaline (classic migraine) Vt migreen, auraga.

*Migreen, menstruaalne (menstrual migraine, catamenial migraine) Migreen, mis avaldub üks päev enne ja kuni neli päeva pärast mensese algust; põhju-seks peetakse östrogeeni hulga muutust organismis.

*Miimika (mimic) Miimika väljendab näolihaste kaudu emotsioone, meeleolude (rõõm, hirm, imestus, ag-ressioon jm) muutusi. Miimika muutub neuroloogiliste haiguste korral kas sümmeetrili-selt (masknägu Parkinsoni tõve, sundnaer pseudobulbaarparalüüsi korral) või asüm-meetriliselt (näonärvi halvatuse korral). Paljud seisundid ja haigused on miimika ja ke-hakeele kaudu nähtavad (eufooria, depressioon, näoparees hemipareesi osana). Seega on miimikal oluline koht isiku seisundi hindamisel, sealhulgas ravitulemuste analüüsimi-sel. Vt amiimia, depressioon, eufooria, hüpomiimia, masknägu, miimilised lihased, mit-teverbaalne suhtlemine, Parkinsoni tõbi, peavalu.

*Miimilised lihased (mimetic muscles, muscles of facial expres-sion) Näonahka kinnituvad vöötlihased, mis põhjustavad näoilme muutusi, näo väljendusliigutusi. Näopareesi selgitamiseks lastakse isikul teha grimasse: otsmiku kortsutamine, kulmude tõstmine jne. Vt amiimia, hüpomiimia, miimika, kraniaalnärvid, näonärvi halvatus.

*Mikrograafia (micrographia) Käekirja muutumine väiksemaks ja konarlikuks. Hinnanguks on vaja sama patsiendi käekirja erinevatest aegadest. Vt Parkinsoni tõbi.



51

*Minestus (syncope, blackout, swoon) Ajutine teadvusetus (kooma) tingituna ringleva vere hulga vähesusest veresoonkonnas ning hapnikut sisaldava vere juurdevoolu vähenemisest ajule. Põhjus on südame minu-timahu vähenemises, veresoonte toonuse äkilises languses, mõõdetav vererõhk on see-juures väga madal. Minestuse tekkimist soodustab rohke vedelikukaotus higistamisel, verekaotus, äkiline kükkasendist püstitõusmine, südame rütmihäire (rütmi aeglustumi-ne), veresooni laiendavad medikamendid, hirm, tugev valuaisting ja muud tegurid. Mi-nestus möödub lamava asendi saavutamisel või lamamisel. Minestust tuleb eristada šokist ja epileptilisest teadvuse kaotusest. Vt kooma, teadvuse kaotus.

*Mioos (miosis) Pupilli ahenemine. Vrd müdriaas, vt anisokooria, pupill.

*Mitteverbaalne suhtlemine (nonverbal communication) Parakeele (paralanguage) osa, mis kirjeldab mitteverbaalseid signaale ja suhtlemist. Need signaalid on vastuvõetavad nägemise, lõhnatundlikkuse, haistmise, kuulmise, puutetundlikkuse abil.

Tuntuim on kehakeel, mille treenimine kuulub ka tervishoius töötavate isikute professionaalsete oskuste hulka.

Mitteverbaalne (MV) suhtlemine ja käitumine ilmestab ja täpsustab isikute kõnet, kannab mitteteadvustatud infot, aitab kergendada rääkija ja kuulaja tegevust.

Neuroloogiliselt mõjutavad MV suhtlemist seisundid ja haigused, mis muudavad tahtlikku või mittetahtlikku eneseväljendamist ning sellest arusaamist.

MV signaalidena toimivad ka prillid, jumestus, hügieen / naha-hooldus, ehted, soeng ning riietus, mida meedikud kannavad hai-ge hooldamisel ja ravimisel. MV mõistmiseks märka kaasvestleja kehaasendit, paiknemist ruumis, tema poosi, silmsidet, hääletooni jm.

Vt kehakeel, miimika, viipekeel.

*Monoparees (monoparesis) Ühe jäseme osaline halvatus, nõrkus; vrd monopleegia.

*Monopleegia (monoplegia) Ühe jäseme täielik halvatus; vrd monoparees.

*Motoneuron (motor neuron, motoneuron) Motoorikat juhtiv neuron, kehamotoorika ehk somatomotoorne neuron, viib impulsse skeleti-lihastele. Ka seedeelundkond saab motoorset innervatsiooni, seda autonoomsest närvisüs-



52

teemist.

Motoneuron on kõige kiiremat infot edastav neuron, see peab edastama impulsse mak-simaalse kiirusega, saavutamaks vajalikku kaitsekäitumist. Motoneuronite töö suurema kiiruse tagab eeskätt neid ümbritsev müeliin, mis on paksem kui sensoorset informat-siooni edastavatel kiududel.

Motoneuronite süsteem närvisüsteemis on kaheastmeline: esimene ehk tsentraalne ja teine ehk perifeerne motoneuron. Esimene motoneuron algab motoorsest korteksist, teine ajutüvest või seljaajust. Vt alfamotoneuron, gliia, müeliin, neuron, närviimpulss, refleks.

*Motoorne afaasia (motor aphasia) Kortikaalne motoorne rääkimishäire, mille puhul on häiritud sõnade moodustamine (väl-jaütlemine); põhjuseks ei ole perifeerse artikulatsiooniaparaadi kahjustus ega intellekti häired, vaid suuraju juhtiva (dominantse) poolkera kahjustus nn Broca keskuses. Selli-ne haige räägib peamiselt lühikeste fraasidega, „telegrammstiilis“. Vt vanemas kirjan-duses Broca afaasia, www.youtube.com/watch?v=f2IiMEbMnPM.

*Motoorne korteks (motoric cortex) Eesmisel (primaarsel) motoorsel ajukoore osal esinev motoorse esindusega piirkond.

Kõrvalolev karikatuuri meenutav skeem selgitab kehale ja jäsemetele minevate motoneuronite ebaproportsio-naalset hulka.

Ebaproportsionaalsuse põhjus on keha- ja jäsemete motoorika erinev tähtsus: mida keerulisemad liigutu-sed on vajalikud / võimalikud, seda suurem on esindus motoorses korteksis.

Sellest piirkonnast algab püramidaaltrakt, mis kannab edasi kõikide tahtlike liigutuste teostamiseks vajalikke motoorseid impulsse. Vt halvatus, püramidaaltrakt, spastilisus, tsentraalne halvatus.

*Mälu (memory) Üldmõiste organismi, eeskätt närvisüsteemi võimest informatsiooni vastu võtta, säilita-da ja reprodutseerida. Mäletatakse nii sündmusi, kujundeid, kogemusi, protseduure (oskused, harjumused) jm. Mälu kirjeldamine seostub mäluhäirete kirjeldamisega.

Mälu liigitatakse hilis- ja kaugmäluks, sh sõltuvalt ajaperioodidest: 1) vahetu mälu (immediate m.) - viimaste sekundite-minutite vältel toimunud sündmuste meelespida-mine; 2) hilismälu (recent m.) - viimaste päevade sündmuste peale; 3) kaugmälu (remote m.) - sündmuste suhtes kaugemast minevikust.

Eristatakse 1) semantiline mälu (semantic m.) on seotud üldteadmiste ja faktidega ümbritseva maailma kohta, samuti tähendusega, nt teadmine, et maakera on ümmar-gune;



53

2) protseduuriline mälu (procedural m.) on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi tehakse mingi eesmärgi saavutamiseks, st vaimsete ja motoorsete oskustega, mis on õpitud ja automaatsed, nt kuidas sõita jalgrattaga, kuidas ma eile armastasin;

3) episoodiline mälu (episodic m.) on seotud aja ja kohaga, isiklike sündmustega, nt mida ma sõin täna hommikul, keda ma eile armastasin jm.

Vt limbiline süsteem, teadvus.

*Mäluhäired

Mälu seondub inimesel teadvuse selguse ja teadvuse aktiivsusega. Teadvusehäire (nt unisus) korral on mäluprotsessid aeglustunud. Teadvuseta seisundis (kooma) isikul on mälu kontrollimine võimatu, meeldejätmist ei toimu. Ajutüve, limbilise süsteemi jt süva-struktuuride ajutised või püsivad kahjustused ajutrauma, mürgistuse, infektsiooni jm tõttu tingivad mäluhäireid. Mäluhäired võivad olla valikulised mõne meeleelundi (kuul-mismälu, nägemismälu jne) suhtes. Mälu käepärasus, st vajalike faktide jm meenuta-mine häirub kõigil seisunditel, mis neuronaalseid protsesside kiirust aeglustavad.

Mäluhäired avalduvad inimese igapäevaste tegemiste mittetoimetulekus (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm).

Vt Alzheimeri haigus, amneesia, dementsus, konfabulatsioon, kooma, limbiline süs-teem, mälu, teadvus.

*Müasteenia (myasthenia gravis) Sünapsi kahjustus, mille tulemusena on impulsside edasikandumine häiritud; kliiniliselt avaldub väga kiire väsimisena. Vt sünaps.

*Müdriaas (mydriasis) Pupilli oluline laienemine pupilli ahendavate lihaste halvatuse tõttu (näiteks atropiini toimel või ajutüve kahjustuse korral). Vrd anisokooria, vt mioos, pupill.

*Müeliin (myelin) Närvikiudude lipiididest (valguline) ümbrismaterjal ehk isoleermaterjal, mis tagab närvi-impulsi kiire liikumise aksonis. Müeliin on võrreldav elektrotehnikas traatide isolatsioo-nimaterjaliga. Vt akson, demüelinisatsioon, valgeaine.

*Müeliit (myelitis) Seljaaju põletik. Vrd entsefaliit.

*Müelinisatsioon (myelinization, myelination) Protsess, mille käigus närvikiud omandavad müeliinkesta (müeliini); vrd demüelinisatsioon.



54

*Müopaatia (myopathy) Lihashaigus või haiguste grupp, mis avaldub sarnaselt perifeerse motoneuroni haiguse-ga, enamväljendunud on lihaste proksimaalne nõrkus.

*Müotooniline reaktsioon (myotonic reaction) Müotooniline reaktsioon on lihase lõdvestamise raskendatus või puudumine pärast liha-se kokkutõmmet ehk kontraktsiooni. Näiteks avaldub see käepigistusel. M-reaktsioon esineb peamiselt lihashaiguste korral.

*Narkolepsia (narcolepsy) Häire, mida iseloomustavad korduvad hootised (paroksüsmaalsed) une- ja unisusata-kid, unevajadus. Vt unehäire.

*Neelurefleks (swallowing reflex, palatal reflex) Keelepäralt ja neeluringist vallanduv neelamiseks vajalik neelulihaste kontraktsioon, mis tagab vedeliku või toidupala või ka ravimi suunamise söögitorusse.

Neelurefleksi eest vastutavad eeskätt IX ja X, aga ka XII kraniaalnärv.

Neelamise faasid:

1. suu- ehk oraalne faas, mille eel toimub toidupala vormimine keele ja hammaste abil,

2. neelu- ehk farüngeaalne faas,

3. söögitoru- ehk ösofagaalne faas.

Esimene faas on tahtlikult juhitav, järgmised on tahtmatud ehk reflektoorsed.

Neelamise häirumine tekitab aspiratsiooni ohtu, sest neelatav vedelik vm võib sattuda söögitoru asemel trahheasse. Teadvusehäirega isik võib tahtmatult neelata igasuguseid neelu sattunud asju/esemeid, mistõttu on rangelt keelatud teadvusehäirega isikule - näiteks epileptilise hoo ajal - midagi suhu toppida või kallata. Vaid epileptilise staatuse puhul tuleb võõrkehana viia suhu (suuõõnde kuni hingetoruni) intubatsioonitoru, ra-kendades vajalikku medikamentatsiooni.

Neelurefleksi vähenemine või kadumine on elule ohtlik sümptom. Vt bulbaarne, bulbaarparalüüs, düsfaagia, epilepsia, kraniaalnärvid, refleks.

*Neglect, unilateral Vt ignoreerimissündroom.

*Neologism (neologism)

Uudissõna, uudiskeelend. Vahel loob osalise afaasiaga haige uusi sõnu, termineid või fraase, mis on kuulajaile arusaamatud ja mis ei oma ühegi reaalse keelega otseseid seoseid. Ka normaalse arenguga lapsed või psühhiaatrilised haiged on neologismide produtseerijad.



55

*Neuralgia (neuralgia) Valu, mis kiirgub piki närvi kulgu; näiteks kolmiknärvi valud, mis simuleerivad hamba-valu, herpesejärgne neuralgia.

*Neuriit (neuritis) Närvipõletik, perifeersete närvikiudude kahjustus. Võib tekkida enamasti närvisüsteemi kahjustavate põletike korral, aga ka paljude muude süsteemsete haiguste ühe sümp-tomina (diabeet, ureemia, porfüüria, kiiritustõbi, välise päritoluga intoksikatsioon, nt alkoholism jt). Vt neuron, neuropaatia.

*Neuroleptik (neuroleptic) Aine, mis blokeerib dopamiini retseptoreid; antipsühhootiline ravim.

*Neuroloogiline uurimine (neurological exam) Süstemaatilised küsimused ja testid, millega kontrollitakse suuraju, seljaaju ja perifeer-sete närvide talitlust, uuritakse koordinatsiooni, liikumisvõimet, samuti seda, kui hästi lihased, tundlikkusesüsteem ning süva- ja muud refleksid toimivad ning milline on isiku vaimne seisund. Neuroloogilist uurimist täiendavad instrumentaarsed uuringud. Vt inst-rumentaalsed uurimismeetodid.

*Neuron (neuron) Närvirakk; närviraku keha koos jätketega.

Närvirakud genereerivad ning ju-hivad bioelektrilisi impulsse (tege-vuspotentsiaale), seega vahenda-vad informatsiooni närvisüsteemi erinevate piirkondade vahel.

Impulsi ülekanne toimub mediaatori ehk neurotransmitteri abil sünapsi kaudu ühelt neuronilt teisele. Vt akson, alfamotoneuron, dendriit, gliia, mediaator, müeliin, närviim-pulss.

*Neuropaatia (neuropathy) Piirde- ehk perifeerse närvi kahjustuse sündroom, esineb nii motoorseid, sensoorseid kui ka vegetatiivseid sümptomeid ning avaldub mono- või polüneuropaatiana.

Põhjuseks on kroonilist tüüpi üldhaigused (diabeet, B12-aneemia, reumatoidartriit, kartsinomatoos, ureemia neerupuudulikkuse tõttu), intoksikatsioonid (paljud ravimid, nikotiin, raskemetallid, elavhõbe, orgaanilised lahustid, sealhulgas metanool ja eta-nool), infektsioonid (HIV-infektsioon, süüfilis) või ka traumaatilised põhjused (näiteks närvikiudude kompressioon randmeliigese piirkonnas karpaalkanali sündroomi korral või kodarluunärvi kahjustus kodarluu murru puhul).

Sageli avaldub neuropaatia polüneuropaatiana; siis on see sümmeetriline, avaldub enam distaalselt ning jalgades rohkem kui kätes. Ka osa pärilikke haigusi avaldub neuropaatiana.



56

Igapäevaselt nähtavaim polüneuropaatia on alkohoolne polüneuropaata, mis avaldub peamiselt jalgadel. Kaebustest esineb nõrkus (monoparees, paraparees), samuti atak-sia, mis on tingitud sügavtundlikkuse langusest (patsient ei suuda kinnisilmi seista).

Tuntuim kraniaalnärvi neuropaatia on näonärvi halvatus, samuti isheemiline optiline neuropaatia; tuntuim mononeuropaatia kätel on traumaatiline radiaalnärvi neuropaatia.

Toksilise neuropaatia ravi efektiivsus sõltub sageli patsiendi intelligentsusest, st võimest mõista ja mõistetavat rakendada oma tervise hüvanguks.

Äkki tekkinud neuropaatia on sümptom, mis nõuab erilist tähelepanu ja viitab sageli elu ohustavale haigusele (www.pubmedcentral.nih.gov/articlerender.fcgi?artid=1122393).

Vt autonoomne närvisüsteem, gliia, perifeerne närvisüsteem, neuriit, neuron, näonärvi halvatus, diabeetiline – vt http://video.about.com/diabetes/Diabetic-Neuropathy.htm.

*Neurotransmitter = *virgatsaine = *mediaator (neurotransmitter) Mediaator on keemiline aine, mis osaleb närviimpulsi ülekandel (näiteks dopamiin, atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape). Mediaator vabaneb närvilõpmetest ja tagab när-viimpulsi ehk informatsiooni ülekande ühelt närvirakult teisele või ka efektororganile sünapsi kaudu. Vt neuron, sünaps.

*Nimmeradikuliit

Vt nimmeradikulopaatia.

*Nimmeradikulopaatia (lumbar radiculopathy) Nimmepiirkonna närvijuure kahjustus (radikulo-paatia).

Nimme-ristluu piirkonna seljavalud on sagedased töövõimetuse põhjustajad. Klassikaliselt on tegemist selgroo lülidevahelise ketta (disk) degeneratsiooni ning selle väljasopistumisega (prolaps) kas ainult vas-tu närvijuurt (raadiks) või ka lülisamba kanalisse. Seega põletikku ei ole, operatsioonil või uuringul on nähtavad traumast tingitud närvijuure muutused.

Vt radikulopaatia, perifeerne närvisüsteem, trauma närvisüsteemis; Degenerative Disc Replacement Surgery (video).

*Nimmevalu (backache, lumbago, low back pain) Selja alaosas nimme- ja ristluu piirkonnas esinev valu või ebamugavustunne, millel on palju erinevaid põhjuseid. Sagedased põhjused on 1) lülisammast toetavate lihaste lo-kaalne ülepinge või kaitsepinge, 2) nimmeketta ehk diski väljasopistumine (prolaps), 3) osteoporoos.

Soodustavad tegurid on vähesest liikumisest ehk inaktiviteedist („kontorilaiskusest“) tingitud lihasnõrkus, liigeshaigused, üldised infektsioonhaigused jm.



57

Ravis ja rehabilitatsioonis on esiplaanil lihaskorseti tugevdamine sihipäraste harjutuste-ga. Vt nimmeradikulopaatia, trauma närvisüsteemis, valu.

*Norskamine (snoring) Kärarikas hingamine une ajal, tingitud peamiselt pehme suulae ja neelulihaste liigsest lõtvumisest ning nende vibreerumisest suu kaudu toimuva väljahingamise rütmis. Nors-kamine esineb sageli ülekaalulistel inimestel, samuti näokolju luuliste isearasuste tõttu, ülemiste hingamisteede infektsioonide, endokriinsetel häirete korral ning joobeseisundis uinumisel. Vt bulaarparalüüs, insult, uneapnoe, unehäired.

*Närvisüsteem (nervous system)

Süsteem, mille ülesandeks on organismis peamine kontrollimine ja sidestamine. Vt akson, dendriit, gliia, kesknärvisüsteem, neuron, perifeerne närvisüsteem.

*Närvisüsteemi areng

Kõik neuronid on moodustunud sünnieelsel perioodil ning organismis ei toimu nende asendumist sünnijärgsel ajal. Esimesed tunnused närvisüsteemi struktuuridest on leita-vad lootes umbes 18. päeval. Teisel lootekuul on täheldatav esimene reflektoorne ak-tiivsus, eriti aga avalduvad refleksid jäsemetes, kehatüves ja peas alates kolmandast elukuust.

*Näonärvi halvatus (facial palsy) Näoparees. Seitsmes kraniaalnärv ehk näonärv tagab näo mii-miliste lihaste (muskulatuuri) juhtimise kaudu emotsioonide väljendamiseks vajalikud miimikamuutused: hammaste paljas-tamine naeratamisel või agressiivse käitumise puhul, kulmude tõstmine imestamisel, otsmiku kortsutamine jne.

Närvitüve või -harude ühepoolse kahjustuse korral ongi esi-plaanil miimika asümmeetria, samuti võivad esineda maitse-tundlikkuse häired, pisarate ja sülje hulga vähenemine, vahel ka kuulmise intensiivsuse/tugevuse tõus (hüperakuusia).

Pildil on nähtavad sümptomid paremal näopoolel: isik ei suuda naeratamisel hambaid näidata, ka nn ninahuule ehk nasolabiaalvolt on paremal pool lamenenud.

Eriti silmatorkav on näonärvi perifeerset tüüpi kahjustus (nn Belli halvatus), mille korral esineb rohkem sümptomeid kui tsentraalse, näonärvi tuumadest kõrgemal asuva mo-toorse korteksi kahjustuse, näiteks insuldi puhul.

Vt hüperakuusia, kraniaalnärvid, neuriit, motoorne korteks.

*Näoparees (facial paralysis) Vt näonärvi halvatus. http://youtube.com/watch?v=wuykaIvjRt8.



58

*Närviimpulss (neural impulse) Impulss on bioelektriliste signaalide jada, mis liigub piki neuroni jätket ehk närvikiudu.

Olemuselt on impulss ühesugune nii motoorsel kui sensoorsel neuronil. Info olemuse määrab ära infot väljasaatva ja vastuvõtva struktuuri olemus. Seega ei erine närviimpulss, mis lähtub valuretseptorist, sellest impulsist, mis lähtub sügavtundlikkuse retseptorist, haistmisretseptorist, suuraju koore motoorsest piirkonnast või ükskõik kust mujalt.

Biokeemiliselt on närviimpulsi aluseks muutused neuronis, eeskätt Na+ ja K+ iooni sisalduse kiired muutu-sed, mis tekivad neuroni sees ja selle pinnal (de- ja repolarisatsioonid, Na+/K+-pump). Närviimpulsi tekkimise käigus muutub nn puhkepotentsiaal tegevus- ehk aktsioonipotentsiaaliks, ioonid läbivad neuroni poolläbilaskvat membraani. Ioonide sisalduse erinevuse tagamine membraani eri osades nõuab rakult energiat, mida ta saab hapniku juuresolekul glükoosist (glükolüüs).

Vt akson, dendriit, hüpoksia, isheemia, motoorne neuron, mediaator, müeliin, neuron, sensoorne neuron, sünaps.

*Närvijuur (radix) Seljaajju siseneb iga segmendi kõrgusel tagumises (selgmises) osas tagumine närvijuur ja eesmisest (kõhtmisest) osast väljub eesmine närvijuur.

Eesmised juured on motoorsed (motoneuron), tagumi-sed on sensoorsed (tundlikkus). Närvijuured ehk raadik-sid on perifeerse närvisüsteemi komponendid. Pildil on läbilõige seljaajust, näha on eesmine ja tagumine närvi-juur ning nendest moodustuv seljaaju- ehk spinaalnärv.

*Nüstagm (nystagmus) Silmamuna tahtmatu rütmiline võnkumine. Nüstagmi puhul on tavaliselt häiritud silma-muna liigutavate närvide / närvituumade koostöö. Aeglane on nüstagm kuni 40 lööki minutis, kiireks loetakse nüstagmi üle 100 löögi minutis.

Nüstagm on normaalselt nähtav näiteks raudteenüstagmina (optokineetiline), alkohool-se ja muu ekspertiisi puhul on nüstagmi esinemine joovet tõestav sümptom.

*Oftalmopleegia (ophthalmoplegia) Ühe või mitme okulomotoorse lihase nõrkusest tingitud silmamuna liigutamise nõrkus või puudumine.



59

*Oklusioonkatse (cover test) Sulgemistest; silmade uuring, mille käigus kaetakse hetkeks üks silm teise silma näge-misteravuse määramiseks.

*Okulomotoorne (oculomotor) Silmamuna liigutamise juurde kuuluv.

Silmaliigutavad kraniaalnärvid on III, IV ja VI närv ehk okulomotoorne närv, plokinärv ja eemaldajanärv. Nende närvide tuumad paiknevad ajutüves silla (pons) piirkonnas. Une teatud faaside ajal toimub silmamunade kiire liigutamine.

Okulomotoorsed närvid tagavad silmamunade sümmeetrilise liigutamise vaadeldava objekti suunas ning selle, et mõlemas silmapõhjas tekiks kujutis sümmeetrilistesse kohtadesse.

Nende närvide, närvituumade või närvide poolt juhitud lihaste ja sünapside kahjustuse korral tekkivaid häireid tunnetab haige peamiselt diploopiana või uduse nägemisena või virvendusena silme ees. Kolmanda kraniaalnärvi kahjustuse korral esineb ka silmalau allavaje ehk ptoos.

Vt diploopia, müasteenia, ptoos, REM-uni, strabism.

On-off nähud Vt fluktuatsioonid.

*Okserefleks (vomiting reflex) Uitnärvi (X kraniaalnärv) või keeleneelunärvi (IX kraniaalnärv) innervatsioonialal tekkiv reflektoorne toidu või muu maos oleva sisu tagasiheide. Vt refleks.

*Opistotoonus (opisthotonos) Kaela passiivse painutamise takistus. Vt ajukelmete ärritusnähud.

*Optiline neuromüeliit (neuromyelitis optica) Polüskleroosi taoline kahjustus piiratud alal (silmad, seljaaju). Vt polüskleroos.

*Optokineetiline nüstagm (optokinetic nystagmus) Reflektoorne silmade liikumine liikuva objekti suunas, raudteenüstagm. Vt nüstagm.

*Ortostaatiline hüpotensioon (orthostatic hypotension) Järsk vererõhu langus, mis tekib lamavast või istuvast asendist püsti tõustes; avaldub pearinglusena ning võib põhjustada ka minestuse; vt minestus.



60

Mõnel Parkinsoni tõve põdeval haigel esineb ortostaatiline hüpotensioon spontaanselt, kuid see võib kujuneda ka mõnede ravimite toimel.

*Paralüüs (palsy) Halvatus (üldnimetusena); täpsemalt vt parees ja pleegia.

*Parapleegia (paraplegia) Sümmeetriliste jäsemete (käte või jalgade) täielik halvatus; vrd paraparees.

*Paraparees (paraparesis) Sümmeetriliste jäsemete (käte või jalgade) osaline halvatus; vrd parapleegia.

*Parees (paresis) Nõrkus, osaline halvatus; vrd pleegia; variandid: hemi-, tri-, mono-, para- ja tetraparees.

*Paresteesia (paresthesia, paraesthesia) Jäsemetes või mujal tekkiv aisting, näiteks “nõelatorgete”, kuuma või külma, „sipelga-jooksu” või surina tunnetamine.

*Parkinsoni tõbi (Parkinson disease) Värihalvatustõbi, mis on tingitud suuraju sügavuses paiknevate tuumade ja nende vaheliste ühendusteede progresseeruvast degeneratiivset tüüpi kahjustusest, seega ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest. Parkin-soni sündroom ehk parkinsonism võib tekkida ka neuroleptikumide kõrvalnähtudena.

See on haigus või sündroom (parkinsonism), mille pu-hul algul esineb rahuloleku treemor, lihastoonuse tõus (rigiidsus) ja liigutuste piiratus (akineesia või hüpo-kineesia), sümptomid on algselt asümmeetrilised (hemiparkinsonism), hiljem tavaliselt sümmeetrilise-mad. Haige seisundi parandamiseks on vajalik pidev ravimite tarvitamine.

Vt ekstrapüramidaalsüsteem, treemor, rigiidsus, akineesia, DOPA, Levodopa, neuroleptikum, ortostaatiline hüpotensioon;

www.youtube.com/watch?v=xuVY7wS25rc&feature=related.

*Paroksüsm (paroxysm)

Lühiaegse kestusega haigushoog, näiteks epileptiline hoog.

*Peaaju infarkt (cerebral infarction) Vt insult.



61

*Peaajuveresoonkonna haiguse jääknähud (sequelae of cerebrovascular disease) Vt halvatus, insult, taastusravi, tüsistused.

*Peatrauma (cerebral trauma) Vt trauma närvisüsteemis.

*Peavalu (headache) Valu on tuntav valuretseptorite ärritusel. Peas paik-nevad valuretseptorid veresoontes, kelmetes, koljut ümbritsevas skalbis. Ajukude ise ei ole valutundlik ega sisalda valuretseptoreid.

Peavalu põhjused on tavaliselt väljaspool närvisüs-teemi: veresoonte toonuse muutused, vererõhu muutused, neerupuudulikkus, mürgistused, paljud palavikulised haigused, viirusinfektsioonid, põletikud nina kõrvalkoobastes, hammastes jne.

Kõige sagedasemad – 90% kõigist peavaludest - on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Migreeni kui peas avalduva haiguse esmapõhjus on ilmselt väljaspool närvisüsteemi. Pea seest pärinev peavalu võib tuleneda insuldist, meningiidist, entsefaliidist, kasvajast, ajutraumast. Põhjuste rohkus teeb diagnoosimise sageli keeruliseks.

Peavalude esinemine soodustab ravimite liigtarvitamist.

Vt migreen, kobarpeavalu, pingepeavalu, meningiit, entsefaliit, insult, ajukelmete ärri-tusnähud, koitaalne peavalu, skalp.

*Perifeerne halvatus ehk lõtv halvatus

Perifeerse neuroni kahjustuse korral tekkiv halvatus, mida iseloomustavad reflekside, toonuse, troofika langus. Vrd tsentraalne halvatus.

*Perifeerne närvisüsteem (peripheral nervous system)

Neuroni keha ja jätked, kaasa arvatud närvijuured, närvipõimikud, sünaps kuni lihaseni. Vrd kesknärvisüsteem.

*Pilgutusrefleks (blinking reflex) Silmamuna eesosas paikneva sarvkesta puhtana hoidmise kiire kaitserefleks, toimib iga 2-10 sekundi järel. Refleks võib muutuda nii mürgistuste, ainevahetushäirete kui ka refleksis vajalike struktuuride (sarvkest, III ja VII kraniaalnärv, ajutüvi) kahjustuse kor-ral. Vt refleks, en.wikipedia.org/wiki/Image:Eye_opening_and_closing.gif.

*Pingepeavalu (tension-type headache) Mittespetsiifiline, peamiselt sümmeetriline peavalu, mis on tingitud skalbis paiknevate valuretseptorite ärritusest, seega koljuväline; vt peavalu, skalp.



62

*Platseebo, -efekt (placebo, - effect) Aine või tegevus, millel usutakse olevat või millele omistatakse mingi oodatav toime, näiteks valuvastane, und soodustav või muu subjektiivselt avalduv toime. P-aine on inaktiivne, bioloogiliselt toimetu aine, mis mõjub positiivse motivatsiooni olemasolul. P-efekt on alati olnud nii traditsioonilise kui ka alternatiivse meditsiini koostisosa. P-efektil rajaneb uskumise kaudu saavutatav bioloogiline tulemus, paranemine/tervenemine vaid uskumisest, isiku enda positiivsest hoiakust.

Parim platseebo on kahjutu ja odav aine, millele arst/ravitseja lisab häid soove sisenda-vad sõnad. P-efekti esineb ka operatsioonidel, füsioteraapial ja muul tervisealasel tege-vusel. Mittetõenduspõhisest meditsiinist on p-efekti tuntumad kasutajad homeopaatia, akupunktuur, bioenergeetika, refleksoteraapia, aga ka nõidumine-posimine. Platseebo ei toimi loomadele, seega ei avaldu imeravitsejate mõju ka loomadel.

Tõenduspõhine meditsiin nõuab ravimile või raviprotseduurile platseebost tugevamat toimet. Tõenduspõhised uuringud nõuavad juhuslikke valikuid, randomiseerimist, kont-rollrühmi, pimekatseid või topeltpimekatseid. Vastandina usutavale ja loodetud positiiv-sele toimele võib esineda ka negatiivne, soovimatu efekt ehk notseebo (nocebo) efekt. Vt psühhoteraapia, tagasiside, valu.

*Pleegia (plegia) Täielik halvatus; vrd parees.

*Poks (boxing) Spordiala, milles tegevuse (löökide/hoopide andmine) peamine eesmärk on ajutrauma tekitamine, saavutamaks vastase teadvusetult mahakukkumise (knockout). Vt dement-sus, kommotsioon, kontusioon, teadvuse kaotus, trauma närvisüsteemis; (www.yourdailymedia.com/media/1154599314/Boxing_Knockout_Compilation).

*Poliomüeliit (poliomyelitis) Seljaaju hallolluse (hallaine) põletik; sümptomitena tekivad peamiselt asümmeetrilised halvatused nii jäsemetes kui ka hingamis- ja bulbaarsete närvide poolt innerveeritud lihastes. Tänapäeval Eestis praktiliselt mitteesinev neuroinfektsioon, kuid võivad haiges-tuda need vaktsineerimata isikud, kes satuvad nakatunud isikutega kokku mujal.

*Polügraaf (polygraph) Erinevaid füsioloogilisi talitlusi registreeriv seade. Tuntumad on elektroentsefalograaf (EEG), samuti nn „valedetektor”, mis mõõdab südame ja hingamise sagedust, vererõh-ku ja naha elektrilist takistust (naha galvaaniline reaktsioon), seega autonoomse närvi-süsteemi kiireid reaktsioone verbaalsele ärritajale. Vt autonoomne närvisüsteem, elektroentsefalograafia, valedetektor; http://skepdic.com/polygrap.html.

*Polüradikuloneuriit, -neuropaatia

Paljude närvijuurte ja –tüvede põletik või kahjustus, tuntud ka Guillain-Barre sündroo-mina.



63

*Polüskleroos (multiple sclerosis) Hulgikoldeline müeliini lagunemine (demüelinisatsioon). Võimalik, et autoimmuunse mehhanismiga põletik (entsefaliit), millele on iseloomulik, et 1) kolded asuvad kesknär-visüsteemis, 2) haigusel on korduvad ägenemised ja osalised paranemised (atakkidega kulg) ja 3) esineb hulgikoldelisus (multiple). Selline kulg viib aja jooksul püsiva puude tekkimiseni. Haigus algab sagedamini noores täiskasvanueas, väga harva pärast 40. eluaastat.

Tavaliselt esinevad ainult juhteteede tüüpi kahjustuse nähud, näiteks spastiline halva-tus, ataksia, vaateväljade ja/või nägemisteravuse muutus, tundlikkusehäired, põietalit-luse häired. Harvem esinevad neuriidid või neuralgiad.

Diagnoosi täpsustamiseks on vaja korduvaid uuringuid, hiljem on vajalik individuaalne rehabilitatsiooniplaan, mis arvestab peamisi neuroloogilisi sümptomeid.

Kõrvaloleval pildil on 35-aastase meespatsien-di tomogrammid kolmekuuse vahega; näha on oluline kahjustuskolde vähenemine (pilt 2) oimupiirkonnas, mida pildil nr 1 võis pidada kasvajasarnaseks moodustiseks.

Iseeneslikud (spontaansed) paranemisperioo-did annavad võimaluse pidada paranemist väga erinevate tegevuste tulemuseks, seal-hulgas nõidumise-posimise edukuse näiteks.

Vt demüelinisatsioon, entsefaliit, müeliin, spastilisus, ataksia, neuriit, neuralgia, põie-häired, http://video.about.com/ms/Multiple-Sclerosis.htm.

*Potentsiaalsed probleemid

Vt tüsistused närvisüsteemi kahjustusel

*Praktika (praxis) Võime planeerida, sihipäraselt läbi viia keerulisi/oskuslikke liigutusi. Praktiliste oskuste kadumine esineb dementsuse korral, seda on võimalik hinnata IT ehk igapäevase toi-metuleku muutusena. Vt apraksia, dementsus, igapäevane toimetulek.

Primitiivrefleks

Vt refleksid.

Prodroom (prodrome) Vt eelnäht.

*Proksimaalne (proximal) Kehatüvele lähemal paiknev. Vrd distaalne.



64

*Pseudobulbaarparalüüs (pseudobulbar palsy) Sarnane bulbaarparalüüsiga, seda iseloomustavad neelamise, artikuleerimise, köhimise jm häired, kuid kõik nimetatud refleksid on elavnenud, erksamad kui bulbaarparalüüsi korral. Kahjustus paikneb ajutüvest kõrgemal püramidaaltraktis.

Vt bulbaarne, düsfaagia, kraniaalnärvid, neelurefleks; vrd bulbaarparalüüs.

Pseudodementsus (pseudodementia) Vt depressioon.

*Psühhoteraapia (psychotherapy) Meditsiini valdkond, mis tegeleb isiku psüühika mõjutamisega nii verbaalse kui mitte-verbaalse suhtluse kaudu haiguse ravis. Sageli samastatakse psühhoteraapiat ja nõus-tamist, kuna nõustamine on psühhoteraapias esiplaanil. Psühhoteraapia lihtsamaid võt-teid (lohutamine, positiivne toetamine jm) kasutavad inimesed spontaanselt ja sage-damini sobivalt.

Kliinilise psühhoteraapiaga tegelevad psühhoterapeudid, psühhiaatrid, õenduses hea ettevalmistuse saanud spetsialistid jt.

Psühhoteraapia pöörab nõustamise käigus suurt tähelepanu inimese eneseanalüüsile, võimaldades usaldust ja konfidentsiaalsust, selgitab erinevate konfliktide päritolu. Gru-piteraapiat kasutatakse rohkelt erinevate sõltuvuste (hasartmängimine, ravimsõltuvus jm) raviskeemides, luues vastavaid tugigruppe (anonüümsed alkohoolikud, anonüüm-sed narkomaanid jm).

Osa psühhoteraapia suundi ei usalda inimese eneseanalüüsi ning peab vajalikuks nõuda ainult usku, allumist kõrgemale autoriteedile (religioon). Mõnede selliste suundade ellu-viimine grupiteraapias on viinud grupisuitsiidideni.

Vt mitteverbaalne suhtlemine, platseebo, sõltuvus; vt ka akupunktuur.

*Psühhoos (psychosis) Üldmõiste ägedast vaimutegevuse kvalitatiivsest häirest, mille korral võivad esineda meelepetted, luulud, tundeelu häired, tahtliku tegevuse kontrolli häired jm. P võib olla endogeense või eksogeense päritoluga.

*Punktsioon (puncture) Torge; õõnsa nõela torkamine kehaõõnde või põletikukoldesse, nt proovi võtmiseks või vedeliku eemaldamiseks. Vt liikvor, lumbaalpunktsioon.

*Ptoos (ptosis) Ülemise silmalau allavaje. Selle põhjuseks on kolmanda kraniaalnärvi (silmaliigutaja ehk okulomotoorse närvi) kahjustus.

Ptoos takistab ka kogu samapoolse vaatevälja kasuta-mist. Kui ptoos on kahepoolne, siis võib kahtlustada ka



65

sünapsi- või lihashaigusi. Pildil on näha parempoolse ülalau allavaje.

Mõnikord on haiged kahepoolse ptoosi puhul ajutise abinõuna kasutanud silmalaugude ülalhoidmiseks kleeplinti.

*Pupill (pupil) Pupilliava, vikerkesta (iirise) keskel asuv avaus, mille kaudu välisvalgus langeb silmapõhja ja mille suurus oleneb närvisüsteemi seisundist ning silmapõhja langevast valguse hulgast. Pupilli toimimise eesmärk on kohaneda keskkonna valguse intensiivsusega, võimaldades vaid vajalikul valgushulgal jõuda silmapõhjani. Vt pupillireaktsioon.

*Pupillireaktsioon, pupillaarrefleks (pupillary reflex) Silmaava ehk pupilli reageerimine vastusena ärritusele, eeskätt valguse intensiivsuse muutusele, valule, valjule helile, emotsioonile. Refleksis osalevad II ja III kraniaalnärv, samuti autonoomne närvisüsteem üldtähenduses.

See reaktsioon muutub või kaob närvisüsteemi tegevuse või keemiliste mõjurite toimel. Vt akommodatsioon, refleks.

*Puukentsefaliit (tick-borne encephalitis, relapsing fever) Puugi kaudu edasikantav suuraju kahjustav viirushaigus, mida iseloomustab tavaliselt 2-faasilisus haiguse alguses. Vt entsefaliit; vrd borrelioos.

*Põiehäired (bladder disturbances) Neuroloogilise põhjusega põiehäired tekivad kusepõie seina lihaste ja põie sulgurlihase koostöö häirete tulemusena sagedamini püramidaaltrakti kahepoolse kahjustuse korral, näiteks lülisamba vigastusest tingitud seljaaju kahjustusest ristluu- (ehk sakraal-) seg-mentides või neist kõrgemal. Neurogeensete häirete tüsistusena tekib põletik kusetee-des. Vt polüskleroos, põierefleks, püramidaaltrakt, spinaalne.

*Põierefleks (bladder reflex) Kusepõie tühjendamise refleks, kus põie täitumisel venituvad põies olevad retseptorid, impulsid edastatakse seljaaju (spinaalsete) segmentideni, edasi tekib motoorse vastu-sena reflektoorne põieseina lihaste kontraktsioon ja sulgurlihase lõtvumine.

Vt autonoomne närvisüsteem, põiehäired, refleksikaar.

*Põlverefleks (patellar reflex) Vt refleksikaar.

*Püramidaaltrakt (pyramidal tract) Suuraju motoorsest korteksist algav juhtetee ehk tsentraalne motoneuron, mis on eriti suure innervatsioonialaga näo ja käe osas. See osa paikneb suurajus otsmikusagaras nn tsentraalvao ees.



66

Motoneuroneid sisaldavad juhtetee kiud kulgevad samal poolel kuni ajutüveni.

Alates ajutüvest ning üleminekul seljaajusse kiud ristuvad ning allpool kulgevad vastas-pool vastavate seljaaju segmentide kõrgusele teise (perifeerse) motoneuronini.

Püramidaaltrakti kahjustuse korral tekib tsentraalset tüüpi ehk spastiline halvatus.

Juhtetee nimetus tuleneb neuronite kujust (püramiidikujulised rakud korteksis), teine nimetus samal juhteteel on kiudude algus- ja lõppkoha järgi: kortikospinaalne juhtetee. Kasutusel on ka termin „püramidaalsündroom“. Vt spastlisus, refleksid.

*Radikuliit

Vt radikulopaatia, närvijuur, nimmeradikulopaatia.

*Radikulopaatia (radiculopathy) Närvijuure kahjustus, talitluse häire. Vt nimmeradikuliit.

*Rahutreemor

Rahuolekus väljenduv jäsemete värin ehk treemor; tüüpiline Parkinsoni tõve sümptom; algab ühepoolselt, hiljem ka teises kehapooles; vt treemor.

*Regeneratsioon (regeneration) Koerakkude taastumine. Vt neuron; vrd degeneratsioon.

*Refleks

Vastusreaktsioon ehk vastupeegeldus ärritajale. Neurofüsioloogias mõistetakse reflek-side all peamiselt motoorseid vastusreaktsioone, see on perifeerse motoneuroni kaudu toiumuvat reageerimist ärritajale. Lisaks enamnähtavatele motoorsetele refleksidele esinevad vistseraalsed, endokriinsed jm refleksid, seega esinevad refleksid ka auto-noomses närvisüsteemis.

Vt arefleksia, haarderefleks, imemisrefleks, köharefleks, neelurefleks, okserefleks, pil-gutusrefleks, pupillireaktsioon, põierefleks, põlverefleks, refleksikaar, valu.

*Refleksikaar (reflex arc) Refleksi toimumise tagab aferentse ning eferentse osa ja nendevaheliste sünapside korrasolek; kokku moodustavad nad refleksikaare.

Skeem demonstreerib tuntud põlverefleksi (patellaarrefleks) komponente: kerge löök põlvekedra all paikneva kõõluse pihta veni-tab kõõluses ja lihases olevaid retseptoreid, tekkiv signaal liigub aferentseid kiude mööda läbi spinaalnärvi seljaaju nimmeseg-mentideni, kus toimub sünapsi kaudu üle-kanne reie eesmiste lihaste motoorsete



67

närvide tuumadeni ning sealt lähtuvad kiired alfamotoneuronid viivad käskluse reie nelipealihaseni, misjärel toimubki sääre sirutus põlveliigesest. Samal ajal toimub põlve painutavate lihaste reflektoorne lõdvenemine. Vt refleks, motoneuron, refleksikaar, va-lu.

*Refleksoloogia (reflexology) Hulk arvamusi ja tegevusi, näiteks labajala, kõrva või labakäe massaaž, mida kasuta-takse peamiselt mitmete valusündroomide ravis.

Saavutatav tulemus on väljendunud samas mahus, nagu on platseebole omane. Vaatamata tõenduspõhiste uuringute puudumisele, on valu intensiivsuse vähenemist leitud nii migreeni, nimme-valude, unehäirete kui ka muude kaebuste puhul. Samas ei ole nn erilistel labajala, kõrva või muude piirkondade skeemidel mingit tõestatud seost sise- või muude organi-tega. Vt platseebo.

*Rehabilitatsioon (rehabilitation) Sihipärane meditsiiniline, pedagoogiline ja sotsiaalne tegevus, mis võimaldab haigestu-mise või vigastuse tekkimise järgselt taastada või säilitada optimaalne füüsiline, vaimne ja sotsiaalne võimekus. Vrd taastusravi.

*REM-uni (REM sleep , rapid eye movement sleep) Une faas, kus toimub silmamunade kiire võnkumine, samas on skeletilihased lõdvad, hingamine ja südame rütm ebaühtlased; selles faasis on iseloomulik unenägude näge-mine; vahel nimetatakse seda paradoksaalseks uneks. Vastsündinul on REM-une hulk 50% kogu une ajast, alates kolmandast eluaastast umbes 20-25% ja keskealistel ini-mestel 18-20% kogu uneajast, vaatamata uneaja üldise kestvuse vähenemisele. Vt une faasid.

*Reproduktisoon (reproduction) Uue organi/organismi taasloomise bioloogiline protsess. See on elusa looduse alus, mil-le tulemusena iga olemasolev organism luuakse eelmiste organismide bioloogilise tege-vuse tulemusena. Eristatakse seksuaalset (edukam oma mitmekesise tulemuse poolest) ja aseksuaalset reproduktsiooni. Vt degeneratsioon, regeneratsioon, vananemine.

*Rigiidsus (rigidity) Passiivsete liigutuste korral ilmnev lihasjäikus, lihaspinge katkendlik tõus (hammas-rattafenomen), mis on üks peamisi Parkinsoni tõve sümptomeid. Vrd spastilisus.



68

*Riskitegurid (risc factors) Kaasasündinud või omandatud tegurid, haigused, käitumine, elamisstiilid ja muu, mille esinemisel suureneb risk ehk statistiline võimalus saada mingit haigust või kahjustust.

Riskitegureid jaotatakse mõjutatavateks (suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus jt) ning mittemõjutatavateks (sugu, vanus, pärilikkus jt).

Insuldi riskitegurid on vanus, ateroskleroos, varasem insult, sealhulgas TIA, südame-haigused, diabeet, suitsetamine, kõrgvererõhutõbi. Samad tegurid suurendavad ka koronaararterite haiguse riski. Vt insult, verevarustus.

Rääkimisvõimetus

Vt afaasia.

*Sedatiivne toime (sedative effect) Rahustav toime. Vt toime närvisüsteemile.

*Seeriakrambid (serial seizures) Vt epileptiline staatus, seisund, epilepsia.

*Seniilsus (senility) Vananemisel saabuvad kehalised ja psüühilised muutused. Vt atroofia, vananemine, Alzheimeri haigus, dementsus.

*Sensitiivne (sensitivity) Tundlikkusega seoses olev, ülitundlik.

*Sensoorne afaasia (sensoric aphasia, sensory aphasia, receptive aphasia) Kortikaalset tüüpi rääkimishäire, mille puhul on häiritud võime mõista kuuldavat kõnet, seejuures ei ole orgaanilist kuulmisorganite kahjustust; põhjuseks on suuraju juhtiva poolkera teatud piirkonna kahjustus.

Kõrvaliste isikute jaoks kuuldub see afaasialiik kergematel juhtudel „sõnasalatina“ või logorröana (haiguslik lobisemine), vahel jääb mulje võõrkeelsest kõnest (näiteks „hiina keel“ eesti kultuuri keskkonnas või „kreeka keel“ näiteks ingliskeelses keskkonnas) tin-gituna moondunud grammatikast ja mittemõistetavatest sõnadest. Seega esinevad häälikuasendused sarnase kõla ja moodustusviisi alusel.

Transitoorsest isheemiast paranemisel võib alguses esinev globaalne (täielik) afaasia minna üle „hiina keeleks“, seejärel logorröaks, kuni lõpuks toimub kõne normaliseeru-mine. Vt afaasia, amnestiline afaasia, kõnehäire, logorröa, motoorne afaasia, transitoorne isheemia.

*Sensoorne neuron (sensory neuron) Tundlikkust edastav neuroni jätke (dendriit), toob infot retseptorist kesknärvisüsteemi suunas. Vrd motoorne neuron; vt närviimpulss.



69

*Sisse-välja lülitumise sündroom (on-off' syndrome) Vt fluktuatsioonid.

*Skalp (scalp) Koljut ümbritsev side- ja lihaskude, mis sisaldab rohkelt valuretseptoreid. Skalp on olu-line pingepeavalu tekkimisel. Vt peavalu.

*Skotoom (scotoma) Vaatevälja väljalangemine ühe tervikliku osana või mitmes osas („pime laik“).

Kõigil imetajatel esinev skotoom on pimetähn, mis ei ole leitav kahe silmaga vaatami-sel. Skotoomide tekkel on palju erinevaid põhjuseid (mürgistused, demüelinisatsioon, kasvaja, isheemia jt), skotoomi kuju võimaldab kahjustuse asukohta määrata. Vt eel-näht.

*Somatopagnoosia (somatopagnosia) Võimetus tajuda oma keha.

*Somnambulism (sleep walking) Uneskäimine; une ajal voodist ülestõusmine; tekib tavaliselt sügavas unes öö esimesel kolmandikul, kui üheaegselt esineb osaline erksus ja nonRem uni (vt kirjandusest nonRem uni). Toimunust jääb amneesia. Kuigi enamik uneskäijatest on lapsed, esineb seda ka täiskasvanuil. Vt epileptiline sündroom, unehäired.

*Somnolents (somnolence, drowsiness) Unisus, uinumise eelne seisund. Unisus võib olla füsioloogiline või haigusest (näiteks entsefaliit) või intoksikatsioonist tingitud. Vt kooma, soopor, teadvus ja teadvusetus.

*Soonpõimik (choroid plexus) Peaaju vatsakestes olev hulgirakuline soontest moodustis (põimik), mis toodab liikvorit. Vt liikvor.

*Soopor (sopor) Uimus, teadvuse selguse oluline vähenemine, väga sügav unisus, vahepealne seisund unisuse ja kooma vahel.

Sooporis isik on äratatav lühikeseks ajaks, ta reageerib vaid tugevale välisärritajale, näiteks avab silmi valu tekitamisel, mõmiseb või räägib lühiaegselt rahuldavalt artiku-leerides. Lihastoonus ja kõõlusrefleksid ei pruugi olla muutunud.

Teadvushäiret põhjustanud teguri (intoksikatsioon, traumaatiline hematoom, kasvaja, entsefaliit vm) püsimisel võib isik langeda koomasse. Vt kooma, teadvus ja teadvuse-tus.



70

*Spastiline halvatus

Vt halvatus, motoorne korteks, spastilisus, tsentraalne halvatus.

*Spastilisus (spasticy) Passiivsete liigutuste korral ilmnev spontaanne lihaspinge sujuv tõus („taskunuga”), põhjuseks on tsentraalse ehk esimese motoneuroni kahjustus. Vt tsentraalne halvatus; vrd rigiidsus.

*Spinaalne (spinal) Seljaajuga seonduv. Vrd kraniaalne; vt spinaalnärv.

*Spinaalnärv (spinal nerve) Seljaaju närv, seganärv, mis sisaldab motoorseid ja sensoorseid kiude.

*Stereoskoopiline nägemine (stereoscopic vision) Ruumiline ehk binokulaarne nägemine tekib kahe silma ja suuraju koostöö tulemusena. Binokulaarne nägemine võimaldab tajuda kujundeid ruumiliselt. Selle peamiseks alu-seks on esemete värvi, vormi, distantsi eristamine kolmemõõtmelise (3D) kujundi saa-vutamisel, see võimaldab hinnata sügavusteravust.

Nägemises, seejuures ka 3D nägemises, osalevad kõik optilise süsteemi komponendid. Vt autostereogramm.

*Stereotaktiline operatsioon (stereotactic operation) Kirurgiline tegevus/operatsioon, mille puhul kasutatav spetsiifiline aparatuur koljule fik-seerituna võimaldab väga täpseid manipulatsioone sügavates ajustruktuurides.

Samal ajal kasutatakse visualiseerimiseks (nähtavaks tegemiseks) ka tomograafilist või röntgenoloogilist kontrolli. Nii on võimalik täpselt arvutada välja vajalik sihtmärgi asu-koht ajus ja teostada protseduur minimaalse ajukahjustusega.

Operatsiooni eesmärk on mõjutada normaalsest keemilisest tasakaalust väljunud aju-struktuure näiteks Parkinsoni tõve puhul, viia isotoopi või muud vajalikku ainet ajukas-vajasse või eemaldada sügaval asetsevat hematoomi või võtta koetükki (biopsiat) uuringuteks.

*Stimulant (stimulant) Erguti; aine, mis ajutiselt suurendab närvisüsteemi erksust, sageli tekitab eufooriat. Paljud stimulandid on illegaalsed ained, mõningaid kasutatakse liigsöömise või depres-siooni ravis.

Tuntumad ergutid on amfetamiin, efedriin (alkaloid), katehoolamiinid, kofeiin, kokaiin, nikotiin (väga madalas annuses). Vt eufooria, sõltuvus.



71

*Strabism (strabismus) Kõõrsilmsus (kõõritus), tingitud silmamuna liigutavate ehk okulomotoorsete närvide või närvikeskuste kahjustusest.

Võrdle diploopiaga, mis on äkki tekkiva strabismi subjek-tiivne avaldus; on see, mida inimene ise näeb - kahelinä-gemine.

Varasest lapsepõlvest pärineva, sh kaasasündinud strabis-mi puhul tavaliselt diploopiat ei esine, sest suuraju suudab tajuda erinevaid kujutisi kohakuti või elimineerida sobimatu kujutise.

Pilt näitab vasaku eemaldajanärvi nõrkusest tingitud konvergeeruvat strabismi: vasak silmamuna on pöördunud keskjoone suunas.

Kõõrsilmsus saab tekkida ka väga nõrga nägemisteravuse ehk viisuse puhul siis, kui ei suudeta nähtavat objekti fikseerida. Vastsündinu kõõrsilmsus on normaalne kuni mõne kuu jooksul.

Vt diploopia, divergents, kraniaalnärvid, konvergents, okulomotoorne.

*Subarahnoidaalruum (subarachnoid space) Pea- ja seljaaju ümbritsevate ämblikvõrkkesta ja pehmekesta vaheline ruum; vt aju-kelmed.

*Subarahnoidaalne hemorraagia (subarachnoid haemorrhage) Ämblikvõrkkesta-alune verevalum. Vt insult.

*Subduraalne (subdural) Kõvakelme alune.

*Subduraalne hematoom (subdural hematoma) Kõvakelme alune verevalum, tingitud tavaliselt traumast (löök, kukkumine).

Selline verevalum suureneb aeglaselt, nihutab keskjoonel paiknevaid ajustruktuure ning seejärel toimub koljusisese rõhu tõusu olukorras eluohtlik surve ajutüvele.

Kompuutertomogrammil (vt pilt) on näha külgvatsakeste nihkumine keskjoonest paremale (pildil „vasakule“), samuti on vasak (pildil „parem“) külgvatsake kokku surutud.

Vt ajukelmed, intrakraniaalne, trauma närvisüsteemis.

*Sõltuvus, sõltuvusseisund (addict, addiction) Mingi aine (nt valuvaigisti, antidepressant, alkohol, nikotiin, uinuti, stimulant, illegaalne või legaalne narkootikum) korduval tarvitamisel tekkiv seisund, kus isik 1) ei suuda aine



72

tarvitamist lõpetada, 2) vajab edaspidi üha suuremaid annuseid toime saavutamiseks (tolerantsuse tõus), 3) ei suuda keelduda pakkumisest. Aine ärajätmisel 4) tekivad füü-silised ja psüühilised ärajäämanähud, mis sunnivad otsima uut annust.

Sõltuvusseisund saab tekkida ka tegevustest, rituaalist, näiteks hasartmängust (gam-bling), arvutimängudest jm.

Bioloogilises tähenduses on tasu tekkiva sõltuvuse eest rahuldus kas tegevusest või aine keemilisest toimest, mis kõik suurendavad kesknärvisüsteemis endorfiinide taset.

Igasugune sõltuvus seostub keemiliste muutustega kesknärvisüsteemis. Nagu kasulikud ravimid, nii ka keelatud ained mõjutavad sünapsides toimuvat: kokaiin ja osa antidepressante toimivad meeleolu tõstvalt sarnaselt seetõttu, et nad toimivad sünapsi samasse lülisse.

Sõltuvusest ülesaamine või vabanemine on võimalik palju harvemini, kui seda arvatak-se. Esmane eeltingimus on sõltuvuse tunnistamine ning vabatahtlik nõustumine piiran-gute jt reeglitega. Sõltuvuste ravimitega ravi on esialgu teatud keemiliste protsesside pidurdamine, blokeerimine või asendamine.

Vt analgeetikum, antidepressant, eufooria, joove, sünaps, vt sünaps; http://video.about.com/drugs/Drug-Addiction.htm.

*Sümpaatiline närvisüsteem (symp..)

Autonoomse närvisüsteemi osa, mis tagab peamiselt „kiired reaktsioonid”. Vt auto-noomne närvisüsteem.

*Sünaps (synapse) Struktuur, mille kaudu toimub impulsi üle-kanne ühelt neuronilt (aksonilt) teisele neu-ronile (enamasti dendriidile) või täitevorgani-le (lihasele, näärmele).

Skeemil on kujutatud impulsi (bioelektriline informatsioon) saabumist sünapsieelsest neuronist sünapsini.

Sünapsis toimub impulsi ülekandumine kee-milisel teel: keemiline aine mediaator, mis asub põiekestes, vabaneb ja liigub läbi sü-naptilise pilu sünapsijärgse neuronini, tekita-des seal uue impulsi (bioelektrilise informat-siooni). Seega sünaps transformeerib ühte liiki informatsiooni teist liiki informatsiooniks. Sellist transformeerumise protsessi on võimalik medikamentidega mõjutada, näiteks kuraaretüüpi ainete, antidepressantide, antipsühhootiliste ainete, stimulandidega.

*Sünkoop (syncope) Minestus, teadvusetuseseisund, mille tekkimise peamine põhjus on ringleva vereringe mahu äkiline puudulikkus. Vt kooma, minestus, teadvusehäired.



73

*Taalamus (thalamus) Eesaju poolkerade sügavuses asuv hallai-nest moodustuv ümberlülituskeskus pea-miselt sensoorsete signaalide edastami-seks ja funktsioonide teostamiseks.

Taalamusega seostatakse ka teadvuse taset, une ja ärkveloleku vaheldumist.

Taalamuse erinevate osade kahjustuse korral esinevad väga paljud sündroomid: kuulmis- ja maitsetundlikkuse häired, okulomotoorika-, psüühika- jm häired, sealhulgas ka kooma.

*Taastusravi

Taastusravi on aktiivravi liik, mis on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säi-litamisele või puudega kohanemisele. Taastusravi rakendab menetlusi, et taastada kompleksselt inimese häirunud funktsioone meditsiinilisest, kehalisest, psüühilisest ja sotsiaalsest aspektist.

Taastusravi eeldab tihedat koostööd taastusravi meeskonda kuuluvate spetsialistide vahel. Meeskonnatööd juhib taastusarst, kes koostab patsiendile tema vajadustest läh-tuva raviplaani. Veel on meeskonnas füsioterapeut, psühholoog, logopeed, tegevuste-rapeut, sotsiaaltöötaja, õendus-hooldustöötajad, eripedagoog jt, vajadusel ka teiste erialade esindajaid. Taastusravimeeskonda kuulub ka patsient ise, lapseeas patsiendi korral lapse perekond, vajadusel ka tugiisikud. Vrd rehabilitatsioon.

*Tagasiside (feedback) Üldmõiste protsessi käivitajale tagasisaabuvast informatsioonist, igasuguse protsessi juurde kuuluvast kontrollmehhanismist, mis annab ülevaate toimunust ja võimaldab hinnata soovitud tegevuse efektiivsust. Tagasiside on positiivne, negatiivne või mõle-mat sisaldav. Tagasiside käivitab vajadusel lisaressursse vajaliku resultaadi saavutami-seks.

Närvisüsteemis toimub pidev tagasisidestus; esimene tagasiside tase on refleksikaar. Käe äratõmme valu korral on valurefleks; kui äratõmme ei aita valust vabaneda, võib isik muutuda agressiivseks valu tekitaja suhtes.

Vt refleks, refleksikaar, sünaps.

*Tardumine (freezing) Lühiajaline liikumisvõimetus, mille ajal inimene „tardub” paigale. Täheldatav peamiselt motoorse süsteemi kahjustuste korral. Vt ekstrapüramidaalsüsteem, on-off sündroom.

*Tajumisvõimetus

Vt agnoosia.



74

*Teadvus ja teadvusetus (consciousness, unconsciousness) Teadvus on ärkvelolekus („meelemärkusel“) oleva organismi võime võtta vastu infor-matsiooni, seda analüüsida, talletada, reprodutseerida ja sellele sihipäraselt ning tahte-liselt, indiviidile vajalikult reageerida. Teadvus inimesel tähendab võimet eneseanalüü-siks, loomade eneseanalüüsi kohta teavet napib. Sõna T on osas allikais kasutusel sü-nonüümina „teadlikkus“ (awareness). Teadvuse selgus tagatakse ajutüve nn võrkja struktuuri (retikulaarformatsioon, täpse-malt - retikulaarne astsendeeruv aktiveeriv süsteem, RAAS) komponentide ühistöös. Teadvusel olekut või teadvusetust hinnatakse neuroloogias teadvuse selguse kaudu. Hinnatakse isiku ärkvelolekut, tema võimet reageerida erinevatele ärritajatele, sh valule ja valgusele, samuti võimet sooritada sihipäraseid liigutusi. Eeltoodu alusel tehakse jä-reldus, kas isikul on 1) täielik teadvusel olek, 2) unisus, 3) soopor ehk sügav unisus või 4) kooma (teadvusetus erinevates staadiumites).

Teadvuse selguse muutus seondub alati ajutüve mõjutusega, seega elutähtsate funkt-sioonide häirega. Vt Glasgow kooma skaala, kooma, soopor, teadvuse kaotus.

*Teadvuse kaotus (loss of consciousness) Teadvuse selguse kiire vähenemine kuni koomani. Teadvuse häire sügavuse selgitami-seks kontrollitakse paljude reflekside, sh valurefleksi, pupillirefleksi ja korneaalrefleksi olemasolu. Teadvuse selguse vähenemine ajutüve kahjustuse korral tekib nii hapniku puudusest (hüpoksia), intoksikatsioonist, infektsioonist, koljusisese ehk intrakraniaalse rõhu tõusust, lööktraumast. Vt entsefaliit, epilepsia, Glasgow kooma skaala, intrakraniaalne, minestus, poks, trauma närvisüsteemis.

*Tegevus (occupation) Üldmõiste, mis hõlmab enda alla kõik aspektid isiku haaratusest tema rollides, protses-sides, toimingutes või ülesannetes igapäevases elus. Grupp tegevusi (activities), millel on isiklik ja sotsiaalkultuuriline tähendus, millele on antud nimi kultuuri sees ja mis toe-tab ühiskonnas osalemist.

*Tegevusoskusetus (apraksia) Tegevusvõimetus. Vt apraksia.

*Tegevuspotentsiaal

Neuronites impulsi liikumise aluseks olev elektrilise laengu ülikiire muutus. Vt närviim-pulss.

*Tegevustreemor

Treemor, mis süveneb tahtlike liigutuste, tegevuse sooritamisel; vt treemor.

*Tegevuseeldused (tegevusvalmidused) – inimese võimed, mis erineval määral ja eri-nevates kombinatsioonides on vajalikud edukaks toimetulekuks igapäevaelu tegevus-tes.



75

*Tegevuskontekstid

Olukorrad ja tegurid, mis mõjutavad inimese eesmärgipärast tegevust.

*Tegevusterapeut (occupational therapist) Erialase kõrgharidusega tegevuse ja tegevusvõime spetsialist, kelle töö eesmärgiks on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine. Tegevuste-raapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus.

*Tegevusvaldkonnad/ tegevustervikud

Inimtegevuse valdkonnad, mis iseloomustavad igapäevaelu tegevuste jagunemist tege-vuse eesmärgi järgi: enese eest hoolitsemine, töö ja vaba aeg; ülesannete ja tegevuste kategooriad, mis moodustavad osa igapäevasest elust. Neid liigitatakse kui enese eest hoolitsemine, produktiivsus ja vaba aeg.

*Tegevusvõime

Inimese suutlikkus hakkama saada igapäevase eluga kodus, tööl ja vabal ajal, omades selleks vajalikke tegevuseeldusi. Tegevusvõimet mõjutavad inimese vanus, arengutase, tervislik seisund, tema eesmärgid ja soovid, elukeskkonna võimalused ja piirangud.

*Tegutsemine (activity) Ülesande täitmine või tegevuse sooritamine indiviidi poolt (Rahvusvahelise funktsionee-rimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) järgi kasutatakse activity vastena mõistet „tegutsemine“).

*Tegutsemispiirangud (activity limitations) Välised ja isikust tulenevad piirangud, mida indiviid võib tegevuste ajal kogeda.

*Tetraparees (tetraparesis) Kõigi nelja jäseme osaline halvatus. Vt parees, vrd tetrapleegia.

*Tetrapleegia (tetraplegia) Kõigi nelja jäseme täielik halva-tus.

Sageli on tetrapleegia põhjuseks kaelalülide murd (tservikaalne murd), mis tekib näiteks liiga madalasse vette hüppamisel, kui pea põrkab vastu põhja.

Kõrvalolev pilt näitab selle kliini-list avaldust: tetrapleegiline pat-sient, kes sureks lamamisel tek-kivatesse tüsistustesse (lamatis-



76

test põhjustatud sepsis, kopsupõletik) hiljemalt mõne nädala jooksul. Vt põiehäired, tservikaalne murd.

*Tomograafia (tomography) Radioloogiline uurimismeetod (piltdiagnostika), mis võimal-dab saada ülevaate organite struktuuridest.

Kompuutertomograafias kasutatakse röntgenkiiri, magnet-tomograafia korral tekib kujutis magnetväljade toimel.

Pildil aju kompuutertomograafiast on näha otsmikusagaras paiknev ajukasvajale sobiv moodustis.

Tegemist on tüüpilise mitteinvasiivse uuringuga, mis annab anatoomilise pildi ajustruktuuridest. Vt instrumentaalsed uuringud neuroloogias.

*Toopiline diagnoos (topical diagnosis) Haiguse või kahjustuskolde asukohale viitav mõiste; diagnoos, mis kirjeldab haiguskol-de täpset asukohta.

*Tortikollis, torticollis Vt kõverkaelsus.

*Transitoorne isheemiline atakk, *TIA (transient ischemic attack, TIA) Äkki tekkinud ja kiiresti - vähem kui 24 tunni jooksul - möödunud ajuisheemiast tingi-tud neuroloogilised sümptomid. Vt isheemia, infarkt, verevarustus ajus, peas ning koes.

*Traumaatiline automatism (traumatic automatism) Peaaju traumast tingitud teadvusekaotuse järgselt toimuv tegevus, isik jätkab trauma eelset tegevust, näiteks poksimine või jalgpallimäng. Vt automatism, trauma närvisüs-teemis.

*Traumaatiline ajukahjustus (traumatic brain injury, TBI) Traumast tingitud kesknärvisüsteemi, eeskätt peaaju kahjustus.

*Trauma närvisüsteemis

Füüsikaline ehk mehhaaniline tegur (löök, kukkumine, surve, läbilõige); sõltuvalt ra-kenduva jõu suurusest ja kestvusest, põhjustab neuronite ajutise või püsiva kahjustuse.

Traumast tingitud kahjustus võib olla ajutine, st sümptomid mööduvad ja normaalsed funktsioonid taastuvad. Raskema trauma korral võivad jääda püsikahjustusena väga erinevad sümptomid, mis võivad ajapikku väheneda, kuid täielikult ei kao kunagi.



77

Peaaju trauma puhul esinev teadvusetuse seisund (kooma) tuleneb kahjustusest teadvust tagavates struktuurides ajutüves, samast perioodist jääb haigel mälulünk (amneesia), st ta ei mäleta toimunut.

Löök otsmikule põhjustab suuraju kahjustust ka kuklasagaras ja vastupidi – löök kuklapiirkonda tekitab ka otsmikusagara kah-justuse sümptomeid (vt pildil verevalandused nii kukla kui otsmiku piirkonnas piitsalöögi tüüpi trauma korral).

Paljude spordialadega tegelemisel on risk traumadeks. Kõik otsest kontakti taotlevad võitluskunstid tekitavad ajutisi või püsivaid kahjustusi närvisüsteemis. Poks (boxing) seab eesmär-giks vastasele ajutrauma tekitamise: võidab see, kelle löögist kukub vastane teadvuseta seisundisse (koomasse ehk knockoutí); nõrgema jõuga löögi korral võib ainult kukkuda (knockdown). Teadvusekaotusega ajutraumade korral esineb tavaliselt ka ajukelmete alune verevalandus. Korduvatest ajutraumadest areneb poksijatel krooniline traumaatiline ajukahjustus – de-mentsus. Vt teadvus.

Lülisamba ebaõige asend raskuste tõstmisel, näiteks lamava haige hooldamisel, põhjustab ülisuure surve tõttu lülidevahelise ketta kahjustuse ja sellest tekkiva lülisambast väljuvate närvijuurte kahjustuse (nimmevalud, -radikuliidi).

Nii esinevad haigel seljast jalga kiirguvad valud ja painutuste piiratus nimepiirkonnast.

Sõrmedele suunduvate närvikiudude surve (kompressioon) randmepiirkonnas (karpaalkanalis ehk -tunnelis) põhjustab püsivat suremistunnet ja valu sõrmedes. Seda soodustab pikaaegne randmeliigeste piirkonda koormav füüsiline töö, näiteks masinakiri, kaasajal muu vähese vaheldusega kontori- ja arvutitöö. Vaevused ägenevad sageli 50. eluaastal (http://video.about.com/ergonomics/Carpal-Tunnel-Syndrome.htm).

Noorematel isikutel esineb sageli küünarliigese piirkonna valu seoses küünarvarrel asuvate randmesirutajalihaste ebaühtlaselt suure koormusega (sportlastest eriti tennisemängijatel - Tennis Elbow). Vt dementsus, karpaalkanal, nimmeradikuliit, nimmevalu, peavalu, radikulopaatia, trepanatsioon, tservikaalne murd, teadvuse kao-tus, Glasgow kooma skaala.

*Toime närvisüsteemile (effects on the nervous system)

Erinevate ravimite jm keemiliste ainete olulisemad närvisüsteemi mõjutavad toimed on:

*krambivalmidus (antiepileptiline, epileptiline, antikonvulsiivne, konvulsiivne);

*meeleolu (antidepressiivne, depressiivne, düsforiseeriv, euforiseeriv);

*puutetundlikkus (anesteseeriv);

*spastilisus (antispastiline);



78

*teadvuse selgus (sedatiivne, somnogeenne, stimuleeriv);

*valutundlikkus (analgeetiline).

*Treemor (tremor) Värin, vappumine.

Tahtmatud rütmilised võnkuvad liigutused jäsemetes, peas või kogu kehas, tulenevalt vastandlike (painutajate ja sirutajate) lihaste sünkroonsetest kokkutõmmetest.

Eristatavad treemori variandid: asendi-, tegevus-, intentsiooni-, essentsiaalne (4-9 Hz), füsioloogiline, puhkus- ja rubraalne treemor.

Polüskleroosi põdevatel haigetel esineb sageli tegevustreemor. Füsioloogiline treemor suureneb emotsionaalse stressi, hüpertüreoosi korral (kilpnäärme haigus).

Õenduses on oluline tagada treemoriga patsiendi pidev ravimite tarvitamine, patsiendi ja lähedaste informeeritus, ravikehakultuur vältimaks kontraktuure liigestes ja taga-maks oskust lõdvestuda.

Vt füsioloogiline-, tegevus-, rahu- ehk parkinsonistlik, essentsiaalne treemor.

*Trepanatsioon (trepanation) Kolju avamise operatsioon on koljusisese rõhu (intrakraniaalse rõhu) vähendamiseks tuntud juba neoliitikumi ajast.

Kaasajal asetatakse trepanatsioonijärgselt kolju avausele plastmassist (näiteks ka ak-rüülist) kattekilp.

*Trigeminalgia (trigeminal neuralgia) Vt kolmiknärvineuralgia. Viienda kraniaalnärvi (nervus trigeminus) piirkonnas esinev valu, mis sageli simuleerib hambavalu. Vt peavalu, hambavalu.

*Tromboos (thrombosis) Verevoolu takistus veresoones seal tekkiva hüübe tõttu. T põhjuseks võib olla veresoo-ne siseseina (endoteeli) kahjustus näiteks traumast, infektsioonist või muust, samuti vere suurenenud hüübimine (hüperkoagulatsioon). T püsimine viib veresoone sulguse ehk oklusiooni tekkeni. Verevoolu lakkamine põhjustab kudede hapnikuvarustuse vähe-nemise (hüpoksia) või lakkamise (anoksia).

Vt aju bioelektriline aktiivsus, anoksia, embol, hüpoksia, isheemia, neuron, närviim-pulss, verevarustus; http://video.about.com/cholesterol/Thrombosis.htm.

*Tsefaalne

Peaajuga seonduv. Vt entsefaliit, hüdrotsefaalia.

*Tsentraalne halvatus ehk spastiline halvatus

Tsentraalse neuroni (püramidaaltrakti) kahjustuse korral tekkiv halvatus. Iseloomulikud on reflekside elavnemine, Babinski refleks, toonuse tõus (spastilisus). Vrd perifeerne halvatus; vt Babinski refleks, spastilisus, tserebraalparalüüs lastel.



79

*Tserebellum, tserebellaarne (cerebellar) Väikeaju, väikeajuga seonduv. Vt ataksia.

*Tserebraalparalüüs lastel (cerebral palsy, CP, infantile cerebral paralysis) Üldnimetus (PCI) lastel diagnoositava sündroomi kohta, kus esiplaanil on motoorse süsteemi kahjustuse tunnused, näiteks alumine paraparees (spastiline dipleegia), tetraparees või ka hüperkineesid või ataksia jm. Esimesena kirjeldas vastavat sündroomi 1860.a inglise kirurg William Little.

Tüüpiline on, et see sündroom ei progresseeru; tõsi, lapse arenguga seoses ei ole algselt kõik sümptomid diagnoositavad ning seetõttu võib jääda mulje progresseerumisest.

Umbes 30-50% juhtudest esineb vaimse arengu peetus, umbes 15-60% juhtudest diagnoositakse epileptiline sündroom, eriti neil, kellel on spastiline tetrapleegia või vaimse arengu peetus.

Sündroomil on suur hulk erinevaid põhjusi, võimalikud on lootekahjustused infektsiooni, toksiliste ainete (bilirubiin) vm põhjustel. Kaasajal rõhutatakse, et kahjustused võivad pärineda nii prenataalsest, perinataalsest kui ka postnataalsest perioodist.

Pildil on laps iseseisva kõndimise võimeta jalgades väljendunud spastilisuse tõttu.

*Tserebrovaskulaarsed haigused (cerebrovascular diseases) Peaajuveresoonte haigused. Vt insult.

*Tservikaalne (cervical) Kaelaga, kaela piirkonnaga seonduv.

Kael, ühendades pead ja keha, peab taluma suuri füüsilisi koormusi, samas peavad seal paiknevad veresooned, närvisüsteem, õhu- ja toidukanal peab olema igakülgselt kaits-tud välistegurite eest.

Lihased, mis hoiavad pead ja kaela vajalikus asendis, samuti lülisamba lülid, võimalda-vad pea rotatsiooni keha telje ümber ligemale 1800 ulatuses. Selle ulatuse säilitamiseks on kasulik vältida pikaaegset sundasendit.

Vt fibromüalgia, valu, tservikaalne murd, kirjandusest: Facet Joint Block.

*Tservikaalne murd

Traumast tingitud kaelalülide murd (fraktuur), mille tõttu kahjustuvad lülisamba kanalis olev seljaaju ning sealt väljuvad närvijuured.

Sõltuvalt lülide nihkumise ulatusest võib olla te-gemist osalise või täieliku seljaaju kahjustusega, viimasel juhul tekib ka tetrapleegia.

Tservikaalset murdu võib kahtlustada tänaval või mujal õnnetuspaigal igal lõdvalt maaslamaval isikul. Seetõttu tuleb fikseerida transpordi eel



80

isiku kaelapiirkond, et vältida seljaaju suuremat kahjustust transpordil, samuti toimub isiku tõstmine mitme abistaja abiga.

Röntgenpildil on näha murdunud kaelalülid külgvaates; selle kliiniline avaldus on selg-roo kanalis oleva seljaaju läbilõike sündroom. Vt tetrapleegia, tservikaalne.

*Tundlikkus (sensitivity) Selgroogse organismi omadus eristada erinevaid mõjureid närvisüsteemi abil: nägemi-ne, kuulmine, lõhnatundlikkus, maitsetundlikkus, puutetundlikkus (sh kompimine). Täp-semalt neurofüsioloogiat uurides selgub veel vibratsiooni-, temperatuuri- ja valutundlik-kuse olemasolu. Kõigi nende tundlikkuse liikide osas on olemas vastavad retseptorid; nende liikide kombineerimisel saavutatakse keerulisemaid aistinguid. Vt paresteesia.

*Tõenduspõhisus (basing on evidence) Süstemaatiliselt kontrollitavate andmete, kriitilise analüüsi, dokumenteeritavuse kaudu saavutatav usaldusväärsus, mis on vajalik bioloogiliste objektide kohta järelduste te-gemisel ning haiguse põhjuste, riskitegurite või ravitoime selgitamisel. Tõenduspõhisus on teaduspõhisuse oluline komponent.

Vrd psühhoteraapia, platseebo.

*Tõenduspõhine meditsiin (evidence based medicine, EBM)

Tõendite kvaliteediga tagatav usaldusväärsus meditsiinis.

*Tüsistused närvisüsteemi kahjustuse korral

Neuroloogiliste sümtomite/sündroomi olemasolu tingib igapäevatoimingute defitsiidi tekke. Sõltuvalt sündroomist on risk rohkete tüsistuste ehk potentsiaalsete probleemide tekkeks: apalliline seisund, aspiratsioon (neelamishäiretest), depressioon (põhisünd-roomist või ka kommunikatsiooni puudulikkusest), dehüdratatsioon, enesevigastused (epilepsial), epileptiline sündroom (peaaju traumast või hemorraagiast), jääkuriin, kont-raktuur, kopsupõletik (inaktiivsusest või aspiratsioonist), kuseteede põletik, lamatis, ravimite kõrvaltoime (epileptiline sündroom, hüperkineesid), sepsis, süvaveenide trom-boos jm.

*Une faasid (stages of sleep) Kirjeldatakse viit une faasi, mis seostuvad väliselt lihastoonuse, vereringe ja kehatemperatuuri muutustega, hingamise sügavuse, silmamunade liigutamise ja muuga.

Uinumise eel muutub ärkvelolev isik tavaliselt uniseks, seejärel uinub, järgnevad kerge une faas, keskmine uni, sügava une faas. Sügava une faas on kest-vam ja sügavam une alguses.



81

Seitsmetunnise une ajal on mitu tsüklit, kus sisalduvad nii REM-uni kui ka ülejäänud unetsüklite komponendid.

REM-unest äratamisel kirjeldab 80-100% isikutest unenägude nägemist. Unenägude tekkimise mehhanismid ei ole väga selged, ilmselt kajastub unenägudes isiku senine kogemus. Uuringud viitavad, et unenägude ajal on enim neuronaalset aktiivsust otsmi-kusagaras, kuklasagaras ja ajusillas (ajutüve ülemine osa).

Une saabumist reguleerivad bioloogilised rütmid. Vt REM-uni, teadvus.

*Unehäire, unetus (insomnia) Uinumise või une kestvuse häire; tavaliselt väga erinevatel põhjustel.

Ajuti on uinumine raskendatud igal inimesel.

Umbes iga neljas inimene kogeb unehäireid, püsivalt esineb neid 10%-l inimestest.

Unehäired on iseloomulikud depressioonile (hommikune varane ärkamine), valusünd-roomidele, ravimite kõrvaltoimele, psüühilisele ülekoormusele jm.

Unehäiretest ülesaamiseks muutuvad patsiendid sageli sõltuvaks paljudest ravimitest, nii uinutitest, antidepressantidest kui ka alkoholist.

Seega ei ole unehäirete leevendamisel olulised ravimid ja muud keemilised ained, vaid unetuse põhjuse selgitamine. Üldsoovitus unehäirete puhul on tavaliselt ühel ja samal ajal magamaminek, piiratud hulk magamamineku-eelseid rituaale, segavate kõrvaltegu-rite elimineerimine või summutamine.

Vt depressioon, insomnia, narkolepsia, parasomnia, une faasid.

*Unenägu

Vt une faasid.

*Uni

Vt une faasid, unehäired.

*Unilateraalne (unilateral) Ühepoolne; ühel kehapoolel või üht poolt haarav (sümptom, sündroom). Vastand on bilateraalne. Vrd ipsilateraalne, kontralateraalne.

*Vaateväli (visual field) Ala, mille ulatuses üks silm eristab temast eespool asuvaid objekte.

*Valgeaine (white matter) Närvisüsteemis peamiselt müeliinist koosnev osa. Vrd hallaine; vt demüelinisatsioon, müeliin.



82

*Valu (pain) Valu on organismi kaitsev signaal koekahjustusest, kaitsereaktsiooni stimuleeriv eba-meeldiv ja hoiatav aisting.

Valutundlikkus annab organismile kiiret informatsiooni ähvardavast ohust või tekkinud kahjustusest. Organism reageerib valule kaitsereflekside ja –reaktsioonidega (motoorne äratõmme, põgenemine, või vasturünne, arteriaalse vererõhu tõus, verehüübivuse kii-renemine jm).

Motoorsed vastusreaktsioonid ehk refleksid toimuvad ülikiiresti, vegetatiivsed reaktsioo-nid on aeglasemad, kuid püsivamad.

Reaktsioon valule peegeldub ka miimikas (valugrimass).

Valu pikaaegne püsimine võib muutuda omaette haiguseks, ilma et koekahjustust esi-neks (näiteks pingepeavalu).

Vt ajukelmete ärritusnähud, analgeesia, analgeetikum, hüpalgeesia, hüperalgeesia, meningiit, migreen, miimika, neuralgia, nimmevalu, peavalu, pingepeavalu, refleks, sõl-tuvus, toime närvisüsteemile, valutundlikkus.

*Valutundlikkus (sensation of pain) Tundlikkuse liik, mis edastab keskärvisüsteemi suunas infot koekahjustusest või ohust koekahjustuseks. Vt valu.

*Verevarustus ajus (blood supply of the brain) Peaaju verevarustus tuleb sisemistest unearteritest suurajule ja selgroolülide arteritest peamiselt ajutüvele.

Kõrvalolev pilt kujutab ajupõhimiku suuri artereid altvaates seal, kus sisemised unearterid ja lüliarterid tekitavad põhimiku arteri ning kokku saades moodustavad arteriaalse vereringe (Willisi ring ehk Circle of Willis). See arteriaalne ring on vajalik pea asendi kiirel muutumisel (löö-gid, kukkumine) selleks, et aju kõigis piirkondades säiliks ühtlane verega varustamine.

Ajurakud saavad endale verevarustuse läbi hematoentsefaalse barjääri (blood-brain barrier), mis on eriline kapillaaride endoteeli rakkude süsteem.

Selle barjääri ülesanne on võimaldada ajule juurdepääsu vaid aju füsioloogiaga sobiva-tel ainetel (O2, glükoos, aminohapped jm) ning takistada ajule sobimatute (mitmed ainevahetuse jääkained, fermendid ja muu) ainete jõudmist ajuni.

Paljud ravimid ei läbi seda barjääri, seega nendega ei saa ravida kesknärvisüsteemi haigusi.



83

Aju verevarustus on tihedalt seotud intrakraniaalse rõhuga; vt insult, intrakraniaalne rõhk, riskitegurid.

*Verevarustus koes

Verevarustuse eesmärk kudedes on vajalike ainete (nt hapnik, glükoos, insuliin jt) juurdetoomine ja mitteva-jalike eemaldamine.

Erütrotsüüdid jõuavad pärast artereid arterioolidesse, kus nad surutakse tihedalt ja lähestikku vastu soone seina. Selle tulemusena paraneb hapniku üleandmine kudedesse alates arterioolidest kuni kapillaarideni.

Pildil on 5000-kordne suurendus erütrotsüütide massist arterioolides.

*Verevarustus peas

Pea verevarustus saab alguse aordikaarelt kahest ühisest unearterist ja kahest lüliarte-rist. Koljul on nähtavad peamiselt välise unearteri harud. Aju varustatakse verega sise-miste unearterite kaudu. Vt angiograafia, verevarustus ajus.

*Vegetatiivne närvisüsteem (vegetative nervous system)

Vt autonoomne närvisüsteem.

*Vegetatiivne seisund (vegetative state) Koomajärgne pikaajaline seisund, kus patsiendil esineb une ja ärkveloleku vaheldumi-ne, silmad võivad olla ka avatud, kuid teadvuse tasemeni ta ei jõua. Selline haige vajab pidevat kõrvalabi. Tekke põhjuseks võib olla läbitehtud südame seiskumine, pikaaegne ülimadal hüpoglükeemia, raske ajutrauma, massiivne ajusisene verevalandus, ajukas-vaja, CO-mürgistus jm.

Vt aju bioelektriline aktiivsus, ajusurm, apalliline seisund.

*Ventraalne (ventral) Kõhtmine ehk eesmine. Vrd dorsaalne.

*Vertiigo (vertigo) Peapööritus; pearingluse tunne, mille puhul patsient tunneb ennast või ümbruskonda keerlevat ehk pöörlevat („karussell”).

Põhjus on peamiselt tasakaaluaparaadis.

Vertiigot provotseerivad ka mitmed visuaalsed stimulatsioonid, näiteks teatud tüüpi ku-jundite vaatamine, samuti kõrguses (kõrged tornid, sillad) viibimine. Vananemisel suu-reneb võimalus, et inimesel esineb kõrgusekartus, mida ta sõnastab kui vertiigot.



84

*Viipekeel (sign language, gesture language) Viipekeel on konkreetses kultuuriruumis kasutatav unikaalne märkide süsteem, mil-les on nii viiped kui ka sõrm(end)kõne ehk daktüloloogia. Viipekeel on suhtlemisvahend kurtide vahel, see on nende emakeel. Sõrmendkõne on kirjapildi edasiandmine daktüloogiatähestiku abil (vt pilt), kus igale tähemärgile või selle kombinatsioonile vastab konkreetne sõrmede asend. Viibete sisuks võib olla nii objekt, subjekt, nähtus või tegevus kui ka nende teatud kombinatsioon. Varakult kurdile isikule õpetatud viipekeel on efektiivne suhtlusvahend kommunikat-siooniprotsessis arenemiseks. Viipekeel erineb rahvuseti, eri rahvustest viiplejad ei pruugi mõista üksteist viipekeeles. Viipekeele õpetamisega tegeleb surdopedagoogika. Eestis korraldavad viipekeele kur-susi Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing, Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit jt.

Vrd afaasia; vt mitteverbaalne suhtlemine.

*Viisus (visus) Nägemisteravus.

Viisus oleneb nii silmläätse kui kogu silmamuna (klaaskeha, silmapõhi jm) ja närvisüs-teemi paljude komponentide seisundist. Vt diploopia, strabism.

Virgatsaine

Vt mediaator, neurotransmitter.

*Visuaalne agnoosia (visual agnosia) Võimetus ära tunda vaadeldavaid objekte või isikuid.

*Värihalvatustõbi

Parkinsoni haiguse/tõve varasem nimetus, mida kasutas haiguse esmakirjeldamisel James Parkinson (shaking palsy). Praeguseks on nimetus vananenud; halvatust (palsy) Parkinsoni tõve korral ei esine; ka värin ei esine alati, kuigi esineb suurel osal haigetest.

Tahtlike liigutuste ulatuse vähenemise ja hüpomiimia tõttu jääb haigetest sageli mulje, nagu oleksid nad dementsed. Vt Parkinsoni tõbi. Vt www.youtube.com/watch?v=q458IgW-lLk&NR=1.



85

*Värvipimedus (colorblindness) Võimetus tajuda erinevusi värvide vahel. Tuntuim on daltonism, mis on rohelise ja pu-nase värvuse mitte-eristamine. Tavaliselt on põhjus geneetiline, kuid võib olla ka kah-justusest silmas, nägemisnärvis või suurajus.

*Öine enurees (sleep enuresis, bedwetting) Öine kusepidamatus, voodimärgamine, mille põhjus on võimetus kontrollida põietege-vust öösel või magamisel. Primaarne öine enurees esineb väikelastel, kellel ei ole vas-tavad põierefleksid veel välja kujunenud. Vt unehäired.



86

KASUTATUD JA SOOVITATAVAID ALLIKAID

Aphasia. The National Aphasia Association. www.aphasia.org. (1.09.2007)

BBC Health. www.bbc.co.uk/health/conditions/epilepsy. (1.09.2007).

Biology-Online.org. www.biology-online.org/dictionary. (10.09.2007).

Blumenfeld, H. Neuroanatomy through Clinical Cases. www.neuroexam.com. (1.09.2007).

Brandt, T., Dichgans, J., Diener, H.C. (1993). Therapie und Verlauf neurologischer Er-krankungen. Verlag W.Kohlhammer, Stuttgart; Berlin; Köln.

Eesti Taastusravivõrgu arengukava 2015. www.etas.ee/wp-content/uploads/2010/01/Eesti_Taastusravivorgu_arengukava_2015.pdf (20.04.2010)

eMedicineHealth.com. www.emedicinehealth.com. (1.09.2007).

Grieve, J., Gnanasekaran, L. (2008) Neuropsychology for Occupational Therapists. Cognition in Occupational Performance. 3rd ed. Blackwell Publishing Ltd.

Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences. http://neuro.psychiatryonline.org. (10.09.2007).

Kauba, T. (2007). Neuroloogia põhiterminid. Seletav sõnastik: versioon 2.2. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

MedlinePlus. A Service of the U.S. National Library of Medicine and the National Insti-tutes of Health. www.nlm.nih.gov/medlineplus. (1.09.2007).

National Institute of Neurological Disorders and Stroke. www.ninds.nih.gov/disorders. (10.09.2007).

Pschyrembel, W. (1988) Pschyrembel Klinisches Wörterbuch. W de G, Berlin.

Ootsing, S., Trapido, L. (toim.) (2004). Meditsiinisõnastik. Tallinn. Medicina.

Oxford Advanced Learner´s Dictionary (2002). Oxford.

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, tervise ja vaeguse klassifikatsioon (RFK). (2005) EV Sotsiaalministeerium. Tallinn.

Tegevusteraapia mõisted. European Network of Occupational Therapy in Higher Educa-tion ENOTHE. Occupational Therapy Consensus Definitions. http://pedit.hio.no/~brian/enothe/terminology (30.04.2009)

Tegevusterapeut III, IV kutsestandard (2005). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087071/lae/396_standard.pdf

Zaidat, O.O., Lerner, A.J. (2004). Neuroloogia taskuraamat. Medicina.

Documents

Neuroloogia Termineid Tegevusterapeudile Avalik 2010-09-07