26.10.2007

Märgalad ja nende kaitse Eestis

Viljandi Maagümnaasium

Eve Ivask

26.10.2007

Mis on märgala? Märgalad on komplekssed, mitmekesiste

ökosüsteemidega alad, mis on otseses ühenduses neid ümbritsevate maa-aladega.

Nad on kas alaliselt või vahelduvalt üle ujutatud kas soolase või magevee poolt.

Vesi võib olla neil märgaladel nii seisev kui ka voolav

26.10.2007

Märgalade heaolu Heaolu sõltub nii keemilistest,

bioloogilistest kui hüdroloogilistest protsessidest.

Need protsessid on pidevalt muutuvad ajas.

26.10.2007

Märgalade liigid Rannikualad ja rannikumeri (rannikumeri,

rannikujärved, rannaniidud, roostikud) Siseveekogud ja luhaniidud( järved, luha-

ja lamminiidud) Sood

26.10.2007

Eesti tähtsamad märgalad Matsalu rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Alam-Pedja looduskaitseala Endla looduskaitseala Nigula looduskaitseala Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega Puhtu-Laelatu-Nehatu piirkond Muraka raba Emajõe suudmeala soostik

26.10.2007

Matsalu rahvuspark Tähtis veelindude peatus-ja rändepeatus Roostikud Matsalu jõe deltas, ulatuslikud

luhaniidud, rannakarjamaad, rannikumeri ja laiud

Rändel läbib seda märgala kümned tuhanded linnud (sookured, sõtkad, soopardid)

26.10.2007

Soomaa rahvuspark Halliste poolt üleujutatud luht ja

lammimetsad Põhiilme annavad suured sood: Ördi,

Kikepera ja Kuresoo Suviti on tavaline sookure pasunahüüd

26.10.2007

Vilsandi rahvuspark Pesitsevad väga paljud linnud, põhiline

neist on hahk Märgalana on eelkõige väärtuslikud

rannikuelupaigad Innarahul asuvad Läänemere tähtsamad

hallhülgelesilad

26.10.2007

Alam-Pedja looduskaitseala Kalade kudealad ja pesitsuspaigad

lindudele Seal asub suur-konnakotka pesitsusala, mis

on ainuke teadaolev Eestis Elab ka haruldane nahkhiir-tiigilendlane

26.10.2007

Endla looduskaitseala Tähelepanuväärsed on erinevad sootüübid,

soised metsad ja kuulsad allikate rühmad Kasvab haruldane mesimurakas, pesitsevad

kaljukotkas ja kalakotkas Jõgedes ja järvedes elab saarmas Kaitsealal asub ka Endla järv

                                                                                         

                                                                           

26.10.2007

Nigula looduskaitseala

Nigula raba ja salumetsaga kaetud soosaared

Pesitsevad tundralinnud: rabahani ja suur-laukhani

Tegeldakse jõhvikakultuuride kasvatamisega

26.10.2007

Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega Laiud ja meri moodustavad kauni

maastiku, tervikökosüsteemid Rändeaegadel kohtab mitmeid linde nagu

valgepõsk-laglet, merikotkast. Hiiumaa laidusid külastavad viigerhülged Käina laht on tähtis kalade kudeala

26.10.2007

Puhtu-Laelatu-Nehatu piirkond Pesitseb palju soolinde (tait ja roo-loorkull) Rännakul peatuvad sookured, kaurid,

merivardid ja tõmmuvaerad Omaette vaatamisväärsus on Nehatu kui

Lääne-Eesti tüüpiline liigrikas madalsoo

26.10.2007

Muraka raba

Huvitava linnustikuga ala, kus pesitsevad väikekoovitajad ja mudanepp, elavad rabapüü ja kaljukotkas

Seal on küngastena kerkivaid soosaari, kus metsa pole ammu raiutud

Kuulsad muraka ja jõhvikapaigad

26.10.2007

Emajõe suudmeala soostik

Seal märgalal on esindatud mitmed konnaliigid- rohe-kärnkonn ja mudakonn

Asuvad tähtsad kalade kudealad Pesitseb mitmeid linde, nt. Merikotkas Koondumispaigad läbirändavatele

veelindudele

26.10.2007

Ramsari konventsioon 1971.a. Iraanis Ramsaris kirjutati alla

rahvusvaheliste märgalade lepingule Eesti on ühinenud Ramsari

konventsiooniga 1994.a. Eesti märgalasid kaitstaksegi Ramsari

konventsiooni alusel

26.10.2007

Kokkuvõte Eesti on märgalade rohkuselt ja

mitmekesisuselt Euroopa üks rikkamaid riike

Märgalad hõlmavad meie territooriumist umbes veerandi