Konverents Kaevanduspärand ja selle kasutamise võimalused 2007, Jõhvi

Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad olulisemad keskkonnaaspektid ningkeskkonnamõjude leevendamise meetmed

Kalmer Sokman www.ep.ee kalmer.sokman@ep.ee

T O

O T

U S

P

ÕL

EV

KI

VI

KI

HI

ND

Eestimaa põlevkivi – kukersiit

Settekivim, vanus 450 miljonit aastat, algaineks veekogude põhja settinud taime- ja loomajäänused

Energeetilise põlevkivi kütteväärtus - 8,6 MJ/kg,Õlisaagis 15 – 30 %, tuhasus - 50%, väävlisisaldus 1,7%

1 kWh elektrienergia tootmisekskulub 1,4 kg põlevkivi

VIIVIKONNA1936-

SIRGALA1962-

NARVA1970-

TAMMIKU1951-2000*

SOMPA1948-2001*

PÕHJA-KIVIÕLI2002-

UBJA2005 -

OJAMAA2007 -

USNOVA(Narva-II)2006 -

KÄVA1925-1973

KOHTLA1937-2001

AHTME1948-2002

NR 11950?

NR 21949-1973

NR 41953-1975

PAVANDU1916-1927

VANAMÕISA1920-1931

KUKRUSE1921-1967

KIVIÕLI1922-1988

KÜTTEJÕU1925-1959

UBJA1926-1959

AIDU KARJÄÄR

1974-

NARVA KARJÄÄR VIRU KAEVANDUS

1964-

ESTONIA KAEVANDUS

1972-

VIRUMAA PÕLEVKIVIKAEVANDUSED JA –KARJÄÄRID

Kokku kaevandatud 1 miljard tonni kaubapõlevkivi karjääride kaevandatud ala ~125 km2

altkaevandatud ala ~300 km2

• AS Eesti Põlevkivi,Põlevkivi Kaevandamise AS (Estonia kaevandus,Viru kaevandus, Narva karjäär, Aidu karjäär),AS Põlevkivi Raudtee

• Orica Eesti OÜ (35 % aktsiaid)• Töötajaid ~3800• Kaevandab ~13 miljonit tonni põlevkivi aastas• 50 : 50 allmaa- ja avakaevandamine• Seisuga 01.01.2007 EP põlevkivivaru (Ta) 442 milj. tonni• EP ettevõtetel põlevkivivaru 24 aastaks

Kontsern Eesti Põlevkivi

Kasutamisala, osakaal Tarbijad Kasulik AS Narva elektrijaamadAS Kohtla-Järve SoojusAS Sillamäe SEJViru Õlitööstus AS KütteõliT.R.Tamme Auto ImmutusõliEesti Elektrijaam Mastiksid

LahustidGaas

Ehitusmaterjalide tootmine 1 %

AS Kunda-Nordic Tsement

Tsement

Elektri- ja soojusenergia

Termiline töötlemine 18%

Energeetiline kütus 81%

Põlevkivi tarbijad

Tahkete kütuste kaevandamine 1 elaniku kohta

Tahkete kütuste kaevandamine Euroopas

Põlevkivi

UUED LIIKMESRIIGID

Solid fossil fuels production in 1999

-

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

Hard-Coal Lignite Oil shale

tonn

es

Bulgaria Czech RepublicEstonia HungaryLatvia LithuaniaPolandRomaniaSlovakiaSlovenia

Source: European IPPC Bureau, TWG workspace, Mining Waste Bref

SK

BL

PL

PL

CZ

CZ

RO

ROHU

HU

EE

SLO

.

Kaevandamine algab ISO-st

Aidu karjääri adminhoone

Integreeritud juhtimissüsteem

• ISO 14001, ISO 9001 ja OHSAS 18001 standarditele vastav juhtimissüsteem on sertifitseeritud

• juhindutakse ettevõtte keskkonna-, töötervishoiu ja kvaliteedipoliitikast

• järgitakse püstitatud eesmärke• lähtudes aspektidest ja seirest on koostatud

keskkonnategevuskavad • toimub regulaarne keskkonnaseire• tegevust kontrollivad siseaudiitorid

Keskkonnaaspektide hindamine

• Keskkonnaaspektide määratlemise kord• Keskkonnatöögrupid ettevõtetes• Keskkonnaaspektide hindamine (KA):

– KESKKONNAMÕJU TÕENÄOSUS (TN)– KESKKONNAMÕJU SUURUS (ulatus ja kestvus) (MS)– ASPEKTI KONTROLLITAVUS (AK)– ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD JA MUUD

NÕUDED (ÕN)– ÜLDSUSE HUVI ULATUS (ÜH)

• KA = TN x MS x AK + ÕN + ÜH• Max1000 = 10 x 15x 5 + 200 + 50

Keskkonnaaspektide hindamine

• Oluline keskkonnaaspekt vähemalt 200 punkti• Väga oluline aspekt 400 või enam punkti• Põlevkivi kaevandamise väga olulised

keskkonnaaspektid on internetiaadressil :• http://www.ep.ee - keskkond-

keskkonnajuhtimissüsteem

Kaubapõlevkivi 4 874 t.t

Ra 15 662 t.tPõlevkivi 4 478 t.t

Ta 241 235 t.tKP1014

KP1015

KP1016

KP1305

KP1306

Superlaava

KP3405

KP3406

KP3407

KP3106

KP3107Estonia kaevandus

1. Põlevkivi kaevandamine 2. Põhjavee väljapumpamine 3. Kaevandusvee juhtimine looduslikesse veekogudesse 4. Kaevandusvee puhastamiseks settebasseinide rajamine 5. Põlevkivi rikastamine ja rikastusjääkide puistangute rajamine 6. Mäemassi purustamine ja transport7. Võimalikud lekked naftaproduktide kasutusega seotud objektidelt 8. Elektrienergia tarbimine 9. Transpordi ja mehhanismide tööks kütuste ja määrdeainete kulutamine 10. Peatatud Sompa kaevanduse võimalikud järelmõjud

Väga olulised keskkonnaaspektid

.Narva karjäär

1. Põlevkivi kaevandamine 2. Lõhketööd 3. Pinnase ja kivimite teisaldamine, puistangute moodustamine 4. Põhjavee väljapumpamine 5. Kaevandusvee juhtimine looduslikesse veekogudesse 6. Kaevandatud ala rekultiveerimistööde kava mittetäitmine 7. Soojusenergia tarbimine 8. Elektrienergia tarbimine 9. Transpordi ja mehhanismide tööks kütuste ja määrdeainete kulutamine,

võimalikud õlilekked 10. Veekasutus teede tolmutõrjel, autode ja buldooserite pesemisel 11. Metsa raadamine, võimalikud hädaolukorrad metsa- ja turbaaladel

Väga olulised keskkonnaaspektid

Põlevkivi Raudtee

1. Võimalikud lekked naftaproduktide ja kemikaalide kasutusegaseotud objektidelt

2. Põlevkivi raudteetransport (õnnetusjuhtumid teel, õlilekked, heitmed välisõhku ja müra)

3. Lõhkeainete ja plahvatusohtlike gaaside vedu 4. Transpordi ja mehhanismide tööks kütuste ja määrdeainete kulutamine 5. Liiprite ladustamine

Väga olulised keskkonnaaspektid

Keskkonnamõjude leevendamine

• KESKKONNAUURINGUD JA SEIRE• KESKKONNALOAD • MÄETÖÖDE KAVANDAMINE• EELARVETE KOOSTAMINE• KESKKONNATEGEVUSKAVA• KESKKONNATEADLIKKUSE JA

TÖÖKULTUURI EDENDAMISE KAVA• PROJEKTID

Keskkonnategevuskava 2007 – 2009 aastateks olulisemad meetmed

• Mäetööde arengukavade koostamisel arvestatakse maapealse situatsioooniga (asumid, kaitsealad, kommunikatsioonid, jmt.) ning planeeringutega

• Keskkonnasäästliku ja optimaalse energiatarvidusega tehnoloogia ja seadmete (BAT) valik

• Elektrienergia kokkuhoid• Kaevandusvee puhastamine• Aheraine ja killustiku kasutamine ehituses• Lõhketööde optimiseerimine

Keskkonnategevuskava 2007 – 2009 aastateks olulisemad meetmed

• Joogiveeta jäänud piirkondades veetrasside rajamine

• Kaevandamisega mõjutatud maa-alade korrastamine

• Kaevandamise mõju kaitsealadele vältimine• Tulekahjude ärahoidmine, tulekustutuseks

veevõtukohtade rajamine• Müra ja tolmu leviku tõkestamine• Transpordi logistika arendamine• Pinnase ja põhjavee saastamise vältimine

• Hetkeolukorra analüüs• Eesmärgid:• Varustada Eestit põlevkivienergiaga ja

kindlustada Eestile energeetiline sõltumatus• Põlevkivi tootmise ja kasutamise effektiivsuse

tõstmine• Põlevkivi tootmise ja kasutamise

keskkonnamõju vähendamine

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2007 - 2015

http://www.envir.ee

• Olulisemad meetmed:• Riigi huvi määratlemine• Õiguslikud regulatsioonid• Põlevkivi jätkusuutlikkuse tagamine• Avalikkuse informeerimine ja konsensuse saavutamine

kaevandamise mahu osas• Rakendusuuringute intensiivistamine• Kaevandamismahu optimeerimine• Elektri ja õli ekspordi piiramine• Hinna kujundamise põhimõtete ülevaatamine• Keskkonnakaitse erimeetmete rakendamine• Kaevandatud alade taaskasutuselevõtu optimeerimine• Kaevandamise sotsiaal- ja demograafilise mõju vähendamine• Ökoloogilise maksureformi elluviimine

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2007 - 2015

http://www.envir.ee

• Oodatav tulem:• Kaevandamise piiriks 20 miljonit tonni aastas• Maavaravarude “broneerimise” vältimine

Jääkvarude kasutamine• Kaevandamislubade andmine ettevõtetele, kes

rakendab keskkonnahoidlikumat tehnoloogiat• Teadusuuringud põlevkivi töötlemisseadmete

arendamiseks• Kaevandatud alade kasutusele võtul parim

praktika• Alternatiivsete energiaallikate valik

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2007 - 2015

http://www.envir.ee

Pidev seire võimaldab rakendada ennetavaid meetmeid

Põhja- japinnaveeseire

Põlevkivi-kombain Narva karjääris vähendab põlevkivi kadusid

Kaod

12%

~5 %

Hoogne ehitustegevus nõuab üha enam killustikku

Killustiku laadimineAidu karjääris

Pinnase ja põhjavee reostuse vältimine

Ahtme jaam

Võimalike õlileketekogumiseks onraudteevedurite seisuplatsidele paigaldatud spetsiaalsed matid

Kaevandusvesi puhastatakse suurtes settebasseinides

Settebasseinid Narva karjääris

Talud saavad hea joogivee

Peagi kasvab kaevandatud alal mets

Metsaistutus Narva karjääris

Uus maastik on atraktiivne

Aidu karjääri mäed

Kas tulevane rekreatsiooniala?

“Järv” Aidu karjääri ja Kohtla kaevanduse piiril

Selles paksus metsas elavad ka karud ja hundid

Põllumaad on taastatud 169 ha

Kevadised põllud Aidu karjääris

Karjäärialade sihipärane korrastustöö ja metsastamine algas Kohtla karjääris 1960. aastal

Peale “mägede” ei reeda midagi, et siin on põlevkivi kaevandatud

Tööstusmaastik on osutunud sobivaks kobrastele ...

Viru kaevanduse hiiva settetiiki tuli noor kobras

... ja kakkudele

Mäetehnika territooriumilelutsevad kakud

Metsastatud karjäärialad on sobivad kaitsealustele liikidele

Kalakotkas“Maria” Narvakarjääris, seljas satelliit-jälgimisseade

Narva kalakotkad mõjutavad Aafrika keskkonda

www.kotkas.ee

Kaevandusvett kasutatakse puhkemaastiku rajamisel ja kalakasvatuseks

Estonia kaevanduse vesi

Kunagistel karjäärialadel on järved

Ilusjärv Narvakarjääris

Oma silm on kuningas!

Narva karjääris on rajatud vaatetorn

Karjäärialadel on ka sellist maastikku, mis sobib sõdurite lahingtegevuse väljaõppeks

Õppused Narva karjääris

Viru Vangla ehitamisel tekkinud probleemides süüdistatakse alusetult kaevandajaid

Tammiku-Kose allikas

Töötajate keskkonnateadlikkuse tõstmine

Eesti Põlevkivi Keskkonnapäev 2006 Aidusteemal Uued kaevandused – uued võimalused

Aitäh!

www.ep.ee kalmer.sokman@ep.ee