www.postimees.ee

LAUPÄEV, 6. SEPTEMBER 2014 • NR 207 (7198) • HIND 2 € • TIRAAŽ 55 799 • 201 000 LUGEJAT • 64 LEHEKÜLGE

Arteris veel:Naljakad saatejuhivahetused

New York, New York

GRETE LÕBU:Õnneks

elu üllatab.

Va

ata

uu

en

en

ud

Il

ma

jaa

ma

AKs veel: Jacques Rupnik, Marek Tamm, Peeter Langovits, Jaan Lahe, Käsu Hans,

Jaak Aaviksoo, Ott Kilusk, Janar Ala, Juurikas

ISURID JA VADJALASED

KADUVAD RAHVAD

RÖÖV PIIRILFSB väidab, et kaitsepolitsei ametnik peeti kinni Venemaa territooriumil, kuid kapo teatel juhtus see Eesti poolel.

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 4

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Vastutav väljaandja Mart LuikPeatoimetaja Merit KopliPeatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online)Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht)Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Reklaam ja kuulutused reklaam@pos timees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301Tartus 739 0390, faks 739 0387

Kuulutuste vastuvõttTallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisa des avaldatud artiklid (sh päevakaja lisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Posti mees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256Majandus Kadri Hansalu, majandus@posti mees.ee, 666 2164Arvamus Neeme Korv, arvamus@posti mees.ee, 666 2264Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@posti mees.ee, 666 2252Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.eeTellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS PostimeesNõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

KÕVA SÕNAJulgeoleku küsimus ei ole enam küsimus number üks, sest ta ei ole enam pelgalt küsimus. Tal on nüüd ka vastus.Saatejuht Mihkel Raud USA presidendi Barack Obama Tallinna-kõnest, PM 5.09

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

ID 4b5066 g CO2

LK 4

urm

as

nem

valt

s

ne, mille täitmisega on meie vastavad struktuurid hõivatud kuni lahenduse saabumiseni.

Kapo teatel on juhtunut uuritud sündmuspaigal olevate jälgede põhjal, mis näitavad Venemaalt Eesti poolele saabumist, rüselust ning tagasi Vene-maale minekut. Julgustav on tõik, et sündmuskohal ei viidanud miski tuli-relva kasutamisele, seal polnud vere-jälgi.

Hirmul on tänases maailmas suu-red silmad. Seostada toimunut otseselt praeguse pingelise rahvusvahelise olu-korraga, Ukraina sõjaga, NATO tipp-kohtumisega vms oleks spekulatiivne ja enneaegne. Asjad võivad olla ka liht-samad, ent Eesti jõupingutused tuleb igal juhul suunata sellele, et juhtumis selgus luua ja teenistusülesandeid täit-nud riigiametnik Kohver saaks Vene-maalt koju naasta.

esti kaitsepo-litsei ametni-ku röövimine relva ähvardu-

sel, kasutades suitsu tekitavat lõhke-paketti ja segades sidevahendeid, ning tema toimetamine Eesti territooriu-milt üle piiri Venemaale on kindlasti hämmastav juhtum, milletaolist meie uuemast ajaloost meenutada polegi.

Kapo ja Vene eriteenistuste vastas-seisust nii Eesti kui ka Vene pinnal on ju paljutki meelde tuletada, ent mit-te vägisi kellegi Eestist Venemaale vii-mist. Selliseid asju teame olevat juh-tunud pigem enne Teist maailmasõ-da, kui naabrite juurde toimetati Eesti kalureid ning 1938. aastal tapeti Peipsi järvel mitu Eesti piirivalvurit.

Eilse sündmuse kohta on avalda-tud liiga vähe tõsikindlaid fakte, et te-ha põhjapanevaid järeldusi. Kapo pea-direktori Arnold Sinisalu avaldus pres-sikonverentsil, et julgeolekuasutus kä-sitleb toimunut esialgu tavakuriteo-na ega näe selle taga poliitilisi mo-tiive, viitasid võimalusele, et süüdla-

sed võiks olla ka lihtsalt kriminaa-lid. Ei läinud aga mööda paari tundi-gi, kui Vene massimeedias ilmusid tea-ted, et Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) on «Pihkva oblastis» kinni võt-nud Eesti kaitsepolitsei ametniku, kel-le nimi on Eston Kohver.

Kapo juhi Arnold Sinisalu sõ-nad, et ametniku tegevus piiril seos-tus piiriülese piiri-tollikorruptsiooni-ga, olid ilmselt öeldud ka välistamaks kuulujutte, et juhtum on seotud rii-kidevahelise luuramisega. Täpselt se-da viimast asuski aga otsemaid avali-kult väitma FSB. Venelased teatasid, et eestlaselt võetud ära püstol padru-nitega, 5000 eurot ja «luureülesande iseloomuga materjalid».

Igal juhul võtab Eesti riik reede hommikul Meremäe vallas Miikse ja Kiislova küla lähedal toimunut vä-ga tõsiselt. Välisministeerium kutsus juhtumi asjus välja Venemaa suursaa-diku Eestis Juri Merzljakovi ning pa-lus Venemaa kaasabi juhtunu lahen-damiseks. Asjakohaseid avaldusi te-gid president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Taavi Rõivas. Staažika ja autasustatud Eesti riigiametniku Es-ton Kohveri kodumaale tagasitoomi-ne on kahtluseta esmatähtis ülesan-

JUHTMÕTESeostada toimunut otseselt praeguse pingelise rahvusvahelise olukorraga, Ukraina sõjaga, NATO tippkohtumisega vms oleks spekulatiivne ja enneaegne.

A S U T A T U D 1 8 5 7

tõnis oja

Ootamatu inimrööv piirilNafta hinna utoopiaSeoses sanktsioonidega Venemaa vastu on hakatud rääkima võimalusest, et naftariigid võiksid omavahel kokku leppida ning pakku-mise suurendamise kaudu nafta hinna alla lüüa. Venemaa eelarve täitmine sõltub peami-selt nafta ja gaasi hinnast ning kütusetoorai-nete odavnemine paneks riigi raskesse seisu.

Reutersi andmetel arvestab Venemaa, et eelarve on tasakaalus, kui nafta keskmi-ne hind on 114 dollarit barrel. Siin pole tegu Brenti nafta hinnaga, mida loetakse maail-maturuhinnaks, vaid Venemaa võtab aluseks Uurali nafta hinna, mille hind on enamasti mõni dollar Brenti naftast madalam.

Tegemist on aga teostamatu plaaniga. Ma ei hakka siin rääkimagi Vene-vastase naf-takoalitsiooni loomise poliitilisest utoopili-susest, sest kas keegi suudaks ette kujuta-da USA koalitsiooni Iraani, Liibüa, Venetsuee-la või mõne muu Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriigiga? Suure-matest naftatootjatest on demokraatlikud rii-gid, kellele Ukraina-Vene konflikt korda lä-heb, vaid USA, Norra, Kanada ja Mehhiko.

Nafta hinna allalöömine pole võimalik ka tehniliselt. Hinda ei kujunda mitte üks-nes füüsilise tooraine nõudmine ja pakku-mine. Globaalne naftaturg on mitmekihiline ning füüsiline nafta moodustab sellest vaid väikese osa. Suurem osa turust on finants-turg, kus ei liigu mitte nafta ise, vaid raha – ning see raha on finantsvõimendusega. Kui Saudi Araabiast liigub naftatanker Ameeri-ka Ühendriikidesse, võib sel olev nafta enne sihtkohta jõudmist mitu korda omanikku va-hetada.

Nafta hind kujuneb kahel tulevikutehin-gute börsil, mille tehingute igapäevane väär-tus ületab päevast naftatoodangut (tarbimist) kümneid kordi. Omanikku vahetab seal raha, reaalset naftat ei liigu ühelt omanikult teise-le tilkagi. Sealjuures kujuneb nafta hind vas-tavalt investorite nägemusele tulevikust, mit-te aga reaalsele pakkumisele ja nõudlusele. Nafta hinna alandamiseks poleks vaja kokku-lepet mitte tootjate, vaid investorite ja speku-lantide vahel.

Ka OPEC, kellest räägitakse kui naftakar-tellist, kes justkui kehtestavat nafta hinda, ei suuda tegelikult seda mõjutada. OPEC püüab seda teha tootmiskvootide abil, kuid vähe-malt sest ajast, mil naftaga hakati kauplema börsidel, pole ta oma eesmärki saavutanud.

Sajandivahetusel kerkis nafta hind 15 kuu-ga 10 dollarilt 30 dollarile barrel ning kuna kardeti, et hinnašokk võib tarbimist vähen-dada, üritas OPEC seda hoida hinnakorido-ris 20–25 dollarit barrel. Vaatamata tootmise kasvule läks hind sellest koridorist läbi nagu rakett ning peatus alles 2008. aasta suvel 147 dollaril. OPEC on suutnud nafta hinda mõju-tada vaid ühel korral, 1973. aasta oktoobris, mil kuulutati välja embargo. See lõppes aga tulemusega, et kartelli mõju naftaturule hoo-pis vähenes.

PÄEVA KOMMVenemaa eelarve täitmine

sõltub peamiselt nafta ja gaasi hinnast ning kütusetoorainete

odavnemine paneks meie naaberriigi raskesse seisu.

E

«Tulewiku naesterahwas».

«The Forum» toob pikema

artikli Ellen Key üle ja

awaldab ühtlasi ka seni

weel tundmata kirjatöö ni-

metatud Rootsi naiskirjani-

ku sulest, milles «tulewiku

naesterahwast» kirjelda-

takse. «Ta on kaine ja wii-

sakas,» seletatakse kirja-

töös, «mitte sellepärast, et

ta külm, waid sellepärast,

et tema soontes kuum we-

ri tuksub. Temal on palju

sõpru, sellepärast et ta

tundlik on. Tema on uhke ja

sellepärast ausameelne ja

truu. Ta nõuab suurt ar-

mastust, sellepärast et see

armastus, mis ta ise annab,

weel suurem on. Tema sel-

gitatud idealismus teeb

erotilise problemi lõpuliku

seletuse ikka raskemaks,

kui mitte täiesti wõima-

tuks. Teisest küljest on tal

aga wõimalik palju sü-

gawamat, rikkamat ja

kestwamat õnne luua ja ise

maitsta, kui see, mis täna

eksikombel «õnneks» ni-

metatakse. Mitmed iseloo-

mulikud uueaja naeste-

rahwa ja ema tundemärgid

saawad tulewiku naeste-

rahwal puuduma. Tema

jääb aga ikkagi armastatud

naeseks ja ainult sel teel

saab ta emaks. Õnne elus

luua, saab tema usuline pa-

leus olema. Tema tunneb

kehalikka ja hingelikka

terwise ja õnne tingimisi ja

on sellepärast oma laste

isa walikus wäga et-

tewaatlik.» 6.09.1912

Postimees 1912. aastal

Eesti ja Vene julgeolekuasutused andsid vahejuhtumist vastandlikke teateid

M itte kunagi varem ajaloos pole ükski välismaine riigipea kõnetanud Ees-ti rahvast ja tema kõrval teisigi Balti

rahvaid selliselt, nagu tegi seda Tallin-nas 3. septembril 2014 Barack Obama. Ja et seda peeti igas mõttes maailma võim-saima riigi, Ameerika Ühendriikide ni-mel, siis annab see kõne põhisõnumile – Eesti, Läti, Leedu ei jää täna ega tu-levikus enam üksi oma saatusega! – te-gevteolise tagatise. Kui piiblit parafra-seerida, siis oli see sõna, millel on mää-ratud saama lihaks, kui hetk peaks koit-ma. Mis ei vabasta muidugi meid sellest, et peame ise lakkamatult väärima oma vabadust ja iseseisvust.

On igasuguseid kõnesid, alates sün-nipäeva- ja matusekõnedest, lõpetades süüdistus- või kaitsekõnedega kohtus. Kõigis neis võib olla retoorilist võlu. See-sugust võlu oli ka Obama kõnes, aga see ei olnud ilu pärast, vaid teenis si-su. Kõneloogika, eri osade proportsioo-nid, argumendid ja kõnekujundid, kuu-lajate kaasamise ja tähelepanu hoidmi-se võttestik – kõik see oli kunstis tun-tud kuldse lõikena paigas. Kui siia lisada Obama isiklik sarm ning see, et teksti-na oli kõne küpsenud ilmselt nõunike ja presidendi kõnede kirjutaja Ben Rhode-si äärmiselt täpses rätsepatöös, olid kõik tingimused selle veenvuseks täidetud.

Žanriliselt oli Obama kõne gradatiiv-ne pöördumine. Seda on muidugi iga kõ-ne, mistõttu ma kasutangi siin täiendit «gradatiivne». See on üksikult üldisele, lähimast ringist kaugemale ja kõrgema-le suundumist järgiv ülesehitusprintsiip.

Kõne algas isikliku pöördumisega saalis viibiva tudengi Oskar Poola poo-le, kes ju sümboliseerib Eesti tulevik-ku. Sest tulevik ongi noorte päralt. Sealt edasi järgnes Oskari isa ja hallinevate juustega kõnelejat ennast esindav põlv-kond. Et seejärel pöörduda kogu Eesti rahva ja teiste Balti rahvaste poole lä-bi nende katsumusterohke ajaloo, kin-

nitamaks: teie suurus on selles, et ole-te truuks jäänud vabaduse ideaalile. Vabadusest kui paroolist saab kestev tegelikkus, kui hoitakse ühte, kuulu-des liitu, mis peale ideaalide omab ka jõudu. Ja sellest omakorda kasvas väl-ja pöördumine Venemaa võimueliidi poole, kes «ohjeldamatus natsionalis-mis» on ette võtmas ajaloo tagasikäi-vitust, pelgamata ohvriks tuua oma-enda rahvast. Ja lõppeks oli see No-beli rahupreemia laureaadi pöördumi-ne maailma poole, kus ei tohiks kadu-da «väärikus, õiglus ja demokraatia».

Nii nagu Oskar on tuleviku-Eesti sümboolne esindaja, on kõne sümbol-tähistajad ka Heinz Valgu «ükskord me võidame niikuinii» – laulva revolutsioo-ni moto ja tuleviku-usu kinnitus – ning fraas Marie Underi luulest, rõhutamaks kujundlikult NATO ja USA valmisole-kut tulla Eestile appi. Kõne terviktä-hendusele osutavaks võtmekohaks, mida retoorikas nimetatakse locus communis’eks ja mis tõepoolest pani kuulajail sipelgad üle selja jooksma, oli kinnitus, et «Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on just niisama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine».

Aga kõne päris lõpus, kus tõde-takse, et «senikaua kui vabad rahvad võtavad kokku oma

enesekindluse, julguse ja tahte kaits-ta hinnatud väärtusi, on vabadus alati tugevam ning meie ideed jäävad pea-le – tulgu, mis tuleb», sähvatas mulle äkki pähe Mikk Mikiveri südamesse lõikav tõotus loomeliitude ühispleenu-milt 2. aprillil 1988: «Mina ei saa ära minna. Mitte kuhugi. Mitte kunagi. Selle maa ja rahva probleemid on mi-nu probleemid, nende eest kuhugi ära ei jookse. Nii tunnete kindlasti teie-gi. Siia me kuulume. Tulgu või surm.»

Nüüd tuleb võimsa riigi mõjuvõim-saim mees ja kinnitab peaaegu seda-sama – et oleme ühes oma muredes ja lootustes. rein veidemann

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

Draghi tegutseb jälle

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi (67), hüüdnimega Super Ma-

rio, tegutseb taas enesekind-lalt, pakkudes kommertspan-kadele olematu intressiga lae-nu, samas karistades neid hoiustamise eest negatiivse intressiga, aga ostes neilt kom-mertsväärtpabereid. Tegemist on julge sammuga, mille poolt ei olnud kaugeltki kõik kesk-panga nõukogu liikmed. Mõ-ned pidasid sammu liiga en-natlikuks, mõned liiga tagasi-hoidlikuks.

Eeldatavasti ostab kesk-pank väärtpabereid umbes poole triljoni euro eest või vei-di rohkem, kuid arvatakse, et eurotsooni majanduse turgu-tamiseks tuleks kulutada mi-tu triljonit.

Üks kommentaatoritest soovitas nimetada peatselt al-gavat varade ostmise program-mi poolikuks rahatrükiks, sest see ei hõlma riiklikke võlakirju. Võib arvata, et pärisrahatrükk ehk suuremahuline riiklike võ-lakirjade ostmine on veel ees.tõnis oja

foto

: ap/

sca

npi

x

Tankidega või ilma?

Kuuldavasti pannud venemeelne Küprose esindaja nädal taga-

si liidunõukogul Brüsselis ELi kolleegidele ette kutsuda ko-hale Vladimir Putin. «Tanki-dega või ilma?» küsinud Poola peaminister Donald Tusk (57).

On julgustav mõelda, et sealsamas ülemkogul domi-neeris kaine mõistus: mitte ainult ei jäänud Putin kutsu-mata, vaid Tusk otsustati va-lida järgmiseks ülemkogu ees-istujaks. Julgustavalt kõlavad ka allikad, kes ütlevad, et lood

tema võõrkeeleoskusega pole nii hullud, kui räägitakse. Väi-detavalt kuulunud inglise keel Tuski oskuste hulka 2008. aas-tani. Siis aga rääkinud ta seda ühel pressikonverentsil koos Condoleezza Rice’iga ja min-gi seltskond eesotsas kadunud president Lech Kaczyńskiga hakanud tema aktsendi üle naerma. Loodetavasti taasta-vad nii tunnustus ELi kollee-gidelt kui ka eraõpetaja Tuski enesekindluse selleski küsimu-ses juba 1. novembriks.evelyn kaldoja

foto

: ap/

sca

npi

x

Kohtumine võluriga

Eesti jalgpallikoondis sai neljapäeva õhtul tunda võluri kätt. Kahe Eesti-

le löödud väravaga Rootsi kõi-gi aegade suurimaks väravakü-tiks kerkinud Zlatan Ibrahimo-vic (32) demonstreeris pärast teist tabamust Eesti koondise väravasse mängusärgi all var-jul olnud kehakatet, mille rin-nal olid tänusõnad publikule, seljal aga ühemõtteline sõnum: minu lagi pole veel käes. Ene-sekindel? Kahtlemata. Ülbe? Ehk sedagi.

Ent kui tänapäeva jalgpal-

limaailmas on kellelgi üldse õi-gust näidata välja ülimat usku enese ülimusse, on see Ibrahi-movic. Tõsi, Cristiano Ronal-do ja Lionel Messi võivad ob-jektiivselt olla temast paremad jalgpallurid.

Kuid kumbki neist pole oma rahva ebajumal. Zlatan on, ja teab seda ka ise ütlema-ta hästi. Samas ei jäta tõrjutud poisikesest iidoli staatusesse tõusnud mees iial välja näita-mata, kui kõrgelt ta rootslaste armastust hindab.kristjan jaak kangur

foto

: afp

/sca

npi

x

RETOORIKA VÕLU. Võimsa riigi mõjuvõimsama mehe kinnitus, et oleme ühes oma muredes ja lootustes.

Sajandi kõnetegu

a mehe es.

4 || EESTI || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

17puhul peatasid tööinspektsiooni ametnikud eile üle-eestilise ehituse sihtkontrolli käigus rikkumiste tõttu töö.

Venemaa Föde-raalne Julge-olekuteenistus (FSB) võttis eile hommikul kell 9 Luhamaa pii-

ripunkti läheduses kinni staaži-ka kaitsepolitseiametniku Eston Kohvri, kes kaitsepolitsei sõnul tegeles parajasti teabehankeope-ratsiooniga seoses piiriülese sa-lakaubaveo ja korruptsiooniga.

«Hommikul kella 9 ajal võt-sid seni tuvastamata Venemaalt Eesti territooriumile liikunud isikud kinni kaitsepolitseiamet-niku. Nad ähvardasid relvaga ja kasutasid vägivalda,» ütles kaitsepolitseiameti peadirek-tor Arnold Sinisalu pressikon-verentsil enne FSB teadet va-hejuhtumi kohta.

Enne inimröövi segas Vene-maa operatiivraadiosidet ja ka-sutas suitsugranaati. «Fiksee-riti, et piiril on rüseluse mär-gid. On näha, et Vene poolelt tulevad Eesti poolele jalajäljed, toimus rüselus ja mindi taga-si. Meil pole indikatsioone, et oleks toimunud tulevahetus, ning verd sündmuskohal po-le,» rääkis Sinisalu.

Eile õhtupoolikul toimunud pressikonverentsil ütles kaitse-politsei, et käsitleb intsidenti tavakuriteona ega näe selle ta-ga poliitilist motivatsiooni.

Natuke aega pärast pressi-konverentsi teatas FSB, et pidas Pihkva oblastis operatsiooni käigus kinni Eesti kaitsepolit-sei töötaja. Vene julgeolekutee-nistuse teatel võeti kaitsepolit-sei töötajalt ära Tauruse püstol, 5000 eurot, varjatud audiosal-vestamise eriseadmed ja eriva-hendid, mida kasutatakse luu-reülesannete täitmisel.

Kapo eitas FSB väidet, na-gu oleks Kohver kinni võetud Venemaa territooriumil. «Kait-sepolitsei ametnik võeti kin-ni Eesti territooriumil ja viidi siit vägisi Venemaale,» rõhutas ameti pressiesindaja.

Küsimusele, kas FSB teate järel muudetakse ka kriminaal-menetluse aluseid, vastas kait-sepolitsei pressiesindaja, et see, kas või millal paragrahvid muu-tuvad, alles selgub. «Praegu ko-gume infot. Kriminaalmenetlu-se aluseks olevad paragrahvid võivad uue info teatavaks saa-des muutuda, aga praegu rää-gime teabest, mida on avalda-tud Venemaa meedias. Lähe-me sammhaaval edasi,» lisas ta.

Võrumaal Meremäe vallas Miikse küla lähedal kinni võe-tud kapo töötaja Eston Kohver

on sündinud 1971. aastal ning 2010 aastal andis president Too-mas Hendrik Ilves talle Kotka-risti V klassi teenetemärgi.

Välisministeerium kutsus Luhamaa piiripunkti lähistel toimunuga seoses välja Vene-maa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi. «See on väga häi-riv juhtum. Ootame Venemaalt igakülgset abi ja koostööd sel-le juhtumi lahendamisel ning Eesti kodaniku Eestisse tagasi jõudmisel,» lausus välisminis-ter Urmas Paet.

Leedu välisminister Li-nas Linkevičius nimetas Eesti kaitsepolitseiametniku röövi-mist ülbeks provokatsiooniks ja meenutas Balti riikidele va-jadust olla valvel.

Endine kaitseminister ja praegune riigikogu liige Urmas Reinsalu (IRL) kinnitas, et va-baduse võtmine kaitsepolitsei-ametnikult ei ole tavaline kri-minaalkuritegu, vaid rünnak kogu Eesti riigi vastu ehk ter-rorikuritegu.

«Kaitsepolitsei esmane in-formatsioon oli adekvaatne – öeldi, et tegemist on kuriteoga. Pärast FSB avaldust on jätku-valt tegemist Eesti pinnal toi-me pandud kuriteoga, nagu üt-

Elron soovib piletihinda tõstaElron esitas majandusministeeriumile soovi tõsta piletihindu seoses tihendatud sõiduplaani ja kasutuses olevate rongide arvu kasvuga. Rei-sirongifirma ettepanekul kallineks ühest tsoo-nist teise sõit praeguselt 1,60 eurolt 1,80 eurole. Viiendasse tsooni sõitmise hinda soovib Elron tõsta 4 eurole, praegu tuleb selle eest maksta 3,70. Ka avaldab rongifirma soovi tsoneerimata peatuste puhul rakendada kõrgeimat, 0,065-eu-rost sõidukilomeetri tariifi. tarbija24.ee

Teder: Tallinna eralasteaiakord eirab laste huveÕiguskantsler Indrek Teder (pildil) saatis Tallinna linna-peale Edgar Savisaarele mär-gukirja, milles juhtis tähelepa-nu sellele, et Tallinna eralaste-aedade toetamise kord ei arvesta laste huvidega. Pealinnas hakkas suvel kehti-ma kord, et lapsed, kellele munitsipaallaste-aias kohta ei ole ja kes seetõttu käivad eralas-teaias, peavad linna lasteaiakoha vabanedes lasteaeda vahetama. tallinncity.ee

Kohus mõistis kõik bordelliäris osalenud süüdiHarju maakohus mõis-

tis süüdi 17 nn Pirita

bordelliäri kriminaalas-

jas süüdistatavat, kel-

lest 15 olid taksojuhid.

Kohus mõistis kõik

kohtualused süüdi ku-

peldamises ja 12 ka

kuritegelikku ühen-

dusse kuulumises.

tallinncity.ee

Veepolitsei päästis uppuvast paadist viis inimestNeljapäeva õhtul sai

Tallinna kordoni mere-

valveteenistuse välja-

kutse, et Tallinna lahel

on uppumas mootor-

paat, pardal viis ini-

mest. Kõik päästetud

inimesed olid terved,

kaater pukseeriti Mii-

duranna sadamasse.

tallinncity.ee

Õnnetus Kurna silla konstruktsioone ei vigastanud Esialgsel hinnangul ei vigastanud neljapäe-va öösel Kurna silla all juhtunud liiklusõnne-tus ehitise betoonkonstruktsioone. «Esmane vaatlus näitas, et valatud betoonosa ehk silla sambad ei ole kahjustada saanud,» ütles ASi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ehitusdivisjoni juht Lauri Matteus. BNS

Maire Aunaste läheb IRLi ridades poliitikasseSaatejuht Maire Aunaste (pil-dil) teatas eile ETV saates «Ringvaade», et loobub sel-le aasta lõpus teletööst ning läheb poliitikasse, ühinedes Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL). Äratundmisele, et nüüd on õige aeg ametit vahetada, jõudis ta tänavu ke-vadel. Aunaste kavatseb kandideerida ka ke-vadistel riigikogu valimistel. postimees.ee

Eile algas terve nädalavahetuse kestev Estonia teat-rilaat, mis juhatab sisse rahvusooperi 109. hooaja. Eil-ne päev oli pühendatud balletile, täna on ooperipäev ning pühapäeval on traditsiooniline laadapäev. Lisaks soodsatele piletitele saab kõigil laadapäevadel osta ka näiteks teatrikostüüme. PM foto: sander ilvest

Estonia peab teatrilaata

toomas randloreporter

RÖÖV PIIRIL. Kaitsepolitsei teatel tulid relvastatud isikud üle Vene piiri Eestisse ja viisid vägivalda kasutades Eston Kohvri endaga kaasa. Venemaa väitel võeti kaitsepolitseinik kinni aga Pihkva oblastis.

Vene FSB võttis Võrumaal kinni kapo ametniku

Vene julgeolekuteenistuse teatel võeti kapo töötajalt ära

Tauruse püstol, 5000 eurot, varjatud audiosalvestamise

eriseadmed ja luureerivahendid.

2010. aastal sai Eston Kohver (paremal) president Toomas Hendrik Ilveselt kõrge riikliku autasu. foto: presidendi kantselei

Eilsel pressikonverentsil kinnitas kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu (keskel), et juhtumit käistletakse kuriteona. foto: sander ilvest

Koht Eesti-Venemaa piiri lähistel Miikse küla juures, kus kaitsepolitsei andmetel toimus rüselus, mille järel viidi kaitsepo-litseiametnik Eston Kohver üle piiri Venemaale. foto: margus ansu

lesid prokuratuuri ja kaitsepo-litsei esindajad. Sellest lähtuvalt on see kvalifitseeritav Eesti Va-bariigi karistusseadustiku järgi. Eesti Vabariigi karistusseadusti-kus on aga paragrahv, mis kõne-leb terrorikuritegudest,» rääkis Reinsalu, kelle sõnul tuleb kait-sepolitseiniku röövimist nime-tada just terrorikuriteoks.

KOMMENTAAR

raivo aegendine kaitsepolitsei peadirektor

Kui Eesti Vaba-

riigi territooriu-

milt viiakse il-

ma vastavate

sanktsioonide-

ta ära riigi-

ametnik, on

see väga ränk

kuritegu teise

riigi eriteenis-

tuse poolt. See

on ennekuul-

matu, ja mis on

veel ennekuul-

matum, on see,

et tavaliselt

FSB endale se-

da vastutust ei

võta. Seekord

nad on võtnud

ja seda dekla-

reerinud.

Kood avab video

kaitsepolitsei

pressi-

konverentsist

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

WW

W.M

AJA

ND

US2

4.EE

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh15

12

9

6

3

0X 2013 II 2014 IV 2014 VI 2014 VIII 2014XII 2013

3,47▼

-8,79%

BÖRSAktsia Hind Muutus Arco Vara 1,030 1,98Baltika 0,495 4,43 Ekspress Grupp 1,090 0,00 Harju Elekter 2,630 -0,76 Merko Ehitus 7,110 -0,14 Nordecon 1,020 2,51 Olympic Group 1,930 0,52Premia Foods 0,650 0,62 Silvano Fashion 1,710 0,59Skano Group 1,090 9,00Tallink Grupp 0,666 -6,20Tln Kaubamaja 5,070 1,81Tallinna Vesi 12,80 -0,78 Järvevana 0,832 0,61 Pro Kapital Grupp 2,530 4,55Trigon Property 0,446 -7,85

EURO5.09 Kurss MuutusAustraalia dollar 1,382 -0,73 Hiina jüaan 7,951 -0,48 Jaapani jeen 136,270 -0,45 Kanada dollar 1,408 -0,53 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,137 0,24 Poola zlott 4,193 0,19 Rootsi kroon 9,181 0,27 Rumeenia leu 4,402 0,02 Šveitsi frank 1,206 0,07 Suurbritannia nael 0,794 0,17 Taani kroon 7,445 -0,02 Tšehhi kroon 27,596 -0,24 Ungari forint 314,160 0,55 USA dollar 1,294 -0,51 Venemaa rubla 47,834 -0,77

bns

OMX TALLINN

800

600

1000

X 2013 XII 2013 II 2014 IV 2014 VI 2014 VIII 2014

769,77▼

-1,06%

Väinamere saarte parvlaevahange kukkus läbi Tallinna Sadama tütarettevõtja TS Laevad OÜ hankel parvlaevade hankimiseks saarte ja mandri vahelise laevaliikluse korraldamiseks osalejad pakkumisi ei teinud. TS Laevad alus-tab järgmise sammuna parvlaevade soetami-seks otsekõnelusi tehaste ja laevaomanikega, teatas Tallinna Sadam.

«Laevaomanikelt ja -tehastelt saadud info põhjal on laevanduses taoline hankemenetlus üsna erandlik, selle asemel on levinud tava pi-dada otseläbirääkimisi,» lausus Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil. «Samuti pole tavaks ühispakkumiste esitamine.»

Allan Kiili sõnul on nii laevaomanikud kui ka laevatehased avaldanud hankemenetluse käigus valmisolekut asuda laevade tarnimi-seks otsekõnelustesse. majandus24.ee

S amal ajal kui soom-lasel on tauko – kohvipaus –, mää-rivad Eesti proua-de usinad käed te-ma leivale võid.

«Võileibade tegemine – see on teadus,» ütleb Lunden Foo-di juhatuse liige Ülo Rekkaro.

Eesti inimeste töökus ja ma-dalad palgad mõjusid kaalukee-lena, et Jalostaja kaubamärgi all konserve tootev Soome pe-refirma tõi käsitöörohke võilei-vatootmise seitse aastat tagasi Tallinna külje alla Loole.

Nüüd ollakse põhjanaabrite juures suurim nn täiteleibade pakkuja. Soome juhtiva võilei-vatootja positsiooni hoiab Lun-den koos Turus asuva emafir-ma OY Lunden AB toodanguga.

Lasnamäe, Maardu ja Jõe-lähtme naised sõidavad igal hommikul heal meelel firma tööliste bussiga kuue kraadini jahutatud tootmisruumides-se, et 500–600-eurose kuupal-ga eest panna kokku isegi kuni seitsmest komponendist koos-nevaid võileibasid.

«Ma tõstaksin hea meelega töötajate palkasid senisest kii-remini, kuid pean arvestama, kas turg selle alla neelab,» rää-gib Rekkaro. «Ei taha olla ette-võttele selline juht, kes täna teeb töötajatele head nägu, aga hom-me paneb uksed kinni, sest ei ole kulude kasvuga toime tulnud.»

Selleks et töötajate tujul mitte langeda lasta, tõstis Lun-den Food palkasid just siis, kui kõik teised töötasu kärpisid – viimase kriisi ajal.

Võileivameistrid said ette-võtte tehtud žestist õigesti aru: nad on valmis töötama kella vaatamata, kui kiired tellimused nõuavad viivitamata täitmist. Selline paindlikkus muudabki Eesti töölise meeldivaks part-neriks igale investorile, kes on oma kodumaal harjunud selle-ga, et kui kell kukub, nõjatatak-se kohe ka labidas seina najale.

20  000 võileiba ja 12  000 kapsarulli pakivad Lundeni val-getes kitlites töötajad iga päev Talleggi kunagises tootmishoo-nes pruunidesse pappkarpides-se. Soome tööinimene haarab eestlaste kokku pandud võilei-va lähedasest kaubanduskesku-sest, et kustutada nälga või täi-ta põhjanaabrite juures nii ar-mastatud rohkeid kohvipause. Lunden Food ekspordib 75 prot-senti oma toodangust, ülejäänu müüakse maha Statoili teenin-dusjaamades, kaubandusketti-des, aga ka Tallinki laevadel.

Üllatuslikult kasutab Lun-den Food peamiselt Inglismaalt ja Soomest imporditud leiba. «Soomlased eelistavad kodu-maist toodet ning meie ei saa kuidagi öelda, et meie võileivad on Soomes valmistatud. Kuid me saame kinnitada, et eestlased valmistasid need Soome toor-

ainest,» selgitab Rekkaro. «Pea-me pingutama, sest igal välistu-rul läbilöömiseks pead sa olema kohalikest tootjatest parem.»

Endise linnuvabriku kõrval-hoonetesse rajatud paari tuhan-de ruutmeetrine tootmispind hakkab kitsaks jääma. Kõrvalkin-nistule kavatseb Lunden rajada 2000-ruutmeetrise uue tootmis-hoone, mis toob omakorda kaa-sa ligi 70 uue töötaja palkamise lisaks senisele 180-le. «Tootmi-se laiendamiseks eeldame telli-muste kasvu kuni 40 protsenti ning samas suurusjärgus vajame juurde ka töökäsi,» selgitas Rek-karo. «Meil on juba praegu ruu-miga kitsas ning investeeringu peame otsustama lähema kuue kuu jooksul – 2016. aastal võiks uus tootmishoone uksed avada.»

Uue tootmisliini avamine kasvatab Lundeni tootmismah-tu, kuid mitte sortimenti. Prae-gu valmistatakse iga päev ligi 600 kliendile kuni 160 erinevat toodet ning veelgi mahukama tooteportfelli haldamine võiks hakata üle jõu käima.

PAINDLIK TÖÖJÕUD. Lool tegutsev Soome võileivaturu liider Lunden Food plaanib tootmisvõimsuste kahekordistamist ja 70 uue töötaja palkamist.

Eesti firma paneb vorsti soomlase leiva vahele

Inglise leib sobib külmikusse rukkileivast pareminiLunden ostab kolm-

nurkvõileibades ka-

sutatava leiva Inglis-

maalt, kus valmista-

takse mitmepäeva-

seks säilitamiseks

sobivamat toodet.

Eesti rukkileib tuleb

koos määrde, singi ja

tomatiga kohe pärast

valmistamist põske

pista, sest säilitami-

sel imab see endasse

teiste komponentide

niiskuse, vettib ja la-

guneb laiali. «Kui

püüad rukkileiva teha

sellise koostisega, et

ta niiskust sisse ei

imaks, muutub see nii

tihkeks, et seda on

raske süüa,» jagab

oma kogemusi Lun-

deni tootearendus-

juht Vambola Moo-

res.

Selleks et külmka-

pis hoidmiseks teh-

tud võileib püsiks isu-

äratavana, tuleb sil-

mas pidada lihtsaid

nippe, millest paljud

kuuluvad ettevõtte

ärisaladuste hulka.

Kurgi- ja tomatilõigud

tuleb enne leivale pa-

nemist nõrutada, siis

ei niisuta need leiba

ebameeldivalt pude-

daks. Juustu ei tasu

tomatiga kokku pan-

na, sest tomat lagun-

dab juustu ära. Salati-

leht tuleb alati aseta-

da tomati peale. PM

kai realoStatoil Eesti peadirektor

Võrreldes mitmete teis-

te koostööpartneritega,

tuleb esile tõsta Lunde-

ni meeskonda, kes oma

äärmiselt avatud ja

praktilise suhtumisega

on alati valmis kuulama

ja kaasa lööma, vajadu-

sel olema paindlikud ja

vahel lihtsalt inimlikud.

Lunden Food on läbinud

edukalt juba kaks Sta-

toil Fuel & Retaili põhja-

likku hankeprotsessi.

Nende edu aluseks on-

gi kompromissitus kvali-

teedis – seda nii toote

komponentide, maitse

kui välimuse osas. Prae-

guse lepingu lõppemisel

tuleb meil taas läbi viia

hange ning ilmselt esitab

Lunden Food seal kõrvuti

konkurentidega oma

pakkumise.

On hea töötada koos-

tööpartneriga, kes mõis-

tab, et kõrge kvaliteet

nõuab rohkelt pühendu-

mist ja vahel ka lisainves-

teeringuid, olles sealjuu-

res teadlik, et kvaliteetse

töö eest ootab harilikult

ka vääriline tasu.

Lunden Foodi toodangu kvaliteedil hoiavad Loo alevikus Talleggi endises tootmishoones silma peal firma ju-hatuse liige Ülo Rekkaro (vasakul) ja tootearendusjuht Vambola Moores. foto: sander ilvest

andres reimermajandusajakirjanik

KOMMENTAARID

mati küünalEesti Leivatööstuse finantsjuht

Meie ettevõte alustas

Olerexi tanklaketile alles

hiljuti ja esmakordselt

võileibade tootmist.

Stat oili korraldatavatel

konkurssidel me Lunden

Foodiga seni konkureeri-

nud ei ole. Olerexi jaoks

on meie ettevõtte eelis-

tamisel üheks oluliseks

asjaoluks, et omanike-

ring kattub, kuid see as-

jaolu ei välista meie too-

dete pakkumist Statoilile

või mõnele teisele tank-

laketile.

Meie lähenemine eri-

neb Lunden Foodi omast

selle poolest, et tahame

pakkuda värsket, tervis-

likku, eestlastele tuttava

maitsega toodet, näiteks

teraleib ja ahjuliha. Võib

ju tuua Inglismaalt erili-

selt kaua säiliva leiva,

aga kui võileiva sisu seal

vahel ära närtsib, pole

tulemus ikkagi isuäratav.

Meie valmistame oma

tooted kohe söömiseks:

hommikul toome värske

kauba müügikohtadesse

ja eelmise päeva tooteid

lettidele ei jäta.

ARVAMUSkultuur

6. SEPTEMBER 2014 NR 310

foto

: reu

ters

/sca

npi

x

JACQUES RUPNIK, MAREK TAMM:EUROOPLASED KUI TAIMETOITLASED

KISKJATE MAAILMAS

RISTO BERENDSON ISURID JA VADJALASED UST-LUGA SADAMA JALUS • PEETER LANGOVITS TANTSIV USA ESILEEDIJAAN LAHE MAARJAMAA KÜSITAV SUUR JUUBEL • LUULEHETK KÄSU HANS JA TEMA ITK

OTT KILUSK WALPURGI ÖÖ • KOHUSTUSLIK KIRJANDUS SOOVITUSI LUGEMISLAUALEMANIC STREET PREACHERS NAGU KARASTUNUD TERAS • JANAR ALA SOFT CELLI AINUS ESIMENE • JUURIKAS MAGUSAD HUULED

LÕUAD!

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

JACQUES RUPNIK:EUROOPLASED ON VIIMASED TAIMETOITLASED LIHASÖÖJATE MAAILMAS

Maailmakord on muutunud, ent mitte pelgalt Ukraina konflikti tagajärjel, leiab poliitikateadlane Jacques Rupnik. Külma sõja järgne rahvusvaheline süsteem hakkas muutuma pärast 11. septembri terrorirünnakut, globaliseerumise õnnelik faas läks üle süngeks.

marek tammajaloolane

intervjuu

m

uu

Seoses Ukraina konfliktiga on vii-masel ajal üha enam juttu sellest, et oleme tunnistajaks uue maailma-korra sünnile, või nagu väljendas hiljuti Toomas Hendrik Ilves, «rahu, armastus ja Woodstock on läbi». Kas te jagate seda seisukohta?Jah, maailmakord on muutu-nud, ent mitte pelgalt Ukraina konflikti tagajärjel. Võiks öelda, et külma sõja järgne rahvusva-heline süsteem hakkas muutu-ma pärast 11. septembri terrori-rünnakut ja Iraagi sõja väljakuu-lutamist. Globaliseerumise õnne-lik faas läks üle süngeks. Uuesti tuli kasutusele jõupoliitika, mil-le katastroofilisi tagajärgi peame praegu tunnistama. Avan tänase ajalehe ja loen, et Al-Qaeda väed liiguvad Bagdadi peale. Kümme aastat tagasi Al-Qaedat Iraagis ei olnud! Pärast 11. septembrit tõs-tis pead ühepooluseline poliitika, arusaam, et probleeme on võima-lik lahendada jõuga. Ent kui sul on käes suur haamer, siis hak-kabki kõik meenutama naela.

Ukraina on minu hinnangul tollase pöörde viimane ilming. See, mida Putin on teinud, on äärmiselt tõsine, esimest korda pärast Teist maailmasõda on rah-vusvaheliselt aktsepteeritud rii-gipiiri jõuga muudetud. Mõistagi mõjutab see senist rahvusvahelist korraldust, ent siiski ei seoks ma praegust maailmakorra muutust Ukraina sündmustega, vaid need on osa üldisemast murrangust, mis algas juba varem ja millesse on panustanud erinevad jõud.

Sest nimelt mitme riigi pöör-dumine jõu kasutamise poo-le on see, mis loob uue rahvus-vahelise korra. See uus kord ei vasta paraku sugugi sellele, mi-da eurooplased soovivad, sest Euroopa Liidu (EL) algne idee on olemuslikult rahumeelne, see on rajatud vastukaaluks jõu ka-sutamisele. EL on algatus, mis sündis pärast sõda soovist oh-jeldada rahvusriikide jõudu. Ja korraga leiame ennast silmit-si «reaalpoliitika» tagasipöördu-misega. Äkitselt avastab Euroo-pa kui «normatiivne suurvõim», mis püüab rahumeelselt levitada euroopalikke norme, uue poliiti-lise tegelikkuse – jõupoliitika.

Olete varemgi toonitanud, et Euroo-pa ei soovi mõelda geopoliitiliselt. Kas me oleme praegu jõudnud olu-korda, kus peame muutma oma se-nist mõtteviisi, hakkama välja töö-tama ELi geopoliitilist strateegiat?See on väga keeruline probleem, sest Euroopa on ennast üles

ehitanud geopoliitikale vastan-dudes. Geopoliitika tähendab jõupoliitikat ja Euroopas seos-tub see Saksa laienemispoliiti-kaga, hitleriliku hullusega, mis ei olnud midagi muud kui 19. sa-jandi geopoliitika jätk. Kuulus Drang nach Osten: kõikjal, kus elab sakslasi, seal on Saksamaa. Hiljem oleme kuulnud Slobodan Miloševići suust: «Kõikjal, kus elab serblasi, seal on Serbia.» Ja nüüd kuuleme Putini suust: «Kõikjal, kus elab venelasi, seal on Venemaa.» 19. sajandist pä-ritud geopoliitiline mõtlemine päädis kahe maailmasõjaga. EL sündis vastusena sellisele mõt-teviisile, soovides siduda ühis-konnad, majandused ja poliitili-sed süsteemid niimoodi, et sõda poleks enam võimalik.

ELi mudeli kõrghetk saabus pärast 1989. aastat, mil see muu-tus paeluvaks mitte üksnes Ida-Euroopale, vaid maailmale üldi-semalt, näiteks Ladina-Ameeri-kale, nii et näis, et kogu rahvus-vaheline kord võiks olla rajatud ELi poliitilisele mõtteviisile.

Paraku sattusime 21. sajan-di alguses uude rahvusvaheliste suhete loogikasse, mis on jõuva-hekordade loogika. Euroopa on silmitsi geopoliitika naasmisega ja see seab meid väga halba sei-su. Euroopa on sunnitud reagee-rima olukorrale, mille mõtesta-miseks puuduvad intellektuaal-sed vahendid.

Me oleme ilmselt situatsioo-nis, kus ümbermõtestamist va-jab ELi projekt tervikuna. Kät-te on jõudnud normatiivse po-liitika piirid. Viimane töötab ainult nende puhul, kes on ise koostööst huvitatud. Kuid me avastame, et maailmas tõstavad pead uued jõud: Hiina kehtes-

tab ennast Aasias ja kaugemal, Indial on tuumarelv, Venemaa muutub aina jõulisemaks, samu-ti Ameerika Ühendriigid. Nad kõik panustavad jõupoliitika ta-gasipöördumisse. Peame endale tunnistama, et eurooplased on viimased taimetoitlased lihasöö-jate maailmas.

Kuid meie siht ei peaks ole-ma kaevelda kadunud unistuse üle, vaid peame endale kinnita-ma, et hoiame kinni sellest, mi-da oleme saavutanud, ja soovime seda kaitsta, kuid parim viis sel-leks on valmisolek uuteks esile-kerkinud väljakutseteks. See tä-hendab senisest suurema tähele-panu pööramist ELi ühisele vä-lis- ja julgeolekupoliitikale, stra-teegilisele energiapoliitikale ja niisamuti kaitsepoliitikale – Eu-roopa mõõtme loomisele NATOs. Sest mida soovib president Oba-ma? Ta ütleb, et tehke midagi! Ei saa olla üksnes tasuta kaassõit-ja. Maailm on muutunud, te pea-te ise võtma vastutuse. Kuid kes võtab Euroopas vastutuse?

Kui pöörduda tagasi Ukraina konf-likti juurde, siis kuidas peaks EL kujunenud olukorras käituma? Mil moel võiks ta panustada kriisi la-hendamisse? Kas lisaks majan-duslikele ja poliitilistele sankt-sioonidele tuleks anda selge sig-naal Ukraina võimaluse kohta lii-tuda ELiga?EL ei olnud ukrainlaste Euroopa-ihaluseks valmis. Mõte, et assot-siatsioonileppe sõlmimine võiks vallandada sellise entusiasmi, nagu see juhtus Euro maidanil, tabas meid ootamatult. Kuid see oli positiivne üllatus ja väga va-jalik. Sest hetkel, mil me võitle-me majanduskriisiga, eneseusu kahanemisega, euroskeptitsismi pealetungiga jne, annab selline väline toetusavaldus meie ideaa-lidele uut jõudu. Kuid on selge, et kui seda üldist toetust ja süm-paatiat tõlkida konkreetsete po-liitiliste otsuste keelde, siis põr-kutakse paljudele probleemidele.

Esimene probleem on seo-tud naabruspoliitikaga. Maida-nil juhtunu võib kindlasti kva-

lifitseerida revolutsiooniks ja see tähendab, et esialgne Ukrai-na naabruspoliitika tuleb ümber mõtestada, algsed eesmärgid ei ole praegu enam piisavad. See ei tähenda, et Ukrainale tuleb lu-bada üleöö ELi liikme staatust, ent kindlasti ei tohi liikmesuse perspektiivi enam kõrvale jätta. See oleks miinimumprogramm, milles EL peaks jõudma kokku-leppele.

Teine probleem on aga seo-tud sellega, et ELis valitseb usalduskriis ja senine laiene-mispoliitika on üks selle peami-si põhjuseid. Kolm neljandikku sakslastest ja austerlastest on laienemise vastu! 70 protsenti prantslastest, belglastest ja hol-landlastest ei toeta laienemist, ja isegi enamik tšehhe (51 prot-senti) on sellele vastu.

Euroopa on siiani olnud pea-miselt eliidiprojekt. Tänapäe-val see aga enam ei tööta, vaja-lik on vähemalt teatava osa ela-nikkonna toetus. Toetus laiene-misele aga puudub. Niisiis ole-me silmitsi vastuoluga. Me saa-me aru, et ELi laienemine Uk-rainasse on põhjendatud, uk-rainlased ise ütleksid, et see on hädavajalik, ent avalik arvamus seda ei võimalda. Vajadus teha midagi sellist, mida tegelikult teha ei saa, on tragöödia defi-nitsioon! Ent ma ei leia, et olu-kord oleks lootusetult traagili-

Kuidas ületada kirjeldatud vastuolu? Selleks peame ELi uuesti ümber mõtestama. Ei ole võimalik laieneda ääremaadele, kui keskus kõhkleb, nagu pole ka võimalik laieneda keskuse arvelt.

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || FOOKUS || 3

ne, mõistuse pessimismile tuleb vastukaaluks seada tahte opti-mism, nagu kunagi tõdes Anto-nio Gramsci.

Kuidas ületada kirjeldatud vastuolu? Selleks peame ELi uuesti ümber mõtestama. Ei ole võimalik laieneda ääremaadele, kui keskus kõhkleb, nagu pole ka võimalik laieneda keskuse ar-velt. Niisiis tuleb kõigepealt säili-tata südamik, Euroopa südamik on aga praegu euro. Eurotsoon liigub suurema integratsiooni poole kui ülejäänud EL, nagu se-da dikteerib paratamatult ühis-raha kasutamine. Ühisraha eel-dab ühist järelevalvet liikmesrii-kide eelarve- ja maksupoliitika üle, sest muidu laguneb see ühel hetkel laiali, nagu me õppisime Kreeka kogemusest.

Teiseks tuleb muuta EL sees-miselt paindlikumaks ja väliselt avatumaks. Niimoodi võiksid näiteks britid leida endale ELis sobivama asendi, sest nende soov on vähem Euroopat, vähem sekkumist. Samas lubaks see jät-kata laienemisplaanidega, esmalt Balkani, siis Ukraina poole.

Te näete niisiis tulevikku nn kahe-kiiruselises ELis?Mitte kahe-, vaid mitmekiiruse-lises! Sest kui esimese ringi moo-dustab eurotsoon, teise EL, siis kolmas on naabrustsoon. Kus-juures on oluline, et need ringid ei markeeriks selgeid piire, vaid nende vahel saaks vabalt liiku-da. Eesti ei kuulunud alguses eu-rotsooni, ent nüüd ta sinna kuu-lub. Viimati liitus eurotsooni-ga Läti ja tulevikus peaks liitu-ma Poola. Niisiis on võimalik lii-kuda teisest ringist esimesse. Sa-mamoodi peaks olema võima-lik liikuda kolmandast ringist teise. Ukrainale tuleb hoida lah-ti selline kontsentriliste ringi-de perspektiiv. Mitmekiiruseli-ne EL oleks lahendus olukorra-le, kus ühest küljest tuleb eden-dada naabruspoliitikat ja teisest küljest peab hoiduma sellisest laienemispoliitikast, millel puu-dub elanikkonna seas toetus. Il-mekalt nägime seda vastuolu vii-mastel Euroopa Parlamendi va-limistel, kus euroskeptikud said hääli juurde, samal ajal kui uk-rainlased skandeerisid, et nende tulevik peitub Euroopas.

Hiljutised Euroopa Parlamendi vali-mised ajendavadki esitama küsi-must, mis lähtub ühest artiklist, mille te avaldasite 2007. aastal pealkirja all «Populismi esiletõus Ida-Euroopas». Kas praegu võime tõdeda populismi esiletõusu Lääne-Euroopas?Jah, valimistel tuli selgelt väl-ja nähtus, mida nimetan umb-usudemokraatiaks. Umbusk moodustab aga populismi vun-damendi – tõrjutakse eliiti, eita-takse parem-vasak-jagunemist, sest «nad on nagunii kõik ühe-sugused» ja teenivad turgude huve. Populismi ei huvita mitte poliitika, vaid valitsemine. Po-pulistid pakuvad lihtsaid lahen-dusi keerulistele probleemidele, neile meeldib tugev liider ja nad ei armasta vahekogusid võimu ja rahva vahel. EL on populisti-dele eriti häiriv, sest see tugineb väga mitmesugustele vaheinsti-tutsioonidele, mis pealegi dekla-reerivad oma sõltumatust (kesk-pank, kontrollikoda, kohus jne).

Kõige murettekitavam suun-dumus Euroopas ongi umb-usk eliidi ja poliitiliste institut-sioonide suhtes. See on omakor-da seotud sellega, mida ma ni-metan hirmupoliitikaks ja mi-da näeb selgelt Põhja-Euroopas. Taani, Hollandi, Austria, Briti jt maade populistlikud poliitikud pole üksnes ELi vastased, nad on samuti immigratsioonivas-tased. Tihti püütakse kohalike probleemide süüdlastena näha Ida-Euroopa immigrante, mis on aga kaugel tegelikkusest.

Seevastu Lõuna-Euroopas, Kreekas, Hispaanias, Portuga-lis jm näeme vasakpoolse popu-lismi pealetungi, kusjuures seal ei süüdistata probleemides im-migrante, kuigi tegelikult oleks selleks isegi enam alust. Lõunas vastustatakse ennekõike senist kasinuspoliitikat, mis on väl-jastpoolt peale surutud. ELi ei süüdistata mitte immigratsiooni soodustamises, vaid heaoluühis-konna lammutamises. Selles, et lõunamaalastest tahetakse vor-mida distsiplineeritud Põhja- Euroopa protestante.

Kas selline populismi võidu-käik on paratamatu? Kindlas-ti mitte. Võtame näiteks Itaa-lia, kus reformimeelne vasak-partei suutis valimistel saada 41

protsenti häältest ja tasalülitada kaks populistlikku parteid, pa-remal tiival Berlusconi ja vasa-kul Beppe Grillo. Kui tulla välja usutava reformikavaga, kui rää-kida poliitikast avameelselt, kui öelda inimestele, mida soovitak-se teha, milleks ja kuidas sellest on kasu nii meile endale kui ka Euroopale, siis on võimalik leida toetust. Matteo Renzi edu Itaa-lias ei ole oluline üksnes Itaalia-le, vaid see on hinnaline Euroo-pale tervikuna.

Populismile Põhja- ja Lõuna-Euroopas lisandub üks-kõiksuspoliitika Ida-Euroopas. Vaid 14 protsenti slovakkidest ja 19 protsenti tšehhidest leidsid indu osaleda Euroopa Parlamen-di valimistel. Isegi horvaatidest, keda ei saa kahtlustada ELi-vä-simuses, sest vähem kui aas-ta tagasi nad sinna alles astu-sid, pidas vaid 25 protsenti vaja-likuks valimistel osaleda. Kuid mõistagi ei sea Ida-Euroopa ELi vajalikkust küsimuse alla! Sest EL maksab neile dividende. Ise-gi Ungari, mis on väga euro-skeptiline, ei kaalu tõsiselt EList lahkumist. Nimetan seda «ette-sirutatud käe poliitikaks».

Teie jutust koorus välja üks oluline muutus Euroopa sisemises liigen-duses. Kui me seni olime harjunud rääkima eraldi Ida- ja Lääne-Euroo-past, siis majanduskriisist alates on üha olulisemaks muutunud eristus Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel.

Kuidas te seda arengut kommen-teerite?Viimasel kahekümnel aastal oleme kogenud Ida- ja Lääne- Euroopa olulist lähenemist. Kui võtta arvesse peamised näitajad (SKT kasv elaniku kohta, tarbi-misindeks, keskmine eluiga jne) või ka lihtsamad asjad, nagu tu-rism või inimeste liikumine, siis on koonduvus silmatorkav. Ma ei hakka teid koormama arvu-dega, ent ELi laienemine Ida- ja Kesk-Euroopasse on olnud suur edulugu. Väljavaade liituda ELi-ga on sünnitanud vajalikke re-forme ja liitumine ise on aida-nud ühtlustada jõukuse taset.

Kuid ma ei taha öelda, et kõik on olnud täiuslik. Kui fi-nantskriis jõudis Euroopasse (ja tuleb meeles pidada, et see sai alguse USAst, mitte EList), sünnitas see kohe suuri pingeid eurotsoonis ja istutas kahtlu-si ELi tuleviku suhtes. Seetõt-tu leidis aset jagunemine Lõu-na- ja Põhja-Euroopa vahel, ent see polnud planeeritud poliitika, vaid finantsturud võtsid rünna-ta riike, mida peeti kõige nõrge-maks. Kõigepealt Kreekat, siis Hispaaniat, Portugali ja viimaks isegi Itaaliat.

Kuidas mõõta Lõuna- ja Põhja-Euroopa erinevust? Sel-lega, mida finantsistid nimeta-vad spread’iks (hinnavaheks) – intressimäära ja riigivõla vahe-korraga. See vahe võib ulatu-da ühest kuni viieteistkümne-ni kriisi haripunktis. Berlusco-ni jäi võimust ilma just seetõt-tu, et Itaalia ja Saksamaa hinna-vahe kerkis ühelt seitsmele. Te-ma saatuse otsustasid finants-turud. Berlusconi asemel tuli võimule Mario Monti, endine fi-nantsist ja Euroopa Komisjoni liige, kes suutis taastada turgu-de usalduse.

Teatud mõttes pani finants-kriis küsimuse alla ELi integ-ratsiooni põhialused. Viima-se lähtekoht oli ühisturu loomi-ne – turgu peeti kõige tõhusa-maks riikide lõimijaks. Ent mit-te enam! Praegune finantsturg lahutab, mitte ei liida riike. Fi-nantsurg ei ole ELi turg, see on globaalne turg.

Teiseks arvati Euroopas kaua, et turg ja demokraatia tu-gevdavad teineteist, praegu aga avastame, et turg surub mei-le peale otsuseid, mis ahenda-vad demokraatlikku ruumi. Mul on küll hea meel, et Berlusconi jäi võimust ilma, ent ma oleksin eelistanud, et see toimunuks de-mokraatlikul teel. Tema järglane Mario Monti, keda ma hindan väga kõrgelt, valimistel enam võimule ei pääsenud. Sisuliselt sama juhtus Kreekas, kus il-ma valimisteta nimetati ame-tisse peaminister, iseenesest vä-ga kompetentne inimene, samu-ti endine pankur ja Euroopa Ko-misjoni liige. Niisiis ei käi turg

ja demokraatia enam tingimata käsikäes.

See tekkinud lõhe Lõuna- ja Põhja-Euroopa vahel on mi-nu hinnangul väga ohtlik, ent samas kõnekas, sest esitab uue väljakutse Euroopa solidaarsu-sele. Mulle tundub, et praegu hakkame üle saama kõige ras-kemast faasist, ent mõistagi ei kao Lõuna-Põhja eristus üleöö, seda enam, et selle juured pole üksnes majanduses, vaid ka po-liitikas ja kultuuris. Kuid on vä-ga oluline sellistest lõhedest üle saada, eriti olukorras, kus popu-lism tõstab pead ja kõik need, kes peavad ennast rahvusriiki-de tõelisteks kaitsjateks, valivad ELi oma rünnakuobjektiks.

EL on viimasel ajal tegelenud endale uute juhtide otsimisega. Kas olete nõus sellega, et Euroopas valitseb juhikriis? Te olite lähedane Václav Havelile, ent tema mõõdupuuga po-liitikuid on tänapäeva Euroopas aina raskem leida. Üks ELi vähese popu-laarsuse põhjuseid peitubki vahest selles, et järjest vähem on poliitilisi liidreid, kes suudavad veenvalt välja kanda neid ideaale, kuhupoole EL peaks liikuma?Jah, ma olen nõus, et liidrite põud on oluline teema. Võima-lik, et tavaolukorras ei ole polii-tiliste eestvedajate tähtsus nii suur, on võimalik hakkama saa-da nendega, kes parasjagu käe-pärast. Ja meie praegused polii-tikud ei ole kindlasti halvad ini-mesed, nad ei ole korrumpeeru-nud ja nad annavad endast pa-rima. Kuid neil puudub pikaaja-line visioon ja tõeline juhtimis-võimekus. Praegu pole meil po-liitikuid, kes suudaksid Euroo-pa mastaabis teha samasugust tööd nagu näiteks Mitterrand ja Kohl või isegi varem Giscard d’Estaing ja Schmidt – duo, kes pani aluse rahaliidule.

Kuid mulle tundub, et just nimelt kriisid sünnitavad tõeli-si liidreid. Praegu oleme kriisis, ent see on iseäralik kriis, sest tegemist pole poliitilise, vaid majandus- ja rahanduskriisiga.

EL on ennast üles ehitanud konsensuse, ühisnimetaja ot-simise teel. Selline süsteem ei soosi aga tugevaid juhte. Juht on see, kes pakub visiooni, mil-lele teised taha tulevad. ELi süs-teem seda ei võimalda. EL tõr-jub loomupäraselt nii geopolii-tikat kui ka tugevaid juhte. See on aga probleem, sest tänapäeva maailmas on meil vaja mõlemat.

Kuid see on suurema kande-pinnaga küsimus. Ma tulen just Ukrainast ja pean tõdema, et Euromaidan ei sünnitanud üh-tegi poliitilist liidrit, see oli liid-riteta revolutsioon. Lõppeks oli endiselt valik paari oligarhi va-hel. Selles peitub suur erinevus 1989. aasta revolutsioonidest. Kesk-Euroopas ja mujal tõu-sid 1989. aastal esile juhid, kelle-ga rahvas sai samastuda. Need olid kõik väga erinevad inime-sed, ent nad suutsid kehastada muutust ja pakkuda uusi välja-vaateid.

Kui ma peaksin otsima võrd-lust Ukraina revolutsioonile, siis ei vaataks ma 1989. aasta revo-lutsioone Kesk-Euroopas, vaid pigem otsiksin sarnasusi araabia kevadega. Mõlemal puhul puu-dusid liidrid, tegemist oli pigem spontaansete liikumistega. Ja need, kes võtsid hiljem võimu, ei olnud tingimata need, kes te-gid revolutsiooni. Ent suur eri-nevus Maidani ja Tahriri vahel on see, et ukrainlased on pöör-dunud Euroopa poole. Egiptu-ses toimub demokratiseerumi-ne ilma euroopastumiseta, sa-mas kui Ukrainas on need kaks omavahel seotud.

Jacques Rupnik

(snd 1950) on tänapäeva hinnatumaid poliitikateadlasi

Prantsusmaal; ta on ekspert Euroopa Liidu laienemis-

poliitika ja Ida-Euroopa küsimustes, endine president

Václav Haveli nõunik ja Harvardi ülikooli külalisprofes-

sor, praegu Pariisi Poliitikateaduste instituudi

(Sciences Po) professor. Prof. Rupnik on lubanud 2015.

aasta kevadel osaleda Tallinnas Prantsuse Instituudi,

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Diplomaati-

de Kooli korraldataval debatil Euroopa väljavaadetest

tänapäeva maailmas. Intervjuu sai tehtud tänavu juu-

nikuus Pariisis.

EL on ennast üles ehitanud konsensuse, ühisnimetaja otsimise

teel. Selline süsteem ei soosi aga tugevaid juhte. Juht on see, kes pakub

visiooni, millele teised taha tulevad.

Kõige murettekitavam suundumus Euroopas ongi umbusk eliidi ja poliitiliste institutsioonide suhtes. See on omakorda seotud sellega, mida ma nimetan hirmupoliitikaks ja mida näeb selgelt Põhja-Euroopas.

foto

: co

rbis

/sca

npi

x

ikkagi Riia kui siinse piirkon-na ristiusustamise keskus. See-ga – miks ikkagi Eesti, aga mit-te Läti?

Kolmas küsimus puudutab Eesti- ja Liivimaa kui Maarja-maa erilisust. Henriku «Liivi-maa kroonikas» tõstetakse esi-le Liivimaad kui «ema maad» Palestiina kui «poja maa» kõr-val, rõhutades nõnda selle piir-konna erilisust. Kuid nagu on näidanud teemat põhjalikult uurinud Marek Tamm, on siin tegemist retoorilis-ideoloogili-se konstruktsiooniga, mille ees-märk oli anda Liivimaa vallu-tamisele ideoloogiline põhjen-dus. Tamme sõnul oli küsimus selles, kuidas ikkagi põhjenda-da ristisõja korraldamist piir-konda, kus pole pühapaiku, mi-

da külastada, ega kristlasi, ke-da kaitsta.

Ristisõda, mille raames uue maanurga kristlusele valluta-mist kavandati, oli ideelt kait-sesõda, mida peeti kristlike ala-de tagasivõitmise või kristlaste kaitsmise tähe all. Kuivõrd Lää-nemere idakallas polnud kuna-gi olnud osa kristlikust maail-mast, eeldas ristisõdade korral-damine sellesse piirkonda oma-ette õigusliku ja retoorilise õi-gustuse konstrueerimist, mil-le üheks nurgakiviks sai Liivi-maa pühendamine Neitsi Maar-jale. Olgu siinkohal öeldud, et Eesti- ja Liivimaa ei olnud ainus Maarjamaa Euroopas. 12. ja 13. sajandil kujunes lausa tavaks, et uued, ristisõja käigus valluta-tud alad pühendati Neitsi Maar-

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

E esti Kirikute Nõu-kogu (EKN) on kuulutanud väl-ja ürituste sarja «Kaheksa sajandit Maarjamaad». Üri-

tused, mis algavad juba lähimal ajal ja kestavad kuni järgmise aasta lõpuni, meenutavad 4. La-teraani kirikukogu 1215. aastal, mil paavst Innocentius III ole-vat kuulutanud Eesti- ja Liivi-maa Neitsi Maarja maaks. Kor-raldajate sõnul on see märgili-se tähendusega sündmus Ees-ti ajaloos, kuid nagu iga märgi-lise tähendusega sündmus, nii on seegi mitmetähenduslik. See-tõttu tekitab selle suurejooneli-ne ja pidulik tähistamine ilmselt nii mõneski kriitiliselt mõtlevas inimeses küsimusi.

Esimese küsimuse tekitab juba ainuüksi valitud daatum. Nimelt mainitakse Liivimaad kui Neitsi Maarja maad Lübec-ki Arnoldi kroonikas juba va-rem, 1186. aastal, seoses Liivi-maa piiskopkonna rajamisega, mille keskuseks sai Riia. Henri-ku «Liivimaa kroonika» andme-tel pühitses Riia piiskop Albert Riia toomkiriku koos kogu Lii-vimaaga «õndsaima jumalaema Maarja auks» ning see sündmus on dateeritud aastaga 1201. või 1202. Suurim probleem on aga selles, et Liivimaa pühendami-ne Maarjale paavst Innocentius III poolt 1215. aastal ei ole üldse kindel ajalooline fakt.

Henriku «Liivimaa krooni-ka» kirjeldab, kuidas piiskop (piiskop Albert või temaga kaa-sas olnud Eestimaa piiskop) pöördus kirikukogul paavs-ti poole sõnadega: «Nii nagu si-na, püha isa, ei tüdi oma püha-duse agarusega soosimast Je-ruusalemma püha maad, mis on poja maa, nõnda ei pea sa sel-gi korral jätma üksildusse Lii-vimaad, mis on ema maa /…/. Sest poeg peab oma ema kalliks ja nii nagu ta ei taha, et ta oma maa hukkuks, nõnda ei taha ta muidugi, et ta ema maa ohtu sa-tuks» (Henriku «Liivimaa kroo-nika» XIX, 7). Selle peale olevat paavst Henriku sõnul vastanud: «Nagu poja maad, nõnda püüa-me ka ema maad alati oma isali-ku hoolitsemise innuga edenda-da» (samas).

A jaloolane Marek Tamm kinnitab, et Liivimaa pü-hitsemine Neitsi Maar-

jale oli piiskop Alberti isiklik al-gatus, mida paavst küll hea sõ-naga toetas, kuid kunagi amet-likult ei kinnitanud. See, mi-da Henrik vahendab kõnelus-test Lateraani kirikukogul, pole Tamme hinnangul sugugi käsit-letav mingi ametliku pühenda-misaktina. Ka teoloog Toomas Pauli arvates oli paavsti vas-tus piiskopile pigem klassikaline näide n-ö diplomaatilisest small talk’ist kui juriidilise kaaluga ot-sus. Sõltumata aga sellest, kui-das seda kõnelust tõlgendada, on ometi kindel, et Liivimaa oli Maarjamaa juba enne nimeta-tud sündmust. Niisiis – miks ik-kagi 1215, aga mitte 1186?

Teine küsimus puudutab Maarjamaa geograafilisi piire. Räägitakse Eestist kui Maarja-maast, kuid seejuures justkui unustatakse, et Maarjale pü-hendati oluliselt suurem terri-toorium, mis hõlmas ka täna-päeva Läti ala ning mille täht-saimaks kiriklikuks keskuseks ei olnud Tallinn ega Tartu, vaid Riia. Kui tähistada Maarjamaa aastapäeva, peaksid üritused toimuma paralleelselt nii Ees-tis kui ka Lätis, ent peaüritus-te kõige sobivamaks toimumis-kohaks oleks sel juhul ilmselt

maa vallutamiseks, sest kesk-aegse arusaama järgi olid paga-natega asustatud alad saatana ja tema käsilaste, deemonite valit-suse all ning ristiusustamine tä-hendas nende alade vabastamist kurjuse jõudude võimu alt. Tol-lase kristluse seisukohast oli sõ-jategevus selleks õigustatud va-hend (hea näide sellest, kuidas kristlus on muutunud) ja meil pole alust arvata, et ristisõdi-jad ei võtnud tõsiselt oma usku. Kuid ka ristisõjaga kaasnenud maa vallutamine on fakt. Üks-kõik kui tahes õilsalt ja rahu-meelselt me Eesti- ja Liivimaa Maarjale pühendamist ka ku-jutada ei püüaks, jääb sündmu-se seos ristisõja ja meie maa val-lutamisega alles. On need ikka sündmused, mida meil on põh-just pidulikult tähistada ja mille üle uhke olla?

V iiendaks mõjub lausa kummaliselt, et Maarja-maa aastapäeva eestve-

dajaks on Eesti Kirikute Nõu-kogu, mille liikmeteks on pea-le katoliku ja õigeusu kirikute ka Eesti Evangeelne Luterlik Ki-rik, Eesti Evangeelsete Kristlas-te ja Baptistide Koguduste Liit ja teised protestantlikud kiri-kud, mis Neitsi Maarja kultus-likku austamist Taevakuningan-nana ei tunnista. Peatselt (2017) möödub 500 aastat reformat-siooni algusest. Kuigi tänaseks on katoliku kirik ja protestant-likud kirikud saanud üle palju-dest erimeelsustest ja mitmed kunagised vaidlusküsimused ei ole enam aktuaalsed, on Neitsi Maarja poole palvetamine ja te-malt eeskoste palumine kuni tä-naseni asjad, mis lahutavad ka-toliiklasi ja protestante. Kuidas edendab Maarjamaa aastapäeva tähistamine sel juhul oikumee-niat ja edendab kirikutevahelist üksmeelt?

Lühidalt – tähistades Maar-jamaa aastapäeva, tasuks meil tõsiselt endalt küsida, mida me tegelikult selle tähistamisega meenutame. Üks võimalik vas-tus sellele on ilmselt, et Eesti-maa ristiusustamist ja siinse piirkonna integreerimist Lääne-Euroopa kultuuriruumi. Ometi tasub küsida, kas Eestimaa ris-tiusustamise kokkuleppelise al-gusdaatumina on ikka õigusta-tud aasta 1215. Ristiusustamine algas ju kindlasti varem ja kind-lasti ka juba enne meie maa val-lutamist.

Ehk võiks võtta Eesti ala ris-tiusustamise kokkuleppeliseks algusdaatumiks hoopis 1165, mil Lundi peapiiskop Eskil määras Eestimaa piiskopiks prantsu-se päritoluga munga Fulco. Meil puuduvad küll kindlad andmed tema Eestis-käikudest ja me ei tea ka seda, kui tulemuslik oli siin tema misjonitöö, kuid Fulco pühitsemine Eestimaa piisko-piks on erinevalt Eesti pühen-damisest Neitsi Maarjale 1215. aastal ajalooliselt kindel fakt ning nagu viimasel, on sellel-gi sündmusel märgiline tähen-dus ja mitte nii vastuoluline kui Eestimaa nimetamisel Maarja-maaks. Fulco ei ole seotud ris-tisõjaga, mistõttu ta sobib häs-ti rahumeelse kristliku misjoni sümboliks. Fulco piiskopiks pü-hitsemise tähistamine ei riivaks meie rahvuslikku eneseteadvust ega eneseväärikust ja parandaks ilmselt oluliselt ka ühiskonnas levinud kuvandit kirikust kui vägivalda toetavast autoritaar-sest institutsioonist. Ent sellega seoses on üks väike «aga» – või-malus tähistada Eestimaa risti-usustamise ümmargust (ühek-sasajandat) aastapäeva tuleks meil siis alles aastal 2065.

jale. See on seotud Neitsi Maarja kultuse tugeva esiletõusuga sel ajal, mis omakorda oli seotud tollase rüütlikultuuriga – Neit-si Maarjast sai vaimuliku rüüt-li südamedaam. Maarjamaid on veel teisigi ja Maarjamaa nime-tus ei muuda meid mingis mõt-tes eriliseks ei Euroopas ega ka maailmas.

Neljas küsimus puudutab meie rahvuslikku enesetead-vust. Ei saa küll kuidagi ol-la nõus ajaloolastega, kes väi-davad, et ristiusustamine oli vaid suitsukate Eesti- ja Liivi-

Suurim probleem on aga selles, et Liivimaa pühendamine Maarjale

paavst Innocentius III poolt 1215. aastal ei ole üldse kindel ajalooline fakt.

MAARJAMAA KAHTLANE JUUBEL

Teoloogiadoktor Jaan Lahe esitab viis põhjust, miks Eesti kui Maarjamaa 800. aastapäeva tähistamine on küsitav ettevõtmine. Eesti ristiusustamise algusdaatumiks sobiks tema arvates hoopis aasta 1165, mil Lundi peapiiskop määras Eestimaa piiskopiks munk Fulco.

kraatia, inimõigused ja turumajandus, nii nagu meie neid tunneme, ei suuda iseene-sest luua stabiilset ühiskonda. Lääneriiki-de juhtimisel tehtud pingutuste luhtumi-ne kriisikolletes osutab kahjuks ka sellele, et me ei tea, mis suudaks.

Üha enam tundub, et mõistlik on mit-te sekkuda. See kõik tähendab kokkuvõt-tes lihtsat karmi tõdemust: meie ideaa-lid ei ole tingimata universaalsed või, kui soovite, üldinimlikud. Aga ka seda, et me peame oskama elada koos teiste, tih-ti meie ideaalidele otseselt vastanduvate tõekspidamistega.

Õppetundide ritta tuleb asetada ka Venemaa. Üsna märkimisväärne oli Jeltsi-ni asemele asunud Putini otsekohene osu-tus: jah, me austame teie (euroopalikke) väärtusi, aga ootame teilt ka meie väär-tuste austamist. See vastandus oli teadlik ja nüüdseks teame, et Putin mõtles seda tõsiselt. Kes vähegi on jälginud Venemaa riigisiseseid arenguid, teab, et seal kujun-datavad ideaalid on pigem õigeusk, ise-valitsus ja rahvalikkus kui demokraatia, inimõigused ja turumajandus. Just nagu paarsada aastat tagasi. Ka ajaloost tuntud messianism ja kolmanda Rooma ambit-sioon on saanud osaks Kremli poliitikast.

Gruusia, aga eriti Ukraina sündmuste valguses on selge, et Venemaa on esitanud avaliku väljakutse kogu lääne väärtussüs-teemile, eriti selle juhtriigile USA-le. Oleks ilmselt naiivne arvata, et selle taga on üksnes Putini või-muklikk. Ilmselt toetub selline poliitika ka l aiemale rahvaliku-le arusaamisele Venemaa erili-susest. Ja väärikusest, mida väi-detavalt lääneriigid Jeltsini häbi-väärsetel aastatel jalge alla tallasid.

Kui veel kümmekond aastat tagasi tundus, et lääneriikide juhtimisel toimi-val rahvusvahelisel kogukonnal on stra-teegia globaalsete pingete ja konfliktide lahendamiseks või vähemasti ohjeldami-seks, vajadusel ÜRO Julgeolekunõukogule tuginedes sõjaliselt sekkudes, siis nüüd on selge, et selline lähenemine käib üle jõu. Jõukohane on midagi, mida võiks nime-tada rahumeelseks kooseksisteerimiseks. Rahumeelsus on muidugi tinglik – koha-ti diametraalselt erinevate väärtussüstee-mide vastandumine ja vähem või rohkem varjatud võitlus võib halvemal juhul viia ka külma sõja aegse tuumaheidutusel põ-hineva uue vastasseisuni.

Ma ei ole veendunud, et läänemaailm on sellisteks arenguteks valmis. Esmalt valmis pidama vastuvõetavaks või vähe-masti sallitavaks väga erinevaid väärtus-süsteeme, isegi näiteks šariaadiseadustel põhinevaid riike. Ja teiseks seisma komp-romissitult, vajadusel sõjaliselt, enda ja oma liitlaste väärtuste kaitsel. Sest see tä-hendab loobumist paljudest juba harju-muspärastest asjadest, rääkimata loode-tavast igikestvast heaolukasvust. Mistra-

ARVAMUSkultuurVastutav väljaandja Mart Luik

Peatoimetaja Merit KopliAK toimetuse juhataja Neeme Korv

Kujundus Jaanus Koov, Grete TeearuArvamus Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon

Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann

Juurikas Mart JuurTõlkija Marek Laane

Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || ESSEE || 5

Külma sõjana tuntud globaalne vastasseis lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Siis tundus, ja paljudele tundub praegu-gi, et hea saavutas kurja üle lõpliku võidu ja maailma on saabunud rahuaeg. Saabu-nud on ajaloo (sõdade?) lõpp, nagu 25 aas-ta eest ennustas Francis Fukuyama.

Selle soovmõtlemise varjatud kaasan-deks oli ühtlasi usk lääneliku elukorral-duse ülimuslikusse. Sigines ettekujutus, et riigid ja rahvad on küll eri arenguetap-pidel, ent liiguvad kõik suurema demo-kraatia, inimõiguste austamise ja turu-majandusliku riigikorralduse poole. Need ideaalid olid teise ilmasõja võitjad kirjuta-nud ka rahvusvahelistesse dokumentides-se alates ÜRO põhikirjast kuni igat sorti hartade ja konventsioonideni – selgroog, mille najale on ehitatud nüüdisaegne rah-vusvaheline elukorraldus ja seda kandvad institutsioonid.

Kui avanes võimalus, oli Eesti var-mas neid ideaale omaks kuulutama. Prae-guseks oleme harjunud mõtlema demo-kraatiast, inimõigustest ja turumajandu-sest kui loomulikest ideaalidest, millestki «kõrgemalt antust», küsimata õieti nende ideaalide olemuse järele.

Ei ole me õieti küsinud ka selle järele, kes meie usku tegelikult jagavad ja kes ei jaga. Ning miks ei jaga. Nüüd sunnitakse meid neid küsimusi küsima Afganistanis ja Süürias, Ukrainas ja Gazas, Moskvas ja Pekingis. Lihtne oleks vastata, et rahvad jagavad, aga nende halvad valitsused/ju-hid ei jaga.

Veidi sügavamal käsitlusel avaneb kee-rukam pilt. Paljud inimesed, rahvad ja rii-gid ei usu, et selline maailmakord vas-tab nende huvidele. Neile tundub, et need ideaalid, või vähemasti neile üles ehitatud tegelikkus, teenib kellegi teiste huve. Meie huve? Lisaks on paljude rahvaste ajaloo-line kogemus õpetanud neid otsima teisi teid ideaalse ühiskonna poole. Olgu üheks näiteks kohati sügavale juurdunud veen-dumus, et pere- või sugukond, terve hõim peaks alati hääletama ühte moodi.

Ilmselt on (lääne)maailm praeguseks mõistnud ja teadmiseks võtnud, et Hiina läheb oma teed. Veel 25 aasta eest Taeva-se Rahu väljaku sündmusi teravalt hukka mõistnud läänemaailm on viimastel aas-tatel võtnud Hiina sisepoliitilistes küsi-mustes üsna vaoshoitud hoiaku, käsitledes Hiinat eelkõige välispoliitilises, sh kasvava muretundega julgeolekupoliitilises võtmes.

Ka araabia kevad andis mitu väärtus-likku õppetundi. Demokraatia võib või-mule tuua Moslemi Vennaskonna ja tü-rann Assad võib olla «parem» kui te-ma vastu üles tõusnud alternatiiv. Ilmselt hakkame mõistma, et imporditud demo-

lide müük või ühised tulusad naftaette-võtted olgu siis Lähis-Idas, Aafrikas või Barentsi meres on seejuures veel lihtsad küsimused.

Kui meie väärtused, meie ühiskonna-korraldus, meie usk oma ideaalidesse ei ole iseenesest, loomuldasa ülimuslikud, siis tu-leb meil tegelikkuses tõestada, et need on elujõulised ja konkurentsivõimelised. Tões-tada, et kuigi ka demokraatia ei pruugi ol-la ideaalne, on see kõigist võimalikest al-ternatiividest siiski parem ja elujõulisem.

Selle juurde kuulub lahutamatult aru-saamine, et meie ühiskonnakorralduse tu-gevused on teatud piiridest alates ka te-ma nõrgad kohad. Demokraatia võib moonduda otsustusvõimetuseks ja sal-livus vähemuse terroriks. Inimõiguste mõõdutu laiendamine võib kujuneda neid õigusi eiravate vastaste kaitseks. Sõnava-badus on kuritarvitatav ja avalik/demo-kraatlik arvamus manipuleeritav. Turu-majanduse tingimusteta ülistamine viib «kõik müügiks»-mentaliteedini.

Oleme leiutanud väljendi «asümmeet-riline sõda», et selgitada kohatist suut-matust toime tulla vastastega, kes meile klassikalises sõjalises mõttes igati alla jää-vad. Justnagu oleks see asümmeetria mi-dagi välist, meist sõltumatut. Ometi on see asümmeetria valdavalt meie endi loo-dud ja tugineb üldjuhul just meie väärtus-süsteemi nõrkustele, mitte vastase tuge-vustele.

Õhtumaise elukorralduse vaieldama-tuks saavutuseks on iga üksiku inimese väärtustamine ja inimelu kuulutamine üli-maks väärtuseks. Ei ole midagi, mille eest surmaga nuhelda. Aga siit edasi võib su-geneda mõte, et pole ka midagi, mille eest surma minna. Ei au nimel ega häbi eest.

O n põhjust arvata, et just suhtumises üksikisiku elu ja surma küsimusse lahk-nevad õhtumaise demo-kraatia ja teiste väärtus-süsteemide arusaamad

kõige drastilisemalt. Mõelda tuleks selle-legi, et lääneriikidele heidetakse inimelu-desse suhtumises ette silmakirjalikkust – tuhanded süütud konfliktiohvrid kus-kil Aafrikas ei ulatu meie teadvusesse sa-mal määral kui terrorimõrva ohvriks lan-genud lääne ajakirjanik.

Inimelu kõrge väärtustamine teeb igast inimesest ihaldatava sihtmärgi ning

etteheide silmakirjalikkuses annab teole moraalse õigustuse. Kui siia lisada enesetapurünnakuga kaa-sas käiv märtrioreool, on va-hest mõistetav selle kultuurili-se vastasseisu kogu keerukus.

Tunnistagem, õhtumaisel kul-tuuril pole seni õnnestunud leida

selle probleemi lahenduse võtit.Inimelu kõrge hind ja sellest tule-

nev soov iga hinna eest ohvreid välti-da alandab ka võimaliku agressori heidu-tuse määra ja teeb riigid seeläbi haavata-vaks. Kiusatus proovida vastase tegelikku valuläve kasvab aga iga vastamata provo-katsiooni järel ja võib kergesti viia pöör-dumatute väärotsusteni. Tahaks väga loo-ta, et Euroopa ajaloolised õppetunnid po-le siiski ununenud ning me suudame iga-sugusele agressiooniohule reageerida või-malikult vara ja adekvaatselt.

Eelnev pole üleskutse loobuda õhtu-maistest väärtustest või neid kuidagi kü-simärgi alla seada. Usun jätkuvalt, et meil on õigus ja vaba inimese eneseteostu-sel põhinev ühiskond on parim võima-lik. Ometi ei tohiks me sinisilmselt loota, et selline areng on iseenesestmõistetav ja isetäituv, ning tark on tunnistada ka teis-te ühiskonnakäsitluste olemasolu ja elu-jõudu. See on ühtlasi osutus vajaduse-le sihi- ja meelekindlamalt meie väärtuste eest seista, halvemal juhul võidelda ning halvimal juhul ka eluga riskida. Lähitu-levik näeb ilmselt pigem erinevate väär-tussüsteemide kooseksisteerimist ja kon-kurentsi kui kiiret konvergentsi ja paneb seega meie ette ülesande selle olukorra-ga kohaneda. Kohanemise oluliseks koos-tisosaks on oskus näha oma nõrkusi ja tasakaalustada oma haavatavust tarvili-ke kaitsemehhanismidega. Kõige olulisem on aga lihtne tõde: tasuta lõunaid ei ole ja miski ei tule iseenesest.

Akadeemik Jaak Aaviksoo on riigikogu liige (IRL).

Kui meie väärtused, meie ühiskonnakorraldus, meie usk

oma ideaalidesse ei ole iseenesest, loomuldasa ülimuslikud, siis tuleb

meil tegelikkuses tõestada, et need on elujõulised ja konkurentsivõimelised.

JAAK AAVIKSOOPOLIITIK

LUULEHETK – HETK LUULES*KÄSU HANS

Oh, ma vaene Tarto liin!Mes sündi nüüd siin minoga, Perätü ma olen siin,Kes võib mo pääle kaeda?Mo patt mulle tegi sedä, Sedä peä nüüd tundma siin.Oh, ma vaene Tarto liin!

Mes mul olli enne vaja,Kui mul käsi häste käüs: torre koa, torre maja,suure aida, vilja täüs,kalli kooli, keriku,ilusast kik ehitu, olli mino sisen siin.Oh, ma vaene Tarto liin!

/---/

Kuri kavval venäline,saksu kui ta varra nägi, pand siis liina värjä kinni,paljo liiga rahval’ tegi:käsu temä väljä and,vahi rahva perrä pand, vangin pidi rahvast siin. Oh, ma vaene Tarto liin!

/---/

Kui ta sedäm kuulda sai,Et Roots pallav pääle paist, Sis ta Vennemaale vei,kik see liina rahvast väest,esändä ning emändäülihallest ikiva Venemaale minnen siin. Oh ma vaene Tarto liin!

/---/

Kirjotage aja, kuud,kun mul ots om tulnu tääl, et see peräntullev suguvõiss sest lug’da kirjä pääl:Anno tuhat säitsesadapääle katessa sündi sedä, õtse Margret-päiväl siin sai ma hukka, Tarto liin.

/---/

Esimene teadaolev eestlastest luuletaja Käsu Hans jäädvustab 1708 oma itkus Põhjasõja traagilist finaali, Tartu linna hävitamist vene vägede poolt rukkimaarjapäeval, mis vana kalendri järgi jääb augusti algusse (praegu 15. august). Luuletus omandab sümboolse jõu seeläbi, et see juhtus just Jeesuse ema Neitsi Maarja surmapäeval. Eesti kirjanduslik nimigi on teatavasti Maarjamaa. Tähenduslikul ko mbel algab eesti algupärase luule ajalugu just sõjatraagika kujutamisega.

* Siinses rubriigis esitleb Postimees eesti luule-

loost noppeid, milles luuletaja kajastab mingit

oma kaasaja või eluloolist hetke. Lähtume seda

tehes Anna Haava kuulsast mõttest, et luule ei

tule tuulest, vaid «see on leekiv tõde, / veri sinu

südamest», mida peab ilmutama.

ÕHTUMAA VÄLJAKUTSED

6 || VÄLISMAA || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

Te riku-te praegu seadust, sest vii-bite piiri-

tsoonis ilma loata,» teatas surm-tõsise näoga Vene piirivalvur, olles eestlasi täis reisibussi mõ-ned kilomeetrid enne ööbimis-paika Viistinas otse maanteel kinni pidanud.

Piirivalve nimetas meie kinnipidamist küll rutiin-seks proverka’ks ehk kontrol-liks, kuid oli selge, et tegemist oli millegi enamaga. Miks mui-du olid samad piirivalvurid juba varem käinud tuhande elaniku-ga Viistina külas uurimas, mis neist eestlastest kuulda on ja millal nad saabuda võivad.

Piirivalve suur huvi meie vastu oli arusaadav. Välisriigi kodanike visiit Venemaa majan-dusliku võimsuse tuiksoonele Ust-Lugasse pole kindlasti iga-päevane. Turiste sealkandis ül-diselt ei kohta. Ent pealtnäha pidanuks meil paberitega kõik justkui korras olema.

Loa piiritsooni sisenemiseks oli andnud lausa kuulus FSB. Näiline viivitus oli tekkinud pii-rivalves, kes pidi samuti piiri-loa signeerima, kuid see tundus FSB jah-sõna kõrval pelga for-maalsusena. Pealegi oli piirival-vest meie võõrustajatele öeldud, et kõik on korras: las kallid Ees-ti külalised tulevad oma kultuu-rireisile.

Ometi teadsime kõik, et naa-berriigis maksab vaid ametlik paber. Kirjalik propusk. Selle pii-rivalvest kättesaamine läks meie võõrustajatel ootamatult keeru-liseks. Eestlaste saabumise päe-val ei võetud piirkonna kordonis telefonitoru. Kui küllakutsuja

kordonisse ise kohale läks, pan-di ta nina ees uks lihtsalt kinni.

Luba ei tohtinud eestlasteni jõuda, sest siis poleks neid põh-jalikult kontrollida saanud. See seisis kordonis lauasahtlis. Ilma ülemuse allkirjata. Ilmselt oli keegi kuskil kõrgemal niimoo-di soovinud. «See ei ole mida-gi muud kui selle riigi filosoofi-line suhtumine ja teie olete plat-sil praegu ise mängijad,» muigas meid võõrustanud isuri giid, ju-ristiharidusega Dmitri Harak-ka. Siis, kui piirivalvekordonis meie ülekuulamisprotseduure vahendas.

Nelja tunni pikkuseks ve-ninud küsitlus oli pigem formaalsus. Kõigepealt

isikuandmete ankeet, seejärel sõrmejäljed ja fotod ning lõpuks omakäeline kirjalik ülestun-nistus: rikkusin seadust ja vii-bisin ebaseaduslikult piiritsoo-nis. Ilmtingimata vene keeles ja kirillitsas. Seejärel allkiri viide lahtrisse.

Puhas bürokraatlik toiming, mis isegi meiega tegelenud piiri-valvureid silmanähtavalt tüütas. Nad olid viisakad, pakkusid teed ja kohvi. Kuid aega kulus. Iga-le inimesele paarkümmend mi-nutit, ja meid oli üle neljakümne. «Jõudemonstratsiooni» lõppedes oli meie tee tutvumaks Ingeri-maal väljasuremisohus vadjalas-te ja isurite eluoluga lõpuks valla.

Ajakirjanikule on see piir-kond väga huvitav. Ingerimaa asub Venemaa majanduse tuik-soonel – seal tegutseb Ust-Luga (eesti keeles Laugasuu) sadam. Pluss veel Sosnovõi Bori tuuma-jaam.

Nii et vähe sellest, et vadja-lased ja isurid on viimase aasta-

saja jooksul küüditamiste ja rep-ressioonidega sisuliselt juba väl-ja suretatud. Nüüd seisab seal-sel kogukonnal ees uus kaela-murdev ülesanne – jääda ellu hoogsalt laieneva kaubasadama naabruses.

Kõrvalt vaadates tundub sa-dam kogukonnale vaat et kasu-lik. Võtame kasvõi sadama ra-haga Luuditsa (Lužitšo) külla püstitatud vadjalaste muuseu-mi. Pealtnäha uus ja ilus, kuid selle kütmiseks ja käigushoid-miseks peaks raha leidma ko-halik omavalitsus. Ja sellega on paraku raskused.

Venemaal ongi paljud as-jad ilusad vaid pealtnäha. Võ-tame või «rahvaste paraadide» korraldamise riigis, mis tegeli-kult on üks efektiivsemaid väi-kerahvaste suretajaid. Seetõttu poleks mitte naiivne, vaid ise-gi rumal hellitada lootust, et Ve-nemaa suurriiklikud ambitsioo-nid tuuakse kasvõi karvavõrdki ohvriks vadjalaste ja isurite kul-tuuri ja traditsioonide huvidele.

Viimased aastad on ümbrus-konna elanikele (enamikus ve-nelased ja ukrainlased) Ust-Luga kandis taas tõestanud, kuidas asjad selles riigis tegelikult käi-vad. Rannikul, kus kunagi te-gutses Venemaa edukamaid ka-lurikolhoose Baltika ja kus aas-tas valmis 2,25 miljonit kuulsaid konserve «Sprotid õlis», on kala-püük sama hästi kui katkenud.

Kui kohalik elanik tahab pi-dulauale kala, esitab ta tellimu-

se mõnele ümbruskonna kaluri-le, kellel on alles paat ja võrgu-luba. Ainult et neid kalureid on vähe. Kalapaatide asemel sei-savad reidil tankerid ja kauba-laevad.

Euroopa suuruselt teiseks sadamaks pürgiv Ust-Luga nee-lab kilomeeter kilomeetri haaval endale kohalikule kogukonna-le kuulunud rannikut, sulgedes nii üha uusi juurdepääse mere-le. Jutt, et hiigelinvesteeringud toovad ümbruskonda mood-sa infrastruktuuri ja tuhandeid töökohti, on muidugi õige. Aga sisult eksitav.

Ust-Lugasse viivad juba praegu neljarajalised kiirteed. Müratõketega. Sellised, mis an-navad kümnete kilomeetrite kaupa silmad ette meie Tallin-na-Tartu maanteele ja mille val-mimine on erinevalt Eestimaa liikluse tuiksoonest juba lõpp-järgus. Kesk-Aasia vabariiki-dest toodud odavtööjõud tege-leb seal peamiselt maanteetöö-de lõppviimistlusega.

Ent sadamaga seotud töö-kohtadest näevad kohalikud ül-diselt und. Nafta- ja gaasitermi-nalidesse vajatakse oskustöö-lisi ning nendele kohtadele ee-listatakse palgata kõrgelt kvali-fitseeritud tööjõudu. Kui kodu-maalt spetsialiste ei leia, tuuak-se appi Ameerika ja Lääne-Eu-roopa kõrgepalgalised töökäed.

Kohalike pärusmaaks jääb endiselt ehitaja, autojuhi või kauplusemüüja amet.

Need tööd on Venemaa majan-duse sajandi suurprojektiga nõr-galt seotud. Vananeva rahvasti-kuga rajoonist on inimesed ha-kanud minema kolima. Kõikjal piiritsoonis ringi sõites kohtab kümneid maju sildiga «Proda-že». Müügis.

Ostjaid ilmselt on. Kohali-ke väitel on ümbruskonda tek-kinud mitu uut elanike tüüpi – datšniki ehk suvitajad ja por-toviki ehk sadamarahvas. Selle väite visuaalseks tõestuseks ol-gu Vadja muuseumi vastas tee-

Postimehe ajakirjanik Risto Berendson käis Venemaal uurimas, kuidas mõjutab suursadama Ust-Luga projekt sealsete väikerahvaste eluolu.

Vadjalased ja isurid on küüditamiste ja sõdadega

harjunud, et nemad on alati nõrgemas positsioonis.

VÄLJASUREMIS OHUS ISURID JA VADJALASEDVenemaa Kingissepa rajooni

territooriumile jäävad põlised

eestlaste, ingerlaste, vadja-

laste ja isurite kogukonnad.

«Ma ei tea ühtegi teist kohta,

kus nelja sugulasrahva esin-

dajad elaksid nii koos,» ütleb

Eesti parim vadja rahva ja

keele asjatundja, Tartu Üli-

kooli keeleteadlane Heinike

Heinsoo.

Kingissepa rajoonikeskuse

muuseumis on küll eksposit-

sioonid selle kandi väikerah-

vastest, kuid sellest, et nende

rahvaste arv kahanes välja-

suremise piirini peamiselt

NSV Liidu repressioonide

taga järjrel, külastajale suurt

ei räägita.

Ust-Luga ümbruse põlisrah-

va vadjalaste asuala jääb suu-

resti Lauga (vene keeles Luga)

jõe ümbrusesse. Vadjalaste

eluolu ja keelt on põhjalikult

uurinud keelemees Paul Ariste.

Veel 1848. aastal üles loetud

umbes 5000 vadjalasest on

tänaseks järel umbes 60. Sel-

les on süüdi vahepealsed sõjad

ja küüditamised.

Eesti keelega sarnast vadja

keelt oskab neist rääkida

kümmekond, sedagi raskuste-

ga. Vadjamaal Heinike Heinsoo

eestvedamisel toimuvatel

keelekursustel osaleb vaid

üheksa naist vanuses 50–80

aastat, kuid nende kodune

keel on siiski vene keel. Koha-

likku Vadja Seltsi veab Narvas

elav Jekaterina Kuznetsova,

kes elukutselt on tegelikult

(eru)sõjaväelane – alampol-

kovnik.

Peamiselt Soikkola (vene

keeles Soikola) poolsaarel

paiknevad isurid on hilisemad

sisserändajad ja nende keel

sarnaneb rohkem soome kee-

lega. Soomes peetaksegi isu-

reid pigem õigeusklikeks inge-

risoomlasteks. Veel 1848. aas-

tal rahvaloenduse andmetel

üle 18 000 inimese suurune

isuri kogukond kahanes 2010.

aastaks Venemaal 266 inime-

seni. Neile lisandub umbes 60

Eestis elavat isurit.

Neist mõistab isuri keelt

umbes 150, kuid nendegi ko-

dune keel on vene keel. Isurite

arvu drastilises vähenemises

on eelkõige süüdi Teine maail-

masõda, kui Ingerimaalt viidi

pealetungiva sõja eest Soome

varjule 65 000 ingerlast, isurit

ja vadjalast.

Hiljem nõudis NSV Liit need

inimesed Soomest tagasi, kuid

kodu asemel viidi inimesed

kaugematesse kohtadesse,

näiteks Kesk-Venemale. Sealt

omavoliliselt põgenenud ja ko-

dutallu naasnud isuritele anti

piiritsoonist lahkumiseks ja

riiklikult määratud elukohta

naasmiseks aega 24 tundi.

Põliseid vähemuskeeli ko-

hapeal märgatavaks teha on

väga raske. Kohanimed on

kõikjal vene keeles ja väike-

rahvastel ei õnnestu kuidagi

omakeelseid külanimesid kin-

nistada. Ainukese isurikeelse

teadetetulba püstitamine

Viistina keskusesse võttis

vastuseisu tõttu aega kolm

aastat. Selles nähti natsiona-

lismi ilmingut. PM

VÄLJASUREVAD RAHVAD SUURE SADAMA JALUS

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || VÄLISMAA || 7

poolel asuva väikese vagun-elamu mõõtu suvila, mille hoo-vil seisavad kolm uut, sarnase numbrikombinatsiooniga, mus-ta värvi ja kallimasse hinnakirja kuuluvat Mercedest.

Suur sadam tõmbab parata-matult ümbruskonda tööstust. Nähes Viistina küla ümbruses-se jäävaid põlde ja nende keskel mäel asuvaid õigeusu kiriku va-remeid, ning kuuldes, et detail-

plaani järgi peaks sinna tulevi-kus kerkima tehnopark, tundub, et nii sürrealistlik vaatepilt saab esineda vaid Venemaal.

Isurite keskuseks oleva Viis-tina (vene keeles Vistino) naa-berküla Rutši juba peab elutäht-sat võitlust pealetungiva töös-tusega. Ühel suurinvestoril, se-ni Venemaal peamiselt raudtee-vagunite tootmisega rikkust ko-gunud oligarhil on plaanis ra-

jada küla naabruskonda karba-miiditehas.

Lähimad elumajad jääksid keemiatööstusest projekti jär-gi kilomeetri kaugusele. Mis see piir tegelikult oleks, ei tea kee-gi. Ust-Luga kogemus näitab, et projekte ei saa uskuda. Ühe vad-ja proua kodumaja pidanuks projekti järgi jääma sadama gaa-siterminalist kilomeetri kaugu-sele. Reaalses ehitustegevuses kahanes see piir 850 meetrile.

Seetõttu kardavad inime-sed halvimat. Isegi kui sani-taartsoon oleks kolm kilomeet-rit, jääb keskkonnareostuse oht ikka. Kui kohtumisel investori ja Peterburi kuberneriga kuuldi, et sanitaartsooni jääks vaid paar ümberasustamisele kuuluvat majapidamist, olevat kohalikud visanud nalja, et teeks siis juba samasugused reservaadid nagu Ameerikas kunagi indiaanlas-tele. Irooniat mitte tabanud ku-berner lubanud asja kaaluda.

Välisminister Urmas Paet uuris mõni aeg tagasi Venemaa kolleegilt Sergei Lavrovilt, kui-das selle vadjalaste ja isurite maale ehitatava karbamiidite-hasega lood siis ikka on. Lavrov olevat vaid õlgu kehitanud.

Kohalikke meelitatakse kee-miatehasesse plaanitava tuhan-de töökohaga. See võib olla kau-nis vale, sest keemiatööstus va-jab kõrgema keemiahariduse-ga spetsialiste. Kohalikku oma-valitsust paeluvad potentsiaal-

sed maksud. Ent seegi võib jää-dagi naiivseks lootuseks, kui ar-vestada, et enamik sadamas ju-ba tegutsevaid ettevõtteid on registreeritud Moskvas ja Peter-buris ning maksavad oma mak-sud sinna. Miks peaks karba-miiditehast plaaniva ja Küpro-sele registreeritud firmaga teisi-ti minema?

Päris lootusetu asi siiski ei näi. Esialgu. Kohalike algatusel tõusnud hädakisa tõmbas vähe-malt ajutiselt karbamiiditeha-se projektile pidurit. Kuid määra-vaks sai siin pigem Venemaa või-mumeestele kohale jõudnud aru-saam, et olukorras, kus umbes 40-kilomeetrisel rannikualal on juba suure merereostuse ohuga Ust-Luga kaubasadam ja potent-siaalne tuumakatastroofi objekt

Sosnovõi Bor, oleks sinna vahele keemiakatastroofi võimaluse te-kitamine ehk tõesti liiast.

Vadjalased ja isurid on küü-ditamiste ja sõdadega harjunud, et nemad on alati nõrgemas po-sitsioonis. Kuid mõnikord sün-nib vastuhakust ka kasu. Nii vaadati Rutši külas hulk aega pealt, kuidas kruusalastis veo-kid kirikumäelt 80-kilomeetrise tunnikiirusega läbi küla alla ki-hutades asfaltkattega tee sõidu-kõlbmatuks muutsid.

Viimaseks piisaks karikasse sai matuserongi ja kalluri kok-kupõrge, mis tipnes sellega, et kirst koos kadunukesega maha pudenes. Sellest päevast panid kohalikud küla sissepääsu ette tõkkepuu ja lasid sealt läbi vaid sõiduautosid. Asi töötas. Veokid otsisid endile uue marsruudi. Neist jäi mälestusena maha roo-passe sõidetud tee.

Ust-Lugat läbiva kau-ba maht on 11,8 miljo-nit tonni. Seda on miljon

tonni kuus. Kui sadama arengu-plaanid teostuvad, kasvab see maht kümnekordseks ehk pea kümme miljonit tonni kuus. Po-le raske ennustada, kuidas see mõjub ümbruskonna loodusele.

Selge on seegi, kuidas suh-tub riigieelarve täitumise pärast muretsev võim kohalike elanike muredesse. Näide silma kinnipi-gistamisest on Venemaa presi-dendi Vladimir Putini hiljutine visiit Ust-Lugasse seoses järje-kordse terminali avamisega.

Vahetult enne terminali ava-mist hakkas kohalikele silma, et ümbruskonna metsa alla vee-ti silma alt ära ohtlikke jäät-meid. Väidetavalt väävlit. Kin-gissepa rajooni prokuratuuri esi-tatud kaebusele saadi ootuspä-rane vastus: faktid pole kinni-tust leidnud.

Nii lihtne ongi.Kohalikud, kellel on aastasa-

du olnud tavaks käia joogivett võtmas allikatelt, kurdavad, et allikavesi pole enam nii hea na-gu vanasti. «Lumi on meil juba praegu talviti must,» ütleb ko-haliku kodanikuliikumise eest-vedaja Dmitri Harakka.

Postimehe viisid Ust-Luga ümbrusega tutvuma Looduse Omnibuss ja Fenno Ugria.

Lagunenud hooned Luudit-sa külas – sel-list pilti näeb sealkandis tä-napäeval tihti.

fotod: risto berendson

Vadja küla ennevanasti, pilt Luuditsa küla vadja muuseumist.

Vadja lipp ja vapp Luuditsa külas asuvast vadja muuseumist.

8 || KIRJANDUS || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

rein veidemannkirjandusteadlane

On raama-tuid, mida peab lugema. Üks neist tä-navu ilmunud ja osa mu suvest sisustanud teo-sest oli Norman Davise tuhan-deleheküljeline «Euroopa aja-lugu». Lugenud seda eestlase ja eesti kultuuriloolasena, mõist-sin veel kord, et meie olemasolu rahva ja riigina on tõeline ime. Euroopa poolsaare ühe neeme asurkonnale ei olnud määratud ajaloorataste sattumuslikus rüt-mis ellu jääda sellisena, nagu tä-na oleme. Aga ometi oleme!

Võib-olla on üheks soodus-tavaks teguriks olnud kristli-ku tsivilisatsiooni kaheks lõ-henenud poole teineteist sum-mutav ristlainetus, kahe peri-feeria kokkupuude siin, Eestis ja Lätis. Jah, Euroopa ajaloos-ki oleme köömes, aga tülikas ki-vikild suurte geopoliitiliste ja -kultuuriliste jõudude hammas-te all, nagu uue aastasaja algul Jaan Undusk eestlasi iseloomus-tas. Praegust olukorda, mida me veel õnneks teisel pool piiri saa-me jälgida, ilmestab raamatu li-sas toodud kaart Venemaa eks-pansioonist Euroopasse, mis lähtus Moskooviast juba 1522. aastal. Ajalugu ähvardab kogu aeg korduda, isegi kui see juh-tub grotesksel moel. Sedagi võib «Euroopa ajaloost» lugeda.

Teine, sedapuhku ilukirjan-dust esindav teos, mille läbilu-gemist pidasin enda jaoks ko-hustuseks, on Hermann Brochi «Vergiliuse surm» – peaaegu ületamatu teos selle vahepeal-suse psühhograafilisest kaardis-tusest, mis jääb n-ö surmaette-valmistuse ehk «enam ei ole» ja «veel ei ole» piirile. Miks ei ole küll eesti kirjanduses leida see-sugust va-banque-teost, milles vasturääkivused juhitakse üht-suseni, motiivid on liikumises otsekui sümfoonias ning sünd-mustik avaneb simultaanselt?

Ei ole ju nii, et meie keel se-da ei võimaldaks, kui Mati Sir-kel on kinkinud meile nii ema-keelse Musili kui ka Brochi, Jaak Rähesoo Faulkneri, Aita Kurfeldt Márqueze «Sada aastat üksildust». Küll tahaks ise mi-dagi nii suurt, hõlmavat ja lum-mavat kirjutada. Aga selleks peab ilmselt ka elama suurelt ja lummavalt, mis siinmail harva-dele kättesaadav.

Ja kolmas selle aasta lugemi-ne – sedapuhku mõnuga – on ol-nud Udo Uibo «Sõnalood». Uibo sadakonna eesti sõna päritolust vestvad lood mõjuvad otsekui novellid. Võetagu kas või «jeeki-mi» päritolu, mille puändiks on legend omaaegsest keeletoimeta-jast, kes Lutsu «Kevadesse» «is-tutatud» «jekimi» parandas «jee-

kimiks», sest tema teadis, et see pidigi selliselt kirjutatama. Ja nõnda me tõesti seda praegu ka nii, kahe e-ga kasutame.

On olnud veel üks, koguni kaks kuud väldanud rida-realt lugemine, Tartu Ülikooli semioo-tikaosakonna suurteose, Kalevi Kulli ja Silvi Salupere toimeta-tud «Semiootika» käsikiri. Ligi viissada lehekülge teooria kõrg-pilotaaži. Olin kutsutud selle raamatu siseretsensendiks. Kui me selle raamatu läh itulevikus saame, kujuneb sellest üks Eesti semiootikateaduse verstaposte. Jõudkem ära oodata.

kätlin kaldmaakirjanik

Rannaraa-mat, suvi 2014: «Kir-jandus kui selline. Valik Vene vormikool-konna tekste», koostanud Märt Väljataga. See kirjandusteaduse tüvitekstide kogumik sobis Va-hemere erinevate mereäärsuste-ga nagu rusikas silmaauku. Üht-lasi sai ka uudishimulikele uu-rijatele pooltes maailma keeltes selgitada, mida see vene forma-lism siis ikkagi tähendab. Suu-repärane suvekool!

Eluraamat, suvi 2014: «Seal-pool sood», Lauri Sommer. Lau-ri oskab. Rääkida asjadest ja siis veel asjadest, mis juhtusid enne neid asju, ja veel enne neid as-ju. Kindlasti tasub lugeda kõigil, kes miskitpidi Viljandiga seo-tud. Mina olen.

Reisiraamat, suvi 2014: «Is-landi kiri», Kärt Hellerma. Is-land kas võtab inimese täieli-kult vastu või ei võta. Kärt Hel-lerma võttis. Ja Kärt Hellerma võttis Islandi. Sellest see raamat räägibki. Kähku poodi, saadaval veel viimased (viis) raamatut.

Seiklusraamat, suvi 2014: «The Letter to the King», Ton-ke Dragt. See hollandi autori klassikaline seikluslugu sellest, kuidas noormees rüütlikslöö-mise õdangul saatuslikku seik-lusse meelitatakse, on nii puhas propagandavaba lugemine, et siinlugeja sai teatava ilmutuse osaliseks. Kui see nüüd veel ees-ti keelde jõuaks. Lugejatele 10+.

Novembriraamat, suvi 2014: «Butterflies in November», Audur Ava Ólafsdóttir. Mis juh-tub, kui geeniuse masti lingvist-tõlkija-toimetaja mees töökaas-lasele lapse teeb ja uut elu alus-tab. Audur Ava musta huumori-ga maitsestatud road trip Islan-di ringteel on nii Island, kui üks raamat olla saab. Kõrvaltegela-sena astub mängu terve Eesti meeskoor, kelle kontserdile al-la 18-aastasi ei lubata – kavas on eksootilised tantsunumbrid.

Mõtteraamat, suvi 2014:

«Olemise hetked. Märkmeid möödanikust», Virginia Woolf. Meistriteos, ma ütlen, meistri-teos! Võtsin selle kätte, kui ko-gu maailma eesti ja soome kir-jandusest täiesti kõrini sai. Woolfi kindel sulg ravis terveks.

Luuleraamat, suvi 2014: «Korrosioonikihk», Hele-na Läks. See noor luuletaja ju-ba teab. Mida, seda saab teadagi lugeda raamatust.

krista kumberglastekirjanduse uurija

Hindan kir-janiku puhul jutustamis-oskust. Eriti osavad võivad pikalt ja põne-valt pajatada ka porikärbse tee-konnast aknaklaasil. Kuid Ind-rek Harglal on, millest jutusta-da. Ta on võtnud enesele aega, et keskaegselt saladuselt nagu sibulalt kihte koorida. «Aptee-ker Melchior ja Tallinna kroo-nika» mõjub eheda (kummati-gi muheda) ajarännuna tuttava-te tegelaste seltsis tuttavatesse paikadesse. Tallinn ju!

Ka Kettamaailm tundub ju-ba täiesti reaalse ja tuttava pai-gana. Terry Pratchetti «Auru juurde» on fantaasiaromaani-na elu ise – inimloomus, seesa-ma meie maailm siin ja praegu, ainult pentsikuks muutvas kõ-verpeeglis. Kellele toob meel-de unistuse Riisipere-Haapsalu raudteeliini taastamisest, kelle-le islamimaailmas toimuva, kel-lele kõrge isiku turvatud visiidi, kellele multi-kulti teemad. Pöö-raselt naljakas ja … tõsiseksvõt-tev. Kui järele mõelda.

Neil Gaimani «Kalmistu-raamatus» on üllatavalt palju elu(list). Vaimud lapsendavad ti-ta ja saavad omale kaela ka kas-vatusprobleemid, vastutuse, lap-se iseseisvumisega kaasnevad hingevaevad, aga ka suure hul-ga armastust ning tunde, et ol-lakse vajalik, peaaegu elus. Lu-gu suureks saamisest ja sügav kummardus lugemisele, raama-tutele, raamatukogule.

Teispoolsus tuleb mängu ka Lauren Oliveri raamatus «Li-esl & Po». Isa mõrvatud, ise võõrasema vang ja siis ilmub tujukas vari, kellega koos as-jad joonde aetakse. Saab teada mõndagi inimloomuse nii hel-gest kui hirmsast poolest. Kõige juured on lapsepõlves.

Kui inetu peab poiss olema, et olla kirjeldusel tekkivast ku-jutluspildist mitu korda kole-dam? R. J. Palacio «Ime» on naljakas, kurb ning optimistlik. Autor vahetab vaatenurki ja an-nab jutujärje sujuvalt ühelt te-gelaselt teisele. August võidab lugeja südame, haletsuse ase-mele asub kaastunne, kaastun-

de asemele kaasaelamine ning rõõm vapra ja visa vennikese (ning tema pere) üle.

Pildiraamatud võivad vahel üllatada, pakkudes suurele vaat et rohkemgi kui väikesele. Mau-ri Kunnase «Kangelaslood» on muutnud «Kuningas Artu-ri rüütlid» kassirahva eeposeks. Muuseas, Robin Hood oli samu-ti kass ning viikingite hulgas oli igasuguseid pudulojuseid. Ei va-liks oma lapsele esmatutvuseks Suurte Lugudega, aga kui need kord juba tões ja vaimus loetud on, siis pakub Kunnase loodud maailm maailmatu hulga muhe-dat naerumuginat.

Philippe Lechermeie-ri «Unustatud ja tundmatud printsessid» ei vasta ootuspä-rasele ega ole ka roosa. On nii tugeva esteetilise laenguga, et unustad teksti lugeda. Kui see lõpuks meenub, muutub raamat veel köitvamaks. Teatmeteos? Kunstiteos? Lasteraamat? Küsi-märgid võib vabalt hüüumärki-deks mõelda.

Sõprust saab õppida, kirju-tab-joonistab Katri Kirkkopelto raamatus «Molli». Tõreda ole-ku põhjus võib olla häbelikkus, ebakindlus. Väikesed armsad karvased elukad juhivad tähele-panu elu põhiväärtustele.

kaupo meielluuletaja ja kirjandusministri nõunik

Viktor Pelevin, «S.N.U.F.F.». Mida aega edasi, se-da suure-maks prohve-tiks Viktor Pelevin muutub. Te-ma algselt 2012. aastal ilmu-nud «S.N.U.F.F.» on käimasoleva Ukraina sõja taustal sedavõrd prohvetlik, et uudiseid pole vaja jälgidagi, kõik on raamatus kir-jas. Tegevuse paigutab Pelevin küll kaugesse tulevikku, kuid Big Byzi ja Urkaina konflikt on hirmutavalt tänapäevane.

Seda osalt filosoofilist trak-taati meenutavat romaani po-le kerge läbi närida, aga väärib vaeva. Sõda, fantaasiat, puhast ja ebapuhast armastust, pet-likku ilu ja kõikehõlmavat rü-vedust leidub romaanis, siis on selles veel seda, teist ja kolman-dat. Praegusel ajal täiesti kohus-tuslik lektüür.

Kalev Vilgats, «Esimene Punane aasta Pärnus. 1940–1941». Igal aastal augustikuus meenutatakse Eestis viimaseid punaseid aastaid, kuid kunagi ei tee paha veidi meenutada, mil-lest see kõik algas. Suur ajalugu koosneb väikestest ja Kalev Vil-gats võtabki ühe paiga pöörde-lise aasta ladusas publitsistlikus laadis ning ohtra pildimaterjali abil kokku. Suurt ajalugu käsit-

levate nimede ja sündmuste ja kuupäevade kõrvalt leiab tore-dat ja kõnekat olmeteavet. Näi-teks saame teada, palju maksid 1941. aastal pitsiga kombinee ja kilo šokolaadikomme.

Terry Pratchett, «Auru juur-de». Terry Pratchetti järjekord-ne, jumal teab mitmes romaan jõudis maakeeles ilmuda just-just rannailmade lõpul, kuigi so-binuks ideaalselt rannaliival lu-gemiseks. Kui reaalne maailm kipub liiga masendavaks muu-tuma ja toob vaid murekort-se laubale, on just Kettamaailm õige koht, kuhu selle eest pa-geda. «Auru juurde» toob luge-jateni taas endise petturi Niis-ke von Lipwigi, kes on fännide-le tuttav raamatuist «Postitee-nistus» ja «Rahategu». Prat chett on mõnus ja sume nagu suve-lõpp, samal ajal hillitsetult te-rav nagu talve eelaimdus. Kilp-konn liigub!

Jüri Kolk, «Teisipäevamaa». Jüri Kolk on viljakas autor, kes siiani rohkem tuntud kui luu-letaja, kuid «Teisipäevamaa-ga» astub ta jutukirjutajate sek-ka. Kolgi lühijutud on enamas-ti realistlikud ja lähtuvad elust, sagedasti Tartu elust, enesest ning lihtsad ja labased sündmu-sed saavad autori tahtel milleks-ki ülemaks ülendatud. Kolk on isiklik ja siiras, jutustades seda, mis südamel ja peas, lihtsas ilus-tamata stiilis. Võibolla, lisades Kolgile veidi Jan Kausi poeetili-sust ja Urmas Vadi maagilisust, oleks tulemus võluvam, aga siis poleks Kolk enam päris Kolk, aga meil on praegu just päris Kolki vaja, eks ole.

Indrek Hargla, «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika». Mida raamat edasi, seda pare-maks Indrek Hargla Melchiori-sari muutub. Detaile ja ajalugu on palju, aga mitte liiga palju, et see põnevust pärsiks. Tegevus kandub ühes tegevusliinis Tal-linnast välja, mis tuli vist mõ-nelegi sarja austajale ebameel-diva üllatusena, kuid eks pidigi Eestimaa kõige selle jaoks, mida Wakenstedede minevikul ja tu-levikul meile pakkuda on, kit-saks jääma. Hargla pakub jätku-valt ja tõusvas joones kvaliteet-set laiapõhjalist meelelahutust, millest eesti kirjanduses pik-ka aega puudus oli. Ootan järge? Ootan järge. Ootan järge!

Haruki Murakami, «Elevant haihtub». Puhkuse ajal randa suundudes võtsin kaasa Haruki Murakami novellikogu «Elevant haihtub», mis ilmus eesti keeles juba 2011. aastal, kuid ootas ko-duses raamaturiiulis sellest ajast õiget lugemishetke. Ehk sobi-nuks randa pealkirja poolest pa-remini tema «Kafka mereran-nal», aga see on ammu loetud ja sisu poolest klapitus rannaliiva-le just too jutukogu.

Murakami muutus Eestis

Hea raamat on hea vaatamata õues valitsevale ilmale. Rein Veidemann, Kätlin Kaldmaa, Kaupo Meiel, Jaan Martinson, Krista Kumberg ja Janar Ala jagavad viimaste kuude lugemiselamusi.

KOHUSTUSLIK KIRJA

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

küll vahepeal samasuguseks hai-biks, nagu seda oli kunagi algus-aegadel Paolo Coelho, aga novel-lid on tal ometi toredad. Need otseselt justkui ei räägigi millest-ki, algavad ei kuskilt ja jõuavad ei kuskile. Täpselt nagu merelai-ned, mille loksumine on tegeli-kult pelk liikumise illusioon.

jaan martinsonspordiajakirjanik ja raamatufriik

Jussi Adler-Olsen, «Nai-ne puuris», tõlkinud Tii-na Toomet, Pegasus. Üks aasta vahvamaid krimkasid, kus tusaturris, laisk ja omaette askeldav kriminaal-komissar Carl Mørk suunatak-se keldrisse jalust ära ehk talle luuakse vanade kuritööde avas-tamiseks Q-osakond. Raama-tu pärl on Mørki abiliseks mää-ratud Hafez el-Assadi, kes on tont teab kes, aga asjalik ja lõ-bus tüüp.

Vladimir Voinovitš, «Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatava-lised seiklused,», tõlkinud Jü-ri Ojamaa, Tänapäev. Võta kät-te raamat Tänapäeva sarjast «Punane raamat» ja sa ei pettu. Vahva sõdur Ivan Tšonkin on kui kohtupatoloog, kes lahkab Venemaa olemust kuni ajude-ni välja. Paraku on deržaava se-davõrd võimas, et püsib elus ka pärast lahkamist.

Mary Roach, «Lonks. Seik-lused seedetraktis», tõlkinud Iiri Sirk, Imeline Teadus. Kuis me siis elukestva õppeta... Su-vi on eneseharimiseks. Kas iga-üks teab, kuidas söögist saab seesamune? Kahjuks või õnneks on protsess, kus õun ja õlu pä-rast pikka töötlust hoopis teise konsistentsi saavad ja välja hei-detakse, tabuteema. See raamat on siiski piisavalt sünnis, sobib kultuurselgi inimesel uurida.

Lee Child, «Tagaotsitav», tõlkinud Lauri Vahtre, Varrak. Lee Childi arvates olla kaht liiki kirjandust: üks, mis hoiab sind hommikuni enda kütkes, ning teine, mis ei hoia. «Tagaotsitav», kus seikleb Rambo, kel on ka ajud, kuulub esimesse liiki. Asja sel kaunil suveööl magada, kui võib ka lugeda.

Daniel Kehlmann, «Maail-ma mõõtmine», tõlkinud Kris-tel Kaljund, Hea Lugu. Selleks et tutvustada maailmale kaht suurt sakslast – matemaatikut Carl Friedrich Gaussi ja loodustead-last Aleksander von Humboldti –, võib koostada kuiva traktaadi, kuid ka humoorika, kohati ab-surdsegi, särava ja põneva raa-matu. Väljakutse eesti sulemees-tele: kuidas elasid Karl Ernst von Baer, papa Jannsen või Os-kar Luts? Kirjutage, selgitage.

Sergei Lukjanenko, «Mustand» ja «Puhtand», tõlkinud Anne Rosin, Ersen. Venemaa ulmekirjandus on tungimas Eestisse. Hurraa! «Mustand» ja «Puhtand». Paral-leelmaailmad ja muu säärane. Selgub, et kõik me oleme män-gukannid, ainult et ühe enese-määramisõigus on suurem kui teisel. Ent kui sulle pakutak-se köidikute eest magusat elu, surematust? Enamik laseb end köita, mõni rabeleb vabaks. Kõ-lab kui poliitika, aga on elu.

janar alakultuuritoimetaja

Mike Tyson, «Undispu-ted Truth». Mike Tyson on üks kõi-gi aegade mee-diageenilisemaid sportlasi, kel-le imidž küll väga intelligent-ne pole olnud (näiteks lubas ta oma vastase Lennox Lewise lap-sed enne matši ära süüa). «Un-disputed Truth» on aga ootama-tult humoorikas ja hästi kirjuta-tud raamat (muidugi ei kirjuta-nud ta seda üksi). Selles, et Ty-soni elu, nagu ta ise ütleb, «on olnud nagu kreeka tragöödia», pole kunagi kahtlusi olnud. Ka eesti spordisõber teab Tysonit hästi, sest kui öeldakse «poksi-ja», siis teatakse maailmas eel-kõige kahte meest: Muhammad Ali ja Tyson. Võib-olla ka ven-nad Klitškod. Nii et see raamat võiks vabalt ja mitte ainult ühel põhjusel olla ka eesti keelde tõl-gitud, lugejahuvi, usun, oleks olemas.

Taavi Eelmaa, «Kadunud sõbra juhtum» / Kaur Kender, «Kaurita». Kaks sõpra – Taa-vi Eelmaa ja Kaur Kender – on pannud selles punase kaante-ga raamatus sõna otseses mõt-tes kirjanduslikus mõttes sel-jad vastamisi (milline kole väl-jend!). Kummagi seljad aga prü-giseks ei saa (jälle, milline ko-le väljend!), kuna kumbki ei ku-ku selili. Ja tegelikult ei võistle nad ka samas kategoorias, sest Eelmaa on kirjutanud näiden-di, Kenderi teksti on žanriliselt keerulisem määratleda – sise-kaemuslik lühiromaan, mis len-dab sulle peale nagu täisvarus-tuses ameerika jalgpallur, võiks olla adekvaatne määratlus.

«Kadunud sõbra juhtumit» teater No99 Juhan Ulfsaki la-vastusena hiljuti ka mängis. Pä-rast selle näidendi lugemist on mul kole kahju, et seda vaa-tamas ei käinud. Tekst toimib ka ainult kirjasõna kujul, sel-les mõttes elab kaotuse ehk üle. Soovin «Kadunud sõbra juhtu-mile», et see saaks klassikuks. Ei teagi, kas see on nüüd hea või halb soov.

ANDUS il

lust

rats

ioo

n: e

ero

bar

ndõ

k

10 || KULTUUR || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

ott kiluskliteraat

K õigepealt tuleb öelda, et ma pole ealeski varem kohanud kaaneku-jundust, mis oleks olnud sedavõrd eksitav. Kui ma kuulsin, et on kir-jutatud romaan nimega «Walpur-gi öö», pealegi veel ulmekas ja kõi-

gele lisaks debüüt, oli õhin äraarvamata suur. Ar-vasin tõsimeeli, et hakkan lugema mingit armsat ja naiivset gootiromaani. Täiskuu, tumedas taevas lendav üksik hakiline, salapärastel asjaoludel öösel õue trehvanud hõljuvas kleidis tütarlaps ja teose pealkirigi näisid just sellele viitavat. Asjad pole aga alati nõnda, nagu need paistavad, ja vaatamata sü-gistalvisele kaamosele, milles raamatu sündmused suuresti kulgevad, vedas mu ootus horisont mind seekord alt. Olen alati väitnud, et lugeja ootus-horisondi ületamine ongi üks hea kirjanduse tun-nuseid ja pole mingit põhjust, miks seda eksitava kujunduse abil ei võiks teha.

Aga see selleks, pealegi on tagakaanel tutvus-tuses öeldud, et peategelane on hoopis 44-aastane Helde ja tegevus toimub Nõmmel, aastal 2020. Nii-siis kuue aasta pärast. Ja pikemalt poleks ka pas-lik kaanekujunduse kallal norida, sest lõppude lõ-puks pole seal mingit vahet ja ülalkirjeldatud ro-mantiline kaanepilt, olgugi et sisule mittevastav, on ju iseenesest tore. Lisades alapealkirja «Must stsenaarium», viitab autor asjaolule, et tegemist on hoiatusromaaniga, ja nõnda see tõepoolest ka on.

Ekstrapolatiivset tuletusviisi rakendades maalib autor lugejate tarbeks õõvastava pildi, milliseks ku-juneb meie poliitiline ja sotsiaalne elu lähitulevikus, juhul kui asjad jätkuvad just nii, nagu kõige mus-tem stsenaarium seda ette näeb. See on analüütili-ne futuroloogia, mille usutavust lisab suurel määral autori realistlik esituslaad. Euroopa Liit on lagune-mas või juba lagunenud ja Eestis on võimu haara-nud tumedad jõud, keda esindab käsitamatu ja sa-lapärane Vähemate Vendade ordu. Poodides napib kaupa ja bensiin on defitsiit, mida ainult vähesed väljavalitud enesele lubada saavad. Keegi inimestest ei tea, kes nende riiki tegelikult valitseb. Õudu kül-vab hingetu fakt, et inimesed kaovad jäljetult ja äk-ki, jätmata enesest maha midagi, mis nende edasi-sele saatusele valgust võiks heita.

O lles küll ulmeromaan, nagu seda on iga teinegi tulevikukirjutus, on «Walpurgi öö» kirjutatud asjalikus, olmelis-realistlikus laadis. Autor kirjeldab eepilise rahuga peatege-lase Helde igapäevaelu, tema lähe-

dasi ja koduseid tegemisi, ega too fiktsioonimaail-ma ühtki noovumit ehk meile senitundmatut teh-noloogilist vidinat või nähtust, mida praegu veel ei eksisteeri, aga mis kuue aasta pärast kõigi eeldus-te kohaselt kasutusel võiks olla. Raha on ikka veel euro, seda võetakse kaardiga automaadist ja sidet peetakse mobiilidega. Üldse näib, et autoril on asja-olu, et ta ulmeromaani kirjutab, vahepeal sootuks meelest läinud. Seda tuletavad meelde vaid üksi-kud tagasivaated tänasesse; et näed, kunagi sõitsid ühistranspordiga kaasa reisisaatjad, kes niisama, asja eest, teist taga palka said. Säilinud on ka ees-ti romaanidele igipõline linna ja maa vastandamise teema, kusjuures traditsioonidele truuks jäädes ki-putakse ikka maaelu idealiseerima.

Raamatu tugevaimaks kohaks on episood, kus Heldet ja tema lähedasi küüditama tullakse. Nen-del lehekülgedel realiseeruvad täies mahus eesti rahva kollektiivsed hirmud ja võõraviha, nagu lä-hiajalugu need meisse istutanud on.

Keskealiste inimeste teineteiseleidmine ja hil-litsetud armastus lisab romaanile mälgulikku mit-meplaanilisust. Vaatluse all on ka noorte, alles ellu astuvate inimeste probleemid, mis meie kaasaeg-sete omadest suurt ei erinegi. Kuna romaani pea-tegelased on enamasti erinevas eas naised, võiks seda raamatut ka «naistekaks» nimetada, aga sel-line määratlus ei vii enamasti kuhugi.

Kuigi raamatu lõpp võtab fataalse pöörde, pole autor meie lähituleviku suhtes siiski läbinisti pessi-mistlik. Inimeste pealehakkamine ja omavaheline kokkuhoidmine võidavad tihti võõra väe. Tähtsal kohal on ka kristlik ellusuhtumine, mis eksistent-siaalsetes situatsioonides inimeseks aitab jääda.

otograafina töötades on elus hetki, mis ei unune ning jäädvustuvad detailselt mälusoppidesse. Teleekraanil Hillary Clintonit nähes meenub mulle alati ta Baltimaadele toetussõnumit kandnud Eesti-visiit juulis 1996. Muuhulgas külastas ta vabaõhumuuseumi Rocca al Mares, kus kohtuti Kolu kõrtsitallis valitsusväliste ühenduste esindajatega ning nauditi Leigarite esinemist. Sündmuse tegi eriliseks ettevõtlik ajakirjanik-tantsumees Madis Jürgen, kes palus USA esileedi reinlenderit tantsima. Turvateenistused olid segaduses, kuid Hillary heitis kingad jalast ja säras tantsupõrandal mitu tantsu. Tantsutuure meenutas Hillary Clinton oma pöördumises baltlaste poole, mille ta tegi enne Eestist lahkumist. Lisaks vabandusele, et pole just kõige parem tantsija, mainis Hillary, et muusika lõppedes oli üks naine talle öelnud: kõige paremini saab rahvast mõista tema kunsti kaudu.

TAGASIVAADE

TANTSIV ESILEEDIFOTO JA TEKST PEETER LANGOVITS

Raamat

Heli Reichardt

«Walpurgi öö»311 lk

Varrak 2014

WALPURGI ÖÖ

Rubriik «Tagasivaade» sirvib Peeter Langovitsi arhiivi, tuletades meelde hetki ja tabamusi, mida fotograaf kunagi unustada ei saa.

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || PLAADID || 11

Common«Nobody’s Smiling»

(Def Jam)

ÄRGE TEHKE NALJACommon on hiphopi südametunnistus. Mees, kes

albumikaanel pilguga südamesse puurib ja MTV

VMAde jagamisel Fergusoni protestide auks vaiku-

sehetke nõuab. Ning samuti mees, kelle riimimisos-

kust Jay Z ükskord avalikult imetles, aga seejärel

nentis, et talle siiski meeldib raha teenida.

«Nobody’s Smiling» on inspireeritud räppari kodu-

linna Chicago vägivallast. Üllas põhimõte, aga äkki

liiga igav ja sünge, kahtleb ehk igasuguste tiritam-

mede ja hundiratastega ära hellitatud kuulaja.

Päästab nutikas produktsioon, mis on tagasihoidli-

kult sünge, kõlades samas moodsalt. Kuula ka: al-

bumil kaasa tegeva Vince Staplesi looming ja Earl

Sweatshirti mullune «Doris». Valguskiireks on nos-

talgiline lõpulugu «Rewind That», mis meenutab pi-

sut Nas’i legendaarse albumi «Illmatic» päikselist

kõla. Plaadilt leiab ka ühe aasta parima sämpli:

«Speak My Piece» väänab The Notorious B.I.G.-i

hääle külmaks hauataguseks robotiks. Kuigi albu-

mil on nii palju asju hästi ning Commoni sõnad

jooksevad ladusalt ja sidusalt, on paremaid plaate

teinud nii mees ise vanasti kui mitmed teised täna-

vu. silvia urgas

Pastacas & Tenniscoats«Yaki-Läki Versions»

(Õunaviks)

PUUDUTATUD LOODUS Soolofolkar Pastacas ja Jaapani indi-duo Ten-

niscoats andsid mullu välja täispika albumi, mis

oma orgaanilise selgekõlalisusega nii mõnedki kuu-

lajad võlus. Tänavu tuli Õunaviks välja samanimeli-

se plaadi remiks-assortiiga, mis ilmus vinüülil.

«Yaki-Läki» algupärane materjal on nagu puutu-

mata loodus – ühelt poolt vägagi voolimiskõlblik,

teisalt liigagi aukartustäratavalt naturaalne, et sel-

lesse sekkuda. Võib küsida, kuidas oleks sellise

materjali puhul sobilik käituda – hoida või lammu-

tada? Võibolla just sellest tulenevalt väga radikaal-

seid lähenemisi pole plaadilt leida – teistest eristu-

vad Taavi Tulev («Silmapiir») ja Juhan Vihterpal

(«Green Are All»), samas kui välismaised kaasate-

gevad artistid on jäänud tagasihoidlikult märkama-

tumaks. Oma jälje maha panemisega on kõige ees-

kujulikumalt hakkama saanud Galaktlan («Cup of

Freedom») ja Imandra Lake («Sinu plaadid»). Nõnda

ongi originaalmaterjali akustiliselt selgesse allika-

vette näpuotsaga toodud nüüdisaegse elektroonili-

se muusika elektrit. Piisavalt, et tervikut täiendaks

väike surin, aga samas küllalt tagasihoidlikult, et

vältida ebameeldivat elektrišokki. Yin-yaki-yangili-

kult maitsekas tasakaalus. mari-liis rebane

M e elame – ka muidu, kuid eriti muusika ko-ha pealt – konservatiiv-ses kultuurisituatsioo-nis. See tähendab, et muusikat valmistatak-

se küll tohututes kogustes, kuid enam ei vii keegi seda inimesteni, ei mõtesta seda. Puu-dub võimukeskus, mis valiks hea muusika välja ja viiks selle inimesteni. Selle sotsiaal-ses jõus ollakse pettunud, majanduslikust sõitis aga progress üle. Aga ega ajalugu päris seisma ei jää, ikka läheb edasi, kui ka ham-bad ristis ja väikeste sammudega.

Manic Street Preachersi, selle 28 aastat tegutsenud Walesi vasakäärmusliku rokk-bändi viimane, kaheteistkümnes plaat «Fu-turology» on üks viimase viie aasta parima-test albumitest. Ilmselt nende karjääri parim album, tehtud pärast pikemaajalist loomin-gulist madalseisu.

See on plaat tehtud 80datest ja kraut-rock’ist, ent ei ole nostalgiamuusika. Ajad ei ole olnud ja läinud, nad on ikka veel siin. Ajaloost ei ole MSP läinud otsima seda, mis oli, vaid seda, mis on justkui alati meiega ol-nud, kuid jäänud märkamata – teisisõnu, mi-dagi uut. Kõige märkimisväärsem on selle juures meeleolu. See on progressimeelne, op-timistlik, võidukas meeleolu. Ja seda olukor-ras, kus hea tuju on üldiselt defitsiit, eriti sel poliitilisel poolusel või nende hulgas, kes in-tellektuaalsuse risti on enda kanda võtnud. Nende tunnetatud resignatsioon ja fatalism on pea valdavaks saanud.

«Futurology» kõneleb piiride vabadusest

ja moodsast kunstist, läbi Euroopa liikumi-sest, progressist, asjade ehitamisest. Ta võ-tab Euroopat armastada selle eest, mis te-mas on. Tegemist on selles suhtes patriootli-ku albumiga.

Moraalse seisukohavõtuna väärib erilist tähelepanu albumi neljas pala «The Next Jet To Leave Moscow», mis võtab lühidalt kok-ku nende kolmteist aastat tagasi toimunud Kuuba kontserdi, millega nad murdsid aasta-kümneid kestnud lääne kultuuriembargo. Se-da liiga hästi vastu ei võetud. Leiti, et nad on «naiivsed ja küünilised», nii nagu ikka on kombeks leida poliitiliste seisukohtade kohta, mis ei ühildu arvaja diskursiivse maatriksiga.

Esmalt näib, et Manics raputab endale tuhka pähe, kuid hoolikamal kuulamisel sel-gub, et nad nii ei tee. Manics on eneses niisa-ma kindel kui esimesel päeval ja moraalitse-jad on kahepalgelised tropjonnid. Karl Marxi teatris esineda oli ilus žest ajalooliste kaota-jate poole ja oma põhimõtetele vastav käitu-mine on väärtus iseeneses, eriti just siis, kui see on üldkehtivate normide järgi täiesti ko-hatu. Lõppeks, mis asja on tollel Manicsiga, kes aru ei saa, mis mehed nad on. On ilmne, et keegi ei ole piisavalt tähelepanelik olnud.

Teine väga tugev laul on «Dreaming a City (Hughesovka)». See on instrumentaal-pala. Manicsit on instrumentaalpalad pike-mat aega huvitanud, nende tavalisest tublis-ti sõnarohkemate kõrval (mida on enamik). Nad on neis head. «Hughesovka» on pala ehi-tamise rõõmust. Tööstur John Hughes ehi-tas sellenimelise linna 1870. aasta paiku Vene impeeriumi aladel üles. Täna nimetatakse se-da Donetskiks. Väga lihtne, kuid vahel unu-nema kippuv skeem. Mõistus mõtleb välja, käed teevad valmis. Manicsi bassimees Nicky Wire pani 2008. aastal oma instrumentaali-de esikümne kokku. Nüüd on see ületatud.

Kui sa plaadi ostad, ära tavalist versiooni võta, võta Deluxe Edition, seal on veel kolm kõva lugu. martin luiga

NÄDALA PLAAT:NAGU KARASTUNUD TERAS

Manic Street Preachers«Futurology»

(Columbia)

ÜHE LOO KAJAD

K ultuur kajab, see on selge. Popkultuur kajab veel eriti, sest tema kanalid ja keskkond on elektroonilised. Kajab ja peegeldab, värvub ja vedrutab.

Briti synth-pop’i bändi Soft Cell cover Gloria Jonesi 1965. aastal plaadifir-ma Motown märgi all ilmunud loost «Tainted Love» tõusis sel nädalal 33 aastat tagasi Briti singlitabeli tippu. Sel ajal veel suhteliselt tund-matu, Leedsist pärit bändi jaoks oli see esi-mene ja ka ainsaks jäänud nr 1 singel. Lugu murdis läbi ka USAs, kus sellest sai kõigi ae-gade pikima Billboardi edetabeli staažiga pa-la. Kui Ameerikas jäi bänd ühe hiti imeks, siis Suur-britannias ja Eu-roopas sai Marc Almondist ja Da-ve Bellist koos-nenud duost mõ-jukas ja kultus-lik artist. Nende nahast, klaasist ja «polümorf-selt pervers-sest» armastusest kokku mõeldud muusikat mäletatakse tänase päevani. Nad ei ole mälust välja kukkunud.

Loo algversiooni esitajaks oli Ameerika lauljatar Gloria Jones, kes isegi suurema tuntu-se saavutas sellega, et oli glam-iidoli Marc Bo-lani naine ja tema lapse ema. Gloria Jones oli roolis, kui nad 1977. aastal autoõnnetusse sat-tusid ning kõrvalistmel istunud Bolan hukkus.

«Tainted Love» tähendab tõlkes «halba ar-mastust» ja 1965 sellest armastusest veel Jo-nesi esituses korraliku asja ei saanud. Sel-les mõttes, et seda ei pannud keegi tähele. 70ndate alguses korjasid selle armastuse üles Briti northern soul’i DJd ja tõstsid oma plaa-dimängijatele. Ju kuulis just neil Põhja-Inglis-maa töölisklassi amfetamiinist kiirendatud diskoõhtutel seda lugu ka noor Marc Almond. Oma nime Markist Marciks muutis Almond, muide, just oma iidoli Bolani pärast.

Briti tabeli tippu jõudnud Soft Celli ver-sioon «Tainted Love’ist» andis sellele armas-tusele paljude jaoks veelgi halvema ilme – ni-melt homoseksuaalse.

Nahka riietatud kurb provintslikust Leed-sist Londonisse elama tulnud homomees, kes kuskil puu all oma halvale armastusele peale passib – selline oleks kohemaid kujutluspilt, mille Soft Celli versioon laulust tekitaks. Ning muidugi loo video, mille autoriks selliste bän-dide nagu Throbbing Gristle ja Coili liige Pe-ter «Sleazy» Christopherson ning milles rahu-tut valges maikas ja trussikutest voodis leba-vat noormeest kimbutab elektriliselt sädelev deemonikuju. Kes küll seda võiks unustada?

Kuid mängu astub uuesti nüüdseks kah-juks oma kohvrid pakkinud ja surnute riiki kolinud Sleazy, kes oli just alustanud tegevust ansambliga Coil. Coil ei olnud sellised Leed-sist Londonisse kolivat tüüpi geid. Nemad olid sellised geid, kes elasid 300 aasta vanuses majas, millel nimeks Threshold House, tegele-sid oma raamatukogus haruldaste raamatute lugemise, musta maagia ja riskantse suguelu-ga ning ootasid oma aega. Coil suhestus maa-aluste jõududega (semiootikute keeles «ktoo-nilistega») ja maa alt võlusid nad oma muu-sikasse kuskilt egiptuse või sumeri mütoloo-giast pärit kurje sarvedega vaime.

Coili versioonile «Tainted Love’ist» (1985) teeb Sleazy uuesti video, mille New Yor-gi moodsa kunsti muuseum (MOMA) esime-se muusikavideona oma kogusse ostab. Selles videos on episoodiline roll ka Marc Almon-dil, kes korraks teadvusetult torude all viibi-va noormehe haiglapalati uksest sisse vaatab. Võib-olla seisis see meie Soft Celli versioonist kujutlusse sugenenud puu all oma armastust ootav Leedsi noormees just selle haigla akna all ja julges lõpuks palatisse siseneda? Me ei tea, kultuur kajab ja üht-teist jääb saladuseks.

2001 kaverdab «Tainted Love’i» Ameerika šoki-mees Marylin Manson, kelle imidž on olnud samuti «polümorf-selt perversne». See satub Ameerika tiinifilme parodee-riva «Not Another Teen Mo-vie» saundträkile. janar ala

Royal Blood «Royal Blood»

(Warner Bros)

KÕMISEV JA RAHUTUSuvise Briti edetabeli ülemine ots oli suhteliselt

igav, pehme ja isikupäratu. Sestap oli möödunud

pühapäeva õhtul meeldiv üllatus leida uue tulijana

esikohalt Brightoni muskliroki duo Royal Blood.

Royal Blood on Mike Kerr (vokaal, bass) ja Ben

Thatcher (trummid). Spartalik kahe mehe muusi-

kaline kombinatsioon trummist ja bassist võib kõ-

lada igavalt, teoorias. Royal Blood pole õnneks

selle teooriaga tuttav ning kõmiseb, müriseb ja

paugutab kahekesi suisa mitme täismõõtmelise

bändi eest.

Tõepoolest, see dünaamiline duo ei kasuta ka

kontsertidel kehasid, vaid on laval kahekesi. «Royal

Blood» ei ole metal, see on rokk nagu tunamullu ja

muiste. See võrdlemisi napp, kuid samas väga

konkreetne ja kompaktne debüütalbum on algu-

sest lõpuni suurepärase saundiga rokiplaat, millel

on terve plejaad otseseid ja kaudseid mõjutajaid

alates Led Zeppelinist ja lõpetades Queens Of The

Stone Age’i ning Jack White’iga. Royal Bloodist oo-

datigi omamoodi rokimessiat ning näib, et see vas-

tutusrikas roll kipub neil kahel mitte just tüüpilise

rokkstaari välimusega mehel ka õnnestuma. Pais-

tab, et ka meinstriim-turg on vanaks heaks räme-

daks, higiseks, nalja viskavaks ja samas tõsiseks

rokiks taas küps. Royal Blood ajastas oma debüüdi

väga hästi ja on lisaks sellele üldse väga vinge

bänd. margus haav

Echo & The Bunnymen«Meteorites»

(429 Records)

TAGASI ALGUSESEcho & The Bunnymeni tumedakõlalist, gootirokist

ja 1960. aastate psühhedeeliast inspireeritud muu-

sikat toitsid Šotimaa loodus, legendid ja muinas-

lood. Huvitavaid mõjutajaid oli veel, lugudes tuksus

tugev fanki-element, Echo & The Bunnymen kodu-

nes diskol kindlamalt kui rokistaadionitel, kuhu aja-

vaim neid omal ajal koos U2 ja Simple Mindsiga

kandis.

Kuid piisab minevikuvormis kõnelemisest, värs-

ke album annab teada, et pärast peaaegu 30 aastat

kestnud segadusi on õnnelikult duoks kahanenud

ansambel ennast kokku võtnud. «Meteorites» jät-

kab enam-vähem sealt, kuhu 80ndate keskpaigaks

jõudsid klassikalised albumid «Porcupine» ja

«Ocean Rain». Nostalgiline äratundmisrõõm võib

kergesti tekkida, liiale minna selle emotsiooniga ei

tasu, vaevalt vajab «Meteorites» turvapatja enese

ja kuulaja vahele. Võib-olla parim plaat noorele

kuulajale, kes soovib teha tutvust selle suurepära-

se kollektiiviga. mart juur

Shabazz Palaces«Lese Majesty»

(Sub Pop)

ISOMEETRILINE PUSLEÜhest küljest on muidugi tore, kui tead täpselt, mis

ootab neljarajalise magistraali järgmise kurvi taga.

Mõnele meeldib sootuks turvaline sirge tee. Kes on

aga avatud uuele ja ootamatule, teise nurga ja teise

tonaalsuse all end ilmutavale reaalsusele ning tee-

konnale, mis on mattunud unenäolisse pehmesse

uttu, siis on «Lese Majesty» just teie plaat.

Seattle’ist pärit eksperimentaalse hiphopi ja ekspe-

rimentaalse electro-räpi duo Shabazz Palaces on Is-

hmael Butler aka Palaceer Lazaro (kunagi tuntud

kui Butterfly džäss-hiphopi pundist Digable Planets)

ja multiinstrumentalist Tendai «Baba» Maraire.

Kummalised nimed, kummaline muusika. Futu-

ristliku hiphopi kaootilised kurvid, tagahoovide fer-

menteerunud traditsioonid ja observatooriumi

unustatud pööningu kosmosetolm. Lõikav ja kohati

ebamugav, raputav ja laisk. Madalad tungid ja intel-

lektuaalsus. Albumil põimuvad Miami bass, tume

Detroidi techno, abstraktsed sämplingud ja baleaa-

riline chillout, ekstreemne otsimisadrenaliin ja ulpi-

mine tüüne sooja ookeani lainetel. Teeb rahutuks ja

rahustab, tekitab vajaduse ja rahuldab selle justkui

möödaminnes. Kroomist kilgendav ja ajastu tolmu-

ga kaetud. Majesteetlik ja proletaarne. Mitte nii-

võrd pakiline originaalsusejanu, vaid võimas olemi-

se taju. margus haav

AJAAUK

Kood avab Soft

Celli «Tainted

love»’i video.

From: andrus.ansip@europarl.europa.eu

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Tervitus Euroopast

Seltsimehed!Palavad tervitused kodumaa pea-linnast, kangelaslinnast Brüsselist! Ei saa siiamaani aru, mis värk teil selle suudlemisega oli. Ikka suudel-dakse, kui keegi meeldib. Brežnev suudles Honeckeri ja keegi pannud pahaks. Üks tuttav gei ütles väga õigesti: kui sulle kuumal augusti-ööl keskmises või raskes joobes ja maheda muusika saatel hämaras valguses kena noormeest näidatak-se, tuleb kõigil hirmus suudlemise isu peale.

Mul on häid uudiseid: korte-riprobleem on lahenenud, lõpuks ometi leidsin sobiva elamispin-na. Eelmisel nädalal sain võtmed ja kolisin sisse. Ära tüütas Siim Kalla-se diivanil magamine, seda enam, et magamisaset tuli jagada erakon-na auesimehe tütrega. Mitte mida-gi «niisugust» koosmagamises ei olnud, magasime Kajaga nagu refor-mierakondlane reformierakond-lasega – karskelt, külmalt, ilma emotsioonideta. Et asi täiesti kin-del oleks, asetas preili Kallas enne uinumist meie vahele riigikogu liik-me eetikakoodeksi projekti. See on mahukas dokument, mitusada lehe-külge, väga kitsas oli magada.

Õnneks on nüüd näguripäevad möödas. Uues kodus on ruumi palju ja ei mingit eetikat. Varem elas siin Vilja Savisaar koos õnnetu Toomas-tiga. Enne lepingu sõlmimist küsis belglasest korteriperemees, ega mul ole kombeks voodis veini juua ja kõva häälega laulda. Eelmine ela-nik olevat naabrid veinijoomise ja laulmisega hulluks ajanud. Kinnita-sin belglasele, et niisugust kommet mul ei ole. Veini joon voodis küll, aga laulma ei hakka. Ja toomasteid ei tarvita ☺

Kirjutage mulle, mis kodumaal uudist. Kuidas Taavi peaministri-ametis hakkama saab? Kas Keit ja Rain said vanglast välja? Kuidas Jürgenil trennitegemine edeneb? Suudlen!Teie kallis mugavuspagulane

Andrus Ansip

PS. Öelge Edgarile, et Viljale pole mõtet Brüsseli aadressile kirjutada. Postkast ajab üle Savipätsi kirjadest. Kusjuures mitte ainult kirjadest, Eedik saadab oma endisele prouale lahtisi postkaarte ka. Mistõttu olen tahes-tahtmata kursis läkituste sisuga. Edgar tahab, et Vilja tema juurde tagasi tuleks, lubab Batrakova, Toobali ja Ratta minema lüüa ja ähvardab kõik Tallinna tänavad üles kaevata, kui Vilja kohe tagasi ei tule.

From: taavi.roivas@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Head kolleegid!Usun, et möödunud suvi pakkus meile kõigile toredaid väikseid nar-ratiive. Käisin laulupeol ja Rally Estonial, avasin Saaremaa ooperi-päevad, osalesin Rapla-Kehtna maanteejooksul, Kihnu maalilaag-

ris, filmi «1944» võtetel ja Arvamus-festivalil. Mitte kusagil ei näinud mitte ühtegi kainet inimest, igal pool tarvitati avalikult alkoholi. Rahvas on avaliku joomise üks-meelselt omaks võtnud ning toetab valitsuse poliitikat. Kui külastasin Elvat, siis loopisid purjus inimesed minu jalgade ette lilli ja hüüdsid «Vivat!» ja «Elagu!». Eestlased on kinnised ega näita just sageli oma tundeid välja. Seda enam teevad sellised toetusavaldused südame soojaks. Ainult Lottemaa avamisel võis kuulda kriitilisi hääli, paljud külastajad, nii alaealised kui ka täiskasvanud, kurtsid, et õlu ja viin said puhvetist ruttu otsa ning kõik ebakaines olekus viibivad kodani-kud ei mahtunud rongide peale, mis pidid joobes isikuid parkimisplatsile vedama. Siin on mõtlemise koht Lottemaa juhtkonnale ja kohalikule omavalitsusele.

Töises plaanis kujunes suvi era-kordselt edukaks. Kohtusin Barack Obamaga. Viskasin Tallinna televi-siooni võttegrupi Stenbocki majast välja. Vestlesin telefoni teel Herman van Rompuy ja Jean-Claude Junc-keriga, nendel kõnelustel oli oluli-ne roll Andrus Ansipi korteriküsi-muse kiirel lahendamisel. Seda, et Andrus Ansip peab Brüsselis saa-ma omaette mugavustega korte-ri, toonitasin kohtumisel Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, kusjuu-res proua Merkel oli minuga abso-luutselt nõus, nentides, et iga riik, iga rahvas ja iga juht vajab eluruu-mi. Suudlen!Peaminister Taavi Rõivas,

riigikaitse kõrgem juht sõja ajal

From: jevgeni.ossinovski@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Lugupeetud peaminister!Paar sõna ka minu korteriküsimu-sest. Nagu olen Teile juba varem

ette kandnud, on elamispinnaga võrdlemisi kitsas siin uimases Ema-jõe-äärses provintsilinnas, kuhu vihatud tsaarivalitsus haridusminis-teeriumi pagendas. Seni olen pea-varju leidnud Mihhail Jurjevitš Lot-mani juures. Suur mõtleja võimal-dab mul ööbida oma kirjutuslaual, olude sunnil möödusid siin ka minu mesinädalad. Tõepoolest, teie aland-liku teenri perekonnaseisus on aset leidnud suur muutus abieluranda sõudmise teel ning vajadus omaette korteri järele muutub üha tungiva-maks. Olen korduvalt pöördunud erinevate instantside poole, kuid rahuldavat vastust pole saanud. Lugupeetud Taavi Rõivasovitš, tões-ti oleks väga tarvis kasvõi pisitillu-kest korterit, kus viibida privaatselt oma armsa naisukesega! Õilis Mih-hail Jurjevitš ütleb, et võime tema kirjutuslaual magada nii kaua, kui soovime, kuid on sõnadetagi selge, et hea meelega sooviks härra Lot-man oma kirjutuslaual ise magada. Sest vaadake, kallis Taavi Rõivaso-vitš, Lotmanitel käib palju külalisi, maailmakuulsaid semiootikuid Voronežist, Smolenskist ja Tambo-vist, ning kõik nad jäävad loomuli-kul ka ööbima. Suudlen!Haridusminister Jevgeni Onegin

From: jurgen.ligi@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Ma ei jaga Taavi optimistlikku hin-nangut avaliku joomise küsimuses. Näiteks Arvamusfestivalil tekkis karvane tunne, et mitmed esinejad olid kained. Saate «Olukorrast rii-gis» salvestusel jäi sellest, kuidas Anvar Samost lavale tuli, küll niisu-gune mulje. See, kuidas ta välja nägi, oli kole: juuksed kammitud, meik perfektne, diktsioon laitmatu. Hannes Rumm on normaalne vend, temale mul pretensioone ei ole. Rumm kukkus kohe alguses pikali ja jäi magama. Ma ei saa öelda, et

see nii oli, ma räägin sellest, mida ma nägin ja tundsin. Samosti jutt oli konkreetne ja selge, purjus ini-mene nii ei räägi. Ta ajas ikka väga tarka juttu suust välja. Publik oli ääretult pettunud, paljud lahkusid. Mina ära ei läinud, sest mul pole kalduvust alla anda. Pealegi tahtsin ma näha, millega see nali lõpeb. Lõpupoole läks asi paremaks, ilm-selt hakkas Samost siiski vinti jää-ma.

Võtke heaks või pange pahaks, aga sellised on minu muljed. Suud-len!Pahandusminister Jürgen Ligi

From: andrus.ansip@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Minu massöör ütles mulle just prae-gu, et mul on ideaalsed suusataja jalad, et kui Eesti suusatamisel oleks suu, siis ta kisendaks minu järele. Eks ole mulle elus palju komplimente tehtud, aga see on ikka üks kenamaid. Suudlen!Teie kallis lodevuspagulane

Andrus Ansip

From: ivari.padar@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Kahjuks ei andnud läbirääkimised Kirsti Timmeriga positiivset tule-must. Proua Timmer kinnitas, et jätkab Tere piimatoodete boikotee-rimist. Oliver Kruuda istub praegu minu kabinetis ja valab pisaraid. Aga teha pole midagi, Timmer ütleb, et tema Kruuda kohukesi enam ei osta ja kõik. Minu mõistus on otsas. Suudlen!Põllumajandusminister Ivari Padar

From: anne.sulling@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Kus ähvardamas nulliring, seal sek-kub minister Sulling! Olen aktiiv-selt otsimas Tere toodetele uusi tur-

ge pärast seda, kui Timmer tagant ära kukkus. Olen sel teemal vestel-nud Jaagup Kreemi, Fidel Castro, Annely Peebo ja Padjaklubi-Laura-ga, kes ei pese mitte kunagi pärast vetsus käimist käsi. Kui igaüks neist ostaks 2 pakki piima, paki keefiri või petti, 2 pakki võid, 2 topsi kodujuustu ja 5 topsi jogurtit päevas, oleks Kruuda kontserni too-dang edukalt maha müüdud ja jääks puudugi. Kontaktid võimalike ostjatega on olnud positiivsed, sei-same läbimurdele väga lähedal. Kui leping sõlmitud saab, olen valmis produktid nimetatud isikutele isik-likult koju toimetama. Selleks vajan ametiautot, BMW linnamaasturit. Hetkel olen sunnitud tööasju ajama isikliku Toyota Corollaga. Suudlen!Väliskaubanduse minister Anne Sulling

From: urve.palo@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Käisin teletornis, vaenlast ei näi-nud. Tulin tööle, nägin Sullingut. Tekkis tahtmine avalikult jooma hakata. Majandusminister Urve Palo

From: urve.tiidus@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Head kolleegid!Kuidas olete lahendanud joomise käigus tekkiva taara saatuse? Meie siin kultuuriministeeriumis kogu-me taara kogumiskasti ja viime taa-raautomaati. Saadud raha eest osta-me uued joogid ☺ Suudlen!Kantsler Paavo Nõgene

Koostas: kultuuriminister Urve Tiidus

From: keit pentus-rosimannus@autorol-

lo.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Uudist juba kuulsite? Proua Ilves astub tagasi! Kuni valimisteni täi-dab esimese leedi kohustusi presi-dendi nõunik Toomas Sildam. Appi-kene! Ma minestan.Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosi-

mannus

From: andres.anvelt@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Küsitlused näitavad, et rahvas nõuab esimese leedi otsevalimist. Elame huvitaval ajal. Suudlen!Justiitsminister Andres Anvelt

From: urmas.kruuse@valitsus.ee

To: valitsus@valitsus.ee

Subject: Re: Tervitus Euroopast

Tallinna televisioon teatas, et Tal-linna linnas keelati avalik joomine ka Kadriorus ja Stenbockis. Vat see on nüüd tõeline jää-ämber. Mine või Tartu tagasi. Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse

PS: Ei suudle, ega ma miski geimassöör pole ☺

Valitsuse serverit häkkismart juur

12 || || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

Obama tegi Tallinnas veel ühe jõulise avalduse

12 || || AK || P

VALITSUSE KUUMAD SUUDLUSEDVALITSUSE KUUMAD SUUDLUSED

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 11

TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli

Ü hel päeval Võsul hakkasin mõtlema, mida kõike enam ei ole. Kõigepealt tu-li meelde buss. Mit-te seepärast, et see

kangesti hää ja armas oleks olnud, eelkõige jäi see buss meelde aeglu-se tõttu. Tartust on Võsule 165 ki-lomeetrit. Buss hakkas kell kaks Tartust minema ja Võsule jõudsi-me poole seitsme paiku. Nüüd seda bussi enam ei ole, aga rahvas mäle-tab ja tagantjärele tundub isegi ar-mas. Võib-olla sellepärast, et aegla-semini enam ei saanud.

Ilusa ilmaga võtab meid Võsul vastu igasugu rahvast. Näiteks tu-ristid, kes peatuvad kämpingus ja käivad rattaretkedel, põhiliselt on need sakslased ja hollandlased. Neil on oma mets otsas. Aga ka meie oma Eesti poisid ja tüdrukud on kohal, õllepurgid ja burksid käes. Palju erinevat rahvast liigub. Vih-mase ilmaga on Võsu tühi. Siis ko-nutab bussijaama pingil neli joodi-kut, hulkuv külapeni ja mõni vih-makartmatu võõras, kes ajab näpu-ga bussijaama sõiduplaanis järge. Busse käib mõni üksik, pole mõtet väga nende plaane uurida. Kui ta-had midagi teada, võid küsida pos-timajast, otse bussijaama tagant. Postimaja on kenasti korda tehtud ja heleroheliseks värvitud. Ilus.

Aga meie keerame vasaku-le ja siis jääb teele väike, aga kal-lis turg. Sealt saab enam-vähem kõike: maasikaid, kurki, tomatit, küüslauku, mett ja kukeseeni. Ko-he turust mõni samm edasi on Võ-su Grill. Grillbaar on üks vanadest asjadest, vist isegi ainus, mis on al-les. Vanasti oli Grilli grillkana üle Virumaa kuulus. Sinna mindi pidu-päeval. Selle järel seisti järjekorras. Ikkagi kana! Nüüd on kana tavali-ne asi, järjekorda enam pole. Päe-val juuakse Grilli ees õlut, vahitak-se möödujaid. Õhtud on Grillis aga vaiksed, televiisor vilgub pimedas.

Pärast Grilli läheme mööda väiksest viilkatusega majast. Tolles oli toidupood, siis lil-

lepood, siis jälle Priidu-Peetri äri, mida pidasid vist kaks venda, ke-da hüüti Priiduks ja Preeduks. Ühte neist poodidest rööviti püssiga, ke-set ööd, kui olid segased ajad. Nüüd on ajad muutunud, aga vanasti oli muidugi asi hull, suvilatest varasta-ti jahu ka ära, räägiti, et Loksa me-hed, aga Võsu enda omad olid vist ka hakkajad. Üks tuttav magas, kui talt teksapüksid akna kaudu ära tõmmati, aga tühja pükstest, ka au-to läks une pealt! Rahakoti ja au-tovõtmed pidi öösel padja all peit-ma. Muidu jäid neist ilma. Võsu oli varaste Meka. Üks täiesti kurioos-ne lugu oli ka. Seinakellalt varas-tati päise päeva ajal pendel ja võti küljest, aga kell ise jäeti alles! Võsu on väike, suhted teinekord keeruli-sed, aga noh ... jutt oli ju poodidest. Tolles viilkatusega majas on nüüd Ukulele kõrts. Ukulele on avatud kolmapäevast laupäevani, seal toi-muvad mõnusad väiksed kontser-did. Piletiraha ei võeta, pärast kor-jatakse, palju keegi tahab anda. Ja veel! Ukulele on Eesti rekordioma-nik tekiila hinna tõstmises. Nad te-gid seda ühe õhtu jooksul kaks kor-da. Võsu suvi on ju lühike, tuleb sellest võtta, mis võtta on.

Järgmine koht, mis teele jääb, on kõige suurem asi, mida Võsul enam pole. Merehotell ehk BAM. Vanasti oli ta korralik hotell, aga siis jäeti miskipärast maha, inimesi ei käinud vist, ja maja muutus ton-dilossiks nagu õudusfilmis. Aknad

puru, ustel tabad, mis kedagi ei pi-danud. Siis BAM lammutati ja alles jäi killustikuplats, mis on siiamaa-ni klaasikilde täis. Seal peab auto-ga ettevaatlik olema. Osad pargivad seal, kui O-kõrtsi lähevad. O-kõrts on pärast Neptuni põlemist Võsu kõige suurem, ja see on talvel lahti ja seal tehakse päris hästi süüa. Va-nasti saadi seal vahel peksa ja öösel on tümps. Aga rahvale meeldib.

Nüüd astume edasi kahe ka-dunukese suunas, kellest on südamest kahju! Esiteks

muidugi kino! Võsu kino oli aja-looline nähtus, mis oleks pidanud olema muinsuskaitse all. Kui mu-jal Eestis enam kinosid polnud, siis Võsul oli suur puust paarisajakoha-lise saaliga kinomaja. Kinopäevadel puupüsti rahvast täis. Söödi jätti ja vaadati ükstapuha mida, sest kui sa oled päev otsa Võsu rannas lõdi-senud, siis on õhtul päris tore soo-jas kinos olla. Aga kinonäitamine koliti miskipärast kultuurimajja ja siis lõpetati üldse ära. Vana puuki-no seisis mõnda aega tühjalt ja siis see lammutati. Kino on otsas!

Näinud ära kadunud kino, ole-me enam-vähem asula lõpus, kus tee keerab paremale. Möödume rõõmsalt värvilisest spordisaalist ja jõuame peaaegu küla otsa endise pagariärini. Seal müüdi vanasti saia ja kohvi ja igasugu häid asju. Näi-teks me võisime sinna sõita kokku-pandava rattaga, juhul kui seda tal-vel just pihta ei pandud, ja toppisi-me koti saia täis ja siis tagasi suvi-lasse hommikust sööma. Pagariäri enam pole. Selle asemel sündis bus-sijaama vastu Hagari äri, sealt sai värskeid lehesaiu, munke, Mosk-va saiu, kaneelisaiu, võiroose ja Ha-gari leiba. Aga siis tuli euroseadus. Saiad kästi kilesse pakkida. Sellest seadusest peeti kogu Euroopas ai-nukesena kinni Võsu alevis. Kuiva-nud kilekotisaiu muidugi ei ostetud ja seega oli Võsu saiandusel kriips peal. Hagari asemel on nüüd Päts, seal saab hommikul kohvi juua ja leiba. Burkse, friikaid ja õlut muidu-gi on, nii et rahvale see meeldib.

Ohkame koos nukralt, pööra-me tagasi ja teeme endamisi kibe-dat nalja, et lõppenud asjade ni-mekiri pole veel lõppenud. Meil on veel küllalt seda, mida enam po-le. Näiteks piljardisaal. Seal oli kor-ralik suur Vene piljard. Ja kohe sel-le järel söökla, kus veel viimse het-

keni müüdi hakklihakastet ja ko-hupiimaga kisselli ja mannavahtu! Roosamannat, mõtelge! Ja rahva-le meeldis! Jokker põles maha koos oma mängupõrguga, siis olid veel Mere ja Eha pood ja itaallase pitsa-putka otse rannas, mis on kadunud koos itaallasega, ja juudid ja Leon ja Neptun ise! Leon segas kokteile ja mängis muusikat, kuni maja ma-ha põles. Sellest on järel vaid morn vundament. Leonil läks paremini. Ta sai Tallinnas keset tänavat seit-se kuuli kerre, aga jäi ellu.

Vahelduseks aga midagi, mis on. Peatume hetkeks kultuurimaja juures. Selle maja esimesel korrusel on raamatukogu ja saal ning WC, üleval on Vihula vallavalitsus. Raa-matukogu on lahti kümnest viieni, seal on internet, raamatud ja ajale-hed. Raamatukogus töötab raama-tukoguhoidja Kiiri, kes käib Võsu-le rattaga tööle Vihasoolt. Kultuu-rimaja juures saab õhtuti Georg Ot-sa laule kuulata, ja rannas on Otsa ja Mikiveri pink. Ei ole kindel, kas nad ise oleksid tahtnud seal käsi-käes istuda. Rahvas kõhkleb ... sel-le pingiga tuleb veel harjuda. Georg Otsal oli Võsul suvila. Kui Otsa enam polnud, ostis suvila Mikiver. Mikk ehitas maja kenasti üles, pa-ni uue punase katuse, mängis koe-raga aias ja vaatas läbi akna õh-tuti merd. Kaljo Kiisk elas üks tä-nav edasi. Tema maja on sügaval aia sees. Teda võis poes kohata. Me kohtusimegi järjekorras. Need ve-nivad aeg-ajalt nii pikaks, et võid pool elu ära rääkida. Ja Kiisa ma-jas elas ka Juhan Viiding. Siis Ju-ku, kes ei ole küll kuigi tuntud, aga kellega me käisime koos meres uju-mas. Kuusteist aastat! Ta võis tun-dide kaupa vees hulpida, nina lain-te vahel püsti nagu periskoop. Aeg-ajalt käis ta ka üksi rannas, ta oli merehull peni! Jahutas end ma-ha ja kõmpis koju tagasi. Kõik nad on minevikus. Elasid, olid, ehitasid, laulsid, ujusid ...

E i saa liiga nutuseks ka min-na, kes seda siis lugeda ta-haks? Võsu on ju alles. Käs-

mu, kohe kõrval, on pisut nooblim, aga Võsu on ikka Võsu, hoolima-ta kõigest. Nüüd on isegi suvi läbi! Aga sellest saame üle, sest suvi tu-leb uuesti ja maju tehakse järjest korda, ja näiteks Võsu pood on ik-ka veel olemas! Täiesti alles! Pood on Võsu süda. Seal on noorte ko-bakäppade kõrval ka vanad müü-jad tööl. Veel sellest ajast, kui öö-sel luugi kaudu viina müüdi. Üks mu sõber näitas läbi luugi müüja-le ükskord ... okei, sellest praegu ei sobi vist. Aga niikaua on kõik häs-ti, kui Võsul on alles pood ja me-ri ja Valeri Kirss. Ja tenniseplats muidugi! Pood on neist noorim, tenniseplats on aastast 1915, Vale-ri ja meri võistlevad mõlemad see-nioride liigas, aga näevad suurepä-rased välja. Valerit näeme tennist mängimas õhtul ja päeval ja hom-mikul, kohe kui vihm on läbi või pole veel alanud. Mereni tuleb liht-salt minna. Keerame teelt parema-le ja. Võib minna suurde randa, ot-se poe juures alla, või siis kõmpida Võsu serva, kus inimesi on vähem. Kui me läheme ujuma varahom-mikul, siis pole inimesi üldse, nad magavad eilsest peost. On vaid pardid ja meie. Need ehmatavad end lendu ja siis võib paljalt vet-te karata. Tegelikult karata muidu-gi ei saa. Tuleb terve igavik külmas vees komberdada, siis kähku vette ja siis jookseme puupaljalt tagasi ja siis avastame, et nüüd on ärganud teised ka ja ... nalja kuipalju.

Vanasti oli muidugi asi hull, suvilatest varastati jahu ka ära, räägiti, et Loksa mehed, aga Võsu enda omad olid vist ka hakkajad.

Võsu hinged

Mart Kivastik

V eerand sajandit tagasi alustas Eesti uue kooli-aasta algul esimest tiigrihüpet. Haridusminis-teeriumi juhtimisel kavatseti varustada kõik keskkoolid Narva elektroonikatehases Balti-jets toodetud arvutitega Juku.

Kokku saadeti koolidesse umbes 3000 ko-dumaist arvutit, igas põhikoolis tuli luua vähemalt üks-kaks arvutitöökohta. Korraldati ka arvutiõpetajate kursusi.

Juku tarkvaral polnud vigagi, aga mustvalge kuvariga ja kahe flopimehhanismiga arvuti ise läks kergesti rikki ja jäi koolides enamasti lihtsalt nurka seisma. Nii palju oli esime-sest tiigrihüppest siiski kasu, et tekkis hulk arvutiõpetajaid ja arvutihuvilisi õpilasi, kes peagi läksid kõrgkoolidesse infoteh-noloogiat õppima.

Ameerikas tuli 1989. aastal Intelilt müüki juba protsessor 486. Eestis levisid siiski veel peamiselt eelmise põlvkonna ar-vutid, aga needki olid hirmkallid. Uhiuus 286 maksis rohkem kui sõiduauto ja oli enam-vähem samas hinnaklassis väikse-mat sorti majaga. Hinnad muutusid muidugi kiiresti ja han-geldajate paradiis kestis üsna üürikest aega.

Uue sidevahendina võeti Eestis 1989. aastal kasutusele faksid. Tallinna ja terve Eesti kohta ei õnnestunud mul and-

meid leida, aga Tartusse jõudis esimene faks 1988. aasta detsembris ja septemb-ris 1989 oli Tartus juba kaheksa fak-siaparaati. Hind oli neil sama pöörane nagu arvutitel: Vene rahas üle 40 000 rubla, välisvaluutas 6000 – 12 000 Saksa marka. See oli ENSV kontori-töötaja mitme aasta palk ja sääraseid tehnikaimesid jaksasid soetada üks-nes kõige jõukamad asutused.

Ka vaimses mõttes oli 1989. aasta teine pool suure tiigrihüppe aeg. Pal-jud kadunud pojad leidsid üles ko-dutee ja külastasid üle pika aja Ees-tit. Aeg oli juba nii vaba, et julge-sid tulla needki, kes siit nõukogu-de ajal olid läände hüpanud ja veel hiljuti kodumaa reeturite nimekir-jas olnud.

Augustis külastas esmakordselt pärast emigreerumist kodumaad helilooja Arvo Pärt, septembri al-

gul tuli dirigent Neeme Järvi. Nende muusikat oli nõukogu-de ajal raadios vahel harva küll esitatud, kuid kunagi ei tohti-nud eetris nimetada helilooja ja dirigendi nime. Nüüd juhatas Järvi kodumaal nelja kontserti, kuhu oli peaaegu võimatu pi-leteid saada.

Kohe Järvi järel tuli Rootsist ilmakuulus lastekirjanik Astrid Lindgren koos oma raamatute peaaegu sama kuulsa il-lustraatori Ilon Wiklandiga. Neid tervitasid kümned Pipideks kostümeeritud Eesti koolitüdrukud. 8. septembril avas Wik-land Kadrioru kunstimuuseumis oma piltide näituse.

6. septembril avas pidulikult uksed ka tolle aja mõistes udupeen hotell Palace. Soome-Eesti ühisfirma Finest Hotels Group oli võtnud kuus miljonit valuutarubla laenu ja Vaba-duse platsi ääres lagunenud hoonet ligi aasta otsa vuntsinud. Tegu oli nii suure sündmusega, et hotelli käisid avamas Ees-ti peaminister Indrek Toome ja Soome tööstus- ja kaubandus-minister Ilkka Suominen.

Kõige selle suurilmaliku sära kõrval tundus vabadusvõit-luse paigaltammumine ja nüri vastasseis Moskvaga erili-selt armetu ja hall. Balti riigid olid äsja küll hakkama saanud maailma suurima demonstratsiooniga, Balti ketiga, kuid min-git muutust suhetesse Moskvaga see ei toonud. NLKP kesk-komitee vastas 26. augustil avaldusega, milles nimetas Bal-ti ketti «separatistliku kursi apoteoosiks». Üha rohkem kos-tis läänest hääli: ärge kõigutage Gorbatšovi paati. Suur uut-ja ja lääne riigijuhtide üldine lemmik ähvardas samal ajal aga Balti rahvad üldse maamunalt minema pühkida, kui nad ise-seisvust tahavad.

Rahvarinne püüdis edasi rühkida Moskvalt MRP tühis-tamist nõudes, kuid seni olid kõik katsed liiva jooksnud. Joo-vastavale laulva revolutsiooni suvele järgnenud 1989. aasta su-vi lõppes nii masendava poliitilise ummikseisuga, et Moskva riikliku ülikooli tudeng Allan Martinson, kes järgmisel keva-del asutas uudisteagentuuri BNS, kirjutas 9. septembri Noor-te Hääles:

«Ma ei eita Baltikumi iseseisvumisvõimalust lähemas tu-levikus, ent see on äärmiselt ebatõenäoline. Võimalik, et meil tuleb veel oodata – võib-olla isegi aastakümneid.»

Vabaduseni oli siis jäänud veel kaks pikka aastat. Nõuko-gude Liit tunnustas Eesti iseseisvust täna 23 aastat tagasi, 6. septembril 1991.

Esimene tiigrihüpe

Juku – esimese tiigrihüppe käilakuju.

foto: repro

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 13

E esti Autospordi-liidu president Ari Vatanen üt-les nädala algu-ses, et Sotši vor-mel-1 etapp tu-

leks seoses Venemaa osalemi-sega Ukraina sündmustes ära jätta. Hea kolleeg Priit Pulle-rits kirjutas mõne päeva eest, et Venemaalt tuleks ära võtta 2018. aasta jalgpalli MM-finaal-turniiri korraldamine ning näi-teks jäähoki MMil peaksid teis-te riikide koondised loobuma Venemaa vastu mängimisest. Peamiselt jalgpalli MMi Vene-maal korraldamise vastu on üle maailma sõna võtnud pal-jud poliitikud.

Üksikutele sündmustele keskendumine oleks siiski tot-ralt populistlik samm ega kan-naks endas ei õiget ega selget sõnumit. Seega on kaks varian-ti: kas katkestada Venemaaga absoluutselt kõik spordiside-med – loogilise jätkuna peaks sellele järgnema ka kultuuriini-mesed – või jätta sellised vald-konnad sanktsioonidest priiks. Vahepealset teed ei ole, ainult ühe või kahe spordiala piirami-ne oleks mõttetult ebaloogili-

ne ja ka ebaõiglane, sest miks peaksid näiteks jalgpallurid rohkem kannatama kui jalg-ratturid?

Omaette küsimus on see, kas tänapäeva spordis on täie-lik boikott üldse võimalik? Teoreetiliselt muidugi on, kuid praktikas on see ülikeeruline. Spordist on juba ammu saanud tööstusharu, kus erinevatest riikidest pärit inimesed oma-vahel tihedalt põimunud.

Koondiste ja tiitlivõistlus-tega oleks iseenesest lihtne – Venemaa esindustel keelatakse seal esinemine ja kõik! Mõista-gi eeldaks see kõikide rahvus-vaheliste alaliitude ühist kok-kulepet, kuid läbi Rahvusva-helise Olümpiakomitee on see isegi teostatav. Näiteks 70nda-tel-80ndatel oli sarnases seisus Lõuna-Aafrika Vabariik.

Aga mis saab klubispordist ja üksikaladest? Ainult koondi-si puudutav boikott oleks poo-lik ja üsna mõttetu, samas on profispordi tasemel sidemete

läbiraiumine pea võimatu mis-sioon.

Mis saab näiteks Vene klu-bidega lepingu sõlminud USAst või Euroopast pärit korvpallu-ritest, jalgpalluritest, hokimees-test? Nad kõik tuleks ju selli-sel juhul Venemaalt tagasi kut-suda. Lääneriigid võivad esita-da küll vastava üleskutse, kuid otsest käsku nad anda ei saa.

Meeletut võimu pole sport-laste üle ka spordiorganisat-sioonidel. Rahvusvaheline Korvpalliliit (FIBA) võib küll keelata Venemaale jäänud mängijatel osaleda oma egiidi all toimuvatel võistlustel, kuid meie idanaabri juures head pal-ka teenivad sportlased võivad selle peale vaid vilistada, sest oma riigi koondise esindami-ne pole tänapäeva spordis juba ammu prioriteet.

Kindlasti on Venemaa selli-ses olukorras huvitatud nende meeste või naiste jätkamisest ning palga langust pole karta. Pärast lepingu lõppemist, tas-kud raha täis, ei saa aga keegi takistada neil oma kodumaa-le naasta.

Kusjuures seda pole mõtet eeldada, et ameeriklased või eurooplased pelgaksid ennast Venemaa klubidega siduda. Isegi praegusel pingetest pungil ajal ilmub pea iga päev uudis mõ-ne läänemaailmast pärit sport-lase siirdumisest Venemaa klu-bisse. Idanaabri sümboliks oleva

Totaalne boikott – võimatu, üksikud keelud – mõttetud

Moskva CSKA korvpallimees-konna seni üheksast tänavu le-pingu sõlminud mängijast viis on välismaalased.

Mööda maailma laialipillu-tud Venemaa sportlaste koju saatmine võib esmapilgul näi-da lihtsamana – teoreetiliselt on ehk võimalik tühistada nei-le antud elamis- ja tööload –, kuid see pole kergesti teosta-tav samm.

Meil siin Eestis on ilmselt raske mõista, millises superstaa-ri staatuses on näiteks Venemaa hokimehed Aleksandr Ovetškin Washingtonis või Pavel Datsjuk Detroitis, kuid tegelikult pole nende ebajumala staatuses põh-just kahelda. Selliste meeste vä-gisi koju saatmine tekitab aga paratamatult pingeid ameerik-laste endigi hulgas. Kusagil Uk-rainas toimuv on tavaameerik-lase jaoks üsna arusaamatu ja tähtsusetu ning selle kõige pä-rast loobuda oma lemmikutest … ei usu, et selline käik õnnes-tub. Lisaks kaitsevad Venemaalt mujale läinud sportlasi kehtivad töötasu garanteerivad lepingud.

Kui sellele lisada F1 juhi Bernie Ecclestone’i ja FIFA pre-sidendi Sepp Blatteri käitumis-mallid – neid ei kõigutaks ilm-selt ka ROKi ja ÜRO otsused –, on totaalne Venemaa-vastane spordiboikott üsna ebatõenäoli-ne. Sel teemal trummi tagumi-ne aga odavavõitu populaarsu-se võitmise vahend.

Isegi praegusel pinge-test pungil ajal ilmub pea iga päev uudis mõ-ne läänemaailmast pä-rit sportlase siirdumi-sest Venemaa klubisse.

KORVPALL. Hispaanias toi-muval korvpalli MMil tehakse täna algust kaheksandikfinaa-lidega. Alagrupiturniiri põhjal koostatud play-off’i tabel vih-jab aga selgelt, et finaal tuleb Hispaania ja USA vahel.

Tabeli ühes pooles näib kõik olevat üsna selge. Paaris Slovee-nia-Dominikaan on soosikuks Euroopa tiim, kes veerandfi-naalis kohtub USA-Mehhiko paari võitjaga – seega USAga. Sloveenide mäng tugineb põ-hiliselt vendade Goran ja Zo-ran Dragici tegutsemisele. USA-le vastuhakuks napib neil va-rumeeste pingi sügavust ja ka puhtalt füüsilist jõudu.

Kõige suurema tõenäosu-sega tuleb nende poolfinaali-vastaseks Leedu. Selleks peab Baltimaade parim korvpalimaa

saama esmalt jagu Uus-Mere-maast ja seejärel ka Türgi-Aust-raalia mängu võitjast.

Mäletatavasti sai Leedu ala-grupiturniiril just Austraalialt oma seni ainsa kaotuse. Slo-veeniaga peetud heitlus tões-tas siiski ilmekalt, et vaatama-ta mõne liidri puudumisele on Leedul piisavalt mehi, kes suu-davad meeskonda vedada. Tür-gi ja Austraalia on aga üks ka-heksandikfinaalide huvitava-maid ja ettearvamatumaid paa-re, kuid Leedu kõrval pole neist soosik kumbki.

Teisel tabelipoolel on juba kaheksandikfinaalides mitu vä-gevat kohtumist. Selles, et tur-niiri ühe suursoosiku Hispaa-nia jaoks kujuneb mäng Sene-galiga justkui viimaseks tree-ningkohtumiseks, ei kahtle ilm-

selt keegi, kas aga nende vastu astub Prantsusmaa või Horvaa-tia, on raske ennustada. Mõle-mad koosseisud lubavad tege-likult sekkuda üsna kõrgesse mängu. Kui muidugi veerand-finaalis ei tuleks kohtuda His-paania endaga.

Üks MMi üllatajaid on Kreeka. Alagrupiturniiril olid nad USA ja Hispaania kõrval kolmas meeskond, kes läbis esi-mese etapi puhaste paberitega. Nende kaheksandikfinaali vas-tane Serbia pole aga sel turnii-ril oma õiget mängu leidnud.

Kui Kreeka võidab, saavad nad vastase paarist Argentina-Brasiilia. Üle hulga aja on selles paaris veidi soosik just viima-ne. Hispaaniale pole aga neist kellelgi midagi vastu panna. Peep Pahv

MM liigub Hispaania–USA finaali poole

JALGPALL. Euroopa Jalgpal-li Liidu (UEFA) ja Poola klu-bi Varssavi Legia suhted ei paista paremuse poole liiku-vat ning klubile määrati fänni-de käitumise tõttu suur trahv. Nimelt näitasid Legia poole-hoidjad Euroopa liiga kohtumi-ses Aktobega oma pahameelt

UEFA otsuse vastu, mille järgi visati nende klubi Meistrite lii-gast välja, sest nad olid koge-mata kasutanud mängukeeldu kandvat mängijat. UEFA-le neid kritiseeriv hii-gelplakat aga ei meeldinud ja nii nõutakse Legialt 80 000 eurot trahvi. PM

Legia sai suure trahvi

peep pahvsporditoimetuse juhataja

kommentaartaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrrrrrrrrrr

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MIHKEL.NIGLAS@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || SUHTED || 15

SUHTEDEsmaspäev KASU

Teisipäev TEHNIKAKolmapäev TERVIS

Neljapäev AED JA KODUReede REIS

Laupäev SUHTED

P sühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses Sensus töötav kliinili-ne psühholoog ja psühhoterapeut

Katri-Evelin Kalaus rääkis, et lootusetusest annavad märku nii inimese väljaöeldud mõtted kui ka tema käitumine.

«Mõned inimesed räägivad väga halvast enesetundest ja sellega seotud suitsiidmõtetest, kuid mitte kõik. Vajalik on jälgi-da inimese käitumist ja muutu-si selles. Väga sageli on masen-dunud inimesed eemalehoidvad, jätavad ära oma tavapäraseid te-gevusi, tõmbuvad eemale seni meeldinud seltskonnast, lõpeta-vad «lahtisi otsi», ärrituvad olu-liselt enam ja on impulsiivsed.»

Kõik erinevused tavapära-sest käitumisviisist vajavad lä-hedaste tähelepanu, et hinnata nende põhjuseid ja leida vajadu-se korral kohaseid sekkumisvii-se. Mitte kõik inimesed, kes väl-jendavad mõtteid endalt elu võt-ta, ei soovi seda tegelikult teha.

Aeg-ajalt on suitsiidimõtete väljendamise taga hoopis suur tähelepanusoov või ülemäära-ne emotsionaalne reageerivus, millega toimetulekuks napib ini-mestel oskusi. Tihti esineb selli-seid mõtteid ja sellest tulenevat impulsiivset käitumist mõninga-te isiksusehäirete korral.

Suitsiidikatse korral, kui on oht inimese tervisele või elule, tuleb psühholoogi sõnul kiiresti kutsuda kiirabi, kergemate sei-sundite korral toimetada isik ise arsti juurde.

Kriisiolukordades võivad ini-mesed ja nende lähedased saada abi ka kriisikeskustest. Kui on põhjust kahtlustada psüühika- ja käitumishäireid, tuleks minna psühhiaatri või kliinilise psüh-holoogi vastuvõtule.

Ravis kasutatakse nii ra-vimeid kui ka tõenduspõhist psühhoteraapiat, sageli neid kahte omavahel kombineerides.

Psühhoteraapia meetoditena ra-kendatakse valdavalt kognitiiv-seid ja käitumuslikke tehnikaid.

Marienthali psühhiaatria ja psühholoogia keskuse psühhiaa-ter Kairi Mägi ütles, et iga ini-mene on eriline. Seetõttu ei ole võimalik suitsiidi ühesuguste kriteeriumite alusel ennustada.

«On olemas tegureid, mis suurendavad suitsiidiriski. Ku-na riskitegurid on eaga ja ajas muutuvad, on võimalik neid hin-nata vaid käesolevat hetke ar-vestades. Riskitegurite olemas-olu suurendab tõenäosust, et ini-mene hakkab kaaluma suitsiidi võimalikkust, teeb suitsiidikat-se, vigastab ennast või sooritab-ki enesetapu.»

«Riskitegurid on erinevad psüühikahäired, meeleoluhäi-retest eelkõige depressioon, aga ka skisofreenia, ärevushäired, isiksusehäired; alkoholi ja teis-te psühhoaktiivsete ainete tar-bimine.»

«Siia kuulub ka see, kui ini-mene räägib lootusetusest, käi-tub agressiivselt, on läbi elanud psühhotrauma või ahistamise, tal on raske haigus või ta on va-rem teinud suitsiidikatse.» Ris-kitegur on inimese jaoks seegi, kui tema perekonnas on keegi endalt elu võtnud.

Mägi rõhutab, et riskitegurid ei ole tegurid, mis põhjustavad või ennustavad suitsiidi. Neid ei

tohi segi ajada suitsiidi ohute-guritega.

«Ohu märgid on need, mil-lele tuleks igal juhul nii inime-sel endal kui ka teistel reageeri-da ning abi otsida. Ohu märgid on siis, kui inimene räägib soo-vist surra või ennast tappa, kui inimene otsib enesetapuvahen-deid, räägib lootusetusest ja sel-lest, et pole põhjust elada.»

Ohule viitab see, kui inime-ne räägib pidevalt, et tal on lõk-susoleku tunne või väljakanna-tamatu valu või et ta on teistele koormaks või on tal tungiv kät-temaksusoov.

Suitsiidiriski suuruse mää-ramist on uuritud ning tüüpilisi riskitegureid ja ohu märke hin-natud, kuid igale inimesele tuleb läheneda individuaalselt ning on leitud, et pigem ei ole see niipal-ju teadus kui kunst.

Psühhiaater soovitab, et kui ohu märke on märganud, siis tu-leb sellest inimesega rääkida ja avaldada muret selle pärast, et ta võib mõelda elu lõpetamisest.

«Suhtu temasse tõsiselt. Ole rahulik ja kuula avatult. Kui su tähelepanekud on õiged, siis ini-mene tõenäoliselt tunneb ker-gendust juba sellest, et keegi on tähele pannud ja hoolib.»

«Võta tema tundeid tõsiselt, ära ole ükskõikne, ära anna hin-nanguid. Küsi otseseid küsimu-si. Püüa välja selgitada, kas ini-

mesel on kindel plaan ning mil-list suitsiidimeetodit ta kavat-seb kasutada. Väljenda hooli-mist ja poolehoidu. Selgita ini-mesele, mis paneb sind arvama, et ta võib olla suitsidaalne ja va-jab spetsialisti abi.»

Psühhiaatri sõnul tuleks kaasata teisi inimesi ja enese-tapumõtetega inimesele ei tohi anda lubadust hoida tema sa-ladust. «Kui sul tekib tunne, et olukord on ohtlik, pöördu mõne tema sõbra, hea tuttava või teise lähedase poole, vajadusel otsi abi spetsialistilt – perearstilt, psüh-hiaatrilt, psühholoogilt.»

Enesetapumõtetega inime-se eest ei tohi hakata asju varja-ma, näiteks kui on vaja kellelegi helistada. «Helista tema juures-olekul, et ta ei peaks kahtlusta-ma, mida sa tegelikult rääkisid.»

Inimesele tuleb välja pakku-da teisi lahendusvariante ja rõ-hutada, et enesetapp on liiga lõp-lik lahendus ajutisele probleemi-le. «Tuleta inimesele meelde, et on võimalik saada abi, muuta olukordi, parandada enesetun-net ja asjad hakkavad paremi-ni minema.»

Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudi juhatuse liikme, pro-fessor Airi Värniku sõnul on Eestis enesetappude arv küll vähenenud, kuid et neid veel-gi vähendada, vajab riik hädasti vaimse tervise poliitikat.

JALGE ALT KADUNUD PIND. Lähedased ei tohiks enesetapumõtetega inimest murega üksi jätta, abi võib olla ärakuulamisest ja lahkest sõnastki.

Mure võib inimese murda

Painava mure all võib inimene kokku variseda, nii et kaob elutahe. Sellest hoolimata tuleks mure vastu abi otsida. foto: liis treimann

sirje niitratoimetaja

KOMMENTAAR

eda mölderEluliini kriisinõustaja

Meie emotsionaalse toe

telefonile tuleb eneseta-

pumõtetest ajendatud

kõnesid iga päev.

Neid, kes on selle otsuse

teinud ning valinud juba

ka aja, meetodi ja va-

hendi, on mitu korda vä-

hem kui neid, kes elust

loobumise mõtteid heie-

tanud. Reaalse plaani el-

luviimiseni jõuavad õn-

neks vähesed.

Meile helistajad kur-

davad raske elu üle ja

ütlevad, et elust loobu-

mine tundub õige lahen-

dusena. Sageli puudub

inimesel soov surra, kuid

ta ei näe ka alternatiive.

Kõige kurvem ongi,

kui selliseid musti mõt-

teid heietavad noored

inimesed. Enesetapp on

suur trauma ka sellisel

viisile elust lahkuda ot-

sustanu sõpradele, pe-

reliikmetele ja tuttava-

tele.

Nad hakkavad otsima

vigu ja süüd endas, küsi-

ma, milline oli nende osa

selles, et nii läks. Meie

poole pöördub inimesi,

kes ei tule sellise lähe-

dase kaotusega toime ja

vajavad ise abi.

Sellised kriisiabi tele-

fonile tulnud kõned või-

vad olla väga pikad –

kesta kaks, kolm, neli

või isegi viis tundi. Meil

aega on, kuulame ära ja

püüame rahustada.

Mõni räägib, kuidas ta

tahaks surra, samas ko-

hutab suremine. Küsi-

takse, mis saab kehast

ja mis hingest. Vestleme

siis erinevatest filosoo-

fiatest ja arusaamadest.

Aitame inimesi rääkima,

et nad saaksid oma tun-

deid väljendada ja mõte-

tes selgusele jõuda.

Kui inimene juba pöör-

dub kuhugi, siis on loo-

tust ja sellest tuleb kinni

hakata. Alati on võima-

lus, et olukorra muutu-

des muremõtted haju-

vad.

Kindlasti ei tohi sellist

inimest üksinda jätta, ta

peab saama mõne era-

pooletu inimesega rääki-

da ja telefon võib siin

suureks abiks olla.

Tallinnas võib kriisiabi

saada telefonil 631 4300,

mis on avatud kella

9–20. Kella 19–7 võib

helistada emotsionaalse

toe telefonidel 655 8088

(eesti keeles) ja 655

5688 (vene keeles).

16 || VABA AEG || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EEP

osti

meh

est s

aad

luge

da te

atri

te, k

inod

e, k

onts

erdi

paik

ade

ja k

lubi

de k

avas

id, l

oe k

a võ

rguv

älja

ande

st w

ww

.pos

tim

ees.

ee R

ekla

ami b

rone

erim

ine:

Ann

eli T

eppo

, tel

666

232

9 TEATER

RAHVUSOOPER ESTONIA

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

6.09 kl 12–17 ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEVTasuta6.09 kl 20OOPERIGALA VÄLILAVALTasuta7.09 kl 12–15 ESTONIA TEATRILAATTasuta10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)ARMUJOOK G. Donizetti ooper Dirigent: Vello PähnOsades: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikaleDirigent: Vello PähnOsades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt12.09 kl 17.30EKSKURSIOON TEATRIMAJAS12.09 kl 19FAUST C. Gounod’ ooperDirigent: Jüri AlpertenOsades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt13.09 kl 19 MEDEA G. Schiavoni ballettDirigent: Vello PähnOsades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

VÄIKSES SAALIS9.,17., 27.09 kl 19Vennas Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.10., 28.09 kl 19Kõik on täisBecky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

MAALISAALIS10., 19., 23.09 kl 19Aabitsa kukkAndrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINESuur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust.www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SADAMATEATER7.09 kl 129., 17., 24.09 kl 19ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! (Draamafestival) A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia)

VÄIKE MAJA6., 30.09 kl 19 UTOOPIA RANNIK.III osa(Draamafestival) T. Stoppardi draama Lavastaja Heiti Pakk. Indrek Taalmaa (Endla), Meelis Rämmeld (Ugala), Margus Jaanovits, Külliki Saldre jt.

TEATRI KODU10.09 kl 18; 14.09 kl 1218., 23.09 kl 11PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

RAKVERE TEATER7.09 kl 19MADISONI MAAKONNA SILLADR. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

VENE TEATER8.09 kl 19 UTOOPIA RANNIK.III osaT. Stoppardi draama

UGALA TEATER

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–19, tel 433 0777Piletid on saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

VENE TEATER8.09 kl 19Utoopia rannik III osa. Kaldale heidetud Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

RANNU RAHVAMAJA10.09 kl 19Meeste kodu Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

ENDLA TEATERPiletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

6.-7.09 Endla teatri sügishooaja avamine Jüri Jaansoni jooksul: teatrilaulude kontserdid, kostüümijooks „Endla Kostüümidraama“, teatrimaja ekskursioonid, avatud on kostüümiladu jm. Vaata lisa www.endla.ee

SUUR SAAL12.09 kl 19TESTOSTEROON13.09 kl 12HIIRED PÖÖNINGUL13.09 kl 19 TOPELTELU

RAKVERE TEATERPiletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

SADAMATEATER8.09 kl 19

RAPLA KULTUURIKESKUS12.09 kl 19LepingLav Indrek ApinisOscar ja Roosamamma: Kirjad jumalaleLav Üllar Saaremäe

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUS-RAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 1810., 13.10 kl 18BRANDH. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

TEATER NO99

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www.piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

8., 10., 11.09 kl 19NO50 Lenni & Kizoo13.09 kl 19 Esietendus!15.,16., 17., 18.09 kl 19NO49 Harala elulood

KONTSERT

EESTI KONTSERT

www.concert.ee

VÄRAVATORN6.09 kl 16 “Hullud päevad”HORTUS MUSICUSKunstiline juht Andres MustonenFolia muusikas: Encina, Ortis, Corelli, A. Scarlatti jt

VIGALA KIRIK6.09 kl 18 675 aastat Vigala koguduse esmanimetamisestEESTI RAHVUSMEESKOORDirigent Mikk ÜleojaTormis jt

PAIDE PÜHA RISTI KIRIK14.09 kl 16 Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsertVOX CLAMANTISFestivali “Kolmkõla” raames

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal(5–10€) www.interpreet.ee

NIGULISTE KIRIK18.09 kl 19ULLA KRIGUL (orel), ANDRES UIBO (orel), TIIA TENNO (orel)Kavas: M. Rossi, J. Pachelbel, D. Buxtehude, J. S. Bach jt

PLMF(Pille Lille Muusikute Fond)

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

ESKU KABEL (Vihula vald)7.09 kl 17„Kirikuklassika“Neeme Ots (trompet)Tiia Tenno (orel)Kavas: Händel, Mozart, Albinoni, Walter jt.

EESTI MUUSIKA- JA TEATRI-AKADEEMIA 95 ESITLEB

EMTA KAMMERSAALIS (Tatari 13, Tallinn) 7.09 kl 11Ooperiprojekt «Tutto Verdi»G.Verdi ooper „Jeanne d´Arc ehk Orleans´i neitsi”.Itaalia keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kohapeal võimalik osta eestikeelne sisukokkuvõte.Sissepääs tasuta!Lisainfo: www.ema.edu.ee

TALLINNAS22.09–28.09Värske heli festival SügisfestEsinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist. Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta. Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

SEMINAR

MAAILMAKUULUS TERVENDAJA JA SELGELTNÄGIJA VEET MANO EESTISPiletid Piletilevis Sooduspiletid otse korraldajaltInfo tel 5689 6670www.veetmano.eu

RAKVERES10.09Veet Mano seljagrupp «Selg ja kael korda» ja seminar

TARTUS11.09Veet Mano seljagrupp ja seminar

TALLINNAS12.-14.09Veet Mano laager «EluEnergia»12.-14.09 Veet Mano seljagrupp ja seminarid

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 17

MALEMÜRAKARUD

ERNIE

DILBERT

HAGAR HIRMUS

AKNE

2014

, po

stim

ees,

urm

as

nem

valt

s

TÄNANEHOROSKOOP

VALDO JAHILOANEKDOODID

koostaja margus sööt

MÄLUMÄNGmtü liivimaa mälu

Noormees suudleb perroonil kirglikult neidu ja lükkab siis ta õrnalt eemale:

«Olgu, ma pean nüüd minema, rong väljub kohe.»

«Ma ootan su ära, kallis!»

«Ajateenistus kestab ju kuid – mine koju ...»

•••

«On aretatud uus jahimesilaste tõug – suured nagu karud, tigedad kui koerad ...»

«Kas nad mett ka ikka toovad?»

«Muidugi, võtavad turumuttidelt ära ja toovad.»

JÄÄR Usaldad sulle pähe tu-levaid sõnumeid ja tunned, et liigud õiges suunas. Püüad end viia nii tasakaalu kui võimalik. Väga oluline on pingevaba suhtlemine.

SÕNN Elu seab sinu ette mitu filtrit, et oma elust teatud asjad välja sõeluksid. Alles pärast se-da näed iseennast ja elu hoopis selgemalt.

KAKSIKUD Kui oled praegu kellegi arvamusega lihtsalt vii-sakusest nõus, võib see hiljem tagasilöögi anda. Kui ütled vii-sakalt välja, mida sina arvad, säästad end vaevast.

VÄHK Kasutad praegust ae-ga ilusate mälestuste tekitami-seks. Mida enam neid esile ma-nad, seda enam tõmbad häid asju ligi. Eriti aga flirtida taht-vaid vastassoo esindajaid.

LÕVI Kui hakkad kõike isikli-kult võtma, oled varsti kraavis. Sa saad kontrollida vaid seda, mis toimub sinu enda, mitte aga kellegi teise sees.

NEITSI See, mis varem pais-tis kullana ja hiilgas, on haka-nud oma sära kaotama. Seda põhjusel, et mängu on tulnud madalad inimlikud tunded, nagu ahnus ja kadedus.

KAALUD Sind võidakse pi-dada saamatuks ja mitte täius-likuks, kuid sind see ei morjen-da. Põhjus on väljaspool sind ja sinu elu. Miks peaksid selle oma elu osaks tegema?

SKORPION Oled üdini ro-mantiline ja kasutad kõiki või-malusi flirtimiseks. Tunned, et vajad praegu võimalikult palju sooja suhtlust ja inimesi enda ümber.

AMBUR Õpid, et mingis as-jas on vaja kehtestada väga selge piir. Kui sa seda kohe ei tee, on sinu isiklik elu ja ka lä-hedaste elu kellelgi nagu peo peal.

KALJUKITS Tegemist võib olla päevaga, kus kõik püüa-vad üksteist murust madala-maks teha. Kaasa arvatud si-na. Oled kord ühel ja siis teisel poolel ehk sulle tehakse ja si-na teed.

VEEVALAJA Väljendad end ootamatul viisil. See võib seni kehtinud inimsuhete mustri se-gamini lüüa ja varjus olnud sa-lasuhted pinnale tuua.

KALAD Kui keegi hõõrub sulle pidevalt sinu vigu nina al-la, siis teata, et see on tema probleem. Ongi, sest see inime-ne on oma sisemise segaduse sinule üle kandnud.

1. «Kui üksik rändur, kandam kaksiti õlal – pikad kummsaapad ripakil ees ja pamp seljas –, jõudis ... maile, lähenes kuu juba silmaringile, muutudes ise aina punasemaks ja punasemaks, nagu võtaks ta oma taevasel teekonnal pikkamisi tuld.» Milline sõ-na tuleks kirjutada punktiirile, et saaksime ühe kuulsa kirjandusteose alguse?

2. Millise linna kohta ütles legendaarne riigimees Jaan Tõnisson (1868–?), et see on «nagu taldrikutäis vähke roheliste lehtede all»?

3. 1981. aasta mais oli Washingtonis Valges Majas mitteametlikul külaskäigul Ühendkuningriigi trooni-pärija Walesi prints Charles (Charles Philip Arthur George). Prints palus endale serveerida teed. Seda tehtigi, kuid toonane Ameerika Ühendriikide presi-dent Ronald Wilson Reagan (1911–2004) pani tähe-le, et kuninglik kõrgus on kimbatuses. Ja oligi. Mis põhjustas printsi kimbatuse?

4. Esimesed kolm kosmoseriiki olid Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. Milline riik sai neljandaks selles nimistus? Selle riigi satelliit lennutati orbiidile 1970. aasta veebruaris.

5. Mis sõiduriistad on kat, ketš ja jaul?

Vastused: 1. Vargamäe. Teoseks A. H. Tammsaare (1878–1940) «Tõe ja õiguse» viies osa. 2. Kuressaare. 3. Teetassi pistetud teekotike. Prints lihtsalt ei tead-nud, mida selle kotikesega teha. 4. Jaapan. Satelliidi nimi oli Osumi. 5. Purjekad.

Johann Scheel – Magasinet, 1955

Matt kolme käiguga

Eelmise ülesande lahendus: 1. La7!

ILMSELT OLI ASJASSE SEGATUD

KA ALKOHOL.

JUHATUS PIDAS FIRMA SUVEMAJAS KAKS NÄDALAT NÕU

JA TULI VÄLJA FIRMA UUE LIPUKIRJAGA.

NÜÜDSEST ON SEE: «ÄRA PRITŠI THATTI, KUI ŠA MINUGA RHÄÄGID!»

18 || kuulutused || postimees, 6. september 2014 tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Su töödest-tegemistest jäänud jäljed ...

Linda-Elisabet Ranne7. IX 1914 – 11. X 2007

Meenutame ema ja vanaema 100. sünniaastapäeval. Lapsed ja lapselapsed peredega

On lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Toomas Tuuling12. II 1937 – 4. IX 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 9. skp. kell 13

Tartu krematooriumi suures saalis.

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu ...

Südamlik kaastunne Aivarile ja Viljarile peredega kalli

Õie Kukinikaotuse puhul.

Mälestavad Eha, Heli, Hille, Airi ja Aare peredega.

Tuul nii tasa puude ladvus liigub, linnud unelaulu

laulavad ...

Südamlik kaastunne Annele lastega kalli abikaasa ja isa

Andres Kuresookaotuse puhul.

Alvar, Aino, Heli ja Kalev perega

Igaveseks kuigi lähed, mälestus on jääv.

Muld ei seda matta suuda, meelde meile jääd.

Liivi LindMälestame rõõmsameelset töökaaslast ning avaldame

sügavat kaastunnet omastele. Maie, Epp, Kersti ja Elmo

Saab igaüks meist kingituseks aja, ta kestvust keegi meist ei tea.

On kuskil ülim otsustaja, ta märguandel lõpetame rea …

Andres Kuresoo

Siiras kaastunne õpetaja Tiina Pedajale kalli venna kaotuse puhul.

Elva gümnaasium

Südamlik kaastunne Aunele kalli isa

Eeri Leuskasurma puhul.

Tartu Mill AS

Mõnd kallist südant kaotsin, mis järel nuttes leinasin,

aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant – iialgi!

Avaldame sügavat kaastunnet Rolandile ja Pillele kalli ema

Elvi Vainokaotuse puhul.

Elvi, Einar, Aita, Ruben, Raili ja Gints

Avaldame kaastunnet MTÜ Kodukant huvikaitse valdkonna

juhile Külli Vollmerile ema

Asta Kullamaasurma puhul.

Eesti Maaomavalitsuste Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit

ja AHA Keskus

Need armsad, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult alles – meie sees.

Nad on me ligi, ei torka silma, nii nagu valgus tolmukübemes ...

(Leelo Tungal)

Anne, oleme koos sinu ja su perega, kui saadate ära oma kalli

Andres Kuresoo

Kädi, Karin, Merle, Jaanika, Maria ja Rita

Avaldame sügavat kaastunnet Kaim Lummole isa

Paul Lummosurma puhul.

Töökaaslased osaühingust Kostamena

Sinu kodu nüüd seal, kus on Linnutee –

see helendav rada kui sädelev kee ...

Südamlik kaastunne Annele, Kaarlile, Laurile kalli abikaasa ja isa

Andres Kuresookaotuse puhul.

Ants, Viivi ning Ahti, Anu ja Merike peredega

Käidud radadele kasvanud on rohi,

aga noorepõlve seltsis käidud teed

meelest minna ei tohi.

Liivi Lind

Kallist klassiõde mälestavad Helga ja Helju Alatskivi kooli

päevilt.

Avaneb valguse värav, viib taevasse sätendav sild.

Vikerkaar helge ja särav, su hingest saab tähekild.

Elvi Vaino9. X 1935 – 3. IX 2014

Leinavad poeg ja tütar peredega. Ärasaatmine 8. skp. kell 13

Võnnu vanal kalmistul.

Avaldame kaastunnet Annele lastega

Andres Kuresoolahkumise puhul.

Triin ja David

Avaldame kaastunnet Kaarlile kalli isa

Andres Kuresoosurma puhul.

Tartu Kesklinna kooli 9.b klass, klassijuhatajad Kadri ja Ly

Mälestame

Pavel Hokkoneni16. VII 1931 – 3. IX 2014

Avaldame kaastunnet omastele. Naabrid Loolt Kaare teelt

Avaldame sügavat kaastunnet Vello Helmile kalli isa

Ivar Helmisurma puhul.

ATI Grupp OÜ

Mälestame oma asutajaliiget ja tunnustatud looduskaitsjat

Andres KuresoodAvaldame kaastunnet omastele.

Eestimaa Looduse Fond

Südamlik kaastunne Annele perega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Andres Kuresookaotuse puhul.

Mare, Tiit ja Ingrid perega

Avaldame kaastunnet Adele perega kalli

Eeri Leuskakaotuse puhul.

Tartu Kesklinna kool

Meie siiras kaastunne Kristelile kalli isa

Andres Kuresookaotuse puhul.

Tiina, Silja, Heleri ja Gaili

Adele MehineLeiname ja tunneme kaasa Küllile

armsa ema surma puhul. Maie ja Heikki ning Marko perega

Liivi LindAvaldame kaastunnet lastele ja

lastelastele. Endised töökaaslased Maie ja Iivi

Avaldame kaastunnet Aarele õe

Maie Nõmmesurma puhul.

Tartu maavalitsus

Meie südamlik kaastunne Marisele vanaema

Rosalie Ojasurma puhul. Kolleegid

Haridus- ja Teadusministeeriumi raamatupidamisest

Sügav kaastunne Toivole abikaasa ja perele kalli

Anu Pendrakaotuse puhul. Õpetaja Ilme ja

endised klassikaaslased Ene, Vaike, Elvi, Jaan ja Sulev

Avaldame kaastunnet Toivole, Kahrole, Kulvole ja Üllole peredega

kalli abikaasa, ema ja vanaema

Anu Pendrakaotuse puhul.

Ülenurme gümnaasium

Silva RohtmetsAvaldame sügavat kaastunnet Andrele

ema surma puhul. Töökaaslased ABC Motorsist

Südamlik kaastunne Maiele õe ja lähedastele kalli

Tiiu Ruudukaotuse puhul.

Leili, Reet ja Helle-Mall

Margit SalkSüdamlik kaastunne Anne Kurulile

kalli õe surma puhul.Kolleegid Tartu lasteaiast Poku

Tiiu RuutSüdamlik kaastunne Aavole abikaasa

ja lastele ema surma puhul. TRÜ 1961. a. lõpetanud keemikud

Meinhard Täheväli21. VIII 1944 – 30. VIII 2014

Südamlik kaastunne kallile Helvile, Aimele, Enele, Helvele ja Gabrielile.

Uno, Erna, Liidia

Elsa Utt6. IX 1914 – 23. III 1992

Kallist tädi mälestavad tema 100. sünniaastapäeval vendade lapsed

peredega.

Andres Kuresoo6. IX 1954 – 2. IX 2014

Tunneme kaasa omastele. Mäletama jäävad kursusekaaslased bioloogid

1972–1977.

Südamlik kaastunne Annele lastega kalli abikaasa ja isa

Andres Kuresoosurma puhul.

Klassikaaslased MHG-st

Andres KuresooMälestame head klassikaaslast ja avaldame kaastunnet omastele.

Endised klassikaaslased Elva keskkooli 24. lennust

Pavel Hokkonen16. VII 1931 – 3. IX 2014

Südamlik kaastunne Ekateriyna Khokkonenile isa kaotuse puhul.

Töökaaslased AS Ida-Tallinna Keskhaiglast

Mitmekülgset teadlast, head kolleegi ja sõpra

Andres Kuresoodmälestab kogu Eesti

Ornitoloogiaühingu pere.

Andres KuresooMälestame head kolleegi.

Sügav kaastunne omastele.Tartu Ülikooli zooloogid

Liivi Lind24. II 1928 – 1. IX 2014

Südamlik kaastunne Margitile kalli ema surma puhul.

Perekonnad Lehtis ja Gorelašvili

Andres Kuresoo6. IX 1954 – 2. IX 2014

Mälestame sõbralikku ja teotahtelist kolleegi. Sügav kaastunne omastele.

Zooloogia ja Botaanika Instituudi rahvas

Adele MehineSüdamlik kaastunne Küllile kalli ema

surma puhul.Töökaaslased RR Mängumaalt

Paul LummoAvaldame sügavat kaastunnet Kaja

Õisile isa kaotuse puhul. Luunja Vallavolikogu Luunja Vallavalitsus

Südamlik kaastunne Anne Kruusemendile perega kalli ema,

ämma ja vanaema

Maie Nõmmekaotuse puhul.

Tiit, Sveta, Maila, Reio, Marek

Avaldame siirast kaastunnet dr. Külli Sillale armsa isa

Leonhard Orgla23. X 1926 – 3. IX 2014

kaotuse puhul. Kolleegid Tähtvere Laste- ja Perearstikeskusest

Mälestame kallist õpetajat

Anu PendratSüdamlik kaastunne Kulvole ema surma puhul. Klassikaaslased Nõo

Reaalgümnaasiumist

Südamlik kaastunne Kulvole kalli ema

Anu Pendrasurma puhul.

Toomas, Martin, Tanel, Erkki, Margus

Sügav kaastunne Juhanile armsa ema

Tiiu Ruudukaotuse puhul.

Härma kooli 86. a. lõpetanud b klass ja klassijuhataja

Tiiu RuutMälestame kallist sõpra ja avaldame

sügavat kaastunnet lähedastele. Anu, Ilme, Külliki, Pilvi, Ruth, Ulli, Ülli

Avaldame kaastunnet Margotile ema

Virve Sepasurma puhul.

Võrkpalli võistkonnakaaslased Vollest

Tiiu RuutMälestame endist head kolleegi. Südamlik kaastunne lähedastele. Tartu Aparaaditehase labori pere

Meinhard TäheväliSüdamlik kaastunne Helvile ja lastele perekondadega armsa abikaasa, isa ja

vanaisa kaotuse puhul. Arno, Kai, Heli ja Taivo peredega

Tõnis VeskimägiSüdamlik kaastunne Aade

Veskimägile kalli isa kaotuse puhul. Jakob Westholmi gümnaasiumi 3.b

klass ja lapsevanemad

Pool maja Jõgeva vallas Siimustis (ü-p 101,7 m², krunt 887 m², ehit 1970, heas korras, 19 900 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

Ahjude paigaldus üle Eesti. www.ahjukeskus.ee

ADR- ja veoautojuhi ametikooli-tused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

Igasuguste märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Müüa taliküüslauku toiduks ja seemneks. Helista tel 5391 6337.

Toon koju talvekartuli (sõnnikuga väetatud). Tel 5553 7933.

Sertifitseerimiskeskus AS-i poolt teiste sertifitseerijate välja antud sertifikaatide kehtivusinfo vahen-dusteenuse turvalogikirje lühend on: 01.09.2014 11:52:27;bd96566d2cbfa733ff-fab7c192c033ac1d74f2fdcca3904b0ca1e83a7a8e6367

Sertifitseerimiskeskus AS-i poolt välja antud sertifikaatide turvalo-gikirje lühend on: 01.09.2014 11:48:52;65605c954facd-7beb9f0102155133f39fe-6de71d33d7d-f83c8374724cc32a71f

Juubeli pillimees. Tel 5647 2730.Sensitiiv-tervendaja. Tel 5679 0181.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

HAUAKIVIDMATUSEPLAADID

Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest.TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4.

Tel 738 3204, 501 7237.

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Kaevumeister: kaevu kaevamine, salv- ja puurkaevu puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljaku rajamine. Tel 5873 9451.

Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738.

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

OÜ Kolmestar otsib kogemustega harvesteri juhti (Ponsse Ergo). Tel 512 3356, Jaan.

Pakun tööd plekksepale (ehitus) Tartus. Viktor, tel 526 6650.

Ostame põllumaad.

Tel 5340 4975.polluvara@vestman.ee

www.vestman.ee

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || MEEDIA || 19

LÜH

IDA

LT

L

07 30 Lastesaated09 00 Eesti sportlased

Londoni paraolümpial 30 Mõistlik või

mõttetu*10 00 Maahommik 45 Uskumatu, et

keegi võib seal elada, 4/5

11 15 Pealtnägija*12 05 Ajalik ja ajatu:

Peetruse linn ja Maarja maa, 1

35 Nikolaj ja Julie, 713 15 Maailma ajalugu, 5:

Maadeavastuste aeg*14 10 Viimane tango

Halifaxis, 1/6*15 00 Musketärid, 8/10:

Väljakutse* 55 Vabaduse laul:

Justament16 25 Vana aja asjad:

Lapsepõlv16 40 Kurtide laste maa18 00 Teeliste kirikud:

Tartu 30 AK 40 Loodusdokk:

Surikaadid, loomariigi superstaarid

19 35 Reisile minuga: Split

20 00 Lauluga maale: Sõdurilaul Tapal

21 00 AK. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey22 25 Midsomeri mõr-

vad: Jõulukummitus23 55 Kuritegu, 7/2000 55 Tartu muusika-

päevad 30: Kappel-Nõgisto-Steinfeldt ja Singer Vinger

01 27 ERR uudised

09 00 Lastesaated11 00 Lurich (Eesti

1983)*12 15 Meie sõber

jalgratas* 30 Ideaalide tund 55 OP!: kunst*13 25 MI* 55 TEDx Tartu: Marina

Kaljurand*14 20 Säärane Ird

ehk sada aastat Vanemuise teatrit*

15 00 Teatrifantoom* 25 Elu teatris. Kaarel

Ird*16 15 Smallville: Elajas*17 00 Minu õelapsed

Aafrikas (Taani 2013). Lastefilm

18 15 Tugitoolisport: Stian äratuskella vastu*

25 Lammas Shaun 35 Joona jutud: Suur

tuut19 00 Mesilane Maia:

Kohtunik Vaha* 10 Näh* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader:

Argentina õppetunnid (Poola 2011)

20 45 Elu ilma Gabriella Ferrita (Eesti 2008). Animafilm

21 30 Teatriõhtu: Netis sündinud

23 05 IT-osakond: Douglas ja lahutus

30 Maailma kino: Nümfomaan I (Belgia-Prantsuse-Saksa-Taani 2013)*. Draama

01 29 ERR uudised

06 15 Ma ei teadnud, et olen rase

40 Illusioonimeistrid07 25 Reporter* 08 20 Jälle Tom ja Jerry 45 Top Shop 09 00 Aia- ja kodusaade10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg11 30 Rooli võim12 00 Kalailm* 30 Hea Toidu Festival

– Grillfest13 30 Putini propaganda*14 30 Ivo Linna 65. aasta

juubeligala*17 00 Rosamunde

Pilcher – Nancherrow idüll, 2/2 (Saksa-Inglise 1999). Romantiline draama

19 00 Reporter+ 35 Justin ja vaprad

rüütlid (Hispaania 2013). Eestikeelne joonisfilm

21 30 Tormimurdja (Stormbreaker, USA-Saksa-Inglise 2006). R: Geoffrey Sax. O: Ewan McGregor, Alex Pettyfer, Mickey Rourke. Seiklusfilm

23 20 Costa Rica suvi (Costa Rican Summer, USA 2010). R: Jason Matthews. O: Peter Dante, Pamela Anderson. Komöödia

01 10 Kuus kuuli (USA 2012). Märul

03 00 Ükskord Mehhikos (USA 2003)*. Seiklusmärul

04 40 Reporter+* 05 10 Chuck*

05 40 Kirgede torm, 1471-1472

07 25 Teismelised ninjakilpkonnad

45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1, 5: Penn su naeru eest

08 10 Aladdin 1, 65 35 Teismelised

ninjakilpkonnad09 00 Simpsonid 4, 4 30 Simpsonid 4, 510 00 Heimari kokaklubi.

Uus hooaeg 30 Kodumäng*11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade12 00 Härra Popperi

pingviinid (USA 2011)*. Komöödia

14 00 Suletud uste taga*15 10 Midsomeri mõrvad

13, 1: Suur ja hea17 15 Ühe armastuse

lugu, 8319 00 Seitsmesed

uudised. Nädalalõpp 30 KINO3: Viis

legendi (USA 2012). Animakomöödia

21 30 KINO3: Videviku saaga: Koidukuma – osa 1 (USA 2011). Romantiline fantaasiadraama

23 45 Ameerika prints: John F. Kennedy juuniori lugu (USA 2003). Tõsielufilm

01 35 Borat (USA 2005)*. Komöödia

03 00 Midsomeri mõrvad 13, 1: Suur ja hea*

04 45 Nurgakivi*05 10 Seitsmesed

uudised. Nädalalõpp

05 30 10 aastat noore-maks USA

06 00 Kallis afäär (Saksa 2013). Romantiline draama

07 45 Gok Wan annab moenõu

08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 261 30 Sõbrad, 1-5*12 00 Kaugsuhe (USA

2010)*. Romantiline komöödia

14 00 Nora Roberts – Kuu pime pool (USA 2007). Krimidraama

16 00 Süües saledaks, 1 30 Aia- ja kodusaade17 25 Lemmikretseptid18 10 Rachael Ray

argipäevaroad, 119 00 Kes sa üldse oled?,

20/27: Jerome Bettis20 00 Saladused: Mees-

te näljas Marianne 30 Kanal 2 uus

hooaeg21 00 Elumere lainetel

(Saksa 2012). Romantiline draama

22 55 Kes sa üldse oled?, 20/27: Jerome Bettis*

23 50 Reporter+ 00 20 Piinlikud kehad –

kliinik, 4/1901 15 Vampiir, vaim ja

libahunt, 302 00 Kuu pime pool

(USA 2007)*. Krimidraama

03 40 Rachael Ray argipäevaroad, 1*

04 20 Saladused* 42 Kanal 2 uus

hooaeg* 05 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Reporter 09 00 Komissar Rex,

162: Vaimude maja* 55 Komissar Rex,

163: Kõik ühe ööga*10 50 Conan, 282: Josh

Groban, Nathan Fielder, Jenny Lewis*

11 40 Conan, 283: Jessica Alba, Marcus Haney, Tove Lo*

12 30 Merevaade*13 00 Kuldne kolmnurk

(USA 2005)*. Põnevusmärul

14 45 Mõrv Valges Majas (USA 1997)*. Põnevusmärul

16 45 XXX (USA 2002)*. Seiklusmärul

19 00 Kaks kanget Indias20 00 Ohtlik puhkus, 2221 00 Hr. Päiksekiir,

4/13: Vaenulik töökoht

30 Liblikas piinarattal (Butterfly on a Wheel, Kanada-Inglise 2007). R: Mike Barker. O: Gerard Butler, Pierce Brosnan. Põnevusfilm

23 15 Tabamatu (Untraceable, USA 2008). R: Gregory Hoblit. O: Billy Burke, Colin Hanks, Diane Lane. Põnevik

01 05 Kalailm* 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART

07 30 Totaalne muutu-mine: kodu-eri 7, 15

08 30 Vaga vesi 2, 109 30 Eureka 5, 4-612 30 Kontor 8, 22:

Tuluõhtu13 00 Kontor 8, 23:

Lahing territooriumi pärast

20 Äpikomöödia (USA 2013)*. Komöödia

15 00 Clevelandi show 3, 6: Seks ja tibuke

30 Clevelandi show 3, 7: Poolvisa hing

16 00 Clevelandi show 3, 8: Sinu juunior ka

30 Rajalt maha 5, 1117 30 Kirvemehed 4, 11:

Viimane piir18 30 Simpsonid 5, 20:

Poiss, kes teadis liiga palju*

19 00 Korvpalli maailmameistri-võistlused. 1/8-finaal

20 50 Top Gear 2, 2021 55 Transilmaania:

kolledži vampiirid (USA 2009). Õuduskomöödia

23 50 Korvpalli maailmameistri-võistlused. 1/8-finaal

01 20 Rajalt maha 5, 11*02 20 Kirvemehed 4, 11:

Viimane piir*03 20 Transilmaania:

kolledži vampiirid*05 10 Power Hit Radio –

KICKSTART 20 Seitsmesed

uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV08 00 TÄNA. Uudised* 30 TÄNA +*09 00 Keelatud

armastus. Otse südamesse, 118/142*

45 Kultuurimeeter*10 15 TÄNA. Uudised

(subtiitritega)* 30 Terve tervis*11 00 Valgust!* 30 Kas tohib?*12 00 Peterburi-Tallinn* 30 Oma Valitsus*13 00 Nero Wolfe, 5/8*14 45 Kinnisvaraveeb15 15 Armuleek,

278/304*16 00 Armuleek,

279/304* 45 Armuleek,

280/304*17 30 TeTeVeke lastele18 00 TÄNA. Uudised 05 HeadRead 2012.

Miks me kirjutame ajaloost?*

19 00 Aleksei Turovski lood*

30 Keskkonnanädal20 00 TÄNA. Uudised 30 BBC loodussari.

Meie erilised loomad 55 CIA salatoimikud,

1/2. Dokumentaalfilm21 40 Maamees muigab22 25 Tanner Hall (USA,

2009). Mängufilm00 00 TÄNA. Uudised

(subtiitritega) 05 Keskkonnanädal* 35 TÄNA. Uudised*01 05 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas

10 10 Perepilt. Tiina Vilu 11 05 Rahva teenrid.

Lauri Hussar 12 05 Vikerviisid 13 05 Eesti lugu. Piret

Kriivan 14 05 KÖPi valikkava.

Ehh, Uhhuuduuri rattaretk 2011, II. Arp Müller

15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle

Karu 17 05 Ma elan siin.

Uus sari rahvus-vähemustesse kuuluvate inimeste lugudest. Haldi Normet-Saarna

18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng.

August Jakobson/Hendrik Relve - Kolm kanget

20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik09 05 Helikaja. Nele-Eva

Steinfeld. Muusikaelu nädalakokkuvõte. Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld

10 05 Delta*11 05 Uus raamat.

Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika12 05 Meditatsioon*13 05 Folgialbum. Liina

Vainumetsa*. Priit Pedajas – Üle latvade lailab üks hõik

14 05 Kunstiminis-teerium*

15 05 Amadeus +16 05 Nyyd-muusika*.

Sarja “Musta muusika varjundid” eelviimane osa on enamjaolt klassikalise kõlaga. Brahmsi, Händeli ja Straussi muusika kõrval kõlab kaasaegne muusika heliloojatelt.

17 05 Heliträkk. Filmi-muusika programm

18 20 Kella-6-džäss19 00 Täna kontserdi-

saalis. Pärdi päevad. Kanon pokajanen. Esineb Vox Clamantis, kunstiline juht Jaan-Eik Tulve.

21 00 Fantaasiaplaat. Kadi Maria Vooglaid. Galaktlani plaat “Sinine platoo”

22 05 Ilmakaar. Womex 2013, 1/2*

23 00 Meditatsioon00 05 Nokturn

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 6. SEPTEMBERETV ETV 2 KANAL 2 TV3 KANAL 11 KANAL 12 TV6 TALLINNA TV VIKERRAADIO KLASSIKA

ETV saatejuhid teevad vahetustkaarel arbkaarel.arb@postimees.ee

Septembri lõpus jõuab ETV eet-risse suurejooneline teleprojekt, mille käigus tuntud saatejuhid omavahel saated ära vaheta-vad. Kes millise saate oma õlule saab, otsustab televaataja – ku-ni 10. septembrini saab oma va-liku teha ETV kodulehel, päev hiljem avalikustatakse hääle-tuse tulemused ning segipaisa-tud saated jõuavad eetrisse 21.–28. septembrini.

«Saatejuhtide vahetuse» kreatiivses segaduses osalevad järgmised kooslused: «Aktuaal-ne kaamera» ja Monika Tam-la, «Spordiuudised» ja Lembi-tu Kuuse, «Tõuse ja sära» ja Maire Aunaste, «Pealtnägija» ja Mihkel Kärmas, «Foorum» ja Andres Kuusk, «Prillitoos» ja Reet Linna, «Osoon» ja Vladis-lav Koržets, «Terevisioon» ning

Urmas Vaino ja Katrin Viirpalu, «Ringvaade» ning Marko Rei-kop ja Grete Lõbu.

Projektis osalevad saateju-hid on tundmatusse hüppami-seks valmis ning välja on kuju-nenud ka mõned eelistussaated, mille roolis end kõige kindla-malt tuntaks.

«Pealtnägija» ankur Mihkel Kärmas peab silmas spordiuu-diseid või «Osooni»: «Eeldan, et nende kahe saatega saaksin ma kõige lihtsamini hakkama,» arvas ta.

Kõiki projektis osalevaid saatejuhte usub Kärmas kenas-ti hakkama saavat ka «Pealtnä-gija» juhtimisega: «Mõnes mõt-tes oleks võib-olla Maire Au-naste hea. Teda vaadatakse ilm-selt igast asendist. «Pealtnägi-ja» puhul ei ole saatejuhi roll väga keeruline, sest need saa-vad olema vaid stuudio osad ja vahetekstide tegemine.»

Koos Urmas Vainoga hom-mikusaadet «Terevisioon» juh-tiv Katrin Viirpalu eelistaks pi-gem lugeda uudiseid. «Olen nii palju erinevaid saateid teinud, aga ma ei ole kunagi olnud uu-disteankur, spordiuudistest rää-kimata,» rääkis Katrin Viirpalu.

«Olles nii kaua siin tööta-nud, on latt teatud kõrgusele tõstetud ja hästi mage on sealt alt minna. On neid saateid, mi-da ma pelgan,» tunnistas samu-ti projektis osalev Reet Linna ja lisas, et enim pelgab ta «Fooru-mi» saadet.

«Ringvaate» saatejuht Gre-te Lõbu juhiks ETV saatejuh-tide vahetuse raames aga hea meelega just «Foorumit» või loeks spordiuudiseid. «Mitte et ma end poliitikas ülemää-ra tugevalt tunneksin, aga see lükkaks mulle ora sisse,» ütles Lõbu «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus.

Vahetuseks valmis. Lähinädalail alustavad või on juba alustanud oma tavapäraste saadetega kõik 11 koge-nud saatejuhti, septembri lõpus hüppab igaüks neist aga tundmatus kohas pea ees vette. foto: etv

«Tõuse ja sära» alustab uut hooaegaMaire Aunaste saade «Tõuse ja sära»

alustab homme hommikul kell 10 uut hoo-

aega Marilyn Kerro ja Jaagup Kreemi koh-

tumisega. Venemaa «Selgeltnägijate tule-

proovi» teise koha omanik on esimest

korda Eesti Televisiooni stuudios, tutvus-

tab Aunastele ja skeptik Kreemile loodus-

likke kivisid ning vaatab üle ka Kreemi las-

te tuleviku. Elu24

Rauno Märks asub ametisse Ring FMisEsmaspäeval stardib Ring FM sagedustel uus

saade «Hommikuklubi» koosseisus Rauno

Märks, Madis Milling ja Preili Agnes. Uude

hommikuprogrammi kaasas Rauno Märks va-

rasemalt tuntud raadiohääled Millingu ja Ag-

nes Aaliste. «Hommikuklubi» jaoks on ehita-

tud eraldi stuudio Tallinnas, jaama ülejäänud

programm toodetakse Tartu stuudiost. PM

20 || TÄNA || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PAIDE+20

VILJANDI+20

TARTU+19

NARVA+18RAKVERE

+18

TALLINN+19

PÄRNU+20

VALGA+20

VÕRU+19

Päevades on jälle tunda suve-

hõngu. Ööd on küll pikad, kuid

õhutemperatuur lähiöödel

kuuest kraadist madalamale

ei lasku ja rannikualadel

jääb kindlalt kümnest kraa-

dist kõrgemale. Päevasoe

tõuseb julgelt 20 °C ümbru-

sesse. Ka tuul hoiab madala t

profiili, lastes nautida päikese-

kiirte paitust. Lisaks pakuvad

silmailu õhtuses päikesevalguses

säravad mitmevärvilised valmi-

vad viljad.

Täna on vähese ja vahelduva

pilvisusega kuiv ilm. Puhub lõu-

na- ja edelatuul 2–8 m/s. Õhu-

temperatuur on 17–20 °C.

LOOMAAIA UUDISED

KURESSAARE+18

KÄRDLA+19

PÄIKE tõuseb loojub

Tallinnas 6.29 20.09

Tartus 6.23 19.59

Kärdlas 6.37 20.16

KUUFAASID 2. september 14.11

9. september 4.38

16. september 5.05

24. september 9.14

PALJU ÕNNENIMEPÄEV: INGEL, ANGELA, ANGELIKA, AIKI

HAAPSALU+19

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEMTallinnas +27,2 kraadi (1968)

+2,8 kraadi (1956)

Tartus +27,1 kraadi (1968)

0 kraadi (1914)

2–

8 m

/s

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Pühapäev, 07.09 Esmaspäev, 08.09 Teisipäev, 09.09Tallinn +10/+19 � +10/+20 � +12/+18 �Tartu +8/+21 � +10/+21 � +10/+21 �Narva +9/+20 � +9/+20 � +9/+21 �Pärnu +9/+21 � +10/+21 � +11/+20 �Kuressaare +11/+19 � +13/+19 � +13/+17 �

fo

to: i

na

ri l

eim

an

���helve meiternilmateenistuse sünoptik

TÄNA: POSTIMEES.EE VAHENDAB WALESIS TOIMUNUD NATO

TIPPKOHTUMISE JÄRELKAJA.

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES: «KASU» RUBRIIK UURIB, KUI KALLIS LÕBU ON

EESTIS SPORTIMINE.

Kaunis hilissuvi

Ahto Nurk 83, rahvamuusik ja dirigent

Enn Keerd 58, näitleja ja lavastaja

Anu Juurak 57, graafik

Marina Kaljurand 52, diplomaat

Asko Künnap 43, luuletaja ja kunstnik

Mait Malmsten (pildil) 42, näitleja

Kersti Heinloo 38, näitleja

Võ

ta i

lma

jaa

m

en

da

ga

ka

as

a!

07 30 Lastesaated09 00 Prillitoos10 00 Tõuse ja sära!11 15 Jamie Oliveri 30

minuti road: Pitsa 40 Loodusdokk:

Surikaadid, loomariigi superstaarid*

12 35 Puutepunkt13 05 Liiga tähtis, et

kukkuda (USA 2011)*. Draama

14 40 Eesti lood: Kiri Ruhnust

15 10 3 hitti: Silvi Vrait 20 Broadchurch, 1/8*16 10 Midsomeri

mõrvad: Jõulukummitus*

17 40 Downton Abbey*18 30 Aktuaalne

kaamera 40 11 000 aastat

hiljem: Nagu orkester19 30 Elu lugu: Maadleja

Toivo Kurg 35 Hyacinth Bucket20 05 Musketärid,

9/10: Rüütel võtab kuninganna

21 00 Aktuaalne kaamera: Nädal. Ilm

40 Sport. Sport22 00 NO99 Kunstikool.

Algab NO99 Kunsti-koolide teine hooaeg. Küsimused kunsti, poliitika ja ilu kohta. 15 osa, septembrist detsembrini.

05 Inspektor Banks: Murelaps

23 35 Tõuse ja sära!*00 50 Nikolaj ja Julie,

7/22*01 38 ERR uudised

09 00 Lastesaated13 55 IT-osakond:

Douglas ja lahutus*14 20 Täiskasvanuks

internetis*15 15 Telelavastus. Kallid

külalised16 20 Siin ja praegu:

Marika Vaarik*17 00 Elagu rüütlid!:

Hüvastijätt* 30 Rallipõrsas

Ruudi: Jookse, Ruudi, jookse!*

18 00 Bonifaciuse suvejutt*

30 Samsam* 35 Arva ära, kui palju

ma sind armastan* 45 Suursilm: Väike

Uhhuu õpib lendama*19 00 Mesilane Maia: Villi

pudel* 10 Maksikoer Fik* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) Teemaõhtu: Jüri Krjukovi

60. sünniaastapäev 45 Teemaõhtu.

Lennud: Lava-kunstikooli VII lend (1972-1976)

20 40 Teemaõhtu. Oma päikese poole

21 05 Teemaõhtu. Näitleja: Üks päev ja kogu elu. Jüri Krjukov

45 Teemaõhtu. Pisuhänd (Eesti Telefilm 1981)

23 15 Teemaõhtu. Miks ka mitte. Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov

45 Teemaõhtu. Mängumõrv

01 00 ERR uudised

06 05 Rooli võim* 30 Ma ei teadnud, et

olen rase: Röövimine 55 Kaks kanget

Indias*. Viimane osa 07 45 Joonissarjad09 45 Justin ja vaprad

rüütlid (Hispaania 2013)*. Eestikeelne joonisfilm

11 35 Galileo* 12 05 Kanal 2 uus

hooaeg* 35 Saladused: Kodune

väljaõpe*13 05 Kodutunne*14 05 Pilvede all*15 05 Armastus Peter-

buris (Saksa 2009). Romantiline draama

17 00 Utta Danella – Minu parima sõbranna kihlatu (Saksa 2009). Romantiline draama

19 00 Reporter+ 35 Sajandi armastus,

5421 45 Hotell Grand:

Esimene päev, 222 40 Teisel pool

(Hereafter, USA 2010). R: Clint Eastwood. O: Matt Damon, Cecile De France, Bryce Dallas Howard. Põnevusdraama

01 10 Tulnukate tornaa-dorünnak (USA 2012). Ulmefilm

02 35 Tormimurdja (USA-Saksa-Inhglise 2006)*. Seiklusfilm

04 05 Reporter+* 35 Minu parima

sõbranna kihlatu.

05 40 Kirgede torm, 1473-1474

07 25 Teismelised ninjakilpkonnad

45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1

08 10 Aladdin 1, 66 35 Teismelised

ninjakilpkonnad09 00 Simpsonid 4, 6-710 00 Viis legendi

(USA 2012)*. Animakomöödia

11 55 Su nägu kõlab tuttavalt, 8

14 35 Stop!15 05 Midsomeri mõr-

vad:13, 2: Guillaume’i mõõk

17 10 Ühe armastuse lugu, 84

19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

30 Garfield 2: kahe kassi lugu (Inglise-USA 2006). Perekomöödia

21 25 Casino Royale (USA-Inglise 2006). R: Martin Campbell. O: Daniel Craig, Eva Green, Caterina Murino. Seiklusmärul

00 15 Politseipere 2, 5: Õhtu linna peal

01 15 Castle 3, 3: Sihikul02 05 Stop!* 35 Simpsonid 4, 7:

Marge läheb tööle*03 00 Midsomeri mõrvad

13, 2: Guillaume’i mõõk*

04 55 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

05 25 Kirgede torm, 1475

05 30 10 aastat noore-maks USA

06 00 Elumere lainetel (Saksa 2012)*. Romantiline draama

07 45 Gok Wan annab moenõu

08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 262 30 Näpud põhjas, 1*10 00 Näpud põhjas, 2* 30 Näpud põhjas, 3:

Hea tahte märgid*11 00 Näpud põhjas, 4:

Rikaste probleemid* 30 Näpud põhjas, 5:

90ndate stiilis pidu*12 00 Ellen*16 30 Hooaeg17 10 Metskassid, 1/2218 00 Ameerika

tippmodell 16, 1/13. Uus hooaeg

19 00 Kes sa üldse oled?, 21/27: Helen Hunt

20 00 Tohter Olaf21 00 Seks ja linn 2 (USA

2010). Romantiline komöödia

23 50 Reporter+ 00 20 Truudusetu01 10 Vampiir, vaim ja

libahunt, 4: Kas poleks kena olla inimene?

55 Nurjatud koerad, 38/38: Bumble ja Dougal

02 20 Kes sa üldse oled?, 21/27: Helen Hunt*

03 05 Tohter Olaf* 50 Gok Wan annab

moenõu* 04 40 Nurjatud koerad,

38/38: Bumble ja Dougal*

05 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex,

164: Elu elu vastu*09 00 Komissar Rex,

165: Kolmas mees* 55 Komissar Rex,

166: Lipud pooles mastis*

10 50 Conan, 284: Pierce Brosnan, Jaime King, Hampton Yount*

11 40 Conan, 285: Vigade popurrii*

12 30 Proovi järele enne surma, 3*

13 30 Valged hundid*14 30 Ohtlik puhkus, 22*15 25 Veerev segadus

(USA-Saksa-Inglise 2006)*. Seikluskomöödia

17 15 Liblikas piinarattal (Butterfly on a Wheel, Kanada-Inglie 2007)*. R: Mike Barker. O: Gerard Butler, Pierce Brosnan. Põnevusfilm

19 00 Kaks kanget Indias20 00 Ohtlik puhkus, 2321 00 Hr. Päiksekiir,

5/13: Crystal jääl 30 Sügispunker+, 1/322 00 Petised (Võkru-

tasõ, Vene 2011). R: Levan Gabriadze. O: Konstantin Habenski, Milla Jovovich, Ivan Urgant, Vladimir Menšov. Komöödia

23 55 Teadmatuses (USA 2006)*. Põnevik

01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART

07 30 Totaalne muutu-mine: kodu-eri 7, 16

08 30 Vaga vesi 2, 2: Vanad vaimud

09 30 Eureka 5, 7: Halvim variant

10 30 Eureka 5, 8: Endine masin

11 30 Tippkokk 2, 8: Pühademeeleolu

12 30 Kontor 8, 2313 00 Kontor 8, 24:

Tasuta pereportreed 30 Rotilõks

(Eesti 2011). Psühholoogiline põnevik

15 30 Clevelandi show 3, 9: Ümbruskond pole enam endine

16 00 Kõige naljakamad koduvideod

30 Rajalt maha 5, 1217 30 Kirvemehed 4, 12:

Mäekuningas18 30 Simpsonid 5,

21: Leedi Bouvieri armuke*

19 00 Korvpalli maailmameistri-võistlused: 1/8-finaal

20 50 Vormel 1: Itaalia GP Monza ringrada

23 30 Korvpalli maailmameistri-võistlused: 1/8-finaal

01 20 Top Gear 2, 20*02 25 Rotilõks (Eesti

2011)*. Põnevik04 20 Power Hit Radio –

KICKSTART05 20 Seitsmesed

uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV08 00 TÄNA. Uudised* 30 Kas tohib?*09 00 Keskkonnanädal* 30 BBC loodussari.

Meie erilised loomad* 55 Aleksei Turovski

lood*10 25 TÄNA. Uudised

(subtiitritega)* 30 CIA

salatoimikud, 1/2*. Dokumentaalfilm

11 15 Maamees muigab*12 00 Tasujad (USA,

2006). Mängufilm13 10 Kinnisvaraveeb15 00 Pühapäevatee* 45 Kultuurimeetri

arhiivist. Energiakeskus*

16 00 Armuleek, 281/304*

45 Armuleek, 282/304*

17 30 TeTeVeke lastele18 00 Terve tervis* 30 Eesti

vangla (2003). Dokumentaalfilm

19 30 Kultuurimeeter*20 00 Nädal + 30 Ameerika

eestlased. Idarannik, 7/13*

21 00 Kuidas me bändi tegime, 1/3*

30 Birgitta festival 2014. Eri Klasi ooperigala

23 00 Nädal +* 30 Eesti

vangla (2003)*. Dokumentaalfilm

00 30 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas

09 05 Aiatark. Kaja Kärner

10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline

Venemaa. David Vseviov

12 05 Vikerviisid 13 05 Ahjualune. Urmas

Vadi 14 05 Kuula rändajat.

Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis.

Het Loo - Hollandi kuningate suveloss Apeldoornis, Hollandis. Helgi Erilaid

17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis

Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline

Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed

uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor*

07 05 Klassikahommik09 05 Braavo. Neeme

Järvi.10 05 Sooviklassika.

Tiina Kuningas. Kuulajate lemmik-muusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee

12 05 Helikaja*13 05 Vanamuusika-

tund*. José de Nebra (1702 – 1768) zarzuela”Iphigeneia Traakias”.

14 05 Järjehoidja. Tiia Järg. Hetki muusikaloost

30 Lemmiklood15 05 Raadioteater. A.

H. Tammsaare “Ma armastasin sakslast”.

16 50 Üks lugu17 05 Vokalissimo18 20 Kella-6-džäss19 05 Miraaž. Capella

Carniola. Esineb ansambel Capella Carniola.

20 00 Folgialbum. Priit Pedajas, II. Üle latvade lailab üks hõik. Kuulame duubelplaadilt teist osa.

21 00 Džässikontsert*22 05 Raadio õöülikool.

Raadioloeng.23 00 Fantaasiaplaat*.

Galaktlani plaat “Sinine platoo” (Kohvi records, 2002). Tutvustab Kadi Maria Vooglaid.

00 05 Nokturn

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 7. SEPTEMBERETV ETV 2 KANAL 2 TV3 KANAL 11 KANAL 12 TV6 TALLINNA TV VIKERRAADIO KLASSIKA

EUROOPAAmsterdam � +24

Ateena � +28

Barcelona � +26

Belgrad � +21

Berliin � +23

Bern � +26

Bordeaux � +27

Brüssel � +24

Budapest � +24

Bukarest � +27

Dublin � +17

Helsingi � +19

Kiiev � +21

Kopenhaagen � +19

Lissabon � +25

Ljubljana � +23

London � +21

Madrid � +32

Minsk � +18

Monaco � +24

Moskva � +20

Oslo � +18

Pariis � +23

Peterburi � +19

Praha � +26

Reykjavik � +11

Riia � +19

Rooma � +27

Sofia � +21

Stockholm � +19

Varssavi � +20

Viin � +24

Vilnius � +19

Zagreb � +24

MAAILMBangkok � +30

Canberra � +16

Hongkong � +32

Kairo � +34

Kaplinn � +19

Lagos � +27

Los Angeles � +32

Mumbai � +28

New York � +33

Peking � +29

São Paulo � +27

Tokyo � +30

Siidikanad rõõmustavad sooja ilma üleSeptembri alguse soojalaine teeb looma-aiaasukate olemise mugavamaks. Dagesta-ni tuuride aedikus kepsutab möödunud nel-japäeval sündinud talleke, dekoratiiv- ja kää-buskanade ekspositsioonis saab siblimas näha kaht augusti viimastel päevadel koo-runud siidikanatibu (pildil). 1. septembril aga nägi ilmavalgust seitse vietnami rippkõhtsea põrsast. Aedikusse toodud uue pinnase peal pikutavad buhhaara hirved. Saabunud vana-naistesuvi on lendlema meelitanud ka libli-kad.

Reedel asusid Läti ja Leedu poole teele tänavu sündinud viis noort miilut ja kaks tadžiki markuuri talle.

Loomaaia juubelisündmuste raames kogu-nes augusti viimasel nädalal Tallinna looma-aeda 45 juhtivat liigikaitsespetsialisti 21 riigist üle maailma, et panna kokku Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) liigikaitse komisjoni järgmise aasta tegevusplaan. Viie päeva jook-sul töötati muuhulgas välja liigikaitsetegevuse tulemuslikkuse esiletoomiseks IUCNi roheli-se nimistu alused, kutsuti kokku foorum otsi-maks võimalusi liikide massilise väljasuremi-se peatamiseks, vaeti võõrliikidega kaasne-vaid probleeme ja käsitleti liigikaitselisi kriisi-koldeid. PM