TALLINNA LASTESÕIM HELLIK

ÕPPEKAVA

2

SISUKORD I Üldosa Lastesõime liik ja eripära Õppe – ja kasvatustegevuse :

• eesmärgid • põhimõtted • sisu • korraldus

Lastesõime päevakava Lastesõime tegevuskava

• Mummude rühm • Miisude rühm

II Ainekavad

Valdkonnad, õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 1 –3 aastase lapse eeldatavad tulemused • Valdkond: Mina ja keskkond Tervisekasvatus Liikluskasvatus • Valdkond: Keel ja kõne • Valdkond: Eesti keel kui teine keel • Valdkond: Matemaatika • Valdkond: Kunst • Valdkond: Muusika • Valdkond: Liikumine

Eneseteenindus Mäng Mäng

III Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, korraldus IV Koostöö lastevanematega, põhimõtted, korraldus V Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, korraldus VI Õppekava uuendamise ja täiendamise kord

3

I Üldosa Lasteasutuse liik ja eripära Tallinna Lastesõim Hellik on 1-3 a. lastele hoidu ja eakohast alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutuse õppekava lähtub Vabariigi Valitsuse 29.mai 2008 a. määrusega nr 87 kehtestatud nõuetele. Lasteasõim on munitsipaallasteasutus Lasteasutuse kõrgemalseisvaks organiks on Tallinna Haridusamet. Tallinna Lastesõim Hellik asub kaunis Nõmme linnaosas männipuude varjus, endises eramajas Vabaduse puiestee 38a. Lastesõim on kahekorruseline ehitis, kahe rühmaga. Mõlemal rühmal on kasutada kaks tuba (mängu- ja puhketuba) ja vannituba. Majas on nii ahi- kui ka elektriküte. Laste mänguväljakut piirab eraldi aed, et tagada suuremat turvalisust tiheda liiklusega tänava ääres. Lasteasutuse tegevus algas 1951 aasta aprillis. Laste õpetamine ja kasvatamine toimub rühma õpetajate poolt. Olulisel kohal on personali veendumused, väärtused ja arusaamad nii lastesõime tööst kui tähendusest. Ta asub kaunis Nõmme linnaosas männipuude varjus, endises eramajas Vabaduse puiestee 38a. Tänasel päeval on lastesõimes 2 rühma : noorem ja vanem sõim kokku 36 lapsega. 2006 aastal panime rühmadele nimed: Mummud ja Miisud, millede ristiemaks oli kuulus lastekirjanik Heljo Mänd. Lastesõim on avatud 7.00 – 19.00 Lastepere ja ja maja korrasoleku eest hoolitseb kokku 11 inimest. Käesoleval hetkel on lastesõime pedagoogiline personal järgmine: o 4 õpetajat

o 1 muusikaõpetaja Õpetaja abisid on lastesõimes kaks. Õpetaja abid on end pidevalt täiendanud pedagoogikas. Õpetajad viivad läbi arenguvestlusi lapsevanematega. Koos analüüsitakse lapse arengu hetkeseisu ja kavandatakse tema edasine areng. Lastesõimes Hellik on välja kujunenud toredad traditsioonid :

• perepäevad (kevadel, sügisel) • jõululaat • lastesõime sünnipäev (19.aprill)

Kevadisel perepäeval koos lastevanemate abiga korrastame lastesõime õueala, istutame lilli ja istikuid. Sügisel - perepäeval on traditsiooniks saanud mihklipäeva tähistamine koos sügiseste kompositsioonide meisterdamisega ja juurikate maitsmisega. Jõululaadalt, saab lapsevanem osta lapse ja õpetaja kaasabil valmistatud jõulukaarte. Saadud raha eest õpetajad valivad rühma mänguasju. Kevadel korraldame uutele lastele ja nende vanematele sõime tutvustava päeva.

4

Jätkuvalt viime lastevanemate seas läbi rahulolu uuringut asutuse tegevuse kohta. Valminud on kodukord ja see on välja antud infovoldikuna. Rakendunud on lastesõime sisehindamissüsteem, et tagada lastesõime tulemuslikum töö, planeerimine peab olema tõhus, et tulemusi kasutada lasteasutuse tegevuse parendamisel. Suurt rõhku on pandud majasisesele esteetilisele välimusele ja hea keskkonna kujundamisele. Turvalisemaks on muudetud ka lastesõime õueala. Järk järgult toimub üleminek õuesõppele. Lastesõim on avatud 7.00 – 19.00 Lastesõime õppekava määrab kindlaks:

• õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid; • õppe- ja kasvatustöö põhimõtted; • öppe- ja kasvatustegevuse sisu, mahu ja ajalise korralduse; • lapse arengu hindamise põhimõtted; • lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel.

Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid Vastavalt Eesti Vabariigi 29. mai 2008 a. määrusega nr 87 on alushariduse raamõppekava õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärkideks lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe-ja kasvatustegevus lapse vaimset, kehalist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed enesekohased oskused. Tallinna Lastesõim Hellik eesmärgid:

• luua lapsele elamusteks ja õppimiseks tema arengut soosiv keskkond • tagada turvatunne • toetada lapse huvi teadmiste hankimisel, et saada kogemusi ümbritseva elu,

looduse ja ühiskonna nähtuste kohta • soodustada lapse kasvamist aktiivseks, teiste suhtes avatuks, arvestavaks,

tundlikuks • toetada last ümbritseva maailma mõistmisel • toetada ja abistada lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel,

vajadusel nõustada neid • eluterve õhkkonna loomine rühmas koos lastevanematega • läbi mängu kujundada laste eneseteenindamisoskus • arendada lastes empaatiavõimet • õpetada lastele kultuurset käitumist läbi lõbustavate tegevuste • üleminek õuesõppele

5

Õppe- ja kasvatustöö põhimõtted Õppe- ja kasvatuskorralduse põhimõtted tulenevad õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest. Õppe- ja kasvatustegevus toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabategevused ning õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus. Õpetamine tugineb sensitiivsusperioodide arvestamisele lapse arengus, s.t.igale vanusele on iseloomulik valikuline kõrgenenud vastuvõtlikkus erinevatele õpetamisviisidele. Sensitiivsusperioodid 1-3 a

• kõne kujunemise sensitiivne periood esemeline tegevus, kus väliste toimingute käigus kujunevad välja sisemised toimingud, mille baasil lapsel areneb taju, mõtlemine, kujutlusvõime. Antud sensitiivsusperioodi juhttegevus on esemeline tegevus. Väikelapse õpetamisel järgitakse järgmisi momente: • toetuda lapse uudishimule ja huvile kogu ümbritseva vastu; • toetuda laste soovile õppida, proovida, katsetada, midagi selgeks saada.

Õppimine ei tohi olla lapse jaoks liiga raske, et laps saaks kogeda eduelamust; • õpetamisel arvestada Võgotski lähema arengutsooni teooriat, s.t. õpetamine

peab olema natuke ees lapse arengust, et tekiks pingutusmoment • toetuda lapse põhitegevusele – mängule, mille läbi ja abil omandavad ja

kinnistavad lapsed kõige paremini teadmisi ja oskusi; • anda võimalust lapsele korrata oma tegevusi, kuni ta need selgeks saab; • soodustada aktiivset liikumist, arendada laste põhiliikumisi – kõnd, jooks,

hüpped, ronimine, heited; • toetatakse lapse oma keele ja kultuuri arenemist. • Lapse individuaalsuse arvestamine tegevustes

Õpetamisel jälgitakse ainevaldkondade integreeritust. Õpetamise vormideks on:

• tegevused rühmaga • tegevused alagruppides • individuaalne töö

Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö. Lasteasutuse töö on lastevanematele avatud ning õppe- ja kasvatustöös arvestatakse lapsevanemate arvamusi, et lapse areng oleks suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele.Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul, põhimõttest – lähemalt kaugemale. Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi turvalises keskonnas. Enamus tegevusi viiakse läbi õues, mis seostatakse loodusega. Õpitavaga tutvutakse võimalusel loomulikus keskkonnas.

6

Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, valdkondade sisude ja tegevuste lõimumist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist. Õppe- ja kasvatustöö sisu, maht ja korraldus Tallinna Lastesõim Hellik päevaka 7. 00 – 9. 00 Laste vastuvõtmine, vaba mäng 9. 00 Hommikusöök 9.15 – 10.30 Õppetegevused, mäng 10.30 – 12.00 Õuesolek 12.15 Lõunasöök 13.00 – 15.00 Puhketund 15.00 – 16.00 Mängud, individuaalne töö lastega 16.00 Õhtuoode 16.15 – 19.00 Vaba tegevus, kojuminek Õpetajate poolt suunatud tegevuste arvuline jaotus Vaatlemine – uurimine 1 x nädalas Kuulamine- kõnelemine 2 x nädalas Võrdlemine- arvutamine 1 x nädalas Kunstitegevused: voolimine 1 x nädalas maalimine 1 x nädalas joonistamine 1 x nädalas Muusikategevus 2 x nädalas Liikumistegevus 2 x nädalas Tervisekasvatus 2 x kuus Liikluskasvatus 1 x kuus Lastesõim Hellik korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning lõpeb 31.augustil.

II AINEKAVAD ÕPPE - JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD

1. Mina ja keskkond 2. Keel ja kõne 3. Eesti keel kui teine keel 4. Matemaatika 5. Kunst 6. Muusika 7. Liikumine

7

Eelnevast lähtuvalt on planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi alljärgnevalt:

• Vaatlemine ja uurimine • Kuulamine kõnelemine • Võrdlemine ja arvutamine • Kunstitegevused • Muusikategevused • Liikumistegevused

VAATLEMINE JA UURIMINE Vaatlemise ja uurimise tegevused on tihedalt seotud nii kuulamise ja kõnelemise kui ka võrdlemise tegevusega. Vaatlemisoskus on üks õppimise alusoskusi. Vaadeldes esemeid – nähtusi saame neid kirjeldada, iseloomustada, süstematiseerida jne. Vaatlemise tulemusena selguvad esemete ja nähtuste omadused.

1 – 2 aastased Eesmärgid.

1. Õpetada leidma esemete ja nähtuste olulisi tunnuseid 2. Rikastada laste sõnavara ja nende silmaringi 3. Arendada laste tähelepanu, püsivust ja keskendumist

Eesmärkide täitmiseks õpetada: • Õpetada tundma tuttavaid esemeid nii ümbruses kui pildil • Õpetada kehaosi – käed, jalad, silmad jne. • Õpetada ära tundma ühesuguseid esemeid, vaatamata nende erinevale

värvusele • Õpetada vaatlema loodust, loodusnähtusi ja nimetada neid • Tutvustada söömisel, pesemisel ja riietamisel kasutatavaid esemeid ja nende

iseloomulikke omadusi • Õpetada eraldama väliselt sarnaseid esemeid • Õpetada ümbruses orienteerumisoskust • Õpetama vaatlema ja nimetama ♦mänguasju – pall, auto, nukk, lipp, karu ♦riietusesemeid – kleit, püksid, sokid, kingad,müts, jope ♦toite – supp, piim, puder, kartul, leib, sai ♦toidunõusid – lusikas, tass ♦mööblit – laud, tool, voodi ♦loomi – koer- kutsu, kass, tibu, kana ♦taimi – puu, lill ♦inimeste ja loomade kehaosi ♦esemete omadused: suur – väike

8

2 – 3 aastased

Eesmärgid: 1. õpetada leidma esemete nähtuste olulisi tunnuseid 2. õpetada leidma asjade ja nähtuste omavahelisi seoseid 3. rikastada laste sõnavara ja nende silmaringi 4. arendada laste püsivust, keskendumist ja tähelepanu Eesmärkide täitmiseks õpetada • rikastada kujutlusi ja muljeid loomadest, lindudest, esemetest, nende

omadustest ja nendega seotud nähtustest; • õpetada tundma ja nimetama lindu, koera, kukke, parti, jänest, lehma,

lammast, oravat, õuna, porgandit, kapsast, kurki, kartulit, puuoksa, lehte, rohtu, võilille jm.

• Õpetada arusaama mõistetes: siin – seal; suur – väike; ligidal – kaugel;all – peal; kõrval

• Õpetada tundma ja nimetama punast, sinist, kollast, rohelist ja valget värvi; • Õpetada mööbli- ja tarbeesemete nimetusi ja otstarvet • Õpetada nähtuste lihtsamaid seoseid ( tass kukkus maha ja läks katki; vihma

sajab ja väljas on loigud jne.) • Õpetada transpordivahendeid- auto, rong, buss • Anda teadmisi erinevatest kujunditest ja vormidest • Õpetada erinevaid kujundeid kokku sobitama • Õpetada sorteerima kuju, suuruse, värvi ja vormi järgi • Arendada peenmotoorikat • Mälu, tähelepanu ja vaatlusoskuse arendamine

Õpitulemused: 1- 2 aastased • ära tunda tuttavaid esemeid nii ümbruses kui ka pildil • teada ja näidata, kus asuvad lapsel käed, jalad, silmad jne. • Tunda ära ühesuguseid esemeid, vaatamata nende erinevale värvusele • Teada loodusnähtusi ja nimetada neid • Teada söömisel, pesemisel ja riietamisel kasutatavaid esemeid ja nende

iseloomulikke omadusi • Teada väliselt sarnaseid esmeid ♦– kleit, püksid, sokid, kingad, jope, müts ♦toite – supp, puder, piim, kartul, leib, sai ♦toidunõusid – lusikas, tass, taldrik ♦mööblit – laud, tool, voodi ♦loomi – koer, kass, tibu, kana ♦taimi – puu, lill ♦inimeste ja loomade kehaosi ♦esemete omadusi: suur - väike 2 – 3 aastased

9

• Teada ja tunda lindu, koera, kukke, parti, jänest, lehma, lammast, oravat, õuna, porgandit, kapsast, kurki, kartulit, puuoksa, lehte, rohtu, võilille jm.

• Teada mõisteid: siin – seal, suur – väike, ligidal – kaugel, all – peal, kõrval • Teada ja nimetada punast, sinist, kollast, rohelist ja valget värvi • Teada mööbli- ja tarbeesemete nimetusi ja otstarvet • Osata aru saada nähtuste lihtsamaid seoseid ( tass kukkus maha ja läks katki;

vihma sajab ja väljas on loigud jne.) • Tunda ja nimetada transpordivahendeid – auto, rong, tramm, buss • Osata erinevaid kujundeid kokku sobitama • Osata sorteerida kuju, suuruse, värvi ja vormi järgi • On arenenud mälu, tähelepanu ja vaatlusoskus

KUULAMINE JA KÕNELEMINE Väikesed lapsed oskavad veel väga vähe ise kõneleda. 1 – 2 aastaste laste rühmas on põhiliseks rääkijaks täiskasvanu. Lapse vanemaks saades ja tema kõneoskuse arenedes hakkab laps juba üha enam kaasa rääkima, esialgu vastates täiskasvanu küsimustele, seejärel ka üksikute lühikeste lausetega pilte, esemeid ja loodust kirjeldades. 1 – 2 aastased Eesmärgid: 1. Innustada lapsi kõnelema 2. Laiendada laste sõnavara 3. Õpetada täiskasvanu kõne kuulamise oskust Eesmärkide täitmiseks õpetada: • Õpetama kasutama 2 – 4 sõnalist väljendit oma soovide ja tähelepanekute

avaldamiseks • Õpetama kuulama täiskasvanu kõnet • Soodustada täiskasvanu kõne matkimist • Õpetada täitma lihtsaid korraldusi • Täpsustada häälikute p, m, t, v hääldamist • Arendada lastes aktiivset sõnavara: nimetada lähedasi inimesi ja rühmaruumis

olevaid esemeid • Õpetada lastele sõnade “tohib”, “ ei tohi “ tähendust ja neile õiget reageerimist 2 – 3 aastased Eesmärgid: 1. Arendada laste aktiivset ja ilmekat kõnet 2. Rikastada laste sõnavara 3. Täpsustada häälikute hääldamist Eesmärkide täitmiseks õpetada: • Õpetada mõistma näitlikustamata suulist kõnet • Õpetada õiget hääldamist

10

• Täpsustada täishäälikute hääldamist • Õpetada ilmekat kõnet • Õpetada vastama küsimustele: Miks? Kus? Millal? Keelt ja kõne arendatakse kõikides tegevustes • lavastusmängud • vaatlused ja seda saatvad vestlused • muinasjuttude kuulamine • kunstitegevused • muusikategevused • liikumistegevused Kõikides tegevustes rikastub lapse sõnavara, kinnistub õige hääldamine. Grammatilised vormid omandatakse läbi kõne. Õpitulemused 1 – 2 aastased • Osata kasutada 2-4 sõnalist väljendit oma soovide ja tähelepanekute

avaldamiseks • Soodustada täiskasvanu kõne matkimist • Osata täita lihtsamaid korraldusi • Osata hääldada häälikuid p, m, t, v • Osata kuulata täiskasvanu kõnet • Aktiivses sõnavaras nimetada lähedasi inimesi ja rühmaruumis olevaid

esemeid • Teada sõnade “tohib”, “ ei tohi” tähendust ja osata neile reageerida 2 – 3 aastased • kasutada aktiivset kõnet • osata enamus häälikuid • arendada ilmekust • osata kasutada I ja II pööret • osata väljendada sõnaga, millist mänguasja keegi soovib ning mida ta sellega

teeb • osata kuulata jutustusi ja luuletusi • osata peast lugeda lühikest luuletust • osata vastata küsimustele: Kus? Miks? Millal? VÕRDLEMINE JA ARVUTAMINE

Võrdlemine põhineb vaatlemisel. Igale võrdlemisele eelneb vaatlemine, sest vaatlemisel selguvadobjektide tunnused. Võrdlemise tegevustes on peamiseks õpetamise vormideks õppemängud, ehitusmängud ja harjutamismängud.Kõiki tegevusi saadab täiskasvanute kõne.

11

Võrdlemise tegevused on olulised lapse sensomotoorika ning vaimsete võimete arenemisel.

1 – 2 aastased

Eesmärgid: 1. Arendada lapse mälu ja tähelepanuvõimet 2. Arendada laste nägemis- ja suurustaju Eesmärkide täitmiseks õpetatavad tegevused: • õõnesvormide üksteise sisse panemine • erinevate suurustega rõngaste, klotside, karpide jms üksteise peale panemine • 2- osaliste piltide kokkupanemine • erinevate lotomängude mängimine • erinevate ehitusmaterjalidega mängimine (lego klotsid, puidust klotsid)

2 – 3 aastased Eesmärgid: 1.Arendada lapse nägemis-, kuulmis-, vormi-, ruumi-, suurustaju 2. Arendada lapse mõtlemis, mälu, keskendumis ja tähelepanuvõimet 3. Aidata korrastada esemete maailma (sarnasuse leidmine, rühmitamine) Eesmärkide täitmiseks õpetatavad tegevused: • Õpetada erinevate kujudega aukude ja aukudele vastavate kujundite ja kehade

sisse panemist • Õpetada erineva suurustega karpe, rõngaid ja klotse üksteise peale panema • Õpetada 2- 4 osaliste piltide kokkupanemist • Õpetada ruumimõisteid – all, peal, kõrval, taga • Õpetada suurusmõisteid – suur ja väike • Õpetada hulgamõisteid – üks, kaks, palju • Õpetada leidma samasugust eset teatud kuju või värviga

Õpitulemused:

1 – 2 aastased • osata panna õõnesvorme üksteise sisse • osata laduda üksteise sisse ja peale erineva suurusega rõngaid, karpe, klotse • osata kokku panna 2- osalist pilti • osata mängida Lego või puidust klotsidega 2 – 3 aastased • osata leida samasugust eset teatud kuju või värviga • osata kokku panna 2-4 osalist pilti, puzzlet • osata mängida kergemaid lotomänge – lauanõud, lilled, mänguasjad • saada aru ruumimõistest • saada aru suuruse mõistetest • saada aru hulgamõistetest

12

• osata panna vastavat kujundit vastavasse auku KUNSTITEGEVUSED

Kunstitegevused võimaldavad laste arengut toetada. Nendes tegevustes areneb lapse materjali-, värvi-, vormi- ja ruumitaju. Laps õpib käes hoidma pliiatsit, pintslit, areneb tema peenmotoorika.Kunstitegevustes saab laps oma tundeid ja elamusi väljendada ning areneb nende kujutlusvõime ja loovus. Lapsele tuleb anda võimalus tutvuda kujutava kunstiga ja võimaldada ise värvide ja materjalidega proovida. Mida kindlamaks saab lapse käsi, seda enam suudab laps oma kujutlusi paberil või materjalis väljendada.

VOOLIMINE 1 – 2 aastased Eesmärgid: 1.Tutvustada lastele erinevaid materjale – savi, liiva, lund, jahu-soolamassi, plastilliini, vaha 2. Ergutada lapsi tegema erinevatesse materjalidesse auke, pätsida peopesade vahel, näpistada tükikesi jms. 4. Õpetada materjale mitte suhu panema

2 – 3 aastased

Eesmärgid: 1. Äratada lastes huvi voolimise vastu 2. Tutvustada voolimistarbeid ( alus, voolimispulk) ja nende kasutamist 3.Tutvustada savi ja plastilliini omadusi ( saab anda erinevaid vorme ) 4.Õpetama muutma materjali kuju sellega mängides (muljudes, venitades, tükeldades ) 5.Õpetada materjali kasutades mitte ennast ja ümbrust määrima ja mitte sööma 6.Õpetada plastilliini rullimist peopesade vahel piklikuks kujundiks, veeretamist peopesade vahel ümarvormiks, pikliku kujundi keeramist rõngasse ja otste ühendamist 7.Õpetada kujutama lihtsaid esemeid (ussikesi, vorstikesi, marju, palle, rattaid jm.) andes edasi ligikaudset sarnasust reaalsustega Õpitulemused 1 – 2 aastased • tunda rõõmu tehtust • osata teha erinevatesse materjalidesse auke • osata suurest tükist näpistada väikseid tükke • osata pätsida materjale peopesade vahel 2- 3 aastaseddd • osata rullida erinevaid materjale • osata voolida ümar- ja piklikke vorme

13

• osata ühendada voolitud vorme • osata erinevaid materjale tükeldada • osata kasutada voolimispulka

14

JOONISTAMINE 1 – 2 aastased Eesmärgid: 1.Äratada huvi joonistamise ja maalimise vastu ning tutvustada joonistamisvahendeid

2.Õpetada käes hoidma pliiatsit ja pintslit 3.Õpetada kinni pidama korranõudest: joonistada tohib ainult selleks ettenähtud kohta, pliiatsit ja pintslit ei panda suhu ega loobita, paberit ei kortsutata 2 – 3 aastased Eesmärgid: 1.Õpetada leidma sarnasust juhuslikult kriipseldatud vormide ja konkreetsete esemete vahel 2. Õpetada täiendama õpetaja poolt joonistatud esemeid vertikaaljoontega, horisontaaljoontega, ringidega, spiraalidega 3. Õpetada värvipliiatsite ja vahakriitidega tõmbama lühikesi kriipse 4. Õpetama tegema pintslivajutusi, jooni vedama 5. Õpetama kasutama näpuvärve 6. Õpetama asetama pintslit pintslialusele 7.Pidada kinni korrast pintsli ja värvi kasutamisel Õpitulemused: 1 – 2 aastased

• osata kasutada pintslit, pliiatsit, vahakriite, värve • osata õigesti hoida pintslit • osata iseseisvalt pintsliga värve võtta • tunda rõõmu tehtud tööst • teab ja tunneb punast , kollast ja rohelist

2 – 3 aastased

• osata täiendada õpetaja poolt joonistatud esemeid vertikaal-, horisontaaljoontega, ringidega, spiraalidega

• osata tõmmata värvipliiatsite ja vahakriitidega lühikesi kriipse • osata teha pintslivajutusi, tõmmata jooni • osata kasutada näpuvärve • osata asetada pintslit pintslialusele • on arenenud lapse kujutlusvõime ja loovus • on arenenud lapse materjali-, värvi-, vormi- ja ruumitaju • on arenenud lapse peenmotoorika • teab ja tunneb punast, sinist, rohelist, kollast ja valget värvi

ERINEVAD TEHNIKAD Paberi kortsutamine, svammiga trükkimine, kartuliga trükkimine, joonistamine liivale, joonistamine aluse peal mannale, värvide kokkusulatamine paberi kokkuvajutamise teel, märjal paberil, rebimine

15

MUUSIKA

Muusikaline kasvatus peab taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased eeldused ja muusika kaudu rikastuks nende tundeelu. Muusikakasvatuse ülesanne on arendada muusikalisi võimeid ( rütmitunnet, helilaaditaju, helikõrgussuhteid, dünaamilisi ja tämbrilist kuulmist), äratada armastust muusika vastu, kujundada muusikalist maitset, õppida muusika abilmaailma avastama. Eesmärgid: 1 – 2 aastased

• arendada kuulamistaju ja keskendumisoskust, võimet reageerida erineva iseloomuga muusikale, kutsuda esile emotsioone

• ergutada lapsi täiskasvanu häält ja emotsioone matkima • ergutada kaasa laulma lühikesi muusikalisi fraase • luua lastele elav rõõmus meeleolu • õpetada matkivate liigutustega edasi andma muusika erinevat iseloomu • sooritada muusika saatel lihtsaid tantsuliigutusi • õpetada muusika saatel liikuma lähtuvalt muusika tugevusest • õpetada eristama kõrget ja madalat registrit ning sellele vastavate liigutustega

reageerima • õpetada eristama rahulikku ja erksat muusikat marsi ning hüplemise abil • tutvustada lihtsamaid rütmipille, ärgitada lastes soovi nendega mängida

2 – 3 aastased

• sisendada huvi ja armastust muusika vastu • õpetada laule ära tundma • arendada tämbrilist ja dünaamilist kuulmist ning muusikalist mälu • õpetada laulma koos täiskasvanuga vaba, loomuliku ja õrna häälega • tutvustada lihtsaid rütmipille • õpetada reageerima kaheosalise muusikapala osade vaheldumisele • arendada tähelepanu, et reageeriks muusikapala osade vaheldumisele • arendada tähelepanu, et reageeriks muusika algusele ja lõpule • sooritada muusika saatel lihtsaid tantsuliigutusi

Õppesisu 1- 2 aastased

• repertuaaris toetuda parimale, lastepärasele • toetada laste laulusoovi • kasutada emotsionaalset väljendusoskust eriilmeliste laulude laulmisel • mängulisel teel valmistada ette hääleaparaati

16

2 – 3 aastased • tutvustada võimalikult palju lastelaule ja lasta lastel teha nende hulgast valik • erinevate instrumentide abil luua mitmekülgne helide maailm • kuulata helisid looduses, maal ja linnas • kuulates muusikapalu, algul need lahti rääkida ja siis keskenduda kuulamisele

Õpitulemused 1 – 2 aastased Muusika kuulamine:

• tunneb ära tuttavaid laule ja karakteerseid muusikapalu. • Tunneb ära muusikapala alguse ja lõpu • Looma- ja linnuhäälte kuulamine helilindilt ja looduses • Kuulab keskendunult muusikapala ja reageerib sellele emotsionaalselt

Rütmiline liikumine

• õpetajat matkides liigub vastavalt muusika iseloomule (kõnd, jooks, hüplemine)

• läheb üle ühelt liikumiselt teisele kaheosalise muusika muutumise järel • sooritab lihtsaid tantsuliigutusi, nagu plaksutamine, lehvitamine,

sõrmevibutus, poolkükk, sõrmeplaks • matkivate liigutuste abil annab edasi muusika erinevat iseloomu (koera, kassi,

karu ja linnu liikumine) • sooritab kõrinate ja kõlapulkadega muusika saatel liigutusi • liigub muusika saatel, lähtudes muusika tugevusest (vaikne-vali) • reageerib vastavate liigutustega muusika madalale ja kõrgele registrile • eristab rahulikku ja erksat muusikalist liikumist (marsi ja hüplemise abil)

Mängimine lastepillidel

• tunneb lihtsamaid rütmipille ja teab nende kasutamist, nagu kõlapulgad, kõristid

• oskab muusikapalale kaasa mängida Laulmine

• laulab kaasa lühikesi muusikalisi fraase • püüab laulda koos täiskasvanuga vaba ja loomuliku häälega

Õpitulemused 2 –3 aastased Muusika kuulamine

• oskab kuulata erineva karakteriga muusikapalu, eristades aeglane-kiire, madal- kõrge, vaikne- vali, rõõmus- kurb, naljakas, marsiline

17

• oskab kuulata helisid looduses (vihmasadu, linnulaul, loomade hääled, automürin, sammud tänaval) ja matkida neid liigutuste abil

• oskab vahet teha marsil ja hällilaulul Rütmiline liikumine:

• oskab muusika järgi rütmiliselt kõndida ja joosta • sooritab muusikapala vältel erinevaid imiteerivaid liigutusi • oskab rütmi järgi plaksutada, hüpelda • kasutab liikumisel erinevaid vahendeid ( lilled, lipud, pallid) • tantsuliigutuste sooritamine ühel ajal kogu rühmaga • sooritab liigutusi vasaku ja parema jala ja käega • sooritab lihtsamaid tantsusamme: hüplemine, keerutused ühe ja kahekaupa

koos, käteplaksu, põlvist vetrumise, käte sujuva liigutamisega ette-taha • eristab kõrgeid ja madalaid helisid, millest lähtuvalt muudab laps iseseisvalt

liikumist ning sooritab muusikale vastavaid liigutusi • võtab aktiivselt osa laulumängudest

Mängimine lastepillidel;

• kõlapulkade, kõlahaamrite kasutamine • oskab laulda lihtsamat muusikapala koos rütmipilliga

Laulmine

• oskab järele laulda • eristab helisid kõrguse järgi • laulab koos ja üksinda üksikuid fraase • oskab esitada laulu lõbusalt, reipalt

LIIKUMINE Lapse liikumisharjumused kujunevad eelkoolieas. Lapse kehaline ja vaimne Areng on omavahel tihedalt seotud. Et liikumisoskust omandada on vaja harjutusi palju korrata. Liikumisharjutused peavad olema mitmekesised, kasutada tuleks erinevaid vahendeid Kehalise arengu tagavad:

• harjutuste mängulisus ja mitmekesisus • laste huvi ja aktiivsus • pidev kordamine, täiustamine erinevate vahendite, võtete ja meetoditega • harjutuste järk – järguline keerustumine • õpetaja oskused ja isiksus

Eesmärgid:

• tugevdada lapse füüsilist tervist, arendada vastupidavust, osavust kiirust, painduvust ja jõudu

• äratada huvi liikumise vastu, omandada teadmisi ja oskusi liikumisest ning liikumise ohutusest

18

• arendada põhiliikumisi ( kõnd, jooks, hüpped, ronimine, roomamine, visked jt.)

• pöörata tähelepanu nende lihasrühmade tugevdamisele, mis on vajalikud õige rühi kujundamiseks ja lamppöidsuse profülaktikaks

• õpetada koostööd, teiste arvestamise ja abistamise oskust, tugevdada tahtejõudu, püsivust, eneseregulatsiooni

• arendada loovust Õppesisu Põhiliikumised:

• kõnd • jooks, • hüpped, • visked, • ronimine, • roomamine

Üldarendavad harjutused: • seisud, • isted, • lamangud, • pöörded, • painutused.

Vahenditega harjutused: • heitmine, • viskamine, • püüdmine, • lükkamine jne.

Sportlik- rakenduslikud tegevused: • liikumine suuskadel • kelguga • sõitmine jalgrattaga

Võimekust arendavad tegevused: • tasakaalu • reaktsiooni • jõu • kiiruse • rütmi • orientatsiooni • painduvuse ja vastupidavus võimeid arendavad tegevused

Liikumisõpetuse vormid Traditsiooniline tegevus:

• võimlemisharjutused, põhiliikumised ja liikumismäng • põhiliikumine , liikumismäng • võimlemisharjutused ja liikumismäng • pallimängud • loodusliikumine

19

• liulaskmine, kelgutamine • fantaasiavõimlemine • vestlus spordist

Tervistavad tegevused

• virgutusmomendid teistes tegevuste • päevane liikumine • õuetegevused

Aktiivne puhkus

• perespordipäev • tervisepäev

Õpitulemused: 1 – 2 aastased Kõnd ja jooks

• kõnnib abistatult trepist üles ja alla • kõnnib pingil või tasakaalulaual, mis on põrandast 10 – 15 cm kõrgusel • kõnnib mööda kaldlauda • jookseb õpetaja järel • astub üle 8 – 10 cm laiuse piiratud pinna ning samale kõrgusele asetatud

paelast • astub 10 – 15 cm kõrgusele kastile ja sealt alla • jookseb otsesuunas

Hüplemine ja hüpped:

• hüppab õpetaja poolt toetuna maha madalalt takistuselt

Visked ja püüdmine • viskab väikest palli ühe käega 50- 70 cm kaugusele korvi või kasti • viskab palli parema ja vasaku käega • viskab palli kahe käega pea kohalt • viskab palli üle nööri või lindi • veeretab palli otsesuunas, kaldpinnalt alla

Roomamine, ronimine

• roomab toengpõlvituses nii horisontaal- kui kaldpinnal • roomab toengpõlvituses mööda võimlemispinki • ronib kaldredelil 1 – 1,25 cm kõrgusele ja sealt alla • poeb, roomab 30 – 40 cm kõrguse tooli alt läbi • roomab toengpõlvituses sellele järgneva läbipugemisega • veereb, rullib end õpetaja abil pehmel pinnal

2- 3 aastased Kõnd ja jooks

20

• kõnnib ja jookseb otsesuunas, siira- viira, kolonnis, õpetaja järel • kõnnib ja jookseb kogu ruumi ulatuses läbisegi • kõnnib ja jookseb suunda muutes • kõnnib ja jookseb erinevas tempos, peatustega • kõnnib ja jookseb läbisegi reageerimisega signaalile • kõnnib ja jookseb esemete vahel, kahe joone vahel • kõnnib ringjoonel • kõnnib päkkadel • kõnnib paarides, käest kinni • jookseb järjest 30 – 40 sek • rivistub ringiks õpetaja abiga • rivistub kolonni õpetaja abiga • kõnnib kaldlaual, võimlemispingil, kitsal rajal( 15 – 20 cm) • kõnnib tasakaalupingil vahelduva sammuga • kõnnib üle takistuste • kõnnib võimlemispingil käte erinevate asenditega • kõnnib rõngast rõngasse • kõnnib nööril juurdevõtu sammuga kõrvale ette • seisab ühel jalal, keerleb aeglaselt paigal • tõuseb päkkadele, laskub taldadele

Hüplemine ja hüpped

• hüpleb kahel jalal paigal (sulghüplemine) • hüpleb kahel jalal edasi liikudes (1 – 2 m) • hüpleb üle vaibale asetatud nööri, üle üle kahe paralleelse joone või nööri • hüpleb rõngast rõngasse • hüppab üle takistuse ( 5cm) • kaugushüpe paigalt üle kahe paralleelselt asetatud nööri ( 10 – 30 cm) • hüppab üles (üleshüpe) ja puudutab käega ülesriputatud eset • hüppab alla (sügavushüpe) 10- 20 cm kõrguselt

Visked ja püüdmine

• veeretab palli õpetajale kahe ja ühe käega ( 1 – 1,5 m) • veeretab palli teineteisele kahe ja ühe käega ( 50cm – 1m) • veeretab palli otsesuunas, liikudes pallile järele • veeretab palli lookade alt (looga laius 50 – 60 cm) • veeretab palli jalaga • viskab palli või liivakotti kahe käega ( alt, rinnalt, pea kohalt) • viskab palli horisontaalsesse märklauda ( 50 – 70 cm kasti, korvi) • viskab palli või liivakotti vertikaalsesse märklauda • viskab palli või liivakotti üle nööri ( 1 – 1,5m ) • viskab palli või liivakotti parema ja vasaku käega kaugele • viskab ja püüab palli ( õpetajaga )

Roomamine ja ronimine

• roomab toengpõlvituses käpuli, kõhuli • roomab mahaasetatud esemete vahel

21

• roomab toengpõlvituses mööda kaldlauda, võimlemispingil • ronib kaldredelil • poeb läbi toolide, nööride, lookade ( 30 – 50 cm) alt • ronib, roomab üle takistuste ( palk, pink) • ronib varbseinal juurdevõtusammuga ( 1,5 m ) • veereb rullib end õpetaja abil pehmel pinnal

Võimlemine

• suudab juhendamise järgi sooritada asendeid ja liikumisi

Liikumismängud • oskab koos juhendajaga ja kaaslastega mängida kõnni- ja jooksumänge

Talvealad • oskab istuda kelgul ja hoida tasakaalu mäest laskumisel

Vaba aeg ja loodusliikumine • oskab mängida iseseisvalt • suudab püsida kolonnis rännakul kuni 500 m kaugusel

LIIKLUSKASVATUS Liikluskasvatus on õppe- kasvatustegevuse osa, mille käigus lapsed omandavad üldiseid teadmisi igapäevategevustes liiklusest ja oskuseid ohutuks liiklemiseks.Tegevustes toimub laste juhendamine ja õpetamine. Liikluskasvatuse sisu kavandamisel arvestatakse ümbritsevat liikluskeskkonda, laste vanust, arengutaset ja tema rolli liikluses. 1 – 2 aastased Eesmärk:

1. õpetada põhivärve (punane, kollane, roheline) 2. õpetada mõisteid “suurm – väiksem” 3. arendada lapse mälu ja tähelepanuvõimet 4. arendada lapse nägemis-, ja suurustaju

Eesmärkide täitmiseks õpetada:

• õpetada toppimismängu • õpetada põhivärve ( punane, kollane, roheline) • õpetada võrdlema mõisteid “suurem- väiksem” • õpetada ühes kindlas suures ruumis suuremate autodega sõitmist • õpetada jälgima, et teisele lapsele vastu ei sõideta • õpetada nimetama autot ja bussi (arendada sõnavara) • õpetada mänge liiklusvaibal, vaadelda koos lapsega ajakirju või raamatuid

liiklusest • erinevate ehitusmaterjalidega mängimine ( lego klotsid, plastik klotsid, puidust

klotsid)

22

• õpetada liumäest alla laskma • õpetada nöörist kinni hpidma ja tähele panema ees kõndivat last • õpetada peatuma, kuulama, vaatama (tähelepanu) • reageerima hoiatusele “ei tohi” selleks ettenähtud punase märgi näitamisega ja

STOPP ütlemisega Õpitulemused

• osata tunda põhivärve (punane, kollane, roheline) • osata liikuda mänguruumis üksteisega mitte kokku põrgates • osata koos õpetajaga koos vaadata raamatuid ja ajakirju • osata kasutada erinevaid ehitusmaterjale • osata kuulata, vaadata, olla tähelepanelikq

2 – 3 aastased Eesmärk:

1. Arendada lapse mõtlemis-, keskendumis-, tähelepanuvõimet 2. õpetada põhivärve 3. õpetada leidma sõidukite omavahelisi seoseid 4. õpetada mõisteid “suurem – väiksem”, “pikem – lühem”

Eesmärkide täitmiseks õpetada:

• õpetada toppimismängu • õpetada põhivärve ( kollane, punane, roheline, sinine) • õpetada võrdlema mõisteid “suurem- väiksem”, “pikem- lühem” • õpetada auto, rongi õiget ohutut juhtimist (lasta lastel nimetada, kuidas peab

liiklema) • õpetada panema autot, rongi oma kohale (korraharjumused) • õpetada nimetama autot, bussi ja traktorit • õpetada mänge liiklusvaibal, vaadelda koos lapsega raamatuid ja autoajakirju • õpetada erinevate ehitusmaterjaliga mängima (lego klotsid, plastik klotsid,

puidust klotsid) • õpetada liumäest alla laskma ja ronima redelil • õpetada nöörist kinni hoidma ja tähele panema ees kõndivat last, liikumist

rivis • õpetada peatuma, kuulama, vaatama (tähelepanu) • reageerima hoiatusele “ei tohi” selleks ette nähtud punase märgi näitamisega

ja STOPP ütlemisega • selgitada helkuri kasutamise vajalikkust • selgitada valgusfoori tähendust (tähelepanu, reaktsioon) • õpetada lastele, et autod sõidavad sõiduteel ja inimesed kõnnivad kõnniteel

Õpitulemused:

• osata tunda põhivärve (kollane, roheline, punane, sinine) • osata kasutada erinevaid ehitusmaterjale

23

• osata koos õpetajaga ja teiste lastega vaadata raamatuid ja ajakirju • osata ära tunda valgusfoori • osata kuulata õpetaja korraldusi • osata kasutada helkurit

Liikluskäitumisega seonduv teave kirjandusallikatest:

• laste liikluskalender, TV liikluskasvatusest I klassile (piltide vaatamiseks) • M. Kivistik “üle linna tänava” • E.Niit “Rongisõit” • R. Scarry “Tunne värve” • “Mina ja tänav” • Lauamäng: Onu Fredi ja Sebra liiklusdoomino • Luuletus “Põrradi-põrradi tänaval...”

24

TERVISEKASVATUS Tervisekasvatus lastesõimes hõlmab haiguste ennetamist, õigete hügieeniharjumuste kujundamist ja tihedat koostööd lastevanematega. Tervisekasvatus lastesõimes toimub iga päev integeeritud tegevuse ja täiskasvanute eeskuju järgi Tervisekasvatust viiakse läbi igapäevaselt laste karastamises, sportlikes tegevustes ja ilmastikukohases riietuse valikus ning hügieenireeglitest kinnipidamises. Lapsi mõõdetakse ja kaalutakse kaks korda õppeaasta jooksul. Lastesõimes on kasutusel laste pikkusele vastav märgistatud mööbel. Pideva tähelepanu all on uus info lastespetsialistide konsultatsioonide ja loengute kohta. 1 – 2 aastased Eesmärgid:

1. Selgitada ja kinnistada hügieeniharjumusi – kätepesu, käte kuivatamine, õigesti nina nuuskamine, potil käimine

2. tutvustada lastevanematele lastesõime päevarežiimi ja õpetavaid eneseteenindamise võtteid

3. suunata last minapildi tekkimisel: missugune ma olen? Millised on minu kehaosad?

4. toitumine, lastele kasulike toitainete söömisharjumuste kujundamine Õpitulemused:

1. Kätepesu enne sööki harjumuseks 2. harjumine päevase uneajaga lastesõimes 3. potikasutamise harjumuse kinnistamine, loobumine pampersist 4. loobumine lutist

2 – 3 aastased Eesmärgid:

1. Tutvustada lastele nende kasvamiseks ja terve olemiseks vajalikke toitaineid 2. õpetada lapsi nägema ohtusid, hoiduma neist (liumäelt alla laskmisel, redelil

ronimisel) 3. soodustada heatahtlikku suhtumist erinevustesse, sisendada poolehoidu 4. hambapäev 5. õpitud hügieeniharjumuste kinnistamine 6. toetada lastevanemate poolset õiget riiete valikut, et oleks võimalik õues

viibida iga ilmaga. Õpitulemused:

1. Tagada ohutus, kiigelt ei tohi maha ronida, väravaid ei tohi ise lahti teha 2. õpetada nägema ohtusid, hoiduma neist ( liumäelt alla laskmisel, redelil

ronimisel) 3. kasutada kammi, vajadusel minna või küsida potile, enne sööki ja peale WC

käimist pesta käsi 4. kinnistada oskust rääkida vaikse häälega 5. läbi mängu muuta hambapesu lastele rõõmsaks ja vajalikuks tegevuseks

25

ENESETEENINDAMINE Väikelapse kasvatuses on olulisel kohal päevakava, tegevuste rütm, erinevate tegevuste vaheldumine Suurema osa lapse päevast võtavad enda alla igapäevatoimingud, nagu riietumine, söömine, puhtuse eest hoolitsemine. Need toimingud on väga olulised alla kolmeaastaste laste kasvatusprotsessis, sest nad annavad võimalusi lapsel eluks ajaks vajalikke kogemusi omandada, talle midagi õpetada, tema hoiakuid ja suhtumisi Kujundada. Igapäevatoimingutes omandavad lapsed eneseteenindamisoskused. Nad õpivad iseseisvalt sööma, riietuma, pesema, enese järelt koristama, ennast korrastama. Igale lapsele tuleb anda võimalus harjutada ise hakkama saamist vastavalt tema arengutasemele ja teda pidevalt ergutada. Laps vjab täiskasvanu süstemaatilist juhendamist. 1 – 2 aastased Eesmärgid:

1. Õpetada õigesti kasutama söögiriistu 2. ergutada lapsi iseseisvalt lihtsamaid riideid ja jalanõusid selga panema ja ära

võtma 3. õpetada potil käima

2 – 3 aastased Eesmärgid:

1. Õpetada täitma lauakombeid 2. õpetada hoolitsema oma puhtuse ja välimuse eest 3. kasutada õigeaegselt WC-d 4. ergutada lapsi iseseisvalt riietuma

Õpitulemused 1 – 2 aastased

• osata süüa ise lusikaga tavalist toitu • osta hoida joomisel tassi kahe käega • osata endale panna mütsi pähe ja seda ära võtta • osata tõmmata endal sokid jalast • osata pista käed varrukatesse ja jalad püksisäärde • osata võtta jalast lahtiste paeltega ( rihmadega) kingad • osata võtta seljast eest lahtise jaki • osata tõmmata lahti ja kinni suurt tõmblukku (ei kinnita algust) • osata eeskuju järgi teha käed märjaks ja patsutada oma nägu • osata käte pesemisel võtta ise seep ja määrida seda kätele • teada oma käterätiku asukohta • väljendades sõnades või ilmetes WC vajadust • istuda potil

26

2- 3 aastased

• osata kasutada ise kammi • osata süüa ise lusikaga ja juua tassist • osata juua kõrrega klaasist • osata panna jalga sokid ja jalanõud (ei kinnita) • osata võtta seljast lihtsamad lahtinööbitud riided • osata riputada oma riided sobivas kõrguses nagisse • osata teha lahti trukid • osata selga panna särk, sokid, jope (vajab natuke abi, ka kinnaste panekul) • teada riietel esimest poolt • osta pesta ia kuivatada käed ja nägu iseseisvalt • küsida õigeaegselt WC-sse • närida ja neelata ainult söögiks kõlbulikku toitu • kasutada meeldetuletamisel salvrätikut • pesta hambaid eeskuju järgi • võtta täiskasvanu abiga kraanist joogivett • osta panna põrandal kokku püksid ja särgi • osata panna jalanõusid kõrvuti ettenähtud kohta • katta aevastamisel ja köhimisel suu käega • hakata nägema ohtusid (n.mööbli teravad nurgad, trepidjms.)

MÄNG Mäng on lapse elu põhisisu ning kõige tähtsam ja lapsele kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida on lapsepõlve tähtsaim ja olulisim arengunäitaja. Mängu kaudu võtab laps omaks ümbritseva maailma ning selle kaudu omastatakse uut ja kinnistatakse õpitut. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ja psüühilisele arengule. Füüsiline areng: lihased tugevnevad, paraneb silma ja käe koordinatsioon. Erinevaid esemeid kasutades arenevad vastavad lihased. Mängides saab laps rahuldada oma liikumistarvet. Sotsiaalne areng: laps õpib tegutsema koos teiste lastega, hakatakse kaaslast tähele panema. Tekivad sõprussuhted Emotsionaalne areng: mängides elab laps läbi tundeid, ta saab mängust positiivseid emotsioone – tunneb rõõmu ja rahuldust. Vaimne areng: sõnavara ja kõnest arusaamise oskus suureneb.Mängides saab laps kasutada kõiki oma meeli, areneb tähelepanu, mälu. Mõtlemine. Esteetiline areng: täpsustuvad lapse tajud ( värvi-, vormi- ja ruumitaju) ja arenevad lapse kunstilised oskused: Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada.

27

Eetiline areng: laps õpib mõistma õiget ja väära. Võetakse omaks käitumisnormid ja õpitakse neid kasutama Mänguasjad lapse arengus Sotsiaalne areng: erinevad rollimängu lelud (arstiriistad, tööriista komplekt, mänguköök. Politse legod jms.) Mänguasjad peavad toimima hästi, et neid saaks õieti kasutada Lauamängud. Karvased loomad- saab rollimänge mängida. Kaisuloom” vaikiv kuulaja” alati sõbraks ja usalduseks, toetab last Kõne areng ja enese väljendus: raamatud ( lugemine, vaatamine, jutustamine) Täheklotsid, vahtkummist numbrid, magnettähed, mängutelefon jms. Mõtlemis ja mälu areng: sobitamise mänguasjad ( topsid üksteise sees , matrjoška, laps hindab asjade kuju ja suurust ,piltmosaiik jne) Sellised mänguasjad õpetavad ruumilisi suhteid, koordinatsiooni ja käeosavust, treenivad ka mälu ja mõtlemist. Raamatud erinevate jttudega saab laste mõtlemist ja käitumist tõhusalt mõjutada, kuna lastele meeldib neid üha uuesti kuulata.Lapse fantaasia + vanema juuresolek = parim viis lapse kuulamist kujundada

• põhjus – tagajärg seost õpetavad suhtlevad mänguasjad ( muusikariistad, häälitsevad mänguloomad, puldiga juhitavad autod, hampelmann).

• Legod ja konstruktorid – õpetavad lahenduste leidmist, arendab planeerimist ja loovust. Neid mänguasju saab laps ise muuta , iga päev on uus asi

• Loovust ja leidlikkust arendavad muusika ja kunstitarbed • Piltmosaiigid, puzzled treenivad taju, tähelepanu ja mõtlemist.

Käeliste oskuste areng :sobitamise mängud (pane kujund oma pessa, leia võtmele õige lukuauk, aja pulga otsa rõngad jne) piltmosaiik, klotsidega ehitamine mängutelefon jäljendab vanemate tegevust, õpib numbreid tundma. Kehaline areng: kõik palliga (koordinatsioon, reageerimiskiirus), kiik, nöörredel, hüppepall. Kolmerattaline jalgratas, rõngad riputamiseks. ÕPPEMÄNGUD Õppemängude eesmärk on anda lastele teatud kindlaid teadmisi ja oskusi. Õppemängud õpetavad lapsi, treenivad ja arendavad nende vaimseid võimeid ning kasvatavad positiivseid iseloomujooni. Õppemängud annavad lastele ülesandeid, mille lahendamine nõuab teatud intellektuaalset pingutust, vaimset tööd. 1 – 3 aastaste laste tahteline tähelepanu on vähe arenenud, nad ei ole suutelised tegelema sellega, mis neile huvi ei paku. Lapsed omandavad oskused siis, kui need kutsuvad esile neis positiivse suhtumise ja rõõmu. Õpetavad mängud:

• Imekott

28

• Nuku riietamine • Missugune müts? • Kes majas elab? • Märg ja kuiv • Nukupesu pesemine • Koduloomad ja linnud • Suur ja väike • Loodusnähtused • Leia lill

Mäng on parim ja tähtsaim kasvatusvahend. Üks mängu väärtusi peitub kaasakiskuvuses ja spontaansuses. Hea mäng suudab aktiviseerida kogu jõudu, huvi kaua ülal hoida, sundida pingutuseks. / Zaplendal /

III TÖÖ ERIVAJADUSTEGA LASTEGA Nii hariduslik kui ka füüsiline erivajadus tuleb lapse juures avastada nii varakult kui võimalik. Õpetaja peab oskama probleemi näha , abi otsida, et aidata erivajadusega last. Koostööd lapse edu nimel peavad tegema nii vanemad kui ka lasteasutus ning vajadusel kaasata eriala spetsialiste. Erivajadusega laps on

• andekas • muukeelne • üliaktiivne • tihti haige olev laps

Eesmärgid

• arengutaseme ühtlustamine • õpitegevuses osalemise saavutamine • igapäevatoimingutes ja õppetöös ilmnevate raskuste ületamine

Töö põhimõtted Kõik lapsed tegutsevad samas keskkonnas ja saavad toetust, et olla edukas. Sõpruse ja sotsiaalsete suhete soosimine erivajaduse ja tüüpilise arenguga laste vahel. Laste tegutsemine külg-külje kõrval, kuigi neil on erinevad taustad Kõigile lastele sobiva individualiseeritud programmi tagamine. Lastevanemate murede arvestamine ja nende kaasamine edukasse meeskonnatöösse. Ühispunktide leidmine: mille taga ja mis tagab õpiraskust. Probleemide lahendamise järjekorra leidmine Tulemuste planeerimine Lapse arengu analüüsimine (vaatlusandmed kui faktiline materjal)

29

IV KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA 1. Selgitada lastevanematele nende õigusi ja kohustusi Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele § 18 on vanematel õigus tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanemale sobilikul ajal lastesõime päevakava järgides; aidata kaasa laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks. Tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga ning saada teavet töökorralduse kohta. Tutvustada: Koolieelse lasteastuse seadust Raamõppekava Lastesõim Hellik õppekava Rühmade tegevuskavasid 2. Anda pidevat teavet õppeprotsessist ( stend, nädalaplaan (õppekava lisa nr 4), laste tööd, individuaalsed vestlused) Stendil kajastatakse info lastesõimest (päevakava, lastesõime kontaktandmed, menüü), õpetajad panevad iga esmaspäev üles rühma nädalaplaani, milles on ära näidatud õppetegevused. Kunstitegevustest on näitused 3. Nõustada vajadusel lapsevanemat nii õppe- kui kasvatusküsimustes. Rühma personali ülesandeks on selgitada vanematele lastesõime keskseid kasvatuseesmärke:

• päeva info lapse kohta peab jõudma lapsevanemani; • info antakse edasi positiivses vormis; • lapsevanemaga vesteldakse lapse kasvatamisest, arengut ja tervist

puudutavatel teemadel • suhtlemine on eetiline ja lugupidav

4. Kaasata lapsevanemaid võimalikult paljudesse ettevõtmistesse ja üritustesse Toimuvad ühisüritused, tähtpäevade tähistamised, väljakujunenud traditsioonid. 5.Jõuda üksteise mõistmiseni – lastevanemate ja personali tihe suhtlemine, et mõlemad oaspooled saaksid toetada teineteist kasvatustegevustes. Sügiseti toimuvad lastevanemate koosolekud kus teavitatakse lapsevanemaid õppe- ja kasvatuskorraldusest lastesõimes. Lastesõim kui koostöö üks osapool ei saa edukalt toimida ilma teise pooleta, pereta. Lapsevanema nägemus kasvatusküsimustest aitab lasteasutuse personalil paremini koostada õppekava ja hinnata lapse arengut sellele vastavalt. Õppeaasta algul toimub õpetajate ja uute lapsevanemate vahel individuaalvestlus, kus täidetakse ühiselt ankeet “Tere siin Mina!” ja lapse arengu hetkeseis. Lapsevanemaid püütakse kaasata lastesõime elu kavandamisel, toetades lapsevanemat lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Rühma tegevuskava ja päevakava koostamisel arvestatakse lapsevanemate soove s.t paindlikkust lastesõimes. Lapse kasvatusvajadused üksi ja rühmas Lapse käitumine kodus ja rühmas võib olla erinev. Seepärast on lastesõime õpetajale oluline teada, kuidas käitub laps kodus, kus ta on üksi ja rühmas, kus tema käitumist võib võrrelda teiste lastega.

30

V LAPSE ARENGU VAATLEMINE JA HINDAMINE Põhiline laste arengu jälgimise meetodiks on lastesõimes vaatlemine, mille kaudu saab teada lapse sotsiaalse, vaimse ja füüsilise arengu ning eneseteenindamise kohta. Õppeaasta jooksul teevad õpetajad märkmeid igale lapsele koostatud vaatluslehele. Sügisel toimub uute lastevanematega individuaalne vestlus, kus vanem täidab voldiku “Tere siin Mina!” (õppekava lisa 1). Vesteldes lapsevanemaga saab õpetaja teada lapse arengu hetkeseisust ja lapsevanema ootused lastesõimest. Õpetajad annavad oma hinnangu laste arengu kohta kord aastas: kevadel ( mai – juuni ) vaatluslehtede alusel ( õppekava lisa 2).Enne lastesõimest lahkumist toimub teine arenguvestlus lapsevanemaga, kus õpetaja annab kokkuvõtva hinnangu lapse arengust, “Minu oskused” (õppekava lisa 3) Tagasisidet lapse arengu kohta annavad õpetajad ka lapsevanematele individuaalsete vestluste käigus. Tagasisidet antakse nii jooksvalt kui ka organiseeritult. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest endast lähtuvalt, väärtustades saavutatut. Tunnustatakse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Lapsel peaks olema väljakujunenud elementaarsed hügieeniharjumused, hea rüht, vaba liikumine, oskus oma keha valitseda. Sõimes toimuv õppetöö peab aitama kaasa arenenud käe- ja sõrmelihaste arenguks, arendama koordinatsioonivõimet. Peaks olema arenenud tahteline tähelepanu ja meelespidamise oskus. Laps peaks suutma keskenduda teatud ajaks tegevuse sooritamiseks. Õppekava eesmärgiks on kindlustada lastele toimetuleku lasteaias. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED NING KORRALDUS

• lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

• Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Õpetajad viivad läbi vaatlusi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õpetaja suunatud tegevustes.

• Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe-ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.

• lastevanematega vahetatakse infot lapse kohta igapäevaselt (päeva jooksul toimunust). Õppeaasta algul toimub uute laste vanematega arenguvestlus, kus õpetaja saab ülevaate lapse arengutasemest, käitumisharjumustest, iseloomust. 2 korda aastas toimuvad arenguvestlused, kus vaadeldakse lapse senist arengut ning pannakse paika eesmärgid lapse edasise arengu toetamiseks.

• lapse arengut analüüsitakse peamiselt vaatlus meetodil. Lastesõim on välja töötanud lapse arengu vaatlustabelid, mida täidetakse 2 korda aastas. Lisaks on sõimes tabelid lapse arengu vaatluseks jooksvalt aasta jooksul.

• kõik lapse kohta täidetavad dokumendid, arengutabelid dokumenteeritakse kaustade vahele, ning lapse lahkudes lastesõimest antakse need lapsevanemale kaasa, lasteaeda minekuks, kus jätkatakse lapse arengu jälgimist.

31

• lastevanematele tutvustatakse lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust aasta alguses toimuval arenguvestlusel (uute vanematega).

• arenguvestlused toimuvad 2 korda aastas õpetaja ja lapsevanema poolt kokkulepitud ajal ja kohas.

• Peale toimunud arenguvestlust täidab õpetaja arenguvestluse kokkuvõtte lehe (Lisa 4), millele annab kinnituse lapsevanem. Lastesõimest lahkudes saab laps kaasa arengumapi.

• õppe- ja kasvatustegevusi kavandades lähtutakse lapse arengu tasemest. Lastega tehakse ka individuaalset tööd.

VI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD Õppekava muudatused kooskõlastab juhataja lastesõime pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga ning seejärel kinnitab käskkirjaga Õppekava muudetakse seoses:

• haridusalase seadusandluse muudatustega • lastesõime eelarve muudatustega • lastesõime pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu ettepanekutega

Õppekava muudatused võetakse vastu lastesõime pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu kooskõlastusel. Tallinna Lastesõim hellik õppekava kinnitatakse lastesõime juhataja poolt.