Õppurite registri kasutusjuhend (üldhariduskoolid)

Sisukord ja muudatuste ajalugu

1. Sissejuhatus1.1. Andmete esitajad1.2. Andmete esitamise kord ja vorm1.3. Kasutajaõigused

2. Infosüsteemi sisenemine3. Pea meeles!4. Õppurite andmed

4.1. Õppuri otsing4.2. Andmefailid4.3. Seaded4.4. Õppuri lisamine registrisse

4.4.1. Andmed, mida ei saa sisestada õppuri lisamisel4.5. Õppuri andmete muutmine

4.5.1. Isikuandmete muutmine4.5.2. Õppimise andmete muutmine4.5.3. Riigieksami sooritaja4.5.4. Kutsekeskharidusõppe läbinud isikute üldharidusõpingute jätkamine4.5.5. Õpilase koolist lahkumine4.5.6. Õppepuhkus4.5.7. Erivajadused ja tugiteenused4.5.8. Rajaleidja otsused4.5.9. Erivajaduste andmete ajalugu4.5.10. Isikukoodi muutmine4.5.11. Puudulike aastahinnete märkimine4.5.12. Kutseõpe4.5.13. Teiste andmete muutmine4.5.14. Põhjendamata puudumised

4.6. Põhjuseta puudumiste andmed eKoolist4.7. Tegevused õpilaste gruppidega (üleviimised, võõrkeeled, ujumisandmed)

4.7.1. Õpilaste järgmisesse klassi üleviimine ja selle tühistamine4.7.2. Võõrkeeled4.7.3. Ujumisandmed

4.8. Õppuri andmete tühistumine4.9. Andmete õigsuse kinnitamine4.10. Andmete muudatuste ajalugu

5. Väljundid5.1. Koolist lahkunud5.2. Õppurite hariduslikud erivajadused5.3. Õppurite jaotus klassidesse5.4. Puudulikud aastahinded5.5. Klassikursuse kordajad5.6. Põhjuseta puudumised5.7. Õppimine mujal – omavalitsuse väljund5.8. Omavalitsuste arvlemine – omavalitsuse väljund5.9. Koolikohustuse jälgimine – omavalitsuse väljund5.10. Võõrkeelte õppimine5.11. Tugiteenuste õppeained5.12. Üksikud õppeained mittestatsionaarses õppevormis

6. Erivajadused ja tugiteenused – täiendav info

01.01.2008 Juhend loodud.

05.01.2011 Lisatud väljund „Omavalitsuste arvlemine“.

07.01.2011 Muudatused põhjuseta puudumiste märkimisel.

09.06.2011 Lisatud „Järgmisesse klassi üleviimine põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral“.

01.07.2011 Põhjendamata puudumiste ülekandmine eKoolist.

01.09.2011 Erivajaduste ja võõrkeelte muudatused.

17.10.2011 Koolikohustuse täitmise jälgimise väljund omavalitsusele.

01.12.2011 Täpsustatud: erivajadus „Ajutine õpiraskus“.

18.09.2012 Täpsustatud: erivajadused ja tugiteenused.

24.09.2013 Õppevorm „Riigieksami sooritaja“ muudetud kehtetuks.

28.08.2014 Võõrkeelte lehe uuendamine.

28.08.2014 Täpsustatud: erivajadused ja tugiteenused.

08.09.2014 Täpsustatud: erivajadused ja tugiteenused.

17.09.2014 Lisatud: välisriigis õppimine.

12.11.2014 Tegeliku elukoha andmed ADSist.

02.12.2014 Võõrkeelte peatüki täpsustused.

28.08.2015 Erivajadused ja tugiteenused.

28.09.2015 Erivajadus - uussisserändaja.

01.06.2016 Õppuri isikuandmete lehel saab kool ja omavalitsus teha vastava nupuga RR andmete päringu.

05.01.2017 Eemaldatud andmeväljad "Esimesse klassi astumise aasta" ja "Haridus sisseastumisel".

31.10.2017 Lahkumise kuupäev väljunditesse. Õppekava filter grupitegevuse vormile. Andmete tühistamine samal päeval.

11.04.2018 PGS HEV ja tugiteenuste muudatused.

01.11.2018 Kinnitamise kontrollid täiendatud: võõrkeeled, nõusolekuta eritugi/tõhustatud tugi ja nõusolekuta Innove otsused.

11.01.2019 Andmed ujumisoskuse kohta.

27.11.2019 Andmete automaatkontrollid.

23.08.2021 Omavalitsuse väljundis „Õppimine mujal“ võimalik näha välismaale lahkunud õppureid.

1. Sissejuhatus

Juhend on koostatud Eesti Vabariigi Valitsuse 8. augusti 2008. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ alusel. Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruse leiab veebis .siit

Õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistri pidamise eesmärk on pidada arvestust põhi-, üld-, kutse- ja kõrgharidust omandavate õpilaste, üliõpilaste, eksternina õppijate ja arst-residentide üle tagamaks koolitusvajaduse prognoosimine ning haridussüsteemi metoodilise teenindamise korraldamine.

1.1. Andmete esitajad

Õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse "Õppurid" esitavad andmeid põhi-, üld- kutse- ja kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused (edaspidi õppeasutused).

Õppeasutused või kohalikud omavalitsusüksused esitavad "Õppurite" registrisse andmeid oma territooriumil asuvate munitsipaalõppeasutuste kohta.

Kui kutseõppeasutuses on ka üldhariduse tase, siis tuleb õppeasutuse tegutsemise vormide nimistusse lisada „Gümnaasium“. See võimaldab juurdepääsu üldhariduse vaatele.

1.2. Andmete esitamise kord ja vorm

Õppeasutused, kohalikud omavalitsusüksused ning esitavad andmeid õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse "Õppurid" krediidiasutused vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi abil.

EHISe põhimäärusest tulenevalt esitavad põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamist võimaldavad õppeasutused andmeid õpilaste kohta andmete (va septembris, mil muudatused esitatakse EHISesse 5 tööpäeva jooksul) jamuutumise päeval   kinnitavad andmete õigsust "Õppurite" alamregistris i

ga kuu (välja arvatud juuli ja august) 5.–10. kuupäevaks.

1.3. Kasutajaõigused

Registriandmetele võimaldab asutuses juurdepääsu asutuse EHISe administraatori õigustega töötaja. Õppeasutuse EHISe administraator on koolijuhi määratud töötaja, kes vastutab registri põhimääruses toodud tingimustel andmete õigsuse eest ja haldab õppeasutuse teiste kasutajate andmeid ja kasutusõigusi. Kasutajarolle saab asutuse EHISe administraator omistada alamregistris "Kommunikatsioon". Rollide kohta leiate täpsemat informatsiooni Kommunikatsioonimooduli juhendist.

. vastavalt Kui õppeasutus soovib EHISe administraatorit vahetada, siis on vajalik esitada asutuse juhi allkirjaga taotlus juhendile

2. Infosüsteemi sisenemine

Infosüsteemi sisenemiseks valige EHISe esilehelt viite „Sisene infosüsteemi“ juurest "Õppurite register" ja nupp "Sisene". Seejärel tuleb end ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID või või Euroopa Liidu liikmesriigi eID abil autentida ja valida "Jätkan" (vt pilt 1). 

Pilt 1. EHISesse sisenemine.

Kui registrisse sisenemisel küsitakse kasutajanime ja salasõna, siis järelikult ei ole kasutaja ID-kaardiga tuvastamine õnnestunud. Sulgege internetilehitseja kõik aknad, veenduge, et kaart on töökorras ja korralikult lugejas ning proovige sisenemist taasavatud brauseriaknas. Infosüsteemi logimise probleemide korral kontakteeruge EHISe kasutajatoega aadressil ehis.tugi@hm.ee.

Tagamaks kõikide kasutajate tõrgeteta ja viivitusteta EHISe kasutamine, saab registri pidaja vajadusel piirata kasutajate arvu "Õppurite" alamregistris. Kui registrisse sisenemisel on kasutajate piirarv täis, saab kasutaja sisenemisel teavituse. Sel juhul on mõistlik jääda lehele ja oodata, kuna automaatselt proovitakse registrisse uuesti siseneda. Samuti on näha info, kui palju kasutajaid on hetkel veel sisse logimise ootel. Kasutaja logitakse automaatselt

Enne välja logimist teavitatakse kasutajat alamregistrist välja, kui ta ei ole 5 minuti jooksul registrit kasutanud ("Väljundite" lehe korral 10 minutit). sessiooni peatsest lõppemisest. Kui EHISe kasutamine on lõpetatud, on mõistlik teistele kasutajatele „ruumi tegemiseks“ välja logida.

3. Pea meeles!

Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.Registrisse puudulike või ebaõigete andmete tahtmatul või tahtlikul esitamisel ja nende avastamisel on andmete esitaja kohustatud esitama parandused koheselt samal päeval.Kinnitage andmeid iga kuu (v.a juuli ja august) 10. kuupäevaks! Kui õppurite kohta on registrisse korrektsed andmed sisestatud, valige menüüst korraldus "Õppeasutuse õppurite andmete kinnitamine". Andmete õigsuse kinnitamiseks vajutage nupule "Kinnita andmete õigsust".Kasutusjuhendite leidmiseks vajutage ekraani ülemises paremas nurgas olevat küsimärgi kujutisega nuppu „Abi” ja valige avanevalt lehelt sobiv juhend.Registrist väljumiseks vajutage ekraani ülemises paremas nurgas olevale nupule „Välju” ja sulgege internetilehitseja aken.

4. Õppurite andmed

"Õppurite" registrisse sisenemisel kuvatakse teadaandeid sisaldav lehekülg, kuhu EHISe vastutav töötleja kasutajatele olulist informatsiooni lisab.

Ekraani ülaosas kuvatakse horisontaalmenüü, mis koosneb kahest alamlehest: „Andmete haldamine“ ja „Väljundid“. "Andmete haldamine" alamleht on vaikimisi avatud vertikaalmenüüs.

Alamleht "Andmete haldamine" võimaldab:

Õppuri otsing õimalik on otsida õppuri andmeid kasutaja määratud tingimuste alusel. Otsingutulemustes näidatakse õppuri isikukoodi lingina, millele – vvajutades avaneb vasakul servas õppuri andmete muutmise vorm.

 võimalik on sisestada uue õppuri isikuandmed ja õppimisega seotud andmed.Õppuri lisamine – siin on toodud tegevused, mida register võimaldab läbi viia korraga paljude õpilastega. Need on õppurite üleviimine järgmisse Tegevused gruppidega –

klassi, selle tühistamine ja võõrkeelte õppimine.õimaldab registrisse laadida andmeid XML failiga.Andmefailid – v

– võimaldab laadida eKoolist õppurite põhjuseta puudumisi.Andmed eKoolistõimaldab sisestada koolile vajalikke lisaandmevälju, mis kuvatakse „Teiste andmete all”.Seaded – v

iin näeb kuupäeva, mille seisuga on kool õppurite andmed kinnitanud ja kool saab siin õppurite andmeid Õppeasutuse õppurite andmete kinnitamine – skinnitada.

"Väljundid" sektsioonis paiknevad vastutava töötleja poolt eelprogrammeeritud väljundid, mis võimaldavad õppurite andmeid .  faili salvestada Väljundite saamiseks valige horisontaalmenüüst alamleht „Väljundid“. Ekraani vasemal servas avaneb valik väljunditega "Koolist lahkunud", "Õppurite HEVid", "Õppurite jaotus klassidesse", "Puudulikud aastahinded", "Klassikursuse kordajad", "Põhjuseta puudumised", "Võõrkeeled", "Tugiteenuste õppeained" ja

 (vt ptk ). "Üksikud õppeained" 6

EHISe "Õppurid" registrisse on üle toodud andmed, mille koolid saatsid AS Andmevarale alates 01.09.1998. Need andmed ja hilisemad õppuri andmetega tehtud muudatused on nähtavad õppuri andmete ajaloos (vt ptk 5).

4.1. Õppuri otsing

Otsinguvormile pääsete, kui valite horisontaalmenüüst „Andmete haldamine“ ja vajutate menüükorraldusel „Õppuri otsing“. Õppuri otsinguvorm võimaldab õppureid otsida kasutaja määratud tingimuste alusel. Tingimused võivad olla: isikukood, eesnimi, perekonnanimi, klassi number, paralleel- või liitklassi tunnus, õppevorm jne. Õppurit saab otsida ka isiku ID abil, mille leiab kommunikatsioonimooduli väljundist. Üldiselt on soovitatav kasutada konkreetse õppuri otsimiseks vaid tema isikukoodi või ees- ja perekonnanime.

Pilt 1. Õppuri otsinguvorm.

Kui kasutaja poolt määratud tingimustele vastavaid õppureid ei leitud, siis kuvatakse vastav teade.

Soovi korral võite otsingutulemust täpsustada, valides täiendavaid kriteeriume või mõnest loobuda. Kriteeriumist loobumiseks tuleb andmeväli tühjendada või valida valiklistist tühi väärtus.

Kui märgistate andmevälja „Otsi ka lõpetanute või lahkunute seast“, võetakse päringu tulemusse ka kooli lõpetanud ja koolist lahkunud õppurid. 

Otsinguväli "Õppepuhkus" võimaldab otsida ainult õppureid, kes:

on õppepuhkusel;

ei ole õppepuhkusel.

Kui õppepuhkuse valikut ei määrata (tühi väli), tuuakse otsingu järel ekraanile mõlemale tingimusele vastav õppurite nimekiri.

Kui olete vajalikud kriteeriumid seadnud, vajutage nupule "Otsi" või vajutage klaviatuuril ENTER klahvi. Selle tagajärjel kuvatakse otsinguvormi järel leitud õpilaste nimekiri koos, ees- ja perekonnanime ning klassi tunnusega. Otsingutulemustes näidatakse õppuri isikukoodi lingina, millel klõpsates saab õppuri andmete muutmise vormile.

Otsingu tulemustes kuvatakse esimesed 50 otsingu tingimustele vastavat õppurit. Nimekirja ees kuvatakse ka otsingu tingimustele vastavate õpilaste arv ("Leitud õppurid") ja see, milline osa neist kuvatakse!

Vajadusel on võimalik päringu tulemusena saadud õppurite nimekirja järjestada. Selleks tuleb klikkida tulba pealdisel (isikukood, eesnimi, perekonnanimi, kursus), mille järgi soovite õppureid järjestada.

Kui soovite saada kogu kooli õpilaste nimekirja, kasutage nn "tühja otsingut". Selleks ärge seadke ühtegi otsingutingimust, jätke KÕIK otsinguväljad tühjaks! Sel juhul kuvatakse kooli õpilaste nimekiri 50 õpilase kaupa. Korraga kogu kooli õpilaste nimekirja saamiseks kasutage moodulis "Kommunikatsioon" asuvaid väljundeid.

4.2. Andmefailid

Menüüleht "Andmefailid" võimaldab laadida õppurite andmeid teistest andmebaasidest EHISesse. Kuna paljud õppeasutused kasutavad oma töös lisaks EHISele ka õppeinfosüsteeme (nt eKool, Stuudium jne), on õppurite andmete dubleeriva sisestamise vältimiseks loodud võimalus defineeritud struktuuriga andmefailiga (XML failiga) EHISesse andmeid laadida.

XML faili loomiseks ja selle kasutamiseks EHISes lugege juhendite lehelt sektsioonist "XML failiga andmete laadimine - üldhariduse õppurid" eraldi kasutajajuhendit pealkirjaga "XML failiga uute üldhariduskooli õpilaste andmete laadimine - juhend". Juhendite lehel on ka MS Excel kujul failipõhjad XML faili loomiseks ja seejärel laadimiseks.õppurite andmete

EHISes andmefaili üleslaadimise lehelt leiab andmete registrisse laadimise faili struktuuri ("xml skeema (xsd fail)") ja näidisfaili ("xml faili näide").

Pilt 2. Andmefailide üleslaadimine.

Andmefaili EHISesse lugemiseks vajutage nupule "Vali fail" ning valige arvutist fail, mis sisaldab õppurite andmeid. Fail saadetakse EHISesse siis, kui vajutate nuppu "Saada fail" (vt pilt 2).

Lehe all servas kuvatakse kokkuvõte viimasest kümnest andmete laadimisest. Vigade tekkimisel on võimalik alla laadida ka infot vigade kohta.

4.3. Seaded

Menüülehel "Seaded" on õppeasutusel võimalus õppurite andmestikku lisada kuni 3 uut andmevälja (vt pilt 3). Andmeväljad on mõeldud õppeasutusele oma tarbeks kasutamiseks. Näiteks võib lisaväljaks luua õpinguraamatu numbri või klassijuhataja nime vms. Nendesse õppuri andmeväljadesse saab informatsiooni laadida ka XML faili abil. Samuti saab nende lisaandmeväljade alusel õppureid otsida.

Pilt 3. Seadete lehelt saab õppeasutus defineerida andmevälju oma tarbeks.

Vaikimisi, kui ei ole muudetud väljade nimesid „Seaded” alt, andmeväljasid õppurite andmestikus ei kuvata. Andmeväljade kuvamiseks tuleb muuta andmevälja nimi, sisestades tekstiväljale nimi ja vajutades „Salvesta”. Selle tulemusena tekib kasutaja sisestatud nimega andmeväli iga õpilase andmelehe „Teised andmed” juurde. Andmevälja likvideerimiseks valige „Seaded”, kustutage andmevälja nimi ja vajutage „Salvesta”.

4.4. Õppuri lisamine registrisse

Õpilase lisamiseks valige horisontaalsest menüüst „Andmete haldamine“ ja ekraani vasakpoolsest servast vertikaalmenüüst „Õppuri lisamine“. Õpilast on õppeasutusel võimalik lisada ainult Eesti isikukoodiga. Õpilast ei ole võimalik registrisse lisada teiste riikide isikukoodidega!

Kui lisamist vajaval õppuril puudub Eesti isikukood, tuleb õppeasutusel pöörduda EHISe kasutajatoe poole. Edastage aadressile ehis.tugi@hm. õpilase kohta järgmised andmed:ee

Eesnimi;Perekonnanimi;Sünnikuupäev;Sugu;Kodakondsus;Emakeel;Kooli õppima asumise kuupäev;Õppekava;Õppekeel;Õppevorm;Klass;Klassi liik;Kooliaste.

Esimesel võimalusel, kui õpilasele on isikukood väljastatud, tuleb see koolil sisestada EHISesse õppuri andmetesse. Kui õppur on registrisse lisatud sünniajaga, ei edastata tema andmeid Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale ega teistele x-tee kaudu andmevahetusega seotud asutustele.

Õpilase lisamiseks sisestage õppuri isikukood ning vajutage nupule „Edasi >>“. Avaneb õppuri isikuandmete sisestamise vorm (vt pilt 5). Kui sisestasite korrektse Eesti isikukoodi, on andmeväljad "Sünniaeg", "Sugu", "Perekonnanimi", "Eesnimi" ja "Kodakondsus" täidetud andmetega Rahvastikuregistrist. Kui leiate, et need andmed ei ole korrektsed, peab õpilase andmeid korrigeerima Rahvastikuregistris. Isikukood on kohustuslik kõigi Eesti kodakondsust  omavate ja alalise elamisloa alusel Eestis viibivate välismaalaste korral.

Kui sisestatud isikukood on lühem kui 11 sümbolit või tema kontrolljärk on vale, antakse veateade „Isikukood peab olema 11 positsiooni pikk“ või „Isikukoodi kontrollnumber on vigane“ (vt pilt 4) ja õppurit ei lisata.

Pilt 4. Õppuri lisamine - veateade, et isikukoodi kontrollnumber on vale

EHIS ei luba kooli lisada õppurit, kes juba õpib mõnes muus üldhariduskoolis. Tuleb teade „Õppur õpib juba üldhariduskoolis“ koos õppeasutuse nimega, kus õppur õpib. Kui register ei luba sellel põhjusel õppurit lisada, kuid tegelikult on vaja õppur lisada (registri andmed õppuri teises koolis õppimise kohta on vananenud), pöörduge EHISes näidatud õppeasutuse poole. Koolikohustusliku õppuri saab kooli õppima lisada, kui ta on eelmisest koolist lahkunuks märgitud tunnusega „reorganiseerimine” või „teise kooli üleminek”.

Õppuri kooli lisamisel tuleb täita neljale menüülehele jaotatud andmed:

alamleht "Isikuandmed" – tegelik elukoht. alamleht "Õppimine" – õppima asumise aeg ja andmed õppimise kohta.alamleht "Kutseõpe" – andmed kutsealase eelkoolituse kohta, kui õpilane selles osaleb.alamleht "Teised andmed" – muud erinevad andmed.

Oluline teada andmeväljade täitmisel:

Andmeväli "Kooli õppima asumise kuupäev" – tuleb täita kujul pp.kk.aaaa. Kuupäev ei saa olla märkimise päevast hilisem ega varasem kui 21 päeva. Kuupäev ei saa olla ka varasem õpilase eelmisest õppeasutusest välja arvamise kuupäevast. Kui õppur oli kooli õppima lisamise hetkel lasteaia nimekirjas, märgitakse ta kooli õppima asumise kuupäevaga lasteaiast lahkunuks põhjusega „lõpetas lasteaia“.

Kui olete täitnud kõik kohustuslikud andmeväljad (märgitud tärniga), liikuge järgmisele lehele, vajutades „Edasi >>“. Õpilane lisatakse kooli nimekirja, kui olete täitnud andmed kõigil lehtedel ja vajutate lehel „Muud andmed” olevale nupule „Salvesta”. Õpilase edukal lisamisel on näha õpilase andmestikku koos sõnumiga "Andmed salvestatud! Märgi ka võõrkeele andmed." Otsinguga õpilase kirjet avades tekib vasakule menüüreale korraldus "Õppuri andmed".

4.4.1. Andmed, mida ei saa sisestada õppuri lisamisel

Uue õppuri lisamisel EHISe andmebaasi pole kõiki andmeid kohe võimalik sisestada. Alljärgnevad andmed saab vajadusel sisestada õpilase andmetesse p:ärast õpilase lisamist

õppuri hariduslik(ud) erivajadus(ed);rakendatavad ja/või vajatavad tugiteenused;individuaalse õppekava õppeained;puudulikud aastahinded.

Nende andemete lisamiseks tuleb otsinguga õppur leida ning tema isikukoodile vajutades õppuri andmekaart avada. Vasakul menüüribal on näha alamleht "Õppuri andmed", kuhu on lisandunud korraldused "Koolist lahkumine", "Õppepuhkus", "Erivajadused ja tugiteenused", "Isikukoodi muutmine", "Puudulikud aastahinded".

4.5. Õppuri andmete muutmine

Õppurite andmete kontrollimiseks ja muutmiseks tuleb õppur otsinguvormi abil üles otsida (vt ptk 4.1.). Otsingutulemustes näidatakse õppuri isikukoodi lingina, millele vajutamine viib õppuri andmete vaatamise vormile. Õppuri andmete vaatamise vormil paistavad andmed muutmatuna.

Õppuri andmete lehel asub nupp „Isikukaart”, millele vajutades avaneb uus aken kõigi antud õpilase andmetega ühel lehel. Lehte saab trükkida.

Isikukaardil ja õppuri andmete lehel kuvatakse delikaatsed isikuandmed andmeväljadel "Eestkostja või hoolekandeasutuste hoolealune", „Viibib kinnipidamisasutuses" ja “On orb” õppeasutuse administraatorile ja kasutajale, kellele administraator on omistanud täiendavalt rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“.

Õppuri andmete muutmiseks tuleb valida, milliseid andmeid soovite muuta. Selleks on lehekülje vasakmenüüsse koondatud alamlehed erinevate andmekategooriatega isikuandmetest õppuri andmete muudatuste ajalooni (vt pilt 5).

Pilt 5. Õppuri andmete vaatamise/kontrollimise vorm.

Õppuri andmete muudatuste ajalugu EHISes on vajalik statistika koostamiseks õppurite andmetelt. Samuti näeb õppeasutus, millised muudatused on iga õpilase andmetes toimunud.

4.5.1. Isikuandmete muutmine

„Isikuandmete” all saab muuta järgmisi andmeid: emakeel, õppuri eestkostja olemasolu ja tegeliku elukoha aadress.

Pilt 6. Õppuri isikuandmete muutmise vaade, kus saab teha ka tegeliku elukoha ADS päringu ja uuendada RR andmeid.

Kui õppur on registrisse sisestatud sünnikuupäevaga, siis saab parandada tema nime. Kui õppur on sisestatud isikukoodiga, siis tuleb nimi Rahvastikuregistrist ja seda muuta ei saa.

Sünniaeg – kui lisasiste õpilase Eesti isikukoodiga, on see andmeväli eeltäidetud. Sisestatakse vajadusel HTMi poolt kujul pp. kk. aaaa. 

Sugu – kui lisasite õpilase Eesti isikukoodiga, on see andmeväli eeltäidetud. Valitakse vajadusel HTM-i poolt õpilase sünniajaga lisamisel.

Perekonnanimi – kui lisasite õpilase Eesti isikukoodiga, on see andmeväli eeltäidetud. Sisestatakse vajadusel HTM-i poolt õpilase perekonnanimi (perekonnanimed).

Eesnimi – kui lisasite õpilase Eesti isikukoodiga, on see andmeväli eeltäidetud. Sisestatakse vajadusel HTM-i poolt õpilase eesnimi (eesnimed).

Kodakondsus – kui lisasite õpilase Eesti isikukoodiga, on see andmeväli eeltäidetud. Valitakse vajadusel klassifikaatorist, kasutatakse Eesti Statistikaameti (edaspidi ESA) klassifikaatorit.

Emakeel – valitakse klassifikaatorist, kasutatakse ESA klassifikaatorit.

Eestkostja või hoolekandeasutuse hoolealune – kui õpilane on eestkostja või hoolekandeasutuse hoolealune või v , märgitakse anemliku eestkostetasee tunnus.

Vanemliku eestkosteta, kui:

1) vanem on surnud; 

2) vanem on piiratud teovõimega;   

3) vanem on tunnistatud teadmata kadunuks;   

4) vanemalt on ära võetud vanema õigused või laps on kohtu otsusega vanemalt ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta;

5) vanem kannab karistust kinnipidamisasutuses;

6) laps on paigutatud hoolekandeasutusse enne 1. jaanuarit 1995.

On orb – seda andmevälja on võimalik muuta vaid juhul, kui olete valinud eelmise andmevälja. Andmeväli on muudetav õppeasutuse administraatorile ja kasutajale, kellele on administraator omistanud täiendavalt rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“.

Tegelik elukoht – siia sektsiooni märkige informatsioon selle kohta, kus õpilane reaalselt elab. See ei pruugi olla sama, mis rahvastikuregistri elukoht! Kui õpilase tegelik elukoht rahvastikuregistrisse märgituga kattub, võib tegeliku elukoha väljad täita rahvastikuregistris olevate andmetega, märkides väljale „Täida elukohaväljad rahvastikuregistri omadega” linnuke.

Alates 11.11.2014 on EHIS liidestatud aadressandmete registriga (ADS). See tähendab, et õppuri rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht saavad olla sellised aadressid, mis on ADS registris olemas. Iga aadress koosneb kuni 8 ADS registris olevast komponendist. Rahvastikuregistri elukoha sellised andmed tagab meile rahvastikuregister automatiseeritud andmevahetuse teel. Tegeliku elukoha andmeid ei saa käsitsi sisestada, vaid tuleb valida etteantud aadressi andmete hulgast. Täitmise alustamiseks vajutage nupule „ADS päring“. Avaneb aadressi otsimise aken, kus peate valima maakonna ja omavalitsuse ning võite valida veel asula või kirjutada otsitava aadressi (vt pilt 7). Seejärel vajutage nupule „ADS päring“. Mõne aja pärast kuvatakse otsingule vastavad aadressid. Aadressi valimiseks klikake „Vali“, misjärel suunatakse Teid tagasi isikuandmete lehele, kus on vaja muudatus salvestada. Igale aadressile vastab ka kindel ADR_ID identifikaator. Kui see on teada, saab aadressi leida ka selle järgi.

Pilt 7. ADS registrist elukoha andmete otsimine.

XML failiga õpilase andmete laadimisel on võimalik tegelikku elukohta laadida vaid konkreetset aadressi iseloomustava <ads_adr_id> elemendiga. Faili lisamiseks vajaliku identifikaatori leiate Maa-ameti aadressiandmete infosüsteemi otsinguvormi kaudu aadressi otsides: .https://xgis.maaamet.ee/adsavalik/

Rahvastikuregistrijärgne elukoht – kui kooli lisatakse õpilane, on andmeväljad täidetud rahvastikuregistrist saadud andmetega ja kool EHISes elukohta muuta ei saa. Elukoha alguse kuupäevaks loetakse isikult rahvastikuregistrile taotluse esitamise kuupäeva. Kui õpilase andmed rahvastikuregistris muutuvad, kajastub muudatus 48 tunni jooksul ka EHISes. Võimalikud on juhused, kus andmete muudatuste jõustumine rahvastikuregistris võib võtta aega. Kui leiate, et õpilase elukoha või nime andmed ei ole õiged, siis on kooli või omavalitsuse kasutajal võimalik teha õpilase kohta päring

Selleks saab alates 01.06.2016 kasutada õpilase elukoha andmetes asuvat nuppu „Rahvastikuregistri päring“. Kui elukoha või rahvastikuregistrisse. nime andmed registris erinesid, tehakse muudatused muul juhul andmeid ei muudeta ja kuvatakse vastav teade.–

4.5.2. Õppimise andmete muutmine

Sellel ekraanivormil on kohustuslik täita tärniga märgitud andmeväljad: "Õppekava", "Õppevorm", "Klassi liik", "Kooliaste" ja muudatuse tegemist tähistav "Kuupäev". Muudatuse kuupäev saab olla maksimaalselt 21 päeva varasem või hilisem muudatuse sisse viimise kuupäevast. Õppimise andmete muudatuste salvestamiseks vajutage nupule „Salvesta” (vt pilt 8).

Pilt 8. Õppimise andmete muutmise vaade.

Õppekava – valitakse klassifikaatorist õppekava, mille järgi õpilane õpib:

põhikooli, gümnaasiumi riiklik õppekava (RÕK)põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava lihtsustatud õpepõhikooli lihtsustatud riiklik õppekava toimetulekuõpepõhikooli lihtsustatud riiklik õppekava hooldusõperahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava (IB)

NB! Õppekava valik on aluseks väljade „Klass” ja „Kooliaste” valikute määramiseks, sellepärast valige esmalt õppekava ja seejärel märkige .õppekavast tulenevalt klass ja kooliaste

Õppekeel – klassifikaatori sisuks on alamregistris "Õppeasutused" koolile märgitud õppekeeled. Õppekeelte muutmiseks infosüsteemis tuleb pöörduda EHISe kasutajatoe poole, kellele tuleb edastada ka koopia kooli põhimäärusest, kuna kooli õppekeeled peavad olema märgitud kooli põhimääruses. Keelekümblusklasside olemasolul peab kooli põhimääruses kajastuma info ka keelekümblusklasside kohta. Varajase keelekümbluse korral tuleb valida õppuri õppekeeleks eesti keel, hilise keelekümbluse korral vene keel. Klassi liigiks tuleb keelekümbluse korral valida “keelekümblusklass“. 

Õppevorm – valitakse klassifikaatorist. Juhime tähelepanu, et põhiharidust omandavate õpilaste puhul tuleb reeglina märkida õppevormiks "statsionaarne" (sh koduõppele jäävate põhikooliõpilaste puhul). Mittestatsionaarse õppevormi kasutamine on kehtiva PGS-i § 22 alusel põhjendatud ainult siis, kui tegemist on: 17-aastaste ja vanemate õpilastega, kes õpivad peamiselt iseseisvalt; koolikohustuslikus eas õpilastega, kellele on mittestatsionaarset õppevormi soovitatud Rajaleidja otsusega. Ka kooli põhimäärusega peab mittestatsionaarses õppevormis õpetamine olema ette nähtud.

Kui õppevormiks on „Üksikud õppeained mittestatsionaarses õppes”, avaneb õppimise andmete järel tabel, kuhu saab märkida, milliseid aineid ja millises mahus õpitakse. Selle õppevormi valimise Õppeainete valikus kuvatakse õpilasele märgitud  korral märkige õppetundide arv nädalas. õppekava õppeained ja valikained ning kooli valikained. Kui soovite kooli valikaineid muuta, peate tegema muudatuse "Koolide registris" (Menüüvalik "Õppeasutuse andmed"->" Õppeained"). Kui õppeasutuses on rohkem kui 100 valikainet, kuvatakse õppeained lehekülgedel 100 kaupa.Eksternõppesse asuvale õppurile tuleb vastav õppevorm – "eksternõpe" – määrata tema . Muult õppevormilt ei saa õpilast õppuriks lisamiseleksternõppesse üle viia. Eksternile tuleb valida ka vastavad õppeained koos tundide arvuga. 

Klass – alitakse klassifikaatorist. Märkige klass, milles õpilane õppeaastal õpib. Valikud puuduvad, kui õppekava on valimata. v antud

"Määramata" valikut õpilase klassi andmetes võib märkida vaid põhjendatud juhtudel. Klassi tunnust määramata" kasutatakse "individuaalse õppekava alusel õppivate, üksikuid õppeaineid mittestatsionaarses õppevormis õppivate ja eksternina õppivate õpilaste korral.

NB! Siinjuures peab valima õige kooliastme. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral kasutatakse sama kooliastmete jaotust nagu põhikooli riikliku õppekava (RÕK) korral.

Klassi tunnust ja kasutatakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava toimetulekuõppe ja hooldusõppe „pikendatud 1. aasta” „pikendatud 2. aasta”korral, kui õpilase õppeaega on 9. klassi järel kahe aasta võrra pikendatud. Põhikooli lõputunnistus väljastatakse õpilasele sel juhul pärast pikendatud õppe läbimist.

Klassi tunnused ja on võimalik märkida erivajadustega õpilaste korral, kes õpivad RÕK-i järgi, aga kelle õppeaastate arv erineb PGS §2  10.   11. järgi kehtestatust. NB! Jälgige kooliastet, et see oleks 7-9 klassile.Klassi tunnus valige gümnaasiumiastme kursusõppes õppijate korral. Rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava (IB) õppijatele:  G1, G2, G3     G1-ettevalmistav aasta (põhihariduse omandamisele järgnev esimene õppeaasta), IB G2 ja G3 on IB õppekava järgselt kohustusliku õppemahu läbimise aeg. Kool võib kasutada IB ettevalmistava aastana ka RÕK ja G1.Klassi tunnus valige gümnaasiumastme traditsiooniliste klasside korral. G10, G11, G12 Klassi tunnust kasutatakse vastavalt PGS § 50 põhikooli lõpetanutele lisaõppe aasta märkimisel, kooliastmeks valitakse vaikimisi „III  „lisaõpe“   kooliaste – 7.-9.klass“. Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse . Lisaõppe kestus on üks õppeaasta.    samal aastalEHISes kannab kool õpilase pärast põhikooli lõpetamist uuesti nimekirja ja klassiks valib „lisaõpe“. Lisaõppe lõpetamisel saab õpilase koolist lahkunuks märkida põhjusega "koolist väljaarvamine (mittekoolikohuslane)".

Paralleeli tunnus – täidetakse, kui õppeasutuses on paralleelklassid. Võib kasutada nii suuri kui väiketähti. Kui paralleelklassi ei ole, jätke väli tühjaks. Ärge märkige kriipsu! NB! Andmeväljale ei kirjutata tühikuid – paralleelklassi salvestamisel kustutatakse väljalt kõik tühikud.

Liitklassi tunnus – kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi. Kui õpilane asub sellesse liitklassi õppima, sisestatakse andmeväljale tunnus "L " (tähistab liitklassi nime). Kui liitklasse on rohkem kui üks, tähistatakse järgmist liitklassi "L1" (st järgmise liitklassi nimi) ja edaspidi "L2", "L3" jne. Kõikidele samasse liitklassi kuuluvatele erinevate klasside õpilastele peab sellele

Vältige tühikuid liitklassi nime sees – näiteks "L1" ja "L 1" loeb süsteem juba erinevateks liitklassi nimedeks.väljale olema märgitud sama tunnus.

Klassi liik – tuleb valida klassifikaatorist. !Ühes klassikomplektis õppivatel õpilastel peab klassi liik olema kõigil sama

Kooliaste – klassifikaatori aluseks on riiklik põhikooli, gümnaasiumi õppekava (RÕK), põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja Rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava (IB). Kui olete valinud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava või Rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava ja klassi numbri, siis selles väljas on vaikimisi väärtus määratud. Kui olete valinud õppekava RÕK, siis klasside 4, 7 ja 8 valikul on kooliastme valikus kaks kooliastet. Tavaõpilaste korral valige klassi numbrile vastav kooliaste.

Tähelepanelik peab olema hariduslike erivajadustega õpilaste korral, kes õpivad RÕK õppekava järgi, kuid kelle õppeaastate arv on erinev PGS §2 toodud õppeaastatest ja seega kulub neil erinevate kooliastmete läbimiseks tavaklassi õpilastega võrreldes erinev arv õppeaastaid. Nende HEV õpilaste korral tähendab klassi number sisuliselt õppeaastate arvu (mitte klassi) ning valiku tegemisel tuleb jälgida kooliastet, mitte selle järel märgitud klasside vahemikku.

Vastavalt määrusele:

1) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist liikumispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga      sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.

2) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kõnepuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga  sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.

3) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kuulmispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga    sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat.

4) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist nägemispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga      sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.

Põhikooli viimane klass – uue õpilase registrisse lisamisel märgib süsteem viimaseks klassiks automaatselt 9. Kui on tegemist HEV õpilastega, kelle õppeaastate arv ei ole sama PGS §2 märgituga, valige siia ise õige klass. Väärtus „pikendatud 1. aasta” või “pikendatud 2. aasta” valige õpilasele, kes õpib lihtsustatud riikliku õppekava toimetulekuõppe või hooldusõppe alusel ja kellele see klass on põhihariduse omandamisel viimaseks.

Gümnaasiumi viimane klass – uue õpilase registrisse lisamisel märgib süsteem viimaseks klassiks automaatselt G12. Gümnaasiumi viimase klassi märkimine on vajalik, et lõpudokumentide register aru saaks, millised õpilased hakkavad sel aastal gümnaasiumit lõpetama. Kui „gümnaasiumi viimane

Näiteks kui õpilasele on märgitud klass G12, siis peab ka viimane klass” ja „klass” kokku ei lange, siis õpilast lõpudokumentide registrisse ei laeta. klass olema G12 mitte G3.

Viibib kinnipidamisasutuses – märgitakse ainult juhul, kui õpilane õpib koolis, mille teeninduspiirkonda kuulub antud kinnipidamisasutus. Tunnust ei märgita ajutiste kinnipidamiste (eeluurimine vms) korral. Andmed on muudetavad õppeasutuse administraatorile ja kasutajale, kellele on administraator omistanud täiendavalt rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“.

Jääb klassikursust kordama – juhul, kui õpilane jääb klassikursust kordama, märkige see tunnus. Käsitsi juba märgitud tunnust eemaldada ei tohi (nt enne õppeaasta lõppu). Tunnus tühistub automaatselt, kui viite õpilase järgmisesse klassi grupitegevusega. Kui eksisite tunnuse märkimisel, suunduge õpilase andmete ajalukku ja tühistage muudatus. Kui õpilane kordab klassi mitu aastat järjest, siis eemaldage uue õppeaasta algul tunnus „jääb klassikursust kordama” ja märkige tunnus seejärel uuesti. Nii kajastub klassikordamine õigesti ka väljundites.

4.5.3. Riigieksami sooritaja

Alates 2013/14 õppeaastast saab riigieksamitele registreerida HARNO hallatavas Eksamite infosüsteemis EIS. EHISesse ei ole vaja õpilasi eksamite sooritamiseks kanda. EHISes on alates 24.09.2013 õppevorm "riigieksami sooritaja" kehtetuks tunnistatud. Kui õppur soovib saada gümnaasiumi

.lõputunnistust uurimistööd sooritamata, tuleb koolil ta avalduse alusel nimekirja võtta õppevormiga „eksternõpe“

4.5.4. Kutsekeskharidusõppe läbinud isikute üldharidusõpingute jätkamine

Vastavalt Kutseõppeasutuse seadusele on kutsekeskharidusõppe õppekava läbinud isikul õigus jätkata üldharidusõpinguid kuni 35 õppenädala ulatuses ja õigus taotleda enda vastuvõtmist gümnaasiumi mittestatsionaarsesse õppevormi õpingute jätkamiseks, eesmärgiga parendada oma valmisolekut riigieksamite sooritamiseks (ka eksternina) ning edasi õppida kõrghariduse tasemel.

Nende õpilaste EHISesse lisamisel tuleb õppevormiks märkida vastavalt õpilase valitud õppevormile kas „mittestatsionaarne õpe“ või „üksikud õppeained mittestatsionaarses õppevormis“.

4.5.5. Õpilase koolist lahkumine

Kui soovite õpilast koolist lahkunuks märkida, valige "Õppurite" registris vasemalt menüükorraldus "Koolist lahkumine". Kindlasti märkige õpilase ja valige klassifikaatorist . koolist lahkumise aluseks oleva dokumendi kuupäev lahkumise põhjus

Koolikohuslase koolist lahkumisel sooviga õppima asuda teise Eesti üldhariduskooli, märkige õpilane koolist lahkunuks põhjusega "Teise kooli üleminek (ootel)".

Koolist lahkumise põhjuseid "Koolist väljaheitmine" ja "Omal soovil" võib kasutada vaid juhul, kui õpilane ei ole koolikohuslane! Õppima asumine kutseõppeasutusse ei ole piisav põhjus koolikohustusliku õpilase õppeasutusest välja arvamiseks.

Põhikooli- või gümnaasiumiõpilase puhul, kes asub elama ja õppima välisriiki, sh ajutiselt vahetusõpilasena, märkige õpilane koolist lahkunuks põhjusega "Lahkus välismaale". Õpilase välisriigist naasmisel lisage õpilane uuesti õppima. Juhime sealjuures tähelepanu:

põhikooliastmes jääb välisriiki ajutiselt õppima asuv õpilane kooli nimekirja (õpilast ei märgita EHISes koolist lahkunuks) ainult juhul, kui lapsevanem on õpilasele taotlenud , mida õpilasele välisõpingute ajal rakendatakse. EHISes vormistatakse põhikooliõpilase koduõpetkoduõppele jäämine ja ajutiselt välisriigis õppimine õpilase hariduslike erivajaduste ja tugiteenuste menüülehel, kus tuleb õpilase andmetesse lisada: HEV tunnused "Koduõpe lapsevanema soovil" ja "Õppimine välisriigis", toe liik "Üldine tugi", õppekorralduslik tugimeede „Koduõppel lapsevanema soovil“.gümnaasiumiastmes jääb välisriiki ajutiselt õppima asuv õpilane kooli nimekirja ainult juhul, kui ta on koolis vormistatud eksterniks ning jätkab välisriigi õpingute ajal koolis õppimist . EHISes tuleb gümnaasiumiõpilase eksterniks vormistamiseks siiski õpilane eelnevalt koolist eksterninalahkunuks märkida ("Lahkus välismaale") ning alles seejärel saab vastava õppevormi - eksternõpe - uuesti õppima lisatud õpilase andmetesse märkida. Eksternina õppima lisage õppur kohe pärast koolist lahkunuks märkimist klassis "Määramata" ning valige ka õpitavad õppeained koos tundide arvuga. Eksterniks vormistamise järel tuleb ajutiselt välisriiki suunduva õppuri hariduslike erivajaduste andmetesse lisada ka tunnus "Õppimine välisriigis" ja toe liik "Üldine tugi".

Välisriiki suundumisega seotud kohustusi ja võimalikke piiranguid erinevate hüvede/teenuste saamisel soovitame perel täpsustada enne õpilase välisriiki asumist teenust osutavate asutustega (sh ).Haigekassa

Rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava (IB) õpilase puhul on korraldus "Koolist lahkumine" koos põhjusega "Lõpetamine" mõeldud selleks, et õpilase andmetesse kooli lõpetamist märkida – kuna IB õppekava lõpetajale ei väljastata lõputunnistust ja hinnetelehte EHISest (mis õpilase

.EHISes automaatselt koolist lahkunuks märgib), tuleb lõpetamise tunnus eraldi sisestada

Õpilase koolist lahkumise tingimusi ja korraldamist selgitab Haridus- ja Teadusministri 19. augusti 2010. a määrus nr 43 “Õpilase kooli vastuvõtmise :üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord"

§ 7. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel

(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» §36  lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis 6

(edaspidi EHIS).

(2) Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».

4.5.6. Õppepuhkus

Õppepuhkusele saab märkida õpilase, kelle õppevormiks on märgitud „mittestatsionaarne õpe” või „üksikud õppeained mittestatsionaarses õppes”. Õppepuhkusel olev õpilane jääb kooli nimekirja, aga tema andmetesse ei saa teha muudatusi, välja arvatud tema õppepuhkuse lõpetamine.

4.5.7. Erivajadused ja tugiteenused

Menüüleht "Erivajadused ja tugiteenused" õppuri andmetes on nähtav õppeasutuse EHISe administraatorile ja kasutajale, kellele on administraator omistanud rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“.

Menüülehel „Erivajadused ja tugiteenused” on võimalik:

Märkida õpilase hariduslikud erivajadused. Need jagunevad: 1) kooli märgitavad hariduslikud erivajadused, mille puhul saab kool ise andmeid lisada ja muuta; 2) Rajaleidja otsusest tulenevad hariduslikud erivajadused, mille puhul kool neid märkida ei saa ning need kuvatakse Rajaleidja otsuse

Osad hariduslike erivajaduste väärtused on 31.01.18 üle kantud vanast klassifikaatorist ja kool saab neid ainult ära võtta, juurde kehtivuse ajal. lisada ei saa.Märkida õpilasele rakendatud toe liik – andmeblokis "Toe liik" toodud kolmest väärtusest saab õpilasele valida ainult ühe tunnuse ja valiku märkimine on õpilase hariduslike erivajaduste ja tugiteenuste andmete salvestamiseks kohustuslik. Toe liiki "Tõhustatud tugi" või "Eritugi" märgitakse õppurile Rajaleidja väljastatava soovituse otsuse alusel. "Üldise toe" tunnuse määrab kool. Märkida õpilasele rakendatud tugispetsialisti teenuseid;Märkida õppekorralduslike tugimeetmete andmeid;Märkida muid õpilasele rakendatud tugiteenuseid;Näha õpilase erivajaduste andmete ajalugu – nupp "Ajalugu";Näha õpilase kohta tehtud nõustamismeeskonna soovituste andmeid (kui õpilasele on väljastatud koolivälise nõustamismeeskonna otsus ja sellele on märgitud vanema nõusolek) – nupp "Innove otsused" ning avanevas vaates tuleks klõpsata paberi ja pliiatsi ikoonile.Näha nõustamismeeskonna määratud erivajaduste andmeid (kui õpilasele on väljastatud koolivälise nõustamismeeskonna otsus ja sellele on märgitud vanema nõusolek) – heledamal taustal ja linnukesega tähistatud erivajadus(ed), mida ei saa kool muuta.

Alates 31.01.2018 on vanad erivajaduste ja tugiteenuste andmed EHISes üle viidud uutele klassifikaatoritele. Täpsemalt saab muudatustest lugeda: HEV . Kui koolil tekib küsimusi, kuidas rakendada ja EHISes märkida enne 01.02.2018 lisatud erivajadusi ja ja tugiteenuse andmete migreerimise tingimused

tugiteenuseid, siis soovitame abi saamiseks pöörduda lähima Rajaleidja keskuse poole.

Selleks, et koolina määrata tuge vajavale õpilasele tugiteenuseid, peab kindlasti olema valitud rakendatav toe liik. Vastasel juhul saate hoiatusteate „Tugiteenust ei saa rakendada erivajadus(t)e või üldise toe olemasoluta”. 

Eritoe ja tõhustatud toe rakendamiseks on koolivälise nõustamismeeskonna otsuse olemasolu ja sellele vanema nõusoleku lisamine kohustuslik ning seda ka enne 01.02.2018 tehtud otsuste puhul. Kui kool on märkinud EHISesse vanema nõusoleku Rajaleidja nõustamismeeskonna soovituste rakendamiseks ( ) ja teinud õpilase andmetesse kooli rakendatava toe liigi, tugiteenuste ja tugimeetmete seda kirjeldab järgmine ptk 4.5.8.märked (nõustamismeeskonna tuvastatud erivajadused on juba olemas ja koolile muudetamatud), saab lehel "Erivajadused ja tugiteenused" eraldi veeruna näha kooli märgitavaid tunnuseid (viide "Kooli märge") ja Rajaleidja soovituste tunnuseid (viide "Innove") (vt pilt 9). See loogika kehtib soovituse otsustele, mis on väljastatud pärast 01.02.2018.

Enne 2018. a väljastatud otsustele vanema nõusoleku lisamisega muutuvad koolile "Erivajaduste ja tugiteenuste" menüülehel märgitavaks ka erivajadused, mis on muidu ainult Rajaleidja märgitavad (pildil 9 halli kirjaga).

Pilt 9. Õppuri erivajaduste ja tugiteenuste märkimise vaade.

Andmeblokis „Õppekorralduslikud tugimeetmed“ asuvad valikväärtused, mis tähistavad õpet väikerühmas, individuaalset õpet ja IÕK rakendamist õppeainetes, on jaotatud kaheks, mistõttu tuleb nende märkimisel teha valik. Korraga mõlemaid tunnuseid õpilasele märkida ei saa.

Valides õppekorraldusliku tugimeetme „IÕK rakendamine: üksikutes ainetes”, „Õpitulemuste vähendamine“ või „Kohustuslikust õppeainest vabastamine“, tekib valik, kus saate õpilasele märkida vastavad õppeained õpilase õppekava kohustuslike ainete hulgast.

  (Täpsemat informatsiooni hariduslike erivajaduste ja tugiteenuste andmete märkimise kohta leiate peatükist 6 Erivajadused ja tugiteenused – )täiendav info .

NB! Juhime tähelepanu, et õpilase järgmisesse klassi üleviimisel, klassikursuse kordamisel või kooli vahetamisel kustuvad EHISest andmed Õpilasele märgitud hariduslikud erivajadused ei kustu (v.a kooli vahetamisel).rakendatud tugiteenuste, sh toe liigi kohta. Seetõttu on oluline iga

õppeaasta alguses andmed õpilaste hariduslike erivajaduste ja tugiteenuste kohta üle vaadata ja uuesti märkida. Parima ülevaate saate, kui kasutate „Väljundid” menüüs olevat väljundit „Õppurite HEVid”. Väljundist peaks jälgima, et kõikidele õpilastele, kellele on märgitud erivajadus,

 oleks märgitud ka toe liik ja tugiteenused.

4.5.8. Rajaleidja otsused

Rajaleidja nõustamismeeskonna otsusteni jõuab, kui valida õppuri andmete menüülehelt "Erivajadused ja tugiteenused" nupp "Innove otsused". Otsuse andmete kuvamine sõltub sellest, kas otsuse juurde on märgitud lapsevanema nõusolek või pole seda tehtud – otsuse sisu on nähtav vaid vanema nõusoleku korral.

Kui Rajaleidja nõustamismeeskond on väljastanud õpilase kohta uue otsuse, saadetakse kooli EHISE administraatori e-mailile (määratud EHISe "Seadetes") vastav automaatteade. Teate alusel saab kool lapsevanemaga otsuse sisuga tutvumiseks ning soovituste rakendamiseks ühendust võtta. Rajaleidja nõustamismeeskonna soovituste rakendamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek, mis tuleb koolil kuupäevaliselt EHISesse märkida. Nõusoleku kuupäev on oluline, kuna sellest hetkest on koolil õigus ja kohustus vastavat haldusakti lapse suhtes rakendada.

Vanema nõusolek ei pea tingimata olema allkirjastatud paberdokument või fail. E-kiri on täiesti sobiv kirjaliku taasesitamise vormis dokument, mida saate säilitada asutuse dokumendihalduses. Nõusoleku võib anda ka üks lapsevanem. PGS räägib läbivalt vanemast ainsuses, kuna eeldame, et ühise hooldusõiguse korral esindab vanem mõlemat vanemat. Oluline on, et oleks üheselt arusaadav, kelle poolt ja mille tarbeks on nõusolek antud (vanema nõusolek peab viitama konkreetsele otsusele). 

Rajaleidja otsuses on erinevad soovitused ja vanem võib nõustuda kõigiga või ka ainult osade soovituste rakendamisega. Kui lapsevanem on andnud osalise nõusoleku, siis märgib kool selle EHISesse siiski nõusolekuna (ei peaks tegema keeldumise märget) ja kommentaari lahtris tuleks täpsustada, mille rakendamisega vanem nõus ei ole.

Vanema nõusoleku lisamiseks vajutage nõusoleku kuupäeva tühja lahtri kõrval asuvale nupule "Lisa nõusolek". Avanevas vaates trükkige vanema nõusoleku kuupäev (või valige see kalendri ikoonist) ja vajutage nupule "Salvesta" (vt pilt 10). Vajadusel on võimalik lisada nõusolekule kommentaar.

Pärast vanema nõusoleku lisamist tekib paberi ja pliiatsi ikoonile vajutades vaade Rajaleidja otsuse detailandmetele. Vanema nõusoleku lisamise järel näeb "Erivajadused ja tugiteenused" menüülehel ka koolivälise nõustamismeeskonna märkeid. Sealjuures palume arvestada, et Rajaleidja

. infosüsteemist pärinevaid andmeid uuendatakse EHISes kell 12.00 ja 24.00

Pilt 10. Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna soovituste rakendamiseks otsusele nõusoleku andmine.

Kui Rajaleidja teeb kehtinud soovituse asemel uue haridussoovituse, kantakse eelnevalt kehtinud otsusest kõik vajalikud teenused ja meetmed uude otsusesse üle ning eelnev otsus tunnistatakse kehtetuks. Uus haridussoovitus (nn tervikotsus, mis ühendab nii vana kui uue soovituse aspektid üheks tervikuks) hakkab kehtima siis, kui lapsevanem annab koolile uue nõusoleku. Sel juhul on EHISes ka vana otsus koolile nähtav, kuid soovituste rakendamine tuleb märkida uue otsuse kohta.

EHISesse kantakse alates 01.02.2018 väljastatud otsused. Kui sel õppeaastal kehtivad õpilasele ka enne 01.02.18 koostatud otsused, lisage ka need EHISesse. Kommentaari väljale märkige soovituse lõpu kuupäev. Kui otsus on tähtajatu, siis lisage ka see info kommentaarina.

Varasemate otsuste kehtivusajad:

Otsused, mis on tehtud maakondlike nõustamiskeskuste poolt (maavalitsuse all tegutsedes) enne 2014. aastat, on tähtajatud.Otsused, mis on tehtud Rajaleidja nõustamiskeskuste poolt alates 2014. aastast, on üleriikliku nõustamiskomisjoni puhul tähtajalised (üksühele õpe ja väikeklassi otsused) ja maakondlike nõustamiskomisjonide puhul tähtajatud.

Otsustega seotud teavitustest:

Alates 01.09.2018 edastatakse kooli EHISe administraatorile kommunikatsioonimoodulisse teavitus, kui Rajaleidja keskus on õpilasele uue otsuse teinud ja EHISesse saatnud. Teavitus saabub ka siis, kui otsuse detailandmed on nõusoleku märkimise järel EHISesse laetud.Teavituskiri saadetakse ka juhul, kui Rajaleidja uuendab juba väljastatud otsust, millel on vanema nõusolek. Kommunikatsioonimoodul saadab kirja edasi kooli EHISe administraatori märgitud meiliaadressile (eeldusel, et teadete saatmine on "Seadetes" määratud e-mailile). Kooli EHISe administraator peab hoolitsema, et teavitus jõuab koolis HEV teemadega tegelevate töötajateni.

4.5.9. Erivajaduste andmete ajalugu

"Erivajadused ja tugiteenused" lehel oleva nupu „Ajalugu“ abil on võimalik näha õppurile varasemalt määratud hariduslike erivajaduste ja tugimeetmete andmeid. Avanevas vaates kuvatakse erivajadus või tugiteenus, selle määramise periood ja määranud asutus. Eraldi plokina kuvatakse ka koolieelsest lasteasutusest lahkumise hetkel märgitud erivajadused ja tugiteenused.

Pilt 11. Õppuri erivajaduste ja tugiteenuste ajaloo vaade.

Samas koolis õppinud õpilase korral kuvatakse kõiki teadaolevaid andmeid hariduslike erivajaduste ja tugiteenuste kohta.

Kooli vahetanud õpilase korral kuvatakse viimasele koolivahetusele eelneva 3 aasta jooksul eelnevas koolis märgitud HEV andmed. Andmeid kuvatakse 3 aasta jooksul õpilase kooli õppima asumisest.

4.5.10. Isikukoodi muutmine

Valige see tegevus, kui soovite muuta õpilase sünniaja andmeid isikukoodiks. Kui muudate sünniaja Eesti isikukoodiks, siis ei ole õpilase isikuandmed enam kasutajale muudetavad.

4.5.11. Puudulike aastahinnete märkimine

Märkige õppuri andmetes menüülehel "Puudulikud aastahinded" õppeained, milles õpilasel on puudulikud aastahinded. Puudulikud aastahinded tuleb Õppeainete nimekirjas kuvatakse õpilase õppekava ained ja kooli sisestada pärast iga õppeaasta lõppu ja hiljemalt iga aasta 10. septembriks.

valikained.

Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, märgitakse talle õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Siia märkige need ained, milles ei saadud positiivset hinnet ka pärast täiendavat õppetööd.

Kui õppeaine poolaastahinne või -hinnang on jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“ või antakse tulemustele mitterahuldav hinnang.

Puudulikud aastahinded märgitakse eelmise õppeaasta kohta. Puudulikud aastahinded sisestage kindlasti pärast õpilase järgmisesse klassi üleviimist (või klassikursuse kordamise märkimist). Järgmisesse klassi üle viimisel või klassikursuse kordamise märkimisel eelmise aasta puudulikud aastahinded ekraanivormilt kustutatakse.

Andmeid puudulike aastahinnete kohta võite vaadata väljundist „Puudulikud aastahinded“.

4.5.12. Kutseõpe

Menüülehel "Kutseõpe" saab märkida õpilase kutseõppel osalemist põhikooli- ja gümnaasiumiõpingute perioodil.

Valige õppeasutus, milles õpilane kutseõppes osaleb. Seejärel saab valida selle kooli vastava kutseõppekava. Lisaks õppekava nimele on ära toodud ka õppekava kood. Kui õppeasutuses on mitu sama nimega, kuid erineva taseme kutseõppe õppekava, siis peaks õppekavade registrist kontrollima, milline on õige koodiga kava. Valikus kuvatakse kutseõpet pakkuvad asutused ja nende vastuvõtuks avatud kavad EHISe õppekavade ja lubade registrist.

Märkida tuleb ka õpilase kutseõppes alustamise kuupäev, mis on vaikimisi määratud.  Valikute salvestamiseks tuleb vajutada nuppu "Salvesta".

4.5.13. Teiste andmete muutmine

Valige menüüleht „Teised andmed”, kui soovite muuta õpilase järgmisi andmeid: kodu kaugus õppeasutusest ning andmed õpilaskodu, pikapäevarühma, kodust kooli liikumise viisi ja põhjuseta puudumiste kohta.

Teiste andmete all saab õppurile sisestada ka õppeasutuse määratud lisaandmeväljade väärtuseid ning vajadusel valida õppeasutuse filiaal, milles  (vt ka 3.3 Seaded).õpitakse ptk

Koolitee ühe suuna pikkus tegelikust elukohast (km) – sisestatakse õpilase kodu kaugus õppeasutusest (kilomeetrites ja täisarvuna). Täidavad maakoolid. Linnakoolid täidavad selle lahtri juhul, kui õpilase elukoht on väljaspool linna, st elukoht ei asu linna piires.

Kool, mille juures on õpilaskodus – kui õpilane asub õppeperioodil õpilaskodus, siis valige selle õppeasutuse nimetus, mille juures ta õpilaskodus viibib. Lahter jääb täitmata, kui õpilane ei ole õpilaskodus.

Õpilaskodu koha finantseerimine – valige klassifikaatorist, kuidas toimub õpilaskodu finantseerimine (riiklikult finantseeritav, KOVi finantseeritav,  lapsevanema finantseeritav).

Pikapäevarühma kasutamine – kui õpilane on pikapäevarühmas, märgitakse andmeväli linnukesega. Lahter jääb täitmata, kui õpilane ei osale  pikapäevarühmas.

Kodust kooli liikumise viis – märgitakse tegelikust elukohast kooli liikumise viis.

Vahetus – märgitakse, mitmendas vahetuses õpilane koolis käib.

Õpilase põhjendamata puudumised – täpsemalt lugege ptk 4.5.14. 

4.5.14. Põhjendamata puudumised

Andmed põhjendamata puudumiste kohta saab kanda iga õpilase juurde „Teised andmed“ menüülehele. Käesoleva veerandi puudumiste andmeid kuvatakse kõige üleval ja kõiki õppeaasta eelmisi veerandeid selle all kahanevalt.

Vastavalt PGS § 36 lõikele 4 tuleb põhjendamata puudumised märkida õpilastele, kes on ühe õppeveerandi jooksul mõjuva põhjuseta puudunud Omavalitsuse nõudmisel peab registrisse kandma puudumiste andmed ka õpilaste kohta, kes on puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest.

põhjendamata vähem kui 20% õppetundidest.

Registrisse kantakse põhjendamata puudumiste andmed koolikohustuslike õpilaste kohta. Kui õpilane pole veerandis põhjuseta puudunud, ei kanta tema kohta registrisse ka veerandi tundide arvu kokku. Kui puudumiste andmed sisestati ja salvestati ekslikult õpilasele, kellel puudumisi ei ole, tuleb tundide ja puudumiste andmeväljad mõlemad tühjaks teha ja andmed salvestada.

Pilt 12. Põhjendamata puudumiste andmete märkimine lehel „Teised andmed“.

Puudunud õpilase kohta tuleb märkida selle veerandi tundide arv kokku ja veerandis põhjendamata puudutud tundide arv. Tundide ja puudutud tundide arv peab olema täisarv vahemikus 1-999. Tundide arv peab olema suurem kui puudumiste arv.

Andmeid märgitakse jooksvalt. Süsteem võimaldab eelneva veerandi kohta andmeid märkida kuni käesoleva veerandi . Näiteks saab I veerandi lõpuni(september, oktoober) puudumiste andmeid märkida kuni 2. veerandi lõpuni. Kui koolis toimuv õppetöö on jaotatud muudel alustel (nt trimestrid),

Veerandite algus- ja lõpukuupäevad on määratud ministri määrusega.siis tuleb andmete esitamiseks arvutada puudumised veeranditest lähtuvalt.

Õpilase koolist lahkumisel märkige tema puudumiste andmed enne õpilase koolist lahkunuks märkimist!

Ülevaadet õpilaste puudumiste andmetest saate näha horisontaalmenüüst „Väljundite“ sektsioonile vajutades ja väljundite nimistust väljundit "Põhjuseta puudumised" valides (vt pilt 13).

Pilt 13. Väljundi "Põhjuseta puudumised" koostamine.

Puudumiste andmeid on võimalik EHISesse laadida ka XML failiga. Sel juhul saab puudumisi laadida kuni aasta tagasiulatuvalt. XML failiga (varasemate) andmete EHISesse laadimiseks saate kasutada ka kasutajajuhendite alt "XML failiga andmete laadimine - üldhariduse õppurid" sektsioonist leitavat MS  Exceli , mille oleme ette valmistanud (vt pilt 14). failipõhja

XML faili täitmisel:

MS Excel failis on esimeses reas märgitud andmetulpade nimetused;Iga õpilane lisage eraldi reale;Igal real peab esimeses veerus olema unikaalne rea järjekorra number (id);Veerandid märkida: 1,2,3,4;Aasta: märkida õppeaasta esimene number (nt 2010/11 korral 2010);Kõikide failis toodud väljade täitmine on kohustuslik (v.a juhul, kui nii tunnid kui ka puudumised on tühjad);Andmeid võib tabelisse kopeerida ka mujalt failidest;Samasse faili võib lisada sama õpilase kohta ka mitme õppeaasta ja mitme veerandi puudumisi;Kui laete EHISesse puudumiste andmeid ja õpilasel on selle andmekategooria andmed EHISes juba olemas, kirjutatakse õpilase andmed üle failis olevaga;Kui soovite juba registris olevaid andmeid kustutada, tuleb EHISesse laadida tühjad tundide ja puudumiste väärtused;Faili struktuuri ei tohi kasutajad ise muuta (st tulpasid lisada või kustutada või neid ümber nimetada);Kui olete andmed faili sisestanud, tuleb fail üles laadimiseks salvestada vormingus „xml andmed“ või „xml data“. XML andmefaili salvestamiseks on võimalik kasutada MS Excelit alates versioonist 2003;Kui soovite XML faili EHISesse lugeda, vajutage „Andmefailide“ lehel nupule „Sirvi…” ning valige arvutist fail, mis sisaldab põhjendamata puudumiste andmeid. Fail saadetakse EHISesse siis, kui vajutate nupule „Saada fail”.

Pilt 14. XML faili loomiseks põhjendamata puudumiste märkimine MS Excel faili.

4.6. Põhjuseta puudumiste andmed eKoolist

eKooliga liitunud koolid saavad alates 2011. a lugeda puudumiste andmeid EHISesse eKoolist. Laadimine eeldab, et eKoolis on korrektselt märgitud puudumiste andmed (sh põhjused) ja tundides osalemine. Teenuse kasutamiseks lisage eKoolis oma kooli i tähega avatavale infolehele Õppeasutuse EHISe ID (ei ole registrikood, leiate selle, kui EHISe avalikus vaates oma kooli info avate).

Laadimise saate käivitada õppurite registri menüüs „Andmete haldamine“ korraldusega „Andmed e-koolist“ (vt pilt 15). Korraldus on alati nähtav õppeasutuse EHISe administraatorile, kasutajale vaid juhul, kui talle on omistatud vastav roll.

Vajutades nupule „Lae põhjuseta puudumised e-koolist“, saate järgmise sammuna ise valida, kelle andmeid soovite EHISesse üle kanda.

Nimekirja ees oleva märkeruudu abil saate märkida õpilased, kelle puudumiste andmed soovite EHISesse kanda. Kui soovite üle kanda kõikide nimekirjas olevate õpilaste puudumised, kasutage tabeli pealdises olevat märkeruutu.

Pilt 15. eKoolist puudumiste andmete laadimise käivitamine ja raport.

Enne laadimise käivitamist peate valima:

õppeveerandi – näitab, millisesse õppeveerandisse soovite puudumisi laadida. Puudumisi saab laadida jooksvasse veerandisse ja 3 veerandit tagasiulatuvalt. Vaikimisi on valitud jooksev veerand.puudumiste protsendi – näitab puudumiste protsenti, millest alates andmed EHISesse laetakse. Näiteks kui valite 5%, siis laetakse õpilased, kes on puudunud rohkem kui 5% tundidest. Valida saab väärtusi vahemikus 1-20%.

Andmete laadimise järel kuvatakse laadimise tulemused tabelina (vt pilt 15). Andmed on järjestatud klassi, paralleeli ja perenime alusel kasvavalt. 

Andmete ülekandmiseks vajutage lehe all servas olevale nupule „Salvesta puudumised“. Tulemuste kohta antakse teave samasse tabelisse. Edukast andmete registrisse salvestamisest informeerib teade „Puudumiste andmed edukalt salvestatud“ (vt pilt 16).  Tulbas "Teade" kuvatakse sõnum „Ei ole õpilaste nimekirjas“, kui antud isikukoodiga õpilast ei ole EHISes kooli nimekirjas.

Pilt 16. Puudumiste andmete eKoolist ülekandmise tulemused.

4.7. Tegevused õpilaste gruppidega (üleviimised, võõrkeeled, ujumisandmed)

Menüülehel "Tegevused gruppidega" saab õppurite andmetes sooritada järgmisi toiminguid:

õppurite üleviimine järgmisesse klassi;õppurite järgmisesse klassi üleviimise tühistamine;õppuritele võõrkeelte märkimine;õppurite ujumisoskuste kohta hinnangu märkimine.

4.7.1. Õpilaste järgmisesse klassi üleviimine ja selle tühistamine

Oluline teada:

Segaduste vältimiseks tuleb õpilaste üleviimist järgmisesse klassi alustada siis, kui lõpuklasside õpilased on kooli lõpetanud. Alustada tuleb kõige vanemast klassist (G11 või G2) või (8. klass) ja liikuda tuleb järjest noorematesse klassidesse.Palun olge kannatlik ja oodake kuni süsteem lõpetab ühe grupi järgmisesse klassi üleviimise. Sellest annab märku teade „Muudatused tehtud!“.Juhime tähelepanu, et menüülehel "Tegevused gruppidega" ei saa õpilasi üle viia pikendatud aastale – selleks tuleb minna lehele "Õppuri andmed"-> "Õppimine".

Õpilaste järgmisesse klassi üleviimiseks märgistage tegevus „Õppurite üleviimine järgmisesse klassi” ja vajutage nupule „Edasi>>“. Järgnevalt saate määrata õppekava ja klassinumbri, mille alusel õppureid otsida. Paralleeli tunnuse märkimine on vajalik, kui soovite üle viia õpilasi paralleelide kaupa. Päringu sooritamiseks vajutage nupule „Edasi >>“. Avaneb otsingutingimustele vastavate õppurite nimekiri, kuid sel sammul õppureid veel andmebaasis järgmisse klassi ei viida.

Järgnevalt valige, millised õpilased soovite järgmisesse klassi üle viia – selleks vajutage õpilaste nime ees paiknevale märkeruudule. Valiku tegemiseks võite kasutada ka nimekirja üleval paiknevaid korraldusi „Vali kõik“ või „Vali mitte ühtegi“. Kui valik on sooritatud, vajutage nupule „Edasi >>“.

Järgmisel lehel on võimalik määrata:

kas ja milliseks muuta valitud õppurite klassi paralleeli tunnus;kas ja milliseks muuta valitud õppurite klassi liitklassi tunnus;kooliaste;üleviimise kuupäev.

Siinkohal juhime tähelepanu, et kui Te ei soovi muuta õpilaste järgmisesse klassi üleviimisel paralleeli tunnust (nt kui viite üle kõik paralleelid korraga), siis tuleb tühjendada vaikimisi täidetud andmeväli ”Muuda valitud õppurite klassi paralleeli tunnus” (pildil 17 tähistatud ovaaliga). Kui soovite paralleeli tunnust muuta, siis tuleks see märkida andmeväljale „Paralleeli tunnus”. Eelnev kehtib ka andmevälja „Muuda valitud õppurite klassi liitklassi tunnus” kohta (pildil 17 tähistatud ovaaliga).

Pilt 17. Paralleeli tunnuse ja liitklassi märkimine grupitegevuse juures.

Kui valikud on tehtud, vajutage nupule „Edasi >>“. Kuvatakse kokkuvõtlik informatsioon, kasutaja poolt valitud õpilaste nimekiri ja üleviimise parameetrid. 

Vajutades nupule „Muuda valitud õpilaste andmed“, sooritatakse õpilaste üleviimine järgmisesse klassi.

Kindlasti tuleb läbida kogu tegevuste jada, et õpilased järgmisesse klassi üle viidaks!

4.7.2. Võõrkeeled

Võõrkeelte õppimise andmeid on võimalik õppuritel muuta ainult menüülehelt "Tegevused gruppidega". 01.09.2014 toimunud uuenduse tulemusena on võimalik õpilasele määrata samal oskustasemel ka mitme võõrkeele õppimist.

Märgistage tegevus „Võõrkeeled” ja vajutage nupule „Edasi>>“. Järgnevalt saate määrata tingimused, millistele õppuritele võõrkeeli määrata. Kindlasti tuleb valida klass või märkida isikukood. Otsingut saate täpsustada veel: paralleeli tunnuse, õpitava keele ja oskustaseme järgi. Oskustaseme valik kuvatakse pärast klassi valimist ja keelte valik pärast oskustaseme valimist. Otsing isikukoodi järgi on lisatud lihtsustamaks uutele õpilastele võõrkeelte märkimist. Päringu sooritamiseks vajutage nupule „Otsi“.

Pilt 18. Võõrkeelte andmete muutmine grupitegevusena.

Avaneb otsingutingimustele vastavate õppurite nimekiri (vt pilt 18), kus on toodud hetkel õpilastele valitud keelte andmed. Lehe ülaäärel saate valida lisatava või kustutatava oskustaseme ja võõrkeele.

Esmalt valige oskustase ja võõrkeel. Seejärel valige õpilaste nime ees paikneva märkevälja täitmisega, millistele õpilastele soovite keelt määrata või kustutada. Valiku tegemiseks võite kasutada ka nimekirja ees olevaid korraldusi „Vali kõik“ või „Vali mitte ühtegi“. Keelte andmete muutmiseks vajutage lehe lõpus olevale nupule „Lisa grupile“ või „Eemalda grupilt“. Samuti saab andmeid kustutada ükshaaval, vajutades keele ees olevale punasel ristile. Keelte andmete muutmine võtab pisut aega, eriti suurema õpilaste hulga korral – sellest teavitab vastav info lehe päises.

Oskustaseme valikus põhikooli astmes kuvatavad A, B, C, D tähistavad võõrkeelte õppimise alustamise järjekorda, mitte oskustasemeid.

Oskustaseme valikus gümnaasiumi astmes C ja D tähistavad valikainena valitud võõrkeelt (ei ole oskustasemed) ja keele õppimise alustamise järjekorda. Sama loogika on seega nii põhikooli kui ka gümnaasiumi korral.

Kui muudatused on tehtud, saate nupuga „Õppuri otsingu lehele“ jätkata otsingutingimustele vastavatele õpilastele keelte määramist. Õppurite valiku vorm on vaikimisi täidetud eelnevalt kasutatud klassi numbri ja paralleeli tunnusega.

Erinevad on keelte valiku klassifikaatorid:

A inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel.– B, B1 ja B2 kasutatakse sama klassifikaatorit inglise, saksa, prantsuse, vene, itaalia, leedu, läti, soome , rootsi, hispaania, heebrea, hiina.–C ja D tähistavad valikainena valitud võõrkeelt (ei ole oskustasemed) ja keele õppimise alustamise järjekorda. Sama loogika on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi korral. Kasutatakse ESA keelte klassifikaatorit.Eesti keel teise keelena – ainus valik selle all on „Eesti keel teise keelena“.

Kui kool soovib lisada B, B1 või B2 võõrkeele klassifikaatorisse uut keelt, tuleb pöörduda EHISe kasutajatoe poole.

Eesti keel teise keelena on eraldi valitav. Oskustaseme väljal kasutatakse sama nimetust.

Iga teostatud keele ja oskustaseme muutmise järel kuvatakse samal ekraanipildil lisamist rohelises kirjas ja kustutamist punases kirjas.

Õpilastele valitud võõrkeeli saate vaadata, kui valite "Õppurid" registri sektsioonist "Väljundid" ja lähete menüülehele "Võõrkeeled" Samuti kuvatakse võõrkeeli iga õpilase juures eraldi isikukaardil või siis ka võõrkeelte sisestamise plokis, märkides soovitud valiku otsingus.

Andmeid võõrkeelte kohta ei märgita: rahvusvaheliste bakalaureuseõppe õppekavade õpilaste ja lisaõppe õpilaste korral.

Kui laps mingil põhjusel ei õpi mõnda keelt, siis tuleb talle keelte valikust märkida keeleks „Puudub“.

Näide: Soovite otsida üles kõik 7. B klassi õpilased, kellele olete kogemata määranud A-võõrkeeleks saksa keele, et neile märkida A-võõrkeeleks inglise keel.

Teete otsingu, kus täidate vastavad väljad: „Klass“=7., „Paralleeli tunnus“=B, „Oskustase“=A, „Võõrkeel“=saksa ja nupp „Otsi“. Peale nupuvajutust tuleb otsingule vastav nimekiri. Nüüd määrate neile uue keele. Valite „Oskustase“ -> A ja „Keel“ -> inglise. Teete valiku õpilaste hulgas, kellele soovite õige võõrkeele lisada (praeguses näites „Vali kõik“) ja vajutate nupule „Lisa grupile“. Eduka toimingu sooritamise korral saate vastava teate ja ekraanipildis on näha rohelisena lisatud võõrkeel.

Erinevalt vana programmi tegevusest jääb eelmine samal oskustasemel võõrkeel alles, seda ei asendata ning kustutamine tuleb eraldi sooritada. Kustutamiseks valite nupu „Õppuri otsingu lehele“ ja otsite soovitud õpilased. Valite „Oskustase“ -> A ja „Keel“ -> saksa. Nupp „Vali kõik“ ja tegevus „Eemalda grupilt“. Eduka sooritamise korral saate vastava teate ja ekraanipildis on näha punase kirjaga eemaldatud võõrkeel. Kustutamist valitud klassist on võimalik sellisel kujul sooritada ka siis, kui kogu klassil ei ole saksa keel A-keelena märgitud. Programm otsib üles need õpilased selles konkreetses klassis, kellele on saksa keel A-keelena märgitud ja kustutab keele.

4.7.3. Ujumisandmed

Alates 08.01.2019 on võimalik märkida põhikooli õpilastele andmeid ujumisoskuse kohta. Ujumisandmed sisestatakse EHISesse alates 2017/2018 õppeaastast 1. klassi astunud õpilaste kohta hiljemalt 3. klassi lõpuks. 

Kohustus 3. klassi lõpuks ujumisõpetuse tunnid läbida ja test sooritada ning andmed EHISesse kanda tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest Põhikooli ja selle seletuskirjast.riiklik õppekava 

Ujumisõpetuse kohta vaata lisaks infot www.kooliujumine.ee

Iga õpilase ujumisoskust hinnatakse ühe korra pärast ujumisõpetuse tsükli läbimist. EHISesse kantakse ujumise algõpetuse andmed siis, kui tsükkel on läbi ja oskused hinnatud. Seega tuleb koolidel ujumisõpetuse tulemused EHISesse kanda jooksvalt.

Ujumisoskuse andmete märkimine on analoogne võõrkeelte andmete haldamisega. Esmalt tuleb "Tegevused gruppidega" menüülehel leida õpilased, kellele soovitakse ujumisandmeid määrata. Otsida saab klassi ja nime, aga ka juba varasemalt märgitud ujumisoskuse andmete järgi (vt pilt 19).

Vaade on nähtav kõikidele õppuri andmete muutmise õigusega kasutajatele. Kui soovite anda tulemuste märkimiseks juurdepääsu muu EHISe rolliga ujumistreenerile, siis on vajalik administraatoril talle määrata rollid "OPREG-Õppuri grupitegevuste sooritamine" ja "OPREG-Õppurite andmete vaatamine".

Pilt 19. Ujumisandmete märkimiseks õpilaste otsing.

Kui vajalikud õpilased on otsinguga leitud, siis avaneb vaade, kus saab määrata, milliseid andmeid õpilastele määrata või kustutada.

Märkige väärtused, mida soovite õpilastele määrata. Valige õpilased kas linnukesega ükshaaval või korraldusega „Vali kõik“, ja vajutage lehe lõpul nupule „Lisa grupile“ (vt pilt 20). Seejärel hakatakse valitud õpilastele märgitud andmeid lisama – see võib võtta kauem aega. Tegevusest annab märku teade lehele. Andmete lisamise lõppedes kuvatakse info, mida õpilas(t)ele määrati ja nimekirjas on uus info rohelises kirjas.

Andmete sisestamise jätkamiseks vajutage nupule „Õppurite otsingu lehele“ ja saate leida uue nimekirja muutmiseks/lisamiseks.

Kui soovite sisestatud väärtused kustutada neid asendamata, siis saate kasutada nuppu „Eemalda grupilt“. Selleks peab vormil märkima tingimused, millele vastavad kirje väärtused kustutatakse ja seejärel märkima õpilased.

Juba sisestatud ujumisoskuste andmeid saate hiljem muuta. Samuti liiguvad andmed õpilase kooli vahetamisel temaga uude kooli kaasa ja on seal samadel alustel nähtavad ja vajadusel muudetavad.

Pilt 20. Ujumisandmete märkimine ja õpilaste valimine.

Ujumisoskuse tase näitab õpilase oskust, mis on saavutatud kooliujumise läbimise lõpuks esimeses kooliastmes:

Laps on veega kohanenud.Laps oskab sukelduda.Laps oskab vee peal rinnuli ja selili hõljuda.Laps oskab vee peal rinnuli ja selili libiseda.Laps suudab sooritada 25 m kompleksharjutuse 1 – kompleksharjutus 1: uju rinnuli asendis 12,5 m, sukeldu ja too käega põhjast ese, püsi paigal

.puhates ja asendeid vahetades 3 minutit, seejärel uju selili asendis vähemalt 12,5 m, välju veestLaps oskab ujuda ehk sooritada 200 m kompleksharjutuse 2 – kompleksharjutus 2 ehk ujumisoskus: hüppa sügavasse vette, uju 100 m rinnuli

.asendis, sukeldu ja too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades 3 minutit, seejärel uju 100 m selili asendis, välju veestOskus puudub täielikult või laps ei ole osalenud.Lapsel oli ujumisoskus enne kooli ujumistunde ehk laps suutis juba esimeses kooliujumise tunnis sooritada 200 m kompleksharjutuse 2.

Vaata täpsemalt ujumisoskuse hindamise harjutuste kohta: . https://www.kooliujumine.ee/

Oskusi hinnanud treener/õpetaja on ujumistunni eest vastutav õpetaja, kelle kvalifikatsiooninõuded on kirjeldatud ujumise . õppeprotsessi kirjelduses

Ujumistunni eest vastutava õpetaja kvalifikatsioon:

isik, kellel on ujumistreeneri kutseeksami 4. tase, läbitud praktiline koolitus „Õpime ujuma“ ning esmaabikoolitus (8 tundi);isik, kellel on pedagoogiline kõrgharidus, läbitud praktiline koolitus „Õpime ujuma“ (16 tundi) ning esmaabikoolitus (8 tundi).

Abijuhendaja või abilise kvalifikatsioon: isik, kellel on ujumisõpetuse tunni eest vastutava õpetaja hinnangul valmisolek ja pädevus õpetajat tunnis lastega tegelemisel abistada. Abijuhendajal tuleb samuti läbida 16 tunnine koolitus „Õpime ujuma“ ning esmaabikoolitus. Abijuhendaja iseseisvalt ujumistundi korraldada ei tohi.

Oskusi hinnanud isikute loendis on isikud, kelle andmed on kool juba varasemalt EHISesse treenerina märkinud. Kui teile vajalikku ei ole valikus, saate märkida järgnevale väljale isikukoodi ja nupuga „Otsis isikut“ leida hindaja andmed rahvastikuregistrist. Analoogselt toimige ka treenerit/õpetajat abistavate isikutega.

1. 2. 3. 4. 5. 6.

4.8. Õppuri andmete tühistumine

Õpilasel on järgmisesse klassi üleminekul või kooli vahetamisel palju andmeid, mis õpilasega kaasa ei lähe. Selleks, et kergendada registri haldaja tööd, kustutatakse andmed automaatselt järgnevalt:

Järgmisesse klassi üleminekul ja klassi kordamise märkimisel

Tunnus ”Pikapäevarühma kasutamine”;Kool, mille juures ollakse õpilaskodus;Õpilaskodu koha finantseerimine;Puudulikud aastahinded;Tugiteenused (sh toe liik) – ei kustu andmed erivajaduste kohta. On oluline toe liik ja tugiteenused iga õppeaasta algul üle vaadata! Parima ülevaate saate, kui kasutate „Väljundite” menüüs olevat väljundit „Õppurite HEVid”;Ained ja mahud õppevormil "Üksikud ained mittestatsionaarses õppevormis";Eksternõpe ja selle ained ja mahud;Liitklassi tunnus;Klassikursuse kordamine – järgmisesse klassi üleminekul.

Lisaks eelnevatele tühistuvad uude kooli vastuvõtmisel, lahkumise põhjusest olenemata:

Tunnus „Omandab haridust kinnipidamisasutuses”;Hariduslikud erivajadused (kooli poolt märgitavad);Kutsealane eelkoolitus põhikoolis ja gümnaasiumis.Koolitee tegelik pikkus tegelikust elukohast;Kodust kooli liikumise viis;

4.9. Andmete õigsuse kinnitamine

Andmeid tuleb kinnitada registri põhimääruses toodud või ministeeriumi poolt kindlaks määratud tähtaegadeks - üldhariduskoolid kinnitavad andmete õigsust õppurite alamregistris iga kuu (välja arvatud juuli ja august) 5.–10. kuupäevaks.

Kui õppeasutuse KÕIGI õpilaste kohta on registrisse korrektsed andmed sisestatud, valige menüüst „Andmete haldamine“ korraldus "Õppeasutuse õppurite andmete kinnitamine". Süsteem kuvab ekraanile andmete kinnitamise viimase kuupäeva. Vajutades nupule „Kinnita andmete õigsust” peab tekkima uus kuupäev.

Pilt 21. Andmete kinnitamise ja kontrollimise vaade.

Andmete kinnitamisel toimivad järgmised kontrollid:

1) Hoiatus, kui õpilastel on Rajaleidja nõustamismeeskonna otsus, kuid ei ole märgitud vanema nõusolekut ja seetõttu ei ole näha otsuse detailandmed (ei rakendata septembrikuus).

2) Septembri- ja oktoobrikuu andmete kinnitamisel kontrollitakse, kas alates 14. maist on muutunud õpilase klassi number või on märgitud tunnus „Jääb klassikursust kordama”. Kontrolli rakendatakse ka, kui õpilasele on rakendatud tugiteenused ainult "IÕK rakendamine: kõikides ainetes" või" IÕK rakendamine: üksikutes ainetes" korral või on õppevormid: „Üksikud õppeained mittestatsionaarses õppevormis” või „Eksternõpe”. Siis on vajalik õppimise andmed õppeaasta muutmiseks üle salvestada.

3) Veateade, mis informeerib, et sama klassi õpilastel (ühtivad klassi number ja paralleeli tunnus) ei tohi olla erinev klassi liik.

4) Veateade, mis informeerib, et õpilasele on jäänud märkimata võõrkeeled (septembri- ja oktoobrikuu andmete kinnitamisel ei kontrollita ja ei kontrollita üldse lisaõppe klasse):

RÕK õppekava; 2. või 3. kooliaste – kui õpilasel on märkimata A võõrkeelRÕK õppekava; 3. kooliaste – kui õpilasel on märkimata B võõrkeel.LÕK õppekava lihtsustatud õpe; klass >4 – kui õpilasel on märkimata A võõrkeel.RÕK õppekava; Gümnaasiumi kooliaste – kui õpilasel ei ole 2 B2 või B1 keelt.RÕK õppekava; klassist sõltumata – kui õpilase õppekeel ei ole eesti keel ja märkimata on jäänud eesti keel teise keelena.LÕK õppekava lihtsustatud õpe; klass 3-9 – kui õpilase õppekeel ei ole eesti keel ja märkimata on jäänud eesti keel teise keelena.

5) Veateade, kui õpilasele on märgitud eritoe või tõhustatud toe rakendamine, kuid tal ei ole Rajaleidaja nõustamismeeskonna soovitust või varasema otsuse kohta vanema nõusolekut.

Andmete kinnitamise tulemusena kirjutatakse andmebaasi vaid andmete kinnitamise kuupäev. Kontrolli käigus leitud vigadega andmeid ei kinnitata, vead tuleb parandada (vt pilt 22).

Pilt 22. Andmete kontrollimisel leitud vead.

Andmete õigsust saate kontrollida ka kinnitamiseta (kinnitamise nuppu kuvatakse ainult kinnitamise ajavahemikul). Selleks on kinnitamiste lehel (vt pilt 21). Rakendatakse kinnitamistega analoogseid hoiatusi ja kontrolle. Kuvatakse kõik probleemsed kirjed. nupp „Kontrolli andmete õigusust“

Palun parandage teates toodud vead. Uue kontrolli saate teha, kui vajutate nupule „Kontrolli andmete õigust“. Kui vigu ei leita, siis ei kuvata teadet vigadest õpilaste andmetes ka kasutajate EHISesse sisenemisel. Kui vead jäävad sisse, kuvatakse õppurite registrisse sisenemisel vigu kõigile andmete muutmise õigustega EHISe kasutajatele.

19.12.2016 muudatusega (nt pole EHISes andmete kinnitamine kohustuslik ja võimalik, kui kõiki andmeid uuendatakse regulaarselt X-tee kauduARNO). Sel juhul ei ole EHISes õpilaste andmete muutmine võimalik ja kõik muudatused tuleb teha teises süsteemis, kust siis andmed automaatselt EHISesse üle kantakse. Kinnitamise kohustusest on vabastatud need koolid, kelle kohta on omavalitsus või kool teatanud, et andmed liiguvad EHISesse teise süsteemi kaudu.

Andmete kinnitamise välise kontrolli vaade on nähtav ka omavalitsuse kasutajale. On võimalik valitud koolis leida vigased andmed ja vaadata automaatkontrolliga leitud vigu.

4.10. Andmete muudatuste ajalugu

Iga õppuri kohta säilitatakse kooli poolt tehtud muudatuste ajalugu andmetes. Muudatuse-eelseid andmeid on võimalik taastada. Selleks valige õppur, kelle andmetes tehtud muudatust soovite tühistada. Õpilase andmete muutmise lehel valige vasakmenüüst korraldus „Ajalugu“. Kuvatakse muudatuste nimistu, kust on võimalik viimast muudatust tühistada, vajutades nupule „Tühista“. Alates 01.11.2017 saab ajaloo alt tühistada vaid samal päeval tehtud muudatusi.

EHISe õppurite alamsüsteemi on üle toodud andmed, mida koolid saatsid AS Andmevarale alates 01.09.1998. Tühistada saab vaid muudatusi, mis on tehtud pärast andmete üle kandmist EHIS keskkonda. Andmevarale saadetud muudatusi tühistada ei saa!

Taastada saab vaid neid tegevusi, mis on tehtud PÄRAST viimast kooli andmete kinnitamist! Muudatust saab tühistada vaid muudatuse tegemise päeval!

5. Väljundid

Väljunditeni jõuab, kui minna õppurite alamregistris paiknevale horisontaalmenüüle ja valida paremalt "Väljundid". Vasakmenüüs avaneb valik erinevate väljunditega. Hetkel on koolidel võimalik kasutada järgmisi väljundeid: "Koolist lahkunud", "Õppurite HEVid", "Õppurite jaotus klassidesse", "Puudulikud aastahinded", "Klassikursuse kordajad", "Põhjuseta puudumised", "Võõrkeeled", "Tugiteenuste õppeained", "Üksikud õppeained".

Pilt 23. Vaade väljunditele.

5.1. Koolist lahkunud

Väljund "Koolist lahkunud" annab ülevaate omavalitsuse Rahvastikuregistri aadressiga koolikohuslikest õpilastest, kellele on märgitud koolist lahkumise põhjusena „Teise kooli üleminek (ootel)” või „Ümberkorraldamine”, aga ükski kool pole neid oma nimekirja võtnud. Väljundis näidatakse ainult need õpilased, kes on alla 17 aasta vanad ja on koolist lahkunud põhikooli astmes. Väljundis näidatakse ka õpilase rahvastikuregistrijärgse elukoha valda ja koolist lahkumise põhjust ning aega. Andmeid näeb, vajutades nupule "Väljasta".

5.2. Õppurite hariduslikud erivajadused

Väljund "Õppurite HEVid" on nähtav õppeasutuse administraatorile ja kasutajale, kellele administraator on omistanud täiendavalt rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“. Väljund on oluline, kuna aitab kontrollida, kas kõikidele hariduslike erivajadustega õpilastele on märgitud korrektsed erivajaduse ja tugiteenuse andmed.

Väljundis kuvatakse õpilaste erivajadused ja neile rakendatud tugiteenused ning Rajaleidja nõustamismeeskonna soovituse andmed. Kui õpilase kohta on mitu Rajaleidja otsust, siis kuvatakse väljundis otsus, millel on hilisem vanema nõusoleku kuupäev. Erivajadused ja tugiteenused on märgitud (X), kui Rajaleidja soovitus ja kooli märgitu langevad kokku. Kui tunnus on märgitud kooli poolt, kuvatakse „k“, kui see on märgitud Rajaleidja poolt, kuvatakse „i“. V

Väljundis kuvatakse õppureid, kellele on märgitud HEV või äljundist saab korraga ülevaate kogu kooli õpilaste erivajaduste ja tugiteenuste kohta.toe liik või on tehtud Rajaleidja otsus.

Lisaks kuvatakse väljundis tunnused: "On hoolealune” ja “On orb”. Neid välju ei ole võimalik valida kommunikatsiooni mooduli moodustatavasse väljundisse.

Väljundi avamise kiirendamiseks soovitame enne väljundi tegemist filtreerida tulemusi kas kooliastme või toe liigi järgi. Omavalitsuse vaates peaks kasutama ka kooli filtrit. Samuti saab väljundis valida tunnuse „Väljasta Innove andmed“, millega näidatakse kõigi Rajaleidja nõustamismeeskonna tehtud otsuste andmeid (näidatakse ka neid otsuseid, mille rakendamise kohta vanem ei ole nõusolekut andnud). Lisatunnust "Väljasta kommentaarid" valides

näha HEV rakendamise kommentaare. saab

Siin väljundis saab ka kontrollida, kas kõikidele haridusliku erivajadusega õpilastele on määratud toe liik – nimelt kustutatakse õppeaasta vahetumisel (järgmisesse klassi üle minnes) õppuri tugiteenused, sh toe liik.

5.3. Õppurite jaotus klassidesse

Väljund "Õppurite jaotus klassidesse" annab ülevaate õppeasutuse õpilaste andmetest koondina. Väljundi koostamisel on võimalik valida õppevorm ja õppekeel. Väljundis näidatakse andmeid klassi liigiti, õppekavati ja klassiti. Samuti on ära toodud eraldi jaotusena: viibimine kinnipidamisasutuses, kutseõpe, õpiabirühmas, logopeediline abi ja individuaalne õppekava.

Pilt 24. Väljundi „Õppurite jaotus klassidesse“ näide.

Väljundi abil on koolil lihtne kontrollida, kas andmed on registrisse sisestatud (eriti oluline on finantseerimiseks vajalik informatsioon parandusõppe kohta). Samuti on võimalik lihtsalt saada informatsiooni õppurite koondnumbrite kohta. Kui leiate, et väljundis on andmed valed, siis on soovitav kontrolliks teha kommunikatsiooni moodulist isikuline väljavõte.

5.4. Puudulikud aastahinded

Väljundis "Puudulikud aastahinded" kuvatakse andmed õpilaste puudulike aastahinnete kohta. Väljund avaneb MS Excelis. Kuvatakse isikuandmed ja andmed õppimise kohta. Õppimise andmetes kuvatakse klass, milles õpilane hetkel õpib. Puuduliku aastahindega õppeained on tähistatud märkega „x“.

Pilt 25. Väljundi „Puudulikud aastahinded“ näide.

 Puudulikke aastahindeid saab kool õpilasele märkida õppuri andmete juures lehel „Puudulikud aastahinded“. Täpsemalt lugege peatükist „Puudulike aastahinnete märkimine“.

5.5. Klassikursuse kordajad

Väljundis "Klassikursuse kordajad" näidatakse valitud õppeaastal (õppeaasta kestab 01.09-31.08) klassikursuse kordajate nimekirja. Näidatakse õpilasi, kes antud õppeaastal on märgitud kui klassikursuse kordajad. Näidatakse ka neid õpilasi, kes on koolist lahkunud sel õppeaastal või hiljem. Samuti on väljundis õpilased, kellelt on see tunnus õppeaasta jooksul ära võetud (sel põhjusel oleks korrektne eksimuse korral klassikordamise muudatus andmete ajaloost tühistada). Koolist lahkunud õpilase juurde näidatakse tabeli viimases veerus koolist lahkumise kuupäeva.

Pilt 26. Väljundi „Puudulikud aastahinded“ näide.

 

Väljund avaneb MS Excelis. Klassikursuse kordamist saab märkida õpilase õppimise andmete muutmise lehel. Täpsemalt lugege „Õppimise andmete “.muutmine

5.6. Põhjuseta puudumised

Väljundis "Põhjuseta puudumised" näidatakse valitud õppeaastal (õppeaasta kestab 01.09-31.08) põhjuseta puudumiste andmeid. Näidatakse õpilasi, kes antud õppeaastal on märgitud põhjuseta puudujateks vähemalt ühes veerandis. Kuvatakse isikuandmed ja andmed õppimise kohta. Õppimise andmetes kuvatakse klass, milles õpilane hetkel õpib. Väljundis on puudutud tunnid veerandis, tunnid kokku veerandis ja veerandi puudumiste protsent. Koolist lahkunud õpilase juurde näidatakse tabeli viimases veerus koolist lahkumise kuupäeva.

Pilt 27. Väljundi „Põhjuseta puudumised“ näide.

Väljund avaneb MS Excelis. Põhjuseta puudumisi saab märkida õppuri andmete juures lehel „Teised andmed“. Täpsemalt lugege „Teiste andmete .muutmine“

5.7. Õppimine mujal – omavalitsuse väljund

Väljund "Õppimine mujal" võimaldab kohaliku omavalitsuse EHISe kasutajal (pole nähtav koolidele) saada ülevaade õppuritest, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub kohaliku omavalitsuse territooriumil, kuid kes õpivad väljaspool kohaliku omavalitsuse õppeasutusi. Väljundisse saab valida erineva õppetasemega õppureid, st üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilasi, ning alates 23.08.2021 saab ülevaate ka välismaale asunud õppuritest, kelle elukoht on kohalikus omavalitsuses. 

Pilt 28. Omavalitsuse väljundi „Õppimine mujal“ valikud.

Väljundisse saab õppureid valida nii kõiki õppetasemeid kaasates (esimene tühi väli) kui ka õppetaseme liikide alusel. Valikute piiramine on soovituslik suurte andmemahtude korral. Väljundi koostamiseks vajutage nuppu "Väljasta".

Väljundi koostamisel on õppetasemete valikuteks:

algharidus (klassid 1.-6.),põhiharidus (klassid 7.-9.),gümnaasium,kutse- ja kõrgharidus,välismaale lahkunud õppurid (kuvatakse õppurid, kes on õppeasutusest lahkunuks märgitud põhjusega "Lahkus välismaale")

Õppurite kohta kuvatakse andmed: nimi, isikukood, vanus, õppeasutus, õppeasutuse asukoha omavalitsus ja õppima asumise aeg (välismaale suundunud õppurite puhul õppeasutust ja asukohta välismaal ei täpsustata). Üldhariduskoolis õppivate õpilaste kohta kuvatakse klass. Kõrg-ja kutsekoolides õppivate õpilaste kohta kuvatakse õppetase ja õppekava.

Koolikohustust väljaspool omavalitsuse koole täitvate õpilaste kohta saate informatsiooni, kui jälgite õpilase vanust (koolikohuslased on nooremad kui 17 aastat). Andmete paremaks töötlemiseks soovitame kopeerida väljundi nt MS Excelisse ja seal kasutades a funktsiooni leida utofilter vajalikud õpilased!

Suurema omavalitsuse korral võib väljundi koostamine ja Excelisse kopeerimine võtta aega, varuge natukene kannatust.

Pilt 29. Väljundi „Õppimine mujal“ näide.

5.8. Omavalitsuste arvlemine – omavalitsuse väljund

Väljundis "Omavalitsuste arvlemine" kuvatakse iga kuu 10. kuupäeval kell 0.00 seisuga (alates 01.02.11 kella 24.00 seisuga) fikseeritud üldhariduse ja alushariduse õppurite andmed. Andmed fikseeritakse munitsipaalkoolide tegevuskulude katmiseks vajaliku õpilaste arvu saamiseks (PGS §83).

Valida saab kahe erineva väljundi vahel:

Omavalitsuse õpilased väljaspool omavalitsusele kuuluvaid asutusi;Teiste omavalitsuste õpilased omavalitsusele kuuluvates asutustes.

Päringutingimusena saab seada piirangu ühe omavalitsuse järgi. Hiljem väljundi andmeid nt MS Excelis töödeldes, saab seada nt mitme omavalitsuse filtri.

Õppetasemena saab valida:

alusharidus;üldharidus – põhikool;üldharidus – gümnaasium.

Kalendrikuu valikus kuvatakse kuu number ja aasta.

Otsingu saab ka teha konkreetse õpilase kohta, märkides tema isikukoodi.

Andmeid säilitatakse ühe aasta jooksul tagasiulatuvalt.

Väljundit on võimalik koostada HTML või CSV formaadis. Viimasel juhul avatakse internetilehitseja seadete korral väljund nt kohe MS Excelis.

Pilt 30. Väljundi „Omavalitsuste arvlemine“ sooritamiseks päringutingimuste seadmine.

Väljundi nägemiseks peab olema omavalitsuse kasutajale määratud roll: „OPREG-KOV_ARVELDUS- KOV Arvlemine“.

5.9. Koolikohustuse jälgimine – omavalitsuse väljund

Väljund võimaldab saada ülevaate omavalitsuse Rahvastikuregistri aadressiga koolikohuslikest õpilastest, kes ei ole kunagi olnud üldhariduskooli nimekirjas. Kuvatakse õpilased, kes pidid sel õppeaastal (01.09-31.08) koolikohustust täitma. Väljundi näidatakse andmed: isikukood, nimi, rahvastikuregistri elukoht, rahvastikuregistri elukoha alguse kuupäev ja vanus. Väljundis ei näidata isikud, kellele on EHISesse märgitud selleks aastaks nõustamiskomisjoni otsusega koolipikendus.

Väljund on mõeldud kasutamiseks kohalikule omavalitsusele ja ei ole nähtav koolile. Maakonna kasutajal tuleb väljundi koostamisel valida omavalitsus, kelle kohta andmeid soovitakse.

Pilt 31. Väljundi „Koolikohustuse jälgimine“ näide.

Väljundit on võimalik koostada HTML või CSV formaadis. Viimasel juhul avatakse internetilehitseja seadete korral väljund nt kohe MS Excelis.

Väljundi nägemiseks peab olema kasutajale määratud roll: „OPREG-KKJ Koolikohustuse jälgimine“.

5.10. Võõrkeelte õppimine

Väljundis "Võõrkeeled" on näha valitud õppeaastal koolis õppivad õpilased (ka sel aastal koolist lahkunud), kellele on selleks aastaks märgitud võõrkeeli (esimeses klassis märgitud võõrkeeled on märgitud ka 3. klassis). Koolist lahkunud õpilase juures kuvatakse tabeli viimases veerus koolist lahkumise kuupäeva.

Väljundi koostamisel saab aluseks võtta õppeaasta ja valikut saab täpsustada õppurite klassi ja õppevormi valimisega.

Väljundi vorminguks on csv, mis võimaldab andmeid soovi korral tabelarvutuse tarkvaraga töödelda.

Pilt 32. Väljund „Võõrkeelte õppimine“ on avatud MS Excelis.

5.11. Tugiteenuste õppeained

Väljund "Tugiteenuste õppeained" koostatakse hetke seisuga õppijatest. Väljundis kuvatakse valitud õppeaineid ja plussiga on märgitud õpilase õppeained, milles rakendatakse tugiteenust.

Veerus J kuvatakse ainega seotud tugiteenuse nimetus (individuaalne õppekava üksikutes õppeainetes, vähendatud õpitulemused kohustuslikes õppeainetes, vabastus kohustuslikest õppeainest). Andmete töötlemiseks kasutage näiteks MS Exceli filtri võimalusi.

Pilt 33. Väljund Tugiteenuste õppeained“ on avatud MS Excelis.

Väljundi vorminguks on csv, mis võimaldab andmeid soovi korral tabelarvutuse tarkvaraga töödelda.

Väljundi nägemiseks peab olema kasutajale määratud roll: „OPREG- INDIV_AINED Individuaalne õppekava üksikutes õppeainetes“.

5.12. Üksikud õppeained mittestatsionaarses õppevormis

Väljund "Üksikud õppeained" koostatakse hetke seisuga õppijatest.

Väljundis kuvatakse valitud õppeaineid ja õppetundide arvu nädalas.

Pilt 34. Väljund „Üksikud õppeained“ on avatud MS Excelis.

Väljundi vorminguks on csv, mis võimaldab andmeid soovi korral tabelarvutuse tarkvaraga töödelda.

Väljundi nägemiseks peab olema kasutajale määratud roll: „OPREG- MS_AINED - Üksikud õppeained mittestatsionaarses õppevormis“.

6. Erivajadused ja tugiteenused – täiendav info

Kasutatud lühendid:

PGS – Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

ÕN – õppenõukogu

IÕK – individuaalne õppekava

LÕK – põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava

TÕK – põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava toimetulekuõpe

HÕK – põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava hooldusõpe

RP – rehabilitatsiooni plaan

NM – nõustamismeeskond

1. Õppurite alamregistris " klassi liigi"klassifikaatoris vajalikud sissekanded:

o   Tavaklass

o   Keelekümblusklass

o   Eriklass

Eriklassi märge tehakse nende õpilaste kohta, kes õpivad eriklassis.

Keelekümblusklass moodustatakse eesti keelest erineva kodukeelega õpilastest ning klassis õpetatakse vähemalt 40% riiklikus õppekavas ettenähtud mahust eesti keeles.

2. Õppevorm

o   Statsionaarne

o   Mittestatsionaarne

Koolikohustuse eas õpilasele saab õpet märkida, kui selleks on teinud soovituse mittestatsionaarset kooliväline nõustamismeeskond.

 

ERIVAJADUSTE KLASSIFIKAATORID:

 

Märgib kool Selgitused

Ajutine õpiraskus

Märgitakse juhul, kui õpilasel on tekkinud mahajäämus talle koostatud ainekava(de)s määratletud õpitulemuste saavutamisel ja talle rakendatakse mahajäämuse kõrvaldamiseks . üldist tuge

Kui kool märgib ajutise õpiraskuse, siis võimalusel märgitakse ka täpsustus – nt lisatakse ka kirjutamis-, lugemis- ja arvutamisraskused – selliselt tuleb välja ka võimalik õpiabirühma sisuline täpsustus tugiteenustes.

Kohaldatav üksnes riikliku põhikooli või gümnaasiumi õppekava järgi õppiva õpilase puhul.

Kirjutamis- ja/või lugemisraskus

Märgitakse õpilase puhul, kes vajab õpitulemuse parandamiseks (reeglina eripedagoogi või logopeedi abi). üldist või tõhustatud tuge 

Arvutamisraskus

Märgitakse õpilase puhul, kes vajab (õpe tasemerühmas, õpetaja täiendav abistamine, eripedagoogi tugi  üldist või tõhustatud tuge spetsiifilise õpivilumushäire korral jne) õpitulemuste saavutamiseks.

Käitumisprobleemid

Märgitakse õpilase puhul, kes eirab õpetajate (ja lastevanemate) nõudmisi ning rikub järjepidevalt kooli kodukorras kehtestatud käitumisnorme.

Õppekeelest erineva koduse keelega

Märgitakse õpilase puhul, kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest ning kes vajab täiendavat keeleõpet ja õpitulemuste  üldist tuge saavutamiseks.

Välisriigist naasnudõpilane

Märgitakse õpilase puhul, kes seoses pikemaajalise viibimisega/õpingutega välisriigis vajab täiendavat keeleõpet ja õpitulemu üldist tuge ste saavutamiseks.

Uussisserändaja

Märgitakse õpilase puhul, kes on Euroopa Liidust, aga samuti kolmandatest riikidest saabunud migrantide, asüülitaotlejate ja pagulaste laps ning kes alustab õpinguid eesti koolis ning kes on Eestis elanud/viibinud .vähem kui kolm aastat

Õppimine välisriigis

Märgitakse põhikooli õpilase puhul, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust ja talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal vanema taotlusel koduõpet.

Märgitakse üldkeskharidust omandava õpilase puhul, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust ja ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina.

AndekusMärgitakse õpilase puhul, kui ta on akadeemiliselt silmapaistvalt võimekas ühes või mitmes ainevaldkonnas, sh on osalenud üleriigilistel ja/või rahvusvahelistel olümpiaadidel ja/või uurimistööde konkurssidel või tegeleb antud ainevaldkonnaga süvitsi mõne muu haridus- või uurimisasutuse (nt kõrgkooli) juures ning talle on koostatud IÕK intellektuaalse võimekuse arendamiseks.

TUGITEENUSTE KLASSIFIKAATORID:

TOE LIIK

Märgib kool, kui rakendab

Selgitused

Üldine tugi

Märgitakse õpilase puhul, kellele rakendatakse individuaalset lisajuhendamist klassis või väljaspool õppetunde, tugispetsialistide teenust ning vajaduse korral õpiabitunde individuaalselt või rühmas.

Üldise toe alla lähevad alati järgmised erivajadused:

·        Ajutine õpiraskus

·        Koduõpe lapsevanema soovil

·        Kirjutamis- ja/või lugemisraskus

·        Arvutamisraskus

·        Käitumisprobleemid

·        Õppekeelest erineva koduse keelega

·        Välisriigist naasnud õpilane

·        Uussisserändaja

·        Õppimine välisriigis

·        Andekus

Tõhustatud tugi

Kool saab teha märke tõhustatud toe rakendamise kohta, kui on sellekohane koolivälise nõustamismeeskonna soovitus. Olles teinud tõhustatud toe rakendamise märke, , mida õpilasele rakendatakse.tuleb kanda sisse ka tugiteenused või õppekorralduslikud meetmed

Tõhustatud toe alla lähevad alati järgmised erivajadused ja tugiteenused:

·        Arvutamisraskus

·        Kirjutamis- ja/või lugemisraskus

·        Kerge intellektipuue

·        Kõnepuue (kui ei ole eriklass)

·        Liikumispuue (kui ei ole eriklass)

·        Aktiivsus- ja tähelepanuhäire

·        Tervislikud põhjused

·        Lihtsustatud õpe (tugi)

EritugiKool saab teha märke eritoe rakendamise kohta, kui on sellekohane koolivälise nõustamismeeskonna soovitus. Olles teinud eritoe rakendamise märke, , mida õpilasele rakendatakse. tuleb kanda sisse ka tugiteenused või õppekorralduslikud meetmed

Eritoe alla lähevad alati järgmised erivajadused ja tugiteenused:

·       Mõõdukas intellektipuue

·        Raske või sügav intellektipuue

·        Kõnepuue (kui on eriklass)

·        Liikumispuue (kui on eriklass)

·        Kuulmispuue

·        Nägemispuue

·        Liitpuue

·        Raske, krooniline või püsiv psüühikahäire (sh autismispektrihäire)

·        Tundeelu- ja käitumishäire

·        Sõltuvushäire

·        Koduõpe tervislikel põhjustel (tugi)

·        Toimetulekuõpe (tugi)

·        Hooldusõpe (tugi)

TUGISPETSIALISTIDE TEENUSED

Märgib kool, keda rakendab

Selgitused

o   Eripedagoog

Eripedagoogi teenus märgitakse juhul, kui eripedagoog osaleb õpilase arengu- ja õpioskuste taseme kindlaksmääramisel, õpivajaduste väljaselgitamisel, juhendab pidevalt õpetajat erivajadusega õppuri õppe planeerimisel ja läbiviimisel, viib läbi õpiabirühma- või individuaaltunde.

o   Logopeed

Logopeedi teenus märgitakse juhul, kui ta osaleb õpilase kommunikatsioonivõime hindamisel, toetab õpilase suulise ja kirjaliku kõne arengut ning kommunikatsioonivõimet individuaalselt või rühmas.

o   Sotsiaalpedagoog

Sotsiaalpedagoogi teenus märgitakse juhul, kui ta osaleb õpilase sotsiaalsete oskuste hindamisel, kujundab ja toetab õpilase suhtlemisoskust ja sotsiaalset pädevust, lahendab koolis esilekerkivaid õpilaste sotsiaalseid ja koolikohustuse täitmist takistavaid probleeme.

o   Psühholoog

Psühholoogi teenus märgitakse juhul, kui ta osaleb õpilase psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavate tegurite hindamisel, toetab ja nõustab õpilast isikliku elu, õppetööga ning vaimse tervisega seotud probleemidega toimetulekul, tunnetusprotsesside, vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel ning õpi- ja karjäärivalikute tegemisel ning kriisisituatsioonidest väljatulekul.

 

MUUD TUGITEENUSED

Märgib kool, millist teenust kasutab

Selgitused

o   Abiõpetaja Märgitakse juhul, kui klassis läbiviidava õppe korraldamisel on õpilasele täiendavaks pedagoogiliseks toeks abiõpetaja, kes töötab õpetaja juhendamisel.

o   Õpetaja abi Märgitakse juhul, kui klassis läbiviidava õppe korraldamisel on õpetajal abiline, kes osutab tehnilist abi selleks, et erivajadusega õppuril oleks võimalik õppetöös osaleda.

o   Füsioteraapia Märgitakse juhul, kui õpilasele osutatakse koolis või väljaspool kooli füsioterapeudi teenust.

o   Psühhoteraapia Märgitakse juhul, kui õpilasele osutatakse koolis või väljaspool kooli psühhoterapeudi teenust.

o   Tegevusteraapia Märgitakse juhul, kui õpilasele osutatakse koolis või väljaspool kooli tegevusterapeudi teenust.

o   Loovteraapia Märgitakse juhul, kui õpilasele osutatakse koolis või väljaspool kooli loovterapeudi (muusika-, kunsti-, hipo- jne teraapia) teenust.

o   Tugiisiku teenus Märgitakse juhul, kui õpilasele rakendatakse koolis viibimise ajal õppes osalemiseks (õppetund, vahetund) teda isiklikult abistavat ja toetavat isikut.

Valiku olemasolu korral märgib kool ka täiendavalt, kellega on tegu (nt sotsiaalpedagoog).

o   Muu sotsiaal- või tervishoiu valdkonna teenus

Märgitakse juhul, kui rakendatakse teenuseid, mida ei ole etteantud loetelus. Vabavälja on võimalik lisada selgitus.

o   Karjäärinõustamisteenus Märgitakse juhul, kui õpilasele on osutatud koolivälise karjäärinõustaja poolt individuaalset karjäärinõustamise teenust.

 

 

ÕPPEKORRALDUSLIKUD MEETMED

Kool saab täita koolivälise nõustamismeeskonna otsuseta: õpiabirühma, IÕK rakendamine üldise toe või andekuse puhul, käitumise tugikava, abiõpetaja rakendamine, õpetaja abi, muu, E2 intensiivõpe ja täiendav eesti keel.

Märgib kool, kui rakendab Selgitused

o   Õpiabirühm Õpiabirühma rakendatakse õpilase puhul, kellel on ajutised ainealased õpiraskused, välja kujunemata õpioskused, lugemis-, kirjutamis- või arvutusraskused.

o   IÕK rakendamine Märgitakse juhul, kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes. Õppeainete loendisse tehakse vastav märge.

o   Lihtsustatud õpe Märgitakse õpilase puhul, kelle osas kooliväline nõustamismeeskond on soovitanud rakendada lihtsustatud õpet tulenevalt kergest intellektipuudest.

o   Toimetulekuõpe Märgitakse õpilase puhul, kelle osas kooliväline nõustamismeeskond on andnud soovituse rakendada toimetulekuõpet tulenevalt mõõdukast intellektipuudest.

o   Hooldusõpe Märgitakse õpilase puhul, kelle osas kooliväline nõustamismeeskond on andnud soovituse rakendada hooldusõpet tulenevalt raskest või sügavast intellektipuudest.

o   Individuaalne õpe valikutega: 1-20% kohustuslike õppeainete mahust; 21-80% kohustuslike õppeainete mahust, 81 – 100% kohustuslike õppeainete mahust.

Märgitakse tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste puhul, kui neile rakendatakse väljaspool klassiga läbiviidavat tööd individuaalset õpet kohustuslikes õppeainetes. Mahu arvestamisel toimub ümardamine täiskümneni.

o   Kohustuslikust õppeainest vabastamine Märgitakse juhul, kui õpilane on saanud sellekohase soovituse kooliväliselt nõustamismeeskonnalt.

RÕK kohustuslike ainete loendist märgitakse, millistest ainetest.

o   Õpitulemuste vähendamine kohustuslikus õppeaines Märgitakse juhul, kui õpilane on saanud sellekohase soovituse kooliväliselt nõustamismeeskonnalt.

RÕK kohustuslike ainete loendist märgitakse, millistes ainetes. 

o   Õpe väikerühmas: 1-20% kohustuslike õppeainete mahust; 21-80% kohustuslike õppeainete mahust, 81 – 100% kohustuslike õppeainete mahust.

Märgitakse tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste puhul, kui neile rakendatakse väljaspool klassiga läbiviidavat tööd õpet väikerühmas kohustuslikes õppeainetes (va õpiabirühm). Mahu arvestamisel toimub ümardamine täiskümneni.

o   Käitumise tugikava Märgitakse juhul, kui käitumisprobleemidega õpilasele on tugispetsialist(id) koostanud käitumise tugikava, mida kool rakendab.

o   Koduõpe tervislikel põhjustel Märgitakse juhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilasele vastava soovituse.

o   Lapsevanema soovil koduõppel Märgitakse õpilase puhul, kes vanema taotluse alusel omandab põhiharidust koduõppel.

o   Muu Märgitakse, kui kool rakendab meetmeid, mida ei ole ette antud loetelus. Vabavälja on võimalik lisada selgitus.

o   E2 intensiivõpe (8-10 t) Märgitakse, kui kool rakendab intensiivset eesti keele õpet 8–10 tunni ulatuses õpilastele, kes on Eestisse saabunud Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest.

o   Täiendav eesti keel Märgitakse õpilaste puhul, kellele õpitulemuste saavutamiseks rakendatakse kohustuslikest tundide arvust enam eesti keele tunde.

õppekeelest erineva koduse keelegavälisriigist naasnud õpilane