Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Muutuvad õppija vajadused,
muutuvad ühiskonna vajadused
Kuidas õpetajaharidus saab õpetaja
toimetulekut toetada?
Kristi Vinter
TLÜ kasvatusteaduste instituut
Millised märksõnad
iseloomustavad tänast kooli?
“Kui sa oleksid kooli asemel supermarketi omanik ja
näeksid, et 30 klienti sajast lahkub iga päev poest oste
sooritamata, kaaluksid sa kahtlusteta kaubavaliku
muutmist.
Koolis ei juhtu asjad nii lihtsalt, sest uskumus, et
õppimine saab toimuda vaid teatud viisil on sügavalt
juurdunud, isegi juhul kui teadustulemused seda
uskumust ei toeta.”
Andreas Schleicher (OECD Education Directorate)
Muutunud õppija
Tänased lapsed ja noored Vanem põlvkond
Mutlitasking (mitu tegevust korraga)
Mitte-lineaarne lähenemine
Lõpetamata informatsioonitöötelmine
Ikoonilised (visuaalsed) oskused
Ühendatud
Koostöine
Aktiivne
Mänguline õppimine
Kohene kasu
Fantaasia
Tehnoloogia kui sõber
Monotasking (üks tegevus korraga)
Lineaarne lähenemine
Lõpetatud informatsioonitöötlemine
(Traditsiooniline) lugemisoskus
Üksi
Võistlev
Passiivne
Mängu ja õppimise eristamine
Kannatlikkus
Reaalsus
Tehnoloogia kui vastane
Prensky, 2001
Trendid
Informaalne õppimine formaalharidusest olulisem
Tehnoloogia kasutamine kujundab mõtlemist ja aju
Kirjaoskus enamat kui kirjutatud tekstid
Digiajastul on õppijate heterogeensus suurem
Vastuolud koolis Hüperlingitud tekstid vs lineaarsed tekstid
Visuaalsus ja tegutsemine vs abstraktsed kirjeldused ja passiivsus
Enamikes koolides õpivad kõik õpilased samal ajal, samu asju ja samamoodi vs
tänane õppija on heterogeensem kui kunagi
varem
Internet ja arvuti võimaldavad osalemist vs õpetaja tegevusele ja oskustele orienteeritud
kool
ÕPETAMIST MUUTMA
Muutunud õppija sunnib
ÜHISKOND MUUTUB
Mõned aastakümned tagasi: tööle siirduti teadmisega, et karjäär kestab kogu elu
informatsiooniloome aeglane
teadmiste eluiga mõõdeti aastakümnetes
eeldused, et õpetatu püsib õpilase eluaja
Täna: teadusharud, kus teadmised muutuvad kuudega
ettevalmistus tööks, mida ei eksisteeri
tehnoloogiate kasutamiseks, mida ei ole leiutatud
probleemide lahendamiseks mille esilekerkimist ei oska täna prognoosida
Kuidas sobitub tänasesse taustsüsteemi
faktiteadmiste õpetamine?
Teadmiste hulk on viimase 10 aasta jooksul kahekordistunud
… ja jätkab kasvamist
Faktivaramu on igal õpilasel taskus!
Oluline:
Efektiivsed infootsingu strateegid
Informatsiooni kriitilise hindamise oskus
Digitaaltehnoloogia ja internet
on muutnud
ruumi ja aja tähendust – suurem sõltumatus!
õppija iseseisvuse määra
oskusi, meetodeid ja vajadusi
Füüsiline keskkond vs virtuaalruum
Õppimine selleks ettenähtud kohas vs ekraan kui
õpikeskkond, mis on kättesaadav kus iganes ja millal
iganes
Kasutades tehnoloogiaid, mida lapsed
tunnevad, on võimas viis toetada sõltumatut,
uurimispõhist õpetaja ja eakaaslaste koostööd.
Aitab lõimida kooli õpilaste igapäevaellu
4c P21
creativity
critical thinking
communication
collaboration
Kriitiline mõtlemine
Probleemide lahendamine
Suhtlemine
Koostööoskused
Tänane kool …
ei toeta piisavalt uue aja oskuste kujunemist.
Faktiteadmiste õpetamisel on mitu mõjukat
põhjust:
- Lihtne õpetada
- Lihtne hinnata
Faktid on mugavad, kuid …
Faktide tähtsus on digiajastul vähenenud
Olulisemad on informatsiooni otsimine, analüüsimine ja sünteesimine, samuti
initsiatiivikus, probleemide lahendamise
oskus ja loovus.
Tegelik tarkus …
… mitte faktide taasprodutseerimine
VAID
seoste nägemine ja loomine
uues kontekstis või igapäevaeluga seostatuna
Kus on Eesti?
Riiklikud õppekavad ja strateegiadokumendid suunavad õppijat ja tema individuaalsust
arvestama
Õpilasest lähtuv mõtteviis on siiski praktikas võõras nii üldharidus- kui kõrgkoolis
Õpetamistegevuse dikteerivad õpetaja kogemused, oskused ja olemasolev õpisisu
Õpetama …
kipume me nii nagu meid on õpetatud.
Alati on nii olnud …
Millal saab traditsioonist takistus?
Millal muutub traditsioon õigustuseks
paigalseisule, ehkki ümbritsev muutub kiirelt?
Muutused
Nõuavad pingutust, enesemobiliseerimist, kannatlikkust
Võtavad aega
Tekitavad pahameelt …
KUID
peavad algama õpetajast/õppejõust endast
ning koolijuhi toetusest!
Uus kool?
Õpetajakesksest ja loengupidamisele toetuvast koolist tuleb välja kasvada
Lapsed õpetavad end õpetaja juhendamisel ja suunamisel ise
Haridusuuenduslikud võrgustikud ja visionäärid nimetavad 21. sajandi õppimise
võtmeks projekt- ja probleemõpet
Meetodite muutumine!
Loov, kriitiline mõtlemine
Probleemide lahendamine, otsustamine
Suhtlemis- ja koostööoskused
Et neid osata, tuleb neid harjutada!
Õppekorralduse muutumine?
Traditsiooniline kool Tulevikukool
Lühikesed tunnid
Ainekesksus
30 õpilasega klass
Ühevanuseliste laste klassid
4 tunnised õppesessioonid
Interdistsiplinaarsed teemad
Avatud ruum paljudele lastele
Jätkuv ja individuaalne õppimise
“rada”
Veen, 2005
Klassiruum?
“Classrooms are out! No more classrooms!
Don’t build them”
Roger Schank (Northwestern University haridusteaduste instituudi rajaja
Tänase õpilase 3 töörežiimi
Arvutiga töötamine
Teistega rääkimine
Millegi tegemine
TÖÖREŽIIMID nõuavad:
Keskendumist võimaldavat töökeskkonda
Koostöiseid töökeskkondi
“käed küljes” projektitöö keskkondi
Roger Shank
ENNE ja NÜÜD
ENNE
Klass, raamatukogu ja laboratoorium, kui
õppimise kohad koolis!
NÜÜD
Traadita internet, sülearvuti, nutiseadmise ja
projektipõhine õpe on seda muutnud!
ÕPETAJAHARIDUS
http://deconstructingyourself.com/mindful-teachers.html
Õpetajaharidus …
PEAB pakkuma eeskuju
PEAB arenema ja kujunema koos tegevõpetajate ja koolijuhtidega
PEAB muutma aja ja vajadustekohaseks meetodeid ja õpetamispraktikaid neid
piloteerides ja parendades
PEAKS uuenema kiiremini kui kool ise või …
vähemasti samas tempos
TÄNAN! [email protected]