Pärnu linn kui õpikeskkond · 1. Erinevate selgrootute rühmade (käsnad, okasnahksed, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed) näidised on paigutatud eraldi kuuele lauale

Uus põlvkond - teadlik tulevik 1

Pernova Hariduskeskus

Praktilised õppeprogrammid

Pärnu linn kui õpikeskkond

III kooliaste

Pärnu


SISUKORD

BIOLOOGIA 1. Mikroskoopia ..................................................................................................... 4

2. Kuidas paistavad laudteelt Pärnu minevik ja tulevik…………………………….5

3. Orienteerumine kaardi, kompassi ja GPSi abil ...................................................... 6

4. Kivimiringe ........................................................................................................ 7

5. Bioindikatsioon (tiigipüük) .................................................................................. 8

6. Suurliblikate mitmekesisus ja bioloogia ................................................................ 9

7. Selgrootute rühmade võrdlus välistunnuste järgi................................................. 10

8. Taimerakk........................................................................................................ 11

9. Seente mikroskoopia ......................................................................................... 12

10. Kala välis- ja siseehitus (kala lahkamine) ............................................................ 13

11. GPS matk Pärnu rannas .................................................................................... 14

12. Eesti kivimid ..................................................................................................... 15

13. Eesti imetajad: koljude määramine .................................................................... 16

14. Limused ........................................................................................................... 17

15. Eesti putukafauna ……………………………………………………………………... 18

16. Lülijalgsete rühmade võrdlemine ……………………………………………………. 19

KEEMIA

17. Veeanalüüs ....................................................................................................... 20

18. Tuntumad metallid 8. klass ................................................................................ 21

19. Looduslike objektide analüüs ............................................................................. 22

20. Anorgaaniliste ainete keemilised omadused ........................................................ 23

21. Orgaaniliste ainete lahustuvus ........................................................................... 24

22. Tuntumad metallid 9.klass ................................................................................. 25

FÜÜSIKA/ ASTRONOOMIA

23. Tähistaeva objektide asukoht ja liikumine .......................................................... 26

24. Astronoomia internetis, nutiseadmetes ............................................................... 27


25. Kosmosetehnoloogiad ...................................................................................... 28

26. Ohmi seadus praktikas .................................................................................... 30


BIOLOOGIA Mikroskoopia

Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask

Sihtgrupp: 7.-9. kl (soovituslik 7. kl)

Rühma suurus: 24 õpilast

Toimumiseaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel)

Kestus: 2x45 min

Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu

Eesmärk: Õpilane: 1. teab ja tunneb mikroskoobi ehitust; 2. oskab mikroskoopi käsitseda; 3. oskab valmistada ja vaadelda preparaati.

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös.

Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus.

Programmi käik: Sissejuhatus: arutelu ja vestlus - mikroskoobi osad ja töövõtted.

Teema arendus: preparaadi valmistamine, vaatlemine ja joonistamine: 1. Sibulasoomuse epidermis. 2. Mikroorganismid akvaariumitaimede vahel.

Kokkuvõte: viiruse, eeltuumse raku ja päristuumse raku võrdlus suuruse järgi.

Vahendid: mikroskoobid, prepareerimisvahendid, näidiskogu.

Maksumus: Pernova Hariduskeskuse hinnakirja alusel

Registreerimine: [email protected] või tel 4401055

Lisainfo: kaasasoleva õpetaja/ saatja roll: innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, näidata üles positiivset huvi läbiviidava suhtes; jälgida, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt ja vajadusel täita muid kokkulepitud ülesandeid.

Otsingusõnad: taimerakk, mikroorganism, mikroskoop, preparaat, eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus.


Kuidas paistavad laudteelt Pärnu ranna minevik ja tänapäev


Sihtgrupp: 7.-9. kl


Toimumisaeg: aprill-mai, september-oktoober;

Kestus: 2x45 min

Asukoht: Pärnu rand, Tervise Paradiisi tagune laudtee

Eesmärk: Õpilane: 1. saab ülevaate kaitsealade vajalikkusest ning kohalikust liigirikkusest ning võõrliikidest

kes seda ohustavad; 2. saab aru, kuidas inimtegevus mõjutab maastike kujunemist; 3. mõistab Läänemere madala soolsuse põhjuseid.

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad rühmatöös suhtluspädevust, oskavad väärtustada loodust ning käituda vastavas keskkonnas.

Seos ainekavaga: Geograafia ainekava: Läänemeri ja seal elutsevad organismid, maastike muutused; Bioloogia ainekava: kohalik liigirikkus, võõrliigid, rannaniitude kujunemine ja hooldus.

Programmi käik: Sissejuhatus: Mis on kaitsealad? Pärnu Rannaniidu Looduskaitseala kujunemine ja vajalikkus.

Teema arendus: I osa: Ülevaade Pärnu kuurordi ajaloost; ranniku pilliroostumise põhjustest ja tagajärgedest; mägiveiste vajalikkus rannaniitude- ja roostiku hooldamisel; kohalik liigirikkus ja kaitset vajavad organismid; võõrliikide kohanemine meie vetes; liikuvad liivad ja ranniku muutused; II osa: praktiline töö: Rannast karpide korjamine; kohalike võõrliikide määramine näidiste ja teabeallikate põhjal; töölehe täitmine: karpide suuruse alusel Pärnu lahe vee soolsuse määramine; ülevaade Läänemere soolsusest (töögrupp koosneb 3-4 õpilasest).

Kokkuvõte: aruteluvormis - tuletada meelde, miks on Läänemere soolsus madal. Tuua välja Pärnu lahe soolsus ning seda mõjutavad tegurid. Saada teada, milliseid kohalikke võõrliike esineb meie vetes ning milles seisneb nende ohtlikkus.

Vahendid: vaatlustoru, binoklid, luubid, võõrliikide näidised, tühjade tigude ja karpide kojad.

Maksumus: vastavalt Pernova Hariduskeskuse hinnakirjale

Registreerimine: [email protected] või telefonil 4401055


Muu oluline teave: jalga veekindlad jalanõud, selga ilmastikule vastav riietus.

Otsingusõnad: Läänemeri, rannaniit, rannaniidu looduskaitseala, matkarada, teod, karbi, soolsus.


Orienteerumine kaardi, kompassi ja GPSi abil


Sihtgrupp: 7.-9. kl


Toimumiseaeg: september- mai (juuni-august kokkuleppel)

Kestus: 2x45 min

Asukoht: Koidula park, Rannapark, Vallikäär, Munamäe park

Eesmärk: Õpilane: 1. kordab ja oskab kasutada kaardi, kompassi ja GPS aparaadiga seotud mõisteid

(mõõtkava, tingmärgid, samakõrgusjooned, ilmakaared, asimuut, suhteline ja absoluutne kõrgus, geograafilised koordinaadid);

2. saab kogemuse, kuidas kasutada välitingimustes kaarti, kompassi ja GPS aparaati.


Seos ainekavaga: geograafia ainekava: kaardiõpetus - kaartide mitmekesisus ja otstarve; suundade määramine looduses ja kaardil; asukoht ja selle määramine, geograafilised koordinaadid.

Programmi käik: Sissejuhatus: asimuudi määramine, marsruudi väljaselgitamine kompassi, kaardi ja töölehe abil.

Teema arendus: 1. Marsruudi läbimine kompassi ja kaardi abil ning GPS aparaati kasutades. 2. Topograafilise kaardi abil järelduste tegemine koha kõrguse kohta.

Kokkuvõte: arutelu ja mõistete kordamine.

Vahendid: kompassid, kaardid, GPS aparaadid, tööleht.





Otsingusõnad: asimuut, kompass, kaart, topograafiline kaart, tingmärgid, ilmakaared, GPS aparaat, orienteerumine.


Kivimiringe





Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. teab peamisi kivimirühmi ja nende tekketingimusi; 2. mõistab kivimiringet, kui kivimite pidevalt toimuvat muundumisprotsessi;


Seos ainekavaga: geograafia ainekava – geoloogia - kivimid ja nende teke, Maa siseehitus.

Programmi käik: Sissejuhatus: Õpilased valivad kiviminäidise ja jagunevad gruppidesse näidiste sarnasuste alusel (tard-, moonde- ja settekivimid, magma, setted). Teema arendus:

1. Etteantud infomaterjali põhjal tutvustavad grupid oma kivimirühma teistele. 2. Grupid koostavad nooltekomplekti abil kivimiringe skeemi.

Kokkuvõte: kivimiringe seostamine Maa siseehituse ja kivimeid muutvate teguritega (sise- ja välistegurid).

Vahendid: näidised Pernova Loodusmaja kivimikogust, tööleht.




Otsingusõnad: Maa, kivimid, tardkivim, moondekivim, settekivim, setted, magma kivimiringe.


Bioindikatsioon (tiigipüük)




Toimumiseaeg: aprill ja/ või mai

Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. teab tiigile kui ökosüsteemile olulisi parameetreid; 2. on tutvunud tiigifauna püüki jäänud esindajatega ja nende kohastumustega eluks tiigis.


Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - ökoloogia ja keskkonnakaitse - organismide jaotamine liikidesse; populatsioonide, ökosüsteemi struktuur; looduslik tasakaal; eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid) ning nende mõju.

Programmi käik: Sissejuhatus:

1. Ohutute püügivõtete selgitamine ja kirjeldamine, õpilaste jagamine gruppidesse (4 õpilast grupis).

2. Varustuse komplekteerimine.

Teema arendus: 1. Püük tiigi ääres, vee temperatuuri, hapnikusisalduse, läbipaistvuse määramine. 2. Püütud elustiku määramine klassis. 3. Töölehe täitmine.

Kokkuvõte: püütud elustiku ja mõõdetud näitude põhjal tiigi seisundi kohta järelduste tegemine.

Vahendid: kahvad, luubid, püügikarbid, tööleht.





Otsingusõnad: bioindikatsioon, tiik, fauna, vee-elustik, hapnikusisaldus, määramine.


Suurliblikate mitmekesisus ja bioloogia

Läbiviijad: Kadri Kilusk ja Milvi Talts

Sihtgrupp: 7.-9. klass (soovituslik 8. klass), gümnaasium

Toimumisaeg: september- mai (juuni-august kokkuleppel)


Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. omab ülevaadet Eestis enamlevinud päeva- ja ööliblikatest; 2. tunneb liblikate välis- ja siseehitust; 3. oskab liblikaid sirutada; 4. teab kuidas koostada ja vormistada kollektsiooni; 5. oskab kasutada prepareerimisvahendeid.

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust ja väärtuspädevust - arendab huvi loodusteaduste vastu.

Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid; bioloogia uurimisvaldkond - bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. Programmi käik: programm koosneb kahest osast: loeng (õppekollektsioonide jm visuaalse materjali näitel) ja praktikum.

Teoreetiline osa (45 min): 1. Ülevaade suurliblikate mitmekesisusest Eestis. 2. Suurliblikate anatoomia ja bioloogia.

Praktikum (45 min): 1. Selgitused praktikumi käigu kohta, töövõtete ja -vahendite tutvustamine, juhendamine

ja abistamine kogu praktikumi vältel. 2. Liblikate määramine, nõuandeid kogu vormistamiseks. Õpilased töötavad

individuaalselt.

Vahendid: entomoloogilised õppekollektsioonid, prepareerimisvahendid, määrajad: (Euroopa putukad (määraja) M. Chineriy, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005; Liblikate määraja, J. Viidalepp, Valgus 1971; Eesti päevaliblikad, E.Õunap ja U.Tartes, Roheline Eesti 2014).


Registreerimine: [email protected] või tel 44 01055


Otsingusõnad: selgrootud loomad, Eesti suurliblikad, prepareerimine, suurliblikate anatoomia, liblikate sise- ja välisehitus.


Selgrootute rühmade võrdlus välistunnuste järgi





Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. teab ja on võrrelnud tähtsamaid selgrootute rühmi; 2. teab tähtsamate selgrootute rühmade peamisi tunnuseid;


Seos ainekavaga: bioloogia ainekava – selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid - loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks; selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga; selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas.

Programmi käik: Sissejuhatus: selgrootute ja selgroogsete arvukuse võrdlus.

Teema arendus: 1. Erinevate selgrootute rühmade (käsnad, okasnahksed, ainuõõssed, ussid, limused,

lülijalgsed) näidised on paigutatud eraldi kuuele lauale. Igal laual sildikomplekt suuremate rühmade nimetustega ja sildikomplekt väiksemate taksonite nimetustega.

2. Õpilased jagunevad 4-liikmelistesse gruppidesse, täidavad etteantud ülesanded, õpperühmad läbivad kõik 6 lauda.

Kokkuvõte: arutelu ja ülevaade selgrootute tähtsusest.

Vahendid: näidiskogud Pernova Loodusmaja kogudest ja elavnurgast.




Otsingusõnad: selgrootud, selgroogsed, organismirühmad, loomad, välistunnused.


Taimerakk





Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. teab taimeraku eripära võrreldes loomarakuga, tähtsamaid organelle ja nende

ülesandeid; 2. on harjutanud mikroskoobi käsitsemist ja preparaadi valmistamist.


Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - taimede tunnused ja eluprotsessid - taimede peamised ehituse ja talitluse erinevused võrreldes selgroogsete loomadega; õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned.

Programmi käik: Sissejuhatus: taimeraku organellid ja nende ülesanded.

Teema arendus: preparaadi valmistamine, vaatlemine mikroskoobiga ja joonistamine: 1. sibulasoomuse epidermis; 2. tähtsambla leht; 3. vesikatku leht; 4. maikellukese viljaliha; 5. apelsini viljaliha.

Kokkuvõte: arutelu – taime- ja loomaraku erinevused.

Vahendid: mikroskoobid, prepareerimisvahendid.




Otsingusõnad: taimerakk, loomne rakk, preparaat, mikroskoop, organell.


Seente mikroskoopia





Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane. 1. teab tähtsamaid seenerühmi ja nende tähtsust inimesele; 2. mõistab seente eripära ja tähtsust looduses; 3. on harjutanud mikroskoobi käsitsemist ja preparaadi valmistamist.


Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - seente tunnused ja eluprotsessid - seente ehituse ja talitluse mitmekesisus.

Programmi käik:

Sissejuhatus: vestlus teemal seened kui heterotroofid.

Teema arendus: preparaadi valmistamine, vaatlemine ja joonistamine: 1. pärmseened; 2. erinevad hallitusseened; 3. seeneeosed; 4. jahukaste või pigilaiksus; 5. seeneniidistik.

Kokkuvõte: vestlus ja arutelu seente mitmekesisusest ja kasutamisvõimalustest.

Vahendid: mikroskoobid, prepareerimisvahendid.




Otsingusõnad: seen, heterotroof, preparaat, hallitus, pärmseen, seeneniidistik, mikroskoop.


Kala välis- ja siseehitus (kala lahkamine)





Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. tunneb antud kalaliigi välistunnuseid; 2. teab kala kohastumusi eluks vees; 3. mõistab kala välis- ja siseehituse seoseid veekeskkonnaga;


Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - selgroogsete loomade tunnused - selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus.

Programmi käik: Sissejuhatus: vestlus teemal kala välised kohastumused vee-eluks.

Teema arendus: 1. Õpilaste jagunemine gruppidesse (4 õpilast), igal grupil kala (ahven),

prepareerimisvahendid (prepareerimisvannid, käärid, skalpellid, pintsetid, kilekindad), ja infoleht.

2. Kala lahkamine, siseorganite vaatlemine ja nende ülesanded.

Kokkuvõte: Vestlus ja arutelu teemal kala siseehituse seosed veekeskkonnaga. Vahendid: kalad, prepareerimisvahendid, tööleht.




Otsingusõnad: kalaliik, kala siseorganid, veekeskkond, prepareerimine, kala siseehitus, kala välistunnused.


GPS matk Pärnu rannas


Sihtgrupp: 7.-9. kl


Toimumiseaeg: september ja/või oktoober, aprill ja/või mai

Kestus: 3x45 min

Asukoht: Pärnu rannaala

Eesmärk: Õpilane: 1. oskab välitingimustes kasutada GPS aparaati; 2. on tutvunud Pärnu ranna eripäradega (liivade liikumine, muulid, sonnid, rannaniit ja

selle säilitamine, linnustik).

Seos õppekava üldosaga: arendab õpipädevust, matemaatika- ja loodusteaduste- ning tehnoloogiaalast pädevust. Õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös.

Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: bioloogia uurimisvaldkond - bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid; geograafia ainekava: kaardiõpetus - mõõtkava, vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil, suundade määramine looduses ja kaardil; asukoht ja selle määramine; geograafilised koordinaadid; Euroopa ja Eesti veestik - Läänemeri elukeskkonnana; Läänemere eripära ja selle põhjused.

Programmi käik: Sissejuhatus: GPS aparaadi kasutamise selgitamine ja harjutamine.

Teema arendus: 1. Erinevatele Pärnu rannaga seotud küsimustele vastates (infomaterjalide abil) leitakse

GPSis punkti koordinaadid. 2. Punktist punkti liikudes läbitakse Pärnu rannaala.

Kokkuvõte: teekonna kirjeldamine GPSi abil.

Vahendid: GPS aparaadid





Otsingusõnad: GPS, rand, matk, orienteerumine, Pärnu ranna eripära, sond, rannaniit.


Eesti kivimid


Sihtgrupp: 7.-9. kl



Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. teab Eesti olulisemaid kivimeid, nende omadusi ja kasutusalasid; 2. tunneb ära 4 - 5 looduses enamlevinud kivimit; 3. oskab rühmitada kivimeid tekke järgi; 4. teab Eesti aluspõhja ehituse eripärasid.


Seos ainekavaga: geograafia ainekava: geoloogia - Euroopa ja Eesti loodusgeograafia; kivimite murenemine, murendmaterjali ärakanne ja settimine ning sette- ja tardkivimite teke.

Programmi käik: Sissejuhatus:

1. Ettevalmistus rühmatööks. 2. Mõisteid sete ja kivim meeldetuletus töölehe abil.

Teema arendus: 1. Kivimite näidiste võrdlemine, tundmaõppimine vaatluse teel, kivimite rühmitamine

tekke järgi. 2. Ülevaade kivimite kasutusaladest. 3. Geoloogilise läbilõike koostamine ja nende omavaheline võrdlemine.

Kokkuvõte: järelduste tegemine geoloogiliste läbilõigete erinevuste põhjal Eesti aluspõhja ehituse kohta.

Vahendid: Eesti kivimite komplektid (Geoloogia Instituut).



Lisainfo kaasasoleva õpetaja/ saatja roll: innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, näidata üles positiivset huvi läbiviidava suhtes; jälgida, et õpilased käituvad headele tavadele vastavalt ja vajadusel täita muid kokkulepitud ülesandeid.

Otsingusõnad: kivimid, geoloogia, loodusgeograafia, geoloogiline protsess.


Eesti imetajad: koljude määramine


Sihtgrupp: 7.-9. kl (soovituslik 7. kl), gümnaasium

Toimumisaeg: september- mai (juuni-august kokkuleppel)

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. omab ülevaadet loomariigi süsteemist ja Eestis elavatest suurimetajatest; 2. tunneb hambavalemit, hambatüüpe ning hammastiku eripära; 3. tunneb Eesti imetajate koljusid ja oskab neid määrata välistunnuste põhjal; 4. omandab vajalikud teemaga seonduvad mõisted ja terminid.

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust ja arendab huvi loodusteaduste vastu.

Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: inimene uurib loodust - bioloogiliste, geograafiliste või kodulooliste objektide vaatlemine, kirjeldamine ja mõõtmine; bioloogia uurimisvaldkond; selgroogsete loomade tunnused.

Programmi käik: programm koosneb kahest põhiosast: sissejuhatus teemasse õppekollektsioonide jm visuaalse materjali näitel ja praktikum.

1. ülevaade Eesti imetajatest, süstemaatika ja bioloogiline mitmekesisus. 2. hammaste tüübid, hambavalem. 3. toitumise eripära koljude ning toitumisjälgede näitel. 4. selgitused praktikumi käigu kohta, töövõtete ja -vahendite tutvustamine/ juhendamine. 5. koljude määramine välistunnuste järgi ning töölehtede täitmine paaris- või rühmatööna

(2-4 õpilast).

Vahendid: õppekollektsioon, I-Pad, töölehed, joonlauad, näitlik õppematerjal, määrajad.




Otsingusõnad: süstemaatika, morfoloogia, bioloogiline mitmekesisus, määramine, Eesti imetajad, koljud, vaatlus.


Limused



Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel)

Rühma suurus: kuni 24 õpilast

Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. omab ülevaadet Eestis enamlevinud limuserühmadest (teod ja karbid); 2. tunneb limuste süstemaatikat, välis- ja siseehitust ning bioloogilisi iseärasusi; 3. tunneb Eesti levinumaid limuseid ja oskab neid määrata; 4. omab ülevaadet kaitsealustest liikidest Eestis; 5. omandab vajalikud teemaga seonduvad mõisted ja terminid.


Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid - selgrootute loomade üldiseloomustus, limuste välistunnuste erinevused, limuste välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte; bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid.

Programmi käik: programm koosneb kahest põhiosast - sissejuhatus teemasse (õppekollektsioonide jm visuaalse materjali näitel), praktikum ja teema arendus: praktikumi käigus õpitakse tundma ning määrama Eesti tavalisemaid limuseliike.

Teoreetiline osa: (45 min) 1. Limuste klassifikatsioon ja mitmekesisus. 2. Limusekodade välis- ja siseehitus. 3. kaitsealused liigid ja invasiivsed võõrliigid. 4. Tähtsus inimese elus, limuste kasutamine, tooted, CITES-i liigid.

Praktikum: (45 min)

1. Selgitused praktikumi käigu kohta, töövõtete ja -vahendite tutvustamine, juhendamine. 2. Praktilised vaatlused, limuste määramine välistunnuste järgi ning töölehtede täitmine.

(õpilased töötavad paaris või individuaalselt).

Vahendid: malakoloogilised õppekollektsioonid, töölehed, määrajad, binokulaarid; „Eesti kojaga maismaatigude määraja“ 2014; „Euroopa magevee-elustik“ 2007.




Otsingusõnad: süstemaatika, morfoloogia, bioloogiline mitmekesisus, invasiivsed võõrliigid, indikaatorliigid.


Eesti putukafauna





Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. omab ülevaadet Eestis enamlevinud putukarühmadest; 2. tunneb putukate süstemaatikat, arengut, eluviisi, levikut, bioloogilisi iseärasusi; 3. tunneb Eesti levinumaid putukaid ja nende bioloogiat; 4. tunneb putukaid mõjutavaid globaalseid keskkonnategureid ning omab ülevaadet

kaitsealustest liikidest Eestis; 5. oskab kasutada mikroskoopi;


Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid; bioloogia peamised uurimismeetodid.

Programmi käik: programm koosneb kahest põhiosast: loeng ja praktikum.

Teoreetiline osa: (45 min) 1. Entomoloogia üldosa (putukate areng, süstemaatika, morfoloogia, bioloogia). 2. Selgitatakse entomoloogilisi põhimõisteid.

Praktikum: (45 min) 1. Selgitused praktikumi käigu kohta, töövõtete ja -vahendite tutvustamine, juhendamine. 2. Praktilised vaatlused, liikide tundma õppimine, putukate määramine ja

süstematiseerimine. 3. Töö binokulaariga, töölehtede täitmine.

(õpilased töötavad paaris või individuaalselt).

Vahendid: entomoloogilised õppekollektsioonid, töölehed, määrajad, binokulaarid. „Euroopa putukad“, M.Chineriy, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005; „Liblikate määraja“, J.Viidalepp, Valgus 1971; „Eesti päevaliblikad“, E.Õunap ja U.Tartes, Roheline Eesti 2014; „Mardikate määraja“, E.Merivee ja H.Remm, Valgus 1973; „Eesti kiilide määraja“, M.Martin, Tallinn 2013;




Otsingusõnad: süstemaatika, morfoloogia, bioloogiline mitmekesisus.


Lülijalgsete rühmade võrdlemine





Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. teab lülijalgsete tähtsamaid rühmi ja nende eristamistunnuseid; 2. teab olulisemaid lülijalgsete bioloogiaga seotud mõisteid;


Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid; bioloogia peamised uurimismeetodid.

Programmi käik:

Sissejuhatus: tähtsamad lülijalgsete klassid (tegelik arv ja olulisemad näited).

Teema arendus: erinevatel laudadel näidised erinevate lülijalgsete rühmade esindajate ja infolehtedega (3-6 lauda, vastavalt õpilaste arvule), lisaks laud moonete näidistega. Õpilased liiguvad rühmana laudade vahel ja täidavad töölehte. Kokkuvõte: Vähilaadsete, ämblikulaadsete ja putukate välisehituse võrdlus. Vahendid: lülijalgsete loomade (vähilaadsed, ämblikulaadsed, putukad) näidised, moonete näidised, töölehed.;




Otsingusõnad: süstemaatika, morfoloogia, bioloogiline mitmekesisus.


KEEMIA Veeanalüüs

Läbiviija: Ly Suursild


Rühma suurus: 12-16 õpilast


Kestus: 2x45 min

Asukoht: keemialabor, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu

Eesmärk: Õpilane: 1. oskab kasutada erinevaid labori vahendeid keemiliseks analüüsiks ja järgib labori

ohutusnõudeid; 2. oskab erinevaid analüüsi meetodeid; 3. saab teadlikumaks keemilise analüüsi võtete kohta ja erinevates veeproovides

sisalduvate komponentide kohta.

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust.

Seos ainekavaga: vastab põhikooli õppekava teemadele „Millega tegeleb keemia“; „Molekulid ja ioonid“, loodusõpetuse ainekava: puhas aine, ainete segu, lahus; positiivne ja negatiivne elektrilaeng, füüsika õppesisuga: vastasmärgiliste laengute tõmbumine, loodusõpetuse õppesisuga: ainete olekud ja füüsikalised omadused; puhas aine, ainete segu, lahus; erineva soolsusega veekogud, geograafia õppesisuga: vesi Maa kliima kujundajana.

Programmi käik: programm koosneb kahest osast: selgitused praktikumi sisu kohta ja praktikum.

Praktikumi osad: 1. Laborivahendite tutvustamine. 2. Keemilise reaktsiooni tunnuste õppimine. 3. Veeproovide füüsikaliste omaduste vaatlemine. 4. Katioonide ja anioonide sisalduse uurimine veeproovides

Töö põhietapid: õpetaja viib läbi kvalitatiivsed reaktsioonid sooladega, mis sisaldavad antud katiooni või aniooni alltoodud metoodikate järgi. Õpilane viib läbi etteantud proovi analüüsi, vormistab analüüsi tulemused tabelina ja teeb järeldused.

Vahendid: piirituslamp; keeduklaasid; pipett; katseklaasid; klaaspulgad; katseklaasi korgid; äädikhape; soolhape; KSCN lahus; oblikhape; katseklaasi statiiv; lämmastikhape; baariumkloriid; hõbenitraadi lahus; naatriumhüdroksiidi lahus; kraanivesi; erinevate looduslike veekogude veeproovid; erinevad mineraalveeproovid; indikaatorpaber.



Lisainfo: kaasasoleva õpetaja/ saatja roll on innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, näidata üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ja vajadusel täita muid kokkulepitud ülesandeid.

Otsingusõnad: vesi, vee analüüs, keemiline reaktsioon, veeproov, kationid, anioonid, keemiline analüüs, laboratoornetöö.


Tuntumad metallid 8. klass





Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi metallilise sideme iseärasustega; 2. eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli

aktiivsust; 3. hindab tuntumate metallide ja nende sulamite rakendamise võimalusi igapäevaelus,

seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega; 4. järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid.


Seos ainekavaga: vastab põhikooli õppekava teemadele „Tuntumaid metalle“ ja „Anorgaaniliste ainete põhiklassid.“


Praktikumi osad: 1. Tuntumate metallide näidiste vaatlemine ja füüsikaliste omaduste kirjeldamine. 2. Metallide tiheduse määramine. 3. Metalliioonide ühe analüüsimeetodi- leekreaktsiooni- õppimine ja kasutamine. 4. Erineva aktiivsusega metallide reageerimise veega võrdlemine.

Töö põhietapid: õpilane viib läbi erinevate metallide füüsikaliste omaduste uurimuse ja vormistab analüüsi tulemused tabelina ja teeb järeldused. Õpilane viib läbi metallide tiheduse leidmise mõõtmised; etteantud metallilahuste leekreaktsioonid, metallide reaktsioonid veega ja vastab küsimustele.

Vahendid: metalli näidiste kast; leeknõelad; CuCl2 lahus; LiCl lahus; NaCl lahus; BaCl2 lahus; Na; Ca; Mg; Zn; Fe; Cu; Al; HCL lahus; katseklaasid; statiiv; katseklaasi statiiv; kaitseprillid; bensiin; fenoolftaleiin.


Registreerumine: [email protected] või tel 44 01055

Lisainfo: kaasasoleva õpetaja/ saatja roll on innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, näidata üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ja vajadusel täita muid kokkulepitud ülesandeid.

Otsingusõnad: metall, metallide tihedus, metallide füüsikalised omadused, leekreaktsioon, laboratoornetöö.


Looduslike objektide analüüs


Sihtgrupp: 8.- 9. kl



Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. oskab kasutada erinevaid labori vahendeid keemiliseks analüüsiks; 2. järgib labori ohutusnõudeid; 3. oskab erinevaid analüüsi meetodeid; 4. saab teadlikumaks keemilise analüüsi võtete kohta ja looduslikes objektides

sisalduvate komponentide kohta.


Seos ainekavaga: keemia ainekava: millega tegeleb keemia; molekulid ja ioonid.


Praktikumi osad: 1. Laborivahendite tutvustamine. 2. Keemilise reaktsiooni tunnuste ja tingimuste meenutamine. 3. Looduslike objektide keemilise koostise uurimine, sellega seoses lahuste teema

käsitlemine. 4. Taimede keemilise koostise uurimine.

Metoodika selgitus - erinevate katioonide ja anioonide olemasolu on võimalik tuvastada mitmeti. Kõige lihtsam on selle jaoks läbi viia keemilisi reaktsioone, mille tulemusena leiavad aset meelte abil hästi jälgitavad muutused: värvuse muutus, sademe teke, gaasi eraldumine, lõhna teke vm.

Töö põhietapid: õpetaja viib läbi kvalitatiivsed reaktsioonid sooladega. Õpilane viib läbi etteantud proovi analüüsi. Õpilane vormistab analüüsi tulemused tabelina ja teeb järeldused.

Vahendid: tiiglitangid; piirituslamp; statiiv; lehter; filterpaber; keeduklaasid; pipett; katseklaasid; karbonaate sisaldavad looduslikud objektid; puu-, maitsetaimede, lillede või salatilehed; okaspuu oksad; puu- ja juurviljad; toiduõli; kalamaksaõli; C-vitamiin; äädikhape; soolhape; KSCN lahus; oblikhape; ammooniumfosfaadi lahus; katseklaasi hoidja, katseklaasi statiiv.




Otsingusõnad: looduslike objektide analüüs, katioon, anioon, keemiline reaktsioon, ioon.


Anorgaaniliste ainete keemilised omadused


Sihtgrupp: 8.-9. kl



Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainete vahelisi reaktsioone põhjendades ja

vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades; korraldab neid reaktsioone praktiliselt; 2. kasutab vajaliku info saamiseks lahustuvustabelit; 3. oskab määrata erinevate vedelike tihedust, seostada seda lahuse protsendilise koostisega

ning tuvastada vedelikke nende tiheduse järgi; 4. järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid.


Seos ainekavaga: keemia ainekava: anorgaaniliste ainete põhiklassid ja nende vahelised seosed; lahused.


Praktikumi osad: 1. Aine protsendilise sisalduse määramine lahuse tiheduse järgi. 2. Kindla massiprotsendiga lahuste valmistamine ja selle õigsuse kontrollimine lahuse

tiheduse järgi. 3. Lahuse keskkonna määramine ja selle muutuse jälgimine happe lisamisel. 4. Sademe tekke ja lagunemise katsed. 5. Reaktsiooni toimumise määramine. 6. Soolade valmistamine.

Vahendid: kaalud; mõõtemensuurid; areomeetrid; keeduklaasid; klaaspulgad; petri tassid; spaatlid; katseklaasid; tilkanalüüsplaat; statiivid; piirituslambid; katseklaasistatiiv; pipetid; H2SO4 lahus; HCl lahus; NaOH lahus; NaCl lahus ; HNO3 lahus; NaCl; FeCl3 lahus; AgNO3 lahus; Pb(NO3)2 lahus; KJ lahus; BaCl2 lahus; KSCN lahus; CuSO4 lahus; Na2SO4 lahus: Na3PO4 lahus; metüüloranž; fenoolftaleiin; CuO.




Otsingusõnad: anorgaaniliste ainete põhiklassid, ainetevaheline reaktsioon, lahus, lahustuvustabel, laboratoornetöö.


Orgaaniliste ainete lahustuvus


Sihtgrupp: 9. kl



Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. oskab liigitada süsivesinikke aineklassidesse; 2. kasutab lahustuvuse seaduspärasuse reeglit eri ainete lahustuvuse selgitamisel; 3. teab lahustuvuse sõltuvust vesiniksidemete moodustamise võimalikkusest aineklasse

iseloomustavate funktsionaalrühmade vahel; 4. analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid

ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid); 5. oskab koostada süsivesinike molekulmudeleid plastmassmudelite kujul; 6. järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid.


Seos ainekavaga: keemia ainekava: süsinik ja süsinikuühendid.


Praktikumi osad: 1. Vajalike molekulmudelite koostamine plastmassist mudelitega. 2. Teoreetiliste ülesannete lahendamine vastavate ainete omavahelise lahustuvuse kohta. 3. Eelnevate teoreetiliste oletuste kontrollimine praktiliselt. 4. Lahustumatute ainete eraldamine jaotuslehtriga.

Vahendid: etanool; vesi; glütserool; bensiin; tärpentiin; etaanhape; triklorometaan (kloroform); 2-hüdroksü-1,2,3-heksaantrihape (sidrunhape); õli; plastmassist molekulmudelid; statiiv; jaotuslehter; Erlenmeyeri kolvid.




Otsingusõnad: süsinik, süsinikuühendid, lahustuvus, lahustuvuse seaduspärasus, laboratoornetöö.


Tuntumad metallid 9.klass


Sihtgrupp: 9. kl



Kestus: 2x45 min


Eesmärk: Õpilane: 1. seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi metallilise sideme iseärasustega; 2. eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli

aktiivsust; 3. oskab koostada reaktsioonivõrrandeid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide kohta; 4. järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid.


Seos ainekavaga: vastab põhikooli õppekava teemadele „Tuntumaid metalle“ ja „Anorgaaniliste ainete põhiklassid.“


Praktikumi osad: 1. Tuntumate metallide näidiste vaatlemine ja füüsikaliste omaduste kirjeldamine. 2. Metalliioonide ühe analüüsimeetodi- leekreaktsiooni- õppimine ja kasutamine. 3. Erineva aktiivsusega metallide reageerimise veega võrdlemine. 4. Metallide aktiivsuse võrdlemine reageerimisel happe lahusega.

Töö põhietapid: õpilane viib läbi erinevate metallide füüsikaliste omaduste uurimuse.; vormistab analüüsi tulemused tabelina ja teeb järeldused. Õpilane viib läbi etteantud metallilahuste leekreaktsioonid, metallide reaktsioonid veega ja vastab küsimustele. Õpilane viib läbi metallide reaktsioonid happe lahustega ning järjestab metallid aktiivsuse järgi.

Vahendid: metalli näidiste kast; leeknõelad; CuCl2 lahus; LiCl lahus; NaCl lahus; BaCl2 lahus; Na; Ca; Mg; Zn; Fe; Cu; Al; HCL lahus; katseklaasid; statiiv; katseklaasi statiiv; kaitseprillid; bensiin; fenoolftaleiin.




Otsingusõnad: metall, metallide füüsikalised omadused, metallide aktiivsus, reaktsioonivõrrand, laboratoornetöö, leekreaktsioonid.


FÜÜSIKA/ASTRONOOMIA Tähistaeva objektide asukoht ja liikumine

Läbiviija: Aarne Paul

Sihtgrupp: 7.-9. kl



Kestus: 2x45 min

Asukoht: planetaarium, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu

Eesmärk: Õpilane: 1. teab programmi lõpus põhilisi vaadeldavaid taevaobjekte; 2. teab ja oskab leida neid taevas ja kirjeldada nende liikumist; 3. oskab eristada planeete, tähti ja satelliite; 4. hindab vaatlustingimuste mõju vaadeldavatele nähtustele; 5. omab teadmisi erinevate tundmatute lendavate objektide (UFO-de) kohta.

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, väärtuspädevust ja arendab huvi loodusteaduste vastu, õpipädevuste arendamisel omandavad õpilased oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, planeerida ja teha katset või vaatlust ning teha kokkuvõtteid-järeldusi.

Seos ainekavaga: füüsika ainekava: valgusõpetus, mehaanika - seostab vastavaid loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi, tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi. Kinnistab teadmisi tähistaeva objektidest ja nähtustest: tähed, planeedid, satelliidid, UFO-d, virmalised, varjutused, helkivad ööpilved, atmosfäärinähtused.

Programmi käik: Sissejuhatus - vestlus ja arutelu

1. Põhilised vaadeldavad objektid taevas. 2. Senituntud ja tundmatud nähtused taevas. UFO-d.

Teema arendus: 1. Videoloeng - tähistaeva objektide liikumine. 2. Planetaariumiprogrammide kasutamine liikumiste kirjeldamisel.

Kokkuvõte: huvitavate objektide vaatlused õuealal või planetaariumi programmide vahendusel.

Vahendid: planetaariumi programm, planetaarium.



Lisainfo: kaasasolevad täiskasvanud innustavad lapsi õppest aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et lapsed käituvad headele tavadele vastavalt, näidates laste motiveerimiseks üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ning osaleda tegevustes; vajadusel täidavad muid kokkulepitud ülesandeid. Soodsate välivaatlustingimuste korral vajalik õpilastel soe riietus, planetaariumiprogrammide kasutamine ebasoodsate ilmastikuolude korral.

Otsingusõnad: täht, tähtkuju, planeet, satelliit, UFO, atmosfäärinähtused, virmalised, varjutused.


Astronoomia internetis, nutiseadmetes


Sihtgrupp: 7.-9. kl



Kestus: 2x45 min

Asukoht: planetaarium, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu

Eesmärk: Õpilane: 1. teab ja oskab kasutada virtuaalsete astronoomiliste vaatluste võimalusi üle interneti/

mobiiltelefoni/ nutiseadme. Kasutades IKT võimalusi, 2. lahendab praktilisi ülesandeid, kogub infot vaatlusobjektide asukoha ja omaduste kohta.

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, väärtuspädevust ja arendab huvi loodusteaduste vastu, õpipädevuste arendamisel omandavad õpilased oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, planeerida ja teha katset või vaatlust ning teha kokkuvõtteid-järeldusi.

Seos ainekavaga: füüsika ainekava: valgusõpetus, mehaanika - seostab vastavaid loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi, tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi. Kasutab IKT vahendeid astronoomia teadmiste kinnistamiseks ja ülesannete lahendamiseks.

Programmi käik: Sissejuhatus - planetaariumi programme ja nutirakendusi tutvustav loeng

Teema arendus: 1. Praktikum I-Pad tahvelarvutitega: IKT vahendite kasutamise õppimine, lihtsamate

tegevuste omandamine: 2. Tähistaeva vaatlus, seoste loomine IKT taevakaartide ja reaalse tähistaeva vahel,

ilmakaarte kindlakstegemine.

Kokkuvõte: arutelu ja tahvelarvutitega ülesannete lahendamine.

Vahendid: planetaariumi programmid, internet, IKT vahendid



Lisainfo: kaasasolevad täiskasvanud innustavad lapsi õppest aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et lapsed käituvad headele tavadele vastavalt, näidates laste motiveerimiseks üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ning osaledes tegevustes; vajadusel täidavad muid kokkulepitud ülesandeid. Soodsate välivaatlustingimuste korral vajalik õpilastel soe riietus, planetaariumiprogrammide kasutamine ebasoodsate olude korral.

Otsingusõnad: tähistaevas, taevakaart, ilmakaared, tähtkuju, Päikesesüsteem, planeet, internet, mobiiltelefon, nutiseade, teadusprojekt.


Kosmosetehnoloogiad


Sihtgrupp: 7.-9. kl



Kestus: 2x45 min

Asukoht: planetaarium, Pernova Loodusmaja, A.H. Tammsaare pst 57, Pärnu

Eesmärk: Õpilane: 1. teab põhilisi tehnilisi lahendusi rakettide saatmiseks ilmaruumi, tutvub kosmoselendude

ajalooga, mehitatud lendude eripäraga, tegutsemisega rahvusvahelises jaamas ISS kaaluta oleku tingimustes. teab kauglendude riske ja piiranguid;

2. on tutvunud erinevate teadusuuringute valdkondadega kosmoses; 3. oskab tuua näiteid kosmosetehnoloogia rakenduste kasulikkusest igapäevases elus; 4. saab ülevaate inimkonna uutest plaanidest kosmoses.

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, väärtuspädevust ja arendab huvi loodusteaduste vastu, õpipädevuste arendamisel omandavad õpilased oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi.

Seos õppekavaga: füüsika ainekava: mehaanika, kehade vastastikmõju - gravitatsioon; päikesesüsteem; raskusjõud. Seostab vastavaid loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi, tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi. Kinnistab seoseid kosmosetehnika arendamise ja tänapäeva tipptehnoloogia maapealsete rakenduste vahel.

Programmi käik: Sissejuhatus: loeng kosmosetehnika alused, raketifüüsika.

Teema arendus: 1. Vestlus - kosmoselendude ajalugu ja tänane päev. 2. Videoloeng, arutelu - elamine kosmoselaevas. 3. Planetaariumiprogrammide ja aplikatsioonide kasutamine satelliitide asukoha

määramiseks.

Kokkvõte: mõttevahetus - satelliitide kasutamine igapäevaelus ja inimkonna uued projektid tulevikus.

Vahendid: planetaariumiprogramm, planetaarium.



Lisainfo: kaasasolevad täiskasvanud innustavad lapsi õppest aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et lapsed käituvad headele tavadele vastavalt, näidates laste motiveerimiseks üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ning osaledes tegevustes; vajadusel täidavad muid kokkulepitud ülesandeid.

Otsingusõnad: avakosmos, kosmoselend, satelliit, gravitatsioon, päikesesüsteem, raskusjõud, energia.


Ohmi seadus praktikas

Läbiviijad: Kalmer Kivi ja/ või Ken Tilk

Sihtgrupp: 7.-9. kl (soovituslik 8.-9. klass)



Kestus: 2x45 min

Asukoht: elektroonika klass, Pernova Tehnikamaja, Kooli 6b, Pärnu ja/või kodu kool

Eesmärk: Õpilane: 1. avastab seosed pinge, voolutugevuse, ja takistuse vahel läbi praktilise tegevuse seega

mõistab Ohmi seadust; 2. leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ning takistuse; 3. korraldab eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, 4. arvutab takistust, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi voolutugevuse ja pinge

vahelise seose kohta.

Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust – läbi õpipädevuse mõistab sümboleid, suudab kirjeldada ümbritsevat maailma mõõtmisvahendite abil ning teeb tõenduspõhiseid otsuseid; kasutab uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.

Seos ainekavaga: füüsika ainekava: elektriõpetus, elektriline vastastikmõju – vooluring, vooluallikas. vooluringi osad, pinge, voltmeeter; Ohmi seadus, elektritakistus, takisti; juhtide jada- ja rööpühendus, jada- ja rööpühenduse kasutamise näited.

Programmi käik: Sissejuhatus: vestlus ja kordamine teemadel vooluring ja Ohmi seadus.

Teema arendus ehk praktiline osa: 1. Õpitakse tundma ja töötama multimeetriga, ja kasutama seda vastavate elektrivoolu

suuruste mõõtmiseks; 2. Koostatakse kolme takistiga vooluringi jadaühenduse skeemi kohaselt; 3. Koostatakse kahe takistiga vooluringi paralleelühenduse skeemi kohaselt.

Kokkuvõte: mõõdetakse elektrivoolu suurusi, analüüsitakse tulemusi ja leitakse seoseid.

Vahendid: kaasaegselt sisustatud õppeklass, kaasaegsed õppevahendid, makettplaat, multimeeter, ostsilloskoop.




Otsingusõnad: Ohmi seadus, jada- ja paralleelühendus, vooluring, voolutugevus, pinge, takistus.

Documents

Pärnu linn kui õpikeskkond · 1. Erinevate selgrootute rühmade (käsnad, okasnahksed, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed) näidised on paigutatud eraldi kuuele lauale