Projekt„Rannikul asuvate omavalitsuste tegevused

puhtama Läänemere heaks“

Kesk-Läänemere INTERREG IVa programm 2007-2013

Maret PankTTÜ Kuressaare Kolledž

Manija, 30.juuni 2012

Projekti eesmärk

Vähendada Läänemere saastamist toitaineterikaste heitmetega.

Projektis osalevad partnerid

Omavalitsused:1) Juhtpartner - Norrtälje ov, Rootsi2) Östhammari ov, Rootsi3) Uusikaupunki ov, Soome4) Pihtla ov Saaremaa, Eesti

Ülikoolid:5) Uppsala Ülikooli Erkeni Laboratoorium, Rootsi6) TTÜ Kuressaare Kolledž, Eesti

Projekti kestus

Projekt kestab mai 2010 – detsember 2012

Projekti tegevused

Toetatakse teadlikkust suurendavat kohalikku tegevust ning jagatakse teadmisi

keskkonnasäästlike tehnoloogiate kohta.

Põhiteemadeks onReoveekäitlus hajaasustuse majapidamistes

ning külastussadamates

Majapidamiste reoveekäitlus

Partneromavalitsused nõustavad hajaasustuste majaomanikke keskkonda säästvamate reovee

käitlussüsteemide kasutuselevõtul

Lõbusõidupaatide reoveekäitlus

Lõbusõidupaatide omanikke ning veeturiste õhutatakse merevee reostamise asemel

kasutama sadamate jäätmepumplaid.

Kohalikke omavalitsusi ja külastussadamate operaatoreid toetatakse selleks

olemasolevate võimaluste teadvustamisel ja

uute pumplate planeerimisel.

Vee kvaliteedi monitooring

Rootsi ja Soome rannapiirkondadesse paigutatakse veekvaliteedi mõõtmisseadmed, et jälgida rannikuvee parameetrite muutumist ning

anda sellest teada kohalikule elanikkonnale.

Saadud tulemusi võrreldakse Eestis kättesaadavate rannikumere

vee kvaliteeti iseloomustavate andmetega.

Kuidas?

Projekti partnerid püüavad leida ühiselt uusi meetodeid, et kaasata elanikkonda.

Meetodid sisaldavad võrreldes tavapäraste tegevustega rohkem individuaalset nõustamist

ning lahenduste leidmist.

Projekt on rajatud usule, et individuaalne toetus tõstab elanike soovi investeerida olukorra

parandamisse.

Tulemused

1. Hoolivus ning teadmised üksikmajapidamiste tehnoloogiliste võimaluste kohta kasvavad

2. Keskkonnanõuetele vastavat heitvee käitluse tehnoloogiat kasutavate majapidamiste hulk suureneb

3. Piirkonna omavalitsused, elanikkond ja ettevõtjad, samuti siinsed sadamate ja paadiomanikud on omandanud lisateadmisi ning näitavad üles valmidust tegutseda selle nimel, et vähendada toitaineterikaste heitvete juhtimist Läänemerre ja põhjavette.

Pihtla Vallavalitsuse tegevused

1. Veemajandusolukorra kaardistamine:

- selgitatakse välja majapidamised, mis vajavad täpsemat olukorra selgitamist;- pannakse paika piirkonnad, kus on vaja leida ühiseid lahendusi;- määratakse majapidamised (piirkonnad), kus heitvete käitlemist tuleb otsekohe parandada

2. Probleemsete majapidamistega tegelemine:

- lahendusvõimaluste selgitamine probleemsete majapidamiste elanikele;- veeanalüüside võtmine probleemsetest piirkondadest;- konsultandi kaasamine probleemsemate majapidamiste nõustamisel

3. Selgitusmaterjalid:

- ühiste selgitusmeetodite ja – materjalide väljatöötamine;- selgituskampaaniad Pihtla valla elanikele – toimub 2 seminari

4. Koostöö arendamine:

- edendatakse koostööd riigiametnike, kohalike omavalitsuste ametnike, mittetulundusühingute, äriühingute ning elanikkonnaga, et paremini kasutada eksisteerivaid tehnoloogilisi ja finantsvõimalusi keskkonna ning veemajanduse olukorra parandamiseks valla territooriumil.

Koostöö TTÜ Kuressaare Kolledžiga

Koostöös anti välja käsiraamat „Reovete käitlemise tehnoloogiad Saare maakonna

hajaasustatud aladel“

Korraldatakse mitu regionaalset seminari ning rahvusvaheline konverents Tallinnas projekti

lõpus

Koostatakse ülevaade reovete käitlemise olukorrast Saare maakonnas, paaditurismist

ning külastussadamatest ja rannikumere kvaliteedi jälgimisest Eestis

Lisaks...

Avaldatakse järjepidevalt temaatilisi artikleid Pihtla valla ajalehes „Kraater“

Hoitakse vajalikku infot Pihtla Vallavalitsuse kodulehel

Pannakse üles infostendid vallavalitsuse majja ning Kaali Põhikooli.

Kõik selle nimel, et Pihtla valla elanike teadlikkus keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja tegevuste

osas tõuseks.

Seega on nad projekti järgselt rohkem valmis tegutsema selle nimel, et vähendada

toitaineterikaste heitvete sattumist Läänemerre ja põhjavette.

Projekti koduleht

www.act4mybalticsea.eu

Miks just Pihtla vald?

Saaremaal on 750 km rannajoont, sellest 40 km Pihtla vallas.

Pihtla vallas paikneb kokku 750 majapidamist, millest 6% on kanaliseeritud.

Enamus majapidamisi asub hajaasustusega aladel.

Suur osa Saaremaa territooriumist on kaitsmata põhjaveega pinnasega alad.

Seega iga tilk reostust, mis satub maapinda, on potentsiaalne põhjavee või rannikuvee reostaja.

Seetõttu on väga oluline kasutada õigeid heitvete käitlemise seadmeid ning tehnoloogiaid.

Tänan tähelepanu eest!