Prgi ahju! Jtmete taaskasutus IRU koostootmisjaamas Urmo Heinam

Prgi on energia !- Erinevate ktuste kttevrtuste vrdlus

Praegune saastetasu olmejtmete ladestamisel on 156,5 eek/t ja prgilate vravatasu tasemel ca 700 eek/t

2010. aastast kavandatakse tsta olmejtmete saastetasumrasid 250 kroonini tonnilt

Kuna saastetasud 2010. aastaks kinnitatakse keskkonnatasude muutmise seaduse eelnu vastuvtmisega, pole eelpooltoodu veel pris kindel

Tna laekub 75% olmejtmete ladustamisele mratud saastetasudest kohaliku omavalitsuse tulubaasi

Uue jtmeseaduse muutmise seaduse eelnuga nhakse ette keskkonnatasude lahtisidumine kohalike omavalitsuste tulubaasist, see rakendub alates 2010

Palju maksab ladestamine?

Vljavtted JtmekavastPalju olmejtmeid tekib?

Vljavtted JtmekavastPalju olmejtmeid tekib?

Vljavtted JtmekavastPalju olmejtmeid tekib?

Vljavtted JtmekavastKuhu olmejtmed pannakse?

Vljavtted JtmekavastKuhu olmejtmed pannakse?

Jtmetoimingud Euroopa Liidus

Jtmete taaskasutamine on jtmekitlustoiming, millega jtmed vi neis sisalduv aine vi materjal vetakse kasutusele toodete valmistamisel, t tegemisel vi energia tootmisel, vi seda ettevalmistav tegevus. Jtmete energiakasutus on jtmete taaskasutamismoodus, kus pletusklblikke jtmeid kasutatakse energia tootmiseks nende pletamisel eraldi vi koos muude jtmete vi ktusega, kasutades ra tekkinud soojuse. Jtmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt vimalik ning kui see ei ole muude jtmekitlusmoodustega vrreldes lemraselt kulukas. Taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jtmete korduskasutusele. Kui see ei ole vimalik, tuleb jtmete energiakasutusele eelistada jtmete ringlussevttu materjali vi toormena.

RegulatsioonLhtuvalt jtmeseadusest

Jtmekitluse eesmrgidJtmete ladestamine on kige madalamal hierarhia tasemel olev jtmekitlustoiming ehk kige kehvem alternatiivEL Jtmedirektiivi kohaselt tuleb aastaks 2020 saavutada olmejtmete 50 % ringlussevttVastavalt jtmete taaskasutamistoimingute nimistule on jtmete taaskasutustoiminguks thus elektri ja soojuse koostootmineKeskkonnaministeeriumi snul tidab Eesti vetud kohustused jtmekitluses (biolagunevate jtmete ladestamise vhendamine) vaid juhul, kui siia tekib 2012 aastaks Iru EJ jtmeploki suurune jtmeenergiaplokk

Olmejtmete tekke- ja kasutusprognoos

Chart2

010030369

011031372

011132390

011533400

012034410

013037410

2013540400

20014043220

21014546220

22015049220

22015552220

30016055140

32016558130

32017061125

32017064132

32017067130

32017070130

32017073125

32017076120

32017079115

32017082110

Jtmete pletamine

Taaskasutus ringlussevtuna

bioloogiline ringlussevtt

prgilasse ladestamine

tuh t

Jtmete kasutusprognoos

Sheet1

Jtmete pletamineTaaskasutus ringlussevtunabioloogiline ringlussevttprgilasse ladestamine

2005010030369

011031372

2007011132390

011533400

2009012034410

013037410

20112013540400

20014043220

201321014546220

22015049220

201522015552220

30016055140

201732016558130

32017061125

201932017064132

32017067130

202132017070130

32017073125

202332017076120

32017079115

202532017082110

Sheet1

Jtmete pletamine

Taaskasutus ringlussevtuna

bioloogiline ringlussevtt

prgilasse ladestamine

tuh t

Jtmete kasutusprognoos

Sheet2

Sheet3

Jtmeenergiaploki projektiarendusPloki tp ja parameetrid, eellepingudKoostootmisplokk restkoldega katlaga, poolkuiv suitsugaaside puhastusPletatavate jtmete (olmejtmed, kerged tstusjtmed, kliinilised jtmed) hulk 220 000 t/aKeskmine kasutegur 84-86% Keskmine elektriline netovimsus 17 MW ja soojusvimsus 50 MWProjekti tasuvuse mravad tegurid:VravatasuSooja mkElektri mkEellepingud olmejtmete tarnimiseks Iru jtmeenergiaplokile on slmitud 50 000 - 60 000 t/aastas ulatuses.

Jtmeenergiaploki projektiarendusPloki phimtteskeem

Jtmeenergiaploki projektiarendusEelt ja selle tulemusedEel-uuring: Tallinna soojusvrgu efektiivne kasutamine elektri ja soojusenergia koostootmiseks Estivo AS, 2004Eeluuring jtmete pletamise baasil soojus ja elektri koostootmiseks Tallinna piirkonna WSP Environmental Oy, 2006Ktusena jtmeid kasutava koostootmisploki rajamine Iru EJ territooriumile olelusringiphine KMH Sstva Eesti Instituut, 2007Ktusena jtmeid kasutava koostootmisploki rajamine Iru EJ territooriumile, KMH aruanne, heakskiidetud 16.10.2007Teostatavuse uuring jtmepletusploki paigaldamiseks Iru EJ AF Consult, 2007 Projekteerimistingimused ja Detailplaneeringu algatamine - 2008

Jtmeenergiaploki projektiarendusJtmeenergiaploki rajamineUue tehnoloogia kasutamisel on suurem tkindlus, Iru Elektrijaama jtmepletusplokil jb see vahemikku 95-97%Olemasolev Iru EJ korsten on saasteainete hajuvuse seisukohalt parim lahendus tagades madalad saasteainete maapinnalhedased kontsentratsioonidJtmepletusploki katla toiteveeks pole vaja paigaldada uut veepuhastust. Olemasoleval veepuhastusel on piisavalt reservi uue jtmepletuseploki varustamiseks keemiliselt ettevalmistatud veega. Suitsugaaside poolmrgpuhastusseadmetes heitvett ei tekiHalva lhna (mis tavapraselt on prgilates, MBT protsessis) leviku vltimiseks vetakse plemishk jtmete ladustamispunkrist, tagades sellega punkris kerge alarhk. Halva lhna leviku takistamiseks paigaldatakse hupuhastusssteem, mis tagab, et halva lhna levik oleks tkestatud ka siis, kui pletusseade ei tta, kuid kui punkris on jtmed

Jtmeenergiaploki projektiarendusJtmeenergiaploki rajamineJtmete pletamisel tekkiv lendtuhk liigitakse ohtlikuks jtmeks. Iru Elektrijaamas kogutakse jtmete pletamise tekkiv lendtuhk kinnisesse lendtuhasilosse ja phjatuhk selleks ettenhtud konteinerisse, mis asub kinnises ruumisLendtuhasilo thjendatakse kinniselt veokisse (puudub tuha kokkupuude mbritseva vlishuga) ja phjatuha konteinerist laaditakse konveierssteemiga niisutatud tuhk jtmeveoki kinnisesse konteinerisseIru Elektrijaama territooriumil ei hakata tuhka ttlema vaid jtmete pletamisel tekkivad jgid antakse le jtmekitlejatele, kes peavad tagama nende keskkonnaohutu kitlemiseIru Elektrijaama jtmepletusplokis tekkiv tuhk on he vimaliku variandina kavas anda le jtmekitluseks Tallina prgilale. Tuha kogus on kuni 1/3 Tallinna prgila tnasest vastuvetavast olmejtmete kogusest. Vastuvtu hind selgub lbirkimiste tulemusena Tallinna prgila ja Iru Elektrijaama vahelTranspordiskeem on koosklastatud Maanteeametiga ja kajastatud valmivas detailplaneeringus

Jtmepletusest tekkivad emissioonid RootsisKogused on nidatud kikide Rootsi jtmepletusjaamade peale kokku

Jtmete kogus on selle ajaga kahekordistunud, olles nd ca 4,5 milj. tonni

Fossiilsete ktuste vljavahetamine Rootsis Linkpingi omavalitsuses, 1980-2008(kg/MWh)

Eesti Energia elektritootmise strateegia

Jtmeenergiaploki projektiarendusRiigihanke lbiviimineHanke Iru jtmeenergiaploki (WtE) rajamine vljakuulutamine: 18.01.2008Kvalifitseerimistaotluste laekumine: 14.03.2008 (laekus neli Taotlust, neist kvalifitseerus 3 Taotlejat)Pakkumuste esitamine: 12.09.2008 Laekus 2 Pakkumust: CNIM ning hispakkumine:FISIA Babcock Invironment GmbH ja Skanska EMV ASKesoleval ajal toimub pakkumuste hindamine Aprill 2009 lepingu slmimine

Tallinna ja Maardu kaugktteturg

Kadaka katlamaja295 MWKarjamaa katlamaja265 MW (reservis)lemiste katlamaja238 MW (reservis)Mustame soojusvrk330MWKesklinna soojusvrk204 MW

Lasname soojusvrk286MWMaardu soojusvrk 30 MWLokaalsed SV116 MW

Fortum Termest AS178 MWEstterm AS19 MWLaagna pumba-jaam200MW

?2009 mrts alates Vo Elektrijaam50 MW/soojus25 MW/elekter

Mustame katlamaja416 MWO Iru Elektrijaam648 MW/soojus190 MW/elekter +2011 uus Jtmeplokk (WtE)50 MW/soojus19 MW/elekter

Tallinna kaugktteturg2006. aasta koormus

Tallinna Kte

Kasu jtmeenergiaploki rajamisestKliimamuutuste vhendamisele kaasaaitamineKeskkonnamjude vhendamine hk, vesi, maapindVheneb piirkonna ja Eesti tervikuna sltuvus imporditavatest energiaressurssidestSuureneb Tallinna ja Harjumaa piirkonna soojuse ja elektri varustuskindlusIru jtmepletusploki rajamisega tuseb jtmete vrtus ja vhenevad elanike kulud jtmeveoleRDF tootmisest ja tstuses tekkivad plevad jtmed leiaksid taaskasutamistPhja Eesti kliinilised jtmed saaks nuetekohaselt kideldudMrgatavalt vheneksid ladestamisele minevad olmejtmete kogused, mis annab vimaluse kitada Tallinna Prgilat pikemaltVimaldab paremat jtmekitluse seiretAitab maandada jtmekogumise ja kitlemise hinnatusuriske

Iru jtmeenergiaplokkTegevus- ja ajakava, elujulisusIru Elektrijaama jtmepletuse arendus on staadiumis, kus realistlikuks jtmepletusploki valmimisthtajaks on vastavalt riigihankele laekunud pakkumustele 2011. aasta lppProjektiarendus on valmis jtmeenergiaploki rajamiseks!Slmitakse lepinguid olmejtmete vastuvtmiseks vhemalt perioodil 2011-2014Konkreetses vravatasus lepitakse kokku iga kohaliku omavalitsusega eraldiJtmeenergiaplokk amortiseeritakse reeglina 20. aastaga, kuid eluiga on sellest mrkimisvrselt pikem.

Tnan!