september 2007 Nr. 8 (119)

Toimetaja veergPäivi Märjamaa,

toimetaja

Suvepuhkusele minnes soovitati,

et tehke teiegi jaanituld, nautige

Eestimaa valgeid öid, reisige, pu-

hake, päevitage! Oleks nagu seda

kõike tehtud, aga suve otsalõppe-

misest on siiski tuline kahju. Kuigi

tõsised sügisilmad pole oma nägu

veel näidanud, võib hea fantaasia

olemasolul ette kujutada kuidas

sünged vihmapilved piiravad vars-

ti taevast ja raevukad rajuiilid re-

bivad puudelt lehti ning pillutavad

neid ümberringi laiali. Pool ilma

on siis must ja keskpäevalgi lasub

kõikjal sünge hämarus. Meenub

trööstitu paratamatus, et suurema

poole aastast peamegi ilma päike-

sekiirteta virelema.

Tegelikult tahan ma öelda, et

ilm on teema millest sobib jutuots

üles võtta kasvõi võhivõõraga, rää-

kimata sõpradest või tuttavatest,

kellega võib igal ajal ilmanähtus-

te üle aru pidada. Oma lõpmata

mitmekesisuse ja äraarvamatuse-

ga kutsub ilm igas inimeses esi-

le omamoodi suhtumise. Ühed

naudivad sumedat suve ja päike-

sepaistet, teised armastavad sü-

gist ja närbuma hakkavat loodust,

kolmandad jumaldavad vingeid

tuuli, põlvini hangi ja talispor-

ti, neljandad püsivad püsti ainult

tänu kindlale teadmisele, et pärast

pikka ja pimedat poolaastat tuleb

kindlasti jälle kevad. Nii ei saagi

jutud ilmast iialgi lõppeda.

Loodus võib iga ilmaga pak-

kuda vaadata oskajaile ilmelisi

elamusi, peab proovima vaid õigel

hetkel loodusesse sattuda!

Head uue ajalehehooaja algust,

loodame et sügistormid ei räsi

Eestimaad liiga rängalt!

Palju rõõmu, uusi teadmisi, oskusi! Lapsevanematele pikka meelt ja kannatust oma väikeste õppurite toetamisel. Toredat kooliteed!

1. klassi õpetaja Külli Korol ja õpilased:

Aan, Liisa

Haug, Raul

Hämäläinen, Pruno

Jaarman, Marian

Jõesuu, Kristo

Kõlu, Merily

Laar, Mari

Maran, Karl Ander

Miil, Th omas

Mölder, Aveli

Müürsepp, Kaupo

Olep, Helena

Opikova, Natalia

Paavilainen, Alo

Persidski, Evelin

Reisbich, Kelly

Sander, Edvin

Sidorov, Eerik

Sitin, Mauri Markus

Tooming, Taimar

Täheväli, Annaliis

Ujamägi, Maarja

Vidrik, Eero

Voznjuk, Kattre

Soe septembrihommik, tere!

Ammu ootas sind me pere.

Ootas, lehitses kalendrit,

vastu öödki unistas –

meie lapsel ju septembris

ees on esimene klass!

(Raim Farhadi)

2 PUHJA VALLA LEHT

Margit Kumari,

Ulila Keskuse juhataja

„Palju õnne algava õppeaasta puhul!”, sellised õnnesoovid

kõlasid teadmiste ja esimese koolipäeva puhul Ulila Keskuse

õues. Toimus esimene ülevallaline koolialguse pidu, mille ees-

märgiks oli esile tõsta õpilasi, eriti 1. klassi lapsi. Ulila Kes-

kuse, Uula Huvikeskuse ja Puhja Seltsimaja poolt oli 1. klassi

õpilastele välja pandud väike kingitus. Ulila Suveaed kinkis

laste vanematele vaba pääsme õhtusele üritusele, kus esines

ansambel „Suveniir”.

Päeva aitasid sisustada DJ Pupsik ja DJ Kristo, kes hoolit-

sesid muusika eest ja viisid läbi erinevaid võistlusmänge nii

lastele kui ka vanematele. Lapsed said hüpata batuudil ja õnne

proovida kooliloteriis. Loterii peaauhinna – tordi võitis Puhja

Gümnaasiumi õpilane Sofi a Karajeva. Välja oli pandud foto-

näitus „Minu sõber”, kus sai 54 huvitava foto hulgast valida

oma lemmiku. Ulila Keskuse parki istutati kooliõpilaste abiga

10 suurelehist pärna. Üks puu istutati 1. klassi õpilaste poolt.

Toidu ja joogi eest hoolitses pubi „6 teist kannu”. Peo naelaks

kujunes kloun, kes meeldis igas vanuses publikule väga. Nau-

tida sai klouni suurepärast esinemisoskust, vahetut suhtlemist

rahvaga ja tema osavaid trikke. Isegi väike vihmasadu ei ajanud

rahvast laiali.

Karita Kirbits,

Puhja Lasteaia juhataja

Käes on aeg kui võime natuke kahjutundega, kuid siiski rõõm-

salt tõdeda, et suvi läks kui unenägu … Jälle on aeg ennast

sättida sügis-talvisele režiimile. Nii on see ka lasteaias, et uus

õppaasta on alanud koos uute tegemiste ja ettevõtmistega.

Lasteaias käib alates sellest sügisest 108 last ja neid õpetab,

kasvatab, juhendab, aitab, teeb süüa, korraldab lasteaiaelu ja

teeb palju muud kokku 25 tublit ja töökat inimest. 5–6-aastas-

te laste rühmaga alustab tööd uus noor lasteaiaõpetaja Maarja

Kikerpill.

Kindlasti olete meedia vahendusel kuulnud riigi plaani

toetada lasteaedu ja lasteaiaõpetajaid rahaliselt ka omapool-

selt, sest Eestis on lasteaiad munitsipaalomanduses ning kõik

lasteaedade ülalpidamiskulud ja töötajate palgakulud on suu-

res osas pelgalt omavalituste kanda. Sotsiaaldemokraatide

ettepanek lubab järgmisel kahel aastal lasteaedade arengusse

täiendavalt 300 miljonit krooni aastas ning alates 2010. aastast

400 miljonit krooni aastas. Kui arvestada kogu riigis olevate

lasteaedade arvu ja eriti linnades puuduolevaid lasteaiakohti,

siis pole see summa väga suur, aga vähemasti algus on tehtud!

Loodan, et antud ettepanek leiab kõik vajalikud kooskõlastu-

sed ning omavalitused saavad loota uue aasta eelarvet koosta-

des suuremat tuge ka riigilt.

Usun, et kõik meie soovid siin ja plaanid kaugemal saavad

teoks, sest inimestega pidi ikka nõnda olema, et kui ta nii väga

millestki mõtleb ja räägib, siis tuleb see tal varsti kätte.

Edu ja jõudu kõigile!

Esimese koolipäeva pidu

Lasteaias algas uus õppeaasta

Kőige väiksemad lasteaialapsed Mari-Ann Mustonen, Triine

Uibokand, Rait Juhkamsoo ja Katrin Kaarna.

Kloun naerutas nii väikesi kui

suuri.

Foto: Margit Kumari.

1. klassi őpilased istutasid parki pärna. Foto: Kristina Ermel.

Me soovime, et 1. koolipäe-

va tähistamine ülevallaliselt

saaks traditsiooniks. Järgmisel

aastal korraldab selle peo Uula

Huvikeskus, kuhu on kõik oo-

datud.

Suur tänu toetuse eest Puh-

ja Vallavalitsus, Uula Huvikes-

kus, MTÜ Ulila Arengukoda,

Puhja Seltsimaja, OÜ Heko

Põld, FIE Urmas Luts ja Ulila

Turbatootmise OÜ! Tänan kõi-

ki, kes ürituse korraldamisel ja

läbiviimisel abiks olid!

september 2007 3

Ekskursioon Pärnumaale

Taas algab uus kooliaasta. Õpetussõnad ja meeldetuletused

liikluses valitsevatest ohtudest on kooliaasta alguses kindlas-

ti vajalikud. Kõige parem oleks, kui liiklustarkused kordab

koolilaps üle koos oma vanematega juba enne kooli algust. Ka

õpetajad peaksid manitsema koolijütse enne koolist lahkumist

käituma liikluses arukalt ja tähelepanelikult.

Laps peab teadma, et Eestis on parempoolne liiklus ja ja-

lakäijad kõnnivad vasakul tee servas või vasakul teepeenral.

Kindlasti tuleb üle korrata jalakäija jaoks vajalikud liiklusmär-

gid ja põhilised tänaval käitumise ja tänavaületamise reeglid.

Selleks tuleb varakult lastega läbi käia koolitee. Valida koos

nendega kõige ohutum ja lühem tee koolimajani.

Reeglid mis ei vanane, kuid tihti ununevad:

- alati peatun enne sõidutee ületamist

- peatun igaks juhuks ka sebra ees ja veendun teeületamise

ohutuses

- ületan sõidutee kõndides mitte tormates, jälgides samal ajal

sõidukeid

- bussist väljudes ei ületa sõiduteed bussi eest ega tagant vaid

ootan kuni buss on lahkunud ja tee on mõlemale poole häs-

ti nähtav

Lapsed, kes käivad koolis jalgrataste ja rolleritega peaksid

liikluses olema eriti tähelepanelikud. Ka jalgrattaga sõiduteel

sõites peaks kandma kiivrit. Sõiduvahendid peavad olema ka

tehniliselt korras: ees, taga ja külgedel helkurid, töökorras pi-

durite ja signaalkellaga. Liikluses vastupidiselt jalakäijale käitu-

ma sõidukijuhina ja liikuma parempoolses sõidusuunas. Eriti

tähelepanelik olla pöörete sooritamisel. Enne pöörde soorita-

mist tuleb olla kindel, et ühtegi sõidukit ei tule.

Siinkohal tahaks rõhutada ka turvavööde kasutamise täht-

sust. Statistika kinnitab fakti, et 45% möödunud aastal liiklu-

ses hukkunud sõidukijuhtidest või kaassõitjatest ei kasutanud

autos sõites turvavööd. Lapsevanemad - autojuhid jälgige, et

lapsed kinnitaksid turvavöö ka auto tagaistmel. Nooremate las-

tega sõitmisel tuleb kindlasti kasutada turvatooli, mis kindlus-

tab lapse turvalisuse liiklusohtlikes olukordades.

Meeldetuletuseks kõigile:

− avariis saab alati kannatada jalakäija

− sõiduk vajab peatumiseks peatumisteekonda: kuival teel

50 km/h liikuv auto saab pidama alles 30 meetri pärast

aga märjal teel kulub peatumiseks 40 meetrit.

− autod peavad näitama suunda aga tihti seda ei näita.

− kõik autod ei sõida lubatud kiirusega

OLGE OMA LASTELE EESKUJUKS!

Head algavat kooliaasta algust!

Võrtsjärve konstaablipiirkonna konstaablid

Eeva Kukk,

Puhja valla pensionär

31. augusti hommik – jahe, sombune. Aga meie, Puhja valla

pensionäride jaoks oodatud päev. Nimelt läheb sõit lahti Kesk-

Eestisse ja Pärnumaale – iga-aastane ekskursioon. Osavõtjaid

keskmisest suurem bussitäis – 49 inimest.

Esimene peatus on Järvamaal Laupa mõisas, mis asutatud

17. sajandil. Mõis põletati 1905. aastal, ehitati üles 1914. aastal

pseudo-barokkstiilis. Alates 1922. aastast asub mõisas Laupa

kool. Kohtasime mõisa õuel praegust kooli direktorit, kes kut-

sus meid külla suvel toimuvale mõisapäevale. Hoone on päris

heas korras nii väljast kui seest. Meelde jäid ka põlised pargi-

puud ja hooldatud ümbrus.

Edasi läks sõit Kurgja poole. Bussiakendest paistab ilu-

sat Eestimaa loodust: koristatud teraviljapõllud, männimetsa,

hooldatud talu-aedu ja ehitisi. Kurgjal on esimene käik C. R.J

akobsoni perekonna rahulasse. Mehe hauapaik, kes jääb igave-

seks Eesti kultuurilukku. Lühikese elu jooksul jõudis ta uskuma-

tult palju: edendas hariduselu, talumajandust ja ajakirjandust.

Jakobsoni ettevõttel ilmus esimene demokraatlik-poliitiline

ajaleht „Sakala“. Ta oli Eesti kirjameeste seltsi, Eesti Aleksand-

rikooli, põllumeeste seltsi asutajaid ja juhtivaid tegelasi. 1874.

aastal ostetud Kurgja-Linnutaja talus rakendas Jakobson Eesti

oludele sobivat agrotehnikat. Kurgjast pidi saama näidistalu.

Töörohke elu katkes ootamatult 1882. aastal. Peale Jakobsoni

surma pidasid talu tema abikaasa ja lapsed, püüdes maksimaa-

lselt säilitada pereisa pärandit. 1948.aastal sai võimalikuks talus

memoriaalmuuseumi asutamine. Muuseumi esimene direktor

oli C. R. Jakobsoni tütar Linda Jakobson.

1976. aastast peavad talu eesti põllumehed. Talumuuseum

on ainulaadne vabaõhumuuseum maaviljeluse ja karjakasvatu-

sega. Tore on olla nende tuhandete inimeste seas, kes igal aas-

tal külastavad Kurgjat. Eesti rahvas ei unusta oma suurmeest.

Kurgja-Linnutaja talus nähtu ja kuuldu andis mõtlemisainet

edasise bussisõidu ajaks. Kas järgnevatel põlvedel on nii suuri

sihte ja töötahet, mis oli C. R. Jakobsonil?

Sõit läks edasi Torisse. Mina sain Tori hobusekasvandusest

küll viimaste aegade suurima elamuse. Talus sündinuna ja lap-

sepõlves elanud kasvas sisse suur armastus talu kõige tähtsama

looma – hobuse vastu. Eesti kultuuriloole on suur õnn, et Tori

hobusekasvandus on päästetud hääbumisest. Praegu on seal

pidevalt 90–100 hobust. Aastas sünnib 15–20 varssa. Umbes

sama palju hobuseid müüakse igal aastal Soome, Rootsi. Neid

kohtab Rootsi ratsapolitseis ja Stockholmis turiste sõidutamas.

Meile näidati kõiki talle, tutvusime hobustega, nende sugu-

puude ja aretuse põhimõtetega. Nooruke giid oskas väga hästi

kõigest rääkida. Küsisin - kus ta hobuse-asjandust õppinud on,

tema oli haritud hoopis turisminduse alal. Suur aitäh talle.

2006. aastal sai Tori hobusekasvandus 150-aastaseks, asu-

tatud 14. novembril 1855. aastal kroonumõisa baasil. Üle on

elatud palju muutusi ajaloo keerdkäikudes. Praegu töötab ho-

busekasvandus OÜ Tori Hobusekasvandus nime all, tegevjuht

Jaanus Kallaste. Aeg annab lootust, et Toril on paremad päevad

ees. Jõudu neile inimestele, kes õilsate loomade heaks tööta-

vad.

Toris on teinegi vaatamisväärsus – Eesti sõjameeste mä-

lestuskirik. Tori kirik põletati maha 1944. aastal. Kiriku taas-

tamine algas 1990. aastal Tori rahva omaalgatusena, hiljem

Koolialguse ohud liikluses

4 PUHJA VALLA LEHT

Margit Kumari,

Ulila Keskuse juhataja

Teisipäeval, 28. augustil toimus Ulila rahva

kanuumatk Tõrvas Õhne jõel.

Vaatamata sellele, et pool päeva oli väikeste

pausidega sadanud, leidus kindlaid soovijaid

see matk teoks teha. Ulilast Tõrvasse saime

valla bussiga ning sihtkohas ootas meid Vil-

jo Graunding koos kanuudega. Lugenud läbi

reeglid ja andnud allkirjad, et neid ka täide-

takse, võis matk alata. Jõgi osutus looklevaks ja

vaikse vooluga veekoguks. Ette tuli küllaldaselt

murdunud puuoksi ja tihedaid veetaimestiku-

kogumikke, mis muutsid teekonna põneva-

maks. Kuigi matkajatel olid kanuuga sõitmise

kogemused peaaegu et olematud, õnnestus kõi-

gil kuivana sihtpunkti jõuda. Matk kestis ligi 2

tundi ja kogu selle aja ei sadanud piiskagi. Tä-

nud Puhja Vallavalitsusele, Viljo Graundingile

ja julgetele osavõtjatele!

Kanuumatk Õhne jõel

Kanuumatka algus. Foto: Meelis Kütt.

toetas kiriku taastamist ka Eesti riik. Tori Eesti

sõjameeste mälestuskirik on täna üleriigilise

tähtsusega rajatis. Väliselt vana, sisemus üsna-

gi kaasaaegne ja seejuures siiski pidulik. Kiriku

kõrval kõrgub skulptuur Pühast Jürist hobuse

seljas. Püha Jüri on sõjameeste kaitsepühak.

Muljeid kuhjaga, vurame bussiga Pärnu

suunas. Suvepealinn on juba sügisene. Rannas

puhub jahe tuul, suvitajaid on väheseks jäänud.

Pärnus vaatasime huvitavaid kirikuid, mõnda

ajaloolist hoonet, L. Koidula monumenti. Jalu-

tuskäik rohelises Pärnus on omaette elamus.

Reisides mööda Eestimaad saame alati häid

emotsioone ja võime jälle öelda – ilus oled isa-

maa!

Täname Puhja vallavalitsust, giidi, bussijuh-

ti ja meie oma Milvi Seppa hea reisikorralduse

eest. Ekskursioonist osavőtjad grupipildil.

TALUPÄEV SÄÄNIKUL 22. SEPTEMBRIL 2007

TARTUMAL PUHJA VALLAS SÄÄNIKU TALUS11.00 Avamine. Mängib puhkpilliorkester Ants Malkuse

juhatusel.

12.00 Taluleiva valmistamine. Demonstreerivad Ester ja Kalju

Mängli Võrumaalt.

13.00 Aganiku Akadeemia „Maaelu eile, täna, homme“

vestlusringis.

14.00 Riigikogulane Ants Paju.

15.00 Ahjusooja leiva degusteerimine.

16.00 Lõpetamine.

Päeva vältel – roigasaia valmistamine, meister Urmas. Lina

töötlemist demonstreerivad Ruth Metsallik ja Henn Rõivas

Eesti Põllumajandusmuuseumist. Töötab sepp. Villa kraasib,

ketrab, korrutab Valli Kuslap.

Õpitoas puidust loomade vestmine Toomas Asi juhendamisel.

Osa võtta soovijail nuga kaasa.

Konkurss „Parim Eesti asi“. Hindamise alla kuuluvad nutikamad

endavalmistatud esemed.

Võimalus müüa talutooteid ja käsitööesemeid.

Sarže joonistab kunstnik Hugo Hiibus.

Päeva juhib Kaarel Tuvike, jäädvustab Harry Lampe, helipuldis

Jüri Lamp

Info telef. 7 351 269, 56 659 210.

Sääniku talu asub Puhja kiriku juurest 2 km Elva suunas.

Päeva korraldab MTÜ Küla Arendamise Selts „Sääniku“.

Toetavad: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Puhja

Vallavalitsus, Tartumaa Põllumeeste Liit, Tartu Agro, Eesti

Põllumajandusmuuseum.

september 2007 5

Merje Mänd

27.– 29. juulil toimusid Puhjas Kavilda Kiriku päevad. Päeva-

de eesmärk oli moraalselt toetada Kavilda kirikut, mis pikka

aega mahajäetuna varemeis ja võsastununa seisis ja kus alles

hiljaaegu koguduse elu taastus.

1970. aastate algusest on Kavilda kirik seisnud tühjana,

kogudus on lagunenud ja kiriku vara ilma mööda laiali. Osa

sellest on tallel Tartumaa muuseumis, osa on varastatud. Neli

aastat tagasi alustati kohalike elanike, ettevõtete ja vallavalit-

suse eestvedamisel Kavilda õigeusu kiriku päästmist. Pühakoja

ümbrus puhastati võsast ja sisemus rämpsust. Sellest ajast on

Kavilda kirikuvaremetes korraldatud palve- ning lauluõhtuid.

Aastal 2005 taasasutati toonase Ulila Keskuse juhataja Niina

Topoleva algatusel ka praeguseks umbes 30-liikmeline kogu-

dus, mida teenib isa Johannes Keskküla Tartust. Päevade kor-

raldaja, Puhja koguduse vaimulik Tiit Kuusemaa nimetab üri-

tust suuremaks pärliks pikas kees: «Varem oleme taolisi üritusi

korraldanud ühepäevastena koos koristamistalgutega, mullu

sügisel tuli aga rahva seast mõttevälgatus, et tuleks järgmine

kord kokku suvel ja sedapuhku pikemalt.» Nii ka tehti. Ees-

märk oli ikka üks – üheskoos palvetada, laulda ja aega veeta.

Kuigi südasuvine nädalavahetus oli Lõuna-Eestis ürituste-

rohke, jagus osalejaid palju ka Kavildasse.

Kaasahaarav kirikumuusikaTippsündmuseks kujunes muusikaline palvus, kus seljad

panid kokku kaks tugevat kirikumuusikut – Tuuliki Jürjo ja

Piret Stepanov, – kummagi alles sel kevadel kirjutatud loo-

mingut lauldi ka palvusel. Saateks kasutati viiulit, fl ööti ja oreli

puudumisel süntesaatorit. Osalesid katoliiklastest Triskele an-

sambel, luterlased Narvast, Maarjast ja õigeusklikud Tallinnast

ja Tartust metodisti noored Pärnust, baptistid Annikorust. Iga

konfessioon laulis just endile iseloomulikku muusikat. Ühiselt

kanti ette Tuuliki Jürjo venekeelne kantaat «Ristija Johannes».

Nagu paljudes õigeusu kogudustes, on ka Kavildas palju vene

rahvusest liikmeid, kes emakeelse kuulutuse üle rõõmustades

kaasa laulsid.

«See oli omapärane segu ortodoksi ja luteri traditsiooni-

dest, kus midagi eestilikku, midagi venelikku,» kirjeldab Kuu-

semaa ebatavalist, ent väga kaunist kontserti. «Kavilda kirikut

on paaril korral külastanud õigeusu metropoliit Stefanus, kes

on palvusele kutsunud ka meid, luterlasi,» lisab Kuusemaa.

Palvusele eelnes Kavilda püha ohvriallika vee pühitsemine

õigeusu kiriku vaimulike poolt. Kavilda allika veel usutakse

olevat tervendav mõju ning pühitsetud veega piserdati ka rii-

tusest osavõtjaid.

Kahepäevasel koosviibimisel külastati veel Nõo Püha Kol-

mainu õigeusukirikut, kuulati Elvas Tartumaa muuseumi töö-

taja Kaia Ivaski ettekannet Kavilda kiriku ajaloost, peeti piibli-

tundi Aivo Prükki ja isa Eelija Ojaperve poolt, kuulati Narva

lauludueti kontserti Puhja kirikus, saadi osa noorte esitatud

draamadest ja Kristel Neitsovi Paul Gerhardtile pühendatud

koraaliõhtust. Ühiselt pandi kokku ka annetus Kavilda kiriku

taastamiseks ja koguduse teenimiseks.

Soov aidataPäevadele panid õla alla Eesti Kirikute Nõukogu, kohapeal

Puhja Vallavalitsus, Heko Põld ja Kaubi Ettevõtted ning pisut

kaugemalt Elva Tarbijate Ühistu, Kobilu Lihameister, Rõngu

Pagar ja Tartu Anne Selver. Tänuväärne ja liigutav on Kuuse-

maa sõnul see, et ükski fi rma, kelle poole abi saamiseks pöör-

duti, ei öelnud toetusest ära. Ja annetatud rahaga tuldi täpselt

ots otsaga kokku.

Palju andsid endast päevade toimumiseks ka kohalikud ela-

nikud – Zoja Tera hoolitses üritusest osavõtjate toitlustamise

eest, Niina Topoleva korraldas tänavust Kavilda kiriku kasimist

ja andis kasutada telkmaja, mille oli ostnud annetusena oma

kogudusele.

Kavilda kiriku vapralt püstiseisvad müürid on ehitatud üm-

berkaudsete talupoegade kokku veetud maakividest ning kirik

pühitsetud 1873. aastal Püha Aleksandri auks.

Kavildas ei ole enam üksik hüljatud kirik

Kuigi pühakoda on kohati varisemisohus, ei ole diakon

Kuusemaa sõnul see kaugeltki mitte surnud ega hüljatud kirik:

«Kirik elab ning sel on koguduse näol taas omanik.»

KONKURSS “IGAÜKS VÕIB SAADA IGAÜHEKS”!

Igaüks võib saada aastavahetuse ja/või jõulutervituse postkaardi autoriks, mille trükivariant hakkab toetama Eesti Lastefondi tegevust.Eesti Lastefond kuulutab välja konkursi heategevusliku eesmärgiga postkaardi leidmiseks. Ootame jõulu- ja aastavahetustervituseks sobilikke, silma ja südant liigutavaid fotosid ning joonistusi.Osalema on kutsutud kõik vanusegrupid vanavanaemadest lasteaialasteni.

Fotosid võib saata digitaalsel kujul (.jpg formaadis) meie e-posti aadressile lastefond@elf.ee, joonistused palume saata traditsioonilise postiga paberkandjal (max suurusega 210x150 mm) aadressil: Eesti Lastefond, Lai 31 / Suurtüki 1, Tallinn 10133.Konkursitöödele palume lisada oma nimi, kontakttelefon või elektronposti aadress.Konkurss kestab kuulutuse ilmumise kuupäevast kuni 30. septembrini 2007. Info telefonil: 641 1188.

6 PUHJA VALLA LEHT

Vaade Gellerti mäelt Budapesti linnale on imeline.

Morahalomi veinikeldri veinid ja hea akustika panid laulud

rőőmsalt kőlama.

Tantsurühm Opsal Ungari-reisilTiina Õunapuu,

Opsali tantsija

Naabervalla tantsutallad Kolumatsid tegid Puhja segarühma-

le ettepaneku osaleda rahvusvahelisel tantsufestivalil Ungaris.

Seltsis segasem, võõrsil põnev, ettepanek sai meie poolt vastu

võetud.

Sõit läbi Läti ja Leedu toimus kui unes. Poola piiril küsiti

piiripunktis, kas kõik sõitjad on ikka normaalsed eestlased –

vastati muidugi positiivselt ja kedagi eraldi uurima ei hakatud.

Poola, kus elanikke üle 40 miljoni, võlus avarusega. Ilmsel-

ge vahe oli Põhja- ja Lõuna-Poola vahel. Viimane paistis silma

sellega, mis esimesel puudus: korralikumad teed, uhked majad,

puhtad teeääred. Meie poelettidelt on aastaringi võimalik osta

Poola õunu, istandused olid meie, eestlaste jaoks hiiglasuured:

15 kilomeetrit järjest lokkavaid puuviljapuid.

Lisaks jäi silma poolakate suured eluhooned. Eramud olid

enamasti kolmekordsed, giidi sõnul seetõttu, et majas elab koos

kolm põlvkonda – pered hoiavad kokku. Poola on katoliiklik

maa, see hakkas silma vaid bussiga sõites: teede äärtes seisid

kaunistatud ristid, tihti oli nende juurde ehitatud pisike altar,

kust ei puudunud kunstlilled. Maanteekultuur paistis silma pi-

gem halva poole pealt, kuid arvestades hetkeolukorda Eestis,

on viisakam siinkohal vaikida.

Ungarisse jõudes jäid selja taha Slovakkia mäed ning maas-

tik muutus aina laugjamaks. Meie reisisihiks oli Edela-Ungari

üks külake Pusztamerges (tõlkes mürgine pusta), kuid Ungaris-

se sattudes ei tohiks keegi jätta vahele selle suursugust pealinna

Budapesti. Lõbus tantsurahvas jõudis madjarite linna hilisõh-

tul, mil linn oli tõelises säras.

Meiepoolne tervitusžest sugulasrahvale ei olnud paraku

kõige sõbralikum: meie buss peatas pea kümneks minutiks

kesklinna liikluse, sõites ühesuunalisel tänaval, ja seda mitte

õiges suunas...

Öine Budapest oli tõeliselt lummav vaatepilt: tulede peegel-

duses sillerdav Doonau pikitud täis lõbusõidulaevu, suveöiselt

mahe õhk. Öine elu väga vilgas ei olnud, kui võrrelda näiteks

meie pealinnaga, kus inimestevool südaöölgi ei lakka.

Vähe oli neid kohti, kus õnnestus südaööl enda kõhtu kin-

nitada. Hinnad olid Eesti omadega võrreldes enam-vähem sa-

mad. Hommikune panoraam Budale ja Pestile (kunagi olidki

need linnajaod omaette üksused, kuniks ehitati sillad) oli just-

kui teisest maailmast. Teame kõik J. Straussi teost „Ilusal sini-

sel Doonaul” – see pealkiri osutus müüdiks. Vähemalt selles

linnas oli see mitmeid maid läbiv jõgi rohekas, et mitte öelda

suisa hall. Kes satub Budapesti, saab sealt kindlasti meeldejää-

vaid elamusi: Doonau kõrval kõrguv Gellerti mägi, kunagine

kuningaloss, mis justkui muinasjutust; kalju sisse ehitud kirik,

suursugune parlamendihoone jpm.

Meie põhielukohaks olnud Pusztamerges asub Ungari ma-

dalamas osas, Tisza madalikul. Sealne loodus on meile, rohke

metsaga harjunud inimestele, üsna eksootiline: hallil liival kas-

vavad kidurad puud-põõsad; põldudel näeb kasvamas arbuuse,

meloneid ning muidugi viinamarju. Ainiti püüdsid pilke päe-

valillepõllud.

Tisza jõgi on ungarlaste valulaps, kuid samas ka armastatud

jõgi. Szegedi linn on kordi olnud selle jõe pärast leinas, üleupu-

tused on liiga teinud nii hoonetele kui inimestele.

Esimene esinemine jättis eriti ereda mälestuse: see toimus

Morahalomi (üks Ungari väikelinnadest) termide territooriu-

mil. Ungarlastel nimelt ei ole palju ujutavaid järvi, see-eest on

neil palju terme, kus inimestel on võimalus lihtsalt basseinis

ujuda, soojas ravivees massaaži võtta või kunstlainetes hulla-

ta (pole neil ka merd, milles päris laineid püüda). Olles hom-

mikul paar tundi kuumuse käes vee- ja päikesevanne võtnud,

pidime pärastlõunal seal samas esinema. Vaatepilt oli huvitav:

inimesed päevitusriietes basseinis mõnulemas, meie villastes

rahvariietes laval tantsurõõme ja kuumust nautimas.

Festival, millel osalesime, toimub igal aastal. Tähelepanu-

väärne on see, et esinejaid käib eri maadest kevadest suve lõpu-

ni. Kohad, kus esinetakse, on nii suured linnad kui ka väiksed

külad. Meil õnnestus eesti rahvatantsu näidata neljas kohas,

neist suurim oli Szegedi linna, mis meenutas paljuski Tartut,

eelkõige tuleb meelde kaarsild, mis üle Tisza jõe laius.

Tahaplaanile ei jäänud Ungari avastamine. Meil õnnestus

külastada veinikeldrit, kus omanik veinivalmistamise saladusi

avaldas ning oma veine degusteerida pakkus. Vein on ungarlas-

te üks lemmikjooke, ent au sees on ka palinka (puuviljadest või

viinamarjadest valmistatud kange naps).

Tõeliselt ungaripärase elamuse pakkus pustašõu. Kui võõ-

rustajad meid vastu võtsid, tehti igaühega kohustuslik pilt rah-

september 2007 7

variides ungari neiuga, siis pakuti vabas õhus ungari karjaste

suppi ning sõidutati hobustega pusta loodust vaatama. Põhi-

programmiks oli hobuste šõu: tõmmud madjarid plaksutasid

hobustel piitsu (loomi ei löödud, vaid piitsa tugev plaks pani

nad kuuletuma), hobused galopeerisid, istusid, lamasid – tegid,

mida kästi. Üks eeselgi oli esinemisse kaasatud, kes demonst-

reeris eelkõige oma kangekaelsust. Esinemise lõppedes oli või-

malik osta fotosid, mida agarad piltnikud ekskursiooni vältel

olid teinud. Hinnad olid üsna krõbedad (2–4 eurot 1 pilt), kuid

emotsioonidest haaratud turistile hind tihti ei loe.

Lõõgastavaks punktiks pusta-reisile sai lõunasöök elava

muusikaga. Tagasihoidlikele eestlastele oli ehk võõrastav, kui

mustlasest viiuldaja tuleb su laua äärde, vaatab silma ja mängib

„Ave Mariat”, ent kohmetusest sai nauding elavast muusikast.

Raharattad jahvatasid Bugacis (koht, kus pustašõu toimus) jät-

kuvalt osavalt: kapell müüs mitu CD-d oma muusikaga, suve-

niiripoest rääkimata.

Tantsud tantsitud, koduteele. Poola endine pealinn Krakow

jättis endasse erksaid mälestusi turistidest tulvil väärika vana-

linnaga. Tõeliselt kaunis linn.

Koduteele jäi veel üks suurepärane koht, Welicka soolakae-

vandus Poolas. Kuumust väljas 38 kraadi, 140 meetri sügavu-

sel maa all aastaringselt 13 kraadi. Temperatuuri kõikumine ja

rõhu erinevus pani meid kõiki proovile. Enesetunne oli üsna

halb, mõned pididki väga halva enesetunde tõttu poolel teel

tagasi maa peale minema. Nuuskpiiritus reisikotti! Soolakae-

vandus ise oli kui omaette maailm, meeldejäävaim oli kirik. M.

Härma „Ei saa mitte vaiki olla” kõlas soolakirikus müstiliselt.

Müstiline, see sõna jääbki Welicka-mälestustest kõlama.

Reisimuljeid võivad inimesed rääkida kümnetele inimeste-

le, ent oma silm on kuningas, öeldakse. Lõpuks väike soovitus:

bussi valides olge valmis maksma pigem rohkem, sest odavu-

sega võivad kaasneda ebamugavused (kõik ei pea üdini noobel

olema, ent konditsioneer võiks siiski bussis olla), milliseid po-

sitiivsete mälestuste kõrval ei taha meenutadagi.

Lea Järv,

Puhja Gümnaasiumi huvijuht

Ikka tahaks, et suvi kestaks veel ja veel. Uus õppeaasta aga juba

alanud, sest tarkus tarviline vara, tuleb pähe ammutada.

Kokkuvõtlik ülevaade sellest, kuidas noored suvel aega

veetsid.

Lisaks noorte suurpeol Tallinnas oli õpilastel võimalus

osaleda erinevates laagrites.

• Kodutütarde-Noorkotkaste Tartu Maleva suvelaager toi-

mus 25.–28. juunil Luunja Lastelaagris. Võimalus oli 83-l

õpilasel, kasutasid 21 õpilast. Juhendaja õp. Ü. Närska. Olu-

lised tegevused: järgukatsete sooritamine, spordivõistlused,

preventiivne tegevus, isetegevus, matkatarkused, külali-

sesinejad. Oodatakse rohkem õpilaste aktiivsust tegevuste

osas.

• Üle-eestiline UNICEF’i Suvekool toimus 10.-12. augustil

Vormsi saarel. Võimalus oli osaleda ühel õpilasel ja õpetajal.

(Liisa Kriit, juh. Lea Järv.) Laagris toimus programmi tut-

vustus, uute ja paremate võimaluste loomine, ühisürituste

korraldamine koolide vahel (EM rahvastepallis UNICEF’i

karikale) ja kuidas korraldada paremini müügitööd. Prog-

rammi põhieesmärgiks on tõsta perede vastutustunnet, sest

väärtused tulevad kaasa kodust.

UNICEF on heategevusorganisatsioon. Seitsmendat aas-

tat on toimunud kooliprojekt „Väike heategu“ – jõulukaartide

müük, kus on Puhja kooli õpilased osalenud kolmandat aastat.

Heategevusmüügi eesmärgiks on koguda fondi , millega toe-

tada lapsi, kes on sattunud rasketesse olukordadesse. Postkaa-

rtide heategevusmüük toimub 160-s riigis. Eestis müüdi sellel

aastal 81 252 kaarti.

UNICEF’i abistavad ka Heatahte Saadikud, nagu David

Beckham, Shakira ja paljud teised. Eestis on Heatahte Saadi-

kuteks Maarja-Liis Ilus, Erki Nool ja Eri Klas. Eesti Rahvusko-

mitee president on näitlejatar Elle Kull. Iga aastaga suurenevad

preemiavõimalused projektis osalejatele.

• Jalgpalli suvelaager toimus 11.–15. augustil Savernas

Võimalus osaleda oli 14-l õpilasel, osales 10 õpilast. Korraldaja

õp. Jaak Ratt. Põhitegevus: jalgpallimängu oskuste arenda-

mine.

• Osavõtt Elva jalgpalliklubi turniirist Elva Cup 2007 31. au-

gustil

• Eesti Koolispordi Liidu suvelaager „Meri ja päike“ toimus

20.–23.augustil Hiiumaal. Võimaluse osaleda said 5 õpi-

Noorte suvesündmused

Hobuseshow ungari pustas tuletas meelde lapsepőlves nähtud

kapten Tenkeši fi lme.

Mustlasmuusika ja guljašš pärast kőrvetavat pustapäikest.

8 PUHJA VALLA LEHT

Katrin Hommik, tantsuõpetaja

Juulikuu lõpus pakkisid “Sinilinnu” tantsijad jälle kotte, et sõi-

ta Pärnusse traditsioonilisse suvelaagrisse. Laagripaigaks sai

juba mitmendat aastat Pärnu Sütevaka Gümnaasium.

Eks Pärnusse minnes loodavad ju kõik rannamõnusid

nautida. Meil läks seekord teisiti. Hallid pilved katsid taevast

ja päike piilus vaid mõnel üksikul hetkel. See-eest olime aga

tunnistajaks võimsale tormile, mis tõi mere Rannahooneni ja

tõstis üles mehekõrguseid laineid. Sellist looduse jõudu pol-

nud keegi meist varem kogenud. Sooritasime tormis ja vihmas

elamusliku ekstreemujumise, mis jääb kõigile kindlasti kauaks

meelde. Igatahes kaldal mere mässamist vaadanud talvejopedes

välismaalased ei väsinud meie vapraid tantsijaid pildistamast...

Muidu läks laager lõbusalt-töiselt nagu ikka. Hommikuti tant-

sutunnid, pärastlõunal-õhtuti laagriprogramm. Esimesel õhtul

pidasime avamispidu, grillisime kooli aias vorste ja mängisime

mänge. Laagrinädalal toimus veel majamäng, kus võistkonnad

pidid koolimajas legendi järgi üles leidma peidetud kirjad ja

lahendama mitmeid ülesandeid. Küll mõeldi välja laagri hüüd-

“Sinilind” sai laagris tuult ja tormi

last: Priit Pokk, Ken Karja, Maria Luts, Katrina Sepp, Kris-

to Kangro ja juhendaja õp. Anne Jõesaar. Olulisemad tege-

vused: sportimine, keskkonnaalased tegevused, isetegevus,

disko.

• Üle-eestiline tugiõpilaste laager „Annan endast parima“ toimus 22.–24. augustil Klooga noortelaagris. Võimaluse

osaleda said 2–6 õpilast. Osalesid: Kea Karja, Elise Laius,

Kerli Deede ja juhendaja õp. Lea Järv. Oluliseks oli sotsiaa-

lsete oskuste arendamine. Toimusid töötoad: foorumtea-

ter, koolirahu programm, naeruteraapia, seikluskasvatus,

„Kõik erinevad, kõik võrdsed“, TORE juhendajate õpitu-

ba. Toimus ka ööhäire – TORE-elevandid (TORE maskott)

olid kadunud. Lahendusi leides tulid need öise mere lähe-

dalt taskulambiga üles otsida. Oli isetegevust ja disko.

• Puhja Gümnaasiumi II terviselaager toimus 27.–28. au-

gustil Veski Spordibaasis. Võimalus oli osaleda 30-l õpila-

sel 7.–12.klassini. Kasutasid võimalust 23 õpilast. Korralda-

jad kooli tervisenõukogu esimees Ü. Närska ja liikmed A.

Jõesaar, L. Järv. Toimusid sportlikud tegevused, HIV/AIDS

ennetustöö loeng, Tartumaa Noortekogu tegevuse tutvus-

tus, ettepanekud kooli tegevuskavasse. Oodatakse rohkem

spordiüritusi, õppereise ja sõprussidemeid. Loodetakse

noortekeskuse avamist.

• Korvpallipoiste suvelaager toimus 27.–30. augustil Kääri-

kul. Osalejaid 7. Laagri korraldaja Kaul Karja. Toimusid eri-

nevad sportlikud tegevused.

Õpilaste soov on jätkata laagrite korraldamist ja osalemise

võimalust.

Tulemuseks – kõik õnnelikud, sest uued tutvused, teadmi-

sed, oskused, koostöö, suhtlemisoskus, ühtekuuluvustunne, in-

nustumine ja läbi selle teiste sütitamine, avastamine – iseenda

ja enda ümber on investeering paremaks toimetulekuks.

1. septembri klassijuhataja tundides uurisime, mida noored

ise või koos perega tegid.

Palju reisiti Eestimaa erinevates kohtades, populaarne koht

oli Pärnu rand, käidi peol Ulila suveaias, oldi vanaema ja va-

naisa pool, kalalkäigud ja marjulkäigud, majapidamistööd ja

oma toa remontimine, paadimatkad, lugemine, arvutimän-

gud, perelaagrid järvede ääres, mäkketõusud, kamina disaini-

mine, mopeedi ja rattaga sõitmine, rolleri ost – load, laagrid,

peod, veidi lollusi sai tehtud, töötamine ehitusel, haljastustöö

ja põllutööd, matkamine, kinolodi, Reformierakonna suvepi-

du, juhiload, Viljandi Folk, pulmad ja kuldpulmad, matused,

töötamine Soomes, Sky päevadel, Tanel Padari kontsert, Surise

Avenue kontsert, Aerosmith’i kontsert, Kurgi Rock – Battery

Race, 50cent’i kontsert, reisimine välismaal: Horvaatia, Vene-

maa, Ukraina, Kreeka, Saksamaa, Soome, Türgi, Rootsi, Norra,

Itaalia, Prantsusmaa, Taani, Inglismaa, Bulgaaria, Läti.

Selline oli meie noorte suvi.

Märkame, kuulame, tunnustame.

Oleme sallivad, hoiame kokku ja aitame üksteist.

Teeme koostööd ja osaleme aktiivselt koolielus.

Armastame õppimist ja õpetamist.

Olgu alanud kooliaasta meile viljakas!

Maskotid ja TORE tegevjuht Marju Jaanimäe ja juhatuse

esimees Ülo Vihma.

Kerli, Kea, Lea, Elise.

september 2007 9

Margit Kumari,

Ulila Keskuse juhataja

18. juulil tabas Ulilat väga tugev torm, mille tagajärjel sai kõ-

vasti kannatada ka Ulila Keskuse park.

Kui maha langenud ja vigastatud puud olid pargist eemal-

datud, toimus 4. augustil Ulila Keskuse pargi koristuspäev,

kuhu kogunes 32 töökat inimest. Abilisi oli erinevas vanuses ja

tööd jätkus ohtrasti kõigile. Hoolimata palavast ilmast, pidasid

tublimad vastu viis tundi. Üheskoos kinnitati keha supiga ning

soovijad said saunas käia. Prahi äraveo teostas OÜ Heko Põld.

Suur tänu kõigile, kes koristuspäevast osa võtsid ja suure

töö ära tegid! Tänan Puhja Vallavalitsust, OÜ Heko Põld ja FIE

Urmas Lutsu!

Koristustalgud pärast suurt tormi

Pargi koristamine.

Foto: Kristina Ermel.

lause ja tehti Pärnust luuletusi. Käidi ka tänaval juhuslikke vas-

tutulijaid intervjueerimas - sellest kujunes üks meeleolukamaid

ülesandeid.

Toimus laagri loominguline konkurss. Laagrilised esitasid

nii pantomiimi kui playbacki, nii omaloomingulisi luuletusi

kui mininäidendeid.

Kui algas traditsiooniline spordiüritus - laagri miilijooks,

tuli ka päike seda piiluma ja saime esimese tõelise rannapäeva.

Laagri tippüritus – laagri pulm, möödus seegi kord väga

meeleolukalt. Osalejad olid kostümeeritud erinevateks ameti-

meesteks ja -naisteks. Küll oli pulmarongkäigus arste ja kos-

monaute, tuletõrjujaid ja politseinikke. Peigmees, kes kujutas

endast piilupart-rongijuhti, oli endale valmis meisterdanud

isegi rongi.

Sinilinnu suvelaager toimus tänu Puhja Vallavalitsuse, Eesti

Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Puhja seltsimaja ja Si-

nilinnu lapsevanemate rahalise toetusele.

Koju sõitsid kõik väsinult ja õnnelikult. Ees ootab töökas

tantsuaasta. Käesoleva lehe ilmumisajaks on Sinilinnu uus

hooaeg juba alanud.

Puhjapiigad käisid X noorte tantsupeolVaike Podar,

Puhjapiigade juhendaja

Kümnendat korda kogunesid Eestimaa erinevatest paikadest

noored tantsumurule, et näidata seda, mis on omane vaid mei-

le. Pandi selga oma rahvariided, tantsiti oma tantsu, mängiti

oma muusikat ja lauldi oma laulu. Tehti ja näidati kõike seda,

mida on teinud meie vanemad ja vanavanemad põlvest põlve.

Meie kohus on seda ilu hoida ja rikastada läbi ISE tegemise.

Kui suurel staadionimurul saab kokku tants, armastus, ko-

gemus, energia, elurõõm ja ürgne vägi, sünnib TANTSUPI-

DU.

Puhja seltsimaja neidude rühm „Puhjapiigad” olid tilga-

keseks meres Tallinna tantsupeol. Tantsurühmale omistati X

NOORTE LAULU- JA TANTSUPEO eelvoorude käigus toi-

munud hindamise tulemusena ESIMENE KATEGOORIA.

Saime tantsida Kalevi staadionimuru esimestes ridades. Il-

mataat oli meie vastu piisavalt helde. Oleme jälle ühe kogemu-

se võrra rikkamad ja rõõmsamad. Kas jätkub ka edaspidi Puh-

jas tantsuhimulisi ja rõõmsameelseid neide – see on küsimus?

2009. aasta XVIII ÜLDTANTSUPIDU on tulekul. Kui tahad

olla osaline sellel peol,on aeg tulla Puhja seltsimajja „Puhjapii-

gade” treeningtundi 3. oktoobril kell 17.00.

Fotol tagareas: Liana Uiboupin, Irina (asendustantsija

Ida-Virumaalt), Sirle Lipping, Kerli Rätsep, Anneli Podar,

Kristiina Marmõš, Anli Härma, Merke Kalinin, esireas: Margit

Leinus, Sirli Soolind, juhendaja Vaike Podar, Ave Štein, Kaisa

Kuldhaamer.

10 PUHJA VALLA LEHT

Vahur Jaakma,

vallavanem

Sel kevadel lõid Emajõe Lodjaseltsi ja Kinobussi inimesed

käed ja otsustasid pikema kinotuuri teha seekord Peipsi järve,

Emajõe ja Võrtsjärve sadamates-sildumiskohtades. Kuigi lodi

Jõmmu, seekord Kinolodja nime all, jõudis Rekule pooleteise-

tunnise hilinemisega, jätkus tegevusi, vaatamist ja põnevust

hiliste öötundideni. Kinolodi seilas sel suvel Alajõel, Mustvees,

Kolkjal, Värskas, Mehikoormas, Rekul, Jõgevestel, Valmas ja

Tartus.

Kui Kinolodja inimesed tegid suve hakul vallale ettepaneku

korraldada 14. augustil Reku sildumiskohas üks mitmekesine

fi lmiõhtu, tuli koheselt alustada ettevalmistustöödega, sest sel-

list rahvaüritust pole Rekul teatavasti varem kunagi toimunud.

Eelmisel, Kinobussi tuuril, osales Puhja pargi üritusel üle 500

inimese. Ka seekord tuli lahendada mitmeid ülesandeid nagu

kuidas korraldada elektrivarustus ja parkimine, leppida kokku

maakasutuses, leida kohad fi lmitelgile ja fi lmitöötoale, tellida

toitlustaja, tuua istepingid jne.

Tegevust ja vaatamist oli igale ealeEnne lodja saabumist alustasid tööd fi lmitelk, kus näidati

metsateemalisi fi lme ja kuulsat Eesti fi lmi Klass ning fi lmitöö-

toa telk lastele, kus sai ise juhendajate abiga kokku meisterdada

päris oma fi lmi. Meeleolu aitasid üleval hoida ansamblid Svjata

Vjatra ja Pärnu Poisid. Riigimetsa Majandamise Keskuse kos-

tümeeritud tegelased korraldasid loodusteemalise viktoriini.

Kui lodi hilinemisega Rekule saabus (lotja vedav mootor oli

kinnituspoltide küljest lahti loksunud) jätkus fi lmipidu fi lmi-

de näitamisega suurele ekraanile – lodja purjele. Esimeseks

fi lmiks oli tummfi lm aastast 1903 Lend Kuule. Hilisõhtuseks

põhifi lmiks oli eesti fi lm Laulev revolutsioon. Lotja sai ka oma

käega katsuda ja ruumides uudistada. Lodja nn kammerkinos

– trümmis näidati rahvusvahelist lühifi lmiprogrammi.

TänusõnadÜkski suurüritus ei saa edukalt toimuda kui ei ole häid orga-

nisaatoreid ja abilisi, kes ürituse õnnestumisele õla alla paneks.

Oma maad andis parklaks kasutada Juhan Matt. Platsid niitis ja

korrastas ning tõi istepingid ja töölauad OÜ Heko Põld Heino

Kõrgeperve juhtimisel. Liiklusmärgid paigaldas Tartu Teedeva-

litsus Ahto Karja juhendamisel. Tolmava kruusatee niisutasid

Gennadi Leppik ja Kaarel Mölter. Politseitöötaja Tarmo Püt-

tsepp ja abipolitseinikud Kalle Kivaste, Rein Kivaste, Eduard

Aan ja Heidi Punnar hoolitsesid turvalisuse ja parkimiskor-

ralduse eest. Eesti Energia Andres Koemetsa abiga paigaldas

ajutise elektrikilbi Rohelise energia kaubamärgi all. Kõhutäite

ja joogipoolise tõi kohale pubi 16teist kannu.Vallapoolse koor-

dineerimistöö tegid Kaja Udso, Milvi Sepp, Juhan Pruusapuu

ja Raido Kutsar. Suur tänu teile kõigile! Aitäh ka rohkele ko-

halesaabunud publikule! Erinevatel hinnangutel külastas Reku

fi lmiõhtut ligi 500 inimest. Siiras tänu Kinolodja ja Kinobussi

väsimatule meeskonnale! Kohtumiseni järgmisel fi lmipeol!

Rekul tehti filmi ja vaadati kino

Lodja randuma sundimine vajas kőikide meeskonnaliikmete

koostööd.

Uue hooaja algus Uula HuvikeskusesAiri Mahla,

Uula huvikeskuse juhataja

Lõppenud on suvi ja kätte jõudmas kuldne sügis. Uula huvikes-

kus on taas avanud uksed ja ootab oma ruumidesse mõnusalt

vaba aega veetma erinevas vanuses noori kui ka täiskasva-

nuid.

Et oma vaba aeg sisukamalt mööda saata, ootan teiepoolseid

ettepanekuid millega võiks algaval hooajal tegelda ja milliseid

üritusi või ringe korraldada. Et saaksite oma mõtteid paremini

edastada kutsun teid väikesele ümarlauale:

Eakad – 26. septembril kell 13.00Noored – 27. septembril kell 19.00Üle 20-a – 28. septembril kell 19.00

Ootame vanu ja uusi liikmeid oma shapingu treeningutesse

ja käsitööringidesse

Taas alustab tegutsemist pühapäevakool. esimene kokku-

saamine toimub Uula huvikeskuses 15. septembril algusega

kell 11.00

Soovin omaltpoolt meeldivat koostööd ja tegusat aastat!

Juhan Pruusapuu, Puhja valla ehitusnõunik

Puhja raamatukogu uues remonditud kodus ei saa uksi avada,

sest raamatutel pole riiuleid.

Riiulite tarnija on oma kohustused tublisti ajaliselt ületa-

nud. Korduvad lubadused aina venivad. Vallavalitsus tellijana

ei julge raamatukogu avamise päeva välja kuulutada. Uued ar-

vutid ootavad laudu jne.

Veel pisut kannatust, ehk lubab soe sügisilm peagi lükata

külastajatele ukse ristseliti lahti.

Miks Puhja raamatukogu ei tööta?

september 2007 11

Keskkonnaga ei mängita IIProjekt “Keskkonnaga ei mängita II” ei katkestanud ka suvel: lapsed õppisid Palupõhja ja õpetajad Sagadi Looduskoolis.

Loodusest leitut uurivad Liisa Aan, Marian Jaarman, Kattre

Voznjuk, Maarja Ujamägi ja õpetaja Marje Norman.Metsa all juturingis ...

... ja matkarajal koos loodusemees Robert Oetjeniga. Laagri üles seadmine Palupõhjas.

Keskkonnaprojekti raames toimus 14 õpetaja koolitus Sagadi

Looduskoolis.

Õpetajad Tiina Õunapuu ja Aili Tamm keskkonnamänguhoos.

Õuetund arboreetumis andis palju teadmisi okaspuude kohta.

Õpetaja Urve Hämäläinen puud määramas.Õppekäik lõppes Altja rannas.

12 PUHJA VALLA LEHT

Lastega pered vajavad abiÕie Männik, valla lastekaitsetöötaja

Eesti Vabariigi Põhiseaduses on kirjas, et õigus ja kohustus

kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest on vanematel.

Kellelgi teisel seda õigust ei ole – isegi kui meile tundub, et

mõned lapsevanemad kasvatusküsimusi vääralt lahendavad.

Enne appitõttamist – näiteks perele, kes vajab abi kasvatuskü-

simustes- tuleb kõigepealt veenduda, et meie abi üldse vajatak-

se. Abistaja tahab kõige paremat, ent ilma küsimata, kas tema

abi on vajalik, saavutab vastupidise. Samas tuleb osata näha,

mis muutub abistamise tulemusena. Kolmandaks tuleb olla

suutelised seda muutust mingil moel hindama, nii abivajaja

kui ka abistaja seisukohast. Peredes tehtavas töös on abistaja

taoline vastutus suuremgi, sest sageli pakutakse lahenduskäi-

ke, mille tulemus enam tagasipööratav pole.

Ühel või teisel hetkel võivad vajada kõrvalseisja abi või nõu-

annet kõik emad ja isad.

Sotsiaalhoolekande seadus paneb sellisel juhul vastutuse

kohalikele omavalitsustele ,kellel tuleb soodsa kasvukeskkonna

kujundamisel lapsi kasvatavaid isikuid toetada.

Meil kõigil on olnud vahel tunne, et teisest inimesest on ras-

ke aru saada. Kuidas on lood aga laste ja vanematega?

Vanemad seisavad tihti küsimuse ees, et miks laps nii teeb,

mis tal viga on. Miks laps ei õpi, miks on nii võimatu ja täis

trotsi? Küsimused kerkivad üles ka lastel sest nad ei mõista täis-

kasvanuid. Miks on täiskasvanud sellised, miks nad ei saa aru,

miks nad teevad selliseid asju- taoline segadus valitseb lapse

tunnetes.

Pole harv juhus kui rääkides lastega, kes kahtlevad oma va-

nemate armastuses, sest vanematel on kogu aeg kiire. Olen ko-

hanud teismelisi, kes kurdavad, et vanematel on ükskõik mida

ja kuidas ma teen, kus ma olen.

Lapsed aga näevad ja mõistavad täiskasvanuid palju enam,

kui vanemad seda arvata oskavad. Tihti arvavad vanemad, et

lapsed on veel väiksed ja pere tõsisematest probleemidest (va-

nemate lahutus jne.) ei saa nad midagi aru.

Tegelikult tajuvad juba väikesed lapsed neid ümbritsevate

inimeste tundeid ja näevad kui õnnetud on vanemad. Samas

ei saa nad täpselt aru, mis see on. See tekitab lastes segadust,

hirmu ja viha. Lapsed hakkavad välja mõtlema seletusi ja tihti

peavad murede põhjuseks iseennast.

Lastele asjade selgitamata jätmise korral kogunevad tunded,

mille tulemusena kaugenevad vanemad ja lapsed teineteisest.

Täiskasvanud võtavad sageli asju nii nagu nemad arvavad,

kuid ei oska või ei taha vaadata lapse käitumise taha. Teismelise

viha ja trots võib enda varju peita pettumust, üksildust, aru-

saamatust. Lapse nutt võib anda märku segadusest, valust, hir-

must, üksildusest.

Kui laps tuleb hilja koju, mis viitab hulkumisele, siis tehakse

kähku järeldus, et ju on halvad sõbrad. Ma ei arva, et vanemad

ja lapsed ei taha rääkida ühist keelt või et vanemal

on ilmvõimatu mõista oma last. Lapselt endalt aga polegi

küsitud, mida tema tunneb ja arvab. Põhjuseid võib olla pal-

ju: sassis suhted, õnnetu armastus, ebakindlus jne. Tavaliselt

nendest asjadest teismeline ei räägi, kui pole kuulajat, seejuures

ilma hukka mõistmata.

Kiire ja tormaks elu paneb meid kõiki mõtlema välisele

edukusele ja lapsepõlve unustama .

Minu kogemus töös laste ja täiskasvanutega näitab, et iga

inimene vaja ennekõike ärakuulamist ja selle kaudu eneseleid-

mist. Siinjuures meenub mulle üks juhtum, kus ma küsisin lap-

sevanemalt, millal ta viimati last kallistas. Vastuseks sain: mis

te õige tahate, ma käin ju tööl ja siis pean süüa ka veel tegema.

Kui inimest on kuulatud, hoitud ja temaga arvestatud, tuleb

ka edukus, tasakaal. Teadmine, et oled armastatud ja vajalik, on

tegelik edu valem.

Kui vanemad ei õpi kuulama oma lapsi, siis nende lapsed ei

oska omakorda kuulata omi lapsi jne. Vanematel tuleb õppida

kuulama nii ennast kui ka last.

Miks ma selle jutu kirjutasin? Eks ikka sellepärast, et kui

emad-ja isad tunnevad ,et nad tahaksid olla paremad lapseva-

nemad, on nad oodatud teadmisi omandama vanemaks olemi-

se saladusi jagavale koolituskursusele.

Ükski vanem ei tee ju oma lapsele meelega halba, kuid ta

lihtsalt ei tea, kuidas õigesti käituda.

Vallavalitsusel on plaanis tellida kohapeale Gordoni pere-

kooli koolitus. Gordoni perekooli suund on eelkõige praktiliste

suhtlemisoskuste omandamisele. Kasuks ei tule see ainult las-

te kasvatamisel vaid õpitust on kasu ka peresuhete avatumaks

muutmisel ning ka töökollektiivis suhtlemisel. Gordoni suht-

lemistreeningul keskendutakse, on aktiivne kuulamine, adek-

vaatne enesekehtestamine ja võit-võit konfl iktilahendused.

Kursus kestab kaks kuud, treeningud on kord nädalas 3

tundi korraga ja need nõuavad vanematelt aktiivset osalemist-

lisaks loengutele tehakse kursuse käigus ka praktilisi harjutusi,

et kõik teoreetiliselt õpitu kohe ka omal nahal läbi proovida.

Koolitust viivad läbi Gordoni perekooli treenerid, kes on enne

teistele teadmiste jagamist läbinud koolituskursuse.

Kursuse toimumise ajaks oleme planeerinud esialgu oktoo-

ber-november. Osalemissoovist palun teada anda mob. 51 426

38 valla lastekaitsetöötajale või sotsiaalnõunikule mob. 51 54

872. Lauatelefonid vastavalt 7 300 647 või 7 300 646. Samadel

telefonidel saab küsida ka täpsemat informatsiooni koolituse

kohta.

Tänan lapsevanemaid, kolleege vallavalitsusest, õpetajaid ja

kõiki häid inimesi, kellega aasta jooksul olen koostööd teinud

ja ikka selle nimel et märgata õigeaegselt peresid, kes vajavad

abi ja toetust, vältimaks tõsisemate probleemide teket. Üksi

on seda raske kui mitte võimatu teha. Muutused ühiskonnas

ja eluolus seavad peredele uusi nõudmisi ja olukordi, millega

kohanemiseks nad otsivad ja vajavad tuge.

Koostöös peitub asja sisu ja oluliseks koostöö näitajaks on

eelkõige omavaheline suhtlemine.

Pean silmas igapäevast tihedat läbikäimist, murede-rõõmu-

de jagamist. Siit ka üleskutse valla elanikele: märgake abivaja-

jaid lastega peresid ja andke sellest teada, sest tihti on ka nii, et

pere ei julge või ei oska abi paluda. Võõra lapse mure on igaühe

mure.

Kooliaasta alguse puhul soovin kõikidele õppuritele tegusat

aastat, turvalist keskkonda ja vanematele jõudu ja jaksu laste

kasvatamisel.

TASUB TEADA

september 2007 13

Eesti ja ülekaaluprobleem17. aprillil avati Eestis esimene kaalukabinet. Uus kabinet paikneb Eesti Diabeedikeskuse ruumides Sütiste tee 17, Tallinn.

See on ainus omataoline koht, kus on võimalik teha individuaal-set kaaluanalüüsi, määrata bioelektrilisel meetodil rasva ja lihasmas-si ning saada sellele vastavalt edasisi juhiseid meedikutelt. Patsiente nõustab meeskond: arst (endokrinoloog), toitumisspetsialist; diee-diõde jne.

Kaalu-uuringul hindab arst patsiendi tervislikku seisundit, võimaliku ülekaalu põhjuseid ja määratleb ülekaalu ravistrateegia. Määratakse vajalikud uuringud ning analüüsid. Toitumisspetsialist ja dieediõde jagavad praktilisi nõuandeid, siia kuulub ka kaalumine ning kehaproportsioonide mõõtmine. Lisaks analüüsitakse patsien-di menüüd ning jagatakse soovitusi füüsilise aktiivsuse tõstmiseks õigel koormusel.

Spetsialistide jälgimisel on võimalik kasutusele võtta dieedipäe-vik. Kaalukabinetis jagatavad soovitused aitavad patsienti suunata eesti teadlaste väljatöötatud õigete toitumusharjumuste juurde. Uu-ring aitab määrata ka inimese füsioloogilist vanust.

Lähipäevil avatakse sarnane kabinet ka perearstikeskuses „Sinu Arst” ning Tartus Esmedi meditsiinikeskuses, edaspidi ka teistes Ees-ti suuremates keskustes. Kaalukabinet on ainulaadne ja lähtub oma tegevuses Eestis kehtivatest toitumissoovitustest. Kaalukabinetti ei ole sellisel kujul Eesti tervishoiusüsteemis varem eksisteerinud.

Regulaarsed konsultatsioonid oma perearstiga on hea võimalus vältida ülekaalulisust. Kaalukabineti avamise üheks põhjuseks on ka see, et eestlased ei teadvusta ülekaalulisust kui terviseriski ning ei pöördu probleemi tekkimisel oma perearsti poole. Sageli pöördu-takse arstide poole alles ülekaalulisusest tingitud haiguste ilmnemi-sel – ravitakse tagajärgi, mitte põhjuseid.

Ülekaalulised inimesed pöörduvad kaalukabinetti sageli mitme põhjusega. Neist esimeseks on väljanägemine või äkilised muutused kehas. Järsk kaalutõus võib teada anda ka diabeedi algusest.

Sageli on selle probleemiga seotud inimesed abi otsinud, kuid ei ole seda kusagilt saanud – nad on läbi teinud kaalujälgimised, diee-did, paastud. Paraku on nende tegevuse lõpptulemus ikka selline, et -5 kg tähendab mõne aja pärast +10 kg, -10 kg +20 kg ning inimesel ei ole teada tema kaalutõusu põhjus. „See on üsna tüüpiline kaalu-ajalugu,” tunnistab kaalukabineti endokrinoloog Marju Past.

Kaalukabineti idee ei olnudki algselt kaalukabinet, väidavad idee autorid Eesti Diabeedikeskusest. Eesmärk oli nõustada diabeedi-haigeid, kelle seas on kasvav hulk nn omandatud diabeedi ehk II diabeedirühma patsiente. Samas kulges kabinetti pöördujate arv jätkuvas tõusujoones ja oli selge, et nende abivajajatega tuli endo-krinoloogidel tegelema hakata. „Uurisime nende inimeste elulugu, võtsime analüüsid, et teada saada, kas kaalutõusul võib olla haigus-likku põhjust. Paljudel juhtudel on tegemist haiguste või ravimitega, mis soodustavad kaalutõusu,” kõneleb kaalukabineti endokrinoloog Marju Past.

Vihastasin ja sõin šokolaadi. Nüüdseks on kaalukabinetti pöör-dujate arv kasvanud ligemale 100 inimeseni aastas, nende sekka ei loeta endokrinoloogilisi patsiente e suhkruhaigeid. „Hakkasime nendega tõsisemalt tegelema. Võtsime malli Põhjamaadest − analüü-sisime nende inimeste sööke, nemad kirjutasid üles oma nö emot-sionaalse söögipäeviku. Ilmnes, et ülesöömine on sageli ja enamasti seotud emotsioonidega. Vihastasin, ja sõin šokolaadi − sellepärast, et oli raske päev ja ei jõudnud midagi teha, oli tüüpiline põhjendus ülesöömisele. Siit ilmnes, et söömine on seotud päevapingete, stres-si, meeleolude ja emotsioonidega,” võtab endokrinoloog Marju Past tüüpilise ülekaaluloo kokku.

Tagasi normaalse elu ja toitumise juurde. Dr Marju Past: „Tee-me inimesele individuaalse analüüsi, kasutame programmi, mille põhjal saame ära määrata vajalikud valgud, süsivesikud jm toitai-ned, võttes aluseks eesti teadlaste normväärtused. Inimese viimine tagasi normaalse elu ja toitumise juurde, sh ka toitumisharjumuste muutumine tähendab eelkõige oskust valida. Sellesse retsepti käib ka füüsiline koormus. Tulemuseks on kaalulangus. Kui eesmärk on saavutatud, võtame ette nn säilitusprogrammi. Paljud tõdevad, et ja juba langetatud kaalu säilitamiseks on tuge vaja, sest üksi jäädakse

sageli hätta ja ränga iseloomu kasvatamisega alla saadud kilod kipu-vad tagasi tiksuma.”

Regulaarne nõustamine. Kaalukabineti suurimaks väärtuseks on see, et uuring ei toimu ühekordselt, vaid sinna saab tagasi pöör-duda pidevalt ja regulaarselt. Ühe patsiendi nõustamiseks läheb tund, keskmiselt käivad patsiendid kabinetis kord kuus.

Nõustamine jätkub ka peale soovkaalu saavutamist.Mis on normkaal ja kust algab haigusrisk? Iga inimene peaks

tänapäeval oskama arvutada oma kehamassi indeksit. Marju Past: „Valem on lihtne: kaal jagatud pikkuse ruuduga. Kehamassi indeksi-ga seoses on kehtestatud teatud normid. Normkaalus inimese keha-massi indeks on 18–25 – sellisel inimesel on kõike parasjagu – rasva, lihast, luud.

Haigusriski piir hakkab järsult suurenema, kui kehamassi indeks on 27. Kui kehamassi indeks kasvab sellest suuremaks siis haigusris-kid tõusevad veelgi.”

Kehamassiindeksi valem. Üks kasutatavamaid kehamassi hin-damise viise täiskasvanutel on kehamassi indeks (KMI), mille arvu-tamiseks on lihtne valem:

KMI = kehakaal (kg) / pikkus (m)2.Tulemus alla 18,5 tähendab alakaalu, 18,5–25 normaalkaalu,

25–27 kerget ülekaalu ja 28–29 mõõdukat ülekaalu.Üle 30 KMI korral on tegemist rasvtõvega ja kaalu alanemise

planeerimiseks peab konsulteerima arstiga. Üle keskea inimestele on soovitatav kehamassiindeks 20–27.

Kõige ohtlikum on kõhurasvumine. Inimene võib olla nn suure kondiga, pirnikujuline, tugevate reitega, kuid kõige ohtlikum on nö õunakujuline keha, sh kõhurasvumine. Just kõhupiirkonda kogunev rasv on tervisele kõige ohtlikum. See rasvkude on teise koostisega, hormonaalselt aktiivne ja toodab põletikufaktoreid.

Talje ümbermõõdud, millal haiguste risk suureneb on naistel üle 88 cm ja meestel üle 102. Normid on viimasel ajal kahesugused, lähtuvalt sellest, et ameerika normid on suuremad eurooplaste nor-midega võrreldes.

Kaalurisk ja eluiga. Ekslikult arvatakse, et kaalurisk algab sel-lest, kui nr 40 rõivad (naistel) selga ei lähe. Paraku, just kehakaaluga on seotud eluiga, mis on paljus enda teha. Risk algabki sellest, kui kaalu on liiga palju ja kui rasv on kogunenud just kõhuõõnde. Tea-duslikult on uuritud ja tõdetud, et normaalkaaluliste eluiga kipub olema pikem. Nende inimeste elukvaliteet on parem ja haigusi on neil samuti vähem. Elu haigustega on seevastu kehvem ja kulukam. Ravimitele kulub ohtralt raha. Kaalu jälgimisega saab iga inimene ette võtta heateo iseenda kui inimkonna heaks. 10 % kaalulangeta-misega väheneb üldsuremus kuni 20 %. Suremus rasvkoest tingitud haiguste tõttu on kuni 40%.

Kaaluuuring Geeniusega. Kaalukabineti kaaluuuringu apa-raat kannab toredat nime Geenius. Siin on võimalik määrata keha bioelektrilisel meetodil keha kompositsioon e koostumus vastavalt pikkusele, vanusele, soole ja kehakaalule. Vastavalt keha elektrilisele läbitavusele arvutab aparaat välja keha erinevad parameetrid: palju on kehas vedelikku, lihasmassi, tihket kude. Keha peaks olema tasa-kaalus. Lisaks annab aparaat põhiainevahetuseks vajaliku kaloraaži, st palju peab inimene sööma, et püsida normtasemel.

Ka jagab aparaat soovitusi, kas inimene vajab dieeti või millist füüsilist koormust ta vajab. Arst näeb uuringust ka keha takistusi, so keha vastavust kõikidele parameetritele. Selle põhjal saab hinnata, kui vana see keha on. Enamasti on normkaaluliste inimeste vanus vastavuses nende bioloogilise vanusega. Tugevalt ülekaaluliste keha-line vanus on seevastu kõrgem oma tegelikust vanusest.

Sageli rõõmustavad need, kes on edukalt kaalust alla võtnud – hinnanguline vanus muutub senisest aasta-paari võrra nooremaks. Kui inimene läheneb oma vanuseideaalile, on see talle väga motivee-riv, tõdevad kaalukabineti arstid.

Et inimene elaks paremini. Kaalukabineti eesmärk pole soovi-tada dieete, mis kestaksid nädala või kuu. „Seda ei saa võtta kui jär-jekordset imedieeti. Me tahame muuta inimese toitumisharjumusi, et ta elaks paremini,” väidab endokrinoloog Marju Past. „Üritame ai-data inimesi normaalse elurea peale. Tööd tuleb teha nii inimesel en-dal, kui ka kogu nõustamismeeskonnal. Sa pead olema ise peremees selle üle, et teha õigeid valikuid, mida sööd. Meie õpetame, kuidas neid valikuid teha. Pungil külmkapp pole sinu valikute peremees.”

14 PUHJA VALLA LEHT

PUHJA SELTSIMAJAS

reedel, 2. novembril kell 21

ÕHTU

MAIT MALTISEGA

Kaastegevad Mikko Maltis & Kristjan Tralla.

Osamaks, á 100.- kr, tasuda hiljemalt 31. oktoobriks

seltsimajja või „Piilu“ baari

OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!

TÄNAN PUHJA VALLAVALITSUST

Ulila apteegile uute ruumide nõuetele

kohandamises ja remontimises kauniks

töökeskkonnaks!

Alates augustist on Ulila apteek avatud

Ulila perearstikeskuses, aadressil Kesk 4.

Ootan kõiki külastajaid esmaspäeval ja neljapäeval

9.00–13.00.

Rõõmsa kohtumiseni!

Liilia Nõmmik

TÄNUAVALDUS

Sõnad kuuluvad kõigile, teod tegijaile.

Puhja Vallavalitsus, Kultuurkapitali Tartumaa

Ekspertgrupp, OÜ Heko Põld, Keskkogu pere, kolleegid,

oma raamatukogu lugejad, külalised-raamatusõbrad,

Tiina Parkja, Riina Kask, Airi Mahla, Kulla Kairene, Sirje

Dementjeva, Leini Laars, Laine Paimla, Jaanika Jago,

Eduard Vidrik ja Kaarel Tuvike –

teid tänab Uula Raamatukogu juhataja

Raamatukogu 40. tööaasta tähistamise kaasaaitamisel.

Eesti Diabeedikeskus on ambulatoorne raviasutus, mis pakub tasulist ravi-ja konsultatsiooniteenust. Ettevõttel on leping Eesti Haigekassaga, millega seoses on paljud raviteenused (erinevad uu-ringud, konsultatsioon) vastavalt seadusandlusega sätestatud korras haigekassa poolt kompenseeritavad.

Eesti Diabeedikeskuse eelis on lühemad vastuvõtu järjekorrad, pikem patsiendiga tegelemise aeg, parem teenindus jpm.

Eesti Diabeedikeskus teeb aktiivset koostööd Eesti Diabeedilii-duga. Vt. ka www.edk.ee, www.diabetes.ee

ÜlekaaluprobleemHaigekassa sotsiaalkampaania. Liikumine ja tasakaalustatud

toit on vajalik igas vanuses inimestele. Sellega seoses alustas hai-gekassa aprillis 2007 sotsiaalkampaaniat „Ära peta oma keha. Lii-kumine on inimese parim sõber”, mille eesmärk on teadvustada tervisetreeningu vajalikkust ja motiveerida seeläbi inimesi rohkem liikuma.

Ülekaalulisus on Eestis järjest suurem probleem. Sarnaselt Euroopa riikidega on ülekaalulisus järjest tõsisem ning kasvav probleem ka Eestis. Viimased uuringud näitavad, et Eestis on ligi 200 klassitäit lapsi, kellel suure tõenäosusega tekivad täiskasvanueas terviseprobleemid.

Euroopas on ülekaalulisus muutunud väga tõsiseks rahvatervise probleemiks. Umbes viiendik rahvastikust on rasvunud (kehamas-si indeks (KMI) alates 30 kg/m2) Inglismaal, Saksamaal, Ungaris ja Soomes ning umbes kümnendik täiskasvanutest on rasvunud Vahe-meremaades. Eestis ei ole ülekaalulisus võrreldes teiste Euroopa rii-kidega veel väga ulatuslik probleem, ent noorte ja keskealiste keha-liselt mitteaktiivsete meeste hulgas on uurimuste põhjal suhteliselt suur ülekaaluliste protsent (KMI >25).

Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu alusel oli 2004. a 16–64-aastaste vanusegrupis ülekaalulisi 46% meestest ja 43% nais-test ning neist rasvtõbi (KMI>30) oli nii naistel kui ka meestel ligi-kaudu 14%.

Ülekaalulised õpilased – negatiivne trend. Viimasel kolmel aastal on oluliselt suurenenud ülekaaluliste õpilaste osakaal. Kui 2004. a oli ülekaalulisi 6%, siis 2006. a juba 7,5%. Tõus on märgatav kolme aasta lõikes just III ja V klassi õpilaste seas. Vaadates tagasi-ulatuvalt arstlike läbivaatuste tulemusi 2004. a I klassis ja 2006. a III klassis, siis samadest õpilastest oli 2004. a ülekaalulisi 4,8%, ent III klassi läbivaatuste tulemusel oli ülekaalulisi lapsi juba 9,5%.

2006. a jooksul tehtud profülaktilistel läbivaatustel mõõdeti üle-kaalulisus ligi 6000 õpilasel. Seega on Eestis ligi 200 klassitäit lapsi, kellel suure tõenäosusega tekivad täiskasvanueas terviseproblee-mid.

Istuv eluviis, süsivesikurikas toit. Ülekaalulisuse peamiseks põh-juseks on vähene kehaline aktiivsus ning valed toitumisharjumused − vähene puu-ja juurviljade söömine ning küllastunud rasvade ja süsivesikute liigtarbimine.

„Kurb on tõdeda, et sageli jäävad südame- ja veresoonkonnahai-gustesse just noored ja tööealised inimesed. Üks olulisi põhjusi on istuv eluviis ja vähene kehaline aktiivsus. Sotsioloogilised uuringud näitavad, et regulaarset sportlikku liikumist harrastab Eestis ainult kuni 15% meestest ja kuni 10% naistest. Sellest järeldub selgesti, et väga suur osa inimestest ei saa piisavalt füüsilist koormust,” märgib Haigekassa tervishoiuteenuste peaspetsialist Sirje Vaask.

„Eestis üldtunnustatud soovituste alusel peaks täiskasvanu lii-kuma vähemalt 30 minutit päevas, lapsed vähemalt tund päevas. On selge, et kui täiskasvanud ei ole lastele eeskujuks, ei teki liikumishar-jumus ka lastel,” tõdeb Vaask.

Fakte ja soovitusi Eestis on südame- ja veresoonkonnahaigused olnud viimase 15

aasta jooksul peamine haigestumise ja suremuse põhjus. Selles val-las hoiab Eesti juhtpositsiooni nii Euroopas kui maailmas tervikuna. 2006. a kulus Eestis südame- ja veresoonkonnahaiguste haiguste ra-viks ligi 2 miljardit krooni.

Soovitatav igapäevane kehalise aktiivsuse tase on täiskasvanute-le vähemalt 30 minutit mõõdukat kehalist koormust ning lastele ja

noortele vähemalt 1 tund mõõdukat või intensiivset kehalist koor-must päevas.

Ülekaalulised peaksid vältima jooksmist, järske pöördeid, hüp-peid. Soovitav on alustada kehalisest aktiivsusest iga päev vähemalt 30 minutit, kas või 10 minuti kaupa. Tõhusaim on meetodite kombi-neerimine (liikumine, dieet, eluviisi muutused). Minimaalselt 40–60 minutit kehalist aktiivsust päevas on vaja ülekaalu ennetamiseks ja vähendamiseks. Kui kehakaal langeb, võib füüsilist koormust tõsta.

Rasedad ei tohiks mingil juhul kehalisest liikumisest loobuda. Soovitav on vähemalt 30 minutit mõõdukat kehalist koormust. Ka mõõdukalt intensiivne koormus (aeroobika, sörkjooks, ujumine) on raseduse ajal lubatud. Imetavad emad saavad jätkata tavapärast ke-halist aktiivsust 6–8 nädalat pärast sünnitust.

Eakatele sobivad füüsilise aktiivsuse säilitamine ja kombineeri-tud liikumisharrastused. Kehalise liikumise alustajatele on sobivaim hoogne käimine (kepikõnd), soovitatud on matkamine, orienteeru-mine, suusatamine.

Allikas: Eesti Diabeedikeskus, endrokrinoloog Marju Past; Eesti Ter-vishoiuuuringute instituut; Eesti Haigekassa: www.haigekassa.ee.

september 2007 15

Mis juhtus Võrtsjärve konstaablipiirkonnas?Alik Säde, juhtivkonstaabel

Puhja02.09.2007 Võsivere külas kuulati sõiduautost väga valju muu-

sikat ja rikuti teiste inimeste rahu. Rahurikkujate vastu alus-

tati väärteomenetlust.

22.08.2007 öösel murti sisse Tartumaal Puhja vallas Kaimi kü-

las ehitusjärgus suvekodusse ja varastati nurgalõikaja ja

elektridrell.

04.08.2007 toimetati Ulila alevikus alkoholijoobes Toivo (1969)

kainenema.

Ajavahemikus 04.–06.08.2007 lõhuti Tartumaal Puhja vallas

Sangla Turvas AS piirdeta ja valveta territooriumilt pin-

gestamata trafoalajaama kõrgepingetrafo ja varastati 50

meetrit vasest kõrgepingekaablit. Vargusega tekitati kahju

200 000 krooni.

Ajavahemikul 03.–04.08.2007 tungiti sisse Ulila alevikus Kesk

tänaval maja ees seisnud sõiduautosse Audi 80, varastati

CD mängija Sony ja rahakott. Vargusega tekitati kahju kok-

ku 5490 krooni.

04.08.2007 avastati Puhja alevikus aiamajades sissemurdmised

ja vandaalitsemised.

01.08.2007 varastas kodanik Eerik (1976) Tartumaal Puhja

vallas Palupõhja külas Mõttuse talu hoovilt muruniiduki

MTD, tekitades kahju kokku 4850 krooni. Varastatud ese-

med tagastati rikkumata kujul kannatanule.

02.08.2007 Puhja alevikus Viljandi tee 20 maja hoovis oli LAZ

bussis koer mitmendat päeva kinni. Koera omanik, kodanik

Sirje oli alkoholijoobes. Konstaabel eemaldas bussi klaasi ja

lasi koera välja.

29.07.2007 öösel tungiti Ulila Suveaias kallale Kristjanile (1988)

Alustati kriminaalmenetlust.

27.07.2007 päeval magas toimetati joobnud olekus kodanik Ats

(1956) Puhja alevikust Nooruse 12 maja tagant magamast

kainenema

17.07.2007 püüdsid Olavi ja Silver varastada Tartumaal Puh-

ja vallas Palupõhja külas Uueküla talust erinevaid esemeid.

Vargus jäi lõpule viimata tänu naabrimehe sekkumisele.

Sündmuskohale jäi maha varastele kuuluv sõiduauto Maz-

da ja tabati ka üks varastest.

Ajavahemikul 01.–04.07.2007 murti sisse Tartumaal Puhja val-

las Võsivere külas Karete kinnistu elumajja ja varastati vee-

boiler Atlantic, saunalaest LED lambid, televiisor Philips,

raadio jms esemeid. Vargusega tekitati kokku kahju 3000

krooni.

30.06.2007 avastati sissemurdmine Tartumaal Puhja valla Räm-

si külas Kalju talus. Keldrist varastati murutraktor Partner

ja garaažist järelkäru, viimane leiti hiljem Kaimi külast. Var-

gusega tekitati kokku kahju üle 46 000 krooni.

24.06.2007 eiras alkoholijoobes Meelis (1985) Tartumaal Puhja

valla Ulila Kesk 22 maja juures tahtlikult tööülesandeid täit-

va politseiametniku seaduslikku korraldust lõpetada õigus-

rikkumine. Alustati väärteomenetlust.

25.06.2007 tungisid kaks noormeest kallale Tartumaal Puh-

ja valla Ulila suveaias kodanik Tairole (1989) ja tekitasid

noormehele kehalisi vigastusi. Kannatanu pöördus Tartu

traumapunkti. Kallaletungijate vastu alustati kriminaalme-

netlust.

Ajavahemikul 21.–23.06.2007 murti sisse Puhja valla Mäeselja

küla Kullioru tallu. Varastati televiisor, diivanilaud ja veel

erinevaid esemeid. Vargusega tekitati kahju kokku üle 4000

krooni.

Ajavahemikul 01.–08.05.2007 varastati Tartumaal Puhja valla

Kaimi küla Kase talust mitmesuguseid metallist esemeid.

Vargusega tekitati kokku kahju 3900 krooni.

Rannu 16.08.2007 juhtis alkoholijoobes Priit (1981) Tartumaal Rannu

alevikus mootorsõidukit Ford Scorpio.

04.08.2007 juhtis alkoholijoobes Voldemar (1958) Tartumaal,

Rannu vallas, Tartu- Viljandi maanteel Väike-Rakke külas

mootorsõidukit Volkswagen. Voldemar on 03.05.2004 Lõu-

na Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse §

7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

03.07.2007 magas joobnud olekus Aleksei (1952) Tartumaal

Rannu vallas Väike-Rakke külas bussipeatuses.

Ajavahemikul 01.–03.07.2007 varastati Tartumaal Rannu val-

las Limnoloogiajaama majade juurest jalgrattad Scott Tim-

ber, maksumusega 1500 krooni, rohelist värvi muruniiduk

Greenbeam B5140, maksumusega 4700 krooni, pronksi-

värvi raamiga meeste jalgratas, maksumusega 5000 krooni,

lukustatud jalgratas Kross Hexagon V3 (lukustatud esiratas

oli alles jäetud), maksumusega 3500 krooni.

Ajavahemikul 24.–28.06.2007 murti sisse Tartumaal Rannu val-

las Vehendi külas Rannu puhkemajja. Kahju 34 350 krooni

Tartumaal Rannu vallas Vehendi küla puhkemajast varastati

avaldaja valveta jäetud käekott, milles oli rahakott, sularaha

1000 krooni,mobiiltelefon Nokia, jm esemeid Vargusega te-

kitati kokku kahju 30 000 krooni.

Konguta 13.08.2007 tungis Vladimir vägivaldselt Tartumaal Konguta

vallas Annikoru külas Rosalie korterisse. Alustati krimi-

naalmenetlust.

02.05.2006 karistati Madist alkoholijoobes mootorsõiduki juh-

timise eest Tartumaal Konguta vallas Annikoru külas.

22.07.2007 avastati, et Tartumaal Konguta vallas Majala külas

Saksiaugu talus on ukselukud lõhutud ja sisse on murtud

kõrvalhoonetesse, kuuri ja garaaži. Kaduma on läinud paat

koos aerudega ning erinevaid tööriistu. Vargusega tekitati

kahju üle 10 000 krooni.

Ööl vastu 10.07.2007 tungiti akna kaudu sisse Tartumaal Kon-

guta vallas Annikoru külas Konguta rahvamajja, juhataja

kabinetti ja varastati sülearvuti IBM.

Ajavahemikul 17.–20.06.2007 tungiti sisse Tartumaal Konguta

vallas Karijärve külas Sulevi talu elumajja, millest varasta-

ti erinevaid elektritööriistu. Vargusega tekitati kokku kahju

24 130 krooni

19.06.2007 avastati Tartumaal Konguta vallas Külaaseme kü-

las Konnatiigi talus sissemurdmine elumajja ja kõrvalhoo-

netesse. Varastati ühekohaline elektripliit Severin, mootor-

saag ja erinevaid tööriistu. Vargusega tekitati kahju 5373

krooni.

16 PUHJA VALLA LEHT

Septembrikuu õnnesoovid93 ARNOLD OJAMAA 26. 09 Mäeselja külast87 VILMA TALMEISTER 14. 09 Tännassilma k.87 VEERA TRUSSOVA 29. 09 Ulila alevikust84 LEIDA LÄÄNE 25. 09 Võllinge külast82 ANNA SIGAJEVA 02. 09 Rämsi külast82 VILMA ALTEMENT 22. 09 Ridaküla külast80 MARIA RETŠENSKAJA 12. 09 Rämsi külast70 IDA FREIBERG 01. 09 Puhja alevikust70 TIIU-REET KÕNNUSSAAR 05. 09 Järvaküla külast70 IIVI LEHTMA 08. 09 Puhja alevikust70 ADA KOGER 12. 09 Puhja alevikust

MÄLESTAME

Aleksandr Varuson 03.10.1941 – 15.07.2007Laine Hollas 22.06.1926 – 16.07.2007Lydia Rehme 12.08.1915 – 06.08.2007Jüri Koger 25.11.1937 – 01.09.2007Laine Kukk 04.02.1932 – 07.09.2007Selma Susi 13.09.1924 – 08.09.2007Alexander Marmysh 20.08.1933 – 09.09.2007

PUHJA VALLA LEHTVÄLJAANDJA: PUHJA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS 61301 TARTUMAA; TEL. 730 0641TOIMETAJA: PÄIVI MÄRJAMAA, TOIMETAJA@PUHJA.EE JA PAIVI@PUHJA.EE

TRÜKITUD OÜ TARTUMAA TRÜKIKOJAS

TRÜKIARV: 1050

Valla uued kodanikud

Diana LeppikRaivo Leinus

10. augustil 2007 sündis poeg KASPER LEINUS

Monika AllaisAndre Piirikivi

04. septembril 2007 sündis poeg ANDRIS PIIRIKIVI

TEATEDSELTSIMAJA TEATABHead isetegevuslased! Alustame uut hooaega!Esmaspäeval, 10. septembril kell 17.00 balletitrupp „SINILIND“Teisipäeval, 25. septembril kell 11.00 eakate seltskonnatantsurühm „SÜGISÕIED“Teisipäeval, 2. oktoobril kell 17.00 PUHKPILLTeisipäeval, 2. oktoobril kell 19.00 naiskoor „LÄTE“. Võtame vastu uusi lauljaid!Kolmapäeval, 3. oktoobril kell 17.00 neiduderühm „PUHJAPIIGAD“. Ootame uusi huvilisi!Kolmapäeval, 3. oktoobril kell 19.00 naisrühm „RUKKILILL“ Ootame uusi huvilisi!

Tartu Maakonna Pensionäride Ühendus korraldab

RAHVUSVAHELISE EAKATE PÄEVA piduliku tähistamise

04. oktoobril k.a. teater Vanemuse Väikeses majas,

algusega kell 10.30.

Kavas on:

1) välja kuulutada „Tartumaa vanaema 2007“ ja „Tartumaa

vanaisa 2007. Tseremooniat juhib Hannes Kaljujärv.

2) G. Verdi ooper „Rigoletto“ (ametlik esietendus on

05.0.2007). Peaosa laulab Taisto Noor.

3) Osavõtjate arvust teatada sotsiaalnõunik Milvi Seppale tel.

730 0646 või 515 4872,

KUTSUME INGLISE KEELE KURSUSTELE!

Puhja Maanaiste Selts pakub välja võimaluse õppida

inglise keelt Puhjas. Oodatud on kõik endised õppurid ja

liituda võivad ka uued osalejad. Üks rühm jätkab II astmelt

ja teine rühm IV astmelt. Koos käime kord nädalas neli

tundi korraga. Soovime alustada oktoobris ja kokku tuleb

koolipinki istuda viieteistkümnel korral. Soovijatele täpsem

info telefonil 7451 570 või 535 42244 Nelli Uustalu

TÖÖPAKKUMINEAS LIHAMEISTER pakub seoses töömahu suurenemisega tööd:• tootmistöölisteleTublile töötajale vääriline tasu!

Info tel. 735 1771

Ulila Keskus kuulutab välja Ulila Keskuse logokonkursi.

Kavandid palun tuua 31. oktoobriks keskuse juhataja

Margit Kumari kätte või saata e-mailile: margit@puhja.ee

Võitjale auhind!

Augustikuu keskel leitud Puhjast tähtkuju-kulon.

Info telefonil: 745 1737 (tööpäeviti), Uula Raamatukogu

juhataja..

Reedel, 28. septembril kell 15.00

Puhja seltsimajas

ÜLEVALLALINE PENSIONÄRIDE PIDU

Külaliseks laulja Toomas Anni Põlvamaalt

Valla buss toob peole:

Mõisanurmest 14.00, Ulilast 14.15,

Uulast 14.20, Järvakülast 14.30

OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!

Tasuta