Aastaraamat 2018

Peadirektoripöördumine

1M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

PRIIT SAUK,Maanteeameti peadirektor

2018. aasta oli100. aastapäevahõnguline nii

Eesti Vabariigile kui kaMaanteeametile.Sada aastat on teinudMaanteeametistmaanteevõrku jaerinevaid transpordi-liike majandava ningliikuvust kujundavariigiasutuse.

2018. aasta oli100. aastapäevahõnguline nii

Eesti Vabariigile kui kaMaanteeametile.Sada aastat on teinudMaanteeametistmaanteevõrku jaerinevaid transpordi-liike majandava ningliikuvust kujundavariigiasutuse.

Tähistamaks seda märkimisväär-set verstaposti valmis unikaalneteos „Sada aastat Eesti teedele“,mille autor on ajaloolane ja endinemaanteemuuseumi juht MairoRääsk. Jäägu see raamat meenu-tama Maanteeameti saja esimeseaasta lugu.

Juubeliaasta tõi Maanteeametissemitmeid edulugusid.

Aastat 2018 võime nimetadaedukaks ehitusaastaks. Mahuli-selt ületasime esialgselt planee-ritut enamikes tööliikides, erandvaid rekonstrueerimine. Riigi-tulust eraldatud investeeringuterahalist mahtu suutsime raken-dada 99% ulatuses võrreldesplaneerituga. Lisaks toodi vasta-valt Vabariigi Valitsuse soovidele2019. aastast ette 15 miljoni euroulatuses vahendeid, mis tähen-das arvestatavat ehitusmahusuurenemist.

Kõige suurema mahuga töödleidsid aset Kose–Ardu jaArdu–Võõbu teelõikude nelja-rajaliseks ehitamisel. Septembrilõpus sai Kose–Ardu lõigu muldepõhiosa valmis ning jäi talvekstäies mahus vajuma. See tähis-tas kolmeaastase ehitusperioodiraskeima etapi lõppemist, sestnii suuremahuline turbaaladelehitamine on esmakordnekogemus nii meie kui ka töövõt-jate jaoks. Suurtest mahtudesthoolimata ollakse töödega isegi

graafikust ees, sest 2018. aastaltehti töid pea kaheksa miljoni euroeest enam kui algselt plaanitud.

Hoolde valdkonnas oli eelmiseaasta tõeline proovikivi talvisteteehooldustasemete tõstmine. Igaalgus on raske, ent kõik koostöö-partnerid tulid kaasa ja tegidvajalikud muudatused, et suudak-sime liiklejatele pakkuda pareminihooldatud ja ohutumaid teid.

Suure sammu oleme liiklejatejaoks edasi astunud kaTallinna–Pärnu–Ikla maanteel, kusliiklust reguleerivad muutuvateabega liiklusmärgid. Just sellistoperatiivsust liiklejate teavitami-sel vaja ongi: kui ilmaolud onhalvad, saame operatiivseltkiiruseid vähendada, ning kuitalvel on head teeolud, saamekiirust suurendada ka 110 km/h-ni. Lähiaastatel on plaanismuutuva teabe liiklusmärgidpaigaldada Tallinna ringteele jauuele lõigule Tallinna–Tartumaanteel.

Teadsime, et 2018. aasta onühistranspordi valdkonnas meiletõeline väljakutse. 1. jaanuaristhakkas Maanteeamet maavalit-suste asemel korraldama niimaakondlikku kui ka maakondadevahelist ühistransporti bussidega,laevadega ja lennukitega. Samalajal loodi Maanteeameti koosseisu14 teenistuskohaga ühistranspor-di järelevalve talitus, mis tegelebliinivõrgu analüüsi, lepingutetäitmise järelevalve ning pileti-kontrolliga. Uute ülesanneteelluviimine oli kindlasti vägamahukas ja komplitseeritudtegevus, millega ühistranspordiosakond tuli edukalt toime.

Maanteeamet on alati olnudkorruptsiooni taunival seisukohalning nüüd astusime sammuedasi, et muuta ülevaatus läbi-paistvamaks. Tehnoosakonnaeestvedamisel paigaldati2018. aasta juulist ülevaatus-punktidesse kaamerad. See aitabvähendada korruptsiooniriskiülevaatusel, kuna läbipaistvus onkorruptsiooni suurim vaenlane jatänu kaamerasüsteemile onraskem mittekorras sõidukeidülevaatuselt läbi lasta. Nii saametagada, et liikluses osalevadsõidukid on ohutud nii juhileendale kui ka kaasliiklejatele.

Mul on hea meel, et meie e-tee-nindusele lisandub iga aastagaüha uusi kasutajaid. Eesti elanikelon võimalus valida, kas tulla meieteenuste kasutamiseks teenin-dusbüroodesse või teha sedae-kanalite kaudu. 2018. aastal oliinterneti kaudu tehtud tehinguteosakaal 65%. Olen veendunud, ettegu on uue kirjaoskusega, midarahvas alles õpib, ja IT-osakonnaroll koostöös avalike teenusteomanikega ongi arendada väljamugavaid, turvalisi ja töökindlaidIT-lahendusi.

Selle rolli paremaks täitmiseksoleme otsustanud muuta IT-osa-konna teenusepõhiseks, mistähendab muutumist sündmus-tele reageerivast juhtumeid

ennetavaks tugiüksuseks, miskeskendub teenuste osutamiselennekõike kvaliteedile.

Kindlasti jätkub ka e-teenustearendamine ning loodetavastisaame tulevikus suurema osatoimingutest teha klientide jaoksennetavalt ilma kliendi kohustu-seta üldse büroosse või e-tee-ninduskeskkonda tulla.

Maanteeamet peab ennastliikuvuse eestkõnelejaks Eestisja meie visioon on saada vägahinnatud kompetentsikeskuseksnii liiklejatele kui ka partneritele.2018. aastal kaardistasime omastrateegilised kompetentsid javiisime koostööpartnerite seasläbi pilootuuringu nelja kompe-tentsi lõikes. Tahtsime teada,millist tuge kompetentsikesku-sena meilt oodatakse ja kuhupeaksime rohkem panustama, etkoostöö oleks võimalikult tule-muslik. Võtmepartneriteltsaadud tagasiside oli sisuline japaranemisruumi on meil külla-ga. 2019. aastal on plaanis viiauuring läbi ka ülejäänud kompe-tentside lõikes.

Meie jaoks on oluline, et Maan-teeameti avalikud teenused onhästi toimivad ning võimalusele-teenustena kättesaadavad janüüdisaegsed. Oleme otsusta-nud uute teenuste väljatöötami-sel või olemasolevate ümber-kujundamisel kasutadateenusedisaini metoodikat.

Lisaks eeltoodud märkimisväär-setele muutustele hakkasimeette valmistama üleminekutuuele protsessipõhisele struk-tuurile. Maanteeameti põhimää-ruse uue redaktsiooniga loomeeelduse säästliku, toimiva jaohutu liikluse kavandamise,elluviimise ning eestkõnelejarolli võtmist toetava juhtimis-struktuuri loomisele.

Edaspidi tähtsustame senisestenam liikluse planeerimiseetappi ning tegeleme liikluse

2 M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

modelleerimisega, mis teisisõnuanalüüsib inimeste, kaupade jainfo liikumist ning otsib kõigeotstarbekamaid lahendusi maini-tud voogude suunamiseks. Selge-maks saab üksuste sisene javaheline vastutusahel, mis tagabparemad omavahelise koostöövõimalused, tähtsustameprotsessi-, tee- ja teenuseomani-ku rolli – omanik planeerib prot-sessi ja teenusepõhiseidressursse, selleks vajalikke tege-vusi ning vastutab eesmärkidetäitmise eest.

Maanteeameti uued struktuuri-üksused on teenistused, miskatavad Maanteeametile seadus-tega pandud põhiülesannetetäitmise. Põhimäärus võimaldabpaindlikult teenistuse seesmoodustada erinevaid struktuuri-üksusi.

Kõige sellega toime tulla onvõimas väljakutse ja see vajabpühendunud oma ala asjatund-jaid. Ükski maantee ei valmi ise-enesest, selle taga on inimesed,insenerid oma lugudega. Inseneri-elukutse ei ole kuigi populaarne,aga meie teha on see, et teadmineelukutse põnevusest ja kestvusestjõuaks noorte inimesteni. Peameaktiivsemalt rääkima oma tegu-dest, oskustest, mõtetest ühis-konnas laiemalt. Me elame ajal,mil tähelepanumajandus oneraldiseisev tööstusharu ja me eisaa seda ignoreerida.

Tunnustamaks valdkonnastegutsevaid tublisid insenerealustasime juubeliaastal koosAsfaldiliiduga teedeehitusvald-konna Aadu Lassi nimelisteelutöö- ja inseneripreemiateväljaandmist. Esimesed suuretunnustuse saajad olid AADUinseneripreemia laureaat MarekKoit ja AADU elutööpreemialaureaat Aleksander Kaldas.

Maanteeameti sajas aasta oliväärikas ja uhke samm kahesajaaasta juubeli suunas.

Sisukord3M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Peadirektori pöördumine

Maanteeametist

Teede olem

Hooldevaldkond

Riigiteede hooldus

Teede riiklik järelevalve

Liikluskorralduse alased uuringud

Liiklusjuhtimiskeskus

Muutuva teabega liiklusmärgid

Teekasutustasu

Teeilmajaamade infosüsteem. Kiiruskaamerad

Ehitusvaldkond

Valik Maanteeameti 2018. aasta olulisemaid objekte

Ehitusvaldkonna parimad

2+1 teed

InfraBIMi rakendamine teedeehituses

Kulumiskihtide mittepurustav katsetamine

Keskkonnameetmed

Kalade rännet takistavate paisude likvideerimine

Avalikud teenused

Teedealased uuringud

Liiklusohutuse ja ühistranspordi valdkond

Ühistransport

Ühisreidid

Liiklusohtlike kohtade ohutustamine

Liiklusõnnetuste andmekogu

Liiklusohutusprogramm 2016–2025

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise

ekspertkomisjon

Liiklejate hoiakute ja käitumiste uuringud

Klienditeenindus

Eksamid

Autojuhikoolituste tegevusload

Mootorsõidukite kontrollimine

Sõidukid

Liiklusohutuse auhinnad

Liiklusohutuskampaaniad

Maanteemuuseum

Aadu Lassi preemia

Aasta teod ja tegijad

146810131416171819202427293031323334

3638404243444546

4850525354565859606263

Fotod: Heidi ja Tanel Neuhausi rajakaameralk 36, Taivo Möll lk 4, 10.

Maanteeametist4 M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Maanteeamet on Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumivalitsemisalas tegutsev riigiasutus,

mis teeb riiklikku järelevalvet, kohaldabriiklikku sundi ja osutab avalikke teenuseidseaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.

Maanteeamet on Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumivalitsemisalas tegutsev riigiasutus,

mis teeb riiklikku järelevalvet, kohaldabriiklikku sundi ja osutab avalikke teenuseidseaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.

Maanteeameti põhiülesanded onjärgmised.� Teehoiu korraldamine ja tingi-

muste loomine ohutuks liikle-miseks riigiteedel.

� Liiklusohutuse suurendamine jaliiklusvahendite keskkonna-kahjulikkuse vähendamine.

� Teeliikluse ja ühistranspordikorraldamine.

� Riikliku järelevalve korraldami-ne ameti tegevusvaldkondareguleerivatest õigusaktidest

tulenevate nõuete täitmise üleja riikliku sunni kohaldamine.

� Riikliku teeregistri, liiklus-registri ja ühistranspordi-registri, statsionaarse auto-maatse kiirusmõõtesüsteemipidamine.

� Osalemine oma tegevusvald-kondi reguleerivate õigus-aktide väljatöötamisel janende õigusaktide muutmi-seks ettepanekute tegemine,samuti osalemine ameti

tegevusvaldkonna eestikeelseterminoloogia korrastamises.

� Osalemine oma tegevusvald-konnaga seotud poliitikasuun-dade, strateegiate ja arengu-kavade väljatöötamisel ningrahvusvaheliste projektideettevalmistamisel ja läbiviimi-sel.

� Riigi poliitika ja arengukavadeelluviimine ameti tegevusvald-konnas.

Maanteeameti põhitegevus jaotubehituse ja arengu, hoolde-, teede-võrgu ning liiklusohutuse jaühistranspordi valdkonnaks, midajuhivad peadirektori asetäitjad javaldkonnajuhid. Põhivaldkondadetegevust toetavad tugiteenused.Maanteeametit ja ühtlasi riigiteedehoidu rahastatakse vastavaltliiklusseadusele. Maanteeametikogutavatest tuludest moodusta-vad valdava enamuse riigilõivud ja

5M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Maanteeameti eelarve täitmine 2018Tekkepõhine; tuhandetes eurodes

Riigieelarvelised vahendid kokku:

Tegevuskulud kokku:

Tööjõukulud

Majandamiskulud

Investeeringud kokku:

Hooned

Maade ost

IT arendused

Muud investeeringud

Riigimaanteede koondprojekt ja

riiklik kaasfinantseerimine

Antud toetused kokku:

Maanteetranspordi korraldamine

Veetranspordi korraldamine

Õhutranspordi korraldamine

Välisvahendid kokku:

THK investeeringud

Muud investeeringud

IT investeeringud

Eesti Maanteemuuseum

Tööjõu- ja majandamiskulud

Majandustegevusest laekunud tulu kokku:

Investeeringud

Majandamiskulud

Eelarve Eelarvetäitmine Täitmise %

308 908

66 980

16 422

50 558

181 545

575

2943

2440

876

174 711

60 383

34 936

22 775

2672

32 185

29 717

245

536

1462

225

836

215

621

300 405

65 171

15 682

49 489

179 207

498

2521

2405

688

173 095

56 027

31 415

21 941

2671

23 921

22 268

106

292

1146

109

1 158

900

258

97%

97%

95%

98%

99%

87%

86%

99%

79%

99%

93%

90%

96%

100%

74%

75%

43%

54%

78%

48%

139%

419%

42%

teekasutustasu, mille mahud olid2018. aastal vastavalt 29 miljonit ja20 miljonit eurot. Kulude ja inves-teeringute rahastamise peamisedallikad on riigi tulud ning välis-vahendid. Maanteeameti investee-ringute kogumahuks kujuneseelmisel aastal 204 miljonit eurot,millest 12% ehk 24 miljonit eurotrahastati välisvahenditest.

Tegevuskulude mahuks jäi 65 mil-jonit eurot, millest 60% ehk 39 mil-jonit eurot moodustasid riigiteedehooldekulud.

Alates 2018. aastast on Maantee-ameti eelarves ka maantee-, vee-ja õhutranspordi korraldamiseksmõeldud toetused mahus 60 mil-jonit eurot.

Valdava osa eelarve mahustmoodustavad toimiva ja ohutu

teedevõrgu infrastruktuuri säili-tamiseks ning arendamisekssuunatud vahendid. Säilitamisejuurde kuuluvad lisaks jooksva-tele hooldetöödele olemasolevainfrastruktuuri remondimeetmetekulud. Arendamise alla kuuluvadlisaks teedeehitusele kruusateedekatte alla viimise programmiks,müratõkete rajamiseks ningliiklusohtlike kohtade ümber-ehituseks ette nähtud summad.Viimastega seondub liiklusvald-konna üks prioriteete – liiklus-ohutusstrateegia elluviimine.Valdava osa liiklusvaldkonnakulubaasist moodustavadMaanteeameti teenindusbüroodekulud. Viimastel aastatel onMaanteeamet investeerinudsenisest rohkem e-teenindusse,et saavutada suuremat efektiiv-sust ja teenuste paremat kvali-teeti.

Maanteeameti töötajaskond

Maanteeameti kinnitatud koos-seisus oli 2018. aastal 536 teenistus-kohta. Tööjõu koguvoolavus oli 12%ning kokku värvati Maanteeametis-se 72 uut teenistujat.

2018. aastal toimusid Maanteeametistruktuuris mitmed olulisedmuudatused või muudatusi ette-valmistavad tegevused. 1. jaanuarist2018 võeti maavalitsustelt üleühistranspordi korraldamisegaseotud ülesanded, mille tulemusenaloodi Maanteeameti koosseisu 14teenistuskohaga ühistranspordijärelevalve talitus.

Samuti algas protsessipõhiselestruktuurile ülemineku ettevalmis-tamine. Uut struktuuri ette valmis-tades lähtuti klientidele avaliketeenuste tõhusama ja kvaliteetsemapakkumise vajadusest, protsessi-põhisest juhtimisest ja tegevus-põhisele riigieelarvele üleminekust,ehitus- ja hooldevaldkonna ühen-damise otstarbekusest ning teede-võrgu valdkonna ülesanneteümberjaotamise otstarbekusest.Ameti juhtimisstruktuuris luuaksetäiesti uus, strateegilise planeeri-mise teenistus, mille eesmärk onliikuvuse planeerimine lähtuvaltühiskonna vajadustest.

Teenistujatejaotus

Liiklusohutuse jaühistranspordivaldkond 245

Ehituse jaarenguvaldkond 83

Hoolde-valdkond 71

Tugivald-kond 95

Teedevõrguvaldkond42

Teede olem

Eesti riigiteede pikkusseisuga 01.01.2019 on16 608 km, millele lisandub

sõltuvalt ilmastikust kuni 87,6 kmajutisi jääteid.

Eesti riigiteede pikkusseisuga 01.01.2019 on16 608 km, millele lisandub

sõltuvalt ilmastikust kuni 87,6 kmajutisi jääteid.

Riigiteedest on E-teid* kokku 953 km ja TEN-T** teidkokku 1294 km.

Riigiteedest on 1609 km (9,7%) põhimaanteid,2405 km (14,5%) tugimaanteid, 12 480 km (75,1%)kõrvalmaanteid ja muid riigiteid ning 114 km (0,7%)ühendusteid.

Riigiteede üldpikkus suurenes aastaga kolmkilomeetrit ning kogupikkuse kasv tulenes valda-valt olemasolevate teede rekonstrueerimisegakaasnenud uute ühendusteede ja rampide teeregis-trisse kandmisest. Siinkohal võib näitena tuuaTallinna ringtee rekonstrueerimise ningTallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteeValmaotsa–Kärevere teelõigu 2+1 sõidurajaga teeksümberehitusega seotud uued ühendusteed.

6 M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2019on 11 958 km ehk 72% ja kruusateedepikkus 4650 km ehk 28% riigiteedekogupikkusest. Aasta jooksul on kattegateid juurde tulnud 78 km ja seda peami-selt kruusateedele tolmuvabade kateteehitamisest.

Riigiteede tihedus on 366 km territooriu-mi 1000 km² kohta ja kogu registreeritudteedevõrgu tihedus on 1289 km territoo-riumi 1000 km² kohta.

Riigiteedel on 1012 silda kogupikkusega25 170 m, nendest kaks puitsilda kogu-pikkusega 30 m.

Ehitusseadustikust lähtuvalt on kõigiavalikult kasutatavate teede andmetekogumiseks, töötlemiseks, säilitamiseksja avalikustamiseks kasutuses tee-register. Teeregister on veebipõhineriiklik andmebaas, mis sisaldabandmeid nii riigiteede kui ka kohaliketeede kohta ja on kõigile avalikultkättesaadav aadressilhttps://teeregister.mnt.ee. Teeregistrivastutav töötleja on Maanteeamet jateeregistrisse andmete esitajad onriigiteede osas Maanteeamet ningkohalike teede osas kohalikudomavalitsused.

Andmete täiendamine ja uute andmetelisamine teeregistrisse toimub jooksvaltteetööde vastuvõtudokumentide jatäiendavate inventeerimiste alusel.Koostöös Maa-ametiga on kasutuselEesti topograafia andmekogul (ETAK)põhinevad teede kihid. Teeregistriandmete visualiseerimiseks kaardil onMaaameti geoportaalis X-GIS Maantee-ameti kaardirakendus, kus saabvaadelda nii riigiteede kui ka kohaliketeede andmeid.

*E-tee on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogunimetatud maantee (ehitusseadustikus Euroopateedevõrgu maantee).

** TEN-T tee on Euroopa Parlamendi ja Nõukogumääruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eestiterritooriumil asuv tee (ehitusseadustikusüleeuroopalise teedevõrgu tee).

7M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Riigiteed

s.h põhimaanteed

tugimaanteed

kõrvalmaanteed ja muud riigiteed

ühendusteed

Kohalikud teed

s.h maanteed

tänavad

jalg- ja jalgrattateed

Era- ja metsateed*

Kokku:

16 608 km

1609 km

2405 km

12 480 km

114 km

24 002 km

18 237 km

5209 km

556 km

18 398 km

59 008 km

* 31.12.2008 Statistikaameti lehelt

Mustkate3490 km21,0%

Katteliigidriigiteedel

Kruusa- japinnasteed4650 km28,0%

Asfalt- jatsementbetoon4914 km29,6%

Tuhkbetoon jastabiliseeritud kate976 km5,9%

Pinnatudkruus2577 km15,5%

Põhimaanteed2,7%

Tugimaanteed4,1%

Kõrvalmaanteed21,1%

Ühendusteed0,2%

Kohalikudmaanteed30,9%

Tänavad8,8%

Jalg- jajalgrattateed0,9%

Era- jametsateed31,2%

Teede olem

Hooldevaldkond

TARMO MÕTTUS,Maanteeameti peadirektori asetäitjahoolde alal

2018. aasta olihooldevaldkonnaleväljakutseterohke.

Suurim proovikivi olikindlasti talvise teehool-duse taseme tõstminealates 1. novembrist.

2018. aasta olihooldevaldkonnaleväljakutseterohke.

Suurim proovikivi olikindlasti talvise teehool-duse taseme tõstminealates 1. novembrist.

Mahukam hooldus tähendas välja-kutset ka hooldepartneritele, kespidid suurendama masinaparki,paremini planeerima hoolderinge jamuutuvates ilmaoludes kiireminireageerima. Head meelt valmistas,et lõppkokkuvõttes tulid plaanigakaasa kõik hooldepartnerid. Eeltööselle tulemuseni jõudmiseks kestispoolteist aastat. Eesmärk on juühine – luua liiklejate jaoks ohutuja turvalisem liikluskeskkond.

Muudatuse tulemusena tuliseisunditaseme 3+ (ehk kõigekõrgem tase) teid juurde 566 km,tase tuleb tagada teedel, milleliiklussagedus on 3000 autotööpäevas ja rohkem.

Seisunditaseme 3 teid tuli juurde314 km. Seisunditaseme 2 teidlisandus 552 km ning antudtasemele peavad vastama teed,mille liiklussagedus on üle 250 autoööpäevas. Kokku tõstsime seisundi-taset 1432 kilomeetril. Uute nõuetetäitmiseks lisasime talihooldele1,9 miljonit eurot.

Viimaste aastate jooksul olemekoos majandus- ja kommuni-katsiooniministeeriumiga pan-nud kokku teeseisundinõuetemääruse muudatust. Sügiseljõudsime ka selle jõustamiseni.

2018. aastal alustasime hoolde-järelevalve pilootprojektigaPärnu maakonnas, kus tellimehooldejärelevalve avatud turult.Maanteeamet teeb hooldelepin-gute täitmise üle järelevalvet ise,kuid selle pilootprojektiga katse-tame, kuidas selline teenusettevõtjatelt tellides toimib ja kassel oleks tulevikku. Esimesedkokkuvõtted saame teha2019. aasta kevadel ja siisotsustada, kuidas edasi liikuda.

Jätkuvalt tegeleme järelevalve-tegevuse ühtlustamisega, milleläbiviimisel on abiks tee seisun-di hindamiseks tehtavate mõõt-miste juhendi rakendamine ninghoolde- ja järelevalvepäevikuarendamine, selle ühendamineliiklejate teavitussüsteemigaüheks infosüsteemiks.

2018. aastal soetasime neli uutoptilist haardetegurimõõtjat, misaitavad kaasa teehoolde järele-valve tõhustamisele.

Tõsiselt analüüsisime võimalusi,kuidas parandada kruusateede,nende ääres elavate elanike jakruusatee kasutajate olukorda.Kõige mõjusam moodus on siiskitolmutõrje mahu suurendamine.Kui 2017. aastal tegime tolmu-tõrjet umbes 1000 kilomeetril, siis2018. aastal juba 500 km võrrarohkem ehk 1500 km. Tolmutõrjetteeme kõikidel teedel, kus liiklus-sagedus on üle 90 auto ööpäevas.Lisaks teeme tolmutõrjet kaväiksema liiklusega teedel kohta-des, kus see on elanike jaokshädavajalik.

Maanteeamet maksab iga aastaligi 700 000 eurot tänavavalgus-tuslampide elektrienergia eest.Pikaajalise kokkuhoiu saavutami-seks alustas hooldeosakondtavaliste tänavavalgustuslampideväljavahetamist LED-lampidevastu. See tegevus jätkub kindlasti

8 M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

9M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

ka2019.

aastal.Mõne

aasta pärastpeaks tänu

sellele olema elektri-energia kulu poole väiksem.

Maanteeamet viis 2018. aastal läbika esimese pilootprojekti,paigaldades mõningatessepõhiteede parklatesse ajutisedWC-d suvehooajaks. Näitekspaigaldati Tallinna–Narvamaanteel nelja, Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel kolme ningTallinna–Tartu–Võru–Luhamaamaanteel nelja parklasse kokku26 ajutist välikäimlat. Käimlatepaigaldamisel lähtuti ka puuetegainimeste erivajadustest.

Jätkame projektiga 2019. aastal,suurendades nii ajalist perioodikui ka parklate arvu, kuhu ajutisedvälikäimlad pannakse. Kohtadevalikul arvestame parkimiskohta-de populaarsuse, suuruse ningkaugusega tanklatest ja söögi-kohtadest. Suurim koormus lasubendiselt riigiteede ääres olevateletanklatele ja söögikohtadele, kuson loodud paremad võimalusedinimeste teenindamiseks.

Üle mitme aasta paigaldasimesamadesse parklatesse kaprügikonteinerid, mis jäävadkasutusse aastaringselt. Usume,

etjäätme-

käitlus-kultuur on

paranenud ningprügikastidesse ei

hakata massiliseltümberkaudsete elanike

olmeprügi ladustama.

2018. aastal panime kokkuMaanteeameti töögrupi, kes asustegelema ühiskonnas vägagiaktuaalse teemaga – kiirusedriigiteedel. Liikluskorralduseosakonna eestvedamisel olemejaganud teema erinevateksküsimusteks ning kokku leppinudneile lahenduse otsimise liiklus-ohutuse, planeeringute, liiklus-korralduse ja hooldeosakondadevahel. Töörühmas panime kokkuedasise tegevuste kava.

Maanteeamet on koostamasjuhendit, mille abil edaspidimäärata suurimad kiirusederinevatel teedel. Kiiruse määra-mine sõltub tee funktsioonist,liiklussagedusest, liikluse koos-seisust ja maakasutusest. Kiirustejuures on kõige olulisem aspektliiklusohutus, millest lähtumekõikides tegevustes. Selleks olemealustanud põhjaliku teedevõrguanalüüsiga, et leida üles võimali-kud kitsaskohad, kus kiirusrežiimei ole kooskõlas liikluskeskkonna-ga, arvestades eelkõige liiklus-ohutust. Soovime vaadata üle,millistel teedel saaks kiiruseidsuurendada ja millistel tuleksneid vähendada.

2019. aastal viime läbi kiirus-piirangute pilootprojekti, kusvalitud katselõikudel rakendamekiiruspiirangute määramiseühtseid põhimõtteid. Pilootprojektikäigus on eesmärk viia katselõi-kude kiirusrežiim vastavusseliikluskeskkonnaga, muutes

lubatud sõidukiirused liiklejalearusaadavamaks, ohutumaks javähendades seeläbi liiklus-õnnetuste riski.

Liiklejate jaoks kõige suuremmuudatus liikluskorraldusestoimus Tallinna–Pärnu–Iklamaanteel, kus töötavad muutuvateabega liiklusmärgid. Tänu neilemärkidele saame hoiatadalibeduse eest ning vajaduseloperatiivselt muuta kiiruseidvastavalt teeoludele. Suurimüllatus paljude liiklejate jaoks onolnud kiiruse 110 km/h lubaminetalvel valgel ajal. Meie eesmärkon lubada sõita kiirustega, misvastavad ilma- ja teeoludele.

2018.–2019. talve rasked ilmas-tikuolud on viinud meid mõttelevaadata üle praegune teedekorrashoiu mudel. Ühest küljestliiklejate ootus parematelesõidutingimustele ja teisestküljest olemasolevad teehoolde-lepingute võimalused on viinudmeid arusaamisele, et peameanalüüsima võimalusi paremaksteehooldeteenuse pakkumiseks.Selle tulemusena oleme2019. aasta tööplaani võtnudmaailma erinevate teehoolde-kontseptsioonide kokkukogumi-se ja võrdlemise. Tulemusenatahame jõuda teadmiseni,milline teehooldekorraldustöötaks meie tingimustes kõigeparemini.

Veel soovime järgmise aastakeskpaigaks jõuda lõpuni teedelolevate seadmete analüüsiga.Selle põhjal tahame leppidakokku edasised arenduspõhi-mõtted ja töötada välja seadme-te asukohtade valiku metoodika.

Edasi läheme ka kiiruste töö-grupi erinevate teemadega, shkutsume kokku majaväliseekspertrühma hindama meieesialgset nägemust kiirustekujundamiseks Eesti teedel.

Riigiteede

hooldus

Uue hooldelepinguga alustas ASEesti Teed Keila teemeistripiir-konnas 1. veebruarist 2018 japikendatud hooldelepingu aluselLeonhard Weiss Viater Ehitus ASRapla maakonnas 1. juunist 2018.Jagunemine hooldeettevõtjatevahel seisuga 01.01.2019 onjärgmine.

� AS TREV-2 Grupp, 4337 km –26,1% Põlva, Valga, Jõgeva jaIda-Viru maakonnas.

� AS Eesti Keskkonnateenused,1243 km – 7,5% Viljandimaakonnas.

� OÜ Tariston, 1846 km – 11,1%Harju maakonna Kose piir-konnas ning Hiiu ja Järvamaakonnas.

� AS Üle, 442 km – 2,7% Harjumaakonna Kuusalu piirkonnas.

� AS Eesti Teed, 4259 km – 25,7%Keila, Lääne-Viru, Võru ja Saaremaakonnas.

�

� AS Leonhard Weiss ViaterEhitus, 1014 km – 6,1% Raplamaakonnas.

� OÜ Warren Safety, 771 km –4,6% Lääne maakonnas.

� OÜ Sakala Teed, 2692 km –16,2% Pärnu ja Tartumaakonnas.

Riigiteede hooldeks kasutati2018. aastal 38,7 miljonit eurot.Sellest talihooldeks kulus16,7 miljonit, suvihooldeks10,3 miljonit ja muudeks hoolde-töödeks 11,7 miljonit eurot.Hooldekulud 17 hooldepiirkonnalepingute raames olid ühe kilo-meetri riigitee kohta 2330 eurot(2017. aastal 2499 eurot,2016. aastal 2591 eurot).

Maanteeameti hooldeosakondalustas 2018. aastal kuueaastaseprojektiga, mille käigus riigiteidvalgustavad naatriumvalgustid

asendatakse energiasäästlike jaefektiivsete LED-valgustitega.Paigaldasime 36 ristmikule 790 uutLED-valgustit. Kokku vajab välja-vahetamist üle 10 000 maantee-valgusti. Lisaks elektrienergiakokkuhoiule tagavad uuedLED-valgustid riigiteedel kaühtlasema valgustuse jaotuse,mistõttu paraneb liiklusohutus.

Sõidukijuhtide rahulolu uuring

Suvist teehooldust hindas 70%liiklejatest rahuloleva ja vägarahuloleva hindega, mis on 2%võrra väiksem kui möödunudaastal. Talvist teehooldust hindas49% liiklejatest rahuloleva ja vägarahuloleva hindega, mis on 4%võrra väiksem möödunud aastast.Kuigi protsendid on vähenenud, ontegemist siiski suurte protsenti-dega.

Eesti riigiteedele kehtivatest talvisehoolde nõuetest peab end teadli-kuks 46% sõidukijuhtidest. Talvisehoolde nõuetega on rahul 79% endnendest teadlikuks pidavatestjuhtidest.

10 M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Kampaaniat „Tee on libe, vali vastavsõidustiil!“ on näinud 70% sõiduki-juhtidest ja 87% vastanutest pidasseda vajalikuks. See kampaaniamõjutas käitumist liikluses 48%sõidukijuhtide arvates.

Rahuloluuuringul põhineva teehool-dajate boonussüsteemi juhendikohaselt teenisid rahalisedboonused välja AS TREV-2 GruppIda-Viru ja Jõgeva maakonna,AS Tariston Hiiu maakonna jaOÜ Warren Safety Lääne maakonnariigiteede hooldamise eest.

PARIM TEEHOOLDAJAParima teehooldaja väljaselgitami-sel võeti arvesse lepingulisi maha-arvamisi, tähtaja ületanud puudustearvu, perioodiliste ülevaatuste tule-musi ning liiklejatelt saabunudkaebuste arvu. Parimaks teehoolda-jaks tunnistati Eesti Teed AS, kespeatöövõtjana hooldab riigiteid Keilateemeistripiirkonnas, Võru,Lääne-Viru ja Saare maakondades.

11M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Hooldeettevõtjate jagunemineseisuga 31.12.2018

Lao–Kihnu jäätee jäi 2018. aastahooajal avamata, ent tehtuduuringud läksid maksma ligi 3000eurot.

Liiklusloendus

Liiklusloenduse infosüsteemis oli2018. aasta lõpu seisuga kokku100 püsiloenduspunkti ning 47perioodilist loenduspunkti.

Muutused Eesti majanduseskajastuvad otseselt ka liiklus-loendustulemustes. Kui aastatel1998–2007 toimus pidev liiklus-sageduse kasv, mis ulatus põhi- jatugimaanteedel 6–10%-ni aastas,siis aastatel 2008–2010 liiklus-sagedus vähenes oluliselt. Aastatel2011–2012 püsis liiklussagedusvõrreldes 2010. aastaga samaltasemel ning alates 2013. aastasthakkas see taas kasvama, ollesaastatel 2013–2017 vahemikus2,0–5,9%. 2018. aastal kasvasliiklussagedus võrreldes2017. aastaga 2,9%. Eelmiseperioodiga (2016–2017) võrreldeskasv aeglustus.

Jääteed

Haapsalu–Noarootsi jääteeeksisteeris 24 päeva ning liiklu-sele oli avatud 17 päeva. Jääteekogumaksumuseks kujunes ligi27 000 eurot. Jääteed kasutas9581 autot.

Tärkma–Triigi jäätee eksisteerisviis päeva ning liiklusele oliavatud kaks päeva. Jäätee kogu-maksumuseks kujunes ligi12 000 eurot. Jääteed kasutas477 autot.

Rohuküla–Sviby jäätee eksisteeris16 päeva ning oli liikluseks avatudkümme päeva. Jäätee kogu-maksumuseks kujunes ligi37 000 eurot. Jääteed kasutas5252 autot.

Laaksaare–Piirissaare jääteeeksisteeris 32 päeva ning liiklu-sele oli avatud samuti 32 päeva.Jäätee kogumaksumusekskujunes 39 244 eurot. Jääteedkasutas 545 autot ja 228 kergliik-lejat (ATV, mootorsaan, tõukekelkjms).

Liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2018. aastal

Suurima liiklusega teelõik asubjätkuvalt Tallinna–Pärnu–Iklamaanteel Tallinna linna piiril, sellelõigul km 13,0–13,8 mõõdeti aastakeskmiseks liiklussageduseks32 723 autot ööpäevas.

Osalemine ITS-projektides

Maanteeamet osaleb mitmetesrahvusvahelistes ja Eesti-sisestesITS-projektides, mille realiseerimi-seks on taotletud edukalt kaEuroopa Liidu (EL) vahendeid.

2018. aastal jätkusid Eesti-Lätiliikluskorraldusprojekti SMART E67tegevused: Eestis ja Lätis onpaigaldatud kõik muutuva teabegaliiklusmärgid ja infotabloodVia-Baltica trassile. TäiustatiPärnu ümbersõidu foorisüsteemi.

2018. aasta sügisel esitas Maan-teeamet taotluse viieaastaseksITS-projektiks CEF ITS-i arenda-mise vooru Tallinna ringteedünaamilise liiklusjuhtimisesüsteemi rajamiseks Väo-Sauelõigule ja nutika veokiparklarajamiseks Väo piirkonda.Rahastusotsuse teeb EuroopaLiit 2019. aasta kevadel.

Maanteeamet osaleb projektisTN-ITS GO, mille kaudu jagataksenavigeerimisteenust pakkuva-tele ettevõtetele teede andmes-tikku, et tagada ajakohase tee-deinfo kiire jõudmine liiklejate-ni. 2018. aastal käivitati analüüsja planeeriti pilootlaheduserealiseerimise kava, mille aluselarendatakse 2019. aastal väljaandmevahetuse teenus Eestiriigiteede ulatuses.

2018. aastal alustati tegevusiprojektis Real-time Ferries (RTF),mille raames paigaldatakse 2019.aastal Hiiumaale ja Saaremaaleviivatele teedele kaks muutuv-teabega liiklusinfotablood, kuskuvatakse lisaks teeinfole kaoperatiivset praamide väljumiseinfot. Saartel uuendatakse kaksteeilmajaama ja tehakse praamideinfo kasutatavaks Maanteeametireisiplaneerijas peatus.ee.

2018. aastal realiseeris Maantee-amet liikluspiirangute avalikusta-mise projekti Tark Tee jätkuaren-duse.

Kokkuvõtvalt saab 2018. aasta osastuua välja erinevate ITS-iga seotudprojektide ja tegevuste paljusustning rahvusvahelisust.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 812

järelevalveTeedealane riiklik

Probleeme esines liikluse ajalehitatud konstruktsioonikihtidekallete ja tasasusega enne järgmi-se kihi ehitamist. Esines olukordi,kus järgmist konstruktsioonikihtiasuti ehitama ilma eelnevat töödüle andmata ning vastavat lubasaamata. Esitatud kahjunõuete ja hüvitiste andmed nõude esitamise aasta järgi

13M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

2018. aastal viisMaanteeametläbi 38 riikliku

järelevalve menetlustavalikult kasutatavateteede ehitamise üle.Kontrolliti materjalideja toodete ning tee-tööde vastavustprojektile ning teeehitamise kvaliteedi-nõuete täitmist.

2018. aastal viisMaanteeametläbi 38 riikliku

järelevalve menetlustavalikult kasutatavateteede ehitamise üle.Kontrolliti materjalideja toodete ning tee-tööde vastavustprojektile ning teeehitamise kvaliteedi-nõuete täitmist.

Asfalt-segudel

kontrollitisideaine sisal-

dust ja terakoos-tist ning segude de-

formatsioonikindlust.Jätkuvalt pöörati suure-

mat tähelepanu ajutiseliikluskorralduse nõuete täit-

misele teetööde teostamise ajal.Jätkati kontrolli kehtestatudnõuete täitmise üle kohalikeomavalitsuste tee-ehitusobjekti-del.

Riiklik järelevalve kohaliku

omavalitsuse teede

seisundinõuete täitmise üle

2018. aastal jätkas Maanteeametjärelevalvet kohalike omavalit-suste teede ja tänavate seisundiüle, pöörates enam tähelepanukohtadele, kus liiklussagedus onsuurem ning liiklusõnnetustetoimumise risk suurem.

Haldusreformi tõttu vähenesvõrreldes eelnevate aastategakontrollitud omavalitsuste arv.Maanteeamet viis 44 kohalikusomavalitsuses läbi riiklikujärelevalve menetlused kohaliketeede seisundinõuete täitmiseüle. 39 neist olid plaanilised javiis juhtumipõhised. Menetlustekäigus kontrolliti 349 erinevat

teed, tänavat või selle lõiku kogu-pikkusega 589 km.

Puuduseid esines 204 teel/teelõi-gul ehk 58%-l kontrollitudteedest/lõikudest.Enamlevinud puudused:� nõutavast väiksem külgnähta-

vus teedel,� lubatust suuremate ja ka

tähistamata aukude esinemineteekattes,

� teekatte ja -peenra kõrgusteerinevus,

� oksad liikumisruumis,� liiklusmärgid ei olnud liikleja-

tele erinevatel põhjustel nähta-vad või loetavad.

Menetluste käigus puudusedkõrvaldati ning enne menetluselõpetamist viidi läbi järelkontroll.

Kahjunõuete lahendamine

Liikluse intensiivsuse kasvugakaasneb liiklusõnnetusse sattu-mise risk. Liikluskahju tekkimiselon paratamatu, et liiklejad esita-vad Maanteeametile kahjunõu-deid, on need siis põhjendatud võipõhjendamata. Võrreldes eelneva-te aastatega esitasid liiklejadMaanteeametile rohkem kahju-nõudeid, samuti suurenes nõuetekogusumma, kuid hüvitiste kogu-summa vähenes ligikauduveerandi võrra. 2015.–2018. aastalesitatud nõuete ja makstud hüvi-tiste kohta on andmed toodudtabelis.

2015 102 23 58 1 20 63 317 € 16 431 € 4778 € 11 654 €

2016 87 21 41 - 25 102 087 € 3447 € 2383 € 1064 €

2017 147 74 29 5 39 68 179 € 21 712 € 11 017 € 14 641 €

2018 159 46 62 4 49 84 479 € 16 459 € 3984 € 12 475 €

Kokku 495 164 190 10 133 318 062 € 58 049 € 22 162 € 39 834 €

¹Menetlust ei alustatud ebapiisavate tõendite tõttu

Nõudeesitamiseaasta

Kahju-nõuetearv

Hüvitatudnõuete arv,sh osaliselt

Rahulda-matanõuete arv

Menetlusitöös

Menetlust

ei alustatud¹Nõuetesumma

Hüvitistesumma

Maanteeametihüvitistesumma

Lepingu-partneritehüvitised

Liikluskorralduse alased

uuringud

Kiiruste uuringud

2018. aasta kevadel jätkas liikluskorralduse osakondasulaväliste piirkiiruste määramise metoodika jajuhendi väljatöötamist. Juhendi eesmärk on tagada,et teedel rakendataks eelkõige ohutusest lähtuvaidpiirkiirusi, mis on kooskõlas kehtestatud kiirus-režiimi ja tegeliku liikluskeskkonnaga. Eeskujuvõetakse Soome kiiruspiirangute määramisejuhendist.

Piirkiiruste määramise metoodika rakendamiseks japarandamiseks on käimas pilootprojekt, kus valitudkatselõikudel rakendatakse kiiruspiirangute määra-mise ühtseid põhimõtteid. Sellele eelnes põhjalikanalüüs kitsaskohtade leidmiseks.

Pilootprojekti läbiviimiseks valiti kaks katselõiku:Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee ja Tallinna–Rapla–Türi tugimaantee. Lõikude valimisel järgiti, et olekserinevaid situatsioone, mis liiklejatel teedevõrgusette tuleb ning mida saaks üldistada ülejäänudriigiteedele. Katselõikudel rakendatakse metoodikasttulenevad ja eelkõige ohutusest lähtuvad piirkiirused2019. aasta kevadel. 2018. aastal kaardistati kehtivkiirusrežiim neil lõikudel ning mõõdeti ja analüüsitikiiruseid. Katseperioodi jooksul mõõdetakse kiiruseiduue olukorra järgi ning hinnatakse, kuidas liiklejadtajuvad vastavalt liikluskeskkonnale kehtestatudkiirusrežiimi.

2018. aastal tegeles liikluskorralduse osakondaktiivselt sõidukite liikumiskiiruste mõõtmise jaseirega. Mõõtmise võimekust suurendas oluliselt2018. aasta kevadel sõlmitud töövõtuleping, millealusel töövõtja mõõdab mobiilsete kiirusmõõte-seadmetega sõidukite liikumiskiiruseid kohtades,kust varasemad andmed puuduvad. Lisaks soetativiis uut mobiilset kiirusmõõteseadet. 2018. aastalõpuks oli Maanteeamet mõõtnud sõidukiteliikumiskiiruseid mobiilsete kiirusmõõteseadmetega282 erineval objektil. Mainitud kohtadele lisanduvadpüsiloenduspunktid, mis järjepidevalt koguvadkonkreetsetes kohtades sõidukite liikumiskiiruseid.

2019. aastal jätkub sõidukite liikumiskiirustemõõtmine ja andmete kogumine, kui mõõdetaksekõikides põhimaanteede kiiruspiirangu alades(piirang alla 90 km/h) sõidukite liikumiskiiruseid.See annab olulise ja täpse ülevaate, millised ontegelikud sõidukiirused põhimaanteede erinevateskiiruspiirangualades.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 814

Raudteeülesõidukohtade liikluskorralduse uuring

2017. aastal alustati raudteeülesõidukohtadeliikluskorralduse juhendi koostamist, kus täpsus-tati ja täiendati erinevate määruste ja standarditenõudeid raudteeülesõitude liikluskorraldusele.Juhendis on kirjeldatud nõuded raudteeülesõidu-koha nähtavuse, pidurdusteekonna ja ülesõidulesobiva kiiruse kohta.

2018. aastal tellis Maanteeamet raudteeülesõidu-kohtade liikluskorralduse uuringu, et kontrollidariigimaanteede ülesõidukohtade liikluskorraldusevastavust juhendi nõuetele ja fikseerida olulisedparameetrid, mida on vaja ülesõitude ohutusehindamiseks. Uuring hõlmas 58 raudteeülesõidu-kohta riigimaanteedel üle Eesti.

15M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

mast sõidusuunast 30–40 meetritenne ülesõidukohta.

Tulemustest selgus, et suurimprobleem on sõidukiirustega,millest ei peeta kinni. Seega üksesimesi ülesandeid on hakatarakendama rahustamise meet-meid. Samuti jõuti järeldusele, etpaljudel ülesõitudel ei vastakehtestatud kiirusrežiim ohutulesõidukiirusele raudteeülesõiduläbimiseks ning seda tuleb hakatamuutma.

Liiklusmärkide ja teemärgistusegaraudteeülesõidukohtadel suuresosas probleeme ei ole, enamasti onneed õigetes kohtades ja nõutudseisukorras.

Uuringu käigus kontrolliti raud-teeülesõidukohtadel paiknevaidliiklusmärke ja teemärgistust,nende asukohti, seisukorda ja muidparameetreid, et hinnata nendevastavust juhendi nõuetele. Kogudatuli ka infot liiklusmärkide valmis-taja, paigaldaja ja paigaldusajakohta.

Samuti mõõdeti ja määrati raudtee-ülesõitudel nähtavuskolmnurgadehk siis tegelik nähtavus mõlemastsõidusuunast – millisel kauguselraudteeülesõidukohast on näha400 m kaugusel olev rong.

Lisaks mõõdeti tegelikud sõidu-kiirused ülesõidukohtadel mõle-

Antud tulemuste alusel saabMaanteeamet määrata raudtee-ülesõidukohtade ohutasemedning koostada plaanid nendeohutumaks muutmiseks.

Märgutuledega liiklusmärkide

pilootprojekt

Maanteeamet tellis 2018. aastalpilootprojekti raames Viljandi-maale kaks LED-märgutuledegavarustatud liiklusmärki. Nendeeesmärk on ohutussaarele lähe-neva sõidukijuhi tähelepanuteravdamine, et parandadaliiklejate turvalisust eriti justhämaras ja pimedal ajal.

Liiklusmärgid paigaldas IB Foor OÜ

Ima-vere–

Viljandi–Karksi-Nuia

maanteele 31,6.km-le ja Viljandi–

Rõngu maanteele0,85. km-le. Maantee-

ameti tellimusel viisStratum OÜ märkide asukoh-

tades läbi liikluskäitumuslikumõju uuringu enne ja pärastmärkide paigaldust. Uuringusosalesid erineva sõidukogemu-sega katseisikud, tehti ankeet-küsitlus ja kasutati silmaliiku-mise jälgimise seadet TobiiGlasses II. Prillid koosnevadvaatlusolukorda salvestavastkaamerast ja parema silma-pupilli liikumise tuvastamisekaamerast, mis salvestab 30korda sekundis silma asendi jasellest tulenevalt jälgitavadobjektid.

Silmaliikumise prillide tulemu-sed olid ootustele vastupidised:juhtide pilk kinnistus märgu-tuledega liiklusmärgile hiljem

kui märgutuledeta liiklusmärgile.Uuringus toodi välja, et silma-tuvastusprillid näitavad juhipilgu kinnistumist objektile, kuidmärgutuledega liiklusmärgikorral märkab juht seda ka pilkusellele viimata. Ankeetküsitlusevastustest selgus, et enamusjuhte ikkagi märkasid vilkuvatliiklusmärki juba kaugelt.

Kokkuvõtvalt ei soovitata kasu-tada märgutuledega liiklusmärkeigal pool, vaid ainult kohtades,kus sõidutrajektoori olulisekõrvalekalde korral on suuremtõenäosus ohutussaareleotsasõiduks.

Märgutuledega varustatudliiklusmärkide mõju hinnati kateise pilootprojekti raamesViimsi vallas Randvere kooli jalasteaia lähedal. Sinna paigaldatitermokaamera abil jalakäijaidtuvastavad ja sõidukijuhteteavitavad hoiatustuledegavarustatud liiklusmärgid. Maan-teeameti tellimusel TallinnaTehnikakõrgkooli läbiviiduduuringust selgus, et pärastsüsteemi paigaldamist vähenesjalakäijatele teeandmisekohustuse eirajate osakaal6–7%-ni, mis on võrreldesesialgse 20% eirajate osakaalugaoluline muutus. Kuigi esimeseaasta jooksul pärast süsteemipaigaldamist püsis teeandmisekohustust täitvate sõidukijuhtideosakaal suur, võis täheldadasõidukiiruste kasvu kehtestatudsuurima lubatud sõidukiirusepiires. Oluline on märkida kajalakäijate suurt veendumistohutuses enne teeületust, missamuti paranes veelgi pärastmärgutulede paigaldamist, kuigineed ei olnud suunatud teeüle-tajatele ning täiendav tähele-panu liikluses võis tulenedateadlikkuse paranemisest ningsellega seonduvalt võimalikustliiklusohutuse teemakäsitlusestväikeses kogukonnas.

Liiklusjuhtimis-keskus

Liiklusjuhtimis-keskus alustastegevust

1. novembril 2017endise maanteeinfo-keskuse järeltulijana.

Liiklusjuhtimis-keskus alustastegevust

1. novembril 2017endise maanteeinfo-keskuse järeltulijana.

Liiklusjuhtimiskeskus (LJK) loodi, etsuurendada ohutust ja vähendadaliiklemise ajakulu, tagades opera-tiivse ja ennetava info jõudmiseliiklejateni.

Seoses muudatusega hakkasMaanteeamet maanteeinfotelefoni1510 teenust sisse ostma Häire-keskuse abi- ja infokeskuselt.

Liiklusjuhtimiskeskus tegelebjärgmiste ülesannetega:� liikluspiirangute info kogumine

ja avalikustamine portaalis TarkTee ning olulisemate piiranguteedastamine meediale;

� talviste sõiduolude info kogu-mine hooldajatelt ning selleedastamine meediale;

� jääteede avamise ja sulgemiseinfo vahendamine;

� eriveoste ja massipiirangutelubade väljastamine;

� muutuva teabega märkide,liikluskaamerate, tõkkepuudening muude liiklusjuhtimis-seadmete juhtimine jajälgimine;

� teekasutustasu süsteemihaldamine.

LJK loomise üks ajend oli suurtarga tehnoloogia (ITS, Intelligent

Transport Systems) koostööprojektSMART E67 Läti Maanteeametiga,mille raames paigaldati 2017. aastalõpuks Tallinna–Pärnu–Ikla maan-teele 35 muutuva teabega elektroo-nilist liiklusmärki.

2018. aasta alguses sai LJK ülesan-deks veoautode teekasutustasusüsteemi haldamise, millegakaasnes edasimüüjate lepingutesõlmimine ja haldamine, tagasi-

makseotsuste tegemine ningklientide ja koostööpartneritepäringutele vastamine. Teekasu-tustasu rakendamise esimeseaastaga võib üldjoontes rahulejääda. Aasta jooksul suurenesmüügipunktide võrk just välis-piiril, kus nõudlus tasumiseks onkõige suurem, ning juurde tekki-sid elektroonilisi tasumislahen-dusi pakkuvad partnerid. Süstee-mis tekkis arvega tasumisevõimalus ning 2019. aastalvalmib iseteeninduskeskkond,mis teeb tasumise veelgi muga-vamaks.

2018. aasta kulges LJK-le mees-konna, tööprotsesside, tehnilistelahenduste ning juhendmaterja-lide loomise ja arendamise täheall. LJK ruumides viidi läbiremont ning paigaldati uusvideosein. Esimesed muutuvateabega kiirusmärgid Tallinna-Pärnu maanteel lülitati nnstatsionaarses režiimis sissejuunis ning II poolaasta jooksulsuurendati järk-järgult nendejuhtimisvõimekust paralleelseltautomaatse juhtimissüsteemiarendamisega, mille kasutusele-võtt on planeeritud 2019. aastakevadeks.

2018. aasta lõpuks paigaldatiTallinna–Pärnu–Ikla maanteeleseitse reaalajas videot edastavatja keskusest juhitavat liiklus-kaamerat, mis annavad infotliiklusolukorra, intsidentide, tee-ja ilmaolude kohta.

Väga oluline saavutus oli portaaliTark Tee uue versiooni valmiminenovembris. Projekt viidi elluEuroopa Regionaalarengu Fonditoetusega, riikliku kaasfinantsee-ringu osa oli 15%. Uuenenudkeskkond pakub lisavõimalusi niitavaliiklejatele kui ka vedajateleja sobib nutiseadmesse. Oluliseuuendusena loodi Targa Teejuurde üleeuroopalisele DATEX IIstandardile vastav andmevärav,

mille kaudu Maanteeamet edastaboperatiivselt liikluspiirangute,teetööde ja liiklusohtudega seotudandmeid vabaks kasutamiseks.Targa Tee arendamine jätkubjärgnevatel aastatel ning ükssuurem väljakutse on kohalikeomavalitsuste suurem kaasaminekohalikelt teedelt liiklusinfojagamiseks.

Erivedude osas oli suurem muutusseadusandluse muudatuse jõustu-mine 1. juulil 2018. Muudatusvõimaldab lisaks ümarpuidule kateist liiki veoste vedajatel kasutadaeriveo korras raskemaid autoronge,kui selle koosseisus olevatesõidukite teljed on varustatudpaarisratastega ning tegelik mass ei

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 816

ületa kuueteljelisel autorongil48 tonni ja seitsmeteljelisel auto-rongil 52 tonni. Sellised tehnilisednõuded aitavad ekspertidehinnangul vähendada suuremasttegelikust massist tulenevatkahjulikku mõju teedele.

Aasta lõpuks valmis veolubadeväljastamise ning eritingimustemääramise juhend, millegakorrastati ja ühtlustati veolubadeväljastamise protsessi ningtingimusi. Olulisem uuendusveolubade infosüsteemi arenduseosas oli liikluskeelulubadetaotlemise üleviimine e-teenin-dusse, mis võimaldab nii taotleja-tel kui menetlejatel säästa aega.

Muutuva teabega

liiklusmärgid

SMART E67 onEesti-Läti ühis-projekt, mille

käigus rajati 2017. aas-tal Via Baltica trassile(E67) Eesti ja Lätilõikudele erinevaidteeäärse targa tehno-loogia (ITS, Intelligent

Transport Systems)lahendusi liiklusejuhtimiseks, seireksning liiklejate teavita-miseks.

SMART E67 onEesti-Läti ühis-projekt, mille

käigus rajati 2017. aas-tal Via Baltica trassile(E67) Eesti ja Lätilõikudele erinevaidteeäärse targa tehno-loogia (ITS, Intelligent

Transport Systems)lahendusi liiklusejuhtimiseks, seireksning liiklejate teavita-miseks.

Projekti eesmärk on muuta liiklustrahvusvahelisel suure liiklussage-dusega trassil ohutumaks ja suju-vamaks ning saavutada sõiduajakokkuhoidu.

Eesti jaoks on projekti kõige oluli-sem väljund muutuva teabegaliiklusmärkide kasutuselevõtt,millega saab muuta sõidukiirustvastavalt tegelikele tee- ja ilmaolu-dele, teavitada operatiivselt liiklus-õnnetustest, takistusest teel, tee-töödest ja tee sulgemise korralümbersõidu teekonnast, edastadasõidule kuluvat aega ummikutekorral ning muud liiklusega seon-duvat kasulikku infot.

Andmeid kogutakse tee- ja õhu-temperatuuri, teekatte seisundi,tuulekiiruse, nähtavuse, sade-mete liigi ning intensiivsuse,liiklussageduse ja liikluskiirusekohta.

2017. aasta lõpuks paigaldatimuutuva teabega liiklusmärgid jatäiendavad teeilmajaamad.

2018. aasta jooksul valmisid kõikseni puudu olnud elektriliitumi-sed ning alates juunikuust lülitatimärgid järk-järgult tööle. Esialgutöötasid märgid n-ö statsionaar-ses režiimis, kuid alates sügisesthakkas liiklusjuhtimiskeskusmärke juhtima vastavalt välja-töötatud juhtimisreeglitele.

Märkide juhtimispõhimõtetekoostamiseks sõlmisid Maantee-amet ja AS Teede Tehnokeskus2018. aasta kevadel konsul-tatsioonilepingu. Juhtimisreeglitekoostamisel oli täiendavalt abiksvälisekspert Soomest ning juhen-di ülesehitusel oli eeskujuksSoome Transpordiameti vastavjuhend. Eelnevalt analüüsititeeilmajaamade ja liiklusloendu-rite ajalooliste andmete põhjalerinevate, eelkõige talviste ilma-olude mõju tegelikele sõidu-kiirustele Tallinna–Pärnu–Iklamaanteel. Samuti analüüsitiolemasolevate teeilmajaamadespetsifikatsiooni ning asukohtadesobivust liikluse juhtimise vaja-dusi arvestades. Juhtimispõhi-mõtete esimene versioon valmissügiseks.

Lisaks muutuvate teabega liiklus-märkide kasutuselevõtule aren-dasime aasta jooksul Pärnuümbersõidu teelõigu foorisüstee-me. Fooriprogramme optimeeriti,tagamaks üheksa järjestikusefoorristmiku parem omavahelinekoordineeritus (nö roheline laine),kahele ristmikule paigaldati lisaks

raskeveokeid tuvastavad andurid.Uudse lahendusena paigaldatiPärnusse Liivi teele prismaatilisedmuutuva teabega infotahvlid, missoovitavad põhiteel liiklejatelesobivat kiirust järgmise foorirohelise tuleni sõltuvalt fooritsüklihetkeolukorrast. Uuenduste ees-märk oli muuta, eeskätt transiit-liiklusele, Pärnu ümbersõiduläbimine sujuvamaks ja kiiremaks.

2018. aasta oktoobris sõlmisimeAS IB Fooriga viieaastase lepinguliiklusjuhtimissüsteemi arendami-seks. Tarnitav Swarco Omnia plat-vormil liiklusjuhtimissüsteem saabliiklusjuhtimiskeskuse põhilisekstöövahendiks muutuva teabegaliiklusmärkide juhtimisel. Eesmärkon muuta juhtimissüsteem niiautomaatseks kui võimalik. Teisteriikide kogemus on näidanud, etteeoludest ja ilmastikust sõltuvaidjuhtimissüsteeme täisautomaat-seks arendada on väga keerulinening just piirkiiruse suurendamiseotsuste kinnitamise juures jääbväga oluliseks inimese roll. Liiklus-juhtimissüsteemi esimene etapppeaks tulema kasutusele2019. aasta märtsis ning teineetapp juunis. Vastavalt lepinguleon tulevikus võimalik muutuvateabega märkide ja seiresüsteemi-de lisandudes integreerida needsamasse süsteemi.

SMART E67 projekt lõppeb2019. aastaga, aga projekti positiiv-ne mõju ulatub edasi veel palju-deks aastateks. Lisaks Tallinna–Pärnu–Ikla maanteele kavandamelähiaastatel liiklusjuhtimis-süsteemi laienemist Tallinnaringteele ning samuti Tallinna–Tartu suunale. Lisaks otseselekasule E67 trassi arendamise osason projektil olnud väga suurväärtus Maanteeameti inimestekogemuste ja teadmiste kasvata-mise osas uues valdkonnas.

17M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

2018. aastal kogusMaanteeametteekasutustasu

20,2 miljonit eurot jamüüs veidi üle 685 000pileti. Kogutud summamoodustas 102% pla-neeritud 19,7 miljonisteurost.

2018. aastal kogusMaanteeametteekasutustasu

20,2 miljonit eurot jamüüs veidi üle 685 000pileti. Kogutud summamoodustas 102% pla-neeritud 19,7 miljonisteurost.

Eesti sõidukite eest tasuti 14,3 mil-jonit eurot ja pilet soetati 276 000korral. Välisriigi sõidukite eest tasuti5,9 miljonit eurot ja soetati ligi410 000 piletit. Välisriigi sõidukitesttasuti kõige rohkem Poola sõidukiteeest – 1,8 miljonit eurot (35% välis-riigi sõidukitele soetatud piletitest).Järgnevad Läti 1,6 miljoni euroga(23% piletitest), Leedu 1,3 miljonieuroga (18% piletitest) ja Venemaa620 000 euroga (12% piletitest).

Kõige populaarsemad olid ühe-päevased piletid, mida soetati ligi620 000. Enim ostsid neid välis-riikide sõidukid – üle 400 000 ehk65% ühepäevapiletitest. Eestisõidukitele osteti ühepäevapileteidüle 217 000 (35%). Populaarsuseltjärgnesid 90 päeva piletid (33 800),30 päeva piletid (üle 23 000) ja 365päeva piletid (ligi 3400). Pikemaksperioodiks piletite soetamine olipopulaarne eelkõige Eesti vedajate

hulgas: aastastest piletitest 95%ja kvartalipiletitest 97% soetatiEesti sõidukitele.

Peamiselt, ehk 75,6% piletitest ja88,6% summast, tasutakse tee-kasutustasu veebilehe kaudu.Piiripunktides (st idapiir ja sada-mad) maksti teekasutustasu43 300 korral (6,4%). Kõik peami-sed piiriületuskohad on müügi-kohtadega kaetud. Täpsemat infotmaksevõimaluste kohta leiabaadressilt .www.teetasu.ee

Maksu- ja tolliameti (MTA) andme-tel liikus 2018. aastal Eesti teedel25 567 veokit, millest ligikaudu58% olid Eestis registreeritudveokid ning 42% välismaisedveokid. MTA analüüsi põhjal oli2018. aastal teekasutustasu alatimakstud 53%-l kõikidest veoki-test, sh Eesti veokitest oli alatiteekasutustasu makstud 46%-lning välismaistest 63%-l. Tee-kasutustasu oli 2018. aastal alatitasumata 11%-l veokitest (sh10%-l Eesti ja 12%-l välismaistestveokitest). Ülejäänud veokitel oliteekasutustasu liikumise ajalvahel tasutud ja vahel maksmata.Hinnanguliselt jäi 2018. aastaltasumata kokku 1,16 miljonit

eurot teekasutustasu, millest963 670 eurot Eesti veokite pealt.Piiripunktides (st idapiiri ja sada-maid) ja MTA büroodes maksti tee-kasutustasu 36 712 korral. Seal-juures kontrolliti idapiiril kõiki piiri-punkti sisenenud veokeid, neid oli2018. aasta peale kokku 107 908.Piiripunktides alustati teekasutus-tasu maksmata jätmise eestmenetlusi 197 korral. Teekasutus-tasude maksmata jätmise tuvasta-misel alustame menetlusi Eestistväljuval suunal, Eestisse sisene-misel suuname maksma.

Lisaks piiripunktidele teeb MTA kasisemaal maanteekontrolle. Eelmi-sel aastal tehti kokku 9238 maan-teekontrolli (kõik sõidukid kokku,sh üle 3,5-tonnised sõidukid), tee-kasutustasu tasumata jätminetuvastati 555 korral ning isikudsuunati tasuma.

2018. aastal alustasid politseinikudteekasutustasu maksmata jätmisevõi väiksemas määras tasumisetõttu 1301 väärteomenetlust, neist314 välismaa kodanike suhtes.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 818

Teekasutustasu

TeeilmajaamadKiiruskaamerad

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee kuues teeilma-jaamas nüüdisajastati sajuandurid, misvõimaldab senisest täpsemini juhtida uusielektroonilisi liiklusmärke samal teel.

Teeilmajaamade infosüsteemis oli 2018. aastalõpu seisuga kokku 76 teeilmajaama (neistkolm kuuluvad kohalikele omavalitsustele),112 teekaamerat (neist 19 on reaalajasteekaamerad) ning kaks muudetava kirjegaelektroonilist liiklusmärki.

Algust tehti teekaamerate IR-valgustitenüüdisajastamisega, mille tulemusenaparaneb oluliselt öiste piltide kvaliteet, misaitab kaasa talihooldetööde kvaliteediparandamisele.

2018. aastal Maanteeametuusi kiiruskaameraid eipaigaldanud ning riigi-

teedel on kiiruskaamerate jaoks66 mõõtekabiini. Lisaks onMaanteeameti kasutuses kaksmõõtekabiini Tallinna linnas.Kokku on Eestis 68 kiirus-kaamera mõõtekabiini.

2018. aastal Maanteeametuusi kiiruskaameraid eipaigaldanud ning riigi-

teedel on kiiruskaamerate jaoks66 mõõtekabiini. Lisaks onMaanteeameti kasutuses kaksmõõtekabiini Tallinna linnas.Kokku on Eestis 68 kiirus-kaamera mõõtekabiini.

Neljas mõõtekabiinis mõõdetakse kiirustmõlemas suunas. Nimetatud kahesuunalisedmõõtekabiinid asuvad Põltsamaa linnas Puhuristmikul, Pärnumaal Libatse külas, Ida-VirumaalRannu külas ning Harjumaal Kiia külas.

Maanteeamet kasutab riigiteedel 50 mõõteseadet,mida paigutatakse kabiinide vahel ümber.

2017. aasta oli Maanteeametile oluline verstapostkiiruskaamerate osas, kuna esmakordselt käivitatiautomaatjärelevalve ka kohalikule omavalitsuselekuuluval teel. Märtsis alustasid tööd kiirus-kaamerad Tallinnas Endla tänava, Tulika tänava jaSõpruse puiestee ristmikul (nn Kristiine ristmik).Esimeses etapis alustati sõidukiiruste fikseerimi-sega. Projekt jätkub 2019. aastal, mil Kristiineristmikul käivitatakse ka keelava foorituleeiramise automaatkontroll samade seadmete abil.

19M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Teeilmajaamade info-süsteemi areng jätkus2018. aastal, mil ehitati

kuus uut Lu�ti teeilmajaamajärgmistesse kohtadesse:Uhmardu, Rõngu, Ainja,Üdruma, Lokuti ja Kurla.

Teeilmajaamade info-süsteemi areng jätkus2018. aastal, mil ehitati

kuus uut Lu�ti teeilmajaamajärgmistesse kohtadesse:Uhmardu, Rõngu, Ainja,Üdruma, Lokuti ja Kurla.

PRIIT SAUK,Maanteeameti peadirektor

2018. aastat võibMaanteeamet pidadaväga edukaks teedevõrgu

säilitamise ja arendamiseaastaks.

2018. aastat võibMaanteeamet pidadaväga edukaks teedevõrgu

säilitamise ja arendamiseaastaks.

Kõik finantsilised eesmärgid said investeeringute osastäidetud 99% ja kõiki mahueesmärke, olgu see siiskilomeetritelt või tükkidelt, me tegelikult suisaületasime.

Kindlasti aitas tänavusele edukale aastale kaasa vägahea ilm ehitushooajal: suvi oli piisavalt soe ja mitte eritivihmane ning ka talv ei saabunud varakult.

Planeeringute osakonna väljakutsed olid seotud meielähiaastate suurprojektide ettevalmistamisega, milletäpsemad sihid seadis septembris valitsuse heaks-kiidetud teehoiukava muudatus. Poolteist aastat tagasikäima lükatud projektid Pärnu–Uulu, Pärnu–Sauga,Aaspere–Haljala ja Are möödasõit said valituse allkirjagaselge suuna lähiaastateks. Samuti lisandus aastajooksul ootamatult ideid või koostöökohustusi, misnõudsid parajalt tööaega, aga millega planeeringuteosakond kohe tegelema hakkas ning edukalt hakkamasai – olgu see siis Rail Balticuga ühisprojektideettevalmistamine või Saaremaa silla järjekordne idee,mida sai koos teede arengu ja investeeringuteosakonnaga päris tõsiselt arutatud ja läbi mõeldud.

Alguse sai sisuline koostöö Rail Balticuga, mis toobühisprojekte lähiaastatel tõenäoliselt rohkemgi kui2018. aasta lõpus ühiselt välja kuulutatud Tallinnaringtee Luige–Saku lõigu ehitushange. Hankega otsimeehitajat lõigule, mille raames tuleb rajada ka uusviadukt üle tulevase Rail Balticu trassi. Projekti hankeviib küll läbi Maanteeamet, aga viadukti rahastamine ja

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 820

Ehitusvaldkond

21M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

raudteeohutuse kvaliteedi järele-valve on Rail Balticu struktuurikanda. Praegu on teada, et lähemakolme aasta jooksul tuleb samakoostöömudeli alusel üle Eestirajada veel 18 erinevat sõlmpunktivõi ristumist, mille ehituslahendu-sed, ajagraafikud ja maksumusedon juba ühiselt täpsustamisel.

Digitaliseerimisest tulenev võimalusandmeid paremini ja efektiivsemalthallata on praeguseks andud kasupaljudes valdkondades. Maantee-ametil, kui sektori suunanäitajal, ontäita oluline roll, et see kasuavalduks ka teedevaldkonnas.2018. aastal viis Maanteeamet Eestisläbi kaks esimest pilootprojektiInfraBIM-i rakendamiseks teede-ehituses. Need projektid näitasidmeile, et õppimine BIM-i rakenda-misel ei lõppe niipea. Andmete jafailide ülesehituse täiendamisekõrval tuleb täpsemalt määratledaka osapoolte rollid ja vastutuspiirid.Seda kõike saame rakendada jubajärgmisel aastal, kui on plaaniskasutada BIM-i töövahendeid kuuesteeprojektis.

Rõõm on öelda, et 2018. aastalparanesid oluliselt Maanteeameti ja

Asfaldiliidu suhted. Lükati käimamitu töörühma, kus jätkuvaltdiskuteeritakse nii katenditematerjalide kui teekatte vastu-pidavuse nõuete osas. Lisaks viidiläbi pilootprojektid, mille hanke-tingimustes tõime välja, et kuitöövõtja kasutab asfaltsegudetranspordil soojustusega kasti-dega sõidukeid ja asfaldilaoturiteleelsöötjat, on võimalik teenidaboonust. Mõlemad projektidõnnestusid ning mõlemad töö-võtjad teenisid ka lisaraha. Olgugiet need summad ei olnud tohutultsuured, saime töövõtjatelt paljupositiivset tagasisidet. Piloot-projektide õnnestumised kinni-tasid, et hea töö eest preemiatsaades on töövõtjad valmisoluliselt enam pingutama niitehnoloogiliselt arenedes kui katöötades ühise eesmärgi, teedekvaliteedi paranemise ja ajaskestvuse paranemise nimel.

Kuna ehitusvaldkond on praegumajanduses tõusuteel ning meiekogemustega insenerid japrojektijuhid on tööturul hinnatud,siis kandsid paljud regioonid jaosakonnad möödunud aastalkaotusi inimkoosseisu osas. Sedaenam oli 2018. aastal inseneridejärelkasvu tagamiseks vägatähtsal kohal programm„Insenerid tagasi kooli“, milleraames tutvustasid Maanteeametiinsenerid noortele oma eriala jaarenguvõimalusi. Nii mitmedkientusiastlikud Maanteeametiinsenerid jõudsid enam kui kahtekooli, kutsumaks noori jätkamaoma haridusteed kas TallinnaTehnikaülikoolis või TallinnaTehnikakõrgkoolis. Järelkasv onpraegu meie kõigi murekoht jakindlasti jätkame 2019. aastal selleprogrammiga, et kvalifitseeritudteedevaldkonna insenere jagukska tulevikus.

Jätkuvalt on oluline teema inse-neridele kutsete andmine. Maan-teeamet sõlmis koostööleppeAsfaldiliiduga insenerikutsetetunnustamise komisjonis osale-miseks ja tulevikus räägime kaasaka kutsetasemete standardite

nõuete osas. Oleme võtnudeesmärgiks, et Maanteeametiteedevaldkonna insenerid oleksidpiisavalt hästi haritud, kogenud jatäiendkoolitatud ning nemadkipürgiksid järjest kõrgemateinseneri kutsestandarditelevastavate kutsetasemetetõendamise suunas.

2018. aasta möödus suures osasstruktuurireformi ettevalmistustetähe all. Mul oli tõsine ootus, etsuudame olla kiiremad omaprotsesside käimalükkamisel jauus struktuur jõustuks juba1. juunil 2018. Päris nii ei läinud,aga töögruppide põhjalikearutelude tulemusel astusimeaasta jooksul olulised sammudteehoiu valdkonna sünniks.2019. aasta kevadest hakkavadehituse- ja arenguvaldkond kooshooldevaldkonnaga käima ühtejalga teehoiuvaldkonnana.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 822

Teehoiukava investeeringute täitmine 2018 (sh välisvahendid)

Projekti nimetus Eelarve liik Eelarve Eelarve täitmine Täitmise %

Riiklikud vahendid

Välisvahendid

Kokku

Riiklikud vahendid

Omavahendid

Kokku

Riiklikud vahendid

Kokku

Riiklikud vahendid

Kokku

Riiklikud vahendid

Omavahendid

Kokku

Riiklikud vahendid

Kokku

Riiklikud vahendid

Kokku

Riiklikud vahendid

Muud vahendid

Kokku

Riiklikud vahendid

Kokku

Riiklikud vahendid

Kokku

43 314

29 717

73 031

58 993

465

59 458

19 945

19 945

21 067

21 067

7837

-

7837

0

0

10 024

10 024

5153

724

5877

7894

7894

484

484

205 617

41 667

22 268

63 935

57 053

465

57 518

20 283

20 283

21 354

21 354

9071

45

9116

1041

1041

11 292

11 292

4833

724

5557

5979

5979

522

522

196 597

96%

75%

88%

97%

100%

97%

102%

102%

101%

101%

116%

-

116%

-

-

113%

113%

94%

-

95%

76%

76%

108%

108%

96%

Tekkepõhine;

tuhandetes eurodes

Ehitus

Rekonstrueerimine

Kattega teede säilitusremont

Kattega teede taastusremont

Liiklusohtlike kohtade ümberehitus

Projekteerimine

Kruusateede säilitusremont

Sildade taastusremont

Teed tolmuvabaks

Müratõkked

Kokku

Teehoiukava mahud 2018

Nimetus Plaanitudmaht

Kruusateede säilitusremont

Kattega teede säilitusremont

Kattega teede taastusremont

Ehitus ja rekonstrueerimine

Ehitus

Rekonstrueerimine

Katete ehitus kruusateedele

Sildade rekonstrueerimine ja remont

Liiklusohtlikud kohad

286 km

1222 km

224 km

194 km

14 km

180 km

80 km

20 silda

54 kohta

277 km

1442 km

250 km

192 km

16 km

176 km

78 km

24 silda

54 kohta

Vastuvõetud töödetegelik maht

Ehitatud ja remonditud kokku 2240 km

23M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Valik Maanteeameti 2018. aasta sillaobjekte

19331

13161

24172

22232

20175

11421

20170

6

46

27

11

11

11

11

11

Rannametsa–Ikla

Lohusuu–Maetsma

Sultsi–Abja-Paluoja

Vedu–Kikivere

Valgu–Libatse

Laagri–Hüüru

Märjamaa–Konuvere

Valga–Uulu

Tatra–Otepää–Sangaste

Rapla–Järvakandi–Kergu

Tallinna ringtee

Tallinna ringtee

Tallinna ringtee

Pirita–Ülemiste kanal

Tallinna ringtee

0,4

26,7

6,6

4,1

9,6

1,8

6,1

34,9

20,1

22,4

4,3

2,2

8,3

7,7

1,1

Timmkanali sild

Vadi sild

Ülemõisa sild

Kikivere sild

Lebenesi sild

Karutiigi sild

Postikõrtsi sild

Koriste sild

Kintsli sild

Lihuveski sild

Lagedi viadukt 1 ja 2

Väo viadukt 1 ja 2

Rae viadukt

Rae sild

Veneküla tunnel

Renoveerimine

Renoveerimine

Renoveerimine

Ümberehitus

Ümberehitus

Ümberehitus

Ümberehitus

Ümberehitus

Ümberehitus

Ümberehitus

Uusehitus

Uusehitus

Uusehitus

Uusehitus

Uusehitus

30,4

24,6

24,2

18,3

14

7,1

6,0

5,0

5,0

4,6

115

100,6

49,3

18,2

16

Tee nr Tee nimi Asukohtkm

Silla nimi Tegevus Silla tüüp Sillapikkus m

3-avaline lihttala sild

3-avaline konsoolsetetaladega r/b sild

3-avaline r/b lihttala sild

Üheavaline konsoolner/b plaatsild

Üheavaline r/b lihttala sild

Üheavaline teraskaarkarpsild

Üheavaline r/b plaatsild

Üheavaline r/b raamsild

Üheavaline r/b raamsild

Üheavaline teraskaarkarpsild

5-avaline r/b talasild

4-avaline r/b talasild

2-avaline järelpingestatudr/b plaatsild

Üheavaline r/b raamsild

Üheavaline r/b raamsild

Valik Maanteeameti 2018. aasta

olulisemaid objekteM A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 824

PÕHJA REGIOON

Tallinna–Pärnu–Iklamaantee Ääsmäe–Kohatu 2+1 tee ehitus

Asukoht:riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla maantee km 28–37Projekteerija:Tinter-Projekt OÜTöövõtja:Nordecon ASJärelevalve:Sweco EST OÜKogumaksumus:12,2 miljonit eurotProjekti kaasrahastaja oliEuroopa Liidu Ühtekuulu-vusfond.

2+1 tee eesmärk on liiklus-ohutuse, liikluse sujuvuse ningteekeskkonna parandamine.Ääsmäe–Kohatu 2+1 mööda-sõidualad vähendavad liiklus-stressi Via Baltica raskeliiklusekolonnidest möödumisel.

Projekti käigus ehitati Ääsmäe–Kohatu teelõik kilomeetritel28–37 keskpiirdega 2+1 teeks.Ehitati kuus möödasõidualapikkustega 0,9–1,5 km. Kohatupiirkonda ehitati 50–65 meetritlai ökodukt loomadele (põdrad,kitsed, metssead, rebased,kährikud jt). Tee tarastati,takistamaks loomade pääsumaanteele. Kohaliku liiklusetarbeks ehitati uued juurde-pääsud ja tagasipöördekohad.

Tallinna ringteeVäo–Veneküla 2+2teelõigu ehitus

Asukoht:riigitee nr 11 Tallinnaringtee km 0,6–2,8Projekteerija:Selektor Projekt OÜTöövõtja:Nordecon ASJärelevalve:Esprii OÜKogumaksumus:11,5 miljonit eurotProjekti kaasrahastaja oliEuroopa Liidu Ühtekuulu-vusfond.

Veneküla eritasandilineristmik annab uuedvõimalused piirkonnaettevõtete ja ühistrans-pordi arenguks Tallinnapiiril.

Projekti käigus ehitatiTallinna ringtee kilomeet-ritel 0,6–2,8 olev teelõik2+2-rajaliseks I klassimaanteeks. Ehitati Vene-küla tunnel ja kaks uutviadukti üle Ülemiste–Maardu raudtee. Piirkonnaelamute kaitseks rajatimüraseinad. Venekülaeritasandiline ristmikehitatakse lõpuni eraldiprojektiga aastal 2020.

IDA REGIOON

Tallinna ringteeLagedi–Karla 2+2teelõigu ehitus

Asukoht:riigitee nr 11 Tallinnaringtee km 2,8–6,0Projekteerija:Skepast&Puhkim OÜTöövõtja:AS TREV-2 GruppJärelevalve:OÜ TeloraKogumaksumus:13,3 miljonit eurotProjekti kaasrahastaja oliEuroopa Liidu Ühtekuulu-vusfond.

Tallinna ringtee rekon-strueerimise raamesehitati Karla eritasandilineristmik ning uus sild üleVaskjala-Ülemiste kanali.Karla eritasandiline ristmikvõimaldab kergliiklejateleohutu liikluse Tallinna–Jürisuunal.

Võtikvere–Mustvee tee-lõigu rekonstrueerimine

Asukoht:riigitee nr 36 Jõgeva Mustvee–

km 33,7 38,9–

Projekteerija:Roadplan OÜTöövõtjad:maanteelõik Verston Ehitus OÜ,linnalõik YIT Infra Eesti ASJärelevalve:Toomtsentrum OÜKogumaksumus:2,5 miljonit eurot

Projekti eesmärk oli teelõigu katteseisukorra ning kandevõimeparandamine, et suurendadasõidumugavust ja liiklusohutust.Lisaks ehitati ümber ristmikriigimaanteega 13114 ja likvidee-riti ohtlikud parkimisvõimalused.

Maanteelõigule ehitati 8 meetrilaiune katendikonstruktsioon,tehti pikiprofiili parandusi,kaevati külgkraave, puhastati jaehitati truupe, paigaldati uuedliikluskorraldusvahendid.Linnalõigule ehitati 7 meetrilaiune katendikonstruktsioon,tehti pikiprofiili parandusi,puhastati kraavid ja truubid,ehitati uued truubid, likvideeritiohtlikud parkimiskohad, muudetiohutuks Peipsi järve poolneparkla ja ristmik, ehitati sademe-vee kanalisatsioon, osaliselttõsteti ümber tänavavalgustus jaelektrivarustus, paigaldati uuedliikluskorraldusvahendid.

25M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Narva-Jõesuu–Hiiemetsatee rekonstrueerimine

Asukoht:riigitee 91Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsakm 19,1–26,3 rekonstrueerimineProjekteerija:Selektor Projekt OÜTöövõtja:Viaston Infra OÜJärelevalve:Infragate Eesti ASKogumaksumus:3 miljonit eurot

Rekonstrueerimise eesmärk oliteekatte seisukorra, sõidu-mugavuse ja liiklusohutuseparandamine. Teelõik oli koguulatuses ebatasane ning katteebapiisava laiuse tõttu olidservad ära vajunud. Arvesta-des perspektiivseid bussiliine,ehitati bussipeatused kooslaienduste ja platvormidega.

Ehitati uus kahekihilineasfaltbetoonkate laiusega8 meetrit. Kaevati külgkraave,ehitati truupe. Siskini ehkMeriküla männi ja 1944. alahingutes langenute mäles-tussamba piirkonda ehitatikõnniteed.

Narva maanteekogujatee ehitusSillamäe linna lõigul

Asukoht:Tallinna–Narva maanteekogujatee Sillamäe linnasalates Pavlovi tn kuni linnaidapiiriniProjekteerija:Selektor Projekt OÜTöövõtja:YIT Infra Eesti ASJärelevalve:Eastconsult OÜKogumaksumus:1,5 miljonit eurot

Kogujatee ehituse eesmärkoli Narva mnt Sillamäe lõiguidapoolse osa liiklusohu-tuse parandamine. Töökäigus likvideeriti Narvamaantee ohtlikud maha-sõidud.

Kogujateele ehitati valgus-tus, kergliiklustee ja bussi-peatused, et jalakäijad jajalgratturid ei peaksminema Narva maanteele.

LÄÄNE REGIOON

Pärnu–Tori teerekonstrueerimine

Asukoht:riigitee nr 59 Pärnu–Torikm 5,9–12,1Projekteerija:Selektor Projekt OÜTöövõtja:YIT Infra Eesti ASJärelevalve:Teehoiu Partnerid OÜKogumaksumus:2,8 miljonit eurot

Rekonstrueerimise ees-märk oli liiklusohutusetaseme tõstmine ningsõidumugavuse paranda-mine koos tee elueapikendamisega. Projektigaehitati teele nõuetekohanelaiusgabariit, rekonstruee-riti ristmikud ja mahasõi-dud ning muudeti ohutu-maks Sindi asula vahelineteelõik ja Silla tn ristmikkoos valgustuse rajami-sega. Objektist ülesfreesitud asfaldist ehitatitolmuvaba kate riigitee nr19333 Uulu-Soometsa-Häädemeeste 16,1.-22,6.km-le.

Seljaküla–Keedika lõigurekonstrueerimine

Asukoht:riigitee nr 17 Keila–Haapsalukm 44,6–54,9Projekteerija:Selektor Projekt OÜTöövõtja:Nordecon ASJärelevalve:Sweco EST OÜKogumaksumus:3,1 miljonit eurot

Sõidumugavuse ja teekandevõime parandamisekslikvideeriti ebatasane kate jarajati uus katendikonstruk-tsioon ning paigaldati uuedliikluskorraldusvahendid.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 826

Loodi–Sultsi lõigurekonstrueerimine

Asukoht:riigitee nr 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuiakm 58,9–64,7Projekteerija:Tinter-Projekt OÜTöövõtja:AS TREV-2 GruppJärelevalve:Taalri Varahaldus ASKogumaksumus:3 miljonit eurot

Rekonstrueerimise käigusehitati uus alus ja paigaldatiasfaltbetoonkate. Projektitulemusena tagataksekatendile nõuetekohanelaiusgabariit, ehitati ümberristmikud ja mahasõidudning muudeti ohutumaksSultsi vaheline teelõik.

LÕUNA REGIOON

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteeValmaotsa–Kärevere2+1 tee

Asukoht:riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaakm 160,7–168,1Projekteerija:Skepast&Puhkim OÜTöövõtja:Nordecon ASJärelevalve:Toomtsentrum OÜKogumaksumus:8,1 miljonit eurotProjekti kaasrahastaja oliEuroopa LiiduÜhtekuuluvusfond.

Projekti käigus ehitatiValmaotsa–Kärevere teelõikkeskpiirdega 2+1 teeks.Ehitati neli möödasõiduala(kaks mõlemasse sõidu-suunda). Teelõik tarastati,takistamaks loomade pääsumaanteele. Kohaliku liiklusetarbeks ehitati uued juurde-pääsud ja tagasipöörde-kohad. Piirkonna elanikekaitseks ehitati 900 m müra-seina.

Riia–Pihkva maanteeTsiiruli–Missoküläteelõigurekonstrueerimine

Asukoht:riigitee nr 7 Riia–Pihkvakm 195,5–205,8 ja207,8–209,2Projekteerija:Toner-Projekt OÜTöövõtja:Nordecon ASJärelevalve:Sweco EST OÜKogumaksumus:5,1 miljonit eurot

Ehituse käigus likvideeritiebatasane teekate ja põlev-kivituhaga stabiliseeritudalus ning rajati uuskatendikonstruktsioon.Ehituse käigus parandatikülgnähtavust, remonditimuldkeha, ehitati uusdreenkiht, kaevati ja puhas-tati kraave, remonditi vanuja ehitati uusi truupe.Uueks teekatteks on kahe-kihiline asfaltbetoonkatekompleksstabiliseeritudalusel. Kogu tee ulatusespaigaldati uued liiklus-korraldusvahendid.

Mikitamäe–Värska jaKarisilla–Treski teederekonstrueerimine

Asukoht:riigitee nr 45 Tartu–Räpina–Värska km 78,2–85,6 ja riigiteenr 63 Karisilla–Petseri km0,0–3,2Projekteerija:Roadplan OÜTöövõtja:Verston Ehitus OÜJärelevalve:OÜ EspriiKogumaksumus:4,2 miljonit eurot

Teede liiklusohutuse, sõidu-mugavuse ja kandevõimeparandamiseks likvideeritiebatasane teekate ning rajatiuus katendikonstruktsioon.Mikitamäe-Värska lõigulteostati aluste katendirekonstrueerimine, ristmikeümberehitamine, jalgteede jaautobussipeatuste ehitamine,haljastuse ja kraavituserajamine.

Värska alevikku ehitatijalgratta- ja jalgtee koostänavavalgustusega.Värska–Reha ristmiku juurderajati Setomaa valla info- japuhkekoht koos parklaga.

Karisilla–Treski teelõikrekonstrueeriti valdavaltolemasoleva tee muldkehal,välja arvatud 1,6. km-l asuvajärsu plaanikõvera piirkon-nas, kuhu ehitati õgvendus.Lõigul teostatakse katendirekonstrueerimine, ristmikeümberehitamine, haljastuseja kraavituse rajamine,mullatööd, aluste ja kateteehitamine.

Ehitusvaldkonna

parimad27M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

PARIMTEE-EHITAJA –Nordecon AS

1. Tugimaantee 17 Keila–Haapsalu

km 44,6–54,9 Seljaküla–Keedika

teelõigu rekonstrueerimine

Projekti eesmärk oli teelõiguliiklusohutuse taseme tõstmine,teekatte ümberehitus kandevõimetõstmiseks ning seisukorraparandamiseks. Tööde teosta-misel rajati kompleksstabiliseeritudalusele uus kahekihiline asfalt-betoonkate, uued veeviimarid japaigaldati uued liikluskorraldus-vahendid. Lõiguti asendati kakülmakerkeohtlik muldkeha.

Töid teostati tempokalt ja oldi koguaeg graafikus. Töövõtja poolnemeeskond oli tasemel: objektist jateostatavatest töödest oli pidevaltülevaade olemas ning töödplaneeriti läbimõeldult. Kuigi nõuetei olnud, kasutati asfaltbetooniobjektiveol 30% soojendusega kaste.Lõpptulemusena valminud uusteelõik on tasane, mugav ja ohutum

ning teehooldaja sõnul on tänusellele ka lisandunud märgata-valt liiklejaid.

2. Põhimaantee 4

Tallinna–Pärnu–Ikla km 28–37

Ääsmäe–Kohatu 2+1

möödasõidualade ehitus

Projekti eesmärk oli lõigurekonstrueerimine 2+1 mööda-sõidualadega maanteeks koostagasipöördekohtade ja kohalikuliikluse lahendamisega. RajatiKohatu ökodukt ning uus Kernusild. Terve objekti ulatuses rajatika kahele poole loomatarad koostagasihüppekohtadega.

Töövõtja oli komplekteerinudtööde teostamiseks piisavasuuruse ja pädevusega mees-konna. Objekti muutis keerukaksasjaolu, et samaaegselt tulitagada 1+1 sõiduradadegaläbipääs ehitustandrist. Tegemist

on Eestis esimese sellist laadiliikluslahendusega teelõiguehitusega ja lõpptulemus tagabvõimaluse möödasõitudeksohutumalt kui varem.

3. Põhimaantee 7 Riia–Pihkva

km 195,6–205,8 ja 207,8–209,2

Tsiiruli–Missokülä teelõigu

rekonstrueerimine

Projekti eesmärk oli sõidumuga-vuse ja tee kandevõime paran-damine. Selleks likvideeritiebatasane teekate ja põlevkivi-tuhaga stabiliseeritud alus ningrajati uus katendikonstruktsioon.

Objekt, sh dokumentatsioon,valmis tähtaegselt. Töö oli kiire,kvaliteetne, kogu asjaajamineveatu ja ehitusaegne ajutineliikluskorraldus korrektne.Meeskond oli asjalik ning koostöötellija ja inseneriga väga hea.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 828

PARIM TEE-PROJEKTEERIJA –SWECO Projekt AS

2018. aastal projekteerisSWECO Projekt AS tugimaantee 33Jõhvi–Kose km 1,6–3,4 ja kõrval-maantee 13101 Jõhvi–Ereda km0–2,9. Projekteerija oli oma töödtehes hoolikas. Mõlema koostatudprojekti konstruktsioonid olidoptimaalsed ning ehitusmaksu-mused ei ületanud eelarvet.Ehitustööde käigus ei ilmnenudprojektis mahulisi ega tehnilisivigu. Ehitustööde järel tehtudliiklusohutuse auditite ettepane-kute täitmine ei tekitanud olulisilisakulusid.

PARIMSILLAEHITAJA –Järelpinge Inseneribüroo,

Kikivere sild

Kikivere sild asub Tartu lähedalkõrvalmaantee 22232 Vedu–Kiki-vere 4,3. km-l. Vana sild lammutatija asemele ehitati uus integraalsildlaiusega 10,3 meetrit. Silla kogu-pikkus on 18,3 meetrit. Silla kesk-mine ava on 15 meetrit. Ehitustöödteostati kiiresti ja kvaliteetselt.Kogu töö võttis aega 2,5 kuud. Sillalmahaarvamisi ei teostatud. Tellijaon rahul töövõtja ja omanikujärele-valve meeskonnaga. Töid teostatiplaneeritult ja efektiivselt ninglõpptulemusena valmis ilus jakvaliteetne sild.

PARIM SILLA-PROJEKTEERIJA –Margo Märdin(Skepast & Puhkim OÜ)

2018. aastal teostas Skepast &Puhkim OÜ uute rajatiste projektePärnu–Uulu ja Are–Libatseümbersõidul põhimaanteel 4

Tallinna–Pärnu–Ikla. Projektidhõlmasid erinevaid viaduktevahemikus 50–80 meetrit ningjalakäijate tunneleid, millelahendused on avarad ja valgus-küllased, samas lihtsad janägusad. Projekteerija pakutudlahendused olid uuenduslikud,läbimõeldud ja kaalutletud. Niiantud projektides kui ka eelne-valt Maanteeameti tellitudtöödes ei esinenud puuduseidning tööde tähtaegadest peetikinni. Projekti muudatuste ja katellija ettepanekute osas oldivastutulelikud.

PARIMASFALTKATETEPAIGALDAJA –TREF AS

Töövõtja kasutas eelsöötjat jaosaliselt soojustatud kastidegaveokeid, mille tulemuselsaavutati väga hea kvaliteet.Töövõtja teostas töö kiirelt ningsaavutas katte hea tasasuse.Tööd valmisid tähtaegselt.

PARIM OMANIKU-JÄRELEVALVE –Tõnis Villmäe(Lindvill OÜ)

Tõnis Villmäe on väga operatiiv-ne ja pädev insener. Ta valitiparimaks omanikujärelevalveteostajaks, kuna tal on omaniku-järelevalve pädevus nii sildadekui ka teede alal. Samuti onVillmäe viimaste aastate jooksulomandanud kogemusi suurteprojektide üle järelevalvet tehes(sh Tallinna ringtee ehitus-objektid, Ääsmäe–Kohatu jne).

Villmäe oskab hästi töid kavan-dada, planeerida ja hoida silmapeal nii enda kui ka töövõtjadokumentide täitmisel. Ta järgib

lepinguliste kohuste täitmist, onorienteeritud heale tulemuselening vajadusel valmis kasutamameetmeid töövõtjate ohjamiseks.Villmäe on alati olnud aktiivnekaasarääkija uute omaniku-järelevalve lepingutingimustekokkukirjutamisel ja arendamiselning seda ootame ka tulevikus.

PARIM PINDAJA –Eesti Teed AS

Eesti Teed AS oli 2018. aastaltöövõtja Ida-Viru, Lääne-Viru,Järva, Harju, Rapla, Hiiu, Saare,Pärnu ja Viljandi maakonnapindamistöödel. Koostöö kogulepinguperioodi jooksul oli EestiTeede AS-iga meeldiv ja vahetu.Ükski probleem ei jäänud lahen-duse või vastuseta. Nii projektijuhtkui ka tema meeskond olid orien-teeritud tööde kiirele, korrektsele jaõigeaegsele täitmisele.

Hea näide oli Harju ja Rapla maa-konnas töövõtja poolne töödeorganiseerimine, kus pindamis-tööde eelsete tegevustega (ntasfaltbetoonist profiili parandused)alustati võimalikult varakult ningseetõttu sai töövõtja juba juulisteatada pindamistööde lõpetami-sest ning teha jäid veel mõningadteekatte märgistustööd. Tellijaküsimustele vastati kiirelt ningkoostöös leiti erinevatele takistus-tele lahendusi. Töid teostati vägagikvaliteetselt ning arvestades2018. aasta küllaltki kuuma suve,ei saa väga nuriseda teekatetehigistamise ega lahti tuleva killus-tiku üle. Üksikute higistamistening ka lahtise killustiku esine-mise korral reageeris töövõtjavägagi operatiivselt. Eesti Teed ASon ettevõte, kellel on pikaajalisedkogemused ja kes teeb kvaliteetsetpindamistööd.

2+1 teed

Alates 2008. aastast on Maantee-amet teinud eeltööd 2+1 sõidurada-dega teede rajamiseks Eestis.Uuritud on lähiriikide tavasid, shtutvutud lahendustega kohapeal, jakorraldatud koolitusi. Esimeneeeluuring, kus juba detailsemaltuuriti 2+1 ristlõikega lahendusekasutusvõimalusi Eesti teedevõrguarendamisel, tehti 2012. aastal.Uuring hõlmas Tallinna–Pärnu–Iklapõhimaantee Ääsmäe–Kernuvahelist lõiku. Eeluuringus toodudpõhimõtetele tuginedes alustatiprojektide koostamist niiTallinna–Pärnu–Ikla kui kaTallinna–Tartu–Võru–Luhamaamaantee arendamiseks. Esimesed2+1 lahendusega teelõigud avatiliiklejatele 2017. aastal. Pisut üleaasta kasutuskogemust ei olekindlasti piisav hindamaks 2+1teelõikude toimivuse kõiki aspekte,kuid mõned olulised nüansid, misvajaksid senisest suuremat tähele-panu, on siiski teada.

Ristumiskohad

Teatavasti on iga samatasandilineristumiskoht täiendava liiklusohuallikas. Seega vähendamaks ristu-miskohtadega seonduvat liiklus-

29M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

ohtu,tuleb

suuremaliiklussagedu-

sega teedel eel-kõige leida võimalus

ristumiskohtade arvuvähendamiseks.

Kergliiklejad

Arvestades asustuse paiknemiston oluline mõelda detailsemaltläbi kergliiklejate, sh ühistrans-pordi kasutajate liikumisvõima-lused. Teelõikudes, kus asustuspiirneb vahetult põhiteega, onliiklusohutuse tagamiseks vajalikkergliiklejate eraldamine põhiteeliiklusest ning neile ohututeteeületusvõimaluste loomine.Eritasandilised ületusvõimalusedon ohutumad kui samatasandi-lised, kuid lähtuvalt liiklussage-dusest ja kergliiklejate arvustpole need alati majanduslikultpõhjendatud. Seega jäävad 2+1teedele ka samatasandilisedkergliiklejate teeületuskohadning nende lahenduste ohutu-maks muutmine endiselt päeva-korda.

Kogujateed

Põhiteega paralleelselt kulgevatekogujateede rajamine lahendaksnii mõnegi eelpool kirjeldatudprobleemi. Neid teid saaksidkasutada põllumajandustehnika,kergliiklejad ning teatud juhtudelka hooldetehnika. Samutivõimaldaks paralleelne kogujateetagada juurdepääsu põhiteegapiirnevatele kinnistutele ningseeläbi omakorda optimeeridaristumiskohti põhiteel. Kõik seekokku parandab liiklusohutust

ning liiklemisesujuvust. Lisaks saaks

kogujateed kasutadaõnnetuste korral liikluse

ümbersuunamiseks ningmõningatel juhtudel päästetehnikaoperatiivsemaks jõudmiseksõnnetuspaika. Kogujateede kavan-damine nõuab täiendavaid rahalisivahendeid nii tee enda rajamisekskui ka täiendava transpordimaaomandamiseks, samuti ka koguja-tee korrashoiuks.

Liiklusohutus

2+1 teelõikudel toimunud liiklus-õnnetused on olnud kergematetagajärgedega ning piirdunudpeamiselt otsasõiduga sõidusuundieraldavale keskpiirdele. Arvestades2+1 teelõikude liiklussagedusttasub nende õnnetuste puhul alatimõelda, mis oleks juhtunud siis,kui sõidusuundi eraldavat kesk-piiret poleks olnud. Võimalus on, etsõiduk oleks hetkeks vastassuuna-vööndisse kaldunud ning seejäreloma sõidusuunda tagasi, kuidmitmed vastassuunavööndissekaldumised on lõppenudlaupkokkupõrkega. Paraku onselliste õnnetuste tagajärjed alatitraagilised. Seega lahendus, millegahoitakse ära kasvõi üks rasketagajärjega liiklusõnnetus, õigustabennast.

Kokkuvõtteks

Lähiriikide kogemustele tuginedesja võttes arvesse 2+1 kasutuskoge-must Eestis võib väita, et teatudliiklussageduse korral on tegemistteedevõrgu arendamisel optimaal-se lahendusega, mis parandabliiklusohutust ning liiklemise suju-vust. Seega tuleks 2+1 ristlõikegateede kavandamist Eestis jätkata.Seejuures on tähtis kavandadakestlikke lahendusi, mis võimalda-vad liiklussageduse kasvu korralneid laiendada 2+2 ristlõikegalahendusteks.

2+1 teed – kümmeaastat ettevalmis-tust ja üle aasta

kasutuspraktikat.2+1 teed – kümme

aastat ettevalmis-tust ja üle aasta

kasutuspraktikat.

InfraBIMirakendamine teedeehituses

Digitaalehitus on viimastel aastatelmuutunud Eesti ehitussektoris ühaaktuaalsemaks. BIM (Building

Information Model/Modelling/

Management) ehk ehitusinfomudel/modelleerimine/juhtimineon metoodika, millega hallatakse javahetatakse ehitusega seotud infoterinevate osapoolte vahel. Sellegakaasneb parem kvaliteet, koostööning säästlikkus kogu ehitus-sektorile.

Maanteeamet allkirjastas koosteiste avaliku sektori tellijatega2017. aastal ühiste kavatsustedeklaratsiooni, mille eesmärk onjuurutada avaliku sektori tellijateseas digitaalset mudelprojekteeri-mist (BIM) kõigis ehitise etappides.

Kokkulepitud tegevuskava üksetapp on kavandatud pilootprojek-tide teostamine ning Maanteeametalgatas 2018. aastal kaks piloot-projekti, et katsetada BIM-metoodi-kat teedeehituse objektidel.

Mõlemas projektis oli põhirõhkühtse infokeskkonna kasutamisel,mille kaudu toimus info vaheta-mine projekteerimise ja ehitamisefaasides. Peamiste tähelepaneku-tena vajab täiendamist andmete jafailide ülesehitus, paika tulebpanna vajalikud täpsusastmed ningkasutatavad failivormingud. Lisakstuleb täpsemalt määratleda osa-poolte rollid ja vastutuspiirid.

2019. aastal on kavas jätkata BIMirakendamist pilootprojektides ningsel korral on plaanis kasutada BIMitöövahendeid kuues teeprojektis.Lisaks rakendatakse koostöös RailBalticuga ning vastavalt nendeloodud juhendmaterjalidele info-mudelipõhist lähenemist kaTallinna ringtee Luige–Saku 2+2teelõigu ehitusprojektis, kus põhi-maantee ristub Rail Balticu trassiga.

Esimene pilootprojekt onValga–Uulu põhimaantee jaTõrva–Pikasilla tugimaanteeristumiskoha ehk Tõrva keskrist-miku ümberehitus. Piloodi raa-mes täiendati juba varem valmi-nud projekti üksikasjalikuma3D-osaga. Teemudelit hallatiTrimble Quadri pilveserveris.Lisaks projekteerimisele hõlmaspiloot ka ehituse faasis digitaal-sete töövahendite katsetamist.

Teine pilootprojekt onRakvere–Väike-Maarja–Vägevatugimaantee 3,12–10,37 kilomeet-ril asuva lõigu taastusremont jaliiklusohtlike kohtade ümberehi-tus. Kasutatud Infrakit-lahendusvõimaldab administreerida ehi-tusega seotud infot ja faile eelkõi-ge ehituse faasis, kuna hallataksemitte teemudelit, vaid sellesttehtud LandXML-kujul väljavõtet.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 830

2018. aastal viis Maanteeametläbi kaks pilootprojektiInfraBIMi rakendamiseks

teedeehituses.2018. aastal viis Maanteeamet

läbi kaks pilootprojektiInfraBIMi rakendamiseks

teedeehituses.

Kulumiskihtidemittepurustav katsetamine

31M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Tihendusteguri ja jäävpoorsusemõõtmine maaradariga rakendus2018. aastal täiel määral, kuid puur-aukude arvu ühe kilomeetri teekohta on see vähendanud ainultkümneni. Endiselt on nõutav koguristlõikes paksuse mõõtmine viiepuurauguga ristlõike kohta iga500 meetri järel.

2018. aastal kasutati mitmel objek-til katseliselt ASi Teede Tehnokes-kus arendatavat elektromagnetilisekihtide paksuse mõõtmise tehno-loogiat.

Elektromagnetilise mõõtmise korralpaigaldati vahetult enne laotamistkulumiskihi alla 50-meetrisesammuga reflektorid, mis võimal-davad kihipaksust hinnata märksatihedamalt ning puurimistehnoloo-giaid kasutamata. Kohtades, kusmõõdetud kihipaksus oli projek-teeritust oluliselt õhem, teostasidtöövõtjad kontrollpuurimisi, milletulemuste põhjal võis veenduda, etelektromagnetiline kihtide paksusemõõtmine on täpne.

2018. aastal viidi läbi kolm piloot-projekti, et katsetada termopiltideabil asfaltkatte paigalduse kvali-teedi hindamist. Termopildistami-seks tuli asfaldilaoturile paigaldadatermokaamera, mis salvestabtermopildid koos temperatuurideinfo, asukoha ning ajatempliga.Pilootprojektidest on tekkinudesialgne andmestik erinevatesoludes ja erinevate kvaliteetiparandavate meetmete rakenda-mise efektiivsusest.

Möödunud aasta oli selge suuna-näitaja, et asfalteerimistöid onvõimalik hinnata ka ulatuslikepuurimisteta ning saadavatekvaliteedihinnangute põhjal saaboluliselt täpsemalt hinnata koguobjekti.

Maanteeametistrateegilineeesmärk on

tagada maanteedelliiklejate vajadustelevastavad, ohutud,säästlikud ja vastu-pidavad lahendused.

Maanteeametistrateegilineeesmärk on

tagada maanteedelliiklejate vajadustelevastavad, ohutud,säästlikud ja vastu-pidavad lahendused.

Iga aasta tehakse riigiteede võrgus-tikul üle 400 km rekonstrueerimis-töid ja taastusremonti, mille käiguspaigaldatakse teele uus asfalt-betoonist kulumiskiht.

Paigaldustööde kvaliteedi ningpüsivuse määravad paigaldatudkihi jäävpoorsus, tihendustegur japaksus. Nende laboratoorseksmääramiseks tuleb vastuvõtu-katsetustel puurida uude paigalda-tud kattesse 12 puurauku kilomeetrikohta. See omakorda tähendab ligi5000 puurauku kogu riigiteedevõrgustikul, mis tuleb hiljem taas-tada.

Suureks väljakutseks on osutu-nud puuraukude täitmine üle-jäänud kattega samaväärselt ningüldjuhul tuleb sellega tegeledakogu garantiiperioodi vältel.Sellegipoolest võivad pärastgarantiiperioodi lõppu paljudestpuuraukudest areneda väljadefektid, mis ohustavad teekandevõimet lokaalselt.

Hoolimata suhteliselt suurestpuurimise hulgast on saadavhinnang kulumiskihi kvaliteedilevõrdlemisi subjektiivne, kunalaboratoorselt teostatakse katseidiga 500-meetrise lõigu järel ningsaadud tulemused iseloomusta-vad sellele eelnevat ja järgnevatkatet ainult teoreetiliselt.

Alates 2017. aasta hangetest onolnud kohustuslik üle 5000 m²objektidel teostada tihendustegurija jäävpoorsuse kontrolli pidev-meetodil maaradariga. Erinevalttraditsioonilisest kvaliteedi-kontrollil võetavate puurkehade-ga kontrollimisest saadakseradariga mõõtmisel katkematuinfo kontrollitava asfaltbetoon-katte jäävpoorsuste väärtustestmõõtmisrajal. Kuna mõõtmistemaht on radariga mõõtmiseltuhandeid kordi suurem traditsi-oonilise meetodi puurkehadearvust, vähendab see oluliseltjäävpoorsuse määrangute juhus-likkust.

Mõõtmistulemuste kalibreeri-miseks võetakse kontrollitavaltsama asfaltseguga lõigult, sõltu-mata objekti pikkusest, ainultkaheksa puurkeha, mistõttuvajadus uut katet kahjustavatekontrollpuuraukude järeleväheneb. Selle meetodi korral onpiiranguks, et mõõtmisi ei saateha märja või külmunud kattekorral ning pärast libedusetõrjetkloriididega.

Keskkonna-meetmed

MÜRALEEVENDAMINETallinna–Tartu–Võru–Luhamaa

maantee Valmaotsa–Kärevere lõik

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa160,7.–168,1. kilomeetril Valma-otsa–Kärevere lõigule rajati kuusmüratõket: kombinatsiooni müra-sein vallil, müraseina ja müravallilahendused, kõrgustega 3–4,5meetrit, kokku 781 meetrit. Leeven-dusmeetmed projekteeris ja ehitasNordecon AS. Tööde maksumus oli480 300 eurot.

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee

Ääsmäe–Kohatu lõik

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee27,9.–37,1. kilomeeril Ääsmäe–Kohatu lõigul rajati kaks müratõket:mürasein ja müravall, kõrgustega2–3,5 meetrit, kokku 674 meetrit.Müravalle ehitati Ääsmäe–Kohatulõigule rohkem, ent ülejäänud rajasehitaja kokkuleppel maaomanike-ga. Leevendusmeetmed projektee-ris ja ehitas Nordecon AS. Töödemaksumus oli 162 300 eurot.

Tallinna ringtee

Tallinna ringteel rajas Maantee-amet Väo–Lagedi, Lagedi ja Lagedi–Karla lõikudel kolm müratõket: kaksmüraseina ja müravalli, kõrgustega3–3,5 meetrit, kokku 827 meetrit.Leevendusmeetmed ehitasidNordecon AS, Trev-2 AS ja Lemmin-käinen Eesti AS. Tööde maksumusoli 352 100 eurot.

TEGEVUSKAVAALUSEL RAJATUDMÜRATÕKKED2018. aastal jätkati dokumendis„Müra vähendamise tegevuskava2014–2018“ planeeritud müra-tõkete rajamist. Välja valiti kolmmüraseina kogupikkusega605 meetrit, mis rajati üksik-elamute kaitseks. Tallinna–Narvamaantee 37,1. kilomeetril rajati175 meetri pikkune müraseinning Tallinna–Tartu–Võru–Luha-maa maantee äärde kaks müra-seina pikkustega 180 ja 250 meet-rit. Tööde maksumus oli349 600 eurot.

Müratõkete ehitamiseks kasutatiPoolas toodetud alumiiniumist(CALVERO Sp. z o.o Sp.k) akustilisipaneele. Ehitas Roadservice AS.

Ajavahemikus 2014–2018 leeven-das Maanteeamet 46 müratund-liku hooneni välisõhus levivatautoliiklusest põhjustatud müra-taset. Hinnanguliselt parandati167 elaniku müraolukorda.

MÜRA VÄHENDA-MISE TEGEVUSKAVA2019–20242018. aastal valmis müra vähen-damise tegevuskava aastateks2019–2024, mis tugineb eelmisteletegevuskavadele, 2017. aastalajakohastatud maanteelõikudestrateegilisele mürakaardile ningriigimaanteede teehoiukavaleaastateks 2014–2020. Arvestatudon tegevuskavas kavandatavateteeprojektidega, nende lahendus-te ja müravastaste meetmeteganing eeldatavate valmimisaega-dega vastavalt kehtivale teehoiu-kavale ja selle uuele perioodile.

Prioriteetsete parandamist vaja-vate olukordade määramisel võetikriteeriumiks vastavus siseriik-

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 832

likele müra normtasemetele:päevamüraindikaatori L piir-d

väärtus üle 65 dB ja/või öömüra-indikaatori L piirväärtus üle 60 dBn

eluhoone (II kategooria müratund-liku hoone) maanteepoolselfassaadil.

Müra vähendamise tegevuskavaraames leiti leevendusmeetmed41 müratundlikule hoonele jahinnanguliselt 117 elanikule. Esi-algne müratõkete maht on3681 meetrit, mis vajab investee-ringuid hinnanguliselt 2,4 miljoniteurot. Lisaks toodi välja 67 müra-tundlikku hoonet, mis paiknevadteadaolevate planeeritud/planeeri-tavate teeprojektide alal ning millemüraleevendusmeetmed töötatak-se välja vastavate projektide raa-mes.

Müra vähendamise tegevuskavaaastateks 2019–2024 koostamistrahastas sihtasutus Keskkonna-investeeringute Keskus 15 000 eu-roga. Müra vähendamise tegevus-kava koostas ELLE OÜ.

Müraseire 2018

Töö eesmärk oli teostada liiklus-müra mõõtmised, et kontrollidamürauuringutes arvutatud müra-tasemeid ning müratõkete tõhu-sust.

Mõõtmispunktide asukohad valitilähtuvalt teeprojektide müra-uuringutest, strateegilisestmürakaardist ja esitatud kaebus-test. Mõõtmised tehti 23 punktis,millest viies (Juuliku sõlmemõõtmispunktid) mõõdeti liiklus-müra nii päevasel kui öisel ajal.

Enamasti kattusid mõõtmistule-mused mürauuringus modelleeri-tud tulemustega (+/- 1–2 dB).

Müraseire uuringu koostas ELLEOÜ ning selle maksumusekskujunes 7600 eurot.

Üleujutused ja kliimamuutused

2018. aastal valmis Maanteeametitellimusel AS-i Maves koostatudkaheosaline analüüs „Maantee-

2018. aastal rajasMaanteeamet 14müratõket kogu-

pikkusega 2887 meetrit.2018. aastal rajas

Maanteeamet 14müratõket kogu-

pikkusega 2887 meetrit.

Müratõkkeid ehitati Tallinna–Narva,Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa,Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinnaringtee äärde. Müra leevendavateinvesteeringute maht oli1 344 200 eurot.

33M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Kalade rännet takistavate

paisudelikvideerimine

voolu, samuti likvideeriti vanamudane paisjärv. Töid raskendasmuinsuskaitse all olev sae- javiljaveski paisurajatis aastast 1889.Kuna veski hooned olid lagunenud,siis pidi säilitama olemasolevavesiveski varemed ja edasiselagunemise vältimiseks needkonserveerima.

Kolme silla ümberehitamiselekaasati Eesti kalastusspetsialistid,kes nõustasid ja kontrollisid, ettagatud oleks forellide ja lõhedeliikuvus. Paisude likvideerimisegasai kindlustatud ka 13 siirdekala-liigi (särg, nurg, lepamaim, rünt,kiis, võldas, rudi jne) liikuvus.Projekti maksumus oli800 000 eurot. Tegevust rahastasEuroopa ÜhtekuuluvusfondKeskkonnainvesteeringute Keskusekaudu.

Korda tehtud sillad:� Jõgevamaal Luua–Vaidavere

1,5. km-l asuv Ehavere sild� Valgamaal Restu–Sihva 3,1. km-l

asuv Märdi sild� Valgamaal Vana-Antsla–Lülle-

mäe 10,3. km-l asuv Valtina sild

2018. aastal viisMaanteeametellu kolm

keskkonnaprojekti,mille eesmärk olilõheliste jõgedetervendamine.

2018. aastal viisMaanteeametellu kolm

keskkonnaprojekti,mille eesmärk olilõheliste jõgedetervendamine.

ameti tegevuskava üleujutusaladeja võimalike kliimamuutustetuvastamiseks“. Teede ja nendegaseotud veejuhtmete kohanda-mine vastavaks muutuva kliimamõjudele aitab ennetada jaleevendada võimalikke kahjusid.

Eesmärk on tagada, et kliima-muutustega kohanemise tege-vused toimuvad läbimõeldult jakoordineeritult. Analüüsi põhjalkoostati Eesti riigiteede alanesisend Eesti riiklikku kliima-muutustega kohanemise stra-teegiasse ja selle rakendus-kavasse, mis on ühtlasi kaMaanteeameti tegevuskava.

Analüüsitud on asjakohaseidõigusakte, uurimis- ja juhend-materjale ning üle on vaadatudperioodiliselt üleujutatavad riigiteelõigud ajaloolistel ja tänapäevakaartidel ning looduses. Esitatudon lahendusettepanekud nendeteelõikude üleujutuste leevenda-miseks. On võrreldud Soomeskehtivaid sademevee ohjamisejuhendeid Eesti maanteedeprojekteerimise juhendiga ningkoostatud Maanteeameti juhisüleujutuste mõjude vältimiseksteedel.

Sademevee, valingvee ja üleuju-tustega kaasnevate liiklusprob-leemide ületamisel on olulinesihipärane koostöö kohalikeomavalitsuste (planeeringud,sademeveesüsteemid tiheasus-tusaladel), Põllumajandusameti(maaparandussüsteemid),Keskkonnaministeeriumi jaKeskkonnaametiga (üldine vee-majandus, looduskaitse) ningprobleemsete teelõikudegapiirnevate maade omanikega.

Eesti kontekstis on üleujutuseelkõige sademete (vihm, lume-sulavesi) tõttu üle kallaste tõusvadvooluveekogud ja merevee tasemetõus. Üleujutusalad hakkavadmerevee tõusu tulemusenalaienema juba alates 2030. aastast.Viimastel aastatel on riigiteedeüleujutusprobleeme olnud 74 tee-lõigul kogupikkusega orienteeru-valt 40 km.

Selleks likvideeriti riigiteedel sillad,mille konstruktsioon tekitaspaisutust.

Kalade rändeprobleemi lahendami-seks tuli olemasoleva silla asemelerajada uus, tagades kärestikulisejõevoolu. Tööde käigus puhastatijões setted sillast alla- ja ülesvoolu.Paisu likvideerimise järel suureneska vee voolukiirus.

Piisava veetaseme tagamiseks laotijõesängi kivid vastavalt voolumust-rile. Nii tekivad madalvee ajalallavoolu veetäited, kus kaladsaavad oodata veetaseme tõusu.Jõesängi kareduse suurendamiseksja veevoolu kiiruse vähendamiseks,eriti suurvee ajal, paigaldati jõkkesuuremad kivid, mille taga kaladsaavad varjuda ja puhata. Jõelevajaliku kärestikuvoolu tagamisekstuli kujundada ümber maastikku jateha lookeid pikemaks, tagamaksjõe pikikalde, millest kala on suute-line üles ujuma. Taasrajatud jõe-lõigud on looduslähedased ningsobituvad hästi keskkonda.

Näiteks Ehavere paisul puhastatijõesäng setetest kuni 300 m üles-

Avalikud teenused

Seisukoha taotlemisel planeeringukoostamiseks ja planeeringulekooskõlastuse taotlemisel kaasabplaneerimistegevuse korraldajaMaanteeameti seisukohtadesaamiseks. See puudutab detail-,üld-, maakonna- ja eriplaneerin-guid. Näiteks kohalike omavalit-suste (KOV) detailplaneeringutekorral annab Maanteeamet sisendieelkõige teekaitsevööndi kasuta-mise ja liikluslahenduse kohta.

2018. aastal algas KOV-ide liitmisejärgne üle-eestiline üldplaneerin-gute koostamine, et KOV-ide aladelkehtiksid ühtsed planeerimis- jaehitustingimused ning kitsendu-sed. Maanteeamet uuendasüldplaneeringu koostamiselähteseisukohti, lisades sinnarohkem transpordi ja maakasu-tuse planeerimisega seotudpunkte ning kohustuse määratateede funktsioonid. Nii tuleb uutearendus- ja elamualade planeeri-misel paremini analüüsidateedevõrgu toimimist ningligipääsetavust, s.h ühistranspor-divõimalusi. Samuti tuleb määrataolemasolevate või kavandatavateteede funktsioonid (näitekskohalik tee ja riigitee). Oluline rollon kanda sisse Maanteeametijaoks olulised perspektiivsedmaanteetrassid, mis võimaldavadhiljem projekteerida ja ehitadasoovitud asukohtadesse uusi teid.

Detailplaneeringute osas ontekkinud huvitav tendents:liikluslahenduste väljaehitaminetoimib üldiselt hästi, kuidetailplaneeringu huvitatud isikon arendaja või maaomanik.Samas kui huvitatud isik on KOV,siis kipuvad kohustusedununema või ei panda neidsisse. Näiteks käis Maanteeametaasta lõpus rahandusminis-teeriumi lepituskomitees, kunavald ei olnud nõus ehitamaolemasoleva kitsa mahasõiduasemele välja esimeses etapisMaanteeameti kehtestatudtüüpset mahasõitu. Või teinenäide, kus riigigümnaasiumiteenindamiseks oli detail-planeeringus kohustus ehitadaenne kasutusluba riigiteele väljaringristmik, mida aga ei tehtud.Positiivse poole pealt võib tuuavälja väga tihedat koostööd jakokkulepete täitmist Harkuvallaga.

Planeerimistegevus peab olematranspordiliikide ja rajatisteseisukohalt rohkem keskseltjuhitud, et tagada kiire ja ohutujuurdepääsetavus; vaade jaotsus peab olema KOV-i tasandiltkõrgem. Alati ei ole liikluslahen-duse väljaehitamine huvitatudisiku suhtes proportsioonis ningsuuremaid liikluslahendusi,näiteks põhimaantee eritasan-dilised ristmikud, ei suuda KOV-id finantseerida ja hiljem liitu-vatelt arendajatelt tasu küsida.Praegu puudub asutus, kesvõtaks ehitamise kohustuse,kelle sõna jääks transpordiplaneerimisel otsustavaks jakellel oleks õigus hiljem tasa-arveldada.

Teine pakutav avalik teenus onõiguse taotlemine tee ühendami-

seks olemasoleva riigiteega või

riigitee ümberehitamiseks.Teenuse sisu on ristumiskohanõusoleku andmine. Ristumisedjagunevad omakorda kaheks:väikesed mahasõidud ühelekinnistule ning suuremahulisedristumiskoha ümberehitused,näiteks ringristmik kaubandus-keskuse ette.

Aastaid on diskuteeritudväiksematel teedel mahasõiduehitamisel projekti kohustuste janormis toodud minimaalsetevahekauguste üle. Maanteeameton teinud normi muudatuseettepaneku, mis annaksväiksematel teedel ehitustegevusevabamaks, muutes minimaalseidvahekauguseid ning suurendadesmahasõitude maksimaalset arvuriigitee kilomeetri kohta. Juhul kuion vähegi tõendeid olemasolevamahasõidu kohta, siis nendeljuhtudel kasutame määruse „Teeehitamise ja korrashoiu terminid“mõistet „tee osa asendaminesamaväärsega”, et kinnistuomaniksaaks lihtsalt kasvupinnaseeemaldada ja katta kruusaga.Oluline on käsitleda ka uuteväiksemate mahasõitudeehitamist samal moel, mis eieeldaks ehitusluba ja projektikoostamist. See seab Maantee-ametile täiendava kohustusemäärata objektil nähtavused,truubi vajadus, side- võielektrikaabli kaitsmise vajadus,mis praegu on projektigalahendatud.

Suuremahuliste ümberehitusegaoleme jõudnud sinnani, ethuvitatud isik otsib ise ehitaja ja

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 834

Maanteeametihallata on40 avalikku

teenust, millest neljaosutab planeeringutemenetlemise talitus.

Maanteeametihallata on40 avalikku

teenust, millest neljaosutab planeeringutemenetlemise talitus.

856

468

957

700

1032

645

1591

946887

659

1676

1131

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

Planeering Ristumiskoht Projekt kaitsevööndis Tehnovõrgud

Töömahtude muutus 2016–2018

35M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Maanteeamet osaleb rahastus-lepingu alusel kolmepoolsesehituse töövõtulepingus tellijananing huvitatud isik rahastajana.Praegu on veel määratlemata, kasomaniku järelevalve ja objektiliiklusohutuse auditeerimise tellibrahastaja või Maanteeamet raam-hankena kindlalt teenusepakku-jalt.

Nõusoleku taotlemine tegevuseks

riigitee kaitsevööndis (ehitaminekaitsevööndis) on teenus, millegaMaanteeamet annab nõusolekuehitustegevuseks riigiteekaitsevööndis. Taotlusi esitataksenii puukuuri kui ka piirdeaiaehitamiseks, aga esitavad ka KOV-id projekteerimistingimusteeelnõule ehitusloa kohustusegaehitise kohta. Suure osamoodustab KOV-ide ehitatavatejalg- ja jalgrattateede projektideläbivaatus.

Suurimat kõneainet on tekitanudbussipeatused. Enamikus

maakondades on ühistransporttasuta, mistõttu KOV-id onlõpetanud mitmed õpilasteveoliinid, mis on tekitanudprobleeme. Kuna õpilaste veoliinon eriotstarbeline vedu,määratud on laste ohutuse eestvastutajad ja buss võib peatudaigal pool. Maakonnaliiniga onasjad teisiti. Maakonnaliini bussvõib peatuda ainult tähistatudasukohas ning praegu on KOV-idja ühistranspordikeskusedavaldanud survet, et Maantee-amet ehitaks välja või tähistaksuusi peatuseid. Maanteeamet onvalmis seda tegema tee-ehituseprojektide raames, kuid muuljuhul tugineme ühistranspordi-seadusele ja palume KOV-ilpeatus ise ehitada või tähistadavastavalt meie antavatelenõuetele.

Jalg- ja jalgrattateede osastundub, et olukord on paranenudning enamik projekteerijaid teabMaanteeameti põhimõtteid

normikohase riigitee ning jalg- jajalgrattatee vahekauguse säilita-miseks.

Õiguste taotlemine tehnovõrgu ja

-rajatise ehitamiseks riigitee

maale ning seal talumiseks.

Erinevate tehnovõrkude rajami-sel on sageli kokkupuutepunkteriigiteedega. Tehnovõrkude jariigiteede ristumiskohtade,samuti võimalusel riigitee maaleteega paralleelsete kaablitekavandamiseks väljastab Maan-teeamet nõudeid (millistel tingi-mustel saab sinna tehnovõrkerajada) ning kooskõlastabnõuetele vastavaid projekte.Valmimisjärgus on tehnovõrku-de juhend, mis kirjeldab täpse-malt tee muldkeha piirestehnovõrkude paigaldamisevõimalusi. Maanteeametitegevust mõjutab ka kehtimahakanud uus kinnisasja avalikeshuvides omandamise seadus.

20

16

20

17

20

18

20

16

20

17

20

18

20

16

20

17

20

18

20

16

20

17

20

18

uuringudTeedealased

maantee ületust kuue erinevaisendi poolt: pullid ületasid teed72 ja üks lehm kuus korda. Kõigesagedamini ületasid põdradmaanteed öösel ja varahommi-kul.

Kose-Võõbu teelõigu ehitus onmõjunud loomadele individuaal-selt. Peale tee-ehituse algusthakkas põder nimega Priitvältima oma kodupiirkonnaKose-poolset osa ning eelistabliikuda lõuna ja kagu pool. SamasMari, kes on jälgitavatest põtra-dest paikseim (kaks vasikatmõlemal vaatlusperioodi aastal),on jäänud senisele alale trassilähistel. Üldiselt oli raadatudtrass enne tee ehitust loomadelehea toidubaasina meelitav.

Projekteeritud ja ehitatavateläbipääsude osas (ökodukt,samatasandiline teeületuskoht)uuel Kose-Mäo trassil peabuuringumeeskond asukohtisobivateks. Lisaks tuvastatitäiendava läbipääsu rajamisevajadus 80. kilomeetril Korba külajuures. Olulise asjaoluna tuuakse

uuringu järeldustes välja, etliiklussagedus üle 10 000 sõidukiööpäevas on põtrade jaoks olulinebarjäär, mistõttu tuleks kaaludasamatasandiliste teeületuskohtade(tarakatkestused) asemele öko-duktide rajamise võimalust.

Ulukiõnnetuste koondumiskohtade

tehniline analüüs

Igal aastal juhtub arvukalt sõidukiteja loomade kokkupõrkeid, milletagajärg on kahju inimestele võinende varale ja ka ulukipopulatsioo-nidele. Samas killustavad tihedaliiklusega maanteed metsloomadeelupaiku. 2017. ja 2018. aastal koos-tas Rewild OÜ uuringu „Ulukiõnne-tuste koondumiskohtade tehnilineanalüüs“, et koostada pingerida2009.–2013. aasta kõige ulukiohtliku-matest maanteelõikudest Eestis, 50ohtlikuma lõigu analüüs nii liiklus-ohutuslikest kui ka looduslikestaspektidest lähtuvalt ning pakkudaiga koha kohta lahendused leeven-davate meetmete rakendamiseks.Tähelepanu pöörati eelkõigelooduskeskkonna säästmisele.

Kõige ulukiohtlikumad teelõigudkoonduvad Eestis peamiselt põhi-maanteedele Tallinna ja vähemalmääral Tartu ümbrusesse. Nendepikkus varieerub 100 meetrist5,2 kilomeetrini. Kuna liiklussagedus

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 836

Põtrade liikuvusuuring GPS/GSM

kaelustega

2015. aastal sõlmis Maanteeametlepingu Tartu Ülikooliga teadus- jaarendustöö „Põtrade liikuvusuuringGPS/GSM kaelustega riigi põhimaan-tee 2 Tallinn-Tartu-Võru-LuhamaaKose-Mäo (km 40,0-85,0) lõigu piir-konnas“ teostamiseks. Uuringujaoks varustati katseliselt kümmepõtra telemeetriliste jälgimissead-metega, et fikseerida nende liiku-mine kahe aasta vältel. Töö eesmär-kideks oli uurida maantee-ehituse jaliikluse mõju põtrade liikumisele.

Uuringu ettevalmistamiseks tutvutipõhjalikult projektialaga, sõlmitikokkulepped kohalike jahiseltsidega,hangiti jälgimisseadmed ning saadivajalikud load Keskkonnaametilt.Loomade tabamine uinutipüssigaosutus oodatust keerulisemaks.Enam kui aasta vältel katsetativaritsemist soolakutel, kahel korraltabamist ka kopterilt õhus. Edu tõilõpuks jahimeeste kaasamine ningsöödapõllul toituvate põtradeuinutidoosiga laskmine aeglaseltsõitvast autost. Raadiokaelustegavarustati kümme looma: kaheksa erivanuses põdrapulli ja kaks põdra-lehma. 2018. aasta lõpuni oli jälgi-misel kaheksa põtra, kuna uuringu-perioodil lakkas töötamast üksraadiosaatja ja üks loom hukkusjahil.

Alates esimese põdra kaelustami-sest kuni 2018. aasta novembrilõpuni tuvastati 78 Tallinna–Tartu

Sõidukite masside ja

teljekoormuste seire riigiteedel

paiknevatel sildadel ja viaduktidel

Uuringu eesmärk oli kogudariigimaanteedelt informatsioonisõidukite tegelike masside jateljekoormuste kohta, kasutadesselleks teisaldatavaid, sildadele javiaduktidele paigaldatavaidmõõteseadmeid.

Kokku kaalutud 6,3 miljonistmoodustasid raskesõidukid (täis-mass üle nelja tonni) 1,5 miljonitehk 23,6%. Nendest sõidukitest6,9%-l oli täismass suurem kuitelgede arvu järgi tohiks olla ja8,9%-l raskesõidukitest oli vähe-malt üks telg lubatust raskem.Kuna suurel osal sõidukitestesines ülekoormus nii täismassiskui ka teljekoormuses, võibülekaalulisteks lugeda 11% raske-sõidukitest.

Uuringu käigus võrreldi ka Soome,Rootsi ja Norra massipiirangu-poliitikat ja neis riikides kasutuselolevate veokite masse.

Kahe aasta jooksul tehti 31 mõõt-mist. Mõõtmisi tehti valitud silda-del kahel järjestikusel aastal, etsaada ülevaade tegelikest koor-mustest ja muutustest aastatelõikes. Ühe mõõtmise kestvus igasmõõtmispunktis oli vähemaltseitse ööpäeva.

Töö koostas AS Viacon Eesti koosTallinna Tehnikakõrgkooli,Skepast&Puhkim OÜ jaT-Konsult OÜ-ga.

Katendiprojekteerimise juhendi

loomine väikese liiklussagedusega

teedele

Väikese liiklussagedusega teed(enamasti siirdekatendiga või kapinnasteed) moodustavad ligi 86%arenenud maailma teedevõrgust.Eesti riigiteedest on kõrvalmaan-teid ligi 12 500 km (75,6%), millest5600 km on kruusateid (34,1%).Eesti kõrvalmaanteedel toimub25% riigiteede liiklusest.

Kõrvalmaanteed on oluline osariigi infrastruktuurist ning nendeprojekteerimisel ja ehitamisel

tuleb kasutada põhimõtteid janõudeid, mis võimaldavad öko-noomseid lahendusi ja väldivadenneaegset lagunemist. Näitekspõhjustavad pinnatud kruusateedeliiga väikesed kandevõimed katte-kihi lagunemist, mille parandamineon keerukam ja kulukam, kui olekskruuskatte puhul. Tee püsimistmõjutavad katendikihtide ebaüht-lus, halvasti toimiv drenaaž, mõnekihimaterjali sobimatu terakoostis,milles (eriti kevadisel ajal) tekivadkoormates plastsed deformat-sioonid. Olukorra parandamisekson vaja teha selgeks probleemidetäpsed ja väga detailseid põhjused.

Väikese liiklussagedusega teedeleeraldi katendiprojekteerimisejuhendi väljatöötamine ningtegelike objektide peal läbikatseta-mine jõudis 2018. aastal lõppjärku.Mõõdistustööd olid mahukad:114 km mõõdistatud ja vaadeldudteid, 29 objekti, 2061 mõõdetudkandevõimepunkti ja 231 ehitus-geoloogilist puurauku koospinnaseanalüüsiga. Kõik teed läbitimaaradarimõõdistusega.

Tehtud mõõdistused võimaldasidarvestada teede tegelikke seisu-kordi. Esialgsete analüüsidetulemusena saab tuua välja, etnõrkade kruusateede tugevdamiseja katte alla viimise maksumus onuue kruusateede remondijuhendijärgi kuni 20% odavam. Uuringuteja analüüside kogumaksumus onvõrreldav tavapärase ehitusgeo-loogilise uuringuga vastavaltMaanteeameti geotehnilistepinnaseuuringute juhendi nõue-tele, kuid nüüd kogutakse oluliseltrohkem ja omavahel pareminiseostatud andmeid, mis teebteekatendi projekteerimisprotsessikiiremaks, arusaadavamaks jaläbipaistvamaks. Peamine erinevustuleb sellest, et pinnaseuuringuidtehakse vaid kohtades, kus see ontee seisukorda ja kandevõime-mõõtmisi arvestades vajalik. Antudlahenduse olulisim kasu on, etuuringuprotsessis kogutud info abilon võimalik koostada sellineteekatendi projektlahendus, mis eiole üle- ega aladimensioonitud.

37M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

on enamusel lõikudel suur, siiseelistatud lahendus on paljudeljuhtudel eritasandilised uluki-läbipääsud, mis võimaldavadmetsloomadel ohutult maanteedületada. Samatasandilised uluki-pääsulahendused on soovitatavadkohtades, kus liikluskoormus onväiksem või on lähiajal plaanis viiatee uuele trassile.

Raskeveokite mõju teekatenditele

Uuringu, mis vaatles raskeveokitemõju teekatenditele, peamineeesmärk oli mõõta erinevate veoki-tüüpide ja täismasside mõju tee-katenditele ehk püsivate defor-matsioonide teket, avaldumist jaarengut katendis.

Samuti analüüsiti 52- ja 60-tonnisetäismassiga veoki mõju teedevõrgusäilimisele ja vastupidamisele.Uuringu käigus tuli välja töötadamõõtmis- või jälgimismetoodikateekonstruktsioonide deformat-sioonide seireks, mida kolmandadosapooled saaksid kasutadasarnaste katsetuste korraldamiseksja teedevõrgu eluea pikendamisemeetmete rakendamiseks.

Teadustöö raames rajati kaks uuttestimispunkti 15 erineva andurigaja lisati kaks uut andurit olemas-olevale testimispunktile.

Uuringu tulemusena selgus, etveoki täismassi mõju teekatendilesõltub kõige enam telgede arvust jarehvide laiustest: mida laiemad ontelgede vahed ja rehvid, sedavähem koormab see teekatendit.Lisaks sõltub täismassi mõjuniiskusrežiimist ja katendi kande-võimest. Kõige suurem mõju tee-katte lagunemisele oli vanadelkitsastel alla 490 mm üksikratastel,ülekoormatud veokitel ning keva-distel ja sügisestel sulamis- jajäätumistsüklitel.

Rahuldavas olukorras ja kuivaleteekattele ei teki väikeste vahedegasõitvatest raskeveokitest märkimis-väärset jäävat deformatsiooni ehkroobast.

Töö koostas Tallinna Tehnikakõrg-kool koos Adek OÜ ja AA-SAT OÜ-ga.

Liiklusohutuse jaühistranspordivaldkond

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 838

MEELIS TELLISKIVI,Maanteeameti peadirektori asetäitjaliiklusohutuse ja ühistranspordi alal

Kuigi oli teada, millal tasuta bussidsõitma hakkavad, oli projekt isepidevas muutuses ja see tegi kõikeriti keeruliseks. Alates 1. jaanuaristtuli hakata korraldama maavalitsus-telt üle tulnud maakondlikkubussitransporti ja moodustatiühistranspordikeskused. Samutihakkasime korraldama ühistrans-pordi järelevalvet, milleks moodus-tasime ühistranspordi järelevalvetalituse. Lisaks korraldab Maantee-amet 2018. aasta algusest suursaartelaeva- ja lennuühendusi, mis onkindlasti olnud katsumus koguühistranspordi osakonnale.

2018. aastal toimus 1468 inim-kannatanuga liiklusõnnetust,milles hukkus 67 ja sai vigastada1831 inimest. Need numbridteevad kurvaks, kuid liiklus-ohutuse osakond on tõhustanudkoostööd mitmete partneritega,kes aitavad kaasa liiklusohutuseparandamisele. Näiteks koostööspolitseiga jõuavad meieniõnnetuste täpsemad andmed,mille põhjal saame teha järeldusija viia ellu vajalikke muutusi. Kuisuvel liiklusõnnetuste ohvrite arvmärgatavalt kasvas, toimusSiseministeeriumi, Politsei- jaPiirivalveameti, Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumining Maanteeameti esindajateerakorraline kriisikohtumine.Arutluse all olid mitmed lahen-dused ning ühe ettepanekunapalusime järelevalvet meie teedelsuurendada, et liiklust rahustada,ja see õnnestus. Hea meel ontõdeda, et kriitilisel hetkelsuutsime koos laua taha istudaning lahendust otsida.

Endiselt on meie liiklusessuurimad probleemid liignekiirus, nutiseadmete kasutaminening joobes juhtimine. Hea ontõdeda, et enamik inimesi joobesjuhtimist enam ei aktsepteeri.Paraku väike kiiruseületaminening nutiseadmete kasutamineautoroolis on paljude jaoks agaveel normaalne. Nende teema-dega tegeleb igapäevaselt meieennetustöö osakond, teheskoolitusi ja kampaaniaid. On

rõõm tõdeda, et liiklusohutusesõnumi edastamine ei ole enamainult Maanteeameti huvi, vaidpaljud organisatsioonid jaühendused on võtnud endaeesmärgiks liikluskäitumiseparendamise. Näiteks alustasuudisteportaal Delfi iseseisvaltsotsiaalkampaaniaga „Roolis eiloe!“, mis kutsus inimesi ülesütlema „ei“ autoroolis nutitelefonikasutamisele.

Oluline roll liiklejate käitumisekujundamisel on eksamiosa-konnal. Viimastel aastatel halve-nesid teooria- ja sõidueksamitetulemused ning osades piirkon-dades sai sõidueksamist läbiainult veidi üle 20% juhi-kandidaatidest. See ajendasMaanteeametit üle vaatama kogujuhilubade kättesaamiseprotsessi – nii õppekorraldust kuika eksa-mineerimist. Sellekskohtuti korduvalt autokoolidega,et koguda ideid, mida saaksparemini teha. Üheskoos leiti, etpraegu kehtivad määrused onajale jalgu jäänud, juriidiliseltkohmakad ning mitmetimõiste-tavad. Seega alustas eksami-osakond uue määruse etteval-mistamist. Eesmärk on, et uusmäärus oleks konkreetne,arvestaks igapäevases liiklusesvajaminevaid oskusi ning õppe-protsess toetaks eksamineerimistja vastupidi. Praegu on Maantee-amet määruse muutmise ette-panekud edastanud Majandus-ja Kommunikatsiooniministee-riumile.

2018. aasta jääbmeeldeühistranspordi

valdkonnas toimunudsuurte muudatusteaastana. Suurimväljakutse oli VabariigiValitsuse soov viia ellumaakondlik tasutaühistransport.

2018. aasta jääbmeeldeühistranspordi

valdkonnas toimunudsuurte muudatusteaastana. Suurimväljakutse oli VabariigiValitsuse soov viia ellumaakondlik tasutaühistransport.

39M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Ka tehnoosakonna aasta ei läinud muudatusteta.Nende suurim väljakutse oli kaamerate paigaldaminetehnoülevaatuskohtadesse, et vähendadakorruptsiooniohtu ning olla kindel, et tehniliseltmittekorras sõidukid ei pääseks liiklusesse. Algusesoli sellele arusaamatu ja üllatavalt suur vastupanutehnoülevaatuste tegijatelt. Projekti käivitudesjõudsid nad järeldusele, et kaamera pigem kaitsebneid. Nüüd, kui ülevaatusel leitakse sõiduki juurestmõni ohtlik viga, ei hakka sõiduki omanik üldjuhulenam kauplema, et äkki ikka saaks ülevaatusetehtud.

Meie teenindusbüroodes töötavad väga tublid jaasjalikud töötajad. Kliendi rahulolu teenindus-büroodes pakutavate teenustega aina kasvab.Sõidukite registriosakonna eestvedamisel kaotati ärakohustus klientidel täita büroos blankette ja nadsaavad kohe pöörduda klienditeenindaja poole.

Rõõm on näha, et aina rohkem kliente leiab tee meiee-teenindusse. Sellel aastal suurenes tunduvaltliisingufirmade osakaal.

Mul on hea meel tõdeda, et liiklusvaldkonnas tööta-vad väga tublid ja töökad inimesed. Tänu ühtselemeeskonnale suudame kõike seda saavutada. Tänankõiki selle panuse eest!

vahel nii laevade kui ka lennuki-tega ning üldine ühistranspordikorraldamise koordineerimine jajärelevalve, sh piletimüügijärelevalve bussides ja rongides.Viimase läbiviimiseks moodustatiühistranspordiosakonna koos-seisu ühistranspordi järelevalvetalitus, mille töötajad paiknevadTallinnas, Tartus, Jõhvis ja Sauel.

Maanteeametile tuli ka kohustuskehtestada sõidupiletite hinnadmaakonnaliinidel, mida teeninda-takse avaliku teenindamiselepingu alusel. Suur muudatusoli, et alates 01.07.2018 ei võetamaakonna bussiliinidel sõitjakäest enam sõidu eest tasu(tasuta sõit) ning nendes maa-

kondades, kus sooviti sellise mude-liga ühineda, asendati puuduvpiletitulu ja kohalike omavalitsustetoetus sihtotstarbelise toetusegariigieelarvest. Vastavad piletihinnadkas null või enam eurot kehtestasMaanteeamet.

Maakondadest ühinesid tasuta sõidumudeliga Hiiu-, Ida-Viru-, Jõgeva-,Järva-, Lääne-, Põlva-, Saare-, Tartu-,Valga-, Viljandi- ja Võrumaa. Teisedmaakonnad soovisid tasuta sõiduõigust kuni 19-aastastele ja üle63-aastastele sõitjatele (kaasaarvatud). Tasuta sõitu ei rakendatudka kõikidele ühistranspordikeskustekorraldatavatele kaugliinidele.

2019. aasta alguses oli kehtivaidlepinguid 48, mis teeb keskmiselt 3,2lepingut maakonna kohta. Nendestseitse on sõlmitud avalike kaug-liinide teenindamiseks. 2018. aastaljõustusid suurema veoteenusemahuga lepingutest neli uut lepingutmaakonnaliinide teenindamiseksLääne-, Pärnu- ja Viljandimaal.Lõppesid hankemenetlused ja sõlmitiuued lepingud Hiiu-, Valga- ja Pärnu-maal maakonnaliinide teeninda-miseks vastavalt 1. jaanuarist,

ÜhistransportM A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 840

2018. aastamärksõnaühistranspordi

valdkonnas oli põhi-mõttelised muutusedühistranspordikorraldamisel riigis.

2018. aastamärksõnaühistranspordi

valdkonnas oli põhi-mõttelised muutusedühistranspordikorraldamisel riigis.

Järelevalve tulemused

Kontrollitud busse 3128Kontrollitud ronge 2283Kontrollitud reisijaid 113 235Menetletud väärteodokumente 293Koostatud ettekirjutusi 30Kogutud trahve 7228 eurotKoostatud menetlustoimingu protokolle 195

Määratud sunnirahasid 5630 eurot

Alates 01.01.2018 sai maavalitsusteasemel Maanteeamet pädevaksasutuseks nii maakondliku kui kamaakondadevahelise ühis-transpordi korraldamisel bussidega,laevadega ja lennukitega.

Halduslepingutega anti ühistrans-pordi korraldamise otsene kohus-tus suures osas üle 2018. aastaalguseks moodustatud üheksaleühistranspordikeskusele (Ida-Viru,Jõgevamaa, Järvamaa, Kagu, Põhja-Eesti, Pärnumaa, Tartumaa, Valga-maa ja Viljandimaa ühistranspordi-keskused) ja kahele saare oma-valitsusele (Hiiumaa ja Saaremaavallavalitsused). Maanteeametilejäid otse korraldamiseksühendused Hiiumaa ja Saaremaa

kavandamisel ning suuremateväljamaksete tegemisel.

Alates 2018. aasta jaanuarist onMaanteeameti töötajad täitmasliikmeõigusi ühistranspordi-keskustes järgmiselt:� Kirke Williamson – Viljandimaa

Ühistranspordikeskus,Tartumaa Ühistranspordi-keskus, Kagu Ühistranspordi-keskus;

� Aini Proos – Ida-VirumaaÜhistranspordikeskus, Valga-maa Ühistranspordikeskus,Järvamaa Ühistranspordi-keskus, nõuandev roll Hiiumaavallas;

� Mika Männik – Põhja-EestiÜhistranspordikeskus;

� Kelli Toime – PärnumaaÜhistranspordikeskus, Pärnu-maa ühistranspordikomisjoniliige, Jõgeva Ühistranspordi-keskus, nõuandev rolli Saare-maa vallas.

2018. aastal alustati uue tablooderakenduse arendamisega, mispeaks kasutatav olema 2019. aastaesimeses kvartalis. Rakenduseabil saab bussipeatustes olevatelekraanidel reisijatele hõlpsaltkuvada planeeritud ja tegelikeväljumiste infot. Lisaks algasreisiplaneerija uuendamiseprotsess, mis valmib samuti2019. aastal.

Peatus.ee lehel tegid ühistrans-pordikasutajad 2018. aastal kokku3,8 miljonit külastust ja mobiili-rakenduse m.peatus.ee lehel5,1 miljonit külastust. Külastustearv kasvas võrreldes 2017. aastaga22%, seda mõjutas ka tasutatranspordi tulek.

Ühistranspordi järelevalve

Haldus- ja riigireformi käigus antimaakonnaliinide korraldamisekohustus ning koos sellega kajärelevalve läbiviimise kohustusühistranspordis täies ulatusesMaanteeametile. Ülesande täitmi-seks moodustati ühistranspordi-osakonna koosseisus ühistrans-pordi järelevalve talitus, misalustas tööd 01.01.2018.

Ühistranspordi järelevalve hõlmab:� ühistranspordi teenuse

kvaliteedi ning kokkulepitudtingimustele ja õigusaktidenõuetele vastavuse kontrolli-mist nii avalikul kui kommerts-liiniveol,

� ühissõidukite tehnilise seisundining töö- ja puhkeaja nõuetetäitmise kontrolli koos politseiga,

� sõitjate sõiduõiguse kontrollimistbussides, rongides ja parvlaeva-del.

2018. aastal kontrolliti esmakordseltka parvlaevaliikluses pileteid, selletulemus oli 21 väärteomenetlust.See näitas, et järelevalve läbiviimineselles osas on vajalik.

Bussiliikluses oli teravdatudtähelepanu all teenuse toimimineehk kontrolliti liinil liikuvateühissõidukite sõiduplaanistkinnipidamist ja regulaarsust.Probleemiks ongi osutunud kassõiduplaanis märgitud ajast varemväljumine või reisi ärajäämine ningpeatuse mitteteenindamine.Talituses koostati komplekssedteenuse järjepidevuse analüüsidValga, Viljandi ja Jõgeva maakonnakohta. Tulemustest selgus, etäärmiselt terav on probleemühistransporditaristuga. Paljudeskohtades on peatuse tähised kaspuudu, ainult ühel suunal, amorti-seerunud või lausa ohtlikud. Samution probleemiks värske ja ajakohaseteabe puudumine peatust läbivateliinide osas.

2018. aasta oli oluline ka selle-poolest, et Maanteeamet hakkasaktiivselt korraldama piirkondlikeühistranspordikeskuste tööd ninglahendama nendega seotud küsi-musi. Halduslepingu järelevalvekäigus on selgunud mitmeidprobleeme Ida-Viru Ühistranspordi-keskuse tegevuses, mis lõplikkulahendust ei saanud, ning sellegajätkatakse 2019. aastal.

Ühistranspordi järelevalve talitusestöötab 14 ametnikku, kes onjaotatud põhja ja lõuna regioonivahel.

41M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

1. septembrist ja 10. oktoobrist2019. aastal.

2018. aastal suurenes maakonna-liinide läbisõidumaht 2,2 miljonitliinikilomeetrit ehk 5,9% võrravõrreldes 2017. aastaga, olles38,9 miljonit liinikilomeetrit. Sõitjatearv suurenes aasta jooksul 1,9 mil-joni võrra ehk 9,5%, seda suuresosas tasuta sõidu võimaluse tõttualates 2018. aasta teisest poolest.Esimesel poolaastal sõitjate arvvähenes, ent kolmandas kvartalistõusis sõitjate arv 873 000 võrraehk 23% ja neljandas kvartalis1,1 miljoni võrra ehk 24%. Enimsuurenes sõitjate arv Harju-, Ida-Viru-, Valga- ja Viljandimaal.

2018. aastal eraldati riigieelarvestühistranspordikeskustele ühis-transpordi korraldamiseks toetust11,7 miljoni euro ehk 53% võrrarohkem kui 2017. aastal. Põhjuseksoli tasuta sõidu võimaldamine,ühistranspordi hinnaindeksi kasvja liiniveo mahu suurenemine.Teenindavat mahtu on lisandunudhaldusreformist tuleneva uuesõiduvajadusega, mõne kommerts-liini ärajäämise tõttu ja sõidunõud-luse suurenemise tõttu seosestasuta sõidu rakendamisega.

2018. aastal väljastati 51 riigisisesekommerts-kaugbussiliiniluba jaolemasolevate liinilubade aluselteenindatavatele liinidele kinnitati58 sõiduplaani muudatust. Vedajadloobusid ennetähtaegselt 30 liiniteenindamisest (s.h viis Harjumaakonna ja üks Rapla maakonnakommertsliin) ja vastavad loadtunnistati kehtetuks. Liinilubasidkeelduti väljastamast ühel korral.

Maanteeameti volitatud töötajadosalevad otsuste langetamiselmaakonnaliinide avaliku teeninda-mise lepingute rakendamise jaseejuures kõigi riigi eelarvestmakstavate sihtotstarbelistetoetuste küsimustes ning liini-võrgus suuremate muudatustetegemisel. Samuti on olnud vajalikkaasata Maanteeameti volitatudametnikke ühistranspordikeskusekorraldus- ja projektikulude

Ühisreidid

2018. aasta kommertssõidukitekontroll erines eelnevateaastate omadest selle poolest,

et Politsei- ja Piirivalveametotsustas seda teha prefektuuridesees, mistõttu oli ühisreidevõrreldes eelmiste aastategavähem.

2018. aasta kommertssõidukitekontroll erines eelnevateaastate omadest selle poolest,

et Politsei- ja Piirivalveametotsustas seda teha prefektuuridesees, mistõttu oli ühisreidevõrreldes eelmiste aastategavähem.

Kokku toimus neli mitmepäevastühisreidi, mille käigus kontrolliti920 sõidukit: ühissõidukeid oli 45,raskeveokeid 643, liikurmasinaid20 ja sõiduautosid 212. Süüteo-menetlust alustati 268 juhi suhtesja rikkumisi oli kokku 439.Erakorralisele ülevaatuselesuunati 70 sõidukit ja sõidukeeldurakendati üheksal korral.

Ühissõidukite rikkumisi oli 16,millest kümme olid töö- ja puhke-aja rikkumised.

Raskeveokitel oli rikkumisi 371,millest massikoormuste rikkumisi55, mõõtmete rikkumisi 16, töö- japuhkeaja rikkumisi 164, veose-kinnituse rikkumisi 10, juhtimis-õigus puudus kolmel korral,teetasu oli tasumata 53, muidrikkumisi oli 50.

Üldistavalt saab öelda, et ühasuurem probleem on manipulat-sioonid töö- ja puhkeajaga. Vanakooli magnetikasutamist kohtabaina harvem, ent sageneb sõidu-

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 842

meeriku tööd häirivate mooduliteavastamine ja sõidumeerikutarkvara ülekirjutamine. Mõlemaidon keerukas ja ajamahukasavastada ning tõendada.

Maanteeamet osales ka mõnin-gatel prefektuurisisestel üritustel,millest märkimisväärsemadtoimusid Luhamaa ja Koidulapiiripunktides. Lisaks igapäeva-sele tööle koolitati piirivalvureidkommertssõidukite tehnilistseisundit hindama. Kõigil neljalkontrollitud bussil keelati reisi-jatega edasiliikumine, kunaavastatud tehnilised vead olidniivõrd suured: mõrad šassiis, õli-ja kütuselekked, puuduv stabili-saatorivarras esisillas, nöörigakinni seotud summuti jne. Lisakssaab öelda, et Venemaalt tulevadVene numbrimärgiga veoautod onvaldavalt halvas tehnilises seisu-korras: mittetöötavad pidurid,katkised raamid, üle normikulunud rehvid olid tavapärasedleiud.

Lisaks tegi Maanteeamet kontrolleka Narva piiripunktis, kus valdavprobleem oli töö- ja puhkeajarikkumised.

Samuti pöörasime tähelepanuHarjumaal liiklevatele koolibussi-dele. Busside ülevaatusega alusta-sime 2018. aasta augustis, kuiKOV-id palusid kaasabi hankegaleitud vedaja busside lepingutingi-mustele vastavuse hindamisel. Sealleidsime hulgaliselt tehnilisi vigu,millega oleks saanud bussidsuunata erakorralisele ülevaatusele.Kolme bussi korral oleks saanudrakendada sõidukeeldu.

Lisaks tegime Harjumaal kaks reidi,ühe aasta alguses, teise septembris.Viimase reidi käigus Laulasmaal,Harkus ja Sauel saadeti kaks kooli-bussi erakorralisele ülevaatusele jakahe suhtes rakendati liiklemis-keeldu. Liiklemiskeelu saanudbussidest ühel oli kütuselekekuumale summutile ja teisel olidtagasilda kinni hoidvate varrastepuksid niivõrd kulunud, et tagasildelas bussi kerest sõltumatut elu.

Liiklusohtlikekohtade ohutustamine

43M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Liiklusohutuseparandamiseksteeb Maantee-

amet järjepidevat töödliiklusohtlike teelõikudeja ristmike väljaselgita-miseks riigimaanteedelning nende ümberehi-tamiseks.

Liiklusohutuseparandamiseksteeb Maantee-

amet järjepidevat töödliiklusohtlike teelõikudeja ristmike väljaselgita-miseks riigimaanteedelning nende ümberehi-tamiseks.

Iga-aastane tegevusplaan ohutusemõistes prioriteetsete objektidegakoostatakse teehoiukavas sellekseraldatud eelarve ulatuses.

Teelõigu või ristmiku ohtlikkust eisaa hinnata üksnes seal jubatoimunud õnnetuste alusel, vaidarvesse tuleb võtta ka potentsiaal-ne õnnetuse toimumise risk.Seetõttu kogutakse infot riigi-maanteede liiklusohtlike lõikude jaristmike kohta kolmest allikast.1. Riskiarvutuse alusel leitavad

liiklusohtlikud kohad.

Riigimaanteede lõikude ja ristmikeohutust hinnatakse prognoosi-tavate liiklusõnnetuste arvu alusel.

Prognoosimiseks kasutataksestatistilist meetodit, mis võtabarvesse nii konkreetsel lõigul võiristmikul toimunud liiklusõnne-tused kui ka teistel sarnastellõikudel või ristmikel toimunudliiklusõnnetused. Prognoositulemuste põhjal koostatakseliiklusohtlike kohtade olulisusepingerida.2. Maakondade liikluskomisjonide

kvalitatiivsel hinnangul leitavad

liiklusohtlikud kohad. 20% liiklus-ohtlike kohtade ümberehitamiseaastasest eelarvest eraldataksemaakondlike liikluskomisjonideesitatavate kohtade ümberehita-misele. Nemad vahendavad eel-kõige kohaliku kogukonna esile-tõstetud probleemseid kohti riigi-maanteedel.3. Muud kvalitatiivsel hinnangul

põhinevad liiklusohtlikud kohad.

Juba toimunud õnnetuste aluseledastavad liiklusohtlike kohtadeinfot Maanteeametile ka kolman-dad osapooled, nagu Politsei- jaPiirivalveamet, raskete liiklus-õnnetuste uurimise komisjonning kohalikud omavalitsused.

2018. aastal rakendati erinevaidliiklusohutusmeetmeid 54 objektilkogumaksumusega 9,1 miljoniteurot.

Kõige enam keskenduti jalakäijateohutusele ja rakendati nendeohutust suurendavaid meetmeid,nagu kõnniteede, kergliiklusteedeja teeületuskohtade rajaminening olemasolevate bussipeatus-te ümberehitamine. Ehitati ka üksjalakäijate eritasandiline ülekäi-gukoht tunnelina.

Sõidukite ohutust suurendavatemeetmetena ehitati kõige enamümber ohtlikke ristmikke, paigal-dati põrkepiirdeid ja ehitatikogujateid. Liikluse rahustami-seks ja sõidukiiruse vähenda-

miseks ehitati kiirust piiravaidmaanteekünniseid ja rajati asula-šikaane. Täiendav valgustus rajatikaheksal objektil, nii ristmikel kui kajalgteedel.

Kõrvalmaanteedel likvideeriti 20liiklusohtlikku kohta ning põhi- jatugimaanteedel kummaski 17 kohta.See, et kõige enam meetmeidrakendati kõrvalmaanteedel,ilmestab liiklusohtlike kohtadeprogrammi paindlikkust tuvastadaja likvideerida ohud ka väiksemaliiklussagedusega teedel.

Liiklusohtlikke kohti likvideeriti 13maakonnas. Kõige rohkem ohtlikkeobjekte ohutustati Harjumaal, kuson riigimaanteedel ka kõigesuuremad liiklussagedused.Suurima maksumusega objektidasusid enamasti põhi- ja tugi-maanteedel ning nende ehitusaegoli jagatud kahe või kolme aastapeale. Suurematest objektidest võibtuua välja järgmised.� Tallinna–Narva maantee

185,7.–187,4. kilomeetril Sillamäeasulavahelise kogujatee jajalgteede ehitamine (algus2017. aastal).

� Tallinna–Narva maantee17,2.–18,7. kilomeetril lõuna-poolse kogujatee ehitamineVõerdla tagasipöördekohasulgemiseks (algus 2016. aastal).

� Tallinna–Pärnu–Ikla maantee18,8. kilomeetril Kanamaliiklussõlme jalgteetunneliehitamine (algus 2017. aastal).

� Tartu–Jõgeva–Aravete maantee0,1.–3,5. kilomeetril ristmikeprojekteerimine ja ümberehita-mine (algus 2017. aastal).

2019. aastaks on liiklusohtlikekohtade ümberehitamiseks Maan-teeameti eelarves kinnitatud7,5 miljonit eurot. Selles ulatuses onplaneeritud rakendada erinevaidliiklusohutusmeetmeid 76 objektil.

Liiklusõnnetusteandmekogu

Maanteeameton liiklus-õnnetuste

andmeid kogunud jaanalüüsinud 1990. aas-tatest. 2010. aastalotsustati luua tänapäe-vane Maanteeametiliiklusõnnetuste info-süsteem (MALIS), millearendamine venisoodatust märkimis-väärselt pikemaksning 2017. aastalpeatati aktiivnearendustegevus.

Maanteeameton liiklus-õnnetuste

andmeid kogunud jaanalüüsinud 1990. aas-tatest. 2010. aastalotsustati luua tänapäe-vane Maanteeametiliiklusõnnetuste info-süsteem (MALIS), millearendamine venisoodatust märkimis-väärselt pikemaksning 2017. aastalpeatati aktiivnearendustegevus.

Kuna liiklusõnnetuste andmed onväga olulise tähtsusega niiMaanteeametile kui ka paljudeleteistele koostööpartneritele, siis oliselge, et süsteem peab säilima.

2017. aastal analüüsiti põhjalikultliiklusõnnetuste andmekogu täpseidvajadusi ja arenguperspektiive.Parima tulemuse saavutamiseks jaeelmise andmebaasi vigade(keerukus ja ebakorrektsetetulemuste kuvamine) vältimiseksotsustati luua täiesti uus süsteem.Uue süsteemi loomine tagaskindluse, et uued x-tee ülekandedhakkavad toimima kohe ning ei tuletegeleda võimalike vigadegasüsteemis. Lisaks loodi uusandmekogu, mille struktuur jaandmevahetuste loogika vastabkõigile tänapäevastele nõuetele.

2018. aastal alustas Maanteeametuue liiklusõnnetuste andmekoguarendamist koostöös OÜ-ga Resta.Arendusperioodi kestvuseks hinnati

poolteist aastat, ent kuue kuugajõuti juba nii kaugele, et oli olemasvarasema süsteemi võimekus:loodud oli ühendus Politsei- jaPiirivalveameti (PPA) ning liiklus-registriandmebaasidega ningandmete ülekanne varasemagavõrreldes 40 korda kiirem. Samutiloodi andmevahetus Liikluskind-lustuse Fondi (LKF) andmebaasiga.

2018. aasta suvel võttis VabariigiValitsus vastu liiklusõnnetusteandmekogu põhimääruse, millegareguleeriti andmekogu tööpõhi-mõtted. Lisaks kohustustele saiandmekogu õigusliku aluseandmete päringuks PPA, LKF-i jaliiklusregistri andmebaasidest.

Aasta lõpuks oli olemas toimivsüsteem, kus iga hommik kellkuus laaditakse liiklusõnnetusteandmed PPA ja LKF andmebaasi-dest Maanteeameti liiklusõnne-tuste andmekogusse, kuhuseejärel lisatakse liiklusregistristjuhilubasid ja sõidukeid puudutavinfo. Maanteeameti baasis onliiklusõnnetuste andmed eelmisepäeva seisuga.

2019. aastal on plaanis luuaühendused Maa-ameti ja tee-registriga, mis aitab andmebaasismuuta toimunud liiklusõnnetuseasukoha määramise täpsemaks.

Samuti viiakse andmekoguvastavusse kehtivate andme-kaitsereeglitega. See on ka kõigeolulisem tingimus, et saadaandmekogule riiklik heakskiit.

Kuigi liiklusõnnetuste andmed onjuba kõikidele huvilistele kätte-saadavad Maanteeameti kodu-lehel, siis 2019. aastal arendameseda veelgi edasi. Plaan onkoostada põhjalikud analüüsid,mis uuenevad igapäevaselt ja on

kättesaadavad kõikidele Maantee-ameti osakondadele, kes neidvajavad. Koostöös PPA-ga loomeliiklusõnnetuste andmetele põhjalikuandmekontrollisüsteemi. Selletulemusena saame täpsed jakorrektsed andmed, mille põhjaltehtavad otsused on kindlamad kuikunagi varem.

Liiklusloendus

Alates 2017. aastast koguvadliiklusloendusseadmed lisakssõidukitele andmeid ka sõidukiirustekohta. 2018 oli esimene andmetekogumise täisaasta, mille põhjaltsaame otsuseid paremini teha.Nii kasutati kiiruseandmeid, ethinnata uut lühimenetluse mõjusõidukiirustele ning sellele, kuidassee mõjutab liiklusohutust. Analüüsnäitas, et mõju on negatiivne ehksõidukiirused pigem suurenevad.

Raskete tagajärgedega liiklus-õnnetuste põhjuste hindamisel saabnüüd määrata liiklusvoo kiirustõnnetuse hetkel. 2019. aastal onkavas jõuda arendustega nii kaugele,et saaks sõidukiiruseid kogudasõidukipõhiselt (sõidukit andmetekogumisel ei tuvastata).

„Kiiruskäitumise eksperimentTallinna–Tartu maanteel“ oli ükssuurtest projektidest, kus seiratipolitseipatrullide mõju kiirustele jakasutati loenduspunktide andmeid.

2019. aasta eesmärk on saada kõikloenduspunktide andmebaasidMaanteeameti serveritesse, misvõimaldab seirata teedel toimuvatreaalajas. Samuti lisandub võimalusnäha kiirusi sõidukipõhiselt. LisaksMaanteeametile on rakendusest kasuhäirekeskusel ja PPA-l, kes saavadoperatiivset juhtimist rakendadateedel reaalajas nendes kohtades,kus on näha kiiruste muutusi.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 844

45M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Liiklusohutus-programm 2016–2025

17.02.2017 kinnitasVabariigi Valitsusliiklusohutusrogrammi

aastateks 2016–2025 jaselle elluviimiskava2016–2019.

17.02.2017 kinnitasVabariigi Valitsusliiklusohutusrogrammi

aastateks 2016–2025 jaselle elluviimiskava2016–2019.

Liikluses hukkunute arvu

vähendamine

Eesmärgiks seati, et 2016.–2018.aasta keskmisena ei hukkuksliikluses enam kui 60 inimest.Kolme aasta (2016–2018) keskmi-sena hukkus liikluses 62 inimest.Kuigi jalakäijate ning jalgratturiteohutuse tagamise osas eesmärktäideti, kujunes kolme aastakeskmine hukkunud mootorsõidu-kijuhtide ja -sõitjate arv seatudülempiirist suuremaks.

Liiklejate ohutusalase teadlikkuse

parandamine ja liiklusohutuse

areng

Muutuse hindamiseks fikseeritivaldkonna indikaatorite algtasemedja oodatavad sihttasemed. Kui 17indikaatorit 26st näitasid edene-mist, siis üheksa paistsid silmanegatiivse arenguga, erinedes2014. aastal fikseeritud algtase-mest: turvavöö kinnitaminesõiduautos – sõitja esiistmel;jalakäija helkuri kandmine –lapsed; sõidueksami esimeselkatsel läbinute protsent; täiendavakeskpõristi kilometraaž riigiteedel;üle kümne aasta vanuste liiklusesosalevate sõidukite osakaal ningM1-kategooria (sõiduauto),M3-kategooria (buss), N2-kategoo-ria (veoauto 3,5–12 tonni) jaN3-kategooria mootorsõiduki(veoauto üle 12 tonni) tehnoüle-vaatuse esimesel korral läbinuteprotsent.

Elluviimiskava nägi 2018. aastaksette 114 tegevust liiklusohutuseparandamiseks. Nendest kaheksategevust oli suunatud 79 oma-valitsusele¹. Viie tegevuse elluvii-mine vajas täiendavat rahastust,mida ei olnud kajastatud riigi-eelarve strateegias. On positiivne,et majandus- ja kommunika-tsiooniministeeriumi valitsemis-ala kuludest leiti võimalusrahastada „Liiklusohutus-programmi elluviimiskavasaastateks 2016-2019“ nimetatudkohaliku omavalitsuse üksusijuhtumipõhiselt, tagades nii-moodi nelja tegevuse realiseeri-mise. Viienda tegevuse realiseeri-mine sai võimalikuks lisaeelarveabil. Ülejäänud 102 tegevusest 67täideti täies mahus, 23 osaliselt ja12 tegevust jäid rakendamata,lükati edasi või neist loobuti.

Kõige enam viidi ellu vastutus-tundliku ja ohte tajuva liiklejakujundamisele suunatud tege-vusi, mis keskendusid kaheleerinevale aspektile: neist üks onseotud liikleja mõttemaailma jaarusaamadega ning teine liiklus-keskkonnaga. Realiseeriti kõikjalgratturite ohutuse tagamisekskavandatud tegevused, samutisuur osa liiklusharidusemeet-messe kavandatud tegevustest.Järelevalvemeetme tegevustestväärib esiletoomist täiendavatevahendite taotlemine kaheksa

mobiilse kiiruskaamera soetami-seks.

Ohutu liikluskeskkonna valdkonnameetmed keskendusid liiklus-keskkonna kujundamisele jahaldamisele selliselt, et liiklus-keskkond oleks lihtsasti mõistetav,liiklejad tajuksid sellest tulenevaidohtusid ning väheneks eksimustevõimalus ja eksimuste korral eioleks tagajärjed liialt rängad.24 kilomeetri ulatuses ehitati 2+2 ja2+1 teedele keskpiiret vastassuundakaldumise ja laupkokkupõrgetevältimiseks. 25 kilomeetrit paigal-dati külgpiirdeid teelt väljasõitmisening ühesõidukiõnnetuste vältimi-seks ja 102 kilomeetrit kandi teedelekeskpõristit vastassuunda kaldu-mise ennetamiseks. Laagri–Ääsmäe2+2 teelõigul ja Pärnu Papiniidusillal võeti kasutusele muutuvateabega liiklusmärgid, mis võimal-dab lubatud sõidukiiruse viiasõltuvusse tee- ja ilmastikuoludest.

Ohutu sõiduki valdkonna meetmedsuunati ohutuse ja transporditoimivuse parandamisele.01.07.2018 võeti ülevaatuspunktideskasutusele kaamerad, tänu millelekasvas Maanteeameti menetletudjärelevalve kontrollide arv II pool-aastal 67%. Kaamerate kasutuse-levõtuga kaasnes ka ootamatunäitaja: ülevaatuspunktid avastasidsõidukitel 21% rohkem puudusi.

Hukkunud 2016.–2018. aastal liikluses osalejate lõikes

¹ Omavalitsuste tegevuste aruanne on koostamisel janeid antud ülevaates ei kajastata.

Mootorsõidukijuht Jalakäija Kaasreisija Jalgrattur

3026

1519

1311

4 4

2016–2018 keskmine

2016–2018 LOP-i eesmärk

riskifaktor, neist kuuel juhul olitegemist talviste oludega, kus teeoli libe või lumine. Üks enimkajastatud õnnetus oli 2018. aastamärtsis Jõgevamaal juhtunudliiklusõnnetus, kus Türgist päriteriveost vedav veok kaldus vastas-suunavööndisse ja põrkas kokkusõiduautoga. Sõiduauto juht,tuntud saatejuht, suri saadudvigastustesse haiglas.

2018. aastal juhtus mitu sellistvastassuunavööndisse kaldunudsõiduauto ja veoki kokkupõrget,mille korral saab vaid oletada, ettegemist võis olla mingi kõrvalisetegevusega, sest muid riskifakto-reid ei õnnestunud tuvastada.

Alkohol toob kaasa surmagalõppevaid olukordi ka jalakäijatele.Maanteel toimunud liiklusõnne-tustes hukkus kuus jalakäijat: viisõnnetust juhtus pimedal ajal ningkolm jalakäijat olid tugevas joobes.Alkoholisisaldus veres oli hukku-nutel üle 2 mg/g ning nad tuiger-dasid või oli juba lamavas asendismaanteel. Helkurit nad ei kandnud.Kahte neist oli juba varem mitmelkorral toimetatud kas koju võikainenema.

Linnas või asulas juhtus jalakäija-tega kuus õnnetust ning kõiktoimusid valgel ajal. Neli jalakäijatsattus õnnetusse teed ületades, shkaks neist olid teed ületamasreguleerimata ülekäigurajal.

Mõlema õnnetuse põhjus oli see, etsõidukijuht eiras jalakäijale tee

Liiklusõnnetustepõhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon

2018. aastal oliliiklusõnnetustepõhjuste välja-

selgitamise ekspert-komisjonil teine üle-eestiline tegutsemis-aasta, mis oli kahjuksväga töörohke. Kasvasnii liiklusõnnetustekui ka hukkunute arv.

2018. aastal oliliiklusõnnetustepõhjuste välja-

selgitamise ekspert-komisjonil teine üle-eestiline tegutsemis-aasta, mis oli kahjuksväga töörohke. Kasvasnii liiklusõnnetustekui ka hukkunute arv.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 846

Lisaks hukkunutega õnnetusteleselgitab komisjon ka nendeõnnetuste asjaolusid, kus saivigastada viis või rohkem inimest.Neidki õnnetusi juhtus 2018. aastalrohkem kui 2017. aastal.

Kokku avas komisjon toimiku 85liiklusõnnetuse kohta, 2017. aastaloli selliseid õnnetusi 50. Surmagalõppes 64 õnnetust, sh hukkuskolmes õnnetuses korraga kaksinimest. Viie või enama vigastatugaõnnetusi oli 18, neis sai viga 101liiklejat.

Paljude raskete liiklusõnnetustepõhjus on joobeseisundis juhtimi-ne või lubatud sõidukiiruse ületa-mine. Seejuures ületatakse kiirustmitte mõni kilomeeter tunnis, vaidalates 20 km/h kuni kahekordselubatud suurima sõidukiiruseni.See näitab, et juht valis kiiruseteadlikult. Ka joobes juhid istusidteadlikult rooli, mitte ei olnudtegemist jääknähtudega järgmisel

päeval. Sageli olid juhid krimi-naalses joobes – alkoholi oli veresüle 1,5 mg/g.

Iga-aastast lõivu nõudis ka turva-varustuse mittekasutamine: 16inimese surma üks asjaolu olikinnitamata turvavöö. Naguvarasematel aastatel, juhtus ka2018. aastal õnnetusi, mille korraltuli riskifaktoritena märkida kõikkolm tegurit: joove, suur kiirus jakinnitamata turvavöö. Enamastioli tegemist teelt väljasõiduga.

2018. aastal hukkus teelt välja-sõidu tagajärjel 24 inimest. Neistpoolte õnnetuste korral oli ükspõhiline riskifaktor kiirus,kusjuures kümnest õnnetusesseitsme korral oli turvavöökinnitamata.

Sageli lõppevad traagiliseltkokkupõrked. 2018. aastal nõud-sid mootorsõidukite kokkupõrked25 inimelu, kusjuures pea kõikõnnetused (va üks) juhtusidmaanteel. Kokkupõrgetest 14toimus vastassuunavööndissekaldumise tõttu, kaheksa kokku-põrget juhtus ristmikel, sh kahelkorral oli tegemist tagant otsa-sõiduga, ning ühe õnnetusekorral oli tegemist tagant otsa-sõiduga ristmike vahelisel alal.

Kui ristmikel on sageli tegemistettevaatamatusega, siis vastas-suunavööndisse kaldumine ontihti seotud teeoludega mitte-arvestamisega. Kaheksa õnnetuseajal olid teeolud üks kokkupõrke

47M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

andmise kohustust, ja jalakäija tähelepanema-tus.

Kaks eakat jalakäijat, 93- ja 85-aastased naised,jäid tagurdavate sõidukite alla Tallinnas.Esimesele tagurdas otsa õuealal piki majaesistkitsast teed prügimaja poole liikunud prügiveokja teisele parkimiskohalt liikuma hakanudsõiduauto. Mõlemad sõidukid olid varustatudtagurduskaameraga, sõiduauto lisaks tagurdus-anduritega. Tasub märkida, et juba kolm aastatjärjest on tagurdava prügiauto all hukkunudinimene.

2018. aasta ilus ja soe suvi tõi teedele rohkemmootor- ja jalgrattureid, ent ka õnnetusi juhtusvõrreldes varasemate aastatega enam. Aastajooksul hukkus kuus mootorratturit, neist kolmei suutnud ratast teel hoida ja sõitsid teelt välja.Üks teelt väljasõitnud mootorrattur oli joobes.Kolm mootorratturit said surma kokkupõrgetes,kusjuures kahel juhul ületasid mootorratturidkiirust.

Jalgrattureid hukkus neli (2017. aastal kaks).Kaks õnnetust juhtus Tallinnas. Ühel juhul sõitisraskes joobes mees elektrimootoriga jalgrattagavastu tänavavalgusposti ja liiklusmärki ningteine õnnetus juhtus terviserikke tõttu lapsega.Maanteel sattusid õnnetusse kaks eakatjalgratturit.

Õnnetusi uurides leiab komisjon sagelikorduvaid ja juba teada-tuntud riskitegureid, entväga tihti on tegemist lihtsalt tähepanematusevõi hooletusega. Liikluses, olgu jalgsi,rattasadulas või autoroolis, ei tohi ennastunustada, meeled peavad olema erksad ningtuleb tähele panna ümber toimuvat.

Liiklejate hoiakute ja käitumise

uuringud

Ülevaade käsitlebliiklejate hoia-kuid ja käitumist

2018. aastal ningmuutusi võrdlusesvarasema perioodiga.Tulemused on saadudküsitlus- ja vaatlus-uuringute põhjal.

Ülevaade käsitlebliiklejate hoia-kuid ja käitumist

2018. aastal ningmuutusi võrdlusesvarasema perioodiga.Tulemused on saadudküsitlus- ja vaatlus-uuringute põhjal.

Ligi 100% vastanutest peab, naguka aasta varem, suurimaks ohuksauto juhtimist alkoholi mõju all.Juhtimise ajal tekstsõnumitesaatmist ja sotsiaalmeediakasutamist peetakse pea samasuureks ohuks kui punase tule altläbisõitu (97% vastanutest),kusjuures 5% võrra on kasvanudnende osakaal, kes peavadsõnumite saatmist eriti ohtlikuks.Samuti on kasvanud üldinehinnang, et juhtimise ajalmobiiltelefoni kasutamine onohtlik (79% vastanutest, kellest44% peab telefoni kasutamistvabakäeseadmeta väga tõsiseksohuks). Samal skaalal märgatavaltvähemohtlikuks peetakse agasuurima lubatud sõidukiiruseületamist. Nende osakaal, kespeavad ohtlikuks piirkiiruse üle-tamist rohkem kui 10 km/h, onviimase kahe aasta jooksultaandunud 89%-lt 76%-le, ningvaid 29% peab sellist käitumistväga ohtlikuks.

1. MOOTORSÕIDUKI-JUHTIDE JASÕITJATE HOIAKUDNING KÄITUMINEMootorsõidukijuhtide poolt

fooritulede nõuete järgimine

Fooritulede nõuete järgimistmootorsõidukijuhtide poolt vaadel-di Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva,Jõhvi tänavate ja Tallinna lähiümb-ruse riigimaanteede reguleeritudristmikel. Juhid, kellel oli valida, kasläbida ristmik punase tule ajal võijääda seisma, eirasid vaatluseandmetel fooritule nõudeid kesk-miselt 14%-l juhtudest, mis jäi2017. aastaga võrreldes samaletasemele. Juhid, kellel oli valida,kas läbida ristmik kollase tule ajalvõi jääda seisma, eirasid fooritulenõudeid keskmiselt 55%-l(2017. aastal 58%-l) juhtudest.Piirkonniti on erinevused 20% ula-tuses, foorinõuete eiramine onsuurem Tallinnas ja väiksemmaanteeliikluses. 2017. aastagavõrreldes on olukord Tallinnas 9%halvenenud.

Tähelepanu häirivad tegevused

autot juhtides

Sõiduki juhtimise ajal tähelepanuhäirivatest tegevustest ohtlikemakspeetakse telefoniga sõnumite japostituste saatmist ning nendelugemist.

Autot juhtides kasutab telefoni 69%sõidukijuhtidest Sageli kasutab.telefoni 15% ja mõnikord 53% kõi-gist autojuhtidest. Vabakäeseadetkasutab alati või sageli 43%(2017. aastal 40%) ning käeshoita-vat telefoni 22% (23%) sõidukijuhtimisel telefoni kasutajatest.Viimase kolme aasta jooksul on 9%võrra vähenenud käeshoitava tele-foni kasutamise osakaal.

Lubatud sõidukiirusest

kinnipidamine

Põhiteedel järgib kehtivat kiiruse-piirangut 30% autojuhtidest(2017. aastal 25%) ning väiksematelmaanteedel 40% (35%). Üle 5 km/hületab suurimat lubatud sõidu-kiirust põhiteedel 30% juhtidest,

neist 4% üle 10 km/h. Väiksematelmaanteedel sõidab lubatust üle5 km/h kiiremini 20% juhtidest.

Linnades ja asulates sõidab suuri-ma lubatud sõidukiiruse piires 56%(51%) juhtidest. Sõidukijuhtidekiiruskäitumise osas on tulemused2017. aastaga võrreldes ligi 5%ulatuses paranenud.

Kiiruse ületamise sagedasemapõhjusena mainiti enim mööda-sõitu ning teiste liiklejate kiirusesttingitud kiirusevalikut.

Turvavöö ja lapse turvavarustuse

kasutamine

2018. aastal läbiviidudvaatlusuuringu järgi kasutasturvavööd 97% sõidukijuhtidest,95% täiskasvanud sõitjatestsõiduauto esiistmel, 85%täiskasvanud sõitjatest sõiduautotagaistmel ning lapsed olidturvavarustuse abil kinnitatud98%-l vaatlusjuhtudest. Sarnaseidtulemusi väljendas ka elanike seasläbi viidud küsitlusuuring turvavöökasutamise kohta. Bussis kinnitabturvavöö istekohal, kus see onolemas, tavaliselt 43% küsitlusesosalenud sõitjatest.

Turvavöö kinnitamine sõiduautoson juba aastaid püsinud stabiilseltsuur, mõningal määral väiksem jaaastate lõikes kõikuvam on olnudvaid tagaistmel turvavöö kasuta-mise tase. Bussis on turvavöökasutajate osakaal aasta-aastaltkasvanud. Suurenenud on kateadmine turvavöö kinnitamisekohustusest bussis.

Jalakäijale tee andmine

reguleerimata ülekäigurajal

Jalakäijatele teed andvate sõidu-kijuhtide osakaal on 60%, jäädes2017. aasta tulemusega (59%)samale tasemele. Jalakäijale tee

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 848

andmist jälgiti Tallinna, Tartu,Narva, Pärnu reguleerimata üle-käiguradadel.

49% jalakäijatest arvab, et teeandmine reguleerimata ülekäigu-rajal on viimase paari aastagaparanenud. Pea poolte jalakäijatesõnul annab neile teed esimeneülekäigurajale lähenev auto.

Samasugune oli jalakäijatehinnang ka 2017. aastal. Küsitlu-ses osalenud sõidukijuhtidehinnangul on neist 75%(2017. aastal 69%) alati valmisülekäiguraja ees peatuma, kui kasvõi üks jalakäija ootab sõiduteeületamise võimalust.

2. JALAKÄIJATE JAJALGRATTURITEHOIAKUD JAKÄITUMINEHelkuri ja muu jalakäija nähtavust

suurendava varustuse kasutamine

Üldiselt kannab helkurit või muudenda nähtavaks tegemisevahendit (taskulamp, ohutusvestvm) pimeda ajal 68% täiskasva-nutest, lisaks kannab 18% sedaküllalt sageli. Mitte kunagi eikanna helkurit 6% täiskasvanuist.Lapsed kannavad alati helkurit85% lapsevanemate väitel. Helkurikasutamises viimastel aastatelmuutusi ei ole. Samas on kasva-nud helkuri kandmist väga vajali-

kuks pidajate osakaal, ulatudestäiskasvanud liiklejate seas87%-ni (2017. aastal 83%).

Nähtavust suurendavate vahen-dite korral on oluline näitajanende kvaliteet ning nõuetelevastavus, kuid viimase uuringupõhjal on helkuri CE-märgistuseletähelepanu pööramine vähene-nud 7% võrra (2016. aastal fiksee-ritud 20% tasemele).

Jalakäijate poolt fooritulede nõuete

järgimine

Fooritulede nõuete järgimist jala-käijate poolt vaadeldi Tallinna,Tartu, Pärnu, Narva ja Jõhvi regu-leeritud ülekäiguradadel ja ristmi-kel. Punase fooritule nõudeideiras keskmiselt 10% (2017. aastal16%) jalakäijatest. Kõige vähemületasid sõiduteed keelavafooritule põledes naised, lapsed jaeakad liiklejad (eirajate osakaalvahemikus 6–10%), kõige rohkemmehed (eirajate osakaal keskmi-selt 13%).

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8 49M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Ohutusvarustuse kasutamine

jalgrattaga sõites

Kiivrit kannab jalgrattaga sõitestavaliselt või sageli 80% (2017. aastal75%) lastest ning 29% (25%) täis-kasvanutest. Vaatamata liiklus-seaduse nõudele ei kanna kiivritkunagi 10% jalgrattaga sõitvatestlastest. Kiivri mittekandmisepõhjusena lastel nimetasid nendevanemad kõige enam asjaolu, etneile ei meeldi kiivrit kanda ja nadsõidavad vanemate hinnangulpeamiselt ohututes kohtades.

Ohutusvesti või muud jalgratturimärkamist soodustavat riietustkannab rattaga sõites tavaliselt võisageli 46% (2017. aastal 42%) las-test ning 26% (31%) täiskasvanu-test. Kui lastel on see osakaal 2017.aastaga võrreldes veidi suurenenud,siis täiskasvanud ratturite hulgas onvastav näitaja viimasel kahel aastalvähenenud. Pimedal ajal põleb rattalees valge tuli 84%-l ja taga punanetuli 75%-l jalgratturitest.

Klienditeenindus

2018. aastal tehtiMaanteeametiteenindusbüroodes 7%

vähem, e-teeninduses aga 23%rohkem toiminguid kui aastatagasi. Ameti infotelefonilehelistati 118 973 ning e-kirjateel jagati infot 94 091 korral.

2018. aastal tehtiMaanteeametiteenindusbüroodes 7%

vähem, e-teeninduses aga 23%rohkem toiminguid kui aastatagasi. Ameti infotelefonilehelistati 118 973 ning e-kirjateel jagati infot 94 091 korral.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 850

51M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

2018. aasta olieksamineerimisevaldkonnas töine

ja sisaldas enesestulevikule suunatudprotsesside läbiviimist.2017. aastal tegimealgust eksamineeri-mise protsessi, harju-tuste ja hindamisemuudatustega, mispeaksid realiseeruma2019. aastal.

2018. aasta olieksamineerimisevaldkonnas töine

ja sisaldas enesestulevikule suunatudprotsesside läbiviimist.2017. aastal tegimealgust eksamineeri-mise protsessi, harju-tuste ja hindamisemuudatustega, mispeaksid realiseeruma2019. aastal.

saabunud stabiilsus ning sõidu-eksamile saabub üha rohkemmotiveeritud ja liikluses hakkamasaavaid juhikandidaate. Palju onsellele kaasa aidanud rohkedkohtumised autokoolidega ningavatud suhtlus. Head meelt teeb kaasjaolu, et meie kliendid on üharohkem rahul läbiviidavate sõidu-eksamite protsessiga ning eksami-neerijatega.

Muret teeb jätkuvalt madalteooriaeksamite sooritamise tase,mis 2018. aasta oli 66%. Probleem-seks on osutunud juhikandidaa-tide oskus lugeda ja mõista küsi-musi ning saada aru situatsioonikirjeldustest.

2018. aasta läheb ajalukku kanegatiivse rekordiga, mis väljen-dub selles, et sõidueksamile eiilmunud kohale 719 ja teooriaek-samile 359 juhikandidaati.

Osalesime rahvusvahelisel CIECAkongressil Belfastis ettekandega,kus keskendusime sellele, ettänases maailmas ei ole võimalikööpäevaga autojuhiks saada. Praeguon vaja käia autokoolis just niipalju, kui palju on ööpäevas tunde.See ei ole ilmselgelt piisav ningeksamitulemusi arvestades on suurpuudujääk sõiduoskuses, läbitud

kilomeetrites, juhendajaga sõit-mises ning teooria rakendamisespraktikasse. Eeltoodut kinnitavadka numbrid.

2018. aastal võttis eksamikeskusvastu 36 085 sõidueksamit kõiki-de kategooriate lõikes. Eksamiteläbivus oli analoogne eelnevateaastatega, jäädes 50% juurde.Esimesel katsel läbis sõidu-eksami 58% juhikandidaatidest.

B-kategooria sõidueksam, mis onkõikidest kategooriatest arvu-kaim, viidi läbi 26 830 korral jaselle läbis 43% juhikandidaati-dest. Esimesel korral sõidueksa-mi läbinute hulk oli 50%.

Viimasel kahel aastal on märgata,et juhikoolituse valdkonnas on

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 852

Sõidueksami sooritajate rahulolu

Teenindus Ülesehitus Rahulolu autokooliga

20

15

20

16

20

17

20

18

20

17

20

18

20

15

20

16

20

17

20

18

57% 58%66% 68% 62% 64%

39% 41% 43% 44%

Eksamid

Autojuhikoolituste

tegevusload

Samuti kehtestati seadusegaameti- ja täienduskoolitustelektoritele perioodiline täiendus-koolituse kohustus. Samaslihtsustati tegevusloa taotlemist,kuna loobuti nõudest, et autojuhi-koolituse tegevusloa taotlejal peab

olema mootorsõidukijuhi kooli-tamise luba.

Koolituste korraldajatel oli180-päevane üleminekuaegtegevuste kooskõlla viimiseksseadusega. Pärast ülemineku-aega on Maanteeametilt saanudtegevusloa 19 autojuhikoolitusekorraldajat senise 40 asemelning viis ohtlikku veost vedavaautojuhi koolituse korraldajatsenise kuue asemel.

Uue autoveoseadusega muutusautojuhi kutsetunnistusenimetus pädevustunnistuseksning nüüdsest kantakse ameti-ja täienduskoolituse läbimisttõendav kirje ka juhiloale. Seetähendab, et juhiloale kantakserahvusvaheline kood 95 kooskehtivusajaga ning eraldipädevustunnistust taotlema eipea.

Kood 95 kantakse isiku juhiloatagaküljele automaatselt juhiloa

vahetamisel, kui koolitaja onMaanteeametile edastanudandmed läbitud ameti- võitäienduskoolituse kohta.Isikud, kes ei vasta Eesti juhiloataotlemise tingimustele, peavadendiselt Maanteeametist taotlemaameti- ja täienduskoolituseläbimisel pädevustunnistuse.

Alates seaduse jõustumisest onpädevustunnistuste taotlemisearv võrreldes kahe eelnevaaastaga vähenenud ligi 60%.

Juhiloa vahetamine sellise juhiloavastu, kuhu tuleb kood 95 kooskehtivusajaga, on isiku jaoksodavam ja mugavam.

Samuti ei pea riigisisesel autoveololema autojuhil kaasas ameti- jatäienduskoolituse läbimisttõendav dokument, kui on kaasasisikut tõendav dokument. Autojuhiameti- ja täienduskoolituse läbi-mist kontrollitakse liiklusregistriandmete alusel.

53M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

01.06.2018jõustus uusautoveoseadus,

mille üks suuremaidmuutusi Maantee-ameti jaoks oli, etautojuhi ja ohtlikkuveost vedava autojuhikoolituse korraldami-se tegevuslubadetaotluste lahendami-ne liikus Majandus- jaKommunikatsiooni-ministeeriumiltMaanteeametile.

01.06.2018jõustus uusautoveoseadus,

mille üks suuremaidmuutusi Maantee-ameti jaoks oli, etautojuhi ja ohtlikkuveost vedava autojuhikoolituse korraldami-se tegevuslubadetaotluste lahendami-ne liikus Majandus- jaKommunikatsiooni-ministeeriumiltMaanteeametile.

Pädevustunnistuste taotluste arv perioodil juuni–detsember

0

100

200

300

400

500

600

Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

20

16

20

17

20

18

20

16

20

17

20

18

20

16

20

17

20

18

20

16

20

17

20

18

20

16

20

17

20

18

20

16

20

17

20

18

20

16

20

17

20

18

Mootorsõidukitekontrollimine

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 854

Maanteeametitehnoosakondteostab

mootorsõidukiteturujärelevalvet, milleeesmärk on tagada, etmüüki jõuavad nõue-tele vastavad ningkasutajatele ja liiklusesohutud põllu- ja metsa-majandussõidukidning kahe-, kolme- janeljarattalised sõidukid.

Maanteeametitehnoosakondteostab

mootorsõidukiteturujärelevalvet, milleeesmärk on tagada, etmüüki jõuavad nõue-tele vastavad ningkasutajatele ja liiklusesohutud põllu- ja metsa-majandussõidukidning kahe-, kolme- janeljarattalised sõidukid.

Maanteeamet koos Maksu- jaTolliametiga teeb turujärelevalvetriigipiiril, kontrollides impordita-vate mootorsõidukite vastavustnõuetele. 2018. aastal laekusMaanteeametile 19 teadet tolliskinnipeetud mootorsõidukite(kokku 279 sõidukit) kohta, neistkaheksa korral (50 sõidukit) tehtiotsus sõidukeid vabasse ringlu-sesse mitte lasta. Peaminenõuetele mittevastavuse probleemoli tüübikinnituse puudumine.

Alates 2018. aastast teeb Maantee-amet koostööd maaletoojategaEestit puudutavate tagasikutsu-misteadetega mootorsõidukite osas(peamiselt L-kategooria sõidukid)ning edastab RAPEX- (Rapid Alert

System for dangerous non-food

products) süsteemi vastusteateid.

kütusekulu ja heitmete andmeid,kuna korrastati ja võeti kasutuseleuued liiklusregistri andmeväljad.

Tehnoülevaatuspunktid

2017. aastal koostas Maanteeametuue tehnoülevaatuslepingu, miskehtestas tehnoülevaatuspunkti-dele kaamerate paigaldamisekohustuse. Kaamerad peavadolema paigaldatud sõidukikontrollimise ruumis selliselt, etsõiduk ja selle ümber teostatavadtoimingud oleksid ülevaatusekestel igast küljest tuvastatavad.Kaamerad paigaldati, et tõhustadajärelevalvet, ennetada tehno-ülevaatusega seonduvat korrupt-siooni ning tagada, et sõiduk ontehnoülevaatuse hetkel kohal jategemist on õige sõidukiga.

Tehnoülevaatuspunktid onkohustatud pärast ülevaatustsalvestisi säilitama 90 päeva, seetagab piisava ajavaru, et järele-valve saaks vajadusel sõiduki

Kokku menetles Maanteeamet 30teadet ning Eestit puudutavatetagasikutsumisteadetega seotudmootorsõidukite arv oli 147.

2018. aasta septembrist hakkasMaanteeamet pöörama erilisttähelepanu nõuetele mitte-vastavate pisimopeedide järele-valvele. Lähtuvalt EuroopaParlamendi ja Nõukogu määru-sest peab L-kategooria sõidukitelolema EÜ-tüübikinnitus ningandmesilt. Nõuetele mittevasta-vat sõidukit ei tohi Eestisseimportida ega siin turustada jakasutada.

Sõidukite registreerimiseelne

kontroll

2018. aastal viidi läbi 44 734registreerimiseelset tehnonõue-tele vastavuse kontrolli, see on3% rohkem kui 2017. aastal. 3450korral hinnati sõiduk nõuetelemittevastavaks ning registreeri-misloa saamiseks tuli puudusedkõrvaldada.

Maanteeameti 136 lepingu-partnerit tegid 40 451 registreeri-miseelset tehnonõuetele vasta-vuse kontrolli, kasv võrreldes2017. aastaga 3%.

Alates 2018. aastast on liiklus-registris võimalik registreeridakorrektselt kahekütuselisisõidukeid ja märkida uuemetoodika (WLTP – kergsõidukiteülemaailmne ühtlustatudkatsemenetlus) alusel saadud

ülevaatuse asjaolusid kontrollida.Maanteeamet kavandab kontrolliveelgi tõhustada seda automati-seerides: alates 01.01.2020 peavadülevaatuspunktide kaamerasüs-teemid olema varustatud sõidukiregistreerimismärgi tuvastusesüsteemiga.

2018. aastal esitas tehnoosakondtehnoülevaatuspunktidele 69videosalvestise nõuet. Salvestitevaatamise järel juhiti 30 korralülevaatuspunktide tähelepanuprobleemidele. Saamata salvestisiehk juhtumeid, kus tehnoülevaa-tuspunktid ei esitanud või eiolnud suutelised esitama nõututsalvestist, oli 13. Videosalvestistekontrollimisel oli 14 juhul sõiduki-tele tehnoülevaatus teostatudkorrektselt ning 12 korral ei olnudvõimalik olemasolevate tõenditealusel rikkumist tuvastada/tõen-dada.

Haldusjärelevalve raames tehti 24kohapealset kontrolli ning 168järelevalvetoimingut (juhtumid,kus küsiti videosalvestist, selgi-tust vms). Järelevalvetoiminguteraames edastati kokku 59 tähele-panujuhtimist.

Salvestusseadmete paigaldamisejärel on tehnoülevaatuspunktidesühtlustunud tehnoülevaatustekvaliteet. Inimeste teadlikus onparanenud, mistõttu pöördutakseMaanteeameti poole rohketevihjetega. Kahjuks on mitmetevihjete puhul selgunud ka tõsiasi,

55M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Järelevalve tulemusedmootorsõidukite ja traktoritevaldkonnas 2018

12

1

1

10

7

Registreerimiseelsedtehnonõuetelevastavuse kontrollid

Aasta Maanteeametikontrollid

Partneritekontrollid

2013

2014

2015

2016

2017

2018

51 012

45 834

43 965

42 472

43 373

44 734

27 974

30 504

31 309

35 644

39 098

40 451

Menetluste arv

Koostatud tähelepanu-juhtimiste arv

Koostatud haldusmenetlusteteadete arv

Tarbijatelt/ettevõtjateltlaekunud pöördumiste/vihjetearv

Riikliku järelevalve käiguskoostatud protokollide arv

2018. aastal kasvas eelnevaaastaga võrreldes tüübikoodide arv1151 tüübikoodi võrra (kokku 17821 tüübikoodi), sh oli üksik-kinnitusi 1524 (kasv 18,4%).N3-kategooria üksikkinnitustetaotluste arv on kasvanud 46%(127-lt 236-le), kuid see tulebsuuresti tavatüübikinnitustearvelt. Põhjus on selles, etenamikul komplekteeritud veokitelpuudub Euroopa tüübikinnitus.Iga-aastane tüübikoodide arvusuurenemine on tingitud kaasjaolust, et kohustusliku riiklikutüübikinnituse alguskuupäevad eimuutu ehk igal aastal lisandubtüübikoode vajavaid sõidukeidaastajagu juurde.

et tehnoülevaatust ei ole läbiviidud kvaliteetselt ja/või nõuete-kohaselt.

Kevadel ja sügisel toimusidkoostöös Politsei- ja Piirivalve-ameti ning Eesti Tehnoülevaata-jate Liiduga tehnoülevaatajatekoolitused. Koolituste raames tegi72 tehnoülevaatajat atesteerimi-se praktilist eksami, neistkümme ei sooritanud eksamit.Esimesel korral läbis eksami 86%sooritanutest.

Sõidukite ümberehitus ja

tüübikoodid

2018. aastal registreeriti 672sõiduki ümberehitust. Ümber-ehituste arv võrreldes eelmiseaastaga on püsinud samaltasemel.

SõidukidM A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 856

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

80 000

Esmased sh uued Esmased sh uued Esmased sh uued Esmased sh uued Esmased sh uued

2014 2015 2016 2017 2018

Esmaselt registreeritud sõidukid 2014–2018

Alla 12 m kogupikkusega laev Auto haagis Buss

Jett Liikurmasin Maastikusõiduk

Mootorratas ja mopeed Sõiduauto Traktor

Traktori haagis Veoauto Väikelaev

Kõige populaarsemad sõiduautodemargid on Volkswagen, Audi,Toyota, Ford ja BMW. Nende osakaalarvel olevatest sõiduautodestmoodustab kokku pea 43%.

2018. aastal võeti Eestis arvele50 432 sõiduautot, millest 26 299olid uued. Eelmise aastagavõrreldes suurenes see arv pisut.Kokku registreeriti 2018. aastal73 836 sõidukit ja 1372 veesõidukit,millest üle poole olid uued.

2018. aasta lõpuseisuga on liiklus-registris arvel

1 120 570 sõidukit, neist33 547 veesõidukit.Suurima osa sõidukitest(69%) moodustavadsõiduautod, mida onarvel 746 464.

2018. aasta lõpuseisuga on liiklus-registris arvel

1 120 570 sõidukit, neist33 547 veesõidukit.Suurima osa sõidukitest(69%) moodustavadsõiduautod, mida onarvel 746 464.

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

199

2

199

3

199

4

199

5

199

6

199

7

199

8

199

9

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

20

15

20

16

20

17

20

18

Esmaselt registreeritud sõiduautod aastate lõikes

sh uued

sh kasutatud

Arvel olevad sõidukid

57M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Alla 12 m kogupikkusega laev

Auto haagis

Buss

Jett

Liikurmasin

Maastikusõiduk

Mootorratas ja mopeed

Sõiduauto

Traktor

Traktori haagis

Veoauto

VäikelaevKuni 2 a

3–5 a

6–10 a

Üle 10 a

Seisuga 31.12.2018.

Sisaldab peatatud

registrikandega

sõidukeid.

Liiklusohutuse

auhinnadM A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 858

LIIKLUSOHUTUSE SÜNDMUSEAUHIND:Põhja regioonis:� Tallinna Nurmenuku lasteaia teemanädal

„Liikudes liiklemine selgeks“

Lõuna regioonis:� Ülenurme Gümnaasiumi 8. klassi õpilase

Kasper Suure enda nähtavaks tegemise teemaline

uurimustöö ja koolitused kaasõpilastele

Ida regioonis:� Lääne-Virumaa raamatukogude liiklusnädal

� Rakvere Triinu lasteaia liiklusohutusalased

perepäevad

Lääne regioonis:� RoadWolf OÜ poolt Pärnu lasteaia Pöialpoiss

liikumisväljaku markeerimine

LIIKLUSOHUTUSE ÕPETAJAAUHIND:Põhja regioonis:� Marika Laanes (Padise Kool)Lõuna regioonis:� Elle Tikkop (Värska Gümnaasium)� Katrina Tammistu Mart Kollja

(Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium)� Merle Väliste, Katrin Vaher, Kettli Arand

(Tartu Kutsehariduskeskus)Ida regioonis� Tiina Guutmann (Roosna-Alliku Põhikool)� Vahur Kalind (Kadrina Keskkool)Lääne regioonis:� Helge Üprus (Haapsalu Linna Algkool)� Terje Pahk (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)� Ulvi Kipper (Muhu Põhikool)

ERIAUHINNAD:� Maanteeameti ennetustöö osakonna

(kujundus)sõber Kreaatorid OÜ

� Vastutustundlik perekond Meldre

Maanteeamet andis 2018. aastalkümnendat korda välja liiklus-ohutuse auhindu.Maanteeamet andis 2018. aastalkümnendat korda välja liiklus-ohutuse auhindu.

Maanteeameti liiklusohutuse auhinda antakse väljaalates 2009. aastast. Auhinna eesmärk on väärtustadaning avaldada tunnustust isikutele ja organisatsiooni-dele, kes on isikliku eeskuju, tööalase või ühiskondlikutegevusega paistnud silma liiklushariduse korralda-mise või liiklusohutuse arendamisega. Tunnustusesaajad valis välja Maanteeameti komisjon.Liiklusohutuse auhinna saavad järgmised inimesed jaasutused:

LIIKLUSOHUTUSE KOHALIKUOMAVALITSUSE AUHIND:� Saaremaa vald

VASTUTUSTUNDLIKUETTEVÕTTE AUHIND:� Gjensidige kindlustus

AASTA ÜLLATAJALIIKLUSOHUTUSES:� Delfi sotsiaalkampaania ja üleskutse

sõidukijuhtidele ,,Roolis ei loe!“

� Eesti Kunstiakadeemia enda nähtavaks tegemise

meistriklass ja näitus „Illuminatsioon“

LIIKLUSOHUTUSE EESKUJU:� Tartu Kivilinna Kool

LIIKLUSOHUTUSEKOOSTÖÖPARTNERI AUHIND:Üleriigiline:� Aigar Vaigu ja „Rakett 69“

Põhja regioonis:� Riina Jõgi (Mustamäe Linnaosavalitsus)Lõuna regioonis:� Alar Sadam, Taivo Rosi, Erko Sibul

(Politsei- ja Piirivalveamet)� Sirje Madisson

(Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts)Ida regioonis:� Alo Lõoke (SA Eesti Terviserajad)Lääne regioonis:� Jaak Värnik (Viljandi Pensionäride Liit)

Liiklusohutus-

kampaaniad

Kevadel pöörati tähelepanu kõrva-liste tegevuste ohtlikkusele auto-roolis, seejärel piirkiirusest kinni-pidamisele ja suve alguses tõstetifookusesse joobes juhtimise enne-tamine. Enne kooli algust pöördutiesmakordselt lapsevanemate poole, ettuletada meelde, kuidas just neil onsuurim roll laste liiklushariduses.Lisaks neljale põhikampaanialenäidati koostöös Eesti Kunstiaka-deemia tudengitega, et enda nähta-vaks tegemiseks on väga paljuloomingulisi võimalusi.

Kõrvaliste tegevuste korduskam-paania „Kui juhid, siis juhi – eluliselt

oluline on vaid elu!“ (12.03–9.04)eesmärk oli tuletada kõikideleliiklejatele taas meelde, et kõrvalistetegevustega tegelemine roolis onohtlik ning inimene ei suuda kahttähelepanu nõudvat tegevustsooritada samaaegselt ja veatult.Kolmandat korda toimus kampaaniaraames mobiilivaba päev, mil kutsutiinimesi üles autoroolis olles mobiil-telefonist loobuma. Sel päeval viisidMaanteeameti ennetustöö osakonnaeksperdid läbi koolitusi erinevatesettevõtetes ning koostöös politseigapakuti liiklusjärelevalve käigustabatud kõrvaliste tegevustegategelejatele mitmes piirkonnas trahviasemel võimalust osaleda sekkumis-koolitustel.

2018. aasta kiirusekampaania oli osaEV100 raames läbiviidavast „Agamina“ eeskujukampaaniate sarjast,mille kaudu Eesti riigiasutused ningeraettevõtted toetasid ning olideeskujuks teadlike ja turvalistelukeskkonda kujundavate valikutetegemisel. Kampaania „Aga mina olen

kiirusjälgija“ (16.04–13.05) eesmärk oliliiklejatele teadvustada, millist ohtukujutab suurel määral piirkiiruseületamine asulakeskkonnas, eritilinnas. Teist korda toimunud kampaa-nia koostööpartnerid olid Eesti Auto-spordi Liit ja auto24ring, mis loosisidkõigi kiirusjälgijate vahel väljakoolituse ja sõidukogemuse UrmoAavaga auto24ringil.

59M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Joobe teemal toimus kolmandat kordakampaania „Ka vähe on liiga palju“

(4.06–1.07), mille eesmärk oli liiklejateleteadvustada, kuivõrd ka väike kogusalkoholi mõjutab nende sõiduvõtteid.Rahvasuus levinud müüdid, nagu oleksalkoholi lagundamisprotsessi võimalikforsseerida magades, sportides, saunasvõi külma duši all käies, energiajooki võikohvi juues, ei pea tegelikkuses paika.Autorool ja alkohol ei kuulu kokku –alkohol püsib organismis arvatust paljukauem ja alkoholi väljumist organismistei saa inimene ise kuidagi kiirendada.

Esmakordselt viis Maanteeamet tänavuläbi kampaania „Sina oled ettenäitaja, et

tema oleks ettevaataja“ (22.08–19.09),mille eesmärk oli tuletada lapsevanema-tele meelde, et neil on laste liiklus-käitumise kujundamisel kõige olulisemroll ning oma käitumisega ollakse lasteleeeskujuks. Iga laps peab teadma, et enneteeületust on oluline peatuda, vaadatamõlemale poole ning veenduda teeüle-tuse ohutuses nii jalakäija kui ka jalg-ratturina. Kampaania raames toimus31. augustist 7. septembrini lapsegajalgsi liiklemise nädal, millega kutsutilapsevanemaid üles lapsega võimalikultpalju jalgsi liiklema ning talle näitama,kuidas sõiduteed ohutult ületada.Kolmandat korda markeerisid 5. ja 6.klasside õpilased nende endikaardistatud teeületuskohtadessemeeldetuletuse „Peatu, vaata, veendu!“.

Lisaks tegi Maanteeamet esmakordseltkoostööd Eesti Kunstiakadeemiaga (EKA)ning kooli algatusel viidi läbi endanähtavaks tegemise teavituskampaania„Olen silmapaistev! Klassikaliselt või

loovalt. Ise valin!“ (25.10–26.11).Kampaania ajal toimus koolinoortelesuunatud fotokonkurss, EKA tudengidkorraldasid helkur-skulptuuride näituse„Illuminatsioon“ ning viisid läbi töötuba-sid koolides üle Eesti, et tutvustadanoortele erinevaid võimalusi, kuidas endliikluses silmapaistvaks muuta.Kampaania lõppes 26. novembri õhtulviiendat korda toimunud helkurkõnniga„Helkuriga sõbraks!“.

2018. aastalviisMaantee-

amet läbi neli üle-riigilist sotsiaal-kampaaniat.

2018. aastalviisMaantee-

amet läbi neli üle-riigilist sotsiaal-kampaaniat.

Maanteemuuseum

Näitused ja uurimistegevus

Suvel valmis muuseumi uus1500 m ekspositsioonihoone.2

Koostöös OÜ Produktsioonigrupija valdkonna ekspertidega saivalmis ka ekspositsiooni põhi-projekt „Masinate valitsemine“.2019. aasta suvel uksed avavaekspositsiooni juhtmõte oninimese ja masinate kahepidisevõimusuhte näitamine auto-kultuuri, liikluskasvatuse jateedemasinate näituste kaudu.Samuti lisandub uue hoone näolmuuseumile suurem konve-rentsi- ja kultuurisündmustepind.

Muuseum oli oktoobris EestiRahva Muuseumis avatud ühis-näituse „Isetehtud Eesti“ ükskoostööpartner. Kuraator Paavo

Krooni eestvõttel nõustasime jakoostasime üheksakümnendateautokultuuri väljapaneku sisu.Näitus valmis muuseumide ühisekogumisprojekti toel.

Teadur Andres Seene juhtimiselvalmisid 2018. aasta suvehooajakskaks näitust. „Peata kanana liikle-mise keerises“ avas liiklusohutus-kampaaniate ajalugu alates1930. aastatest. Näitus oli avatudsügiseni, seejärel rändas Narvalinnusesse, toetas Maanteeameti100. aastapäeva pidu Saku Suur-hallis ja liikus seejärel Maantee-ameti ruumidesse.

2017. aastal tõid Tartu tuukrid Ema-jõe voogudest välja 1937. aastalvalminud ja II maailmasõjas õhkulastud Rannu–Jõesuu silla teras-

Eesti

Eesti Maantee-muuseumit kuiKagu-Eesti

suurimat kultuuritanklatkülastas 2018. aastal ligi32 000 huvilist. Olemejätkuvalt Eesti teedeajaloo arengu talletaja jasäilitajana oluline kaasa-rääkija Eesti muuseumi-maastikul, partner jaelamuste pakkuja niiEesti inimestele kui kavälismaalastele.

Eesti Maantee-muuseumit kuiKagu-Eesti

suurimat kultuuritanklatkülastas 2018. aastal ligi32 000 huvilist. Olemejätkuvalt Eesti teedeajaloo arengu talletaja jasäilitajana oluline kaasa-rääkija Eesti muuseumi-maastikul, partner jaelamuste pakkuja niiEesti inimestele kui kavälismaalastele.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 860

Muuseumi näitusekeldris avati näitus „Peata kanana liiklemisekeerises: 80 aastat liiklust, liiklusohte ja teavitustööd“.

Väljapanek rääkis esimestest liiklus-ohutuskampaaniatestEestis, mille ajal sai suuremate linnade tänavatel näha nii peata

kanadeks kostümeeritud balletiartiste kui ka autosid jahobuvankreid juhtivaid üleelusuuruses viinapudeleid kui

väärkäitumise näiteid.

tahkude tutvustamisele teedeajaloo kaudu. Kavasse lisandusidmuuseumi kogusid tutvustav„Piilume muuseumi kogudesse“,ajakäsitlust ja kellatundmistarendav „Ajaloom postiteel“, Eestiteede lugu käsitlev „Tee onkeelmata igaühele“, koolideskohapeal läbiviimiseks koostatudkaheosaline muuseumitund„Maanteemuuseum ratastel“ ningteede ajaloo teemaline elamus-programm täiskasvanutele „Headteed“. Kokku pakkus muuseumerinevatele sihtgruppidele alateslasteaialastest kuni täiskasvanudõppijani kaheksat haridus-programmi. Lisaks toimus mitmeidrahvakalendri ja teiste tähtpäeva-dega seotud eriprogramme ning 23korral käidi programme läbi viimasväljaspool muuseumit.

2018. aasta oktoobris osales muu-seum ka laste ja noorte festivali„Avatud mänguväljad“ põhi-programmis. Festivali raamesvalmis mängujuhis „Teelise 100tähtsat asja“, mis pakkus peredelevõimalust iseseisvalt tutvudamuuseumi püsinäitusega „Headteed“.

61M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

fermi detaili. Koos selle restauree-rimise ja paigaldamisega muu-seumi välialadele valmis näitusJõesuu sildadest. Sellele lisanduska alaline väljapanek terassildadeajaloost Eestis. Väljapanekuteleandsid veel sügavama sisu ajaloo-artiklid ajakirjades Imeline Ajalugu,TeeLeht ning Transport ja Teed.

Kogud

2018. aasta jooksul täienesid muu-seumi kogud 728 ühiku võrra.Enamuse vastuvõttudest moodus-tasid arhivaalid ja fotod. Aastalõpuks oli muuseumi kogudes43 389 erinevat eset, fotot võiarhivaali, neist 35 977 põhikogumuseaali.

Enamuse uusi museaale olemesaanud varade üleandmise jaannetustena. Põnevamad neist onnäiteks vanad teede passidMaanteeameti arhiivist, Tartu Auto-remondi Katsetehase arhiivimaterjalid või esimene eestikeel-ne autojuhi käsiraamat (ilmselt1920. aastast).

Süstematiseeriti ja võeti vastulegendaarse maanteelase, pika-aegse Eesti teede peainseneri AaduLassi poolt muuseumi rajamisekskogutud arhiivimaterjalid ningtema käsikirjalised kõnede jaartiklite tekstid.

Muuseumide üks põhiülesandeidon kogumistöö kõrval ka säilitus-tegevus. Muuseumi restauraatorÜllar Meho konserveeris1970. aastate algupoole iga noor-mehe unistuste mootorratta Jawaja enne II maailmasõda ehitatudhobukaariku. Korrosjoonitõrje javärviparanduskuuri sai teeehitus-masinate kogu. Väljaspool muu-seumi jätkati keerulise tellimus-tööna teeneka maanteelase HansGrossi 1964. aasta M-403 restauree-rimist ja alustati GAZ-53 baasilteemarkeerimismasina ennista-mist. Mõlemad tööd lõpevad2019. aasta esimeses pooles.

Külastusvaldkond

2018. aastal Maanteemuuseumi

väisanud 32 000 külastajat näitab,et muuseum on endiselt atraktiiv-ne ja armastatud sihtkoht, kuhutulemiseks ei peeta paljuks võttaette ka pikem väljasõit Põlva-maale Varbusele.

Üks kõnekam ning külastajaroh-kem sündmus oli kindlasti üle-eestiline muuseumiöö „Öös onpidu“, mida uudistas rekordiliselt1400 inimest. Ühtlasi anti sel öölavasignaal ka muuseumi suve-hooajale.

Kagunurga piirkonna ühe arva-musliidrina oli muuseumilkolmandat korda võimalus kaas-korraldada Kagu-Eesti eelarva-musfestivali. Kaheteistkümnelteema-alal arutleti ning vaieldiEesti elu võimaluste ningprobleemide üle.

Paljude kultuurihuviliste jaoks onVarbuse ka suveetenduste pai-gaks. Teater Must Kast tõi siinlavale koguperetüki „Mowgli“ ningMiksteater mängis lavastust„Pagulased“.

Haridustegevus

2018. aastal toimus muuseumis javäljaspool seda 189 haridusprog-rammi, nendest 78 liiklusprog-rammi. Haridusprogrammid saidtäiendust viie muuseumitunnivõrra. Uute muuseumi-tundide loomisel lähtutipõhikooli jagümnaasiumiõppekavast ningkeskendutiEesti elu-olu eri

auhind

Maanteeametja Asfaldiliitkuulutasid

24. novembril 2018esmakordselt väljainsener Aadu Lassinimeliseteedevaldkonnaauhinna laureaadidkahes kategoorias:Aadu elutööpreemia jaAadu inseneripreemia.

Maanteeametja Asfaldiliitkuulutasid

24. novembril 2018esmakordselt väljainsener Aadu Lassinimeliseteedevaldkonnaauhinna laureaadidkahes kategoorias:Aadu elutööpreemia jaAadu inseneripreemia.

Aadu inseneripreemia anti silma-

paistvate saavutuste eest teede-

valdkonna arengu ja kestlikkuse

tagamisel Marek Koidule, kes töötab

ÜLE OÜ ehitusjuhina.

Marek Koit on olnud Eesti pindamis-turu edasiarendaja ja teinud turuleuuendusi nüüdseks 20 aastat, temaeestvedamisel on ÜLE OÜ teostanudpindamistöid ka Soomes ja Rootsis,olles oma eesrindlike tegevustegasihiseadja alternatiivturgudel kateistele teedeehitusettevõtetele.

ÜLE OÜ loodud OÜ Pigipada, mistoodab bituumenemulsioone ningväljastab ka stabiliseerimistöödetarbeks kasutatavat bituumen-sideainet vahtbituumeni tootmiseks.Praegu väljastab Pigipada Eestiturule rohkem kui 50% vajaminevasttoodangust, lisaks realiseeribPigipada oma toodangut SoomeVabariigis. Marek Koit on olnudemulsioonitehase üks loojatest ningedasiarendajatest.

Marek Koit on võtnud missiooniksarendada Eesti pindamisturgu oma

kogemuste edasiandmisegakolleegidele, s.h tellijatele,järelevalvele ja teistele töövõtja-tele, neid suunates ja õpetades. Taon olnud pindamispäevadeeestvedajana hea vedur.

Aadu elutööpreemia anti

pikaajalise, väljapaistva ja

pühendunud inseneritöö eest

teedevaldkonnas Aleksander

Kaldasele.

Pärast Tallinna PolütehniliseInstituudi lõpetamist 1965. aastalautoteede ja sildade erialalrakendas Aleksander Kaldasinseneriteadmisi ja rahvusvahe-lises suhtluses omandatudkogemusi 43 aasta vältel Eestiteedemajanduse arendamiseks,töötades riigi teehoiuorgani-satsioonis koos Aadu Lassiga.Taasiseseisvunud Eestis töötatitema eestvedamisel väljateeseaduse, projekteerimis- jatehniliste normide ning teehoiupikaajalise kavandamise alus-dokumentide eelnõud. Mitmetevõõrkeelte valdajana onAleksander Kaldas andnud olulisepanuse rahvusvaheliste sidemeteloomiseks. Eriti tulemuslikukskujunesid suhted Soomekolleegidega, tema tegevusepraktilise tulemusena saabusidtolleaegsetesse teedevalitsus-tesse esimesed mittenõukogudepäritolu teedemasinad.

Aleksander Kaldas oli rasketel1990-ndatel aastatel võtmeisikläbirääkimistel välisabi program-mide kaudu teetööde lisarahas-tamise saamiseks Maailma-pangast ja PõhjamaadeInvesteerimispangast. Laenu-rahaga õnnestus peatada jubaähvardav riigiteede katetetotaalne lagunemine ja pööratanende seisund paremuse poole.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 862

Aleksander Kaldas on Asfaldiliiduasutajaliige ja on juhtinud liiduspikki aastaid teedeettevõtjatekoostööd juhatuse esimehena. Taon osalenud Kutsekojas teede-inseneride kvalifikatsioonimääratlemisel ja oma inseneri-tarkusi on ta edasi andnud TallinnaTehnikakõrgkooli üliõpilasteleloenguid pidades.

Auhinnasaajad valis välja Asfaldi-liidu ja Maanteeameti koostööskokku kutsutud üheksaliikmelineauhinnažürii.

Auhinna andmise eesmärk onteedeinseneri kutse propageeri-mine, erialase tegevuse ja välja-paistvate saavutuste väärtustaminening teedevaldkonnale pühendu-nud ja valdkonna arengut mõjuta-nud inseneride tunnustamine.

Aadu Lass, kelle nimeline auhindanti tänavu välja esmakordselt, oli50 aastat seotud Eesti teedega.Neist 33 aastat oli ta Eesti teedepeainsener, olles seega maantee-võrgu tehniline juht teede arengukõige tempokamatel aegadel.

Marek Koit

Aleksander Kaldas

Insener Aadu Lassi nimelineteedevaldkonna

63M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 8

Maanteeameti 2018. aasta

teod ja tegijad

AASTA TEGU 2018Tallinna ringteel neljarajalise teelõigu ehitamine Luige–Sakuvahel koos Saustinõmme maantee viadukti ehitamisega koostöösRail BalticugaRail Baltic Estonia OÜ ja Maanteeamet sõlmisid kokkuleppe, mille kohaseltehitatakse koos Tallinna ringtee Luige–Saku teelõigu väljaehitamisega kamaanteeviadukt, mille alt hakkab kulgema Rail Balticu trass.Ristumiskoha ehitamist rahastab vastavalt kokkuleppele Rail Baltic.Tegemist on esimese reaalse ehitusobjektiga Rail Balticu põhitrassil, milleehitamisega alustatakse juba 2019. aastal.

Muutuva teabega märkide projekti „SMART E67“ elluviimine„SMART E67" on Eesti-Läti ühisprojekt, mille käigus rajatakse 2017.–2019. aastalVia Baltica trassi (E67) Eesti ja Läti lõikudele erinevaid teeäärse targatehnoloogia lahendusi liikluse juhtimiseks, seireks ning liiklejateteavitamiseks. Projekti eesmärk on muuta liiklust rahvusvahelisel suureliiklussagedusega trassil ohutumaks ja sujuvamaks ning saavutada sõiduajakokkuhoid.Infotehnoloogia- ja liikluskorraldusosakonna koostöös on praegu pandudpüsti vajalikud seadmed ning lähiajal seadistatakse ka tarkvara.

Paberil taotluseblankettidest loobumine teenindusbüroodes(sõidukitoimingud)Maanteeameti kliendid, eelkõige sõidukiomanikud ja muud taotlejad, ei peaenam täitma paberil taotlusi teenindusbüroodes. Klient läheb teenindaja juurde,kes selgitab välja, mis toimingut ta teha soovib, seejärel koostab süsteem isevastava taotluse, mille klient allkirjastab. Sellega hoiab klient oluliselt aegakokku.

Teedeinseneri kutse populariseerimineTeedeinsenerkond on pika ajalooga väga tugev kogukond, kuid viimastel aastatelon Maanteeametil ja teehoiuga tegelevatel ettevõtetel suureks probleemikskujunenud nii teedeinseneride puudus kui ka ebapiisav järelkasv.Insenerikutse populariseerimiseks algatas Maanteeameti personaliosakondkevadel programmi „Insenerid tagasi kooli“, mille raames tutvustavadteedeinsenerid Eesti gümnaasiumides oma teekonda ning arengu- ja karjääri-võimalusi tee-ehitussektoris. Kokku on projektiga liitunud 35 vabatahtlikkuinseneri nii Maanteeametist kui ka erasektorist. 2018. aastal jõudsime koostöönijuba 30 kooliga.

AASTA TEGIJA 2018Andres Urm – planeeringute osakonna juhatajaAndres on oma kümne aasta jooksul Maanteeametis pidevalt panustanud ametiarengusse, uute põhimõtete ja lahenduste väljatöötamisse ning nendetutvustamisse avalikkusele.Ta hoolib ameti kuvandist ning alati selgitab ja räägib positiivselt meie plaanidest jalahendustest. Andrese jaoks on väga olulised selged põhimõtted, ühtsed alused javõrdne kohtlemine.

M A A N T E E A M E T / A A S T A R A A M A T 2 0 1 864

Annika Kitsing – personaliosakonna juhatajaAnnika on olnud kahe riiklikult tähtsa projekti käivitaja ja projektijuht. Ta onpannud aluse sel aastal esmakordselt väljaantavale teedeinsener Aadu Lassinimelisele teedevaldkonna inseneripreemia ja elutööpreemia auhinnale. Samution ta käivitanud gümnaasiumiastme noortele suunatud teedeinseneri kutsettutvustava projekti „Insenerid tagasi kooli“.

Kerli Tallo – ennetustöö osakonna ekspertKerli on alates 2015. aastast, mil Maanteeamet alustas kõrvaliste tegevuste proble-maatikaga tegelemist, seda portfelli hoidnud. Kõrvalised tegevused, mida peetipseudoprobleemiks veel kolm aastat tagasi, on tänu Kerli säravatele ideedele japanustamisele (koolitused, konkursid, õppevahendid, lastelaul jne) aina rohkemtähelepanu saanud. On hakanud toimuma positiivsed muutused inimestehoiakutes ja sel aastal ka esmakordselt käitumises.2018. aastal tunnustati teda raudteeohutuse valdkonna kõrgeima tunnustuse –OLE teenetemärgiga.

Hannes Vaidla – lääne regiooni hooldevaldkonna juhtHannes on üks meie kõige pikema staažiga teedemehi. Kogu oma teadliku eluon ta pühendunud Maanteeametile, nii päeval kui öösel. Kui on vaja midagitõsist eest vedada, siis on ta alati valmis tegutsema. Nii on tema vedadateehoolde järelevalve ja põhimõtete uuendamine ning teehoolde tutvustaminemajast väljaspool.

AASTA EKSAMINEERIJAMart MeltsovMees, kelle kohta on öeldud, et tema läbiviidud eksamid on kui etalonid, millestkõik teised võiksid ja peaksid juhinduma.

PARIM REGISTREERIMISEELNE ÜLEVAATAJAMadis TampereMadis Tampere töötab Tartu teenindusbüroos alates 2016. aasta algusest. Kolmeaastaga on Madis Tampere registreerimiseelse ülevaatajana oma töös jõudnudsellise professionaalse tasemeni, et teda tunnustavad nii kolleegid kui ka kliendid.Tema koostatud registreerimiseelse ülevaatuse aktid paistavad silma korrektsuseja täpsusega. Registreerimiseelse ülevaatuse toimingute arv on Madis TamperelTartu teenindusbüroo piirkonnas kõige suurem. Oma töös on Madis Tamperepõhimõttekindel ja printsipiaalne. Tal on klientide seas hinnatud nõustaja maine.

PARIM TEENINDAJALiina VöörmannLiina on väga hea suhtleja, kes loob kergelt kontakti nii klientide kui kakolleegidega. Liina kõige tugevam külg on süsteemsus ja soojus, millega ta aitabuutel töötajatel kohaneda. Tema juhendatavad on saanud atesteerimisel kiita, etnende alusõpe on süsteemne ja nad oskavad väga hästi klientide vajadusikaardistada.Liina suhtub väga hoolivalt oma kolleegidesse, on sõbralik ja klientidega suheldesabivalmis ning orienteeritud nende vajadustele.

MAANTEEAMET

Teelise 4, 10916 Tallinn

Tel 611 9300

info@mnt.ee

www.mnt.ee

www.facebook.com/mnt.ee