Upload
kaire-viil
View
239
Download
4
Embed Size (px)
DESCRIPTION
loengumaterjal
Citation preview
Rahvuslik ärkamisaeg
Rahvuslik ärkamine
• 19. saj teisel poolel arenes ühiskond euroopalikumaks, tekkis rahvuslus.
• Aleksander II poliitika oli vabameelsem ja see andis Balti reformidele uue hoo.
• 1863. a said talupojad passid, see andis neile liikumisvabaduse.
Rahvuslik ärkamine (2)
• 1869. a läks teotöö üle raharendile.
• 1860-tel osteti talud mõisatelt ära, selleks võeti pangakrediiti. Talupojad said sissetulekut kartuli- ja linamüügist.
• Taluperemehed olid nüüd ühiskondlikult aktiivne elanikkond.
• Fotod: Google
Rahvusliku liikumise liidrid
• Rahvusliku liikumise eliidiks olid haritlased, kaupmehed, käsitöölised ja vaimulikud.
• Eestlased tahtsid olla võrdväärsed baltisakslaste ja venelastega.
• 1857. a nimetas Johann Voldemar Jannsen “maarahvast” esimest korda “eestlasteks”. Jannsen oli ajalehe Postimees asutaja.
Fotod: histrodamus.ee
• Foto: histrodamus.ee
Rahvusliku liikumise liidrid (2)
• Eestlasi kutsuti osa võtma aktiivsest elust ja Vene võimudele saadeti kirju.
• Et rahvus püsiks, pidi tekkima omakeelne kõrgkultuur. Tähtsustati emakeelset haridust.
• Rahvusliku ideoloogia eestvedajaks oli Jakob Hurt.
• Foto: otepaa.ee
Rahvusliku liikumise liidrid (3)
• Rahvusliku liikumise radikaalsemat suunda esindas Carl Robert Jakobson, kes asutas esimese poliitilise ajalehe Sakala.
• Jakobson nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi. Ta nägi liitlast Vene keskvalitsuses.
Fotod: histrodamus.ee
Eesti kõrgkultuur
• Eesti kirjanduses ja kunstis ülistati isamaa ilu.
• Soomlaste rahvapärimuse ainetel loodi kunstmuistendeid.
• Rahvuslikus liikumises etendasid tähtsat osa seltsid – asutati laulukoore ja orkestreid.
Fotod: majakas.info, picmax.com
• Fotod: ekklesia.ee, virumaa.ee
Eesti kõrgkultuur (2)
• Asutati Eesti Aleksandrikool – eesti õppekeelega kõrgem rahvakool.
• Asutati Eesti Kirjameste Selts, mis arendas eesti kirjakeelt ja korraldas rahvaluule kogumist.
• Tartus asutati Vanemuine.
• 1869. a korraldati I üldlaulupidu.
Foto: histrodamus.ee
Foto: lauluvaljak.ee
Foto: nagi.ee
Venestamine
• Venemaa soovis 19 saj II poolel luua suurt valitsevat rahvusriiki.
• Eestis toimus venestamine 1880-1890-tel aastatel.
• Balti kubermangudes kehtestati Vene seadused, mis nõrgestasid sakslaste võimu.
Venestamine (2)
• Riigis hakkas kehtima ülevenemaaline politseikorraldus. Loodi uus advokatuur. Viidi läbi haldusreform, mis kestis kuni 1917. aastani.
• Kõrgematele ametikohtadele pandi venelased.
• Venestamine mõjutas väga palju eesti kultuuri, kirikut ja hariduselu.
Venestamine (3)• Koolides hakati saksa ja eesti keele asemel
õpetama vene keeles. Õpilaste haridustase hakkas langema.
• Venestamise eesmärk oli sakslaste mõju kõrvaldamine ja asendada see vene kultuuriga.
• Venestamine ei õnnestunud, sest eestlastel oli välja kujunenud tugev identiteet. Eliit hakkas venestmise vastu võitlema.
Tööstuse areng
• 19. saj II poolel hakkas Eesti järjest rohkem industrialiseeruma. Rajati tekstiili-, metalli-, masinatööstuse, paberi-, puidu-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid.
• 1870. a valmis Tallinn – Peterburi raudtee, mis hakkas arendama tööstust ja kaubandust.
Fotod: evr.ee, virtsu.ee, filateelia.ee
Tööstuse areng (2)
• Eesti soost ärimehi oli sel ajal veel vähe.
• Inimesi kolis linnadesse, kuid Eesti jäi siiski agraarmaaks. Põllumajanduse valdkonnas töötas 65% inimestest.
• Intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid sakslased ja venelased, talupojad ja töölised olid eestlased.