Rahvuslik ärkamine Eestis

Piret Pihu8. klass

Ärkamisaeg- ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine- rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine

Majanduslikud (talude päriseks ostmine, linnaelanike kasv)

Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv)

Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja nende kultuuride vastu)

Eeldused

1866 vabanetakse mõisnike eeskostest.

Talurahvas valib oma volikogu ja ametimehed- eesotsas vallavanem.

Valla eelarvet käsutab volikogu.

3 aastat vallakoolis- kohustuslik kõigile talulastele

Kihelkonnakool Saksakeelsed koolid : kreiskool,

gümnaasium, Tartu ülikool 1870 Eesti Üliõpilaste selts- seltsi värvid

sinine, must ja valge muutuvad rahvusvärvideks.

Haridus

Koolmeister ja rahvusliku liikumise juht. Püüdis eesti rahva eluolu edendada kehtiva korra raames.

1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees.

1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees.

1865 luuakse tema algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine .

1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo

1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile.

Johann Voldemar Jannsen

eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Esindas 1870–83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega.

Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist.

Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.

Jakob Hurt

eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.

1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna.

1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte “Sakala”.

Carl Robert Jakobson

Suur lõhe-1880-tel lahkhelid rahvusliku liikumise tähtsamate tegelaste vahel

Hurt Jakobson

Hurt tundis end Jakobsoni kirjutistest puudutatuna, astus “Sakala” kaastööliste hulgast välja.

1881 astus tagasi EKS presidendi kohalt. Koos temaga lahkusid ka tema pooldajad sealt.

Kirjutas teravaid artikleid luteri vaenulikke vastu, kuhu kuulus ka Hurt

Sai 1881.a EKS presidendiks

Jakobson Jannsen

Süüdistas Jannsenit vanameelsuses

Sai süüdistused müüdavuses , mis aitas kaasa halvatuse tekkimisele ja surmale

Hurda pooldajad Köleri pooldajad

Olid sellele plaanile vastu, kuid said lüüa. Hurt tagandati Aleksandri kooli peakomitee presidendi kohalt, asemele valiti Köler

Laenata osa Aleksandri kooli jaoks

rahva poolt kogutud raha väljarännanud eestlaste elujärje parandamiseks. Jakobsoni pooldajad asusid Köleri poolele.

I üldlaulupidu 1869

Elmar Kits 1948- „I üldlaulupidu“

I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus.

Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid.

Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine.

Esinesid ainult meeskoorid.

1881. troonile Aleksander III. Algab venestamine:

Sakslaste asemele vene ametnikud Saksa keele asemel vene keel Vallavalitsuste ja – kohtute tööd pandi

kontrollima vene ametnikud Koolides õppekeel vene keel Aleksandri kool avati vene keelsena Tartu Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks Püüti sundida rahvast usku vahetama

Venestamise algus

Pessimismi meeleolude levimine Aatelisus asendus kergete

meelelahutustega Kirjameeste tegevus soikus ja suleti Eestlaste seas venestamise pooldajad Oldi laulupidude vastu

Rahvusliku liikumise allakäik 80-tel

Metallitööstus ettevõtted Tallinnas “Volta” masinatehas Balti puuvillavabrik Paberi- ja tselluloosivabrik Tsemenditehased Kundas ja Aseris Linnade elanike arv suurenes Põllumajanduses mindi üle teravilja

kasvatusele Raudteede ehitamine 1870

Majandus

Valitsus leer

Sots. demokraadid

mõõdukad radikaalid

Liider Mihkel Martna Jaan Tõnisson Konstantin Päts

Häälekandja “Uudised” Tartus

“Postimees” Tartus

“Teataja” Tallinnas

Koostöölised

F.TuglasG.SuitsE.Vilde

K.A. HindreyA.Kitzberg

J.TeemantE.VildeA.H.Tammsaare

Toetajaskond

Balti –Saksa aadlikud

•Väljas poolt Eestit tulnud üliõpilased•Keskkoolide õpilased

•Jõukad L-Eesti taluperemehed•Haritlaskond•Eestlastest linna väikekodanlus

Osa haritlastest

Vaated, eesmärgid

•Säilitada olemasolev olukord•Säilitada mõisnike maavaldused•Suruda maha dem.liikumine

Tuleb võidelda ääremaade rahvaste rahvusliku rõhumise vastu

•Rahvusliku eneseteadvuse arendamine•Kultuuri ja hariduse edendamine•Hoiduda eemale suurpoliitikast

•Otsida sidet vene dem. Jõududega•Rõhutas klassivastuolusid•Põhirõhk maj. arengu kiirendamisele

Sisepoliitiline elu

Töölised- sooviti maj. olukorda parandada, esitati poliitilisi nõudmisi

Maarahvas-nõuti mõisnike eriõiguste kaotamist, talumaade suurendamist

Haritlased- koondusid “postimehe “ ümber. Nõudsid üldisi valimisõigusi, laiemat kasutusala eesti keelele

1905 revolutsioon

16.okt. Tallinnas rahvakoosolek, inimeste pihta avati tuli.

Mõisate ülevõtmine. Tsaari valitsus kuulutas välja sõjaseisukorra Hukati üle 500 inimese Ihunuhtlused Suleti ajalehed Talupojad pidid taastama rüüstatud mõisad

Karistussalkade tegevus

1. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused , too näiteid?2. Millal loodi … …Eesti Üliõpilaste Selts? …Vanemuise selts? …Eesti Kirjameeste Selts?3. Milline osa oli rahvuslikus ärkamisajas … Johann Voldemar Jannsenil? Jakob Hurdal Carl Robert Jakobsonil? Lisa ka nende kolme mehe meelsus – keda või mida nad pooldasid?4. Millal , kus toimus I üldlaulupidu, kes oli algataja?5.Miks tekkisid lahkhelid ärkamisaja liidrite hulgas6. Mida tõi endaga kaasa venestamine?7. Sisepoliitiline elu8. 1905.aasta revolutsiooni tagajärjed Eestile

Koosta konspekt