Rahvusvahelised organisatsioonid

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

• Asutatud: 24. oktoobril 1945• Peakorter: New York• Liikmeid: 193• ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon• Eesti kuulub alates 1991. aastast

ÜRO eesmärgid

ÜRO eesmärgid:• rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine;• riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine;• rahvusvahelise koostöö saavutamine

rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid

• 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg.• 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus.• 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua

naistele enam eneseteostusvõimalusi.• 4. Vähendada laste suremust.• 5. Parandada emade tervislikku olukorda.• 6. Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt. haigustega.• 7. Tagada loodussäästlikum keskkond.• 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu

edendamiseks.

ÜRO struktuur• ÜRO-l on 6 peaorganit:

1. Peaassamblee - esindatud on kõik liikmesriigid ühe häälega ning mille istungid toimuvad kord aastas. Peaassamblee võtab arutelude põhjal vastu resolutsioone, mis on soovituslikud.

• 2. Julgeolekunõukogu – tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ning Venemaa ning 10 vahetuvat liiget, mis valitakse iga kahe aasta tagant ümber.

Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto, mis tähendab, et Julgeolekunõukogu saab vastu võtta vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed.

Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Julgeolekunõukogu põhiülesandeks on: lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu

3. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - vastutab majanduslike ja sotsiaalsete probleemide eest.

4. Hooldusnõukogu, mille ülesandeks on hallata ja iseseisvuseks ette valmistada sõltuvaid territooriume.

5. Rahvusvaheline kohus, mis otsustes tugineb rahvusvahelisele õigusele. 6. Sekretariaat, mille eesotsas on ÜRO tähtsaim ametiisik – 5 aastaks valitav ÜRO

peasekretär

ÜRO allorganisatsioonid• UNDAP - ÜRO Arenguprogramm on ÜRO ülemaailmne arengule sihitud

võrgustik, mille eesmärgiks on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme, kusjuures tähelepanu keskmes on madalama elatustasemega riigid ja arengumaad. Selle kaudu toetatakse majanduslikku ja humanitaarset progressi maailma vaesemates maades näiteks toiduabi- ja meditsiiniabi andmine Aafrika riikidele.

• UNICEF - ÜRO lastefond laste probleemide lahendamine, laste õiguste kaitsmine • UNESCO - ÜRO eriorganisatsioon, mille eesmärgiks on edendada rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri,

teaduse ja meedia vallas.• FAO – ÜRO hallatav ja juhitav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega • WHO - Maailma Tervishoiuorganisatsioon• ÜRO rahuvalveväed ehk sinikiivrid

ÜRO ja Eesti• Liitus 17.09.1991• Eesti suursaadik ÜRO-s New York`is Margus Kolga• Eesti suursaadik ÜRO-s Genfis Jüri Seilenthal• Rahu ja julgeoleku tagamine: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina,

Liibanon, ÜRO mandaadiga ka Nato juhitavates operatsioonides• Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste

alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides

• Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a-st (UNICEF, UNIFEN)

• Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia• Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb eesti ka kriiside ja

katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõstan)• Kagu-Aasia tsunami ja maavärina ohvrite abistamine Pakistanis (2005)

NATO – Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon• NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja-Atlandi lepingu alusel• Peakorter: Brüssel• NATOt juhib peasekretär Anders Fogh Rasmussen

• NATO liikmeid kokku 28: Asutajaliikmeid 12: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani ja USA. Hiljem liitusid: Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Tsehhi, Ungari ja Poola.2004.a. said NATO liikmeteks: Eesti, Bulgaaria, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

• 2009. a-l liitusid: Horvaatia ja Albaania.

NATO struktuur ja juhtimine• NATO kõrgeim võimuorgan on Põhja-Atlandi Nõukogu. Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse põhimõttel.• Peasekretär on NATO kõrgeim ametiisik, kes juhatab eelnevaid ja veel

mitmeid väiksemaid struktuure. Peasekretär määratakse NATO liikmesriikide poolt.

• NATO peasekretäriks on praegu Anders Fogh Rasmussen • NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee, mis poliitiliselt

allub NATO Nõukogule ja Kaitseplaneerimiskomiteele. • Sõjakomitee koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajatest ja

käib koos vähemalt kolm korda aastas. Sõjakomitee eesotsas on president, kelleks on rotatsiooni korras iga liikmesriigi esindaja.

• Organisatsioonis kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte, mis tähendab, et relvastatud kallaletungi ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele.

(Washingtoni leping artikkel 5)

NATO eesmärgid

• NATO põhilisteks eesmärkideks on: • kaitsta oma rahvaste vabadust,

kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel;

• soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas;

• ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks.

NATO ja Eesti• Eesti liitus 29.03.2004• NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse

põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist (Põhja-Atlandi lepingu art. 5)

• Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja hertsegoviina; Kosovo, Afganistan, Iraak

• Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005 a.-st

• Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon OSCE

• Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon OSCE asutati Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi lõppakti alalkirjutamisega Helsingis 1975. aastal.Praegu kuulub OSCE liikmete hulka 53 riiki, alates 1992. aastast kuulub sinna ka Eesti.

• OSCE eesmärgid – • konfliktide ennetamine,• kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll• kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle,

sealhulgas inimõiguste tagamisele.• Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. • OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone,

mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada.

Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon - OECD

• OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis.

• OECD asutati 1961 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulijana loodi sõjajärgselt Euroopale antava abi ehk Marshalli plaani koordineerimiseks.

• OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.ast ka Eesti• OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse

arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele.

Euroopa Nõukogu - CE• Asutatud: 5. mail 1949• Peakorter: Strasbourg• Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast• EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta

inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas.• EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada

segi Euroopa Liidu Nõukoguga• ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a.• Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus

Sõltumatute Riikide Ühendus - SRÜ• SRÜ loodi 1991 dets. Minskis

• Loomise peapõhjuseks säilitada koostöösidemed, mis NL eri osade vahel olid välja kujunenud: tihe kaitsealane, majanduslik ja välispoliitiline koostöö.

• SRÜsse kuuluvad: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasashtan, Kõrgõstan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan.

Valitsusvälised rahvusvahelised organisatsioonid

• Amnesty International (AI) loodi 1961, mille eesmärgid on:meelsusvangide vabastamine, poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; surmanuhtluse, kinnipeetavate piinamise ja muu julma kohtlemise keelustamine; pantvangide võtmise, vangide piinamise, tapmise ja terroriaktide vastu võitlemine

• Greenpeace – rahvusvaheline valitsusväline keskkonnaalane organisatsioon

* G8 - maailma juhtivate tööstusriikide: USA, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ning Venemaa iga-aastased kohtumised