Rahvusvahelised veealased regulatsioonid 1. Rahvusvahelised … · 2016. 7. 1. · 11.04.2011 Rene Reisner 1 Veekaitse ja –kasutus rahvusvahelised ja kohalikud õigusaktid Rene

11.04.2011 Rene Reisner 1

Veekaitse ja –kasutus

rahvusvahelised ja kohalikud õigusaktid

Rene Reisner

1. Rahvusvahelised veealased regulatsioonid

2. Veekaitsealased üldeesmärgid

3. Veemajanduse korraldamine Eestis

4. Kohalikud õigusaktid veemajanduse korraldamisel

5. Kokkuvõte


1. Rahvusvahelised veealased regulatsioonid


Rahvusvahelised veealased regulatsioonid

• Euroopa Liit– Liitumisleping– Direktiivid– Määrused– Otsused– Juhised

• Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon

• Piiriveekogude kaitse konventsioon

• Eesti ja naaberriikide vahel sõlmitud kokkulepped:– Eesti - Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamine– Eesti – Läti piiriveekogude kaitse korraldamine– Eesti – Soome veekaitseleping


EL veepoliitikaKvaliteedieesmärk - üldine nõue, millele vee kvaliteet peab vastama

Inimese tervise kaitse

û … kodus: joogivee direktiiv(80/778/EEC - 15/07/1980 muudetud: 98/83/EC-3/11/1998 )

û … keskkonnas: suplusvee direktiiv (76/160/EEC - 8/12/1975)

Keskkonnakaitse

ûJoogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteet (75/440/EEC -16/06/1975)

ûKalaveekogude direktiiv (78/659/EEC - 18/07/1978)

(tühistatud)

Veepoliitika raamdirektiiv, merestrateegia raamdirektiiv

Vee kvaliteedieesmärk (standardid/normid) on kehtestatud 2-e peaeesmärgi saavutamiseks:

Esimesed veealased direktiivid, vastuvõetud

1975-1980

EL veepoliitikaHeite piirnorm – nõue heidete piiramiseks

Spetsiifilised veedirektiivid

ûOhtlike ainete direktiiv(76/464/EEC - 4/05/1976)

ûReoveesette direktiiv(86/278/EEC - 12/06/1986)

ûAsulareovee direktiiv(91/271/EEC - 21/05/1991)

ûNitraadidirektiiv (91/676/EEC -12/12/1991)…

Teine grupp veealaseid direktiive:

1976 - 1991

Kuidas otseselt peatada reostust ?

ð Paljudes kohtades veekvaliteet halveneb

ð Punkt- ja hajureostus levib

Muud keskkonna-direktiivid

ûTaimekaitsevahendite direktiiv

(91/414/EEC - 15/07/1991)

ûIPPC direktiiv (96/61/EC - 24/09/1996)

Olulisemad EL veedirektiivid

Veemajanduse korraldamine ja valgalade kaitse

• Veepoliitika raamdirektiiv

• Keemilise seire direktiiv

• Keskkonna kvali-teedi standardite direktiiv

• Põhjavee direktiiv• Ohtlike ainete

direktiiv

Vee reostamine

• Asulareovee puhastamise direktiiv

• Nitraadidirektiiv• Tööstusheited• Reostuse

kompleksne vältimine ja kontroll

• Ohtlikud ettevõtted

Muud

• Joogivee direktiiv• Suplusvee direktiiv• Üleujutused• Merestrateegia• Põuad

Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon

• 1974-1991 – 7 riiki, alates 1992 - 9 riiki• Eesmärgid - parandada Läänemere seisundit:

– Vähendada reostuskoormust– Kaitsta ökosüsteeme, elustikku ja elupaiku– Tagada ohutu laevade liiklemine– Tagada valmisolek reostusjuhtumitega tegelemiseks

• Meetmed eesmärgi saavutamiseks:– Soovitused reovee puhastusnõuete kehtestamiseks– Soovitused väetiste ja sõnniku kasutamiseks– Soovitused reostuse piiramiseks tööstusettevõtetes ja protsessides– Parima võimaliku tehnoloogia kirjeldused– Läänemere ohustatud liikide kaardistamine ja ühine kaitse– Läänemere kaitsealade võrgustiku moodustamine– Reeglid meresõidu ohutuse tagamiseks, laevade automaatne

identifitseerimise süsteem– Sadamate võimekuse tagamine laevadelt pärineva reostuse vastuvõtmiseks– Ühepõhjaliste tankerite liiklemise keelustamine– Reovee merrejuhtimise keelustamine– jt


Piiriveekogude kaitse ja kahepoolsed kokkulepped

• Eesmärgid:– Piiriveekogude/-vete seisundi parandamine

• Meetmed eesmärgi saavutamiseks– Piiriveekogude ressursi ühine kasutamine (Peipsi

järv, Narva jõgi)– Piiriveekogude reostuskoormuse hindamine ja

jagamine

– Ühiste tegevusprogrammide koostamine ja rakendamise jälgimine

– Piirivete seisundi ühine hindamine– Ühised arendus- ja uurimistegevused– Kokkulepped peamiste reostusobjektide

reostuskoormuse vähendamiseks või kõrvaldamiseks


2. Veekaitsealased üldeesmärgid


Veealased eesmärgid - 2015/2021/2027

Üldeesmärk –

keskkonna-seisundi paranda-

mine

Pinnavee hea

seisund

2015 Pinnavee

hea ökoloogi-

linepotentsiaal

2015

Hea põhjavee seisund

2015

Edasi-lükatud eesmärk

2021

Leebem eesmärk

2027

Kaitset vajavate

alade nõuded

2015

Merealade hea

seisund

2020


Veealased eesmärgid

Hea seisund

Tegevused vastavalt

eesmärgile

Kohustuslik kõigile

Eesmägi mittesaavutamine

peab olema SELGELT

põhjendatud

4/11/2011 Rene Reisner 13

Pinnavee seisund on üldtermin seisundi iseloomustamiseks ja koosneb kahest

komponendist: ökoloogiline seisund ja keemiline seisund

Ökoloogiline seisund, see on:

Väga hea

Hea

Rahuldav

Halb

Väga halb

Hüdromorfo-loogiline

Hüdroloogiline režiim –vooluhulk, tõkestamatus!Morfoloogilised tingimused – sügavus, laius, kallas, põhi

Füüsikalis-keemiline

Üldised – temp, hapnik, soolsus, toitained

Saasteainete sisaldused

Bioloogiline

Veetaimestik

Selgrootud põhjaloomadKalastik

Ökoloogiline seisund omakorda koosneb kolmest kvaliteedielemendi grupist:

Seisundi klass määratakse halvima kvaliteedielemendi kvaliteediparameetri väärtuse järgi!


Eesti rannikuvee seisund


Olulised vee-

probleemid

Reostus reovee-puhastitest

Reostus põllumajandus-

tegevusest

Vee voolamise takistamine,

tõkestamine ja veekogude

paisutamine ja allalaskmine


Ülevaade olulistest probleemidest

Surveteguri tüüp Jõed Järved Põhjavesi Meri Sektorid/põhjused

Punktkoormus ++ ++ + + Reovee ja sademevee kogumine ja puhastamine

+ - - + Kalakasvatus

++ - ++ - Jäätmemajandus ja reostunud alad

Hajukoormus +++ +++ ++ ++ Põllumajandus

+ + + + Linnastumine, sademevesi, lekked

+ + - - Metsamajandus, lageraie

- + - ++Transport, sh veetransport (õnnetusjuhtumid, lumetõrje,

õhuheitmed)

Veekogude füüsilised

muutused

+++ ++ + + Maaparandus (kuivendus, paisjärvedmaastikuelementidena)

+++ - - - Paisud hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks

++ ++ - - Põllumajandus ja heitvesi (veekogude mudastamine)

- + - +Transport (sh täitepinnase kaevandamine sadamate ehituseks,

laevateed, tammid, muulid)

Veevõtt + - ++ - Olme ja tööstusveevõtt

+ - - - Põllumajandus (niisutusvee võtt)

Võõrliikide sissetung+ + - ++

Peipsi mudilane ja laevade ballastveega tulevad võõrliigid

meres

Probleemide tulevik


3. Veemajanduse korraldamine Eestis

4/11/2011 Rene Reisner 19 4/11/2011 Rene Reisner 20


Veemajanduskava koostamine

Eesmärkide

püstitamine

Seireprogrammi

koostamine

Probleemide

selgitamine

Meetmeprogrammi

kehtestamine

Veemajanduskava

kinnitamine

Olukorra

hindamine

Avalikkuse

kaasamine

Meetmete

rakendamine

Rakendamise

vahearuanne

Rakendamise

hindamine

Täpsustatud

olukorra

hinnang

Uuendatud

veemaj kava

Veemajanduskavade rakendamine

Igal vesikonnal oma veemajanduskava

Igal vesikonnal meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava

Tegevuskava koostab Keskkonnaamet ja kinnitab keskkonnaminister

Tegevuskava koostamisse kaasatakse asjast huvitatud isikud

Igal aastal koostatakse meetmeprogrammi rakendamise ülevaade


Veemajanduskavade ajakohastamine = järgmise veemajanduskava ettevalmistamine

Avalikkuse kaasamine ja avalik väljapanek järgmiste dokumentide kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks

• Vähemalt kolm aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava koostamise ajagraafik ja tööplaan

• Vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust oluliste veemajandusprobleemide ülevaade

• Vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu ning üleujutusohupiirkondade ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardid

• Vähemalt üks aasta enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava eelnõu

Avaliku väljapaneku ajal korraldatakse avalikke arutelusid

Veemajanduskava eelnõu kooskõlastatakse enne avalikku väljapanekut 15 tööpäeva jooksul ministeeriumidega, kelle valitsemisala veemajanduskava käsitleb, ning vesikonna territooriumil asuvate maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega, samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks veemajanduskomisjonile

11.04.2011 Rene Reisner 23 4/11/2011 Rene Reisner 24

Vesikondade veemajanduskavad

Alamvesikondade veemajanduskavad

Vee valdkonna arengukavad ja

strateegiad

Riiklikud strateegiad ja arengukavad

Programmid ja muud kavad:

1) Ohtlike ainete vähendamise programm

2) Nitraaditundliku ala tegevuskava

Piirkondlikud kavad, sh

planeeringud

ÜVK kavad

Veemajanduskavade seos teiste dokumentidega


Veemajanduskavade tagajärjed seadusest tulenevalt

Keskkonnaministeerium peab tagama veemajanduskava koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise.

Veemajanduskava kinnitamise otsus tehakse koos veemajanduskavaga avalikult teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

Eesmärgid igale veekogule

Ülevaade põhjaveekihtide ja veekogude veeklasside kohta ning vastavuse kohta vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõuetele

Vee seisundi võimalikult looduslikuna hoidmise tegevuskava reostuse vältimiseks või piiramiseks

Ülevaadet aladest, kus veekasutust tuleb piirata või vee edasist kasutamist vältida


Veemajanduskava tagajärjed ÜVK valdkonnaga seoses

Reoveepuhastusele kehtestatud nõuded sõltuvad reoveekogumisalal tekkivast reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist.

Heitvee juhtimisel suublasse, mille seisundiklass on halb või väga halb, võib vee erikasutusloa andja määrata suublasse juhitavale heitveele kuni 30 protsendi võrra rangemad nõuded.

Heitvee juhtimisel suublasse, mille kvaliteedinäitajad halvenevad heitvee suublasse juhtimise tõttu, ning on oht, et veekogu seisundiklass halveneb, võib vee erikasutusloa andja määrata kuni 15 protsenti rangemad nõuded

Heitvee määrusest: Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuete täitmisel tuleb tagada, et vee ning veega seotud vee- ja maismaaökosüsteemide ning märgalade seisund ei halveneks.

4. Kohalikud õigusaktid veemajanduse korraldamisel


Õigusaktid peamiste nõuete ja kohustuste alusel


Vee kvaliteedinõuded ja standardid(ehk kvaliteediga seotud eesmärgid, mida soovitakse

saavutada)

Nõuded ja standardid, selle kohta, milline peab olema vesi, mida kasutame

Nõuded ja standardid, selle kohta, milline peab olema vesi mida ei kasuta

Joogivee kvaliteedinõuded

Suplusvee kvaliteedinõuded

Kalakaitseliste veekogude

kvaliteedinõuded

Nõuded pinna- ja põhjavee seisundile

Heitvesi – heitvee suublasse juhtimise kord


Erinevad kehtivad standardid

• Looduslik vesi– KKM määrus, pinnavee seisundi kvaliteediklassid ja tüübid– KKM määrus, põhjaveekogumite veeklassid, veeklassidele

vastavad kvaliteediväärtused …– KKM määrus, ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinna- ja

merevees– KKM määrus, ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinnases ja

põhjavees• Kalakaitseliselt olulised veekogud

– KKM määruse lõhelaste ja karpkalalaste elupaikadena kaitset vajavad veekogud ja nende kvaliteedinõuded

• Suplusvesi– VV määrus, nõuded suplusveele ja suplusrannale

• Joogivesi– SoM määrus, joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid– SoM määrus, joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada

kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded • Mineraalvesi

– SoM määrus, tervisekaitsenõuded mineraalveele


Erinevad kehtivad nõuded

• Ohtlikud ained– KKM määrus, veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud– KKM määrus, nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike

ainete kohta

– KKM määrus, ohtlike ainete lubatava heite piirväärtused toodanguühiku kohta

• Heitvesi– VV määrus, heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise

kord

• Reoveesete– KKM määrus, reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja

rekultiveerimisel kasutamise nõuded

Nõuete rakendamine veekogudel –veekogumite alusel Selgelt eristuv ja

oluline osa pinnaveest

4/11/2011 Rene Reisner31

Meetmed:

Parendavad tegevused

hea seisundi

saavutamiseks

Eesmärk: Hea seisund

Seire:

Jälgida seisundi muutust jameetmete rakendamist

Veekogum

Load:

Veekogu kasutamine ei

tohi ohustada eesmärgi saavutamist

Aruandlus:

Informatsioon ainult

pinnaveekogumite alusel


Veekogumite moodustamine


Veekogumi kasutamine veeseisundi hindamiseks


Veekogumite nimestikud

Reovesi ja reovee puhastamine

• Reovesi– üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist

puhastamist vajav vesi;• Reoveekogumisala

– ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks;

• Reoveepuhasti reostuskoormus– aasta kestel reoveepuhastisse jõudev suurim nädala

keskmine reoainehulk inimekvivalentides;• Reoveekogumisala reostuskoormus

– kogu reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reostuskoormus inimekvivalentides, mille arvutamisel võetakse arvesse püsielanikud, turistid, tööstus- ja muud ettevõtted, kelle tekitatud reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni, ning ka see reoveehulk, mis ühiskanalisatsiooni ei jõua. Selle reostuskoormuse hulka ei arvata tööstusreovett, mida käideldakse ettevõtte oma puhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse;

• Inimekvivalent (edaspidi ie)– ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku

veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;


Reoveekogumisala

• Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada, et:– Reovee kogumisala ei sõltu administratiivsetest

piiridest vaid sõltub kohalikust veemajanduse olukorrast. Seega võib ühe reovee kogumisala moodustada üks asula, mitu asulat või teatud osa ühest või mitmest asulast

– Reovee kogumisala piir ei sõltu olemasolevast ühiskanalisatsiooni võrgust

– Põhikriteeriumiteks on elanike ja majandustegevuse kontsentratsioon

– Reovee kogumisalade piiresse kuuluvad ka tuleviku arengud (regulaarselt tuleb reoveekogumisalad üle vaadata ja vajalikud täiendused sisse viia)


Reovee-kogumisalade

moodustamine


§ 241. Veekaitsenõuded reoveekogumisalal

(1) Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades põhja- ja pinnavee kaitstust ning sotsiaal-majanduslikke aspekte.

(2) Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.

(3) Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks.

(4) Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolureovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.



(5) Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.

(6) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine.

(7) Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.



(8) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasessevähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

(9) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud.

(10) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.

Nitraadireostuse vähendamine

• Kaitsta vett nitraatidest tingutud reostuse eest

• Määrata ohustatud alad– Pinnavesi – eutrofeerunud või

eutrofeerumisohus

– Põhjavesi – nitraate rohkem kui 50 mg/l

• Määrata kindlaks nitraaditundlikud alad• Kehtestada hea põllumajandustava• Kehtestada nitraaditundliku ala

tegevuskava

• Teha nitraaditundlikul alal seiret

Nitraadireostuse olulisus


Meetmete rahastamise piisavus nitraadireostuse vältimiseks

11.04.2011 Rene Reisner 43 4/11/2011 Rene Reisner 44

Paisutamine ja tõkestamine

(10) Paisu omanik, kes ei oma vee erikasutusluba veekogu paisutamiseks, peab selle omandama 2012. aasta 1. jaanuariks.

(11) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 nõutud kalade läbipääs tuleb tagada 2015. aasta 1. jaanuariks.

(12) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisu omanik peab vee erikasutusloa omandama 2010. aasta 1. jaanuariks.

(13) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul tuleb tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks.


Paisud Eestis


Tehiskärestikud


Möödaviikpääs



Tiigikaskaad

5. Kokkuvõte


Kokkuvõte• Õigusakte on võimalik rakendada nii

paberil kui ka tegelikkuses

• Tegelikkus sõltub rahalistest võimalustest ja tahtest (vajadusest)

• Eestil tuleb vee kaitsmiseks reguleerida peamiselt kolme valdkonna tegevusi – asulate reovesi, põllumajanduse hajukoormus, paisutamine

• Eesmärk on jõuda olukorrani, kus inimeste tegevus ei sea ohtu veekogu looduslikku seisundit

• Selleks rakendatakse enamasti reostaja maksab põhimõtet

• Reostajateks aga oleme me kõik ning kaudselt maksame kinni ka reostuse, mida me ise ei ole tekitanud

• Seetõttu on mõistlik erinevaid nõudeid rakendades reostuse tekkimist ennetada


Documents

Rahvusvahelised veealased regulatsioonid 1. Rahvusvahelised … · 2016. 7. 1. · 11.04.2011 Rene Reisner 1 Veekaitse ja –kasutus rahvusvahelised ja kohalikud õigusaktid Rene