Rakvere Ametikool 4.taseme kutseõppe õppekava “Monteerija“ · 2014. 11. 19. · Rakvere Ametikool 4.taseme kutseõppe õppekava “Monteerija“ RAKVERE AMETIKOOL KINNITATUD

Rakvere Ametikool 4.taseme kutseõppe õppekava “Monteerija“

RAKVERE AMETIKOOL KINNITATUD

Direktori käskkirjaga nr 1-1/20, 22.10.2014

õppekava rakenduskava

MOODULI NR. MOODULI NIMETUS

MOODULI MAHT (EKAP) ÕPETAJAD

1 SISSEJUHATUS ERIALASSE

2 EKAP

Jaan Viktor

NÕUDED MOODULI

ALUSTAMISEKS

Nõudeta

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet õpitavast erialast, ehitamise üldistest põhimõtetest ja

enamkasutatavate ehitusmaterjalide liigitusest, omandab teadmised erialaga seonduvatest füüsikalistest

seostest ja teadmised füüsikaseaduste mõjust ehituskonstruktsioonidele, ehitus– ja hooldustegevusele.

Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti keele-, füüsika-, majandus/ loodusgeograafia-,

keemiaalaseid pädevusi ning õppimisoskust ja algatusvõimet.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

1.1 omab ülevaadet

monteerija eriala

õppekavast ja õpitavatel

kutsetel tööjõuturul

nõutavatest

kompetentsidest

leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest;

analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid;

leiab iseseisvalt teavet edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta kasutades erinevaid eesti-

ja võõrkeelseid teabeallikaid;

iseloomustab monteerija kutset ja kutsetasemete erinevusi kasutades kutsestandardite registrit;

osaleb õppekäikudel ehitusettevõtetesse ja koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja

õpitaval erialal töölerakendumise võimaluste kohta;

1.2 selgitab ehitamise üldisi

põhimõtteid ning omab defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone,

projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine,


ülevaadet

ehituskonstruktsioonide

st ja ehitusmaterjalide

liigitusest

kasutusluba, energiatõhusus;

selgitab erinevate teabeallikate põhjal ehitamisele ja ehitisele esitatavaid nõudeid;

nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende

ülesandest;

nimetab ja iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid;

eristab ja nimetab näidiste põhjal enamlevinud looduslikke ja tehislikke kivimaterjale ning võrdleb nende

füüsikalistest omadustest lähtuvat kasutusala ehitustöödel;

eristab näidiste põhjal terastooteid (tala, ferm, post armatuurkarkass) ja selgitab näidete põhjal nende

otstarvet ja kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel;

eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ja iseloomustab nende

omadustest lähtuvat kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel;

liigitab tootenäidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende väärkasutamisest tulenevaid

ohte ehitustöödel;

liigitab ehitustöödel kasutatavaid isolatsioonimaterjale (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) lähtuvalt nende

füüsikalistest omadustest ja otstarbest;

selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala

konstruktsioonide ehitamisel;

1.3 kirjeldab

monteerimistöödel

kasutatavaid materjale

selgitab mõisteid kinnitusvahendid, deformatsioonivuuk, postid, talad, fermid,sillused, paneelid

iseloomustab kasutades erinevaid teabeallikaid erinevaid betoonisegusid nende omadusi ja

kasutusvõimalusi lähtuvalt objektinõudest;

1.4 omab ülevaadet

monteerimistöödel

kasutatavatest

töövahenditest (sh

masinad ja

mehhanismid)

liigitab monteerimistöödel kasutatavad väikemehhanismid vastavalt töötamise põhimõttele (elektri-,

suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid nende

kasutamisel;

loetleb kutsetöö seisukohast vajalikke töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab

nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles;

1.5 mõistab töötervishoiu ja

tööohutuse olulisust

ehitustöödel ja oskab

anda esmaabi

koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest lähtudes ehituses kehtivatest

töötervishoiu ja tööohutusnõuetest;

selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning

analüüsib riske töötaja tervisele ehitustööde teostamisel sh töötamisel välistingimustes;


nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust ehitustöödel;

toob näiteid ehitustöödel kasutatavate kemikaalide ( korrosioonitõrjevahendid, plastifikaatorid jms) ja

teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega;

valdab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, ja

sooritab neid vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi;

demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist;

selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral ehitustöödel.

1.6 mõistab energiatõhusa

ehitamise põhimõtteid selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate ilmastikutingimuste mõju hoone välispiiretele (katus,

seinad, avatäited jms);

iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest;

seostab hoone soojuskadu soojusfüüsika alaste teadmistega;

selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususe alaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis,

standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, ligi nullenergia hoone) sisulist tähendust;

iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasuste põhjal hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid

(soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik,

kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne.);

iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvaid võimalusi hoonete soojapidavuse ja

energiatõhususe tagamisel;

toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile;

analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimisel.

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, arvutusülesanne, tunnikontroll

HINDAMINE

(MITTEERISTAV)

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID A / MA

1. Arutelu / vestlus

/ekskurssioon/ kirjalik

lühikokkuvõte teemadest

hinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 1.

A / MA

1. Osalemine aruteludes järgnevate teemadega:

õppekorraldusega seonduva info eriala kohta

õpingutele eesmärgid

edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimalused


eriala iseloomustus kutsestandardi alusel

õppekäik ehitus-, remondiettevõtetesse

kirjalik ülevaade kutsetöö eripärast ja õpitaval erialal töölerakendumise võimaluste kohta

Alateema kirjaliku kokkuvõtte teemakohasuse eest.

2. Kirjalik tunnikontroll

(mõisted, hoonete põhiosad

ja neile esitatavad nõuded )

hinnatakse mooduli nr. 1 ÕV 2.

A / MA Mõistete tundmise eest (enda koostatud konspekti abil )

1. Tunnikontroll.

1.1. Selgitab kirjalikult mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt,

tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus

2. Tunnikontroll

2.1. Ehitamise nõuded ja hoonete põhiosad :vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus ,kande- ja

piirdetarindeid.

3. Praktiline töö 1, 2, 3 jne

(materjalide tundmine)

hinnatakse mooduli nr. 5 ÕV 5.2.

A /MA

Grupitöö

Praktiline laboratoorne töö: materjalide tundmine abimaterjalide kasutamisega.

1.1. eristab ja nimetab näidiste põhjal enamlevinud looduslikke (tardkivimid - graniit, settekivimid –

dolomiit, kips, kvarts, paekivid – lubjakivi, dolomiit, moondekivid – marmor, kiltkivi ja tehislikke

kivimaterjale: (põletamata lubi-liivtooted – silikaat, silikaltsiit; autoklaavitud põlevkivituhktooted,

kipstooted; tsementtooted – betoon) ning võrdleb nende füüsikalistest omadustest lähtuvat kasutusala

ehitustöödel.

1.2. eristab näidiste põhjal terastooteid (tala, ferm, post, armatuurkarkass) ja selgitab näidete põhjal nende

otstarvet ja kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel

1.3. eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale (liiv – peen-, keskmine-, jämetera), kruus,

killustik ja iseloomustab nende omadustest lähtuvat kasutusala betoonkonstruktsioonide ehitamisel

1.4. liigitab tootenäidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende väärkasutamisest tulenevaid

ohte ehitustöödel

1.5. liigitab ehitustöödel kasutatavaid isolatsioonimaterjale (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) lähtuvalt nende

füüsikalistest omadustest ja otstarbest

1.6. selgitab mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala betoonkonstruktsioonide

ehitamisel


4. Teoreetiline töö

(käsitööriistade ja mehhanismide

tundmine)


A/MA

Grupitöö

1. probleemülesande lahendamine abimaterjalide kasutamisega.

Etteantud tööülesande (näit. välisseina krohvimine lubikrohviga) teostamiseks vajalike käsitööriistade ja

mehhanismide valimine

5. Referaat ( tööohutus,

töötervishoid, riskid

monteerimisitöödel,

kutsehaigused,( ergonoomika)

Iseseisev töö


A / MA

1. koostab teabeallikate põhjal ülevaate monteerimistöödel osalejate vastutusest lähtudes ehituses kehtivatest

töötervishoiu ja tööohutusnõuetest

1.1. selgitab ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu ja tööohutusnõudeid

1.2. analüüsib riske töötaja tervisele monteerimistööde teostamisel sh töötamisel välistingimustes

1.3. nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust monteerimistöödel

1.4. toob näiteid kasutatavate kemikaalide ( korrosioonitõrjevahendid, plastifikaatorid jms) ja teiste ainete

tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega

6. Demonstratsioon (grupitöö

ergonoomilistest töövõtetest )


A / MA

1. Demonstreerib erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi

ja sooritab neid.

7. Praktiline töö (esmaabi

andmine väljamõeldud õnnetuses

trauma saanud kannatanule )


A / MA

1. Kannatanule abi osutamine (õnnetusjuhtumi imitatsioon: haavad, luumurrud, teadvuse kaotus, abi kutsumine

)

1.1. demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist

1.2. selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral ehitustöödel

8. Arvutusülesanne

(soojapidavus )


A / MA

1. Grupitööna, abimaterjale kasutades, mitmekihilise piirde soojapidavuse arvutamine

9. Juhtumi analüüs A / MA



1. Probleemsele seinakonstruktsioonile võimaliku remondilahenduse pakkumine

2. Etteantud seinamaterjalide asetamine välisseina ristlõikes õigesse järjekorda lähtuvalt niiskuserežiimist

KOKKUVÕTVA HINDE

KUJUNEMINE

Kõik hindekriteeriumid on läbitud hindele: „Arvestatud „ (A)

TEEMAD, ALATEEMAD,

MAHUD, LVP

sh ISESEISEV TÖÖ

2 EKAP / 52 TUNDI

Mooduli õppemaht 52 tundi, jaguneb järgmiselt:

auditoorne töö 45 tundi

praktiline töö - tundi

iseseisev töö 7 tundi

.

1. Kutsehariduse süsteemi ja standardite tutvustamine / 5 tundi + 5 tundi iseseisvat tööd

1.1. Edasiõppimise / enesetäiendamise / elukestev õppimine võimalused

1.2. Valitud eriala tutvustamine

1.3. Reaalses töökeskkonnas erialaga tutvumine

Iseseisev töö 5 tundi- teeb kirjaliku kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel

2. Ehitamise alused / 18 tundi + 5 tundi iseseisvat tööd

2.1. Ehitusalased mõisted

2.1.1. Ehitise elutsükkel

2.1.2. Ehitusprojekt

2.1.3. Ehitamise etapid

2.1.4. Peamised üldehitustööd: mulla-, vaia-, müüri-, montaaži-, betooni- ja raudbetooni-, katusekatte- ja

viimistlustööd

2.1.5. Hoonete põhikonstruktsioonid ja elemendid.

2.2. Ehitustegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded.

2.2.1. Ülevaade erialast tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest

2.2.2. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL

lähtuvalt).

2.3. Ehitustööde organiseerimise põhimõtted


2.3.1. Tööde planeerimise põhimõtted.

2.3.2. Tööde organiseerimise projekt.

2.3.3. Ohtlikud tööd ehituses, ohutsoonid.

2.3.4. Tööde organiseerimine ehitusplatsil.

2.3.5. Ehitusprotsessi juhtimise olemus ning nõuded töötajate juhendamisele ja väljaõppele.

2.3.6. Ajutiste teede rajamine ehitusplatsil.

Iseseisev töö 5 tundi- interneti abil aruteluks ettevalmistamine teemal „Hea ehitustava“ ja ehitusnormid

3. Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid / 35 tundi + 9 tundi iseseisvat tööd

3.1. Materjalide omadused

3.1.1. Materjalide füüsikalised omadused (mahumass, poorsus, hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus,

akustilised omadused).

3.1.2. Termilised omadused (külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus).

3.1.3. Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus,

elastsus, haprus, löögitugevus).

3.2. Puitmaterjalid

3.2.1. Puidu liigid ja puidu füüsikalis-mehhaanilised omadused,

3.2.2. Puidule esitatavad kvaliteedinõuded, puitmaterjali klassifikatsioon (ümarmaterjal, saematerjal,

pooltooted, puitdetailid ja plaatmaterjal) ja kasutusala.

3.2.3. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala.

3.3. Kivimaterjalid

3.3.1. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite klassifikatsioon, koostis, liigitus, omadused ja kasutusalad.

3.3.2. Tehiskivimaterjalid:

3.3.2.1. keraamilised materjalid (savitellised, katusekivid, plaadid, keramsiit, ahjupotid jms);

valmistamine, omadused ja kasutusala;

3.3.2.2. põletamata tehiskivimaterjalid (silikaattooted, betoontooted sh raudbetoon): tootmine,

omadused, liigitus ja kasutusala.

3.4. Metallmaterjalid

3.4.1. Mustad metallid: teras ja malm, enamkasutatavad profiilid, mustade metallide kasutusala

3.4.2. Värvilised metallid ja nende sulamid: nende omadused ja kasutusala

3.4.3. . Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse


3.5. Mineraalsed sideained

3.5.1. Lubi, kips, tsement ja savi - nende omadused, kasutusala

3.6. Ehitussegud

3.6.1. Mördisegu, selle omadused ja kasutusalad

3.6.2. Betoonisegude liigitus, omadused, valmistamine ja kasutusala

3.6.3. Kuivsegud

3.7. Isolatsioonimaterjalid

3.7.1. Soojusisolatsioonimaterjalid. Plaatmaterjalid; rullmaterjalid; villad; vahud nende omadused ja

kasutusala

3.7.2. Hüdroisolatsioonimaterjalid: tõrvad, kleepmastiksid, emulsioonid - omadused, kasutusalad.

3.7.3. Katusekatte materjalid: asfaltbetoonid ja nende omadused ning liigitus

3.8. Viimistlusmaterjalid

3.8.1. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad värvid

3.8.2. Puidukaitsevahendid (õlid, lakid, peitsid, vahad jms)

3.8.3. Liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid ja nende liigitus, omadused, ja kasutusalad

3.9. Plastmaterjalid

3.9.1. Ehitustöödel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala

3.9.2. Plastmassidest plaatmaterjalid ja rullmaterjalid

3.9.3. Plastmassidest profiiltooted

3.9.4. Vedelalt kasutatavad materjalid ja vahtplastid

3.9.5. Plastmaterjalide keevitatavus.

3.9.6. Materjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil

3.10. Kinnitusvahendid

3.10.1. Tüübel- ja naagelühendused.

3.10.2. Metallseotised (nurgikud, haagid, hinged ogaplaadid, vekseltala kandurid, poldid jne),

naelühendused ja kruviühendused, nende kasutusalad.

Iseseisev töö 9 tundi- probleemi lahendamine- etteantud ülesandele põhjendatud lahenduse pakkumine

(materjalide loetelu, hind, sobivus jne)

4. Ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid (sh väikemehhanismid). / 12 tundi 4.1. Mullatöömasinad, nende liigitus ja otstarve:


4.1.1. Ekskavaatorid, buldooserid, skreeperid jne.

4.1.2. Ehitustõstukid, nende liigitus, valiku ja paigutuse põhimõtted: kraanad, tõstukid.

4.1.3. Erinõuded kraanade tööle hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses.

4.1.4. Väikemehhanismid, nende liigitus ja otstarve: elektri-, pneumaatilised – ja sisepõlemismootoriga

käsitööriistad.

4.1.5. Kinnitus- ja abivahendid. Nende valiku, kasutamise ja hoolduse üldised põhimõtted

töötingimustest lähtuvalt.

4.1.6. Tervishoiu- ja tööohutuse nõuded nende kasutamisel.

4.1.7. Ehitusplatsi transpordi liigitus ja korralduse põhimõtted.

5. Töötervishoid ja tööohutus. / 14 tundi + 3 tundi iseseisvat tööd

5.1. Töökeskkond.

5.1.1. Üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid.

5.1.2. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed.

5.1.3. Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid.

5.1.4. Tervisekontroll.

5.1.5. Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus.

5.1.6. Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine.

5.1.7. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele.

5.1.8. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras.

5.1.9. Tööõnnetus ja kutsehaigus.

5.1.10. Ergonoomia.

5.1.11. Võimalike keskkonnariskide hindamine töötaja ja kasutaja seisukohalt.

5.2. Esmaabi.

5.2.1. Tegutsemine õnnetuspaigal (vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse

langetamine, tegutsemine.

5.2.2. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste,

verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul.

5.2.3. Esmaabi vahendid töökohal.

Iseseisev töö 3 tundi – väljamõeldud õnnetuses trauma saanule abi andmine (demonstratsioon)


5.3. Piirete niiskusrežiim.

5.3.1. Veeauru sadestumine.

5.3.2. Niiskuskahjustused.

5.3.3. Vee- ja auruisolatsioon.

Iseseisev töö 2 tundi- toob enda kogemuse põhjal näiteid energia mõtetust kulutamisest

ÕPPEMATERJALID Ehituskonstruktori käsiraamat III . Masso, T. Tallinn: Ehitame, 2002 (materjalid) Pärnamägi, H.

Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002

Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Käärid, S. Tallinn:Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 (ladumise

tehnoloogia)

Tehiskivid ja looduskivid. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi [01/02/09]

Ehitusmaterjalid. H. Pärnamägi (2005);

Hooned I, II osa. H. Tamme (2004);

Hoonete remont ja rekonstrueerimine. I, II osa. S. Käärid (2005);

www.puumarket.ee


RAKVERE AMETIKOOLI MOODULITE RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur

ÕPPEVORM Statsionaarne koolipõhine õpe


MOODULI

MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

2. METALLKONSTRUKTSIOONIDE

PAIGALDAMINE

9 EKAP

NÕUDED MOODULI

ALUSTAMISEKS

Nõudeta

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija paigaldab kvaliteedinõuetele vastavalt metallkonstruktsioone.

sealjuures:

õpib tundma metallkonstruktsioone, nende paigaldamisel kasutatavaid kinnitus- ja

töövahendeid;

omandab teadmised ja oskused metallkonstruktsioonide paigaldamiseks loodselt;

saab ülevaate metallkonstruktsioonidele esitatavatest kvaliteedinõuetest;

omandab teadmised töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest metallkonstruktsioonide paigaldamisel.

Õpingute käigus arendab õppija meeskonnatööoskust, matemaatika-, sotsiaalset- ja kodanikupädevust

ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.


2.1. omab teadmisi

metallkonstruktsioonide

paigaldamisel kasutatavatest

materjalidest ja töövahenditest

eristab näidiste alusel metallkonstruktsioone ja võrdleb neid lähtudes kasutusotstarbest

paigaldustöödel;

võrdleb metallkonstruktsioonide paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale nende

kasutusvõimaluste ja omaduste alusel;

võrdleb metallkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid ning selgitab vigade

tekkepõhjusi koos nende võimaliku ennetamisega

2.2. kavandab tööprotsessi,

valib materjalid ja töövahendid


selgitab välja metallkonstruktsioonide paigaldamiseks vajaliku info lähtudes etteantud

tööülesandest (mõõtmed, asukoht, paigaldamise meetod) ja planeerib tööaja;

valib sobivad materjalid (postid, talad, kinnitusvahendid) arvestades nende omadusi,


paigaldamiseks lähtudes

etteantud tööülesandest

kasutusotstarvet ja tootjapoolseid paigaldusjuhiseid;

arvutab metallkonstruktsioonide paigaldamiseks vajalike materjalide koguse juhindudes

tootjapoolsetest paigaldus- ja kasutusjuhenditest, kasutab pindala ja protsentarvutuse eeskirju;

valib sobilikud töövahendid arvestades metallkonstruktsioonide paigaldamise meetodit, enne töö

alustamist veendub töövahendite korrasolekus ja ohutuses;

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha

korrashoiu ja puhtuse;

hindab visuaalse vaatluse teel aluspinna seisukorda ja vastavust metallkonstruktsioonide

paigaldusnõuetele.

2.3. paigaldab juhendamisel

seinakarkassi ja paigaldab

nõuetekohaselt lähtudes

tööülesandest järgides

energiatõhusa ehitamise

põhimõtteid

valmistab juhendamisel ja tööülesandest lähtuvalt ette aluspinna karkassi paigaldamiseks

arvestades aluspinna seisukorda ning karkassile esitatavad nõuded;

rihib ja loodib juhendamisel karkassielemendid vastavalt nõuetele kasutades vastavaid

töövahendeid.

ehitab kvaliteedinõudeid järgides lihtsamad metallkonstruktsioonid lähtudes etteantud

paigaldusjuhisest ja tööülesandest;

korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja

hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast.

2.4. järgib töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab metallkonstruktsioonide

paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.

2.5. analüüsib juhendamisel

oma tegevust

kuivkrohvplaatide

paigaldamisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega

metallkonstruktsioonide paigaldamisel;

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid.

ÕPPEMEETODID Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, praktiline töö, rühmatöö, demonstreerimine

HINDAMINE MITTEERISTAV“A/MA“ – „A“

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID


1. Teoreetiliste teadmiste kontroll.

Etteantud praktilise töö

planeerimisülesanne.

Sisaldab põhjendatud

metallkonstruktsioonide-,

viimistlus- ja abimaterjalide

valikut, nende koguste ning tööaja

kulu arvutust lähtudes

energiatõhusa ehitamise

põhimõtetest

Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.1; 1.2.

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane kirjeldab metallkonstruktsioonide-, viimistlus- ja abimaterjalide

valikut

2. Praktiline harjutustöö: metall

seina monteerimine.

Hinnatakse moodul 1. ÕV 1.2 ; 1.3

Hinne „A/MA“ – „A“ kui õpilane sooritab harjutustöö vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele.



3. Praktiline harjutustöö: metall lae

monteerimine.

Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.2; 1.3

Hinne „A/MA“ – „A“ kui õpilane sooritab töö vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele.



4. Praktiline harjutustöö: metall fermi

monteerimine

Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.2 ; 1.3

Hinne „A/MA“ – „A“ kui õpilane sooritab töö vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele korraldab

oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja

puhtuse;

5. Praktika Hinne „A/MA“ – „A“ kui õpilane sooritab töö vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele.


korrashoiu ja puhtuse.

Esinevaid kõrvalekaldeid parandab etteantud aja piires iseseisvalt.


6. Praktiline töö. Proovitöö –

postide, talade ja fermide

monteerimine

7. Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.2 ; 1.3

Hinne „A/MA“ – „A“ kui õpilane sooritab töö vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele.


korrashoiu ja puhtuse.

Esinevaid kõrvalekaldeid parandab etteantud aja piires iseseisvalt.

8. Juhtumi analüüs, vestlus:

ohutusnõuded ja

isikukaitsevahendid


ehitamisel;

Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.4

A / MA

Arvestatud, kui õpilane on osa võtnud ja kaasa arutlenud vestlusel mille teemadeks on töö ja isikukaitse

vahendite kasutamine, ergonoomilised ja ohutud töövõtted metallkonstruktsioonide ehitamisel.

9. Iseseisev töö: eneseanalüüs ja

kirjalik aruanne;

Hinnatakse moodul 1 ÕV 1.5

A / MA

Arvestatud, kui õpilane:

Koostab kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid;

Kokkuvõte sisaldab:

Eneseanalüüsi,

Korrektseid mõisteid,

Täiendamist vajavad oskusi,

Vastavus RAK „ Kirjalike tööde juhend“ nõuetele;

KOKKUVÕTVA HINDE

KUJUNEMINE

Kokkuvõttev hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on hinnatud hindega „A“

(arvestatud).

TEEMAD, ALATEEMAD,

MAHUD, SH. ISESEISEV TÖÖ

9 EKAP / 240 tundi


auditoorne töö 48 tundi;

praktiline töö 156 tundi;

iseseisev töö 36 tundi;

LVP 1,5 EKAP / 40 tundi

• Eesti keel / 6 tundi

Kirjalike tööde vormistamine vastavalt RAK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning


väljendudes korrektses eesti keeles, standardkiri.

• Matemaatika /eh. füüsika / 28 tundi

Mõõtühikute teisendamine, mõõtahela arvutamine, mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused,

konstruktsiooni koormuste arvutused.

• Kehaline kasvatus / 6 tundi

Ergonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, jõutreeningud, treeningharjutused,

lõõgastumisharjutused.

1. Materjalid ja töövahendid. 30 tundi + 6 tundi iseseisev töö

1.1. Metallkonstruktsioonid, nende liigitus, otstarve ja omadused

1.2. Nõuded metallkonstruktsioonide ladustamisele

1.3. Karkassid, profiilid, kinnitused ja eritooted

1.4. Konstruktsioonide korrosiooni kaitsevahendid

Iseseisev töö 6 tundi- metallkonstruktsioonide erinevate korrosioonivastaste vahendite

kasutusvõimaluste kohta.

2. Metallkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogia. 120 tundi + iseseisev töö 16 tundi

2.1. Oma töökoha korraldamine

2.2. Materjali ettevalmistamine

2.3. Tasandiline ja ruumiline märkimine

2.4. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded metallkonstruktsioonide paigaldamisel

2.5. Materjali kulu arvutus

2.6 Metallkonstruktsiooni postide monteerimine ja rihtimise kontrolli teostamine.

2.7 Metallkonstruktsiooni talade monteerimine ja rihtimise kontrolli teostamine.

2.8 Metallkonstruktsioonide fermide monteerimine ja rihtimise kontrolli teostamine

Iseseisev töö 16 tundi – proovitöö teostamine.

3. Metallkonstruktsioonide kahjustatud korrosiooni kaitsekihi parandamine. 12 tundi + 10


tundi iseseisev töö

3.1. Metallkonstruktsioonide kahjustatud korrosiooni kaitsekihi puhastamine.

3.1.1 Metallkonstruktsioonide kahjustatud korrosiooni kaitsekihi parandamine

Iseseisev töö 10 tundi- metallkonstruktsioonide kahjustatud korrosiooni kaitsekihi

taastamistehnoloogiast ja otstarbest.

4. Analüüs 2 tundi + iseseisev töö 4 tundi

4.1. Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega

metallkonstruktsioonide ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte.

4.2. Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid

4.2.1. Eneseanalüüs,

4.2.2. Väljendusoskus,

4.2.3. Täiendamist vajavad oskused,

4.2.4. Vastavus RAK „ Kirjalike tööde juhend“ nõuetele

Iseseisev töö 4 tundi – analüüsi koostamine

ÕPPEMATERJALID Ehitusinfo. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik 2008 (26.12.2008) (T1); Disign of welded

structures 1966. Ehituskonstruktori käsiraamat 1980 Ehitustehnoloogia 1984






MOODULI

MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

3.

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONIDE

MONTEERIMINE

18 EKAP

Jaan Viktor.

NÕUDED MOODULI

ALUSTAMISEKS

Läbitud moodul 1.

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija omandab kvaliteedinõuetele vastavad hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade

tsementkrohviseguga krohvimise oskused, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid.

Õpingute käigus arendab õppija läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, loodusainete-, sotsiaal- ja

kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.


3.1. Omab ülevaadet

raudbetoonkonstruktsioonide

monteerimisel kasutatavatest

materjalidest, töövahenditest ja

kvaliteedinõuetest

tunneb tööesile, enne elementide paigaldamise alustamist, esitatavaid nõudeid.

võrdleb erinevaid kinnitussõlmi ja paigaldustehnoloogiaid

tunneb tööjoonistele märgitud tingmärke, lühendeid jne.

tunneb ajutiste kinnituste ja tugede paigaldamise põhimõtteid ning tööde järjekorda monteerimisel.

omab ülevaadet metallpindade eeltöötlemisest ja puhastamisest.

võrdleb erinevaid korrosioonikaitsevahendeid ja nende kasutamist

teab ilmastiku tingimuste mõjust betoonkonstruktsiooni töödel.

tunneb detailidele ja metallkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid.

3.2. Kavandab tööprotsessi, valib

materjalid ja töövahendid ning leiab

tööaja kulu lähtudes etteantud

selgitab etteantud tööülesande põhjal välja raudbetoonkonstruktsioonide monteerimiseks vajaliku

informatsiooni ja planeerib tööaja;

hindab juhendamisel olemasolevate pindade seisundit ning vajadusel nõuetekohaseid mõõtevahendeid


tööülesandest kasutades määrab aluspinna sobivuse ja vastavuse tööjoonisele.

Valmistab juhendamise ette tööks vajalikud kinnitussõlmed ja vajadusel ajutised toed ja muud

abivahendid;

koostab infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes

pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete, vajalike kinnitusvahendite, ning tööaja arvutamise

tulemustest;

korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, paigaldab töölava arvestades teiste

töövõtjatega ja järgides tööohutusnõudeid;

valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust.

3.3. Monteerib etteantud

kvaliteedinõudeid ja etteantud

tööülesannet järgides energiatõhusa

ehitamise põhimõtteid.

ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemas.

valmistab tööks ette erinevad materjalid juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest protsessist;

valmistab ette aluspinnapinna, juhindudes aluspinnale esitatavatest nõuetest.

monteerib vundamendiblokke kasutades asjakohaseid töövahendeid ja-võtteid ning järgides etteantud

kvaliteedinõudeid;

monteerib seinapaneele kasutades asjakohaseid töövahendeid ja-võtteid ning järgides etteantud

kvaliteedinõudeid;

värvib metalldetailide pinnad järgides etteantud ülesannet ning tootjapoolset kasutusjuhendit


hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast.

3.4.Järgib montaazitööde

teostamisel töötervishoiu, töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid

kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab raudbetoonelementide monteerimisel

ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid;

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.

3.5. analüüsib juhendamisel oma

tegevust raudbetoonkonstruktsioon

monteerimisel.

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate raudbetoonelementide monteerimisel;


infotehnoloogiavahendeid.

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, meeskonnatöö, juhtumianalüüs, arutelu.


HINDAMINE (MITTEERISTAV) “A/MA“ – „A“


HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID

1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

juhtumianalüüs

probleemsituatsiooni

lahendamisega (kirjalik töö ).

Hinnatakse mooduli 2. ÕV 2.1.;

2.2.

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane kirjeldab raudbetoonkonstruktsioonide monteerimisel kasutatavat

terminoloogiat ja põhimõisteid, mitut võimalikku probleemi tekkimise põhjust ning pakub välja erinevaid

mooduseid probleemi kõrvaldamiseks.

2. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

Arvutusülesanne (tööde mahu ja

vajaminevate materjalide

koguste arvutused ).

Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.2

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevad monteerimise põhi-

ja abimaterjale kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. Arvutab nende vajaliku koguse ja tööaja kulu jälgides

energiatõhusa ehituse põhimõtteid.

3. Harjutustöö: Aluspindade

mõõdistamine ja

ettevalmistamine

raudbetoonelementide

monteerimiseks.

Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.2;

2.5

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane teostab etteantud praktilise töö juhendamisel vastavalt etteantud

kvaliteedinõuetele.

4. Harjutustöö:

vundamendiplokkide

paigaldamine ja liitekohtade

monolitiseerimine ja

kohtbetoneerimine

Hinnatakse mooduli 2 ÕV 2.2-

2.5

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt vastavalt etteantud



5. Harjutustöö: laepaneelide

paigaldamine liitekohtade

monolitiseerimine ja

kohtbetoneerimine


2,5

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt vastavalt etteantud


6. Harjutustöö: Seinpaneelide

paigaldamine ja toestamine,

liitekohtade monolitiseerimine ja

kohtbetoneerimine


2.5

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane teostab etteantud praktilise töö juhendamisel vastavalt etteantud


7. Proovitöö: : Seinpaneelidest

nurga monteerimine, toestamine

ja liitekohtade monolitiseerimine

2 ÕV 2.2 – 2.5

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane teostab etteantud praktilise töö iseseisvalt vastavalt kvaliteedinõuetele, vajab

juhendamist aluspinna vastavuse hindamisel.

8. Iseseisev töö. Eneseanalüüs ja

kirjalik aruanne.


Hinne “A / MA“ –„A“, kui õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti keeles

kasutades infotehnoloogiavahendeid.


Eneseanalüüsi,



Vastavus RAK „ Kirjalike tööde juhend“ nõuetele;

KOKKUVÕTVA HINDE

KUJUNEMINE

Kokkuvõttev hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on hinnatud hindega „A“ (arvestatud).


TEEMAD, ALATEEMAD,

ISESEISEV TÖÖ

18 EKAP / 480 TUNDI



praktiline töö 312 tundi sellest praktika 120 tundi

iseseisev töö 72 tundi

LVP 2,0 EKAP / 53 tundi

Eesti keel / 8 tundi

Kirjalike tööde vormistamine vastavalt RAK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes

korrektses eesti keeles, standardkiri.

Matemaatika /ehituskeemia 30 tundi

Mõõtühikute teisendamine, mahuarvutused, ümardamine, kaaluarvutused, keemilised reaktsioonid.

Kehaline kasvatus / 5 tundi

Ergonoomilised töövõtted, taastumisvõtted, soojendusvõtted, jõutreeningud, treeningharjutused,

lõõgastumisharjutused.

ÕPPEMATERJALID • Ehitusinfo. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik 2008 (26.12.2008) (T1); Disign of welded structures

1966. Ehituskonstruktori käsiraamat 1980 Ehitustehnoloogia 1984






MOODULI

MAHT (EKAP)

ÕPETAJAD

4 TROPPIMISTÖÖD 4 EKAP

Jaan Viktor

NÕUDED MOODULI

ALUSTAMISEKS

Läbitud moodul 1.

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija oskab;

1) Haakida tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid ja juhendab käemärkidega või muul viisil kraanajuhi tööd,

järgides tööohutusnõudeid. Ladustab materjalid vastavalt etteantud juhistele selleks ettenähtud kohta. 2) Juhtida materjalide ladustamisel ja teisaldamisel mehitamata tõsteseadet, järgides tööohutusnõudeid ja etteantud tööjuhiseid.


4.1. omab teadmisi tõstetroppidest,

käemärkidest ja elektroonilistest sidepidamisvahenditest

selgitab erinevaid lastide tõstmiseks vastavaid haardevahendeid.

iseloomustab erinevaid tõsteseadmeid kasutusotstarbe järgi.

selgitab kehtivaid ohutusnõudeid troppimistöödel.

kirjeldab koorma peale- ja mahalaadimise põhimõtteid.

Omab teadmiseid kasutatavast signaalmärgistikust, sidevahenditest ja kraanajuhi töö

juhendamise põhimõtetest

4.2. kavandab tööprotsessi, valib

töövahendid lähtudes etteantud

tööülesandest

selgitab välja etteantud tööülesande põhjal haardevahendite kohta vajaliku informatsiooni

(mõõtmed, kasutatavad materjalid, ) ja planeerib tööaja;

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valib sobivad töövahendid lähtudes

etteantud tööülesandest

koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise lastide ladustusplaani vastavalt juhendile;

hindab juhendamisel haardevahendite seisundit ja vastavust lastile,


4.3. ladustab tööülesandest lähtuvalt

erinevaid laste tagades nende

kvaliteedi säilimise

valmistab juhendamisel ette pinna lastide nõuetekohaseks paigaldamiseks juhindudes

ladustusplaanist ja esitatud nõuetest.

ladustab juhendamisel materjalid vastavalt ladustusplaanile, järgides ohutuid töövõtteid ja

tagades nende kvaliteedi säilimise.


hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast;

4.4. järgib troppimistöödel töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber;

rakendab materjalide paigaldamisel ja töövahendite kasutamisel ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid;

sooritab kutsetöö spetsiifikat arvestavalt sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi;

kasutab töötsooni, eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete

kasutamisel etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid;

4.5. analüüsib juhendamisel oma

tegevust troppimistöödel analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega troppimistöödel ja

hindab arendamist vajavaid aspekte;


infotehnoloogiavahendeid;

ÕPPEMEETODID Teoreetiliste teadmiste kontroll, loeng, seminar, praktiline töö, demonstratsioon

HINDAMINE MITTEERISTAV “A/MA“ – „A“

kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID

1. Juhtumianalüüs

probleemsituatsiooni lahendamisega

(kirjalik töö)


Hinne “A/MA“ – „A“ kui - õpilane kirjeldab kasutades teemakohast terminoloogiat ja põhimõisteid

võimalikku probleemi tekkimise põhjusi ning pakub välja mooduse probleemi kõrvaldamiseks.

2. Teoreetiliste teadmiste

kontroll. koostab

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise lastide

ladustusplaani;


juhendamisel isikliku

õppeotstarbelise lastide

ladustusplaani.


valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevad põhi- ja abimaterjale, kasutades

infotehnoloogilisi vahendeid.

3. Harjutustöö :

valmistab juhendamisel ette pinna

lastide nõuetekohaseks

paigaldamiseks.


Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane valmistab etteantud pinna vastavalt ladustusplaanile kuid vajab

juhendamist.

4. Harjutustöö: Ladustab

materjalid vastavalt ladustusplaanile.

Hinnatakse mooduli 3 ÕV 3.3 ; 3.4

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane teostab etteantud praktilise töö juhendamisel ja vastavalt

ladustusplaanile ning tagab materjalide kvaliteedi säilimise.

5. Proovitöö:

Valmistab etteantud pinna ladustab

vastavalt ladustusplaanile materjalid

ning tagab kvaliteedi säilimise.

Hinnatakse mooduli 3 ÕV 3.2 – 3.4

Hinne “A/MA“ – „A“ kui õpilane valmistab etteantud pinna vastavalt ladustusplaanile, teostab

etteantud praktilise töö ning tagab materjalide kvaliteedi säilimise.

6. Iseseisev töö.

Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne.


Hinne “A / MA“ –„A“, kui õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti

keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid;


Eneseanalüüsi,



Vastavus RAK „ Kirjalike tööde juhend“ nõuetele

KOKKUVÕTVA HINDE

KUJUNEMINE

Kokkuvõttev hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on hinnatud hindega „A“

(arvestatud)

TEEMAD, ALATEEMAD, Mooduli õppemaht 104 tundi, jaguneb järgmiselt:


MAHUD sh iseseisev töö

4 EKAP / 104 TUNDI


praktiline töö 67 tundi

iseseisev töö16 tundi

1. Troppimistööd 88 tundi + iseseisev töö 16 tundi

1.1. Kasutusvaldkond ja planeerimine

Iseseisev töö 32 tundi- proovitöö teostamine

2. Plekkdetailide paigaldamine 115 tundi + iseseisev töö 30 tundi

2.1. Oma töökoha korraldamine.

2.2. Materjalide valik ja tööks ettevalmistamine.

2.3. Tasandiline ja ruumiline märkimine.

2.4. Pleki ehk õhukese lehtmetalli lõikamisvahendid (plekikäärid, vibrokäärid, giljotiin), nende

kasutamine ja hooldamine.

2.5. Pleki painutamine/kantimine kantpingil.

2.5.1. Liite tegemine.

2.5.2. Isolatsiooni katteplekid (aknaplekid, parapetiplekid jne )

2.6. Neetimistööd

2.7. Õiged ja ohutud töövõtted.

Iseseisev töö 10 tundi- proovitöö teostamine

3. Analüüs + iseseisev töö 6 tundi

3.1. Eneseanalüüs (tegevuste tulemuslikkuse ning ratsionaalse ressursside ja aja kasutamise

hindamine)

3.2. Eneseanalüüsi tulemuste vormistamine infotehnoloogiliste vahendite abil korrektses eesti

keeles vastavalt RAK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele

ÕPPEMATERJALID www.sakret.ee

õppematerjalid veebikeskkonnas (www.kaitaidnik.weebly.com)

http://www.sakret.ee/

http://www.kaitaidnik.weebly.com/


RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA




MOODULI MAHT

(EKAP)

ÕPETAJAD

5. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA

ETTEVÕTLUSE ALUSED

6,0 EKAP Ave Rosental, Aviva

Gubaidulina

Nõuded mooduli alustamiseks Nõudeta

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus-

ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.


1.7 mõistab oma vastutust

teadlike otsuste langetamisel

elukestvas karjääriplaneerimise

protsessis

analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi;

seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega;

leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektroonilistest allikatest tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste

kohta;

leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektroonilistest allikatest praktika- ja töökohtade kohta;

koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente lähtudes dokumentide vormistamise

heast tavast: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus;

valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul;

koostab juhendamisel endale sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani.

1.8 mõistab majanduse

olemust ja majanduskeskkonna

toimimist

kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtudes ressursside piiratusest;

selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust;

koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve;

loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse;

täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni;

leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste

ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta;

kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik;


1.9 mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid;

tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda;

kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte

majandustegevusele;

kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt

meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani;

loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtudes riiklikust

strateegiast;

1.10 mõistab oma õigusi ja

kohustusi töökeskkonnas

toimimisel

loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna

tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust;

tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks;

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja

kohustusi seoses tööõnnetusega;

kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust

tulekahju puhkemisel töökeskkonnas;

leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel;

leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu,

tööajakorralduse ja puhkuse kohta;

võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi;

loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid

dokumente;

arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja

netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist;

kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis;

koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh

allkirjastab digitaalselt;

kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike

dokumentide säilitamisega.

1.11 käitub vastastikust

suhtlemist toetaval viisil kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist;

kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava;


selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid;

kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid;

kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel;

loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid;

lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone.

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp

HINDAMINE

(MITTEERISTAV )


HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID A/MA

projekt, testid, õpimapp A/MA

„A“ (arvestatud) kui on koostatud õpimapp, mis sisaldab kõiki iseseisvaid töid, teste ja projekte.

KOKKUVÕTVA HINDE

KUJUNEMINE

Kõik hindekriteeriumid on läbitud hindele: „Arvestatud“ („A“)

TEEMAD, ALATEEMAD,

MAHUD

sh ISESEISEV TÖÖ 6 EKAP /

160 TUNDI



praktiline töö 104 tundi

iseseisev töö 24 tundi (õpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki kirjalikke iseseisvaid töid )

1. Karjääri planeerimine - 13 tundi + iseseisev töö 4 tundi

1.1. Minapilt. Isiksuseomadused. Väärtused. Huvid. Vajadused. Võimed. Hoiakud. Minapilt

1.2. Minu kool. Kooliga tutvumine. Kooli ajalugu, traditsioonid, väärtused. Õppetöökorraldus.

Ehitusosakonnaga tutvumine. Kursusejuhataja roll.

Kooli kodulehekülg. Õppegrupi tundmaõppimine läbi meeskonnatöö harjutuste.

1.3. Õpioskused. Õpistiilid. Õpiharjumused. Õppimise edutegurid. Iseseisev töö. Kirjalike tööde

vormistamine (lõimitult rakendustarkvaraga). Õpimotivatsiooni hoidmine.

1.4. Töömaailma tundmaõppimine. Õppekäik kooli poolt tunnustatud praktikabaas- ettevõttesse.

Tööandja ootused krohvitööde valdkonna töötajale. Töö iseloom. Töökeskkond.

1.5. Kompetentsid. Kutsete süsteem. Tootja sertifikaadid. Töömotivatsioon.

1.6. Praktika roll eriala omandamisel Praktika osa õppekavas. Praktikakorraldus,

praktikadokumentatsioon


Iseseisev töö 4 tundi - orienteerumine kooli kodulehel

2. Terviseõpetus - 13 tundi + iseseisev töö 6 tundi

2.1. Tervisekomponendid. Füüsiline- , vaimne ja sotsiaalne tervis.

2.2. Stress. Stressi mõju inimese organismile. Stressi vältimise ja stressiga toimetuleku võimalused.

2.3. Uni ja selle tähtsus. Une tähtsus tervisesäilitamise seisukohalt. Unehäired.

2.4. Tervislik toitumine. Mikroelemendid, vitamiinid ja tervis. Erinevate toitainete väärtarvitamisega

(liialdamine/puudus) kaasnevad terviseprobleemid.

2.5. Lisa- ja saasteained toidus.

2.6. Energiajoogid ja nende mõju tervisele.

2.7. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholi tarbimine. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholism

2.8. Tubakatoodete mõju tervisele. Suitsetamise kahjulikkus. Suitsetamisest loobumine.

2.9. Suguhaigused ja nende vältimise võimalused.

Iseseisev töö 6 tundi - isikliku nädala kaardistamine (ajaplaneerimine, toitumine, alkoholi ja tubaka- toode

tarbimine)

3. Tööohutus ja töö tervishoid – 13 tundi + iseseisev töö 4 tundi

3.1. Tööohutus. Tööohutust reguleerivad õigusaktid.

3.2. Tööohutuse alane instrueerimine.

3.3. Ohud. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised ohutegurid ja

meetmeid nende vähendamiseks.

3.4. Tuleoht.

3.5. Tööõnnetus. Töötaja õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega. Tööõnnetuse registreerimine.

3.6. Esmaabi. Esmaabi terviserikete korral. Õnnetused. Esmaabi õnnetuse korral.

3.7. Töökorraldus. Tööaja korraldus. Ergonoomiline töökoht. Ohud betoneerija tervisele. Tervise

säilitamine töösituatsioonis.

Iseseisev töö 4 tundi - kaardistada erialase tööga tulenevad riskid ja nende vältimise võimalused.

4. Tööseadusandluse alused – 13 tundi

4.1. Tööseadusandlus. Tööseadusandlust reguleerivad õigusaktid


4.2. Tüüpsituatsioonide kirjeldamine. Tööle kandideerimine. Tööle kandideerimiseprotsess. Tööle

kandideerimiseks vajalikud dokumendid.

4.3. Töövahenduskeskkonnad. Avalikud konkursid.

4.4. Tööintervjuu. Tööle kandideerija õigused ja kohustused.

4.5. Tööleping. Tööle vormistamise protseduur ja selleks vajalikud dokumendid. Tööleping, töövõtu-

leping, käsundusleping. Katseaeg.

4.6. Töötaja õigused ja kohustused. Puhkus. Töötaja õigused ja kohustused

4.7. Asutuse sisekord ja kirjutamata reeglid. Puhkuse pikkus, puhkuse aeg, puhkust puudutavad

dokumendid. Puhkusetasu.

4.8. Töötasu. Läbirääkimised tööandjaga. Bruto ja neto töötasu.

4.9. Eesti maksusüsteem. Töötaja ja tööandja maksud ja nende suurused.

5. Ettevõtlusprojekt - 56 tundi + 8 tundi iseseisev töö

5.1. Ettevõtlusvormid. Erinevad ettevõtlusvormid, nende erinevused. Õpilasfirma, start up.

5.2. Meeskonnatööna ettevõtlusidee püstitamine. Ideede esitlemine. Äriplaan. Lihtsustatud äriplaani

koostamine, kaitsmine. Õpilasfirma või start- up käivitamine ja käigus hoidmine.

5.3. Aruandlus ettevõtlusprojekti teostamise kohta

Iseseisev töö 8 tundi - aruandluse koostamine ja õigeaegne esitamine. Eneseanalüüs meeskonnatööna

loodud firma toimimise kohta.

6. Karjääri planeerimine - 28 tundi + 2 tundi iseseisev töö

6.1. Tööturg. Tööturu olukord maakonnas, Eestis ja Euroopa Liidus. Ehitusvaldkonna (betoneerijate)

arengutrendid ja tööjõu vajadus.

6.2. Edasise karjääritee planeerimine. Lühike ja pikk karjääritee. Karjäärivõimalused ehitusvaldkonnas.

Minu tugevused ja nõrkused, valmisolek tööle- asumiseks betoneerijana.

6.3. Koolitusvõimalused. Formaalõppe süsteem.

6.4. Kõrghariduse omandamise võimalused Eestis. Informaalne õpe.

6.5. Täiendusõppe süsteem.

6.6. Töötamine mitmekultuurilises keskkonnas. Kultuuride erinevused. Erinevad töökultuurid. Läbi-

rääkimised erinevate kultuuridega inimeste vahel. Inglise keeles rollimängud (lõimitud). Tööle

kandideerimine. Dokumentide vormistamine tööle kandideerimiseks inglisekeelses keskkonnas.


6.7. Tööintervjuu.

Iseseisev töö 2 - tulevase karjääri kirjeldamine, vormistada tööle kandideerimiseks vajalikud dokumendid.

ÕPPEMATERJALID Õpetajate poolt koostatud materjalid.

Ettevõtlusõppe materjalid.

Veebipõhised materjalid.

Documents

Rakvere Ametikool 4.taseme kutseõppe õppekava “Monteerija“ · 2014. 11. 19. · Rakvere Ametikool 4.taseme kutseõppe õppekava “Monteerija“ RAKVERE AMETIKOOL KINNITATUD