Raplamaa Ühistöö nr 21

Nr. 21 23. mai 2012

Maikuu nädalavahetused on olnud laatade ja messide päralt. Möödunud nädalavahetusel peeti Türil lillelaata, Kohilas oli laat 20. mail, Purkus 19. mail, Eidaperes 18. mail, lisaks kirbuturg 19. mail Märjamaal. Tulekul on veel mitmed laadad ja kirbuturud.

Meie pildid pärinevad Purku laadalt. Lisaks avapildile vahendavad Purku laadamuljeid pildid 20. leheküljel.

Koos laatadega muutub ka ilm üha suvisemaks ja aega lehe lugemiseks jääb aina vähemaks. Püüame siis meiegi suvel veidi kergemalt võtta ja vahetada pikemad ja targe-mad jutud veidi kergemate vastu. Kuna suvel on jätkuvalt

palju väliüritusi, siis püüame neidki jäädvustada fotode abil. Muidugi, kõikjale me ei jõua. Seepärast ongi palve lugejatele, kellel seebikas või pildistav mobiil taskus, teha osaletud üritustel pilte ja neid meilegi saata. Oma mei-le saadetud ja lehes avaldatud piltidega jääte aga alatiseks Eesti kultuuriajalukku.

Ja kes teab, ehk peitub teis väga hea fotograaf, kelle avastavad meie lehe kaasabil ka teised väljaanded ja hakka-vad teilt raha eest pilte tellima! Kaotada pole teil meile oma pilte saates igatahes midagi, võita aga terve maailm!

Laadaleeee!

Raplamaa Ühistöö 2

Need inimesed, kes pärast digipööret oma vana ana-loogteleri moodsa digiboksiga varustatud aparaadi vastu vahetasid, võivad varsti taas kibedalt pettuda. Eesti suu-rimad kommertskanalid Kanal 2 ja TV 3 räägivad järjest valjemini sellest, et kaovad juba 2. juulil vabalevist.

Digipöörde ajal pea, et kaks aastat tagasi, lubasid telekanalid ja meie armastatud valitsus, et tasuta Eesti kanaleid jääb televaatajale küllalt, neid tuleb veel juurdegi ja muretsemiseks pole põhjust. Ostke ainult digiboks või vahetage teler uuema vastu!

Seda ilusat juttu jäi Maarjamaa rumal rahvas uskuma ja ostis mitmeid tuhandeid uusi digibokse ja plaat-telerid. Ka antennid tuli välja vahetada. Hiigelkasu kaupmeestel ja riigil täiendava käibemaksu näol!

Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees Toomas Vara: „inimestele müüdi digitelevisiooni valede argumentide-ga, digirevolutsiooni ajal rääkis riik, kuivõrd kauniks inimeste elu läheb, aga mitte keegi ei rääkinud sellest, et sisuline vajadus üleminekuks seisnes selles, et vabaneksid ülekandesagedused.“

Vabalevikanaleid vaatavaid peresid, kelle teler pole ühendatud mõne teenusepakkuja võrku (Elion, Starman, STV), on Emori uuringu järgi Eestis 75 000 ehk 13,4 % te-levaatajatest. Neid on pidevalt nöögitud. Pilt on hägune ja hangub. Siis muudeti mitmed korrad sagedusi, tulemust ikka pole. Aga vanamemmed pidid iga sagedusemuutuse

korral jällegi rahakotti kergendama-tuli kutsuda meistri-mees restarte tegema. Vana televiisor oli seega targem-kee-ra vaid nuppu ja oligi pilt toas.

Digipöörde ajal lubati palju uusi vabakanaleid, aga te-gelikult lahkusid TV 6 ja Kanal 11. Kui sama teevad ka Kanal 2 ja TV 3, siis jääksid vabalevisse vaid ETV, ETV 2 ja Tallinna TV.

Erakanalid sooviksid, et teenusepakkujad-kaabliope-raatorid maksaksid neile osakese oma kasumist, mida nad teenivad erakanalite sisu oma klientidele vahendades. Operaatorid omakorda viitavad seadusele, mis ei kohusta neid tasu maksma. Üks elektroonilise side seaduse parag-rahv (ESS § 90) käsib vabalt levivaid telekanaleid kaabel-võrkudes tasuta edastada, teine paragrahv eeldab selleks poolte kokkulepet.

Kas sellisest segasest seaduspuntrast ka televaataja aru saab? Ja miks ta peab?

Digipöörde tõelised põhjused hakkavad ilmnema: maksumaksja raha eest peetakse ülal mastaapset propa-gandasüsteemi, mille toodangu maksjani toimetamise eest peab veel kellelegi lisamaksu maksma- jabur, aga reaalsus. Parem oleks teil tavainimesed, mitte uurida vahendajate ja parteide omavahelisi ärisidemeid!

Aga ikkagi.Eratelekanalite ja kaabellevifirmade vägikaikaveo tõttu

on praegu ohus umbes 75 000 pere telerivaatamise vali-kud. Kui TV3 ja Kanal 2 ähvarduse teoks teevad ja oma programmid tõesti vabalevist ära võtavad, jääb neil peredel kaks valikut: leppida praeguse viie asemel ainult kolme ka-nali vaatamisega või sõlmida leping mõne telelevifirmaga.

Vaja oleks eelkõige seadusemuudatust, mis ei võimalda levifirmadel vabalevi tõlgendada nii, et vabaleviprogram-mide oma paketis levitamise eest nad telekanalitele tasu maksma ei pea.

Vabalevist pagemise eestkõneleja on taas TV3, kellele vaatajate vähesus on toonud tugeva reklaamimüügi langu-se. Kahjuks ei mõista see telekanal, et süüdi on nad ise. Toodi Soomest uus juht ja asi läks veelgi hullemaks. Tuli seegi välja vahetada siinse maavillase mehe vastu. Reklaam ei toiminud, sest vaatajate arv langes kohutavalt ja langeb ka praegu.

Ega siis reklaamitellija ka loll pole, mis sellest, et üle-makstud raha eest keriti neid klipikesi lubatust kaks korda rohkem kordi eetrisse.

Eestis on lubadustest mittekinnipidamine muutunud tavakäitumiseks, ilma et selle pärast isegi piinlikkust tun-takse. Digilevile üleminekul lubati tasuta eesti kanaleid, nüüd aga kemplevad omavahel ja telekanalid näitavad see-juures näpuga majandusministeeriumile, millelt oodatakse justkui olukorra lahendamist. Minister Juhan Parts ei saa aga enda sõnul aru, mille üle telekanalid täpsemalt kur-davad. Vaat siis…

Juba digi tv tulekul oli teada, et Jüri Piheli jutt suurtest kanalite arvust on vaid ajutine loba. Vaadake, kes nende

Elades 2. juuli hirmus

Raplamaa Ühistöö 3kanalite taga seisavad! Ega siin nende asemele palju kedagi tulemas ka ei ole. Jääb vaid ETV ja ETV2 ja seda varem või hiljem. Digirevolutsioon ju missu-gune, isegi internet on paremini kättesaadv kui tele-visoon. Ka tasulise Zuum tv-ga tõmmati klientidele vesi peale, seejuures mõnitades, et see on teie enda huvides. Tegemist oli varjatud hinnatõusuga! Viasa-tisse soovitaks aga suhtuda erilise ettevaatusega, sest niinimetatud „uus pakkumine“ on vanale kliendile palju kallim eelmisest sooduspakkumisest!

Kui Jüri Pihel kuus aastat tagasi TV 3 program-midirektori kohast priiks tehti, soovis ta luua kõike seda, mida ametis oldud kuue aastaga teha ei olnud jõudnud, käivitada enneolematu digimaania.

Fanaatiline mees pidigi meie telepilti uuendama, kuna eestlased on telekahullud. Tavaline inimene vaatab telekat päevas rohkem kui neli tundi, 55. elu-aasta saabudes koguni 5,5 tundi päevas!

Et ühel päeval tehakse teleka vaatamine tasuliseks, seda ei uskunud küll mitte keegi.

Varaseimad andmed käsitulirelvadest pärinevad IV sa-jandist. Järgmistel sajanditel täiustati käsitulirelvi mitmeti. Tähtsaimad leiutised olid püssiraua vintlõige (1493), nõel-süüde (1827), metallpadrun (1866) ja suitsuta püssirohi (XIX sajandi keskel). Esimesed püstolid võeti kasutusele XVI sajandil, XIX sajandi lõpu käsitulirelvadel oli juba tä-napäevane kuju.

Varaseimad teadaolevad võistlused toimusid 1472. aastal Zürichis; märgi läbimõõt oli 2,5 küünart (u 113 cm), lasti 230 sammu (u 170 m) kauguselt. Esimene rahvuslik ühing oli 1824. aastal Aaraus asutatud Šveitsi Laskurite Liit. Teistes Euroopa maades ja USA-shakkas laskesport arenema XIX sajandi lõpul.

Esimesed MM-võistlused korraldati 1897. aastal Lyo-nis. Kavas oli laskmine vabapüssist 300 m kauguselt la-

Laskevõistlus 1900. aasta olümpiamängudelhttp://et.wikipedia.org/wiki/Laskesport

Laskespordist ajaloo taustal

Mida siis teha?Kui kohalikele rahahaidele maksta ei taha, saab vaadata

meelelahutust satelliidivastuvõtjaga, mille abil on võimalik vastu võtta vähemalt tuhatkond maksuvaba teleprogram-mi. Nende hulgas ka umbes mõnikümmend HDV prog-rammi ja neid lisandub järjest juurde. Keskmine satellii-divastuvõtusüsteem läheb umbes sama palju maksma, kui korteris makstakse kahe aasta jooksul kaablioperaatori-le. Kui arvate, et satelliitidelt tulevad maksuvabad kana-lid on saast, siis leiab sealt siiski sadakond kanalit kokku, millised kannatavad täiesti vaatamist ning mille sisu pole sentigi kehvem kui meie TV3 ja kanal2.

On veel ka võimalus interneti abil taevakanaleid vaada-ta. Selleks on vaja spetsialisti abi.

Enne aga võite tutvuda taevast tulevate teleprogrammi-dega aadressil:

http://www.lyngsat.com/europe.htmlSee on vast ainuke võimalus põgeneda 2. juuli hirmu

eest! A.Aju

mades, põlvelt ja püsti. Selles harjutuses esikohale tulevale meeskonnale andis Argentina kindral Pablo Riccer 1903. aastal rändauhinnaks 28 kg kaaluva hõbedast nn Argenti-na karika. Kõige rohkem (20 korda) on selle võitnud Šveitsi laskurid. Üheksast esimeste nüüdisaegsete olümpiamängu-de kavas olnud spordialast oli 1896 Ateenas kõige rohkem osalejaid just laskmises.

1900. aastal lisati MM-võistluste programmi laskmine vabapüstolist, 1911. aastal armeepüssist ja 1929. aastal väi-kepüssist. 1929. aastal võeti kavva ka hirvelaskmine. 1897-1914 ja 1921-31 (välja arvatud 1926) peeti MM-võitlusi igal aastal, 1931-39 ja 1947-54 kahe aasta tagant (1949-52 oli vaheaeg kolm aastat), aastast 1954 on võisteldud täisprog-rammiga iga nelja aasta järel olümpiamängude vahepeal. Naiste MM-võistlustega tehti algust 1958. aastal Moskvas. EM-võistlusi on korraldatud nii meestele kui naistele aas-tast 1955.

1907. aastal asutati Zürichis Rahvusvaheline Laskmis-liit (Union Internationale de Tir, UIT, inglise keeles ISSF), mille peakorter asub Münchenis.

Laskmine on ala, kus vanusel pole nii suurt tähtsust kui enamikul teistel, kehalist võimekust nõudvatel spordiala-del. Barcelona mängudel 1992 võitis meeste 50 m püstoli-harjutuse 17aastane Konstantin Lukaštšik, hõbeda sai aga 58aastane rootslaneRagnar Skånaker.

Naised hakkasid olümpial meestest eraldi võistlema alles 1968. aastal. Ateenas oli kavas kolm ala - spordipüssi lamadesasend (50 m), liikuv märklaud ja olümpiakiirlask-mine -, millele võistlevad ainult mehed.

Kirjutas kokku: A.Aju


Rahvusvaheline Tallinna Ralli 2012 on 25.-26. mail

http://www.rally.ee/?a=a018&b=4612

Agressiivne veepuhastusseadmete müük on tekitanud olukorra, kus paljud pered kasutavad joogiks nö surnud vett, millest on eemaldatud kõik organismile vajalikud mi-neraalid. Libatesti abil meelitatakse inimesi ostma ca 1000 eurot maksvat filtersüsteemi, millega puhastatud vee pika-ajaline tarbimine võib kahjustada tervist.

„Viimastel nädalatel on üle Eesti mitmete vee-ette-võtete poole pöördunud kliendid, kelle ukse taha ilmu-nud müügimehed on andnud mõista, justkui oleksid nad vee-ettevõttest ja soovivad veeproove võtta. Edasi läheb aktiivseks müügitööks – kiire võrdlustesti abil laidetakse kraanist tulev vesi maha ja soovitatakse oma tervise säili-tamiseks osta hirmkallis, kuid tegelikkuses tarbetu filter-süsteem,“ selgitas tekkinud olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Tarkmehe sõnul tasub esimese ohumärgina võtta seda, et vee-ettevõte ei saada kunagi kliendi juurde vett testima oma inimest – joogivee proove tohivad võtta üksnes vas-tava kutsetunnistusega spetsialistid ning proove uuritak-se selleks volitatud laborites. „Kohapeal tehtav kiirproov ei anna teaduslikku garantiid ja suure tõenäosusega näi-tab see lihtsalt erinevate ainete sisaldust vees – sealhulgas organismile kasulikke rauda, magneesiumi, kaltsiumi jm, mida joogivesi peabki sisaldama. Kui võrrelda seda nüüd kõikidest ainetest puhastatud ehk destilleeritud veega, siis loomulikult saab sealt filtrimüüjale sobiliku tulemuse,“ sel-gitas Vahur Tarkmees.

Enne kalli seadme soetamist soovitab Tarkmees hästi järgi mõelda, sest läbifiltreeritud vett ei ole kontrollitud ja kui filtrid puhastavad vee nii puhtaks, et tegemist on si-suliselt destilleeritud veega, võib selle pikaajaline joomine tervist kahjustada – destilleeritud vesi ei sisalda mineraal-aineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vede-likutasakaal.

ASi Põlva Vesi juhataja Olev Elmiku sõnul kasutavad filtersüsteemide müüjad ära nõukogude ajast pärit kuvan-dit vee halvast kvaliteedist. Tema sõnul ei teadvusta inime-sed endale ikka veel seda, kui range on tänapäeval vee-et-tevõtetelt nõutav kvaliteedikontroll. „Iga vee-ettevõtja on kohustatud kooskõlastama piirkondliku Terviseameti tali-tusega joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks. Reeglina teevad atesteeritud proovivõtjad joogiveeproove neli korda aastas ja tulemus peab mahtuma kindlatesse normidesse – vastasel juhul järgnevad sanktsioonid ja peame oma uksed kinni panema,“ rääkis Elmik.

„Kui probleeme siiski esineb, on mõistlik lahendust otsida koostöös oma vee-ettevõtjaga, kellega koos selgitak-se välja põhjused ja võimalused olukorra lahendamiseks – võib-olla piisab üksnes torustiku läbipesust. Sageli teki-tavad filtrid ise probleemi, kuna neid ei osata süsteemselt hooldada ja vesi saastub nimelt filtris,“ märkis Olev Elmik. „Räägin ilmselt kõikide vee-ettevõtjate eest, kui ütlen, et enamikel juhtudel on filtersüsteemi kasutamine tarbetu ja

Eesti Vee-ettevõtete Liit: kallis veefilter on kasutuhttp://www.rapla.ee/index.php?page=254&action=article&article_id=2466

tegemist on lihtsalt raha väljapressimisega heausklikelt ini-mestelt.“

Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab enne kuluka veefiltri soetamist võtta paar päeva mõtlemisaega ja uurida toimin-gute tausta. Kui on kahtlusi vee kvaliteedi osas, tuleks võtta ühendust kohaliku vee-ettevõtjaga või pöörduda Tervi-seameti piirkondlike talituste poole, kes selgitavad millal viidi läbi viimane veekontroll ja milliseid tulemusi saadi. Vee-kvaliteedi andmed on saadaval ka vee-ettevõtete vee-bilehtedel.

Samuti võiks eelnevalt uurida filtrimüügifirma tausta – näiteks ühe säärase ettevõtte vastu on esitatud kaebusi ka Tarbijakaitseametile.

Eesti Vee-Ettevõtete Liit (www.evel.ee) ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanali-satsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 39 vee-ettevõtet ja 20 vee-alaga seotud ettevõtet.

Täiendav informatsioon: Vahur Tarkmees, EVELi tegevdirektor E-post: [email protected] tel: 5309 2153 Olev Elmik, AS Põlva Vesi juhataja E-post: [email protected] tel: 503 2509



Teeme ära Kehtna moodi


Teeme ära Kehtna moodi Eelmises lehes tõime teieni Keskkonnainspektsiooni

selgituse, et raie vastab metsaseadusest tulenevatele nõue-tele. Tarbemetsas oleks selline raie tõesti kohane, aga ale-viku parkmetsas, mis on munitsipaliseeritud elanike vaba aja veetmiseks, on asi korrektsusest üsna kaugel. Meil õn-nestus saada praegusest olukorrast Männituka kinnistul mõningaid pilte, nii et vaatajad võivad ise otsustada, kas selline olukord sobib parkmetsa või mitte. Keskkonnains-pektsiooni vastuses kirjeldatud okste tükeldamist ei ole sa-muti kohapealsetel vaatlejatel õnnestunud tuvastada.

Ainuke muutus, mida kinnitati, on suuremate teede osaline puhastamine raiesodist.

Tavapäraselt eeldavad kõikvõimalikud suuremad tööd volikogu ja vallavalitsuse otsuseid ning projekti olemas-olu. Antud juhul puuduvad kõik nimetatud. Volikogu päevakorras oli aga tõesti volikogu informeerimine antud raietest, esitame siis istungi protokollist sõnastust muutma-ta antud päevakorrapunkti kohta esitatud informatsiooni.

Väljavõte Kehtna vallavolikogu 15.05.2012 istungi protokollist. Protokolli võib lugeda Kehtna

valla kodulehelt dokumendiregistrist.“Päevakorrapunkt 6Informatsioon valla munitsipaalmaal „Männituka“ toimu-

va kohtaKalle Toomet: tegevus Männitukas oli talvise tuulemurru

likvideerimine ja haigete puude mahavõtmine. Tegevuse on üle vaadanud Keskkonnaamet ning selle heaks kiitnud. Tööde teostajale on esitatud arve 700le m3 summas 11400 €.

Kaja Mõtsnik: juba kümme aastat tagasi soovitati Männi-tukas teha lageraie, kuna puud on haiged. Nüüd lõpuks võtsi-me uuendamise käsile. Midagi kohutavat seal pole, peamised teerajad on okstest koristatud. Kogu ulatuses koristustöid ei toimu, et mitte häirida linde ja tallata taimestikku metsa all. Taimestik vajab ka kõdu. Raietööd on tehtud isust, avatud on puude gruppe, rööbastes ja okste all kasvavad juba taimed. Au-gustis on kõik korras. Tuulemurd oli alal väga suus. 0,8 ha tegi-me lageraiet ja sinna on istutatud uued puud, põhiliselt suuga, mänd, sanglepp. Tööd toimuvad vähehaaval ja lageraie alasid tuleb veel.

Tõnis Blank: tegemist on park-metsaga e aleviku roheala-ga, kas seal ei peaks metsaaluse risu ära koristama. Kas risu ei tekita kahjurite ohtu?

Kaja Mõtsnik: koristades hävitame taimed. Loodus ise re-guleerib olukorra mõne ajaga. Kahjurite kohta ei oska vastata.

Tõnis Blank: tegemist on ikkagi valla varaga, mille müü-gist saadi kasu. Sellest tegevusest oleks tulnud volikogu enne informeerida, oleksid ära jäänud ka nüüd üleskerkinud aru-saamatused.

Kaja Mõtsnik: mina tegin oma tööd ja ei arvanud, et sellest tuleb volikogu informeerida. Tegemist oli ka sundseisuga ja tekkinud ohtliku olukorraga. Oma jõududega poleks me suut-nud ala korrastada. Saime ka pisut kasu, mida saab kasutada heakorraprojektide rahastamiseks.

Kokkuvõtteks soovitas volikogu edaspidi vallavalitsusel anda rohkem ja laialdasemat informatsiooni kavandatavate te-gevuste kohta. Tegevuste kohta, mis puudutavad valla elanik-konda, tuleks anda informatsioon valla ajalehes. “

Siit protokollist selguvad nii mõnedki huvitavad asja-olud.

Kõigepealt puude kogus. Keskkonnainspetsiooni vastu-sest (avaldatud eelmises lehes) selgus, et raieluba on antud 500 tihumeetrile. Vallavanema sõnul on tööde teostajale esitatud arve 700 kuupmeetrile (metsanduses nimetatakse kuupmeereid muidugi üldiselt tihumeetriteks). Kuna pä-rast Keskkonnainspektsiooni kirja koostamist (9.05.2012) pole mingeid raietöid tehtud, siis järelikult puudus raietöö-de tegemise ajal nimetatud 200 tihumeetrile metsateatis ehk teisisõnu tehti ebaseaduslikku raiet.

Keskkonnainspektsioonile on haljastusspetsialist teata-nud, et istutatud on sanglepa ja lehise istikuid, volikogule antud teabe kohaselt aga istutati suugat, mändi ja sanglep-pa.

Ja kui puud olid haiged, tulnuks ka risu kohe koristada, et vältida haiguste levikut seni veel tervetele ja istutatavate-le puudele. Selle kohta vastab haljastusspetsialist aga liht-salt, et tema ei oska vastata.

Parim on aga protokolli lõik: “Kaja Mõtsnik: mina tegin oma tööd ja ei arvanud, et sellest tuleb volikogu informee-rida. Tegemist oli ka sundseisuga ja tekkinud ohtliku olu-korraga. Oma jõududega poleks me suutnud ala korras-tada.” Tundub, et 11400 eurone (178371 kroonine) tehing on teostatud haljastusspetsialisti ettevõtmisel, ilmselt siis ka tema poolt alla kirjutatud. Vallavanem peaks ju ometi selliseid “pisiasju” teadma.

Raplamaa Ühistöös nr 19 tsiteerisime Kehtna valla val-lavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja, mille põhjal otsustab vallavara võõrandamise vallavolikogu, kui vara võõrandatakse enampakkumiseta ja selle vara hind on suurem kui 100 000 krooni (6391,16 eurot). Vallavalit-sus peab aga otsustama juba siis, kui vara hind on üle 50 000 krooni (3195,58 euro).

Kuigi esitatud puidu väärtuses võib kahelda, oleks tul-nud ka antud juhul küsida esmalt vallavolikogu luba. Aga isegi avalikustatud vallavalitsuse protokollides pole jätku-valt ühtegi märget raiete ja puidu müügi kohta.

Seega näib, et Kehtnas ei kehti ka valla enda poolt kehtestatud vallavolikogu määrused, sest: “Kokkuvõtteks soovitas volikogu edaspidi vallavalitsusel anda rohkem ja laialdasemat informatsiooni kavandatavate tegevuste koh-ta. Tegevuste kohta, mis puudutavad valla elanikkonda, tu-leks anda informatsioon valla ajalehes.”

Rikka valla asi, pole oluline, kas need mõned kümned tuhanded eurod said siia või sinna... Ja loomulikult pole suuremahuliste raietööde korral asula parkmetsas vaja mingisugust projekti ega läbimõeldud tegevuskava. Loo-dus ise reguleerib olukorra mõne ajaga.


Laadad Kohilas16. juunil – jaanilaatKell 9-16 raudteejaama taga parklas.Info tel 5805 0167

Kirbuturg „SAAGU VALGUS!“ 26. mail kell 9

MTÜ Saagu Valgus kõiki Raplasse, Mahlamäe 10 asuva vana KEKi maja tagahoovi, kus toimub

KIRBUTURG „SAAGU VALGUS!“Oodatud on kõik inimesed nii müüma kui ostma

kui niisama uudistama. Kirbuturg toimub kell 9.00–16.00

Osavõtt on tasuta! Päeva jooksul palju toredaid üllatusi, esinejaid ja

muudki põnevat! Kell 16–18 on samal õuel Rapla noorte

moedemonstratsioon „Vana moodi!“Ootame kõiki vaatama!

Rapla Muusikakooli kevadkontsert 25. mail kell 18

Rapla KultuurikeskusesTasuta!

Kodumajutus külaliskorterites Raplas

tel 5625 6330

Puugibussi liikumisgraafik Raplamaal

http://terviseagentuur.ee/23. mai, kolmapäev kell 12.00 - 12.30 Käru alevik kell 13.00 - 13.30 Järvakandi kultuurihall kell 14.00 - 14.30 Kehtna A&O kauplus kell 15.00 - 15.30 Kaerepere lasteaia juures kell 16.00 - 17.00 Rapla kultuurikeskuse parkla24. mai, neljapäev kell 11.30 - 12.00 Kaiukell 12.45 - 13.30 Juuru kell 14.30 - 15.30 Kohila lastepark kell 16.00 - 16.30 Hageri rahvamaja kell 16.45 - 17.15 Prillimäe kauplus25. mai, reede kell 11.00 - 12.00 Vana-Vigala kauplus kell 12.30 - 13.00 Kivi-Vigala kauplus kell 13.15 - 13.30 Velise kell 14.00 - 14.15 Valgu kell 14.30 - 15.00 Kasti kell 15.30 - 16.00 Märjamaa rahvamaja kell 16.30 - 17.00 Varbola rahvamaja26. mai, laupäev Ühe vaktsiini hind on 18 €. Tasuda saab sularahas ja

kaardiga. Lisainfot saab küsida telefonil 525 90 44


VALGU PÕHIKOOLI Kunagiste õpilaste ja õpetajate

kokkutulek on laupäeval, 9. juunil 2012. a

Eelinfoks: Koolimaja uksed avatakse kell 14. Aktus algab kell 16, sellele järgneb peoõhtu.

Osavõtutasu 10 € (kuni 30. aprillini) või 12 € (kuni 8. juunini) tasuda Riina Terve arveldusarvele 221034092481 – Swedbank. Selgitusse märki-da nimi ja lõpetamise aasta. Kohapeal on tasu 15 €. 1965. aastal ja varem lõpetanutele on osavõtumaks 10 €.

Mida krapsakam on osavõtust teatamine, seda ladusam on kokkusaamise korraldus!!! ***Koolipere on tänulik ka kõikidele sponsoritele, kes toetavad koolimaja sise- ja õue-valgustu-

se parendamist. Toetussumma võib kanda Riina Terve arveldusarvele või anneteda kohapeal. Maksekorralduse selgitusse tuleb kirjutada märksõna – VALGUSTUS.

Kooli kodulehelt saab lugeda registreerunute ja toetajate nimekirja. http://www.valgupk.edu.ee/Suur tänu 2007.aastal kooli toetanud vilistlastele ja õpetajatele, kelle abiga saime meediaklassi sisustuse!

Nüüd saab Raplamaa Ühistöö pdf-faili alla laa-dida aadressilt http://www.raplayhis.eu/

E-posti aadress [email protected] on ma-hupiiranguta, sinna saab saata suuri pilte, mida tei-sed postiaadressid vastu ei võta.

Samal ajal kehtivad kõik senised allalaadimis-aadressid ja e-posti aadressid. Mugavaim koht lehe lugemiseks korraliku internetiühenduse korral on http://issuu.com/piirp .

Kommentaare, repliike, arvamusi saab nüüd jät-ta külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/

Leheküljel http://raplayhis.eu/foorum/ on ava-tud katseliselt nn Raplamaa foorum. Foorumisse saab jätta teateid eelolevatest sündmustest ja juba olnud sündmustest, samuti jätta kuulutusi, korral-dada mitmesuguseid väitlusi. Miks mitte anda oma ostu- või müügisoovist kõigepealt siin teada? Ehk pole rohkem ja raha eest kuulutada vajagi.

Foorumisse sõnumite jätmiseks ja loomulikult ka sõnumite lugemiseks ei ole vaja liikmeks regist-reerida (siiski oleks soovitav seda teha). Postituste tegemisel palume arvestada seadusandlust ja head tava kedagi mitte solvata ning mitte esitada laimu. Iga autor vastutab oma sõnade eest vastavalt sea-dusandlusele.

Kolmapäeviti ilmuvasse Raplamaa Ühistöösse ootame materjale, reklaame ja kuulutusi teisipäeva tööpäeva lõpuni (kella 17ni). Tavapäraselt on uus number valmis teisipäeva õhtu jooksul ja hilisõhtul saab seda juba lugeda.

Andke meile korraldatavatest üritustest teada kas e-mailile, külalisteraamatu või foorumi kaudu ning teie üritused jõuavad ka lehte.

Reklaami ja kuulutuste avaldamine on jätkuvalt tasuta.

Raplamaa Ühistöö


Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/Inimene ja loodus: Ruum ja Disain õpilaste keraa-mikanäitus. Juhendaja Ene Kiinvald (vitriinis)

*Rapla vanadel fotodell (fuajees)*Heino Kiik: raamatunäitus (kojulaenutuses)

*Эстонская поэзия: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses)

*Aia- ja pargikunst: raamatunäitus (lugemissaalis)

*Meisterdamisrõõm: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

***Teisipäeval, 22. mail kell 11.00 Ruthi müük

***Kolmapäeval, 23. mail kell 18.00 Märjamaa

gümnaaasiumi I-III klasside kevadkontsert.***

Neljapäeval, 24. mail kell 16.00 Kunstikooli lõputööde kaitsmine

***Reedel, 25. mail kell 19.00 Karin Andesalu tant-

surühmade kevadkontsert. Tasuta!***

Laupäeval, 2. juunil kell 12.00 Märjamaa Muu-sika-ja Kunstikooli lõpuaktus

***Reedel, 8. juunil kell 11.00 Ruthi müük

***Laupäeval, 9. juunil kell 16.00 Märjamaa laulu-

väljakul PAULA LAULUPÄEV . Tasuta!***

Laupäeval, 23.juunil Märjamaa lauluväljakul JAANILAAT ja JAANIÕHTU


Skanska EMV AS alustab Seli alevikus, Rapla Vallas, Raplamaal asuva Seli silla ümberehitamisega.

Ajavahemikul 21 mai kuni 31 juuli 2012 on planeeritud antud lõigul liiklus täielikult sulgeda.

Ümbersõit on tähistatud.

Seli silla ümberehitus sulgeb silla 31. juulini

Kõikide ekraanil nähtavate üksikasjadevaatamiseks kasutage kaardi kõrval olevat

linki Prindi.

Page1 of 1Seli, Rapla, Eesti - Google Maps

20.05.2012http://maps.google.com/

foto http://maps.google.com/

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-1884.html


XX Rapla kirikumuusika festival on 7. - 22. juulil 2012

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal koostöös Soome kirikumuusikutega. Festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvus-tamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel “Messias” ja “Belsatsar”, F. J. Haydn “Loomine”, J. S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger “Psalm 100”, A. Dvorak “Missa D-duur” jne). Festivali üheks tipp-hetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi “Valvake” esiet-tekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005.

1997. aastast väljus festival Rapla Maarja-Magdalee-na kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates kü-lakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teis-tesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele

on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka Eestimaa kaunites mõisates.

Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud ena-mus eesti muusikaeliidist ning välisesinejaid Suurbritan-niast Jaapanini. Festivali on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Raplamaa Oma-valitsuste Arengufond, Rapla vald ja paljud teised. Alates 2010. aastast on festivali kunstiliseks juhiks Pille Lill ning korraldajaks PLMF.

Piletid müügil Piletilevis 20. aprillist 2012 ja tund enne kontsertide algust kohapeal.

Festivali leht Facebookis:https://www.facebook.com/pages/Rapla-Church-Mu-

sic-Festival/200697573299223

http://www.plmf.ee/rapla-kirikumuusika-festival_est



Teeme ära!

Tehtud!


Kui ohutu on ohutussaarel?

Ohutussaar Raplas Viljandi maanteel Savi tänava ristis pühapäeval, 20. mail. Ei tundu just eriti ohutu olevat. Savi tänaval asub muuuseas Rapla Politseijaoskond.


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50 51 52

53 54 55 56

57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70 71

72 73 74 75 76

77 78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89 90 91

92 93 94 95 96 97 98 99 100 101

102 103 104 105 106

107 108 109 110

111 112 113

PAREMALE 1 Juurde tulema 10 Kreeka filosoof 18 USA osariik 19 Kaunistama 20 Surmajumal India mütoloogias 21 Leibkond 22 Mehhiko osariik 23 Kuri 24 Teisal 25 Elbe lisajõgi 26 Kergelt krobeline, mitte sile 27 Karastusjook 28 Eesti rahvustoit 29 Maksuta, hinnata 31 Reini lisajõgi 33 Spetsiaal-, spetsiaalne 34 Nad 37 Riidesort 38 Talent 40 Rünnak 43 Endine peaminister 45 Sisseoste tegema 47 Juuksekarv 49 Te 51 Paitav 53 Odrasort 54 Puuma 56 Kangelane, sangar 57 Kübe 59 Oma 60 Mehhiko osariik

61 Kardpael 64 Kiskja 66 Valamistoru 67 Antiloop 69 Eriala 72 Laskerada 73 Küla Raplamaal Rapla vallas 75 Õhukeseks kulunud riie 76 Venemaa rahaühik 77 Eesti saar 79 Kogu aeg, alati 81 Virk 83 Sidesõna 84 Lõhkeseade 86 Automark 87 Sat-TV jaam 89 Vana katkine riidetükk 92 Aplus 94 Pikkusühik 96 Kõige enam 99 Vanaisa102 Kerge eine104 Usulahk105 Hubane106 Toa- ja ravimtaim107 Vald Põlva maakonnas108 (looma) kere ilma pea ja jäsemeteta109 Lehma kehaosa110 Prantsuse filminäitleja ja -lavastaja

(1908-82)111 R.Straussi ooper112 Lapse mõttelaadiga

113 Võhumõõk

ALLA 1 Leipzigis tekkinud seltskonnatants 2 Tegelikkuse idealiseerija 3 Kuur, küün 4 Köidikud 5 Kärme, kiire, väle 6 Alamvaimulik 7 Kartmatu 8 Riidesort 9 Astumine, samm 10 Märgis 11 Leivategija 12 Veider 13 Küttekolle 14 Pontoon 15 Looma, alust panema 16 Evima 17 Salaja 30 Piiskopimüts 31 Mineraalne maavara 32 Lai hunnik 35 Filmilavastaja (s 1948) 36 Spordiriietus 37 Korda saatma, toime panema 39 EOK president 41 Õhusõitja 42 Keedus, keetmine 44 End Soome peaminister 46 Lesotho pealinn 47 Riigikogu liige 48 Teater Eestis 50 Ihne inimene 52 Pärnumaa vald 55 Eesti saar 58 Süüdistatava mujalolek süütuse

tõendina 59 Ruum korteris 60 Jahikoeratõug 62 Kivikangur, kivihunnik 63 Kehaosa 65 Pirin, irin 68 Lõrin 70 Millibaar 71 Uuesti 74 Käekott 78 Viiuldaja 80 Tunnustust avaldama 82 Lühiaegne peatus 85 Mehhiko osariik 86 India osariik 88 Jooksus, varjul 90 Itaalia filmilavastaja (s 1938) 91 Vahetevahel 93 Rumeenia ringtants 95 Ots 97 Sarvitu (looma kohta) 98 Taimede lihakas vili100 Õunasort101 Kints, reba102 Vallseljak103 Dekaliiter


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40 41 42 43 44

45 46 47 48 49 50 51 52

53 54 55 56

57 58 59 60 61 62 63

64 65 66 67 68 69 70 71

72 73 74 75 76

77 78 79 80 81 82 83

84 85 86 87 88 89 90 91

92 93 94 95 96 97 98 99 100 101

102 103 104 105 106

107 108 109 110

111 112 113

PAREMALE 1 Posti panema 10 Ikkesse panema 18 Lõhn 19 Algust tegema 20 Pagun 21 Tokk, toigas 22 Määrsõna 23 Kiil 24 Dirigent 25 Parsahein 26 Varandus 27 Hoiul, alles 28 Looma kehaosa 29 Tuntud küla Raplamaal 31 Lehtpuu 33 Poola kirjanik 34 Sügavtrükimenetlus 37 Ridamisi 38 Sat-TV jaam 40 Eitust väljendav 43 Skandinaavia eepos 45 Egiptlaste püha lind 47 Automark 49 Eesti maapoliitik 51 Omaani rahaühik 53 Talisõiduk 54 Ilma karvadeta 56 Afganistani rahaühik 57 Norm, määr 59 Vähese soolaga 60 Mööbliese 61 Järv Soomes

64 Taevane asukas 66 Eesti end karikaturist 67 Ehitis jõel 69 Teravili 72 Köögivili 73 Jõud 75 Volga lisajõgi 76 Kreeka täht 77 Linn Soomes 79 Lai hunnik 81 Õunasort 83 Puu osa 84 Lillenõu 86 Veetõke 87 Karastusjook 89 Vaikne, tasane, leebe, vähenõudlik 92 Ihne inimene 94 Informatsiooniühik 96 Ainu-, ühe-, üksik- 99 Ümbritsevast värvitoonist erinev väike

pinnaosa102 Magamislavats104 Üha105 Papagoi106 Lainekujuline jooneke107 Kogu aeg108 Metall109 Dokument110 Viiuldaja111 Kellegagi ühes, koos, seltsis112 Odra- või nisuleib113 Lühem teaduslik või

kirjanduskriitiline kirjutis

ALLA 1 Hüvasti 2 Aischylose triloogia 3 Mustus, kõnts 4 Vääriskivi 5 Sõnajalgtaim 6 Vaimuliku ametirüü 7 Islami peajumal 8 Riidesort 9 Astumine, samm 10 Riik Euroopas 11 Kaldumine, kalduolek 12 Sülelema, kaisutama 13 Näitleja, "Õnne 13" osaleja 14 Fakt 15 Läänikohustustest vaba maaomand 16 Sõjaväeline auaste 17 Toa osa 30 Käpik 31 Metall 32 Munakollane 35 Hiina rahaühik 36 Riik Euroopas 37 Kirjanik (1912-1977) 39 Trummar ja helilooja (s 1959) 41 Venezuela rahvuslind 42 Meelevald, võim 44 Läbi-, pooleks-, laiali-, lahku- 46 Putukas 47 Germaani kangelasmuistend 48 Medali esikülg 50 Eesti linn 52 Ühed tähed 55 Karman 58 Paluma 59 Miljard 60 Väike kerge ehitis mitmesuguste

kaupade müümiseks 62 Mitte vana 63 Matk, teekond 65 Endine apteegikaaluühik 68 Diameeter 70 Endisaegne kaaluühik 71 Raskejalgne 74 Raviasutus 78 Tähtis raamat 80 Kasahstani pealinn 82 Kala 85 Tekib põlemisel 86 Roheneemesaarte pealinn 88 Brasiilia osariik 90 Teise nimega 91 Istevann 93 Hädakaebus, kurtmine 95 Kali 97 Tärganud vili 98 Kõige õigemat teed100 Vundament101 Anatoomilise keha keskosa102 Noorte Autorite Koondis103 Masti rõhtpuu

Raplamaa Ühistöö 18Veel veidi peamurdmist: sudokud

3 2 2 1 8 1 4 9 58 6 4 5 9 2 1 5 5 9 7 6 8 42 5 7 8 8 6 5 7 9

5 4 6 9 2 5 1 9 72 1 5 8 4 7 6 6 7 1 2 93 2 9 5 4 9 1 7 8

9 7 1 3 5 9 6 78 2 3 1 3 5 8 1 2 9 8 3 4 7 6 22 3 6 4 8 2 4 3

6 2 1 3 9 6 2 2 4 5 8 1 2 6 9 4 7 9 8 5 2 7 9 3 1 8 4 1 6 7

2 6 3 7 4 8 3 2 1 8 8 7 2 1 9 3 6 7 1 5 8 6 2 4 7 5 4 5 4 6 9 7

6 9 3 8 2 7 3 3 5 7 8 1 3 2 1 8 4 7 4 6 8 1 9 9 3

6 4 7 3 1 8 5 2 95 3 8 9 6 2 4 1 71 9 2 7 4 5 3 6 84 6 3 5 7 9 2 8 18 7 5 2 3 1 9 4 62 1 9 6 8 4 7 3 53 5 4 1 9 6 8 7 27 2 6 8 5 3 1 9 49 8 1 4 2 7 6 5 3

Raplamaa Tühitöö 19

Meeldib.eeMees ja lõvi kõrbes Kõrb. Mees jookseb ümber oaasi, teda ajab taga hirmu-

äratav lõvi. Astub teine mees oaasist välja, vaatab pisut toimuvat

ja hõikab:“Hei, mees, lõvi jõuab sulle kohe järgi!”“Oh, pole viga, mul on kaks ringi varuks!” ***20-aastane kaunitar abiellub 70-aastase vanamehega 20-aastane kaunitar abiellub 70-aastase vanamehega.Sõbratarid küsivad:“Kuidas siis seksiga lood on?”“Suurepärane! Peaaegu iga päev!”“Nalja teed?!?”“Noh peaaegu esmaspäeval, peaaegu teisipäeval, peaae-

gu kolmapäeval…” ***Jahile minek Enne jahihooaja algust kogub jahindusklubi esimees

klubi liikmed kokku ja teatab neile:“Homme hommikul kell viis sõidame jahile. Võtame

kaasa püssid, koerad ja igaüks ühe pudeli. Kas on küsimu-si?”

“Aga kas kaks pudelit võib võtta?”“Eelmisel korral võtsime kaks pudelit ja lasime ühe

koera maha…” “Ärme siis koeri võtame.”“Hea küll! Homme hommikul kell viis sõidame jahile.

Kaasa võtame püssid, koeri ei võta ja igalühel on kaasas kaks pudelit. Kas on küsimusi?”

“Aga kas kolm pudelit ei võiks võtta?”“Ükskord võtsime kolm pudelit ja üks jahikaaslane sai

haavata…”“Ärme siis püsse võtame.” “Tähendab nii! Homme kell viis sõidame jahile. Püsse

ei võta, koerad jätame koju, aga igaüks võtab kolm pudelit. Kas on veel küsimusi?”

“Aga tegelikult võiks ju neli pudelit võtta?”“Korra võtsime neli pudelit ja sektsiooni esimees mur-

dis bussist väljudes jala…”“Aga ärme lähe siis bussist välja.”“Otsustatud lõplikult! Homme hommikul kell viis sõi-

dame jahile. Püsse ei võta, koerad jätame koju, igaüks võ-tab kaasa neli pudelit ja bussist keegi välja ei lähe!”

***Uksekell Uksekell. Majaperemees avab ukse ja näeb, trepil on

suur trumm. Trummi taga aga seisab mees, kellel on ühes käes trumminui ja teises taldrik. Peremees küsib üllatu-nult:

“Keda vaja?”“Vabandage, kas siin majas on matused?”“Ei, doktor ütles, et paar nädalat venitab veel välja!”“Härra, vabandage palun!” sõnas mees trummiga ja

sättis ennast lahkuma. Hetk hiljem heliseb uksekell uuesti. Peremees avab ja ukse taga seisab uuesti sama trummiga mees. Peremees pärib pahuralt:

“Mida nüüd?”“Vabandage härra, tohin ma oma trummi seniks siia

jätta?”***Kuningas ja kunstnikud Elas kord kuningas, kes oli küürakas, suure kongus ni-

naga ja kelle üks jalg oli lühem kui teine.Kuningas tahtis end lasta jäädvustada kunstiteosena ja

kutsus seda tegema kuningriigi parimad kunstnikud. Saa-bus esimene.

Heites pilgu inetule kuningale, kujutas ta teda kauni ja õilsana nii välimiselt kui sisemiselt.

Kuningas vaatas, võrdles mõttes kaunist ja harmoonilist kuningat pildil iseendaga ja lausus: “See on mõnitamine! Pea maha!”

Nii suri romantism.Järgmine kunstnik kujutas kuningat kogu tema inetuses

– profiilis, nii et mõjule pääsesid nii küür, kongus nina kui ka köntjalg.

Kuningas uudistas pilti ja lausus: “No nii inetu ma ka ei ole! Pea maha!”

Nii suri kriitiline realism.Kolmas kunstnik, olles kuulnud eelkäijate kuulsusetust

lõpust, tahtis siiski õnne proovida.Kongus nina? Pilt tuleb teha otsevaates!Köntjalg? Kuningas tuleb panna hobuse selga – köntjalg

las jääb teisele poole hobust!Kuid küür? Kõik punase riidega üle! Katku seda voogav

mantilja!Kuningas tutvus tööga ja oli vaimustunud! Nii sündis sotsialistlik realism…***Piiritus Kaks kuud merel olnud teadusliku uurimislaeva mees-

kond kukub jooma. Kapten kutsub mehed kokku ja teatab:“Kuna kord on täiesti käest ära, siis käsin kogu meie pii-

ritusevaru merre visata!”Vastuseks on täielik vaikus. Äkki kostab tagareast:“Kaptenil on õigus! Kogu piiritus merre!”“Teie, tuukrid, olge üldse vait!” käratab kapten.‘‘‘Krõhva Mees tuleb koju, riided rebenenud ja sinikas silma all.

Naine uurib, et mis juhtus.“Kaklesin just meie majaomanikuga,” vastab mees.“Miks siis?” “Ah, see jobu väitis uhkustavalt, et ta on iga naisega siit

majast maganud, välja arvatud üks.”“Ahsoo, see on siis kindlasti see krõhva korterist num-

ber kolm,” vastab naine arutlevalt.


Purku laat 19. mail


Purku laat 19. mail


Raplarull 2012


Raplarull 2012


Raplarull 2012


Raplarull 2012


Raplarull 2012


Raplarull 2012


Raplarull 2012

Новости РБК

Уилл Смит ударил

журналиста

Знаменитый актер

бесследно исчез

Ученые высчитали самое

удачное время для

соблазнения

В московском автобусе

пассажирку убили

шампуром

Умерла любимица всего

СССР

Р.Абрамович предложил

пост тренера

А.Шевченко

Российские хоккеисты

отметили победу на ЧМ

ВИДЕО из раздевалки

Пять способов законного

получения квартиры

халяву"

М.Прохоров запускает

линейку страховых и

банковских услуг на

Газета

Песков о Сечине

не может не быть

Дмитрию Медведеву

присвоили номер

090

Фигурантам дела о

подрыве «

экспресса

пожизненное

Депутаты Госдумы

нацепили белые ленты

оппозиции

В Ираке пропала группа

мотоциклистов из

Первый частный

космический корабль

Dragon отправился к МКС

Autonews.Ru

Супертяжелые элементы

Touareg Hybrid

дизельного

Cherokee

С автомобильных

номеров уберут лишние

цифры

Мораторий на техосмотр

продлят до

Yтро

Самой красивой

женщиной мира стала

израильтянка

Подрывникам

экспресса

пожизненное

В Токио выросло

метровое

Клоуны повергли в

панику квартирных

воров

Фотографа из Москвы

забили насмерть за

ботинки

Главная Карты Новости Месяц Информеры Туризм Приложения Проекты °CПоиск

Реклама

23 октября День Рекламиста! Ура!

23 октября- День Работника Рекламы,

или День Рекламиста! Поздравьте

коллег!

Автомасла и смазки- Эстония

Бронирование замены масла

онлайн .Гарантия выгодной

цены.Огромный выбор!

Ingri AS - типография

Полный комплекс услуг по печатным,

издательским и оформительским

работам!

Tartu Loomemajanduskeskus SA

Тартуский творческий центр

Яндекс Директ

den-reklamista.ru

www.maardekeskus.ee

ingri.ee

www.lmk.ee

Дать объявление

Новый закон, который

будет массово нарушаться.

Мнение

Фавориты «Евровидения :• • • • • • • • • • • • • • • • • •

• • • • • • • , • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • • • • • .• • • •

• • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • – • • •• • • • • • • • . • • • • • •

• • • • • • • • • • • • • • • • • • :• • • • • • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • -• • • • • • • • • • •

• • • • 70• : • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • . • • • •

• • • • • • • • • • , • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • •

• • • • • • • • • «• • • • • • • • • • • »• • • • • • • • • • , • • • • • • • • • •«• • • • • • • • • • • • • • • • • • •

• • • • • • • • , • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • •

• • • • • • • • • • • • • • • • • • , • • •• • • • • • • • • • • •• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •

Информация

О проекте

Информация для СМИ

Информация для WEB

Соглашение об использованииданных с сайта

О рекламе на сайте

Часто задаваемые вопросы (FAQ)

Гостевая книга

Карта сайта

Контакты

Погода за окном

РаплаЭстония

Ясно

4 СВм/с

759мм рт. ст.

56% влажн.

22 мая 2012 14:00

Прогноз на 2 недели

Погода в Рапла Мой город

22.05ΖΣηΣήι Ωηάθι άήά ζγΧγΨυ,Σι ΰγθλ ΩηβυΩϊ Υί Ωβάϊ

TΩΰζΩηΣι κηΣΥγΫΨκμΣ, °C

℮ι ΰ. ΨΣΥί .,ΰΰ ηι . θι .

⅜Ωι Ωη,ΰ/θ

⅜ί ΣΪ βγθι χΥγΫΨκμΣ, %

Ύρ κρ ΣΩι θϊ ,°C

Ночь Ясно +10 758 98 +10

Утро Малооблачно +21 758 74 +17

День Пасмурно,дождь +21 758 79 +19

Вечер Ясно +17 759 75 +17

1СВ

2СВ

3СВ

4СВ

23.05СР

Ясно +12 Ясно +17

Ночь День

24.05ЧТ


25.05ПТ


26.05СБ

Малооблачно +10Малооблачно,небольшойдождь

+22

27.05ВС

Ясно +13Малооблачно,небольшойдождь

+19

28.05ПН


29.05ВТ


30.05СР


31.05ЧТ

Малооблачно,небольшойдождь

+9Малооблачно,небольшойдождь

+21

01.06ПТ


+9 Малооблачно,дождь +20

02.06СБ



03.06ВС


+8Малооблачно,небольшойдождь

+21

04.06ПН



В Рапла

Краткий прогноз

Подробный прогноз

Прогноз на 2 недели

Геомагнитная обстановка

Погода по-старому

Погода для занятых

Дневник погоды

График температуры

Водоемы

Температура воды: +13°C

22.05.2012

Солнце Луна

Восход

ЗаходДолгота

04:32

22:0217:30

ФазаРастущая

2%

Астрономия

22.05.2012

Информер

Хотите быстро повысить информативность своего сайта?Разместите один из наших погодных информеров.

Подробнее

Погода в Вашем городе.

Прогноз на день, на 3 дня, на неделю, на

месяц.

www.meteonova.ru

Исполнение Желаний!

Потрясающее открытие психологов:

Технология Исполнения Желаний

www.success-psychology.ru

Английский язык для туризма. New!

Быстро запомнить популярные слова и

фразы. Мультимедиа тренажер для ПК+mp3

travaler.ru

Яндекс.Директ Стать партнёром

Copyright © 1998-2012, Gismeteo.RUНаши проекты: , , ,

+23°C

Page1 of 2GISMETEO.RU: Погода в Рапла на две недели. Прогноз погоды (метеопрогноз) ...

22.05.2012http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 21