Raplamaa Ühistöö nr 6, 5. veebruar 2014

Nr. 6 (110) 5. veebruar 2014Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 5. lk

Jätkub 3. lk

Jätkub 2. lk

Jätkub 4. lk

Kas keegi on kuulnud riigihankest - millise riigi või kelle isiklikus pangas peaks Eesti keskvalitsus hoidma tema käes olevat rahva raha? 20 aasta jooksul on kee-gi selle pealt teeninud miljardeid ja igatahes ei ole see Eesti maksumaksja.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) koos Euroopa Liiduga plaanivad kohustuslikku sundmakset, esialgu – 10% kõigilt EL-i kodanike pangahoiustelt. IMF ütleb, et eurooplased saavad valida, kas kohustuslik maks või vara devalveerimine läbi inflatsiooni.

Kirjutasime mitmel korral dopingust spordis ja eri-ti just suusatamises.

Majandusanalüütik Heido Vitsur ütles hiljuti ühel foorumil esinedes, et eestlastel on majanduses aeg oma kompleksidest üle saada. Millised tegurid on meie majandust nii tugevalt mõjutanud, et oleme seal, kus parajasti oleme - Euroopa Liidu viie viimase seas?

Olles ise neli aastat elanud Ukrainas, on huvitav jälgida nende tänast elu. Kui soovite, siis vabaduse eest võitlust. Millest on neil puudus?

Kisub vägisi pisaraisse.

Asi sai lõplikult selgeks

Järelkommentaar

Kas tõesti Euroopa Liit tahtis Ukrainat

petta?

Eesti majanduse majandusime

Raha ja tema tegelik ekvivalent

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lkNüüd on siis meie lehes ilmunu saanud ka ametliku

kinnituse:Uute piirnormide järgi on Veerpalu süüdi!Andrus Veerpalu 2011. aasta jaanuaris võetud do-

pinguproovi näidud ületavad vastseid piirnorme. „Siin on tegu selge dopingujuhtumiga, kuigi sportlane mõis-teti kohtus õigeks,“ selgitas Eesti Antidopingu nõuko-gu liige Kristjan Port.

Milles siis asi? Nimelt piirnormid olid kohtupida-mise ajal veel ebaselged. Nüüd on asi lahendatud.

„Nagu otsuses kirjas on, võetakse test ja selle uued piirnormid kohe kasutusele ning asutakse sportlasi taas testima või eelnevalt võetud dopinguproove uuri-ma ja määratlema“.

Aga Veerpalu juhtum? Tema treener ja arst?Nüüd on Eesti Antidoping, täpsemini distsiplinaar-

kolleegium, kohustatud nad ette võtma ja uurima, kust keelatud ainet saadi ja kelle abil see Veerpalu organis-mi sattus.

Kõigepealt Andrus Veerpalu. Siis mõni aeg hiljem Raul Olle. Seejärel Priit Soosaar, kes erinevalt kahest eelmisest vajab tutvustavat täiendit – endine kaugus-hüppaja.

Vitali Bernatski, kes on saanud ajakirjanduses do-pinguarsti sildi, on ülejäänud nimed, kelle kohale lao-tada dopingukahtluse vari, paljastanud vaid mõnele talle lähedasele ajakirjanikule ja SA Eesti Antidopingu viieliikmelisele komisjonile.

Kas Eesti rahvale on tarvis välja petetud kulda ja karda või saame me ilma selleta oma elu elatud? Kui ei saa, siis tunnistagem ausalt: Eesti on petiste riik ja

eestlased on petised. Seepärast toetagem tõde, aga mit-te Veerpalu ja Alaveri. Meie sportlased nõudku, et ka kõik nende varasemad dopinguproovid avatagu ja uu-ritagu uusimate uurimismeetodite abil. Kui nad seda teevad ja tõestavad oma ausust, siis me toetame neid igati. Muidu mitte.

Kahtlemata teeb dopinguskandaal suisa isiklikult haiget igale spordisõbrale, sest oleme kogetud emot-sioonide läbi nendega saavutustega nii tihedalt seotud ning usk nii oma kangelastesse kui sporti võrdsete au-sasse heitlusesse on kadumas või juba kadunud.

Ja rahval on õigus olla nördinud ja kurb, sest tun-neb end petetuna. Aga näete, teised ju ka teevad, kõlab nagu varga argument: kõik ju varastavad!

Aga kes ei tahaks uusi nimesid teada? Enamik ta-hab. Ja jahihooaeg ongi täies hoos.

Küllap avanevad veelgi uued dopinguväravad.Veerpalu ja mullu avalikuks tulnud Bernatski juh-

tumite vahel võivad niidiotsad kokku joosta. Maailma antidopingu agentuuri (WADA) äsja-

ne otsus teha kasvuhormooni proovide piirmäärades kosmeetiline vigadeparandus võib anda põhjuse alga-tada Andrus Veerpalu dopingujuhtumi kohta krimi-naalmenetlus ja heita valgust enda sõnul Eesti sport-lasi dopinguga varustanud Vitali Bernatski väidetele.

„Siin on tegu selge dopingujuhtumiga, hoolimata sellest, et sportlane mõisteti kohtus õigeks,” rääkis Ees-ti antidopingu nõukogu liige Kristjan Port.

Ülehomme algab taliolümpia. Dopingukütid on Sotšis juba kohal.

A. Aju

Sotši olümpiaküla

Asi sai lõplikult selgeksJärelkommentaar


Jätkub 4. leheküljel

Algus 1. lk

Saagem ütlejaga tuttavaks:Heido Vitsur (sündinud 28. märtsil 1944) on Eesti

majandusteadlane ja endine poliitik.Ta oli VII Riigiko-gu liige ja majandusminister Tiit Vähi esimeses valit-suses 30. jaanuarist 8. juunini 1992.

2007. aastast on ta Arengufondi majandusekspert. 2000. aastast kuulub ta Eesti Keskerakonda.

Nüüd siis majandusest ja selle toimimisest.Meie start oli ilmselt parem kui kellelgi teisel endise

Nõukogude Liidu piires. Eestis tehti kuulus nelja mehe ettepanek, ning see kutsus ja ärgitas mõtlema. Täna-seks on see IME programm unustatud.

Alustati varade tagastamisega, mis tegelikult oli lihtlabane „ärastamine“.

Restitutsioon oli seotud ka sellega, et kustutati võ-lad ja tihtipeale tagastati inimestele tegelikult palju rohkem, kui neilt ära oli võetud. Tihtipeale oli inimese netovara vaid peaaegu 0 või 5 protsenti sellest varast, mis talle tagastati, s.t vara oli tegelikult kellegi teise oma.

Suur kahju on selles, et meil tekkis vale ettekujutus majandusest, majanduse arengust ja tugisammastest, millel majanduse areng seisab, Me arvasime, et kõik tuleb väga lihtsalt kätte.

Järgmine probleem oli selles, et asendasime ma-janduslikud diskussioonid ja arutelud loosungitega, nendesamade šokiteraapia lihtsate loosungitega, et pa-nime oma tegudega hämmastuma isegi sellise majan-duse liberaliseerimise eest seisva organisatsiooni nagu WTO eksperdid.

Kõige rohkem on meie majandust kujundanud aga see, et meil on üks grupp, üks nimestik põhitõdesid, mida on kogu aeg raiutud stiilis: nad on õiged, sest nad

on õiged! Ei ole olnud tõsist majanduslikku analüüsi ja diskussiooni.

Ei ole võimalik, et vigadest nii kaua pole õpitud. Kas ei ole tegemist tahtlikult Eesti Vabariigi allakäigu juurutamisega, mis on kasulik teatud riikidele, kus osa meie võimupulkasid teeb seda mängu kaasa. Kuidas on ikkagi võimalik, et kõik läheb allamäge. Mis puutub omandireformi ja sellega kaasnevat restitutsiooni, siis oli see avapauk Eesti korruptsioonile ja kahe kogukon-na lõhestatusele, mis õnneks pole kodusõda tekitanud.

Ettevaatlikuks teeb ka see, et jätkuvalt ei hoolita oma rahvast ja tehakse kingitusi välismaalastele eest-laste kodude arvelt. Mõistagi tehakse neid ühe kogu-konna kauka täitmiseks, niisama meie rikkusi rikkale välismaalasele ei visata. Omandireform 23. Eesti Vaba-riigi aastal pole ikka veel lõppenud, sest kõik meelehea pakkujad piiri tagant pole kunagi lubatut veel 100 % kätte saanud. Selleks teeb rahva poolt valitud võim vii-maseid jõupingutusi, et eesmärki saavutada.

Tegelikult oleks korrektne välja öelda, et see eras-tamine ja tööstuse maha müümine oli kuritegu põ-liseestlaste suhtes. Mõtlen põliseestlastena neid, kes julgesid jääda Eestimaale ja kaitsta oma maad ka vene okupatsiooni all olles. Mitte kellelegi ei läinud korda, mis saab neist heausksetest inimestest, kes said pärast sõda kolhooside juhtkondade otsuste põhjal aher-varemetes hooned, ehitasid need üles, ehitasid sinna abihooned juurde, rajasid õunaaiad. Sünnitasid seal lapsed, kes ei teadnud kunagistest Eestimaalt argpüks-likult jalgalasknud omanikest midagi, jäid nüüd kõi-gest ilma. Tagastati maid ja hooneid isegi kunagiste omanike kaugetele sugulastele või võltsitud dokumen-tidega end õigusjärgseks omanikuks munsterdatud inimestele. Mõnede kunagiste omanike kauged järel-tulijad isegi ei teadnud, kus nende vara asub. Tööstuse mahamüümisega peenraha eest anti ära suur osa nõu-kaajal Eestimaal elanud inimeste higi ja verega rajatud varadest ja koos sellega hävitati ka töölisklassi juurde-kasvu järjepidevus.

Praegune valitsuserakondade maksupoliitika on ju suunatud arengu pidurdamisele ja töö ning väärtuste loomise tugevale maksustamisele Euroopa ühe kõr-geima sotsiaalmaksuga. Loodetakse, et välisinvesto-rid toovad õnne meie õuele ja loovad kõrgepalgalisi töökohti, meie ise aga ootame käsi pikal ja suuname teenitud raha uhketesse autodesse ja lollidemaa tüüpi majadesse. Ettevõtlusega toidab end ära ainult 3,8 %

Teadjamees Vitsur.

Eesti majanduse majandusime


Algus 1. lk

Algus 1. lkinimestest. Ainult nemad nuputavad, kuidas suunata vahendeid niimoodi, et tõuseks tootlikkus ja suure-neks lisandväärtus. Aidakem siis ettevõtetel konku-rentsivõimet ja tootlikkust tõsta ja alandagem sotsiaal-maksu. Vahendeid selleks saab hankida autode, maa ja kinnisvara maksustamisest - põhimõttel, et mida suu-rem ja uhkem, seda rohkem maksab. Maksustagem rohkem raha kulutamist ja võtkem ära takistusi selle teenimiselt ning väärtuste juurde loomiselt. Rikkaks ei saa see, kes vähe kulutab vaid see, kes rohkem teenib

Tööliste palk on meil nii väike, peale söögi suurt raha järgi ei jää muud kaupa osta. Lõppkokkuvõttes kannatavad nii rikkad kui vaesed. Rikaste protsent on väike, palju nad ikka ostavad. Riigil peaks olema kon-dikava, palju koolitada ärimehi, kui palju kutsekooli õpilasi, arendada tööstust ja põllundust. Palkade vahe ei tohiks olla meeletult suur juhtidel ja töötajal.

Veel üks probleem, kuidas praegune valitsus tegeleb Eesti riigivõlaga ~ 1.8 miljardit eurot, millele lisandub

Eesti majanduse majandusimeaastane intress 55 miljonit eurot? Sellest ei tea me mit-te midagi.

Eesti üks suurim õnnetus seisneb selles, et Eesti Pank pole iseseisev rahvuspank!

On võetud kasutusele õnnetusest päästmine kuu lõ-pus, et leida töölistele palgaraha.

Tehakse suured allahindlused, kus pakutakse 20-30% mahahindlust, ebavajalikule ja mitmesajaprot-sendiste kasumitega toodetele vahest ka 50-80%.

See näitab, et Eesti kaupmehed on kõvasti plussis, ka siis, kui raamatupidamislik kasum isegi kolmandi-ku võrra väheneb.

Nüüd lõpuks, pärast paarikümne aastast lausröövi-mist, on ka peavoolumeedia astunud välja Eestis tegut-sevate välispankade vastu, kes täiesti kontrollimatult oma kasumi riigist välja veavad ja makse selle pealt ei maksa.

Vaat selline ongi meie petumajandus, mis „näitaja-te“ poolest pidi jõudma Euroopa viie rikkaima hulka. Hea, et peaminister unistada oskab.

A. Aju

See hoiustajate raha sundvõõrandamine viiakse läbi jällegi pankade päästmiseks. Suurpangad on hal-vasti majandatud, eriti aastatel 2007..2011 ja sisuliselt kasumiahnuses ennast “lõhki laenanud” ning koorma-tud halbade laenudega riikidele. Nüüd soovitakse, et hoiustajad tuleksid pankadele appi. Seda 10% hoius-test ei paluta, vaid lihtsalt konfiskeeritkse, nii nagu seda tehti prooviks juba Küprosel.

Sundärastamise läbiviimine ei tähenda aga mida-gi muud, kui ebaõnnestunud finantssüsteemi ajutist päästmist, et see siis veelgi suurema katastroofiga hil-jem kokku kukuks.

Kuhu kadus Eesti majandusime? Miks ei saanud me rikkaks, nagu meile lubati? Miks rahvas jätkuvalt vaesub? Miks hinnad pidevalt tõusevad? Miks ei leidu enam tööd? Miks on nii, et kõige kõrgemaid palku tee-nivad need, kes ei tooda mitte midagi?

Miks on Eesti pangadus valdavalt välismaiste oma-nike käes? Mida see tähendab Eesti majandusele? Kuhu kadus Eesti NSV tööstus? Miks kaotati Eesti kroon ja kes sellest võitis – kes kaotas? Kuidas üldse luuakse raha? Miks ei tulnud Eestisse NSV Liidu lagu-nedes tööstuslikke investeeringuid? Miks tekkis Eestis üks maailma suurimaid kinnisvaramulle?

Miks pidime üldse võtma laenu välispankadelt, et omandada ise-enda kinnisvara ja hävitada siseriiklik ostujõud? Miks on Eesti rahvas kinnisvaralaenudega võlaorjastatud välispankadele, et maksta privileegi eest elada omal maal? Miks kehtib Eestis maksusüs-

teem, mis takistab tööstuse teket, tööhõive kasvu ja soodustab Eestis toodetud kasumi tasuta väljaviimist välisriikidesse?

Kas Eestil on enam mingisugust majanduslikku ise-seisvust? Kui mitte, siis kes omab nüüd kontrolli meie majanduse üle? Kuidas töötab rahvusvaheline rahan-dus ja majandussüsteem? Mis on need tehnoloogiad, mille abil luuakse põhiosa maailmamajanduse lisa-väärtusest? Millised riigid neid omavad?

Mis on raha? Mis on majanduskasv? Miks peab ma-jandus pidevalt “kasvama”? Kuidas tekkis globaalne majanduskriis? Kuidas on võimalik, et riigid pankro-tistuvad? Miks sunniti Eestit pärast taasiseseisvumist vastu võtma üliliberaalne majanduspoliitika? Kelle hu-visid see poliitika teenib ja miks seda poliitikat propa-geerivad riigid seda ise ei järgi?

Kas Eesti poliitiline establishment on üldse kunagi mõistnud majanduse ja rahanduse tegelikke toime-mehhanisme? Kui Eesti majanduse peamiseks ekspor-diartikliks on muutunud tööjõud, siis kui kaua kulub veel aega, enne kui riigi sotsiaalmajanduslik keham on pöördumatult hävinud? Kas läbikukkunud majanduse hinda saab mõõta üksnes rahas või ka lõhutud eludes?

Kas kedagi üldse enam huvitab selle riigi majandu-se tegelik olukord ja perspektiiv? Kui see on nii, siis miks keegi ei vasta nendele küsimustele? Kui see on nii, siis miks keegi neid küsimusi ei tõstata…

Need, kes aga küsisid, said ka vastused: http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=11863

A. Aju

Raha ja tema tegelik ekvivalent


Jätkub 6. leheküljel

Vitali Klõtško

Ukraina on slaavimeelne riik. Ka rahvas üldjuhul. Nüüd iseseisvatena on nad hakanud soovima paremat elu. Need, kes on võimul või siis tööstuste ja muude rikkuste omanikud, on üldiselt kõigega rahul. Neil on mammonamured. Midagi sarnast kõigi eelmiste NSVL liikmesriikidega. Muuseas, ka meiega!

Meie palusime ennast vastu võtta Euroopa Liitu ja meie „palve rahuldati“! Sama oli ka kunagisse NSVL-i astumisega. Ikka meie palve peale.

Assotseerumislepe oli Ukraina poolt parefeeritud. Ja nüüd äkki otsus, mille langetas Ukraina president, oli järsk ja ootamatu nii tema lähikonnale ja valitsusele kui ka opositsioonile.

Allkirjastada see kokkulepe oleks olnud suurim ru-malus, kui soovite, siis meeletu rumalus.

Jääb arusaamatuks, kas nad paberipaki üldse läbi lugesid või uskusid oma nõunikke.

Oleks tulnud arutada seda Ukraina töösturite, äriringkondade ja ekspertidega. Sellise kokkulep-pe allakirjutamine võrduks see riigile majandusliku

enesetapuga. Esiteks pööraks see peapeale Ukraina kaubanduse tasakaalu, kuna Euroopast algaks kohe tollivaba import - ennekõike kasutatud tehnika tol-limaksuvabalt, ja seda juba kuu aja pärast. Selline le-ping halvaks Ukraina tööstuse, mida sunnitaks kümne aasta jooksul (masinaehitust aga kolme aasta jooksul) üle minema tehnilistele euronormidele. Kokkulepe ei annaks Ukraina valitsusele võimalust iseseisvat polii-tikat ajada, sest kõik kaubanduse ja majanduse regu-leerimise, monopolidevastase tegevuse, riigihangete, tehniliste, sanitaar- ja veterinaarnormide küsimused otsustaks Brüssel. See tähendab, et Ukraina jääks ilma oma suveräänsusest - Ukraina valitsusel ei saaks enam tegelikult olla volitusi võtta vastu mingeid majanduse ja kaubanduse regulatsioone.

On ilmunud välja väide, et lepe oli inglisekeelne, ilma tõlketa.

Ukraina ühiskond sai sellest teada alles eelmise aas-

Kas tõesti Euroopa Liit tahtis Ukrainat petta?

Algus 1. lk


Jätkub 7. lk

Algus 1. lk

ta augusti lõpul netivõrgust ja neil, kes seda lugesid, tõusid juuksekarvad püsti: „Ei saa olla, et me midagi sellist parafeerisime!”

Aga see on tõde.Süüdlased seda täna häbenevad tunnistada. Tekkis

paanika kui loeti, et tuleb välja käia 150 miljardit €urot Ukraina majanduse moderniseerimiseks, s.t eurosta-miseks.

Ukrainast oleks tehtud Türgi ja Euroopa impordi läbisõidukoht, nad oleks pidanud loovutama kontrolli riigipiiri teatud osa üle, loobuma veterinaarkontrollist. See muu hulgas hõlmaks ka NATO ladudesse seisma jäänud liha, mille väärtus peaks olema null ja mida keegi enam ei taha isegi ilma rahata.

Täna veel annab Ukraina tööstus toodangut. Mitte kõige optimaalsemate tulemuste ja kvaliteediga. Aga ta toimib. Ukraina on jalust seotud vene gaasiga. Selle peale on üles ehitatud kogu suur metallurgia Ida-Uk-rainas. Ilma gaasita seiskuksid kõrgahjud, martäänid ja konvertersüsteemid. Ei saa unustada ka sõjatöös-tust, mis osaliselt jäi nõuka ajast nende territooriumi-


le. Samuti lennukitööstust. Lääne Ukrainas on kergemat liiki tootmine. Ka

põllundus. Täna suurriik oma 50 miljonit inimest ise enam ära ei suuda toita. Rahad on läbi. Riigi rahad. Oligarhidel seda muret pole.

Ka Venemaa on üsna suures rahahädas. Seega nen-de „laenuraha pakkumise peatamine“ oli loomulik samm. Põhjenduseks öeldi valitsuse puudumine Uk-rainas.

Ajaloos Ukraina oli kaks sajandit Poola all, kus uk-rainlasi peeti holoppideks, orjadeks. Oldi Austria-Un-gari all, kus neid piinutati. Sõjas ja Saksa okupatsiooni all hukkus kuus miljonit ukrainlast. Seal tekitati nälja-hädasid („golodomor“), võeti ära vili ja kariloomad.

Tänased ukrainlased on paljud välismaal. Oposit-siooni juht, elukutseline poksija Vitali Klõtško (elanud koos vennaga seal 16 aastat) saadeti Saksamaalt Uk-rainasse „korda looma“.

Naiivsed inimesed Maidanil on tõenäoliselt pime-


Algus 1. lkdusega löödud ja propaganda ohvrid. Nad arvavad, et saaksid kohe hordidena Euroliitu tööle ja hakkavad kiiresti rikastuma. Tegelikult

ei võeta neid väljaspool nii lihtsalt tööle. Seda tun-nevad ka tänased väljarännanud.

Kahjuks inimesed ei süvene, inerts on väga suur. Nad pidasid ekslikult seda kokkulepet pääsuks Euroo-pa Liitu. Valemüüt lõi suure hulga ootusi, Janukovõtš on olnud tohutu poliitilise, nii sisemise kui ka välise pinge all.

Muide, seda EU liini valmistas juba ette täna vang-


las viibiv Julia Tõmošenko. Maidanist on saanud kolossaalne poliitilise surves-

tamise koht, mille rolli võimendab nii Lääne meedia kui ka paljus meie poliitikud.

Tulgu Ukrainasse mistahes uus valitsus ja presi-dent, teades nende inertsust ja suurt sõltuvust Vene-maast, ei muutu laias laastus seal mitte midagi erilist. Ka kodusõda oleks äärmuslik.

Ennekõige tuleks neil lahti saada korruptsioonist kõigil tasandeil ja alles siis võiks hakata euroopalikke väärtusi tundma õppima.

See aga võtab veel palju aega.Jeremy Nagelmyller

Tänane NUTI-TV pakub niipalju vaatamist, et ega vist ei jõua sellest isegi viiendikku haarata.

Üks silma jäänud film on „Vend venna eest“. /Брат за брата/

Film jooksis vene kanalil.Tänane Venemaa. miilits püüab näiliselt korda luua.

Lokkab narkomaania ja meeletu katuste pakkumine.Asi saab alguse sellest, et ühe rajoonimiilitsa elu-

küünal kustutatakse allilma poolt. Miilits oli ühtlasi ka salamiilitsateenistuse liige. (midagi meie KAPO tao-list).

Selle miilitsa vend on aga Moskva üks parimaid ja ka ausamaid kriminaaluurijaid ja tuleb ta sinna maa-rajooni, et välja selgitada, kes tema venna ära koksasid.

Rajooni miilitsaülem pole just eriti rõõmus oma teenuseid pakkuvale võmmile tööd andes. Nagu ir-veks, paneb ta mehe patrullteenistusse tänavatel korda looma.

Hakkab siis too hea võmm üha rohkem paharet-te osakonna „ahvipuuri“ tooma ja see teeb ka teised miilitsad kadedaks ja kahtlustavaks. Tekivad sisemised intriigid miilitsaosakonnas ja ka vastutegevus agara võmmi suhtes.

Suurem korruptsioon paljastub aga hoopis rajooni juhi ja kohalike kõrtsmike, viinavabrikantide ja teiste „ärikate“ ja miilitsaülema vahelistes soojades suhetes.

Patrullmiilitsad annavad „katust“ nii kõrtsmikele kui autogaraažidele, suuremad grupeeringud nõuavad aga oma osa. Tihti kisub asi ka kaklusteks ja ikka roh-kem lastakse üksteist maha. Ka võmmidel on kombeks kohe tina anda nii, et „Makarovid“ (miilitsa püstol) lausa suitsevad.

Film on kaheosaline, kummaski 24 seeriat! Esimese osa lõpuks saabki rajooni isa valitsemise aeg läbi ja ta

siirdub „kogutud“ rahadega ärisse. Ostab endale vii-navabriku.

Teine hooaeg on pisut energilisem ja üha rohkem koorub välja miilitsa, ärimeeste ja pättide suhe Vene-maa korruptsioonis. Kõik maksavad kellelegi katuse-raha ja kes keeldub, selle karistamiseks tuleb tellimus-mõrv.

On tulnud Moskvast „killer“, kes täidab neid telli-musi. Ta on ikka sammu võrra miilitsast ees ja ühtlasi kuulab ka nende raadioühendust pealt.

Omapärase liinina on tubli ja hea uurija viidud kokku ja ka ilmselt armastama rajooni ülema tütrega. Armastus on sellisel erilisel põsesuudlemise tasemel, olgugi, et magavad ühes voodis. Ju siis on tegu filmi-grupi mõne pomo isikliku naisega, keda eriti ekraanil musitada ei lubata.

Suurte pingutustega saadakse too ülivõimas palga-mõrvar kinni võtta, kui lavastatakse linnaisa haavata-saamine ja ka surm. Minnes „mõrvaga“ teenitud raha järele panka, võtab eriüksus paha poisi valutult kinni. Nüüd peaksid kõik mured selles linnas olema murtud.

Kuid ei. Kohe jälle plahvatab üks auto ja selles on rajooni juht koos oma tütrega. Mööduvast masinast avatakse automaadituli ja pihta saab ka too peategela-sest miilitsauurija. Selline siis selle filmi lõpp.

Film on Nuti-TV-s järelvaadatav ja ka internetiava-rustes olemas.

Kui nüüd tuua võrdluseks Eesti viimased filmid nagu „Seenelkäik“ ja „Eestlane Pariisis“, siis võib kindlalt öelda, et oleme juba jõudmas teostamise kva-liteedilt „Õnne 13“ tasemele. Hea seegi.

Filmi vaatas: Jeremy Nagelmyller

Filmide maailmast


Jätkub lk 9

Rapla Vallavalitsus kuulutab välja eelläbirääkimis-tega pakkumise Rapla vallale kuuluva Krossiraja kin-nistu (edaspidi krossirada) haldaja leidmiseks alates 01.04.2014 tähtajaga 2+8 aastat (s.t. tingimuste täitmi-se korral esimese kahel aastal pikendatakse lepingut kaheksa aasta võrra).

Rapla Vallavalitsus otsib krossiraja haldajat

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2312.html

Krossiraja asukoht, suurus, pakkumise alghind: Krossiraja katastriüksus (66904:001:0308), Kalevi kü-las Rapla vallas, pindalaga 3,73 ha (asukoha skeem Li-sas 1). Pakkumise alghind on 119 eurot aastas.

1. Pakkumine peab sisaldama:


Algus 8. lk1.1. Krossiraja haldamise põhimõtted ja tegevus-

kava järgneva kümne (10) aasta kohta, sh:1.1.1. Haldaja esindaja(te) teadmised ja kogemu-

sed antud valdkonnas.1.1.2. Objekti igapäevase haldamise kirjeldus (sh

kuidas on tagatud krossiraja avalik kasutus, turvalisus, heakord, haldaja esindaja kohalolek ja vajadusel kiire kohalejõudmine jms).

1.1.3. Kalkulatsioon krossiraja aastaringses kasu-tuses hoidmiseks vajalike kuludega.

1.1.4. Planeeritavate parenduste (investeeringute) kirjeldus koos prognoositavate maksumustega.

1.1.5. Pakutav kasutamise tasu (renditasu) aastas eurodes.

1.2. Andmeid pakkuja kohta:1.2.1. Juriidilise isiku nimi, äriregistri registri-

kood, asukoht ja aadress.1.2.2. Nõusolek krossiraja haldamiseks antud tin-

gimustel.1.2.3. Sõnade ja numbritega kirjutatud pakkumis-

summa.1.2.4. Pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise

esitaja nimi, allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri.

2. Pakkumises tuleb arvestada järgnevaga:2.1. Tagada krossirajal motospordi toimimine,

aidata kaasa krossiraja arengule ning kohalike elanike jaoks vaba aja võimaluste mitmekesistamisele.

3. Haldaja ülesanded ja kohustused:3.1. Tagab harrastustegevuse (motosport) toi-

mimise, aitab kaasa motoharrastuse arengule ning kohalike elanike jaoks vaba aja võimaluste mitmeke-sistamisele. Lubab võimalusel krossirada kasutada ka maastikujalgratastega sõitjatel jt spordialadega tegele-jatel.

3.2. Tagab krossiraja toimimise avalikuks kasuta-miseks selliselt, et ka kohalikel elanikel oleks võimalust ja huvi krossirada kasutada.

3.3. Tagab krossiraja kasutuse võimalused aegadel, mis sobivad enamikule sihtotstarbelisest kasutamisest huvitatud kohalikele elanikele (eeskätt õhtupoole ja nädalavahetustel), arvestades ka krossiraja kinnistu naabruse elanikega ning kooskõlastades ajad Rapla Vallavalitsusega.

3.4. Töötab välja krossiraja kasutamise korra ja tingimused ning tasud, pidades muuhulgas silmas, et

kasutajad on kohustatud kasutama kinnistut sihtots-tarbeliselt. Kooskõlastab krossiraja kasutamise korra ja tingimused Rapla Vallavalitsusega, arvestades ka krossiraja kinnistu naabruse elanikega.

3.5. Tasuliste teenuste pakkumise korral pakub teenuseid Rapla valla elanike jaoks mõistlike hindade-ga, kooskõlastades hinnad Rapla Vallavalitsusega.

3.6. Korraldab ja tagab kinnistul tegevuse, terri-tooriumi, hoonete ja rajatiste heakorra (sh niitmise) ning inimeste ja vara turvalisuse mõistlike kuludega.

3.7. Järgib rajamisel, kasutamisel ja majandamisel keskkonna, looduskaitse, tuleohutuse, tervisekaitse, ohutuse jm seadusandlusest tulenevaid nõudeid.

3.8. Teeb haldamiseks ja arenguks koostööd mo-tospordi organisatsioonide ja spordihuvilistega, Rapla Vallavalitsuse ja rajal tegutsevate organisatsioonidega.

3.9. Teostab vajalikud parendused ja hooldusre-monttööd ning kooskõlastab need eelnevalt kirjalikult Rapla Vallavalitsusega.

3.10. Kooskõlastab kavandatavad investeeringud eelnevalt Rapla Vallavalitsusega. Rendilepingu lõppe-des puudub Rapla Vallavalitsusel kohustus kompen-seerida rendilepingu jooksul tehtud investeeringuid, hooldus- jm kulusid, kui osapooled ei ole kokku lep-pinud teisiti.

3.11. Koostab investeeringute saamiseks ning haldamise kvaliteedi tõstmiseks, vajadusel ka avalike ürituste korraldamiseks koostöös ja kooskõlastatult Rapla Vallavalitsusega vastavalt kokkulepitud tegevus-kavale fondidele projektitaotlusi, viib rahastatud pro-jekte ellu, aitab leida võimalike investoreid. Tasub pro-jektitoetuste, oma- ja kaasfinantseeringutega kinnistul investeeringute kulud.

3.12. Allrendilepingute sõlmimise korral krossira-jal seal püsivalt paikneda soovivate organisatsioonide ja isikutega kooskõlastab need eelnevalt Rapla Valla-valitsusega.

3.13. Teeb ühe aasta jooksul internetis kättesaa-davaks info krossiraja kohta, kus on muuhulgas kros-siraja asukoht ja kasutamise tingimused ning esindaja kontaktandmed.

3.14. Viib vähemalt üks kord aastas kinnistul läbi kohalikele elanikele jt huvilistele suunatud avaliku motospordiga seotud ürituse, koostöös või kooskõlas-tatult Rapla Vallavalitsusega.


Jätkub lk 10


Algus 8. lk

Kallid koerasõbrad! Eesti Koerte Pääste Selts soovib peatselt avada kodulehe, et koerte

abistamisega seonduvat infot veelgi paremini levitada ja rohkemate abivajajateni jõuda.

Kutsume häid inimesi üles aitama koguda kokku 150 eurot, mida vajame Baltic Boulevard poolt

koostatava kodulehe käivitamiseks. Sobivas suuruses annetuse saab kanda Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ

Swedbanki kontole 221055925168. Iga väiksemgi panus on oluline! Aitäh!

3.15. Kooskõlastab avalikud üritused eelnevalt Rapla Vallavalitsusega.

3.16. Sõlmib lepingud kommunaalteenuste (elekt-rienergia, jäätmekäitlus jm) osutajaga.

3.17. Kasutab kinnistut heaperemehelikult.4. Nõuded kandideerijale:4.1. Kandideerija peab omama vastavate oskuste-

ga personali, kes täidaks muuhulgas haldamise ja ohu-tusega seotud ülesandeid.

4.2. Kandideerijal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas.

5. Haldajal on keelatud haldamise lepingu ja sellest tulenevate õiguste üleandmine kolmandatele isikutele.

6. Pakkumuse hindamise kriteeriumid. Iga hinda-miskomisjoni liige hindab iga nõuetele vastavat pakku-mist eraldi. Pakkumistel hinnatakse nelja komponenti, iga komponenti 5-pallisüsteemis (5 on kõige kõrgem hinne, 1 kõige madalam). Komponendi hinded korru-tatakse komponendi osakaaluga ning summeeritakse. Komponendid ja nende osakaalud on järgnevad:

• Haldaja esindaja(te) teadmised ja kogemused antud valdkonnas - osakaal 15%.

• Planeeritav igapäevase haldamise kirjeldus - osakaal 35%.

• Planeeritav parenduste (investeeringute) kirjel-dus - osakaal 25%.

• Pakutav kasutamise tasu (renditasu) suurus - osakaal 25%.

Pakkumise koondhinne arvutatakse hindamis-komisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetilise keskmisena.

7. Osavõtjatel esitada pakkumised 26.02.2014 kella 10.00-ks Rapla Vallavalitsusse, Viljandi mnt 17, 79511 Rapla, kinnises ümbrikus või e-postiga aadres-sile [email protected] pealkirjaga „Krossiraja haldamise konkurss“. Ümbrikud ja e-kirjaga saadetud failid ava-takse 26.02.2014 kell 10.05.

8. Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Peale eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise renditasu ja kõikide lisatingimuste kohta. Haldamise leping sõlmitakse pakkujaga, kelle komis-jon on tunnistatud parimaks. Kui pakkumise võitja ei nõustu lepingu sõlmimisega, on komisjonil õigus ot-sustada, kas sõlmida leping teise koha saanud pakku-jaga või konkurss tühistada.

Täpsemate küsimuste korral pöörduda Rapla Valla-valitsusse arendusnõunik Herkki Olo poole (tel. 4890 512, 5669 3772, e-post [email protected])




Eesti Karskusliit valis 2013. aasta tegijaks tervise-dendaja Ülle Rüüsoni, kes töötab vastava valdkonna juhina Rapla maavalitsuses ning on aastaid juhtinud Eesti Tervisedenduse Ühingut.

“Ülle Rüüsoni isikuomadused ja aktiivsus teevad tema selles ametis efektiivseks ja tõeliseks sillaehita-jaks,” selgitas valikut Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Tervisedendajad töötavad tohutult suure probleemide nimekirjaga ning üsna minimaalse eelar-vega ja Ülle puhul on selgelt näha, et ta püüab anda selles olukorras alati maksimumi.”

Karskusliit peab oluliseks maakondade tasandil toimuvat tervisedenduslikku tööd ning erinevate ris-kikäitumiste ennetamisele suunatud tegevusi. Mitmed esikohad negatiivsetes edetabelites (alkoholi tarvitami-ne, narkosurmad, vigastused, HIV-AIDS) on enneta-tavad käitumise muutmisega. Kodu, äärmiselt olulise, rolli kõrval on oluline ka kogukondlik ja ühiskondlik suunitlus tervislikele valikutele ning terve eluviisi ee-listamisele.

Tervisedendajad võivad selle ülesande täitmisel olla olulises võtmerollis, suunates kohalike omavalitsus-te prioriteete ning valikuid ning suurendades elanike teadlikkust tervist kahjustavate eluviiside kahjulikku-sest ning tervislike eluviiside eelistest.

Ülle Rüüson on Rapla Maavalitsuse tervisedenduse spetsialistina töötanud 1999. aastast ehk käimas on 15. aasta. Nende aastate jooksul on alkoholi temaatika ol-nud regulaarselt Ülle Rüüsoni töölaual. Aastatel 2003-2008 oli Raplamaa üks vähestest maakondadest, kus oli kehtestatud öine alkoholi müügikeeld. 2008. aasta juunis kehtestati üleriiklik piirang.

Alates 2006. aastast on Ülle kuulunud Eesti Tervise-denduse Ühingu juhatusse ning 2008. aastast (väikeste pausidega) on ta seda ühingut ka juhtinud.

tekst ha pilt http://ave.ee/?p=664

Eesti Karskusliit valis aasta tegijaks tervisedendaja Ülle Rüüsoni

“Ülle on olnud aktiivne alkoholiprobleemi ennetaja ja väärib seeläbi tunnustust ning toetust. Samas taha-me tänada ja edu soovida kõigile Eesti tervisedendaja-tele, kes väga erinevates oludes oma tööd teevad. Tõe-näoliselt ei ole neil alati kerge oma töö tulemusi näha, kuid see ei tähenda, et neid tulemusi ei oleks. Paljud noored on nende pingutuste tulemusena otsustanud tervislike eluviiside kasuks ja seeläbi on tervisedenda-jate näol tegemist elupäästjatega,” rõhutas Beekmann.

Eesti Karskusliit annab aasta tegijale tänukirja üle kevad/suvel toimuval aastakonverentsil. Karskusliit valib aasta tegijaid alates 2007. aastast.


17. veebruaril kell 19Kuimetsa rahvamajas Salme Teatri etendus

“Minu neli naljakat tütart”Lavastaja: Marko LillemägiGrimmi- ja kostüümikunstnik: Iiris ViitmaaOSADES: Katrin Rahe, Tiia Olveti, Heidi Pähn, Kadri Levand, Lemme Kaija Kase-

leht, Margus Illi-Illik, Roland LepikPilet 6 eurotBroneerimine/ eelmüük tel 5347 2669 KüllikiTÄHELEPANU! Tegemist on komöödiaga. Kõrvalnähuna võib esineda tugevat

naeru, rõõmupisaraid ning äratundmisrõõmu. Kõrvaltoimete esinemise tõenäosus on suur, seega pidage nõu sõbra või sugulasega (kõige parem ema, õdede või tütardega) ning võtke nad kaasa!

Kohtumiseni teatris!http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7082.html

Laudade broneerimine [email protected] Pilet 3.-/5.-€


Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Hiina maal. Autor Liisimari Randjärv (saalis)

Draakonid ja saurused. Autor Inger-Berlissa Kau-gemaa (vitriinis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Märjamaa Muusika ja Kunstikooli õpilase Inger-Berlissa Kaugemaa ja tema kaasõpilaste

tööde näitus (lasteosakonnas)

Ajaloo ilu: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Мистика и фантастика: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Liikumine - tervise ja ilu pant: teavikute näitus (lugemissaalis)

Nukitsa konkursi raamatud: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.


Meeldib.eePsühhiaatriahaiglas kutsutakse patsient pearaviars-

ti jutule.“Öelge palun, mida te teete, kui siit olete välja saa-

nud?” küsitakse.Patsient suure vihaga:“Lasen kõik selle neetud asutuse aknad ragulkaga

sisse!”“Viige see patsient oma palatisse tagasi!”Kuus kuud hiljem tuuakse samna patsient tagasi.“Mida te teete, kui olete siit välja saanud?”“Muretsen endale töö ja korteri.”“Olete kõvasti paranenud! Mida edasi teete?”“Leian endale tüdruku.”“Tubli, mis edasi?”“Viin tüdruku oma korterisse.”“Noh, ja mis siis?”“Teen talle romantilise õhtusöögi küünlavalgel, pa-

nen käima vaikse muusika…”“Mida edasi teete?”“Hoh, hiilin vaikselt tema seeliku alla, ise samal ajal

teda hellitades ja suudeldes.”“Rääkige, mis edasi saab?”“Libistan ta püksikesed jalast ära, REBIN SELLELT

KÕIK KUMMID, TEEN RAGULKA JA LASEN KÕIK SELLE NEETUD ASUTUSE AKNAD SISSE!”

***Algaja langevarjur on tegemas oma esimest hüpet.Talle antakse igaks juhuks kaasa raadioseade, mille va-

hendusel saab ta lenduriga rääkida.Langevarjur hüppab lennukist alla ja hüüab mõne aja

pärast raadiosse: ” Laheeeeee! Ma lendaaaaaaaaaan! Olen vabaaaaaa! Ja inimesed all maa peal on väikesed nagu si-pelgaaaaaaad!”

Lennukist karjutakse vasta:” TÕMBA RUTTU LAN-GEVARI LAHTI! NEED ONGI SIPELGAD!!!”

***Ämm kingib väimehele sünnipäevaks kaks lipsu.Järgmisel külaskäigul ämma juurde üritab väimees äm-

male meelepärane olla ja paneb ühe lipsudest kaela.Kui mees uksest sisse astub, sisiseb ämm vihaselt: “Ahaa,

teine ei meeldinud jah?!?”***Peadirektor tutvustab oma täisikka jõudnud pojale

nende perefirmat.Vahepeal pöördub direktor oma sekretäri poole ja üt-

leb: “Preili Tamm, mu pojale võite kõike näidata!”“Mis, juba esimesel päeval???” hüüab sekretärineiu

kohkunult.***Vaarub purjus mees uksest sisse ja lõugab: “Ma jõudsin

koju!!!”Võtab saapad jalast, virutab ühega neist vaasi kildudeks:

“Ma jõudsin koju!!!”Läheb tuppa, tõmbab voodilt teki, viskab selle põran-

dale ja heidab pikali: “Raisk, üksinda on ikka super elada.***“No ütle, naine, kumb meist rohkem täis on???” hüüab

mees naisele. “Mina pidasin vähemalt meeles ja võtsin meie mõlema vihmavarjud baarist kaasa, sina aga oleksid ilma nendeta koju astunud!”

“Aga kallis,” ehmub naine, “meil polnudki ju täna vih-mavarje kaasas…!”

***Draakon püüab metsas hundi kinni.“Näed, kirjutan siia üles – hunt, hallivatimees, üks

tükk,” teatab ta hundile. “Täna tuled minu juurde lõunale ja ma söön su ära. On kõik selge?”

Hunt: “Sain aru!”Draakon: “Küsimusi on?”Hunt: “Ei!”Astub draakon edasi ja püüab rebase kinni.Draakon: “Vaata reinuvader, kirjutan siia üles – rebane,

punase kuuega, punase sabaga, üks tükk. Täna tuled minu juurde õhtusöögile ja ma söön su ära. On kõik selge?”

Rebane: “Sain aru!”Draakon: “Küsimusi on?”Rebane: “Ei!”Draakon astub edasi ja lõpuks õnnestub tal ka jänes

kinni püüda.Draakon: “Vaata kikk-kõrv, kirjutan siia üles – jänes,

hall, pikkade kõrvadega, üks tükk. Homme hommikul tu-led minu juurde hommikusöögile ja ma söön su ära. On kõik selge?”

Jänes: “Sain aru!”Draakon: “Küsimusi on?”Jänes: “On küll! Kas võib ka mitte hommikusöögile tul-

la?”Draakon: “Võib! Tõm-ban ni-me ma-ha!”Siit moraal: kes oma suud lahti teha ei oska ja pimesi

kõigile kuuletub, see ka nahka pannakse!***Meeskülaline küsib baari omanikult:“Teil on reklaamis kirjas, et teenindavad topless-ette-

kandjad! Aga mind teenindas näitsik, kellel oli ainult üks rind paljas, teine oli kaetud!”

“Milline? See mustas kleidis? Täiesti õigustatult – ta on meil poole kohaga!”

***Noor abielupaar istub elutoas.Naine koob beebirõivaid, mees loeb ajalehte.“Kallis,” pöördub naine mesimagusalt mehe poole, “kas

sulle meeldiks õhtuti kuulda väikeste jalgade padinat põ-randal ja treppidel?”

“Vuih!” hüüatab mees põlastavalt, “hiired pole mulle kunagi meeldinud!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42

43 44 45 46 47 48 49 50

51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69

70 71 72

73 74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84

85 86 87 88 89 90 91 92

93 94 95

96 97 98 99

100 101 102

PAREMALE 1 Näitleja (1929-84) 5 Laeva veos, laadung, last 10 Kolmekordne kalavõrk 14 Siga 18 Vana portugali-hispaania

rahvatants 19 Näitleja (s 1927) 20 Muistne Rooma provints 21 Suusafirma 22 Lumekuhjatis 23 Ajastu 24 Riigiametnik Vana-Roomas 25 Sealiha nahakiht 26 Doonau lisajõgi 27 Näokate 28 A. Saali ajalooline jutustus 29 Krimmi endine nimi 33 Printsi tiitel Hispaanias 35 Linn Lätis 38 Etaandiaat 40 Livrees teener 41 Lehma kehaosa 43 Iraagi pealinn 45 Seljatoeta türgi diivan 49 Sidefirma 51 Muskel 53 Uterus 55 Üks vanaisadest 56 Laius

59 Aseaine 60 Vana katkine riideräbal 63 Küla Raplamaal Kohila vallas 65 Kanada laulja 67 Küla Valgamaal Hummuli vallas 68 Eesti kirjanik 70 Paavsti peakate 71 Porine 72 Eesti laulja 73 Taotluste kõrgeim eesmärk 76 Tarbed 78 Trigonomeetriline funktsioon 80 Ameerika filmilavastaja (s 1959) 81 T.Kallase romaan 83 Tahapoole nihutama 85 Dekaluumen 88 Kehaosa 89 Senegali pealinn 91 Kult 93 Tsaari käsk 94 Nõusolekut andma, nõustuma 95 Hõberaha 96 Mitmete maade rahaühik 97 Sõna kirikus 98 Vald Viljandi maakonnas 99 Kehv, vilets100 Keemilise elemendi väikseim

osake101 Vald Läänemaal102 Spordifirma

ALLA 1 Tugev erutus 2 Viskerelv 3 Muljetes väljenduv psüühiline

seisund 4 Vooditarve 5 Järv Võru mk 6 Mäeahelik Aasias 7 Küla Valgamaal Hummuli vallas 8 Hiiglane, hiid 9 Teravili 10 Teatud põllumaa 11 Rõngel 12 Küla Raplamaal Vigala vallas 13 Leinahelitöö 14 Küsisõna 15 Teatud tooraine 16 Unioon 17 Vaimuliku ametirüü 30 Elektroonikafirma 31 Raadiolokaator 32 Ülev mõte 34 Leeklill 36 Saal 37 Koduloom 38 Armulaualeib 39 Macao pealinn 42 Kõnekaart 44 Riik Aafrikas 46 Arukus, nutikus 47 Kesk-Ameerika indiaanlane 48 Kütusefirma 50 Ajaühik 52 Mitte väike 54 Püstalus väljapanekute jaoks 57 Asula Harjumaal 58 Suur ruum 60 Hele kõlin 61 Lämmastikuühend 62 Külatänav murdes 64 Proua 66 Saate- ja käsundusohvitser 69 Aastaraamatud 71 Maale tulema 73 Eralduma 74 Endine Eesti biogeograaf 75 Ainuke 77 Kasakapealik 78 Talutaja 79 Betooni armatuur 81 Künka, mäe alumine osa 82 Viljahakk 84 Ainus meresadam Jordaanias 86 Linn Soomes 87 Egiptuse puuvill 90 Linnavalitsus 91 Poola proua 92 Taevajumalanna


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27 28

29 30 31 32 33 34 35 36 37

38 39 40 41 42

43 44 45 46 47 48 49 50

51 52 53 54 55

56 57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67 68 69

70 71 72

73 74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84

85 86 87 88 89 90 91 92

93 94 95

96 97 98 99

100 101 102

PAREMALE 1 Tekkimine 5 Kiirus, kiirusaste 10 Parem 14 Kaksikvärss idamaa rahvaste luules 18 Anemoon 19 Naeru lagistama 20 Vanuseline 21 Ripplukk 22 Puuvili 23 Dekaluumen 24 12 tükki 25 Lahti tegema 26 Roomaja 27 Dirigent 28 Nõu jookide säilitamiseks ja

serveerimiseks 29 Odrasort 33 Kõverjooneline joonlaud 35 Pärani lahti 38 Suur pahandus 40 Putuka nõel 41 Eesti maalikunstnik 43 Haruldasi metalle sisaldav mineraal 45 Soololaulja 49 Järsk kokkuvarisemine 51 Türgi sõudelaev 53 Vedelema, vähkrema 55 Raagus 56 Kaerakile 59 USA osariik

60 Kagu-Aaasia maade ühendus 63 Ena 65 Saar Aleuudi saarestikus 67 Hoiul, alles 68 Vibuküttide ja suusatajate jumal

Põhjamaade mütoloogias 70 Küla Raplamaal Kehtna vallas 71 Kaugemal 72 Süüdistatava mujalolek süütuse

tõendina 73 Orataoline 76 Kaardistik 78 Palavus 80 Koolitarve 81 Juudi vaimulik 83 Tahapoole nihutama 85 Meremehe hüüd 88 Papagoi 89 Teritama 91 Kalapulgad 93 Heinavõrk 94 Ümmargune sünnipäev 95 Stamp 96 Mäeahelik Aasias 97 Kõrgkujutistega gemm 98 Noodikirja märk 99 Kehtestatud hulk, kogus, suurus100 Küla Raplamaal Kehtna vallas101 Kuduja tööriist102 Jorjen

ALLA 1 Järeltulija 2 Elavaloomuline 3 Vald Järva maakonnas 4 Rohkem 5 Eesti näitleja, RK liige 6 Kõige enam 7 Siberis elav hirve alamliik 8 Tikats 9 Munga- või rüütlikoondis 10 Uterus 11 Pedaal 12 Kaugemale 13 Pesukäsn 14 Vene luuletaja 15 Pole võimalik 16 Inisemine 17 Pallimäng 30 Muskushibiski vili 31 Maitseaine 32 Aega puudutavad andmed 34 Hiid, vägilane, ülik, vanem 36 Vald Tartu maakonnas 37 Peipsi siig (murdes) 38 Vundamendi maapealne osa 39 Asukoht, positsioon 42 Paljas, tühi 44 Järglasi ootav loom on ... 46 Oleiinhappe sool 47 Islami usujuht 48 Laevanoot 50 Prantsuse kuningas 52 Keedus, keetmine 54 Eesti lavastaja ja näitleja 57 Järv Soomes 58 Eesti näitleja 60 Maarjas 61 Teatud kirjamärgid 62 Teatud kogumik 64 Nüüdsama 66 Tulirelva rauaõõne läbimõõt 69 Linn Küprosel 71 Taarudes käima 73 Rumal 74 Eskimote peakotiga jakk 75 USA osariik 77 Tarkusejumalanna 78 Kuivad rohtlad Brasiilias 79 Läkitama 81 Kääne 82 Kuubas sündinud ameerika

filminäitleja (s 1956) 84 Vanakreeka puhkpill 86 Hädakaebus, kurtmine 87 Egiptuse viljakuse jumalanna 90 A. Saali ajalooline jutustus 91 Vulkaan Sitsiilias 92 Tekib päikese käes


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

4 7 9 2 1 9 2 1 3 6 9 5 8 4 7 6 6 9 8 1 2 1 5 3 1 9 7 4

4 7 8 6 5 9 2 3 15 9 6 3 2 1 7 4 82 1 3 8 7 4 5 9 66 3 9 5 8 2 4 1 71 8 2 4 9 7 3 6 57 5 4 1 3 6 9 8 28 6 5 7 4 3 1 2 99 4 7 2 1 8 6 5 33 2 1 9 6 5 8 7 4

6 5 9 1 4 2 8 6 4 7 1 9 4 2 8 7 8 3 1 4 7 5 2 1

5 2 6 3 78 2 9 1 8 1 7 5 9 2 6 8 7 9 8 1 4 3 9 69 8 2 7 8

5 3 9 6 8 7 4 7 1 3 6 3 1 8 4 6 7 5 6 1 9 3 5 5 1 6 8 2 1 9


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Grandtour ülesandedAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas-ta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused

1 2 3 1 1 1 2 2 1 1 1 0 1 1 0 12 3 2 3 1 2 2 1 1 2 2 3 1 1 2 2 1 1 1 2 2 1 1 0 2 2 2 2 2 2

1 2 3 1 1 1 2 2 1 1 1 0 1 1 0 12 3 2 3 1 2 2 1 1 2 2 3 1 1 2 2 1 1 1 2 2 1 1 0 2 2 2 2 2 2

3 1 0 1 1 0 3 2 1 3 1 2 1 3 3 1 1 1 2 1 2 1 0 1 1 1 2 0 12 3 1 1 0 3 22 1 0 21 1 0 0 1 2

3 1 0 1 1 0 3 2 1 3 1 2 1 3 3 1 1 1 2 1 2 1 0 1 1 1 2 0 12 3 1 1 0 3 22 1 0 21 1 0 0 1 2

4 7 9 2 1 9 2 1 3 6 9 5 8 4 7 6 6 9 8 1 2 1 5 3 1 9 7 4

4 7 8 6 5 9 2 3 15 9 6 3 2 1 7 4 82 1 3 8 7 4 5 9 66 3 9 5 8 2 4 1 71 8 2 4 9 7 3 6 57 5 4 1 3 6 9 8 28 6 5 7 4 3 1 2 99 4 7 2 1 8 6 5 33 2 1 9 6 5 8 7 4

0 3 1 1 0 2 0 2 0 2 3 1 11 1 3 2 1 0 2 1 2 1 1 3 2 3 3 3 1 1 2 1 0 1 2 2 2 1 1 1

0 3 1 1 0 2 0 2 0 2 3 1 11 1 3 2 1 0 2 1 2 1 1 3 2 3 3 3 1 1 2 1 0 1 2 2 2 1 1 1

3 1 1 1 3 2 2 2 0 1 2 1 2 2 3 0 0 1 2 1 3 1 1 1 1 2 3 3 1 1 0 3 1 1 3 2 1 0 1 3 1 1 1 3 1

3 1 1 1 3 2 2 2 0 1 2 1 2 2 3 0 0 1 2 1 3 1 1 1 1 2 3 3 1 1 0 3 1 1 3 2 1 0 1 3 1 1 1 3 1



Raplamaa Ühistöö 22PRESSITEADESA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond4. veebruar 2014

Tartu Kaubamaja toetab kampaaniaga Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi

Tänasest on Tartu Kaubamajas müügil spetsiaalne tee, mille ostuga toetavad kliendid raske ja sügava puu-dega laste hoiukodude loomist.

Täna algav kampaania kannab nime «Tee süda soojaks», ning selle raames saab kuni veebruari lõpuni Tartu Kaubamaja keskuse poodide kassadest osta Kubija ürditalu Kogu pere teed. Teepaki hind on 2 eurot ja igalt pakilt läheb 1 euro Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Kõik kampaania kulud ja osaliselt ka teepaki kulu katab Tartu Kaubamaja, mis on Lastefondiga edukalt koos-tööd teinud ja puudega lapsi toetanud juba 2009. aastast.

«Tegemist on tugeva ühiskondlikke väärtusi hindava ja edasikandva organisatsiooniga kes loob võimalused hoolida ka kõige nõrgematest», rääkis Jeedas, miks on kaubanduskeskus otsustanud ühiste kampaaniatega jät-kata. «Meil ja meie keskuse kõikidel poodidel on hea meel anda oma panus esimese hoiukodu loomisele.»

Teepakkide müügist saadud tulu läheb Lastefondi 2014. aasta põhikampaania «Unistuste puhkus» tarbeks, millega kogutakse raha raske ja sügava puudega lastele hoiukodude loomiseks. Esimene selline hoiukodu plaa-nitakse avada juba märtsis Tartus Käopesa perekodus.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne te-gevusaasta jooksul on kogutud üle 1,5 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.



20. veebruaril kell 11 ja kell 14Rapla Kultuurikeskuses


5. veebruaril kell 19Märjamaa Valla Rahvamajas

Rakvere Teatri etendus „Lahuselu“pilet täiskasvanule 11€, õpilane, pensionär 9€

Rein Rannapi klaverikontsert7. veebruaril kell 19

Märjamaa Valla Rahvamajaspilet täiskasvanu 7 €, õpilane, pensionär 5 €http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7019.html

7. veebruaril Kuimetsa rahvamajas kell 20.30

Sõbrakuu tantsuõhtu.Tantsuks mängib; HARLI BÄND

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7091.htmlPilet eelmüügist 5€ kohapeal 7€*Laua katab igaüks ise*

9. veebruarilValtu seltsimajas kell 12-14

Kaerepere Kirbukashttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7050.html


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

12. veebruaril kell 19Rapla Kultuurikeskuse Kammersaalis

Andre Maaker - “Minu laulu pidu”Kontserdil esitab Andre muusikat uuelt heliplaadilt “Minu laulu pidu”, kus kõlab tuntud koori- ja laulupeo-

repertuaar akustilisel kitarril.Kava ühes otsas Aleksander Kunileiu “Sind surmani”, mis kanti ette juba esimesel üldlaulupeol ja teises otsas

tänavuse üldlaulupeo nimilugu - Tõnu Kõrvitsa “Puudutus”.Kitarrist loob nende lugudega isikliku ja hingestatud tunnetuse. Laulud, mis harilikult kõlavad mastaapses

esituses on seekord hoopis sissepoole pööratud. Andre ütleb ise: “Tähtis on see, mis toimub meie sisemistes soppides. Võimas ja eufooriline massiüritus saab enda kõrgema ja jäädava sisu siis, kui suudab äratada rõõmu ja peo meie hingepõues, kohas mida teistele näidata ei saa, aga mida me teineteise juures ikka tunda ja aimata suudame seal, kus kõik saab üheks!”

Rõõmu, muiet ja salajast kokkuhelisemist!Raplas toimub kaheksast kontserdist koosneva turnee esimene kontsert.Pilet 5 eurothttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7063.html

Sõbrapäeva disko 14. veebruaril kell 21

Märjamaa Valla RahvamajasDJ John ja DJ Alar Linna, pilet 5 €http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7097.html


20. veebruaril kell 19 MONOTEATERJan Uuspõld Stand-Up Etenduses

Miks mina?Lisaetendusele Raplas piletid eelmüügis Rapla Kultuurikeskuses hinnaga 14 € /16 €http://raplakultuur.ee/


26. veebruaril kell 11 Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY

Rapla KultuurikeskusesNAKSITRALLID TRALLITAVAD JÄLLE

Teine osa - järg eelmise hooaja etendusele www.reky.ee Pilet 5.50 Rapla Kultuurikeskuses müügil

13. veebruaril kell 11Märjamaa Valla Rahvamajas

Viljandi Lasteteater Reky etendus Naksitrallid II

pilet 5 €http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7098.html

Kes pildil, kes pildilt väljas!Valminud on Raplamaa pildialbum

“Raplamaa pildis ja pildil 2013”Album on kõigile tasuta allalaadimiseks aadressil

http://pildialbum.esy.es/album2013.pdf ja veebis lehitsemiseks aadressil

http://issuu.com/piirp/docs/pildialbum2013 .Kes oma üritust või ettevõtmist albumist ei leia,

võib süüdistada vaid iseennast!Seltsing “Raplamaa Ühistöö” tänab kõiki oma

fotosid saatnud fotograafe ja albumi kokkupanekul osalenuid!






9. veebruaril 14Raikküla Kultuurikeskuses

etendus “Kosilane Rakverest”

Valtu näiteringi Anderaasuke esituses.Pilet 2 eurot

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 6, 5. veebruar 2014