Embed Size (px)
Citation preview
Raudtee mured, rõõmud ja tulevik
Kuldar LeisAS Operail nõukogu esimees
August 2019
Kodaniku vaade 2006
Miks peab see müra küll nii suur olema ja ronge nii tihedalt?
Kodaniku vaade 2019
Miks need mersuvedajad löperdavad 80-ga Tallinna ja Koidula vahel selle asemel, et raudteel vedada?
Pereisa vaade 2019 Põlvast
• Kas lapsed saavad Põlvast Tartusse käia rongiga (koos vastas oleva linnaliini bussiga)
• Tööl käia Põlvast ja Valgast Tartu saab, aga vastupidi ei saa• Põlva-Tartu 2x päevas, Valga-Tartu 4x päevas
Kes mida teeb riigi omanduses?
AS Eesti Raudtee – infrastruktuuri haldamine (raudtee, jaamad, ooteplatvormid), liiklusjuhtimine, ohutus
AS Eesti Liinirongid (ELRON) – reisirongi liiklus
AS Operail – kaubavedu Eestis
Eravedaja GoRail Tallinn-Peterburi-Moskva 1x päevas, piiril kulub ca 2 tundi
Kellel mis väljakutsed?
Eesti Raudteel:
Alakoormatus raudteel, jaamahooned pole kasutuses
Elronil:
Sõitjaid rohkem kui ronge
Operailil:
Vene transiit väike, alakoormatus
Seega riigil ühine Eesti-sisene eesmärk:
saada rohkem vedusid ülekoormatud maanteedelt raudteele
Veomahud Ust-Luga sadamas, Baltimaade ja Soome RaudteedelEesti Raudtee 2018 a. veomahud kasvasid 9% võrreldes 2017 a.
2014 2015 2016 2017 2018
Ust-Luga sadam 75,7 87,9 93,4 103,3 98,7
Leedu Raudtee 49 48,1 47,7 52,7 56,8
Läti Raudtee 57 55,6 47,8 43,8 49,3
Soome Raudtee 37,1 33,4 36,2 38,5 40
Eesti Raudtee 19,2 15,4 12,5 12,4 13,5
0
20
40
60
80
100
120
mln
t
Veomahud Ust-Luga sadamas, Baltimaade ja Soome Raudteedel
4 116
2 661
4 447-1 000
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
EBIT
DA
ja k
asu
m, €
k
Äri
tulu
d, €
k
8 319
4 940
13 579
-1 000
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
.
.3 239
2 314
57 429
-1 000
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
EBIT
DA
ja k
asu
m, €
k
Äri
tulu
d, €
k
Operaili kasumiallikad
Kaubavedu on meie suurim tuluallikas, kuid suurem osa kasumist tuleb vagunite rentimisest
EBITDA Kasum Äritulud
Operail LeasingVeeremi rentVeeremi hooldus jamoderniseerimine
Kaubaveod
-2 345** Kaubaveo kasum arvestades normaalseeritud kulumi- ja intressitaset** Äritulud on äriüksuste lõikes koos sisekäivetega
46
-690
6 847
-1 000
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
..
Põhilised väljakutse kohad
Järelkasv
raudteealane haridus
Jätkusuutlikus
vältimatu investeering veduriparki
Konkurentsivõime
infratasude viimine naaberriikide tasemele
Üks erastamise eeldustest -> pikaajaliselt kokkulepitud jätkusuutlik, selge ja konkurentsivõimeline infratasu
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
KVÄÜ VÄÜ RÄÜ TUGI OPERAIL
pensioniealised 10 a pärast 26% 6% 5% 2% 40%
pensioniealised 5 a pärast 6% 3% 4% 1% 14%
pensioniealised täna 2% 1% 2% 1% 5%
tööealised 21% 8% 11% 2% 41%
Pensioniealine töötajaskond. Tulevik
38 inimest
94 inimest
275 inimest
Tallinna Tehnika-kõrgkooli raudtee-tehnika õppekava lõpetajad:
132016
112017
62018
60%
Moderniseeritud C30-M vedur Tapa Depoos
Piirijaamad
Sissevedu
Piirijaam 2017 2018 prognoos Muutus Osakaal
Narva 4 199 815 4 836 444 15,16 % 48,81 %
Koidula 1 258 129 1 861 075 47,92 % 18,78 %
Valga 1 290 273 3 211 142 148,87 % 32,41 %
Kokku: 6 748 216 9 908 661 46,83 %
Lõuna- Eestis asub kaks olulist piirijaama.
Koidula piirijaam:
• teenindab kuni 20% Eestisse raudtee kaudu saabuvast ning üle 40% välja saadetavast kaubast
• võimaldab vältida Venemaa sadamate läheduses olevat üle hõivatud raudteetaristut
• kõige otsem tee Moskvasse
Valga piirijaam:
• teenindab ligi 40% Eestisse raudtee kaudu saabuvast ning ligi 40% välja saadetavast kaubast
• väga olulised kaubavood Valgevenest, Leedust
Väljavedu
Piirijaam 2017 2018 prognoos Muutus Osakaal
Narva 118 667 156 739 32,08 % 21,63 %
Koidula 383 849 305 110 -20,51 % 42,10 %
Valga 258 817 262 829 1,55 % 36,27 %
Kokku: 761 334 724 677 -4,81 %
Geograafilise haarde laiendamine ja uued teenused
Liinid
• Multimodal: Shift to rail jätkamine Eesti sisestes kaubavedudes
• "Amber train" (Muuga-Riia-Šeštokai)
Ekspedeerimine
• Lõuna-põhja suunaline kaubaliiklus
• Skandinaavia-Hiina kaubavoog
Multimodaalne kauabavedu
Transport
raudteejaama
Tootmistehasest või
muust lähtekohast
kauba veokile ja
raudteejaama.
Kauba laadimine rongile
Kauba laadimine autolt rongile
(konteinerite laadimine
platvormvagunitele või kauba
laadimine tavavagunitesse).
Laadimine toimub jaamas
asuva tehnikaga.
Klient
Kauba ümberlaadimine
Sihtjaamas kauba laadimine
veoauto või laeva peale või
sadama lattu.
Raudteevedu
Autovedu Ümberlaadimine Raudtee vedu
Ümberlaadimine
Vedu sihtkohta
Vedu sihtkohta:
a) autovedu
b) merevedu
Lõuna-Eesti kaubajaamad
Aktiivsed Lõuna-Eesti kaubajaamad:• Tartu• Jõgeva• Valga• Kärkna• Reola• Põlva• Veriora• Võru• Antsla• Elva
Kaubad:• ümarpalk• vanametall• Venemaalt saabuv väetis• kütused• konteinerkaup
Lõuna-Eesti arenguvõimalused
Infrastruktuur peaks sisaldama:
• laadimisalasid jaamades (täna piiratud ligipääs)
• üldkasutatavaid laadimisalasid
Infrastruktuuri kasutustasud:
• minimaalne ligipääsutasu kohalikele kaubavedajatele
• vagunite tasuta seismine laadimisteedel
Tallinna ringtee ja Lõuna-Eesti ekspordivõimalused
Tallinna ring-raudtee avardab Lõuna-Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi Skandinaavia suunal ning suurendab Koidula jaama potentsiaali transiitjaamana (nt Hiina-Skandinaavia koridor)
• Ajakulu ja tee pikkus vähenevad oluliselt (Tallinna sõlme piirangud)
• Raudtee kaubajaamade ja kaubaveo sh ohtlike veoste viimine Tallinnast välja
• Rasked rongid ei sõida kesklinna sisse (müra)
• Kergendab Elroni Tallinna liiklust
Tallinn
Viljandi
PärnuTartu
TapaNarva
KoidulaValga
Lelle
Tallinn
KulliSaue
Elektrifitseerimine
• Erinevad rööpmelaiused: 1435 mm Euroopas ja 1520 Idas
• Elronil 6 uut rongi: 2 elektri ja 4 hübriid (diisel + elekter) 2023 kõige varem
• Elektrifitseerimine 3 kV alalispinge vs 25 kV vahelduvpinge:
• 2028, 20% kaupa võiks maanteelt raudteele minna,
- 350 mEUR taristu,
- Elroni vedurid uued 60 + 64 mEUR ümberehitus,
- finantseering CO2 kvoodi müügist,
- Operaili vedurid 138 mEUR (18-23 tk, a 6 mEUR)
Seis 2021 lõpus Tallinn-Narva Tapa-Tartu
Tartu-Valga Tartu-Koidula Tallinn-Paldiski
AS Operail ettepanek raudtee taristu elektrifitseerimiseks
Elektrifitseerimine
• Vabariigi Valitsus otsustas juuni kuus kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ette valmistada raudtee elektrifitseerimise plaani.
• Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algab 2020. aastal ning ehitus on kavas 2022.-2028.
Kriitilised teemad• Taristu lõplik
elektrifitseerimiskava• Elektrivedurite ostu
finantseerimine
Aheraine (lubjakivi killustik) ja Rail Baltica ehitaminePõlevkivikaevanduse kõrvalsaaduse kasutamine säästaks loodust ja inimesi
• Lubjakivikillustiku ja liiva segu sobib raudteede ja teede muldkeha ehitamiseks. Sobilik segu on 70% lubjakivikillustiku fraktsioonis 0/90 ja 30% kvartsliiva.
• Rail Baltica Eesti osas saab raudteealuses muldkehas kasutada ca 9.86 mln m3 lubjakivikillustiku.
• TalTechi sõltumatu uuring kinnitas Eesti Energia lubjakivi ning tuha tehnilist sobivust ja majanduslikku põhjendatust Rail Baltica muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina.
Plussid• Arendaks ringmajandust• Vähendaks jäätmeid• Leevendaks Rail Baltica üldist keskkonnamõju • Avamata jääks paljud uued karjäärid• Hoiaks riigi raha ja paraneks sotsiaalmajanduslik heaolu• Aitaks kaasa keskkonnaalaste strateegiliste eesmärkide
täitmisele (nt. suurenergeetika fookuses on keskkonnajalajälje vähendamine)
Raudteetranspordi sotsiaalsed eelised maanteetranspordi ees:
Elektrifitseerimise otsesed plussid lisaks puhtamale loodusele:
• Vähendame kulusid energiale kaks korda• Lõpetame nafta baasil toodetud energiaallika ostmise
Venemaalt• Elektrirongid töötavad palju vaiksemalt ja on maailma
üks ökoloogilisematest transpordiliikidest
Raudtee elektrifitseerimine > müra- ja vingugaasivaba ning looduskeskkonda säästev kaubavedu
Puhtam ja ohutum Eesti
3 000 – 4 000 t kaupa
0.3 l kütust/nt/100km
1-2 inimest (veduribrigaad)
27 t kaupa
1.1 l kütust/nt/100km
> 100 autojuhte
• Kandevõime• Energiavajadus
• Väiksemad üldkulud• Ohutus
