TEATRIMÄNGU RÕÕMUDSilvia Kahju

Lasteaed Päikene

TEATRIMÄNGU RÕÕMUD

lõpunäidend (teistele rühmadele, vanematele, teistele lasteaedadele)

muinasjututoa kasutamine (kolm eriteemalist seina: loss, meri, mets; filmivaatamine; arvuti; TV)

mänguline õppimine rühmaga osalemine „Kanuti

Kannil“

õppimine on mäng erinevad valdkonnad on ühes

tegevuses lõimitud lapsed, kes teatrimängu

mängivad on: julgemad paremad suhtlejad head kuulajad laiema sõnavaraga valmis iseseisvalt alustama

loovat mängu

Meie lasteaia ja rühma traditsioonid

Miks me teatrimängu mängime?

MEIE LASTEAIA MUINASJUTUTUBA (PANORAAMVÕTE)

KUIDAS TEKIB LOO VALIK?

Laste huvist lähtuvalt: lood, mis tekitavad küsimusi lastele meeldivad unejutud/muinasjutud laste kaasatoodud raamatud hommikuringis loetud lühijutud laste lemmikmultifilmid

MILLISEID OSATÄITJAID TEATRIMÄNGUS KASUTADA NING MILLISED ON NENDE ÜLESANDED?

Osatäitja Ülesanded

teadustaja Millal etendus algab/lõppeb?Tutvustab, kes on osatäitjad.

piletimüüja Müüb publikule pileteid. (käteplaksud/mänguraha)

valgustaja Näitab taskulambiga valgust.

uksehoidja/piletikontrolör Kontrollib pileteid, rebib piletikontsud.

kohanäitaja Näitab publikule istumiskohad.

kostümeerija Aitab näitlejatel riietuda.

näitlejad Etendavad lugu.

publik Aitavad teha erinevaid hääli, koputavad, imiteerivad vihmasadu, tuult, kabjaplaginat, laulavad laule, tantsivad, tilistavad kellukesi.

etendus ''Kullaketrajad''

muinasjutu ettelugemine,analüüs, piltide

vaatamine, arutelu,kuidas tegelased omavahel rääkida

võiksid, selgitus pahadetegelaste kohta

rekvisiitide värvimine -

majad, loss, puud(1 ruumiline sein)

kostüümide meisterdamine,

peakatted – jõekupp,linnud, vähk, kroonid

luuletuste, laulude,tantsudeõppimine(lisana)

pileti ning rahameisterdamine

etendus külalistele/mänguna

kuude nimetused ja muud

matemaatilisedmõisted

LISA - LAULUD JA SALMID

Pump-pump-pa-raba-pump-pump,sim-sala-bim, abraka-tabra,

püüa põgenikud kinni!

Kaunis võlulill, säragu su õis.Tagasi too aeg, mis mulle kuulus vaid.

Valu leevenda, ravi terveks halb.Tagasi too aeg, mis mulle kuulus vaid. Ja mulle vaid.

Veere, veere vokiratas,ketra, ketra võlulõnga.

Patsi-patsi leivapatsi,siilu-saalu saiapätsi,

viska ahju vups.

Vanaaegse lossitantsu õppimineklassikalise muusika taustal.

TEATRIMÄNG Lava ülespanek koos lastega (kardinad, majad, puud,

jõgi, toolid publikule, valgustajale toolredel, piletimüüjale laud).

Osatäitjate valimine, kostümeerimine (vabavalik, liisusalmi abil).

Näitlejad istuvad esimesse ritta. Piletite müümine. Piletikontroll / kohtadele juhatamine. Tehniline meeskond kohtadele. Teadustaja kuulutab etenduse algust. Õpetaja jutustab lugu, lapsed mängivad/näitlevad,

publik on kaasatud. Etenduse lõpus tutvustab teadustaja eraldi iga

osatäitjat. Lapsed mängivad lugu ise uuesti, uute osatäitjatega.

KUIDAS TEATRIMÄNG MEIE RÜHMAS ALGUSE SAI NING KUIDAS OLEME SEDA ERINEVATEL AASTATEL MÄNGINUD?

2-3 a. - sõimes „Naeris“ - rühmas puidust pusle panemine, millest kujunes naeri väljatõmbamise mäng, mida etendasime vanematele. Jõuluks said lapsed kingituseks käpiknukud.

3-4 a. - lemmik „Hunt ja seitse kitsetalle“. See oli meie matemaatiline teatrimäng, kus loendasime ning õppisime mõisteid alla, peale, taha, sisse jne, mängisime läbi rühmareegleid.

4-5 a. - lühilood, mida lugesime ning läbi mängisime nt „Põdra uhked sarved“ - mängisime läbi, kuidas põder oma uhkete sarvedega okstesse kinni jäi ja teda päästsid pikad jalad, mis põdrale endale ei meeldinud.

5-6 a. - lemmikud „Rapuntsel“, „Kullaketrajad“, „12 kuud“. Aasta peateema „Elas kord ...“ (muinasjutu teemaline) ning kinos populaarne Rapuntsel.

6-7 a. - Mängime läbi erinevaid lugusid, mida loeme ning mille tarvis meisterdame erinevaid teatritegemise vahendeid (käpiknukud, pulga otsas olevad joonistused/meisterdused, peakatted jne). Aasta lõpuks esitame lõpunäidendi ja korraldame teatrinäituse enda meisterdatud vahenditest. Aasta teemast lähtuvalt fookuses looma- ja linnulood.

KOKKUVÕTE ÕPETAJALE MUINASJUTUST „KULLAKETRAJAD“. KUIDAS ÕPETAJA SAAB ENDALE LUGU ÜLES MÄRKIDA NING SEDA JUTUSTADA?

Sügavas laanes elas kord lonkur vanaeit, kellel oli kolm tütart. Kõik olid sihvakad ja kaunid, kuid kauneim oli noorim tütar.. Eit ei lasknud piigadel niisama aega viita, vaid sundis neid hommikust õhtuni kuldlinu peeneks lõngaks ketrama.

KOLM TÜTART ISTUVAD VOKI TAGA JA LAULAVAD „Veere ,veere vokiratas, ketra, ketra lõnga“.

Keegi peale eide ei teadnud, kust kuldlinu hurtsikusse toodi. Igal suvel käis eit neid salaja kuskilt toomas. Alati saabus ta tagasi öösel, kui tütred magasid. Ta ei lubanud tüdrukutel jalgagi sellesse ruumi tõsta, kus kuldlinu hoiti.

jutustus

Nüüd oli eidel jälle aeg uute linade järele minna. Enne teele asumist luges eit tüdrukutele sõnad peale: “Vaadake plikad, et te lõngal katkeda ei lase, muidu kaob kullahiilgus ja teie õnnepõlv saab otsa”.Tütred naeravad eide sõnade üle: „Kuhu see hiilgus peaks kaduma, me ei jaksa kuldlõnga isegi kiskudes katki teha - kedrates ei purune see iial”.

VANAEIT LOEB SÕNAD PEALE JA LÄHEB KEDRUST TOOMA.

NEIUD NAERAVAD EIDE SÕNADE ÜLE.

Kolme päeva pärast sattus metsa kuningapoeg, kes oli jahil olles oma sõbrad silmist kaotanud ning nüüd eksinuna puu alla puhkama heitis. Hommikul ärgates märkas ta puude vahel jalgrada. Prints hakkas seda mööda minema ning jõudis hurtsikuni, milles elasid kolm kaunist tüdrukut.

KUNINGAPOEG TULEB KAHE KAASLASEGA RATSUTADES METSA (kabjaplaginat teeb keelega publik).

Kuningapoeg koputas uksele ja nägi, kuidas kolm kaunitari kuldlõnga ketrasid. Neiud olid väga üllatunud, kuna nad polnud kunagi varem ühtki noormeest näinud. Juttu vestes said neist sõbrad. Eriti hakkas kuningapojale meeldima noorim neiu.

Jutustaja: Õhtust sai öö ja ööst sai hommik (aja mõisted-iseloomusta!).KUNINGAPOEG JÄÄB METSA MAGAMA, LEIAB RAJA JA HURTSIKU. VESTAB TÜDRUKUTEGA JUTTU.

Vahepeal olid sõbrad printsi kadumist märganud ning läksid printsi kadumisest kuningale teatama.Teie kõrgeauline …. Kuningas saatis printsi sõbrad teda uuesti otsima. Sõbrad ratsutasid metsa ning leidsid lõpuks raja, mis viis lonkur eide ja tema tütarde hurtsikuni.. Kuningapoeg oli leitud, kuid temal oli tüdrukutest raske lahkuda. Raske südamega läks kuningapoeg sõpradega kaasa, kuid andis noorimale tütrele lubaduse talle kindlasti järele tulla.Niimoodi jutustades oli möödunud kolm päeva. Tüdrukud olid ketramise sootuks unustanud ning nüüd kambrisse astudes oli nende üllatus suur, kui nad märkasid, et lõng enam endiselt ei sätenda. Piigad sidusid lõngaotsi kokku ja proovisid kedrata, kuid miski ei aidanud, lõng jäi ikka tuhmiks.

KUNINGAS JA KUNINGANNA SEISAVAD LOSSI EES, SÕBRAD ANNAVAD kuningaperele TEATE EDASI. (publik koputab). SÕBRAD RATSUTAVAD METSA (kabjaplagin).

KUNINGAPOEG ANNAB LUBADUSE, LAHKUB.

KOLM PÄEVA (loendamine) MÖÖDUNUD- KEDRUS TUHMIKS MUUTUNUD.

Öösel jõudis koju eit, kes kohe aru sai, et miskit on vahepeal juhtunud. “Ah, teie olete siin lulli löönud”. “Kui see noormees, kes siin oli, peaks veel siia ilmuma, siis söödan ta metsloomadele”. Noorim tütar ei saanud öö otsa sõba silmale ning varahommikul hiilis ta tarest välja ja palus linde kuningapoega hoiatama minna.

EIT JÕUAB KOJU, SAJATAB.

LINNUD LÄHEVAD SÕNUMIT VIIMA.

Lind tõi kuningapojalt vastuse, et neiu end üheksandal ööl valmis sätiks, sest siis tuleb tema teda lonkurvanaeide käest päästma.

…TULEVAD TAGASI.

Kui eit kümnendal päeval märkas, et noorim tütar on kadunud, segas ta kokku üheksat sorti nõiarohtusid, lisas neile peotäie soola ning mässis segu nartsu sisse.

LOENDAMINE KÜMNENI.EIT SEGAB NÕIAROHTU - PUMP, PUMP, PARABA, PUMP, PUMP. ABRAKA TABRA….

Eit luges nõiakerale peale vandeid ja sajatusi. Ja saatis siis kera tuulega teele põgenikke kinni püüdma. Ratsanikud olid just jõudnud üle jõe viivale kitsale sillale, kui tuhisev nõiakera neid riivas. Ratsu tõusis ehmudes tagajalgadele ning neiu kukkus hobuse seljast jõkke. Kuningapoeg tahtis neiule jõkke järele hüpata, kuid sõbrad hoidsid teda tagasi. Noormees leinas neiut nii väga, et ei võtnud palukestki suhu.

KERA TEELE, PRINTS JA NEIU JÕEL SAAVAD KERAGA PIHTA, NEIU KUKUB JÕKKE.

SÕBRAD PRINTSIGA LAHKUVAD LOSSI - PRINTS MAGAB.

Oli möödunud juba terve aasta (12 kuud), kui kuningapoeg uuesti sillale sattus ning kaunist laulu kuulis. Näha polnud ju hingelistki. Noormees otsustas tuttavast hurtsikust järele uurida, kas neiud salapärasest häälest midagi teavad.

12 KUUD - KUUDE NIMETUSED (publik). PRINTS LÄHEB JÕELE JA KUULEB LAULU – EDASI HURTSIKUSSE(TÜDRUKUTE LAUL).

Õnneks oli vanaeit kodust ära ja neiud said kuningapojaga rahulikult vestelda. Neiud olid kindlad, et laulja oli nende õde, kelle nõid oli jõekupuks moondanud..Nüüd küpsetas vanem õde nõiakoogi, mis aitaks kuningapojal mõista lindude keelt.

HURTSIKUS KÜPSETAB ÕDE NÕIAKOOGI (patsi-patsi leivapätsi ...).

Metsa jõudes kuulis kuningapoeg linde omavahel rääkimas: „Imelik, et prints ei märka Põhjatarga käest abi küsima minna?” Nüüd sai kuningapoeg aru, et ees seisab retk Põhjatarga juurde.

LINNUD RÄÄGIVAD PÕHJATARGAST.

Küll oli tore, et noormees lindude keelt mõistis - nüüd saatis ta linnud Põhjatarga juurde, et need välja uuriksid, kuidas neiut nõidusest päästa.

PRINTS SAADAB LINNUD PÕHJATARGA JUURDE.

Linnud külastasid Põhjatarka ning tulid tagasi õpetussõnadega. Põhjatark oli õpetanud nii: “Et neiut lillepõlvest päästa, peab kuningapoeg minema jõe äärde, riided seljast võtma, end üleni mudaga kokku määrima, ninast kinni võtma ning hüüdma”Mehest vähk!” Vähina saab minna jõekupu juurde ja ta kaldale tuua. Puu all, kivi juures peab ohates ütlema “Jõekupust neitsi, vähist mees!”

Linnud tagasi õpetussõnadega.Prints peab jõe äärde minema, KEEBI seljast võtma, end mudaga kokku määrima, ninast kinni võtma ning hüüdma ”Mehest vähk!“, „Jõekupust neitsi, vähist mees!”

Kuningapoeg ratsutas jõe äärde ja tegi nii nagu oli õpetatud. Oh imet, mees muutus vähiks. Ta sukeldus jõe põhja, kangutas kupu lahti, viis puu alla kivi juurde ning lausus õpetatus sõnad.”Jõekupust neitsi, vähist mees!”Üsna pea võis märgata kahte inimese kuju.

VÕLUMINE - PUBLIK TILISTAB KELLUKESI - NEIU HEIDAB KUPU PEAKATTE JA PRINTS VÄHI OMA.

Noormees oli neiut nähes väga õnnelik ning koos sõideti tagasi kuningalossi.Suur oli kuninga ja kuninganna rõõm, kui nad nägid poega elusana koju tulevat. Lossis peeti suured ja uhked pulmad, mis kestsid terve nädala.

SÕIT HOBUSTEGA LOSSI (kabjaplagin - publik).SUUR PULMAPIDU KÕIKIDE LASTEGA ka publik.Klassikaline muusika - lossitantsu tantsimine koos.

Ühel päeval, kui kuningapoeg lossis jalutas, kuulis ta linde rääkivat: „On ikka tänamatu, on oma õnnepäevil teised neiud sootuks unustanud. Süütud neitsid peavad eluotsani hurtsikus kuldlõnga ketrama. Kuri eit pole ju mitte nende ema vaid kuri nõiamoor, kes lapsed omale ketrajateks oli võtnud, mürgijuur oleks talle paras palk!“

LINNUD RÄÄGIVAD ÕDEDEST.

Sedamaid ratsutas noormees oma kaaslastega hurtsikusse neiusid päästma. Õnneks oli nõiamoor reisil ning noormehed võtsid neiud hobustele ja ratsutasid kõik koos kuningalossi.Nõiale valmistati mürgijuurest roog.

NOORMEHED RATSUTAVAD HURTSIKUSSE ÕDEDELE JÄRELE (hobuste kabjaplagin).

NÕIALE JÄETAKSE LAUALE MÜRGIROOG.

Kui nõid koju tagasi saabus, sõi ta mürgitatud rooga ja muutus kassiks. Kullaketrajatest said aga ajapikku samuti kuningapoegade abikaasad.

NÕID TULEB KOJU, MUUTUB KASSIKS (VÕLUMOMENT, kellukeste tilin).LOSSIS JÄLLE PIDU - TANTS KÕIK KOOS.

AITÄH KUULAMAST!