Ravikindlustus, inimeste omaosalus ja vaesusriskja vaesusrisk

Andres VõrkPraxis / Tartu Ülikool

andres.vork@praxis.ee

30. september 2011, Tartu

Teemad

• Mis on vaesus(risk)

• Kuidas ravikindlustus ja omaosalus seotud vaesusriskiga?

• Mida näitavad Eesti küsitlusandmete analüüsid omaosaluse ja vaesusriski kohta?

.000

2In

imes

te ja

otus

Sissetulekute jaotus ja vaesuspiirid, 2007

Vaesuse peamine indikaator on sissetulek

Min. toidukorv

Elatusmiinimum=abs.vaesuspiir

Suhteline vaesuspiir

0In

imes

te ja

otus

0 5000 10000 15000 20000Ekvivalenttulu inimese kohta

Allikas: Eesti sotsiaaluuring 2008, autorite arvutused

Kõrgeim vaesusrisk töötutelPensionärid vaesusriski piiril

50

60

70

Suhteline vaesusrisk sotsiaaldemograafilistes rühmades, %

Töötu

Allikas: Statistikaamet

0

10

20

30

40

50

2000 20012002 20032004 2005 20062007 2008 2009

Muu mitteaktiivne

Ettevõtja

Vanaduspensionär

Palgatöötaja

Kõrgeim vaesusrisk üksikvanematel ja üksi elavatel eakatel

60

70

80

90

Suhteline vaesusrisk leibkonnatüüpides, %

Üksikvanem

Üksik 65+

Allikas: Statistikaamet

0

10

20

30

40

50

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Paar ja 3+ last

Lasteta, -64 paar

Paar ja 2 last

Paar ja 1 laps

Lasteta, 65+ paar

Raha ja hüviste liikumine Eesti tervishoius

Riigieelarve

Tervishoiu-teenused

Sotsiaal-Muud Infra-

Sotsiaalmaks töötute jt eest E/v, MTÜ,

EL, WHO

KOV

Omaosalus (ravimid, hambaravi, eriarst, ...)

Kiirabi, rahvatervis, kindlustamata isikud,..

Sotsiaal-maks, 13%

Muud maksud

Tööjõukulu

Tarvikud, seadmed, ravimid

Infra-struktuur

Rahalised hüvitised (ATVH) Soodusravimid

Teenused

Inimeste omaosalus tervishoiu rahastamises ca viiendik, ülejäänu maksudest

Muu erasektor;

0.5%

Välissektor; 3.9%

Tööjõumaksud; 62.4%

Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervishoiu kogukulud 2009; Statistikaamet; enda arvutused ja eeldused

Omaosalus; 20.3%

62.4%

Tarbimismaksud; 10.4%

Kapitalimaksud; 2.5%

Maksud; 75.3%

Riigieelarve

Omaosalus (ravimid, hambaravi, eriarst, ...)

Kiirabi, rahvatervis, kindlustamata isikud,..

Tervishoiu-teenused

Sotsiaal-maks, 13%

Muud maksud

Tööjõukulu

Tarvikud, seadmed, ravimid

Infra-struktuur

Sotsiaalmaks töötute jt eest

E/v, MTÜ, EL, WHO

KOV

Teenused

0.0

002

Inim

este

jaot

us

0 5000 10000 15000 20000Ekvivalenttulu inimese kohta

Sissetulekute jaotus ja vaesuspiirid, 2007

Min. toidukorv

Elatusmiinimum=abs.vaesuspiir

Suhteline vaesuspiir

Tervishoiu rahastamise korraldus

Sissetulekute tase ja jaotus

Rahalised hüvitised (ATVH) Soodusravimid

Teenustest loobumise risk

kõrge omaosaluse tõttu

või

Vaesusriski suurenemine

kõrge omaosaluse tõttu

Kas inimesel ravikindlustus?

Mida katab

Mõju teenuste tarbimisele ja vaesusriskile:

Mida katab ravikindlustus?

Mida kaetakse ravikindluseta isikul?

Kaetuse laius ja sügavus

Kindlustamata isikute osakaal rahvastikus langenud

4

5

6

7

8

Ravikindlustuseta inimeste osakaal, %

Registrite võrdlus (Õiguskantsleri

Kantselei)

15-74 ESA küsitlus LEU

Allikas: Statistikaamet, Leibkonna eelarve uuring, autori arvutused; Saar Poll(2010); Sotsiaalministeerium (2008); Härmsalu, Palu, Talpsepp (2009)

0

1

2

3

4

SoM (Kontseptsioon 2008)

15-74 Kindlustatute rahulolu küsitlus

Vaesemate inimeste puhul ravimid peamine tervishoiu kuluallikas

300

400

500

600Krooni Leibkondade kulutused tervishoiule, 2006

Hambaravi

Ambulatoorne ravi

Haiglaravi, taastusravi

ja hooldusravi

Allikas: Võrk, Saluse, Habicht (2009), ESA LEU 2006 põhjal

0

100

200

1 2 3 4 5

Kulutuste kvintiil (vaesed - rikkad)

ja hooldusraviPrillid jm

meditsiinilised kaubadKäsimüügiravimid

Retseptiravimid

Paar alaealiste ja täisealiste lastega

Kaks põlvkonda

Kolm põlvkonda

Muu

Keskmine

Leibkondade osakaal, kes on liikunud allapoole absoluutset vaesuspiiri tingituna kuludest tervishoiule,

2000-2007 keskmine

Pensionäridel suurim risk sattuda vaesusesse, peamine teguri ravimikulud

0 4 8 12

Üksik pensionär

Üksik tööealine

Paar- pensionärid

Paar - vähemalt üks tööealine

Üksikvanem 1 lapsega

Üksikvanem 2 või enama lapsega

Paar 1 lapsega

Paar 2 lapsega

Paar 3 ja enama lapsega

Paar alaealiste ja täisealiste lastega

%

Allikas: Võrk, Saluse, Habicht (2009), ESA LEU 2006 põhjal

Leibkondade kõrgete tervishoiukulude tegurid: eakad (+), puudega inimesed (+), sissetulek (-)

0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5

1 kvintiil

2 kvintiil

3 kvintiil

4 kvintiil

5 kvintiil

Haridus ISCED 1-2

ISCED 2

Kõrgete tervisehoiukulude tegurid (>20% leibkonna maksevõimest)Šansside suhted

ISCED 3

ISCED 4

Maal

Linnas

Lapsed (-16)

Eakad (65+)

Leibkonna suurus

Pea on naine

Pea on mees

Mitte-eestlane

Puudega/haigusega liige

Kindlustuseta liige

Allikas: Võrk, Saluse, Habicht (2009), ESA LEU 2000-2007 põhjal, regressioonimudelist

Madalama sissetulekuga leibkondadel mitu korda suurem risk arstiabist ilma jääda

majanduslikel põhjustel

20.0%

25.0%

Inimesed, kes ei saanud arstiabi viimase aasta

jooksul majanduslikel põhjustel, 2007

0.0%

5.0%

10.0%

15.0%

I II III IV V

Sissetulekukvintiil

Perearst

Eriarst

Hambaarst

Allikas: Eesti sotsiaaluuring 2007, autorite arvutused

Ravikindlustuse puudumine kui probleem on vähenenud

1.2%

1.4%

1.6%

Inimesed, kes ei saanud viimase aasta jooksul

arstiabi ravikindlustuse puudumise tõttu

Perearst

0.0%

0.2%

0.4%

0.6%

0.8%

1.0%

2005 2006 2007 2008 2009

Perearst

Hambaarst

Eriarst

Allikas: Eesti Sotsiaaluuringu andmed 2005-2009, enda arvutused

Ravikindlustuse puudumisest suurem probleem on muud majanduslikud põhjused

8%

10%

12%

14%

16%

%Inimesed, kes ei saanud arstiabi viimase aasta

jooksul ravikindlustuse puudumise tõttu

2005

2006

2007

Allikas: Eesti Sotsiaaluuringu andmed 2005-2009, enda arvutusedMärkus: Puudub analoogne info ravimite kohta

0%

2%

4%

6%

Majand. põhjused

sh pole kindl.

Majand. põhjused

sh pole kindl.

Majand. põhjused

sh pole kindl.

Perearst Eriarst Hambaarst

2007

2008

2009

Kindlustatutega võrdsustatud inimeste ringi laiendamine

Mittekindlustatud inimestele võrdsete tingimuste loomine

Võimalikud valikud

laiendaminetingimuste loomine

Nt SoM (2008) “Ravikindlustuseta isikutele

perearstiteenuse pakkumise kontseptsioon”

Nt nagu registreeritud töötutele kindlustuskaitse

2007. aastast

2007. aasta muudatuse tulemusena on kasvanud riigi poolt kindlustatute osakaal

60%

70%

80%

90%

100%

Riigi poolt kindlustatud

~ 30 eri liiki inimesi

Allikas: Eesti Haigekassa

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2006 2011

Võrdsustatud isik

Kindlustatud

2007. aasta ravikindlustuse laienemine registreeritud töötutele

Töötukassa ametnike meenutusi:

„Siis kui ravikindlustus tuli kõigile, mäletan kuidas hakati bussidega rahvast KOVidest tooma arvele. Teisipäeviti oli siis linnas tooma arvele. Teisipäeviti oli siis linnas käimise päev ja valla bussidega tulid ja tõid.“

„Ma arvan, et meil oleks poole vähem, isegi rohkem kui poole vähem kliente, kui ravikindlustus ei käiks meie kaudu“

Allikas: Leetmaa, R. (2011) Evaluation of the Implementation and Impact of Active Labour Market Policies in Estonia.

Ravikindlustusetaisikutele perearstiteenuse pakkumise

kontseptsioon (2008)

Valitsuskabineti 24.04.2008 nõupidamise kokkuvõte pp 4 "Ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse pakkumise perearstiteenuse pakkumise kontseptsioonist“: “Võtta teadmiseks...”

“Pingeline riigieelarve ei võimaldanud selle idee teoks saamist ja lähtuvalt eelöeldust valitsus ka ei toetanud algatatud eelnõu.“ (Maret Maripuu 6.04.2010)

Kokkuvõtteks• Inimeste omaosaluse mõjud

– Suurendab vaesusriski, nt ravimid eakatel

– Piirab teenuste kasutamist, nt hambaravi vaesematel

– Mõjud vähenesid 2000-2009, olevik teadmata

• Ravikindlustamata isikute hulk väheneb

– Osaliselt seotud ringi laiendamisega 2007. a.

• Pseudolahendus? Suurendas töötukassa koormust, ilma olulise efektita aktiivsetes meetmetes osalemisele

• Kõrge omaosalus vähemalt sama oluline probleem kui ravikindlustuse puudumine teenuste kättesaadavuse seisukohast

Diskussiooniks• Kas mittekindlustatutele mõttekas pakkuda vaid

osalisi teenuseid? Või üksnes tervikpakett?

• Kuidas rahastada kindlustamata isikute ravi, sh perearstiteenustele juurdepääs

– Läbi KOVide – võimekus väga erinev

– Kohustuslik kindlustus, vajadusel tasub KOV või riik

– Reeglid, millal võetakse üle tasumise kohustus REA või KOVi poolt

Diskussiooniks• Kas ravikindlustuse saamise tingimusega seotud

(legaalse) töötamise stiimulid kaaluvad üles ebavõrdse kättesaadavuse teenuste kasutamisel ja selle võimaliku negatiivse mõju tervisele ja töövõimele?töövõimele?