ECDL MOODULID AO2, AO3, AO4, AO12hagi/Innove2013/Nils%20H%e4rsingu%20...ECDL MOODULID AO2, AO3, AO4, AO12. IT Koolitus Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT-spetsialistideks läbi

ECDL MOODULID AO2,

AO3, AO4, AO12

IT Koolitus

Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT-spetsialistideks läbi erialakoolituse ja

tööpraktika.

Projekti kood 1.3.0102.11-0377

© 2011 IT Koolituskeskuse OÜ

IT Koolitus

1. SISUKORD

Sissejuhatus ...............................................................................................................13

1. Arvuti kasutamine ja failihaldus .......................................................................14

1.1. Töö alustamine arvutis ...........................................................................14

1.1.1. Kasutajanime ja parooli sisestamine ................................................14

1.1.2. Hiire kasutamine .................................................................................14

1.2. Visuaalsed elemendid ..............................................................................15

1.2.1. Ikoonid .................................................................................................15

1.2.2. Töölaud ................................................................................................16

1.3. Töökeskkonna kohaldamine..................................................................18

1.3.1. Töölaua ja kasutajaliidese kohaldamine ..........................................18

1.3.2. Klaviatuurikeele määramine .............................................................20

1.3.3. Tööriistaribade kasutamine ...............................................................21

1.3.4. Aktiivne töölaud .................................................................................22

1.3.5. Stardimenüü muutmiseks: .................................................................24

1.3.6. Arvuti välja lülitamine ........................................................................25

1.4. Töö rakendustega ....................................................................................26

1.4.1. Aknad ...................................................................................................26

1.4.2. Dialoogiaknad .....................................................................................27

1.5. Tarkvara – olemus, operatsioonisüsteemide ja rakendustarkvara

erinevused, põhitüübid ...........................................................................................27

IT Koolitus

1.5.1. Tarkvara ............................................................................................... 27

1.5.2. Arvutiviirused ja viirusetõrje ............................................................ 28

1.5.3. Kuidas arvutiviirused levivad? ......................................................... 29

1.5.4. Arvutiviiruste eest kaitsmine ............................................................ 29

1.5.5. Viirusetõrje tarkvara .......................................................................... 30

1.6. Töö failidega ja kaustadega .................................................................... 30

1.6.1. Kõvaketta sirvimine ........................................................................... 30

1.6.2. Mitu sirvimisvõimalust ...................................................................... 32

1.6.3. Arvuti mäluühikud ............................................................................. 32

1.7. Kaustade ja failide sorteerimine ............................................................ 32

1.8. Faili- ja kaustaoperatsioonid .................................................................. 33

1.8.1. Failide kopeerimine ja siirdamine .................................................... 34

1.8.2. Kustutamine ........................................................................................ 35

1.8.3. Uue kausta loomine ........................................................................... 35

1.8.4. Uue otsetee loomine .......................................................................... 36

1.8.5. Ümbernimetamine ............................................................................. 36

1.8.6. Faili või kausta otsimine.................................................................... 36

1.9. Failid ja kaustad ....................................................................................... 37

1.9.1. Enamlevinud failitüübid.................................................................... 37

1.9.2. Varukoopiad........................................................................................ 38

1.10. Printeri lisamine ....................................................................................... 38

IT Koolitus

1.10.1. Printerite seadistamine..................................................................38

1.10.2. Vaikeprinteri määramine ..............................................................38

1.11. Failide-ja kaustade kokkupakkimine ....................................................38

1.12. Dokumendikeskne igapäevatöö ............................................................39

1.12.1. Dokumendi avamine.....................................................................39

1.12.2. Programmi avamine ja sulgemine ...............................................40

1.12.3. Stardimenüü korraldus All Programs.........................................41

1.12.4. Korraldus Run ...............................................................................41

1.12.5. Aktiivse programmi vahetamine .................................................43

1.12.6. Programmi sulgemine ...................................................................44

2. Tekstitöötlus ........................................................................................................45

2.1. Tekstidokumentide loomine ..................................................................45

2.1.1. Office nupp .........................................................................................45

2.1.2. Tööriistariba ........................................................................................46

2.1.3. Kiirkäivitusriba ....................................................................................48

2.1.4. Klahvikombinatsioonid .....................................................................49

2.1.5. Uued Office 2007 klahvikombinatsioonid .....................................49

2.2. Dokumendi loomine ...............................................................................50

2.2.1. Kuidas dokumendis liikuda ..............................................................50

2.3. Teksti sisestamine ....................................................................................51

2.3.1. Teksti dokumenti sisestamine ..........................................................51

IT Koolitus

2.3.2. Kuidas teksti märkida? ...................................................................... 52

2.4. Õigekirja ja grammatika kontrollimine ................................................ 53

2.4.1. Põhisõnastik ........................................................................................ 53

2.4.2. Valestikirjutatud sõna või ebagrammatilise lause kontrollimine 53

2.4.3. Sõnaloenduri kasutamine .................................................................. 55

2.5. Dokumendi salvestamine ....................................................................... 55

2.5.1. Uue nimega salvestamine .................................................................. 56

2.6. Teksti vorming ......................................................................................... 57

2.6.1. Kirjad .................................................................................................... 57

2.6.2. Kirja suuruse mõõtmine ................................................................... 57

2.6.3. Kirja muutmine .................................................................................. 57

2.6.4. Kirja suuruse muutmine.................................................................... 58

2.6.5. Kirja laadid ja efektid ......................................................................... 58

2.6.6. Leheküljenumbrid .............................................................................. 62

2.7. Päis ja jalus ............................................................................................... 63

2.7.1. Andmeväljad ....................................................................................... 63

2.7.2. Päise ja jaluse lisamine ....................................................................... 64

2.7.3. Päise ja jaluse muutmine ................................................................... 64

2.8. Teksti otsimine ja asendamine .............................................................. 64

2.8.1. Leia ja asenda teksti ........................................................................... 64

2.9. Teksti ja lõikude kujundamine .............................................................. 66

IT Koolitus

2.9.1. Tabuleerimiskohtade seadmine ........................................................66

2.9.2. Lõigu joonduse muutmine ................................................................68

2.9.3. Lõikude taandamine ...........................................................................69

2.10. Laadid ........................................................................................................70

2.10.1. Lõigu ja märgi laadid .....................................................................71

2.11. Sisukorra lisamine ....................................................................................72

2.11.1. Pealkirja stiilid ja TOC (Pealkirja) tasemed. ..............................73

2.12. Nimekirjad ................................................................................................74

2.12.1. Lõikude ja ridade vahelise vahe muutmine ...............................76

2.13. Graafiliste elementide lisamine .............................................................76

2.13.1. Sümbolite ja eriliste märkide lisamine ........................................76

2.13.2. Lõikepildid ......................................................................................79

2.14. Tabelid .......................................................................................................81

2.14.1. Tabeli loomine ...............................................................................81

2.15. Dokumendi eelvaade ja printimine.......................................................83

2.15.1. Lehekülje suuna seadmine ...........................................................83

2.15.2. Printimise eelvaate valikud...........................................................85

2.15.3. Dokumendi printimine .................................................................86

2.16. Kirjakooste teostamine ...........................................................................87

2.16.1. Põhidokumendi häälestamine .....................................................88

2.16.2. Dokumendi ühendamine andmeallikaga ...................................88

IT Koolitus

2.16.3. Adressaatide või üksuste loendi piiritlemine ............................ 89

2.16.4. Sisu -ja väljade lisamine ................................................................ 91

2.16.5. Kooste eelvaade ja lõpuleviimine ............................................... 91

2.16.6. Kooste lõpuleviimine ................................................................... 92

2.16.7. Põhidokumendi salvestamine ..................................................... 93

3. Tabelitöötlus ....................................................................................................... 94

3.1. Exceliga alustamine ................................................................................. 94

3.1.1. Exceli töökeskkond ........................................................................... 94

3.1.2. Töövihiku avamine ............................................................................ 96

3.1.3. Uue töövihiku loomine ..................................................................... 96

3.1.4. Töölehel liikumine ............................................................................. 96

3.1.5. Töövihikus liikumine ......................................................................... 97

3.1.6. Lahtripiirkonna valimine ................................................................... 98

3.2. Töövihiku salvestamine.......................................................................... 99

3.2.1. Uue nimega salvestamine ................................................................ 100

3.2.2. Tegevuse tühistamine ja taastamine .............................................. 100

3.3. Töö andmetega ...................................................................................... 101

3.3.1. Andmete sisestamine ....................................................................... 101

3.3.2. Andmete muutmine ......................................................................... 101

3.3.3. Andmete kustutamine ..................................................................... 101

3.3.4. Valemiriba ......................................................................................... 102

IT Koolitus

3.3.5. Andmetüübid ................................................................................... 102

3.3.6. Nulliga algavad arvud...................................................................... 103

3.3.7. Vahend AutoFill .............................................................................. 104

3.4. Töövihiku haldamine ........................................................................... 105

3.4.1. Töölehe loomine.............................................................................. 105

3.4.2. Töölehe nime muutmine ................................................................ 106

3.4.3. Ridade ja veergude lisamine ........................................................... 107

3.4.4. Ridade ja veergude kustutamine ................................................... 108

3.4.5. Andmetabeli loomine ..................................................................... 108

3.5. Tabelite kujundusvõtted ...................................................................... 109

3.5.1. Andmete kujundamine ................................................................... 110

3.5.2. Lahtripiirkonna kujundamine ........................................................ 111

3.5.3. Grupp Font ...................................................................................... 112

3.5.4. Grupp Alignment (Joondus) ......................................................... 113

3.5.5. Grupp Number (Arv) ..................................................................... 116

3.5.6. Kujunduse kopeerimine ja kustutamine ...................................... 119

3.5.7. Veeru laiuse muutmine ................................................................... 120

3.5.8. Rea kõrguse muutmine ................................................................... 121

3.5.9. Andmetabeli kujundamine ............................................................. 121

3.5.10. Veergude ja ridade peitmine ..................................................... 122

3.5.11. Veergude ja ridade külmutamine ............................................. 123

IT Koolitus

3.6. Arvutused ja funktsioonide kasutamine ............................................ 124

3.6.1. Vahend AutoCalculate .................................................................... 124

3.6.2. Viidad ................................................................................................. 126

3.7. Valemid ................................................................................................... 127

3.8. Funktsioonid .......................................................................................... 128

3.8.1. Valik lihtsamaid funktsioone .......................................................... 129

3.8.2. Vahend AutoSum (Automaatsumma) .......................................... 129

3.8.3. Loogikafunktsioon IF ..................................................................... 130

3.8.4. Statistikafunktsioonid (Statistical) ................................................. 131

3.9. Diagrammide loomine ja muutmine .................................................. 137

3.9.1. Lihtsa diagrammi loomine .............................................................. 139

3.9.2. Diagrammi muutmine ..................................................................... 140

3.9.3. Diagrammi kujundamine ................................................................ 141

3.9.4. Diagrammi andmete muutmine ..................................................... 142

3.10. Andmete trükiettevalmistus ja printimine ......................................... 144

3.10.1. Töö vaadetega .............................................................................. 144

3.10.2. Lehe häälestus .............................................................................. 147

3.10.3. Sobitamine .................................................................................... 149

3.10.4. Lehekülje suvandid ..................................................................... 150

3.10.5. Töö päise ja jalusega ................................................................... 150

3.11. Printimine ............................................................................................... 152

IT Koolitus

4. Turvalisus .......................................................................................................... 154

4.1. Mis on infoturve? ................................................................................. 154

4.1.1. Mis on infovarade väärtus ? ........................................................... 154

4.1.2. Mis on infoturbe põhiohud ? ........................................................ 155

4.2. Arvutivõrkude olemus ......................................................................... 155

4.2.1. Põhilist Internetist ........................................................................... 155

4.2.2. Turvaline veebilehitsemine ............................................................ 156

4.2.3. Veebilehe turvasertifikaat SSL....................................................... 157

4.3. Arvutiviirused ja viirusetõrje............................................................... 158

4.3.1. Kuidas arvutiviirused levivad? ....................................................... 159

4.3.2. Arvutiviiruste eest kaitsmine ......................................................... 159

4.3.3. Viirusetõrje tarkvara ........................................................................ 160

4.3.4. Arvutiviiruste peamised liigid ........................................................ 160

4.4. Mis on tulemüür? .................................................................................. 163

4.4.1. Riistvaralised tulemüürid ................................................................ 164

4.4.2. Tarkvaralised tulemüürid ............................................................... 164

4.5. Traadita internetiühenduse (Wifi) turvariskid.................................. 164

4.5.1. Mis on wifi ? ..................................................................................... 164

4.6. E-posti kasutamisest tulenevad ohud ............................................... 165

4.6.1. Rämpspostifilter ............................................................................... 165

4.6.2. Viiruste levik e-postiga ................................................................... 165

IT Koolitus

4.7. ID-kaart ja Mobiil ID ........................................................................... 166

4.7.1. ID-kaardi kasutusvõimalused ......................................................... 166

4.7.2. ID-kaardi utiliit ja PIN koodide vahetus ..................................... 167

4.7.3. PIN koodide lahtiblokeerimine PUK koodi abil ........................ 169

5. Sertifikaatide uuendamine ............................................................................... 169

5.1.1. Uuendamine veebi vahendusel. ..................................................... 170

5.1.2. Autentimine ja allkirjastamine ........................................................ 172

5.1.3. Krüpteerimine................................................................................... 174

5.1.4. Dokumendi krüpteerimine ............................................................. 175

5.1.5. MobiilID kasutusvõimalused ......................................................... 176

5.2. Küberkuritegevus .................................................................................. 178

5.2.1. Eetiline häkkimine ........................................................................... 179

5.2.2. Social Engineering ........................................................................... 179

5.2.3. Küberkiusamine ............................................................................... 180

5.2.4. Identiteedivargus .............................................................................. 180

5.2.5. Vale identiteedi kasutamine internetis .......................................... 181

IT Koolitus

SISSEJUHATUS

Käesoleva õppematerjali eesmärk on toetada õppijatel omandada Euroopa

arvutikasutaja oskustunnistuse (ECDL) õppekavale vastav koolitusprogramm.

Koolitusmaterjal sisaldab järgmisi mooduleid: moodul 2 – Arvuti kasutamine ja

failihaldus, moodul 3 – Tekstitöötlus, moodul 4 – Arvutustabelid, moodul 12 –

Turvalisus.

Kursus käsitleb MS Office 2007 tarkvara Windows XP/ Windows 7

keskkonnas.

Õppematerjal on klassikoolituse osa, mistõttu soovitame seda kasutada

koosvastava koolitusega. Pärast koolituse läbimist on õppematerjal ka iseseisev

töövahend, mida saab kasutada vastavate arvuti kasutamisel vastavate

probleemide esinemisel.

IT Koolitus

14

1. ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS

1.1. TÖÖ ALUSTAMINE ARVUTIS

1.1.1. KASUTAJANIME JA PAROOLI SISESTAMINE

Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-

versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale

kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui

ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja

sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi

või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul.

Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele

loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna

Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja

kasutajale määratud ikooni.

1.1.2. HIIRE KASUTAMINE

Windowsi keskkonda saad tõhusalt kasutada vaid hiirega. Hiir on kahe või

kolme põhinupuga. Keskmise, kolmanda nupu asemel võib olla ratas. Põhitöö

tehakse vasaku hiirenupuga. Hiirega seoses kasutatakse järgmisi termineid.

IT Koolitus

15

Arvuti kasutamine ja failihaldus

Termin Seletus

Osutama hiirt nihutades viima hiirekursori vajalikule elemendile (nt akna raamile)

Klõpsama vajutama vasakut hiirenuppu ja selle kohe vabastama Topeltklõps klõpsama kaks korda kiiresti vasakut hiirenuppu või üks

kord keskmist hiirenuppu Pukseerima vajutama vasakule hiirenupule ja seda vabastamata

nihutama hiirt, viies kursori all oleva objekti teise kohta Hüpikmenüü parempoolset hiirenuppu klõpsates (paremklõpsuga)

avanev aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta

Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire

korral pole hiirematti vaja).

1.2. VISUAALSED ELEMENDID

1.2.1. IKOONID

Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks

ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma

ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Fail

võib olla dokument (tekst, tabel, pilt jne) või programm. Failid grupeeritakse

parema ülevaate saamiseks kaustadesse. Seade on arvuti füüsiline osa – ketta-,

flopi-, CD -, DVD - seade või muu. Hiire topeltklõps töölaual või kaustaaknas

IT Koolitus

16


oleval ikoonil avab sellega seotud programmi- või kaustaakna. Kasutaja võib

töölauale lisada talle vajalikke ikoone, kuid soovitatav on hoida töölaud puhas.

1.2.2. TÖÖLAUD

Kasutajakeskkonna üks olulisemaid komponente on töölaud (desktop). Kogu

töö käib akna vasakus alanurgas oleva nupu Start abil avatavate menüüde abil.

Võimalik on valida töölaua taustapilti, -mustrit või -värvi.

Ainuke ikoon, mida töölaualt ei saa eemaldada, on prügikorv. Prügikorv on

kaust, kuhu paigutatakse kustutatud failid. Kuni prügikorvi pole tühjendatud,

on kogemata kustutatud faile võimalik taastada.

Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida

ka ekraani teistele servadele.

Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü.

Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis.

IT Koolitus

17


Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on

enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate

kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille

parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma

hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb

korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub

valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised

korraldused:

Nimi Ikoon Seletus

My Documents

Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid (failid).

My Rescent Documents

Sisaldab viimati töödeldud dokumentide (failide) nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle koostamiseks kasutatud programmi aknas.

My Computer

Avab juurdepääsu arvuti kettaseadmetele.

My Network Places

Avab juurdepääsu arvutivõrgus paiknevatele kaustadele.

Control Panel

Võimaldab muuta arvuti tööparameetreid.

Run

Selle korraldusega võid avada dokumente ja veebilehti ning käivitada programme. Dialoogiaknasse tuleb tippida dokumendi otsimistee. (Näiteks: winword; excel)

Help and Support

Avab ingliskeelse abiinfosüsteemi (spikri). Võimaldab Internetist alla laadida operatsioonisüsteemi muudatusi ja draiverite uusimaid versioone.

Turn Off Computer

Võimaldab töö turvaliselt lõpetada, teha uue alglaadimise või arvuti ooteseisundisse (Stand By) jätta (kõvaketas ja monitor lülitatakse välja, mälus olevad andmed säilivad).

Log Off

Võimaldab avanevast dialoogiaknast seansi lõpetada (Log Off) ja arvuti tööle jätta, et seda saaks kasutada keegi teine, või avada olemasolevatele lisaks uue

IT Koolitus

18


seansi (Switch User). Kõik avatud programmid jäävad tööle. Näiteks võib mõni teine pereliige kontrollida oma elektronposti, ilma et seni arvutit kasutanu peaks oma seanssi lõpetama. See on Windows XP uus võimalus.

1.3. TÖÖKESKKONNA KOHALDAMINE

Windows XP võimaldab hõlpsasti muuta kõiki töökeskkonna parameetreid.

See toimub kausta Control Panel ikoonide abil.

1.3.1. TÖÖLAUA JA KASUTAJALIIDESE

KOHALDAMINE

Kasutajaliidese parameetreid muudetakse Control Paneli grupi Appearance and

Themes ikooni Display abil, mis avab akna Display Prpoperties. Sama akna

avab ka paremklõpsuga töölaua tühjal kohal avaneva hüpikmenüü korraldus

Properties. Sellest aknast saad valida ekraani eraldusvõimet, värvisügavust,

töölaua taustamustrit või -pilti, akende värve ja ekraanisäästjat.

IT Koolitus

19


Lehelt Themes saad valida kasutajaliidese teema, sh Windows Classic, mis näeb

välja nagu Windows 2000. Valiku tulemust näed aknas oleval ekraanil. Kui oled

rahul, klõpsa nupul Apply. Lehelt Desktop saad valida töölaua taustamustri

või -pildi. Taustaks võid nupuga Browse valida ka suvalise paraja suurusega

pildi või HTML-dokumendi (veebilehe). Kirjud mustrid ja pildid segavad

töölauale paigutatud ikoonide vaatamist.

Lehelt Settings saad muuta värvisügavust (värvide arvu) ja kuvari

eraldusvõimet, nagu kasutatav kuvar ja kuvaadapter seda võimaldavad. 15-

tollise kuvari korral võiks valida eraldusvõime 800x600, 17-tollise kuvari korral

1024x786 pikselit.

Lehelt Screen Saver saad valida ühe nimistus olevatest ekraanisäästjatest ja

ajavahemiku, mille järel see tööle hakkab, kui arvutit ei kasutata. Ära vali liiga

lühikest ajavahemikku, see hakkab tööd segama. Sama lehe nupuga Power saad

määrata, kuidas toimub arvuti seiskamine. Kui arvutit ei kasutata, võib see

automaatselt, määratud aja järel, siirduda ooteseisundisse (stand by) või

salvestada mälus olevad andmed ja voolu välja lülitada (hibernate). Eriti oluline

on see sülearvuti aku laadimiste vahelise tööaja pikendamiseks.

IT Koolitus

20


Lehelt Appearance saad valida akende kujunduse (kasutatava värviskeemi ja

kirja suuruse). Kõige lihtsam on seda teha, valides ühe loetelus Scheme toodud

skeemidest.

Kaustaakendega võib töötada klassikalises Windows 95 stiilis, kus kaustaaknad

ja failid avab topeltklõps ikoonil või Interneti stiilis, kus aknad avab ühekordne

klõps. Vaikimisi kasutatakse klassikalist stiili. Interneti stiili saad valida

kaustaakna menüü Tools korraldusega Folder Options avanevast aknast,

raadionupuga Single-click to open an item. Sel juhul tuleb faili nime

muutmiseks viia kursor faili nimele ja valida hüpikmenüüst korraldus Rename.

1.3.2. KLAVIATUURIKEELE MÄÄRAMINE

Klaviatuurile uue sisestuskeele määramiseks ava Start menüü alt Control panel

ja seejärel klõpsa avanevas aknas valikult Languages and Regional settings (

Keele-ja piirkonna sätted).

Avanevas aknas klõpsa üleval vahekaardile Languages ja seejärel Details.

Lisa Add (lisa) nupu abil soovitud keeled ja seejärel salvestamiseks ning

väljumiseks klõpsa nupul OK.

IT Koolitus

21


1.3.3. TÖÖRIISTARIBADE KASUTAMINE

Kaustaakendes ja töölaual võid kasutada mitmeid kohaldatavaid

tööriistaribasid. Akna vasakus servas võid tööpaani asemel avada Eploreri-

paane. Kuvatavad tööriistaribad ja Exploreri-paan valitakse aknamenüü View

korraldustega.

Windows XP saab ise aru aknas kuvatavast infost ning valib vastavalt sellele

vajalikud nupud ja menüüd, samuti akna vasakus servas paikneval tööpaanil

kuvatavad korraldused. Standardsetest tööriistaribadest saad valida järgmiseid:

Tööriistariba Kasutus

Standard Buttons Enamkasutatavate korralduste andmiseks (kopeerimine, siirdamine, kustutamine, kuva muutmine, kaustapuus edasi-tagasi liikumine).

Address Bar Veebilehtede, kaustade, dokumentide ja programmide avamiseks. Aadressikastis kuvatakse avatud kausta või veebilehe aadress. Mujale siirdumiseks tipi uus aadress ja vajuta Enter.

Links Sellele tööriistaribale saad paigutada lingid enamkasutatavatele veebilehtedele.

Joonisel on kuvatud kõik akendes kasutatavad tööriistaribad. Akna tööriistariba

kuvamiseks või varjamiseks vali menüüst View korraldus Toolbars. Lisa

klõpsuga linnuke nende tööriistaribade nimede ette, mida tahad näha, ning

eemalda nende tööriistaribade nimede eest, mida soovid varjata. Tööriistariba

nupud võivad olla suured (joonisel ülemine riba) või väikesed. Tekst võib olla

nuppude all, neist paremal või hoopis puududa. Tööriistariba välimuse

muutmiseks tee vajalikul ribal paremklõps ja vali hüpikaknast korraldus

Customize, mis avab samanimelise akna, kus saad loetletud omadusi

soovikohaselt muuta. Tegumiribal mõne tööriistariba kuvamiseks või

varjamiseks tee tegumiriba vabal osal paremklõps ja klõpsa hüpikmenüü

alammenüüs Toolbars vajaliku tööriistariba nimel.

IT Koolitus

22


Kui aknas või tegumiribal on avatud Address Bar, siis võid seda kasutada

mõne veebilehe või kõvaketta kausta avamiseks. Tipi tekstikasti Interneti-

aadress või kausta otsimistee ja vajuta Enter-klahvi.

Kaustaakna vasakus servas võid menüü View korraldusega Explorer Bar avada

ühe viiest vertikaalpaanist, mis võimaldavad kiiret juurdepääsu otsiaparaatidele,

lemmiklinkidele, varem külastatud veebisaitidele, Interneti-meediale või

kasutatud dokumentidele.

Paremas aknapooles kuvatakse aktiivse kausta või veebilehe sisu. Klõpsates

linki vasakul pool, kuvatakse automaatselt lingi sisu paremas aknapooles. Nii

võid näiteks vaadelda otsimistulemuste sisu akna paremas pooles samal ajal, kui

otsimistulemused jäävad endiselt kättesaadavaks akna vasakus pooles.

Kasutada saab järgmisi paane:

Search võimaldab otsida kõvakettal paiknevaid kaustu ja faile või käivitada

Interneti-otsingu.

Favorites kuvab sinu poolt lemmiklinkide kausta paigutatud soositumaid faile,

kaustu ja veebilehti.

History kuvab viimati vaadatud veebilehti ja faile, rühmitatuna päevade ja

nädalate kaupa.

Folders kuvab kaustade ja seadmete puu.

Media avab pleieri ja võimaldab Internetist muusikat kuulata või videoklippe

vaadata.

1.3.4. AKTIIVNE TÖÖLAUD

Windows XP on kohaldatud tööks Internetiga. Eriti mugav on see Interneti

püsiühenduse korral. Sul on võimalik lasta Internetist oma töölauale väljastada

kiiresti muutuvat infot alates aktsiakurssidest ja päevauudistest kuni

ilmateateni.

IT Koolitus

23


Aktiivne töölaud (Active Desktop) võimaldab kuvada suvalist veebilehte ilma

brauseriakent avamata. Töölauale saab paigutada mitu lehekülge nii Internetist

kui oma arvutist, näiteks:

pidevalt uuenev info (börsiinfo, päevauudised, sporditeated jm);

firma intraneti lehekülg;

hüpertekstidokument;

Interneti otsingumootor.

Veebilehe töölaual kuvamiseks tee paremklõps töölaua tühjal osal ja klõpsa

hüpikmenüü korraldusel Properties. Avaneva akna lehel Desktop klõpsa nupul

Customize Desktop. Avaneb uus aken Desktop Items, kust saad töölauale

lisada vajalike veebilehtede aknaid.

Märgistatud veebilehe sisu värskendamiseks klõpsa akna nupul Synchronize.

Nupuga Properties võid kehtestada ka automaatse uuendamissageduse.

Windows XP puhul on siiski soovitatav töölaud tühjana hoida.

Stardimenüü ja tegumiriba kohaldamine

Töö tõhustamiseks muuda käepäraseks stardimenüü, lisades sinna täiendavaid

korraldusi, faile või kaustu ja eemaldades mittevajalikke.

IT Koolitus

24


1.3.5. STARDIMENÜÜ MUUTMISEKS:

Tee nupul Start või tegumiribal paremklõps, vali hüpikmenüüst korraldus

Properties.

Klõpsa akna Taskbar and Start Menu Properties lehe Start Menu nupul

Customize.

Vali meelepärased parameetrid.

Programme, faile ja kaustu võib hiirega pukseerida nupule Start (programmide

korral võib selle asemel paremklõpsuga avanevast menüüst valida korralduse

Pin to Start menu), mis lisab stardimenüü vasaku paani ülaossa (pinned items

list) nende avamiskorralduse. Sinna võib pukseerida ka mõne viimati kasutatud

programmi nime paani alumisest osast. Mittevajaliku korralduse saab

eemaldada, osutades seda hiirega ja valides paremklõpsuga avanevast menüüst

korralduse Unpin from Start menu (vasaku paani alaosas olevate programmide

eemaldamiseks kasuta korraldust Remove from This List, alammenüüdest

eemaldab programmi korraldus Delete). Need korraldused ei kustuta

kõvakettalt programmifaili, vaid ainult selle avamiskorralduse.

Iga päev vajalike kaustade ja dokumentide otseteeikoone võib ka töölauale

paigutada, et neid saaks kiiresti avada, ilma menüüsid või kaustaaknaid

kasutamata. Näiteks, kui töötad pikemat aega mõne aruande kallal, siis pukseeri

selle ikoon paremat hiirenuppu alla hoides töölauale ja vali seal avanevast

hüpikmenüüst korraldus Create Shortcuts Here. Üldiselt on soovitatav töölaud

puhtana hoida. Viimati kasutatud dokumendid leiad stardimenüü loetelust My

Recent Documents.

Tegumiriba kohaldamiseks:

Tee nupul Start või tegumiribal paremklõps, vali hüpikmenüüst korraldus

Properties.

Märgista akna Taskbar and Start Menu Properties lehel Taskbar sobivad

kontrollkastid.

IT Koolitus

25


Kui märgistad kontrollkasti Auto-hide the taskbar, siis tegumiriba varjatakse.

Seda saab näha, viies kursori sellele akna servale, kus ta enne varjamist oli.

Tegumiriba ümberpaigutamiseks võib selle hiirega suvalisele ekraani äärele

pukseerida (kui kontrollkast Lock the taskbar on märgistamata). Riba

laiendamiseks tuleb selle siseserva ekraani keskme poole sikutada.

Tegumiriba paremas otsas on notification area. Seal võib nt kuvada kellaaja.

Kellaaja või kuupäeva seadmiseks tuleb kellal teha topeltklõps. Helitugevuse

muutmiseks klõpsa kõlari ikoonil ja nihuta liugurit. Mitteaktiivsed ikoonid saad

varjata, märgistades kontrollkasti Hide inactive icons. Mitmeid tegumiribaga

seotud korraldusi saad valida paremklõpsuga tegumiriba vabal osal avanevast

hüpikmenüüst.

NB! Oma arvuti ja operatsioonisüsteemi kohta täpsema informatsiooni

saamiseks klõpsa Start nupule ja seejärel tee parem hiireklõps My Computer

ikoonil. Avanevast hüpikmenüüst vali Properties (Atribuudid).

1.3.6. ARVUTI VÄLJA LÜLITAMINE

Arvuti tuleb välja lülitada stardimenüü korraldusega Turn Off Computer

avanevast aknast. Kui kasutad selleks võrgulülitit, võib osa faile sulgemata

jääda, mis toob kaasa häireid arvuti töös. Dialoogiaknas klõpsa arvuti välja

lülitamiseks nupul Turn Off. Uuematel arvutitel lülitatakse seejärel

IT Koolitus

26


automaatselt vool välja, v.a kuvar, mis jääb ooteseisundisse ja tuleb käsitsi välja

lülitada. Nupp Restart käivitab uue alglaadimise. Klõps nupul Stand By lülitab

kõvaketta välja ja viib kuvari ooteseisundisse, arvuti jääb tööle ja selle mälu sisu

säilib. Vajutus toitenupule avab (ooteseisundis arvuti korral) pärast ketta

käivitumist dialoogiakna, kuhu sul tuleb tippida oma parool. Seejärel taastub

endine ekraanipilt ja võid tööd jätkata. See tagab, et võõrad ei saa sinu seanssi

jätkata, kui oled töökohalt ajutiselt lahkunud.

1.4. TÖÖ RAKENDUSTEGA

1.4.1. AKNAD

Aknad on Windowsi põhikomponendid. Iga rakendusprogramm töötab oma

aknas. Akendes kuvatakse ka kaustade ja veebilehtede sisu. Akna vasakus

ülanurgas on pildiga nupp (1), millele klõpsates avaneb aknamenüü, kust saab

valida korraldusi aknaoperatsioonideks. Topeltklõps sellel nupul suleb akna.

Paremas ülanurgas on kolm olekunuppu (2). Klõps vasakpoolsel nupul viib

akna tegumiribale, keskmine nupp suurendab akna üle ekraani või vähendab

selle esialgse suuruseni. Klõps parempoolsel nupul sulgeb akna (vastab

aknamenüü korraldusele Close).

Akna nimi paikneb tiitliribal (3). Akna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor

viia tiitliribale, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata pukseerida

aken ekraanil sobivale kohale. Akna mõõtmete muutmiseks tuleb kursor viia

akna nurgale või küljele, kus selle kuju muutub kahe otsaga nooleks, vajutada

IT Koolitus

27


vasakule hiirenupule ja seda vabastamata sikutada akna nurka või külge

vajalikus suunas. Akna mõõtmete või asukoha muutmiseks võib kasutada ka

aknamenüü korraldusi Move (siirda) ja Size (suurus) koos nooleklahvidega.

Operatsiooni lõpetab vajutus Enter-klahvile. Hiire abil on aknaoperatsioone

märksa mugavam teha. Tiitliriba all on menüüriba (4), mille sisu sõltub aknas

töötavast programmist. Klõps mõnel menüüriba korraldusel avab rippmenüü,

kust vajalik korraldus tuleb valida hiireklõpsuga. Kui aknas on rohkem infot,

kui sinna füüsiliselt mahub, saab akna sisu muuta kerimisribade (5) abil. Akna

mõõtmeid on kõige mugavam muuta paremast alanurgast (6) hiirega sikutades

(ülanurkades segavad nupud).

1.4.2. DIALOOGIAKNAD

Dialoogiakende kaudu väljastatakse teateid ja esitatakse küsimusi. Arvuti pakub

võimaluse(d) ja kasutaja teeb valiku. Dialoogiaken on üldjoontes järgmine:

Tiitliribal kuvatakse dialoogi avanud programmi nimi. Aknas kuvatakse

programmi poolt esitatud küsimus. Klõps nupul Yes annab jaatava vastuse,

klõps nupul No annab eitava vastuse ja klõps nupul Cancel katkestab tegevuse,

mis tekitas lahendamist vajava olukorra.

1.5. TARKVARA – OLEMUS,

OPERATSIOONISÜSTEEMIDE JA

RAKENDUSTARKVARA ERINEVUSED,

PÕHITÜÜBID

1.5.1. TARKVARA

Tarkvara juhib arvuti riistvara tööd ja võimaldab meil kasutada arvutit just

meile sobival eesmärgil. Tarkvara on kahte peamist tüüpi:

IT Koolitus

28


operatsioonisüsteem, mis juhib arvuti tööd, programmide täitmist,

info sisestamist ja väljastamist. Praegu on tavakasutajate seas

levinumad operatsioonisüsteemid Microsoft Windows XP, Microsoft

Windows Vista, Windows 7, Mac OS X ja Linux.

erinevad programmid, mis täidavad kitsamaid tegevusi – võrrelda

võib neid üldkeele kõrval erialase terminoloogiaga. Nii näiteks on

programme projektijuhtide, raamatupidajate ja paljude teiste

ametiisikute jaoks. Kontoris enim kasutatavad programmid on kokku

koondatud kontoritarkvarapakettideks (MS Office, OpenOffice), mis

sisaldavad vajalikke programme igapäevaseks kontoritööks.

Graafikaprogrammid sobivad piltide, fotode ja tekstimahuka materjali

kujundamiseks (nt brošüürid, voldikud).

Viirusetõrjeprogrammid (Norton Anti-Virus, Kaspersky, F -Secure)

on vajalikud oma arvutis olevate andmete kaitsmiseks erinevate

viiruste eest. Sisestades võõra CD või DVD plaadi kettaseadmesse,

kontrolli kindlasti seda eelnevalt mõne viirustõrjeprogrammi abil.

Internetitarkvara hõlmab endas erinevaid programme

Internetiteenuste kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad eelkõige erinevad

veebilehtede sirvijad (nagu näiteks Microsoft Internet Explorer,

Mozilla Firefox, Opera ja teised), elektronposti klientprogrammid,

sõnumi-vahetusprogrammid.

1.5.2. ARVUTIVIIRUSED JA VIIRUSETÕRJE

Arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning

arvutit nakatama. Arvutiviirused ei ole orienteeritud arvuti kasutajale ja nende

tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti

tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi

häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast.

Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades ülekoormust

arvutivõrgus. Elektroonilise kirjavahetuse teel levivad viirused saadavad

suvalistele aadressile suvaliste saatjanimega viirusega nakatatud kirju.

IT Koolitus

29


1.5.3. KUIDAS ARVUTIVIIRUSED LEVIVAD?

Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused koguaeg. Nad levivad koos

erinevate failidega, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või juba eelnevalt

viirusega nakatatud veebilehti külastades.

Enamlevinud arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:

Programmide töö aeglustumine.

Kahtlaste failide ilmumine.

Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise

töörežiimiga.

Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.

Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel

töö, sagedased iseeneslikud restardid jms) ilmumisel arvuti töösse, tuleb oma

teostada põhjalik kontroll viiruste suhtes.

1.5.4. ARVUTIVIIRUSTE EEST KAITSMINE

Kasutusel olev tarkvara (ka operatsioonisüsteemid) peavad olema kaasajastatud

(update). Windowsis peaks olema lubatud Automatic Updates. Seadistamiseks

ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud

Automatic.

Kõige olulisem komponent arvutiviirustega võitlemisel on viirusetõrjetarkvara

olemasolu. Viirustõrjetarkvara on programm, mis kontrollib arvutis olevaid

faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Enamlevinud

viirusetõrjetarkarad programmid on Norton Anti-Virus, Kaspersky, F –Secure,

AVG jne.

Kindlasti tuleks oma arvuti kaitseks rakendada ka tulemüüri, et kaitsta oma

arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate ussviiruste eest. Samamoodi takistab

tulemüür sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel välisühenduse pidamist.

IT Koolitus

30


1.5.5. VIIRUSETÕRJE TARKVARA

Oma arvuti efektiivseks kaitsmiseks tuleks arvutis kasutada

viirusetõrjeprogramme. Viirusetõrjetarkvara olemasolu ei anna küll täielikku

garantiid, et su arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku

hetkel levivatest viirustest.

Viirusetõrjetarkvara peab kindlasti olema selliselt seadistatud, et ta uuendaks

enda viirusetunnuste andmebaasi vähemalt üks kord päevas, sest uuemad

viirused levivad päevaga.

1.6. TÖÖ FAILIDEGA JA KAUSTADEGA

1.6.1. KÕVAKETTA SIRVIMINE

Arvutis kasutatavad programmid ja dokumendid paiknevad kõvaketta failides.

Igal failil on oma nimi. Failid on grupeeritud kaustadesse. Kui vajaliku

dokumendi nime stardimenüüs ei ole, tuleb see kettalt üles otsida. Kasutaja

poolt salvestatud failid paiknevad kaustades My Documents, My Pictures või

My Music, mis avanevad stardimenüü samanimeliste korraldustega. Ketta

sirvimist võib alustada stardimenüü korraldusega My Computer, mis avab

samanimelise akna, kus on kettaseadmete ja kasutaja nimega dokumentide

kausta ikoonid. Klõps kettaseadme ikoonil muudab selle ikooni aktiivseks.

Akna vasakus servas paikneva tööpaani alaosas kuvatakse kõvaketta vaba maht

(Free Space) ja kogu maht (Total Size).

IT Koolitus

31


Iga seadmeikooni all või kõrval on vastava seadme nimi ja tähis, nt CD Drive

(F:).

Topeltklõps aknas oleval ketta- või kaustaikoonil avab järgmise kaustaakna, kas

samas või uues aknas. Topeltklõps dokumendi- või programmiikoonil käivitab

programmi (avab programmiakna).

IT Koolitus

32


1.6.2. MITU SIRVIMISVÕIMALUST

Uue kausta sisu võib kuvada kas juba avatud kaustaaknas (vaikimisi) või uues

aknas. Kuvamisviisi saab määrata kaustaakna menüü Tools korraldusega

Folder Options avanevast dialoogiaknast (nt Open each folder in the same

window kuvab uue kausta samas aknas). Samast saab valida vaikimisi

kasutatava standardse tööstiili, kus aknad avanevad topeltklõpsuga (Double-

clik to open an item), või veebipõhise stiili vahel, kus aknad avanevad

ühekordse klõpsuga. Akna vasakus servas oleva tööpaani saab eemaldada

samast aknast (Use windows classic folders). Klõps kaustaakna tööriistariba

nupul Folders avab akna vasakus servas tööpaani asemel kaustapuu. Klõps

mõnel kaustapuu kaustaikoonil kuvab kausta sisu akna paremas pooles.

1.6.3. ARVUTI MÄLUÜHIKUD

Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks

kasutatakse järgmisi ühikuid:

1 bait (byte) B= 8 bitti (bit).

1 kilobait KB = 1024 baiti.

1 megabait MB = 1024 kilobaiti.

1 gigabait GB = 1024 megabaiti.

1.7. KAUSTADE JA FAILIDE SORTEERIMINE

1. Kaustades olevate failide ja kaustade sorteerimiseks ava soovitud kaust või

seade detaivaates (Detail view).

2. Detailvaates on igal veerul omapealkiri (Name- nimi, Type-failitüüp, Size-

suurus, Date modified-viimati muudetud jne). Klõpsa soovitud pealkirjale

ja aknas kuvatava kausta sisu sorteeritakse vastavalt.

IT Koolitus

33


Sirvimise alustamiseks võib kasutada ka paremklõpsuga nupul Start avaneva

hüpikmenüü korraldust Explore, mis samuti avab kaustapuuga akna.

Tööriistariba viimase nupuga Views avanevast menüüst võib valida, mida

kaustaaknas näidatakse. Seal võivad olla suured ikoonid (tiles), väikesed

ikoonid (icons), faililoetelu (list), detailne loetelu (details) või pisipildid

(thumbnails). Pisipildivaade on eriti mugav pilte sisaldavate kaustade korral.

Neile kaustadele on lisatud veel üks vaade - filmiriba. (filmstrip). Selles vaates

on pisipildid paigutatud horisontaalselt. Nende kohal on valitud pilt suuremalt.

Klõps akna vasakus servas oleva tööpaani tekstil View as slide show, käivitab

pildiesituse.

1.8. FAILI- JA KAUSTAOPERATSIOONID

Kõvakettal, CD-l ja flopidel säilitatakse info failidena. Fail on seotud

informatsioon, nt tekst, tabel või pilt. Kuna kõvaketas mahutab tuhandeid

faile, jaotatakse need sisu järgi kaustadesse. Igal kaustal on oma nimi ja see

sisaldab kindla otstarbega faile, nt mingi programmipaketi omi. Igal failil on

oma nimi, mis ei tohi sama kausta piires korduda. Failinimede pikkus võib olla

kuni 250 märki. Lubatud on suur- ja väiketähed, mille vahel tehakse vahet,

tühikud ja eesti eritähed. Faili nimeks võib näiteks panna Teise kvartali

IT Koolitus

34


müügiaruanne. Failioperatsioone võib teha kaustaaknast või Windows

Exploreri aknast, mis avaneb stardimenüü korraldustega All Progams,

Accessories, Windows Explorer. Selle akna vasakus servas kuvatakse

kaustapuu. Sama kaustapuu võib avada ka igas kaustaaknas, klõpsates

kaustaakna tööriistariba nupul Folders.

1.8.1. FAILIDE KOPEERIMINE JA SIIRDAMINE

Kõik ostetud programmid tuleb installeerida (kopeerida) kõvakettale.

Andmefailidest tuleb regulaarselt teha turvakoopia võrgukettale, CD-RW

plaadile või flopile. Tööarvutist mõne faili koju viimiseks tuleb see kopeerida

flopile jne. Seega on failide kopeerimine üks enam kasutatavaid operatsioone.

Kopeerimiseks või siirdamiseks ava selle kausta aken, kus fail paikneb, ja

klõpsa vajaliku faili ikoonil või nimel. Et valida mitu erinevat faili, klõpsa

kõikide failide ikoonidel, hoides Ctrl-klahvi allavajutatuna. Märgistatud failide

ikoonid kuvatakse teisevärviliselt. Kopeerimiseks vali kaustaakna menüüst Edit

korraldus Copy (Ctrl+C), siirdamiseks Cut (Ctrl+X). Edasi ava selle kausta

aken, kuhu soovid failid kopeerida või siirdada, ja anna menüüst Edit korraldus

Paste (Ctrl+V). Neid korraldusi võib valida ka paremklõpsuga avanevast

hüpikmenüüst.

Siirdamisel eemaldatakse failid lähtekaustast, kopeerimisel jäävad nad sinna

alles. Kui akna vasakus pooles on näha kaustapuu, võib märgistatud failid või

kausta pukseerida kaustapuul vajaliku kausta ikoonile. Hiirenupu vabastamisel

peab hiirekursori noole ots paiknema vajalikul ikoonil. Pukseerimisel failid

vaikimisi siirdatakse, v.a juhul, kui pukseerid nad flopiseadme ikoonile (siis

failid vaikimisi kopeeritakse). Kui hoiad pukseerimise ajal Ctrl-klahvi

allavajutatuna, siis kõvakettal failid kopeeritakse (kopeerimise korral on kursori

kõrval plussmärk). Pukseerimine vajab suuremat vilumust. Kui siirdasid või

kopeerisid kogemata valesse kausta, vali kohe menüüst Edit korraldus Undo,

mis paigutab siirdatud failid endisele kohale tagasi või kustutab kopeeritud

failid.

Flopikettale võib faili veelgi lihtsamalt kopeerida klõpsates failiikoonil või -

nimel ja valides menüüst File (või hüpikmenüüst) korralduse Send To ning siis

flopiseadme.

IT Koolitus

35


1.8.2. KUSTUTAMINE

Faili või kausta kustutamiseks klõpsa tema ikoonil või nimel ja vali menüüst

File käsk Delete või vajuta Delete-klahvi. Koos kaustaga kustutatakse kõik

selles paiknev.

Kõiki niiviisi kustutatud faile säilitatakse mõnda aega prügikorvis (Recycle Bin).

See tähendab, et kogemata kustutatud faili on võimalik prügikorvi abil taastada.

Taastamiseks ava topeltklõpsuga töölaua ikoonil Recycle Bin samanimeline

aken, märgista taastatavad failid ja klõpsa aknas nupul Restore. Failide

taastamise korral ilmuvad nad tagasi sinna, kus nad asusid vahetult enne

kustutamist. Prügikorvi tühjendamiseks vali hüpikmenüüst korraldus Empty

Recycle Bin ja vasta kinnitusküsimusele klõpsuga nupul Yes. Prügikorv

tühjendatakse ja selles olnud faile enam taastada ei saa.

1.8.3. UUE KAUSTA LOOMINE

Uue kausta loomiseks ava kaust või seade, kuhu uut kausta luua tahad. Vali

menüüst File või paremklõpsuga avanevast hüpikmenüüst korraldus New ja

avanevast alammenüüst korraldus Folder. Kaustaaknasse ilmub uue kausta

ikoon, mille nimi New Folder on kuvatud töödeldava tekstireana. Tipi selle

asemel uue kausta nimi (nime New Folder pole eelnevalt vaja kustutada) ja

vajuta Enter.

IT Koolitus

36


1.8.4. UUE OTSETEE LOOMINE

Uue otsetee (Shortcut) loomiseks on mitmeid võimalusi. Mistahes kaustast või

failist otsetee loomiseks töölauale tee parem hiireklõps soovitud faili või kausta

ikoonil, vali Send to (Saada) ja seejärel Desktop( create shortcut) – loo

töölauale otsetee.

Samasse asukohta otsetee loomiseks paremklõpsa soovitud failil või kaustal ja

vali avanevast menüüst käsk Create chortcut (Loo otsetee). Otsetee ikoone

võib kopeerida ja ümberpaigutada sarnaselt kaustade ja failidega.

1.8.5. ÜMBERNIMETAMINE

Et faili nime muuta klõpsa sellel, oota hetk ja klõpsa veelkord. Nimi kuvatakse

tumedal põhjal ja selle taha ilmub vilkuv kursor. Tipi uus nimi või vii kursor

nooleklahviga vajalikule kohale ja muuda nimi. Nime võid muuta igas aknas,

kus see näha on. Nii saab muuta ka töölauale paigutatud ikoonide nimesid, v.a

Recycle Bin.

1.8.6. FAILI VÕI KAUSTA OTSIMINE

Kui sa ei tea päris täpselt, kus vajalik fail või kaust asub, võid seda otsida

stardimenüü korraldusega Search, mis avab animatsiooniga varustatud

otsinguakna. Vali akna vasakust paanist, mida tahad otsida. Edasi tipi otsitav

võtmesõna, nt faili nimi või osa sellest ja vali kust otsida, nt kaustast My

Documents. Otsingu tulemusel leitud failide nimed väljastatakse akna paremas

pooles. Seejärel võid otsingu lõpetada või seda teiste võtmesõnadega korrata.

IT Koolitus

37


1.9. FAILID JA KAUSTAD

Kettaseadmeil on kahte liiki haldusüksused – failid ja kaustad. Failidest

omakorda on tähtsamad dokumendifailid ja programmid.

Ikoon Seletus

Kaustas on alamkaustad ja failid.

Dokumendifail on arvutis säilitatav informatsioon, nt kasutaja poolt koostatud kiri, tabel, pilt vm.

Programmifail (ehk programm) on töövahend. Näiteks Paint‟iga saab pilte joonistada, WordPad‟iga teksti töödelda. Igal programmil võib olla erinev ikoon.

1.9.1. ENAMLEVINUD FAILITÜÜBID

Enamlevinud failitüübid võid ära tunda nende laiendist (failinimi.laiend).

Näiteks avaldus.doc või seenelkäik.jpg.

Enamlevinud faililaiendid on järgmised;

1. Pildifailid (nimi.jpg; nimi.gif; nimi.bmp; nimi.png)

2. Helifailid (nimi.mp3; nimi.wav; nimi.mp4)

3. Kontoritarkvara failid (word.doc; excel.xls; powerpoint.ppt, writer.odt;

presentation.odp; spreadsheet.ods)

4. Kokkupakitud failid (nimi.zip; nimi.rar; nimi.iso)

IT Koolitus

38


1.9.2. VARUKOOPIAD

Arvutist teabe tahtmatult kaotamine võib toimuda mitmel moel. Voolurike või

-katkestus. Viirused. Välk. Uputus. Vargus. Regulaarne teabe varundamine

võimaldab teil kogu või osa teabest taastada, kui arvutis oleva algse teabega

peaks midagi juhtuma. Sellejaoks on vaja faile aegajalt varundada mõnele

välisele andekandajale (väline kõvaketas, DVD, USB pulk jne).

1.10. PRINTERI LISAMINE

Enamasti ühendatakse printer installimiseks otse arvutiga, kasutades selleks

printeriga kaasas olevat USB juhet. Peale printeri juhtme arvutiga ühendamist

peaks Windows selle printeri automaatselt tuvastama ja installima.

Kui installite raadiovõrguprinteri, mis ühendatakse arvutiga raadiovõrgu kaudu

(Wi-Fi), siis saate printeri installimiseks kasutada seadme lisamise viisardit.

1.10.1. PRINTERITE SEADISTAMINE

Printeri seadistamiseks klõpsa Start nupul ja seejärel vali Printers and Faxes

(Printerid ja faksid).

1.10.2. VAIKEPRINTERI MÄÄRAMINE

Kui kasutusel on mitu printerit, siis vaikeprinteri määramiseks tee parem

hiireklõps soovitud priteri ikoonil ja vali avanevast menüüst käsk Set as default

(määra vaikimisi printeriks).

1.11. FAILIDE-JA KAUSTADE KOKKUPAKKIMINE

Failide kokkupakkimine tähendab seda, et faili arhiivi mahtu vähendatakse,

kasutades eelnevalt kokkulepitud pakkimisalgoritmi.

Failide pakkimine võimaldab suure faili “suruda kokku” väiksema mahuga

failiks. Samuti saab pakkides mitmest failist teha ühe “paki”. Ühte faili on

oluliselt lihtsam nii transportida kui ka säilitada.

IT Koolitus

39


Pakkimisalgoritmid pakivad andmeid erineva efektiivsusega, kuid peavad

eelkõige võimaldama andmete kadudeta pakkimist. Tekstifaile, programme

ning pakkimata graafikat saab reeglina edukalt kokku pakkida.

Pakkimisprogramme on palju erinevaid ja nende pakkimisalgoritmid on samuti

erinevad. Erineva programmiga pakitud “pakid” omavad erinevaid

faililaiendeid. Kokku pakitud failide laienditeks on näiteks *.zip, *.rar, *.iso jne.

Eelnevalt kokku pakitud faili lahti “pakkimisek“ tuleb kasutada spetsiaalselt

tarkvara (Winrar, Winzip, 7zip jne), kuid uuemad Windows versioonid

suudavad seda ka ise teha.

1.12. DOKUMENDIKESKNE IGAPÄEVATÖÖ

1.12.1. DOKUMENDI AVAMINE

Windows XP on loodud dokumendikeskse töö jaoks, st kasutaja saab varem

tehtud dokumente avada eelnevalt mingit programmi käivitamata, tehes

kaustas My Documents vajaliku dokumendi nimel topeltklõpsu. Stardimenüü

korraldusega My Rescent Documents võid avada mõne viimati kasutatud

dokumentidest. Uue dokumendi tegemiseks vali stardimenüüst vajaliku

programmi nimi, nt Microsoft Word, mis avab uue tühja tekstidokumendi

tekstiredaktori aknas.

Et dokumente saaks kiiresti leida, tuleks nad paigutada kausta My Documents

alamkaustadesse. Pildi- ja videofailide jaoks on kaust My Pictures,

muusikafailide jaoks My Music. Alamkaustu võib moodustada projekti, töö

iseloomu või kliendi nime alusel, nt kirjad, reklaam, bilanss. Kui on teada, mis

kaustas dokument paikneb, on lihtne avada vastav kaustaaken, otsida sealt

dokument üles ja teha selle nimel või ikoonil topeltklõps. Dokument avaneb

selle programmi aknas, millega ta koostati (täpsemini failinime laiendiga seotud

programmi aknas, nt MP3-failide avamiseks võib kasutada erinevaid

pleieriprogramme).

Rakendusprogrammide, nt WordPadi, failimenüü korraldus Open avab

samanimelise akna, kust saab olemasoleva dokumendi üles otsida.

Kõigepealt vali vajalik kaust.

IT Koolitus

40


Seejärel vali hiireklõpsuga dokumendi nimi ja klõpsa nupul Open või tee

dokumendi nimel topeltklõps.

1.12.2. PROGRAMMI AVAMINE JA SULGEMINE

Mõningaid toiminguid, nt ketta hooldamise operatsioone või elektronposti

lugemist, tuleb alustada vajaliku programmi käivitamisest.

IT Koolitus

41


1.12.3. STARDIMENÜÜ KORRALDUS ALL PROGRAMS

Ehkki programmi avamiseks on mitmeid võimalusi, tuleks korralikult

installeeritud programme käivitada otse stardimenüü vasakust paanist või

stardimenüü korraldusega All Programs avanevatest alammenüüdest.

Esimeses alammenüüs osuta vajalikku järgmise taseme alammenüüd, mis

avaneb. Järgmise taseme alammenüüs osuta vajaliku programmi nime ja klõpsa

sellel (joonisel Paint). Windows XP töövahendid on alammenüüs Accessories,

teistel programmidel on omad alammenüüd. Alammenüü Startup on eriline

selle poolest, et tema programmid käivitatakse arvuti sisselülitamisel

automaatselt. Viimati kasutatud programme saab käivitada otse stardimenüü

vasakpoolse paani alumisest osast. Sagedasti kasutatava programmi saad lisada

stardimenüü ülaossa, pukseerides programmi ikooni kaustaaknast tegumiriba

nupu Start peale. Programmi ikooni võib pukseerida ka stardinupu kõrval

asuvale käivitusribale (Quick Launch), kus vaikimisi on ikoonid brauseri

Internet Explorer ja meiliprogrammi Outlook Express käivitamiseks. Sealt

saad programmi avada ilma stardimenüüd kasutamata, ühe hiireklõpsuga.

1.12.4. KORRALDUS RUN

IT Koolitus

42


Programme võib käivitada stardimenüü korraldusega Run avanevast aknast.

Seda korraldust kasuta vaid juhul, kui tead programmi (dokumendi, kausta)

täpset nime ja asukohta oma arvutis.

Tipi programmi nimi reale Open ja klõpsa nupul OK. Kui sa pole kindel

programmi asukohas või ei oska tippida tema otsimisteed, klõpsa nupul

Browse, mis avab samanimelise akna. Vali aknast Browse õige kaust ja fail

ning klõpsa nupul Open.

Otsimistee on nende kaustade loetelu, mis tuleb läbida failini jõudmiseks oma

arvutis või võrgus. Otsimistee algab andmekandja tähisega, milleks võib olla

oma arvuti kõvaketas, flopikettaseade, CD-ROM või jagatud võrgukaust, milles

dokument asub. Otsimistee algusesse tipi seadmele viitav täht, millele peab

IT Koolitus

43


järgnema koolon (:), kaldkriips (\) ja kaustade loetelu nende läbimise

järjekorras. Kui kaustu on rohkem kui üks, eralda nende nimed kaldkriipsuga

(\). Kõige lõppu tipi faili nimi. Mõned näited:

Viitamaks failile test.doc, mis asub seadme C kausta My Documents

alamkaustas tekstid, tuleb tippida järgmine rida:

c:\My Documents\tekstid\test.doc

Viitamaks CD-lugeril D paikneva ketta failile setup.exe, tuleb tippida:

d:\setup (programmidel võib nimelaiendi jätta tippimata)

Viitamaks jagatud võrgukaustas \\kvartali aruanded paiknevale tabelile kulude

aruanne.xls, on vajalik tippida järgmine rida:

\\kvartali aruanded\kulude aruanne.xls

Enamus failinimesid lõppevad kolmetähelise laiendiga, mis määrab faili tüübi.

Nii on näiteks .exe failid programmid ja .doc failid Wordi tekstidokumendid.

1.12.5. AKTIIVSE PROGRAMMI VAHETAMINE

Taustal töötava programmi akna saab aktiveerida tema tegumiribal paikneva

tiitlinupuga. Iga töötava programmi aken on tegumiribal esindatud oma

tiitlinupuga. Aktiivse akna nupp on sissevajutatud. Mingi teise akna aktiivseks

muutmiseks tuleb tegumiribal klõpsata tema nupul.

Aktiivse programmi akna vahetamiseks on ka teine võimalus. Kui tegumiriba ei

ole mingil põhjusel nähtav, saab programme vahetada vajutades korraga alla

klahvid Alt ja Tab. Ekraanile ilmub väike aken, milles on kõigi töötavate

programmide ikoonid.

Vali Tab-klahviga vajaliku programmi ikoon ja vabasta mõlemad klahvid.

IT Koolitus

44


1.12.6. PROGRAMMI SULGEMINE

Aktiivse programmi sulgemiseks on mitmeid võimalusi:

1. Klõpsa programmi akna üleval paremas nurgas olevalt sulgemise

ristikesel. Klaviatuurilt on sama tegevuse sooritamiseks

klahvikombinatsioon Alt+F4.

2. Ava programmi menüü ja vali sealt käsk Quit (Välju) või Exit (Välju)

või Close (Sule).

3. Klõpsa hiire parema klahviga tegumiribal oleval programmi aknal ja

vai avanevast menüüst käsk Close window (Sule aken)

4. Mittereageeriva programmi sulgemiseks vajuta klaviatuuril

kombinatsioon Ctrl+Alt+Delete, misjärel avatakse Task manager

(ülesannete haldur) aken. Klõpsa avanenud aknas soovitud

programmile (tavaliselt on mittereageeriva programmi nime järel

kirjas Not Responding-ei vasta) ja seejärel klõpsa nupule End task

(lõpeta ülesanne).

IT Koolitus

45

2. TEKSTITÖÖTLUS

2.1. TEKSTIDOKUMENTIDE LOOMINE

Excel, Word, PowerPoint ja mõnede Outlook akende harjumuspärased

menüüd ja tööriistaribad on asendunud Office nupu, tööriista- ja

kiirkäivitusribaga. Uuendatud on ka vahend Status Bar – see on püsivalt

nähtaval, häälestatav ning sisaldab varasemast tunduvalt rohkem

informatsiooni ja käske.

Vahendi Status Bar häälestamiseks paremklõpsa sellel.

Nagu Office 2003 tööriistaribadele, nii tasub ka Office 2007

vahenditele abiinfoga lipikute avamiseks osutada.

2.1.1. OFFICE NUPP

Office nupp Office 2007 akna vasakus ülemises nurgas avab menüü Office:

Menüü Office vastab põhiosas Office 2003 menüüle File.

IT Koolitus

46

Tekstitöötlus

Loetelu Recent Documents sisaldab käske viimati avatud failide

avamiseks. Seejuures kuuluvad tähisega käsud sellesse loetelusse

pidevalt, tähisega käsud ajutiselt – käsu püsivuse määramiseks

klõpsa sellel tähisel (Pin/Unpin this document to/from the Recent

Documents list.).

(…) Options – avab vastava rakenduse häälestamiseks dialoogiakna

(…) Options (Office 2003 –

2.1.2. TÖÖRIISTARIBA

Vahetult Office nupu all paikneb tööriistariba:

Tööriistariba sisaldab sakke.

Ülaltoodud pildil sisaldab tööriistariba sakke Home, Insert, Page

Layout, Formulas, Data, jne.

Tööriistaribale ilmub teatud olukordades ka täiendavaid sakke.

Tööriistariba sakkide hulk sõltub ka vastava rakenduse häälestusest.

Tööriistariba avatud saki nimi on teiste sakkide nimede seast esile toodud.

Ülaltoodud pildil on tööriistaribal avatud sakk Insert.

Iga sakk sisaldab sisuliselt kokkukuuluvaid gruppe.

Ülaltoodud pildil sisaldab sakk Insert aktiivsesse töövihikusse tabelite,

objektide ja muu sellise lisamisega seotud gruppe Tables, Illustrations,

Charts, jne.

Mõne saki gruppide hulk sõltub vastava rakenduse häälestusest.

Iga grupp sisaldab sisuliselt kokkukuuluvaid käske.

IT Koolitus

47

Tekstitöötlus

Ülaltoodud pildil sisaldab grupp Charts aktiivsele töölehele sobiva

diagrammi loomiseks käske Column, Line, Pie, Bar, jne.

Peaaegu iga grupi välimus ja käskude hulk sõltub monitori

resolutsioonist ning vastava akna suurusest, mõne grupi käskude hulk

sõltub ka vastava rakenduse häälestusest.

Grupis võib sisalduda käsk Show, mis avab või sulgeb vastavat gruppi sisuliselt

täiendava dialoogiakna või tööpaani.

Käsk Show paikneb grupi alumises paremas nurgas: .

Enamik Office 2007 dialoogiaknaid ja tööpaane on identsed Office

2003 dialoogiakende ja tööpaanidega.

Ülaltoodud pildil avab grupi Charts käsk Show aktiivsele töölehele

sobiva diagrammi loomiseks dialoogiakna Insert Chart (ühe nendest

dialoogiakendest, millele Office 2003 identne vaste puudub).

Enamik Office 2007 tööriistaribal leiduvaid käske on Office 2003-le omased

nupud, menüüd ja nuppmenüüd, kuid Office 2007 tööriistaribal leidub ka uusi

lintmenüüsid (vasakul suletud, paremal avatud kujul):

Suletud lintmenüüs on nähtaval üks rida selles lintmenüüs sisalduvaid käske.

IT Koolitus

48

Tekstitöötlus

2.1.3. KIIRKÄIVITUSRIBA

Vahetult tööriistariba kohal või all paikneb kiirkäivitusriba, mis sisaldab just

Sinu jaoks kõige olulisemaid käske:

Kiirkäivitusriba lõpus paikneb kiirkäivitusriba häälestamise menüü Customize

Quick Access Toolbar:

More Commands – avab kiirkäivitusriba häälestamiseks dialoogiakna

(…) Options lehe Customize.

Show Above/Below the Ribbon – määrab, kas kiirkäivitusriba

paikneb vahetult tööriistariba kohal või all.

Minimize the Ribbon – määrab, kas tööriistariba on avatud pidevalt

või ainult aktiveeritult.

IT Koolitus

49

Tekstitöötlus

Käsu kiirkäivitusribale lisamiseks võid ka paremklõpsata tööriistaribal

vastaval käsul ja valida avanevast hüpikmenüüst Add … to Quick

Access Toolbar.

2.1.4. KLAHVIKOMBINATSIOONID

Kas ja kuidas toimivad Office 2007 rakendustes klahvikombinatsioonid? Alles

on enamik Office 2003 võimalusi, aga lisandunud on ka uusi.Proovi julgesti

vanu häid Office 2003 klahvikombinatsioone (Ctrl + C, Ctrl + A, Ctrl + P,

…).

Klaviatuuri abil oli Office 2003 rakendustes võimalik kõigile menüüdele,

alammenüüdele ja käskudele ligi pääseda (näiteks menüü View avamiseks

klahvikombinatsioon Alt + V ja seejärel käsu Zoom valimiseks klahv Z).

Enamik neidki klahvikombinatsioone toimib analoogselt (kui käsule on olemas

analoog) ka Office 2007 rakendustes, kuid neid tuleb teada peast, sest enam ei

ole ju Office 2003 menüüsid, kust allajoonitud tähti vaadata.

Siiski, tuleb arvestada, et mainitud klahvikombinatsioonid sõltuvad Office

keelest, mistõttu inglisekeelne Office 2007 mäletab enamikku inglisekeelse

Office 2003 klahvikombinatsioone, kuid mitte ühtegi eestikeelse Office 2003

klahvikombinatsiooni.

2.1.5. UUED OFFICE 2007 KLAHVIKOMBINATSIOONID

Klaviatuurirežiimi sisenemiseks kasuta klahvi Alt:

Jätkamiseks kasuta sobivat klahvi (vaata lipikuid), näiteks tööriistariba saki Page

Layout avamiseks klahvi P:

IT Koolitus

50

Tekstitöötlus

Jätkamiseks kasuta taas sobivaid klahve.

Klaviatuurirežiimis saad viimased klahvivajutused ükshaaval tühistada

– selleks kasuta klahvi Esc.

Käsu valimisega (kui käsk on menüü, siis sellest menüüst või

alammenüüst käsu valimisega) väljud automaatselt

klaviatuurirežiimist. Ilma käsku valimata klaviatuurirežiimist

väljumiseks kasuta klahvi Alt.

2.2. DOKUMENDI LOOMINE

Kui sa tahad alustada uut tekstidokumenti kliki Office nuppu ja New (Uus).

Uus tekstidokument on täpselt nagu tema nimigi ütleb: uus tühi dokument, mis

sisaldab tüüpilisi leheküljeseadistusi, nagu äärised, aga ilma teksti ja graafikata.

2.2.1. KUIDAS DOKUMENDIS LIIKUDA

Saad kasutada vertikaalset kerimisriba et kiiresti näha dokumendi teisi osasid.

Kerimisreaga liikumine ei muuda sisestuskoha asukohta.

Kui Sa Vaade muutub

Klõpsad üles- ja allakerimisnoolt Keritakse üles või alla ühe rea kaupa. Tõmbad liuguri üles, alla või kerimisrea keskele

Kuvatakse dokumendi ülemist, alumist või keskmist osa.

Klõpsad liugurist üleval või allpool asuvat kerimisriba

Kerib dokumenti lehe võrra üles või alla

IT Koolitus

51

Tekstitöötlus

Et liigutada sisestuskohta avatud dokumendis, saad sa kasutada mitmeid

klahve. Kasutades klaviatuuri, muudad sa samaaegselt ekraanil olevat kui ka

sisestuskoha asukohta. Sisestuskoha hetkeasukoht on näidatud olekuribal,

programmiakna allosas.

Vajuta Et liigutada sisestuskohta

Nool paremale Ühe märgi võrra paremale. Nool vasakule Ühe märgi võrra vasakule. Ctrl+nool paremale Ühe sõna võrra paremale. Ctrl+nool vasakule Ühe sõna võrra vasakule. Nool alla Üks rida alla. Nool üles Üks rida üles. Ctrl+Nool alla Üks lõik alla. Ctrl+nool üles Üks lõik üles. Page Down Ühe ekraani võrra alla. Page Up Ühe ekraani võrra üles. Ctrl+Page Down Järgmise lehe algusesse. Ctrl+Page Up Eelmise lehe algusesse. End Rea lõppu. Home Rea algusesse. Ctrl+End Dokumendi lõppu. Ctrl+Home Dokumendi algusesse.

2.3. TEKSTI SISESTAMINE

2.3.1. TEKSTI DOKUMENTI SISESTAMINE

Teksti sisestamiseks :

1. Aseta sisestuskursor asukohta, kuhu tahad sisestada uue teksti.

2. Kirjuta teksti, mida soovid näha uues dokumendis.

Reavahetus

Reavahetus kuvatakse kujundusemärgina ja seda kasutatakse käesoleva rea

lõpetamiseks, enne kui see automaatselt lõigatakse uuele reale ilma uut lõiku

alustamata. Kui vormingu märgid on kuvatud, siis reavahetuse märk näeb

tekstis selline välja.

IT Koolitus

52

Tekstitöötlus

Reavahetuse lisamiseks:

1. Aseta sisestuskoht asukohta, kuhu tahad lisada reavahetuse.

2. Vajuta Shift+Enter et sundida rida lõpetama, aga et ta ikka jääks sama

lõigu osaks.

2.3.2. KUIDAS TEKSTI MÄRKIDA?

Kui soovid muuta teksti, pead sa selle kõigepealt ära märkima. Kasutades hiirt

ja klaviatuuri, saad sa märkida üksikuid märke, sõnu, lauseid, lõike ja tervet

dokumenti.

Järgnev tabel näitab levinumaid märkimise tehnikaid.

Märkimise meetod

Kuidas märkida

Tiri Aseta sisestuskoht märgitava teksti ühte lõppu. Vajuta ja hoia all hiirenuppu. Liiguta hiirekursor teksti teise lõppu. See loob esiletõstetud ala tekstis(valiku)See meetod on hea väikesemahulisteks märkimisteks, näiteks ühe märgi jaoks.

Märgista sõna Aseta hiirekursor sõnale, mida tahab valida ja tee topeltklõps. Word haarab sõna lõpus oleva tühiku kaasa aga mitte kirjamärgistust.

Märgista lause Aseta hiirekursor lausele, mida soovid märgistada. Ctrl all hoides kliki hiirenupult. Word valib lauselõpumärgi ja järgneva tühiku kaasa koos lausega.

Rea märgistamine Aseta hiirekursor valikureale selle rea juurde, mida soovid märgistada. Hiirekursor muutub I „st paremale suunatud nooleks. Klõpsa hiirenupul ja Word valib terve real asuva teksti.

Mitme rea valimine

Aseta hiirekursor valikureale esimese või viimase rea juurde mida soovid valida. Vajuta ja hoia all hiirenuppu ja tiri üles või alla, et valida soovitud ridu.

Lõigu märgistamine

Aseta hiirekursor lõigule, mida soovid märkida ja tee kolmikklõps sellel. Word automaatselt valib lõigu koos sellega kaasneva märgiga.

Dokumendi märkimine

Aseta hiirekursor valikureale, hoides all Ctrl klahvi, kliki hiirenupul või teeb valikureal kolmikklõps. (Samuti võid valida Edit (Redigeeri)→Select All, või vajutada Ctrl+A.)

Muutliku teksti Aseta hiirekursor soovitud teksti algusesse. Shift

IT Koolitus

53

Tekstitöötlus

valimine nuppu all hoides, vajuta soovitud suunas nooli, et valida sobivat teksti.

Märgistuse laiendamine

Tee märgistus. Shifti allhoides, vajuta noolt paremale, et laiendada valikut ühe mägi võrra või vajuta noolt alla, et laiendada valikut allapoole rea võrra.

Märgistust lühendama

Tee märgistus. Hoides Shifti all, vajuta noolt vasakule, et lühendada märgistust ühe märgi kaupa või vajuta noolt üles, et piirata märgistust ühe rea kaupa.

Märgista tekstiosasid, mis pole üksteise kõrval

Kõigepealt vali esimene osa(näiteks rida või lõik), siis Ctrl klahvi all hoides vali teine soovitud osa.

Eemalda märgistus

Tee muu märgistus või kliki hiirel mujal teksti sees.

2.4. ÕIGEKIRJA JA GRAMMATIKA KONTROLLIMINE

2.4.1. PÕHISÕNASTIK

Kõik programmid Office süsteemis, nagu ka Word, kasutavad peamist

sõnastikku kontrollimaks dokumendi õigekirja. Trükkimise käigus või kui

käivitad Spelling And Grammar (Õigekiri ja grammatika) kontrollija, Word

võrdleb sinu kirjutatut põhilise sõnastiku nimekirjas olevatega.

2.4.2. VALESTIKIRJUTATUD SÕNA VÕI

EBAGRAMMATILISE LAUSE KONTROLLIMINE

Et sõna õigekirja või lause grammatikat kontrollida:

1. Parem hiireklõps valestikirjutatud sõnal võid ebagrammatilisel lausel

et kuvada võimalikud õiged variandid.

2. Vali sobivaim ja asenda vale sõna või lause sellega.

3. Kui sa ei näe sobivat valikud, kasuta kiirmenüüd et kuvada

täiendavaid variante.

a. Kui see on õigekirjaviga, vali Spelling et näha rohkem

õigekirja valikuid.

b. Kui see on grammatikaviga, vali Grammar et näha rohkem

grammatika võimaluseid.

IT Koolitus

54

Tekstitöötlus

Et kontrollida dokumendi grammatikat ja õigekirja:

1. Vii sisestuskoht dokumendi algusesse.

2. Kuva Spelling And Grammar (Õigekiri ja grammatika) dialoogiaken.

a. Review tööriistareal, klõpsa Spelling And Grammar

(Õigekeelsuskontroll) nuppu.

b. Vajuta F7.

c. Parem hiireklõps valesti kirjutatud sõnal ja vali Spelling

(Õigekiri).

3. Esimene õigekirja või grammatika viga on kuvatud Spelling And

Grammar (Õigekiri ja grammatika) dialoogiaknas. Vali kuidas toimid

edasi.

a. Ignore Once et jätta see sõna või lause endistviisi ja liikuda

järgmise juhtumi juurde. Sedasi parandad leitud teksti osa-

osalt.

b. Klõpsa Ignore All et jätta esiletõstetud tekst vanaviisi ja

jätkata teiste vigade otsimist.

c. Klõpsa Add To Dictionary et lisada juhtum sõnastikku. See

võimaldab Wordil selle esinemist õigeks lugeda.

d. Klõpsa Change (Muuda) et asendada leitud teksti valitud

parandusega Suggestions lahtri nimekirjast.

e. Klõpsa AutoCorrect (Automaatkorrektuur) et lasta Wordil

parandada sinu eest.

f. Või klõpsa Change All (Muuda kõik) et asendada kõik

esiletõstetud teksti juhtumid ja asendada soovitatud sõnaga

samaaegselt. Ole ettevaatlik, kui kasutad Change All (Muuda

kõik), võid teha kergesti muutuseid mida sa ei soovinud.

4. Klõpsa OK et sulgeda kas Spelling And Grammar (Õigekiri ja

grammatika) või Readability Statistics dialoogiaken.

IT Koolitus

55

Tekstitöötlus

2.4.3. SÕNALOENDURI KASUTAMINE

Et lugeda ära sõnade arvu:

1. Määra tekst mille arvu soovid määrata.

a. Kui sa soovid täpse tekstiosa sõnade arvu määrata, siis

märgista see.

b. Kui soovid terve dokumendi sõnade arvu määrata, ära

märgista midagi.

2. Vali Review sakk→Word Count (Sõnaarvestus). Word Count

(Sõnaarvestus) dialoogiaken kuvab loendatud statistika.

3. Klõpsa Cancel (Loobu).

2.5. DOKUMENDI SALVESTAMINE

Loodud dokumendi saad salvestada. Seejuures on oluline, kas tegemist on uue

failiga või on seda varemgi salvestatud. Kui töötad failiga, mida on varemgi

salvestatud, saad soovi korral salvestada uue nime ja/või asukohaga koopia

sellest failist.

Kui salvestad faili esimest korda, avab Word dialoogiakna, kus saad failile

määrata sobiva asukoha, tüübi ja nime.

1. Klõpsa kiirkäivitusriba nupul Save (Salvesta) . Avaneb

dialoogiaken:

IT Koolitus

56

Tekstitöötlus

2. Ava faili salvestamiseks sobiv kaust.

3. Sisesta File name (Faili nimi) pessa failile sobiv nimi.

4. Klõpsa nupul Save (Salvesta).

5. Peale esimest salvestamist saad edaspidigi faili salvestada nupul Save

(Salvesta) klõpsates. Dokument salvestatakse sama faili nimega ja

samasse kausta, nagu esimesel salvestamisel määrasid.

2.5.1. UUE NIMEGA SALVESTAMINE

Kui vajad dokumendist koopiat teise kausta või soovid originaalfaili muutmata

jätta, salvesta dokument uue nimega.

1. Klõpsa Office nupul.

2. Vali avanevast menüüst Save As (Salvesta nimega). Avaneb

dialoogiaken Save As (Nimega salvestamine).

3. Sisesta failile uus nimi ja/või muuda faili asukoht.

IT Koolitus

57

Tekstitöötlus

2.6. TEKSTI VORMING

2.6.1. KIRJAD

Kirjaks kutsutakse paljude märkide kogumit, mis kombineerub mitmete disaini

omadustega. Märkide kogum sisaldab tähti, numbreid, kirjavahemärke jms.

2.6.2. KIRJA SUURUSE MÕÕTMINE

Kirja suurus vastab täpsemalt kirjakõrgusele. Suurust mõõdetakse punktides

ehk lühendatuna pt või pts. Iga punkt vastab 1/72 tollile. Seega kui

kirjasuuruseks on 72 pt, siis teksti kõrgus on üks toll. Wordi vaikimisi

kirjasuuruseks on 12pt.

18 punkti

36 punkti

72 punkti 2.6.3. KIRJA MUUTMINE

Et muuta kirja ja selle suurust:

1. Vali mõjutatav tekst.

2. Muuda kirja.

IT Koolitus

58

Tekstitöötlus

a. Kasutades Font rippmenüüd Home (Avaleht) tööriistareal,

kuva Font rippmenüü , ja vali sobiv

kiri.

b. Või kasutades Font dialoogiakent, klõpsa Home (Avaleht)

tööriistariba Font alas nupul Show (Näita) ja vali

avanenud dialoogiaknas Font nimekirjast sobiv. Klõpsa OK.

2.6.4. KIRJA SUURUSE MUUTMINE

Et muuta kirja suurust tekstis:

1. Vali muudetav tekst.

2. Muuda kirja suurus.

a. Kasutades Font Size (Fondi suurus) rippmenüüd Home

(Avaleht) tööriistareal, kuva Font Size (Fondi suurus)

rippmenüü , ja vali soovitud tähesuurus.

b. Või kasutades Font dialoogiakent, klõpsa Home (Avaleht)

tööriistariba Font alas nupul Show (Näita) ja vali

avanenud dialoogiaknas soovitud suurus. Klõpsa OK.

c. Või kasuta Home (Avaleht) tööriistariba Font alas olevaid

nuppe Grow Font (Suurenda fonti) ja Shrink font (Vähenda

fonti)

2.6.5. KIRJA LAADID JA EFEKTID

Kirja laadid ja efektid on kirjutatud märkide välimuse muutmiseks. Paks kiri

aitab näiteks lugejal leida tähtsat teksti ja allamärkuse efekti või kasutada

valemite ja võrrandite kirjutamisel.

Et kirja laadi lisada:

1. Märgista soovitud tekst.

2. Lisa soovitud kirja laadid.

a. Vormingu tööriistareal kliki Bold (Paks) , Italic

(Kursiiv) , või Underline (Allakriipsutus) nuppe.

IT Koolitus

59

Tekstitöötlus

b. Font dialoogiaknas, Font juures, vali sobiv kirja laad

nimekirjast (Et lisada allakriipsutus, vali sobiv joon

Underline (Allakriipsutuse laad) rippmenüüst.)

c. Või vajuta vastavat otsetee nuppe: Ctrl+B paksuks, Ctrl+I

kursiiviks, või Ctrl+U allajoonitud kirjaks.

Et korrata viimast tegevust:

1. Teosta tegevust.

2. Korda tegevust.

a. Klõpsa Quick Access (Kiirpääsu) ribal nupul Repeat (Tee

uuesti) .

b. Või vajuta Ctrl+Y.

Et muuta teksti värvi:

1. Märgista mõjutatav tekst.

2. Muuda teksti värv.

a. Vormingu tööriistareal kliki Font Color (Fondi värv) nupu

rippmenüüd , et kuvada värvipaletti ja vali soovitud

värv.

b. Või Font dialoogiaknas, Font Color (Fondi värv)

rippmenüüs, vali soovitud värv ja kliki OK.

Kuidas teksti esile tõsta

Helenduse lisamine

Et helendust lisada:

1. Märgista mõjutatav tekst.

2. Lisa helendus.

a. Et lisada tavalist esiletõstmise värvi, kliki Highlight (Tõsta

esile) nuppu Vormingu tööriistareal.

b. Või lisamaks teisi värve, kliki Highlight (Tõsta esile) nupu

rippmenüü noolt ja vali soovitud värv värvipaletilt.

IT Koolitus

60

Tekstitöötlus

Näpunäited esiletõstmiseks

Teksti esile tõstes peaks mitmeida asju meeles pidama:

Esiletõstja vaikimisi värviks on kollane. Et tõsta esile teiste värvidega,

vali soovitu Highlight (Tõsta esile) nupu rippmenüüst.

Järgmiseks, et näha, mis värvi kasutab esiletõstja hetkel, siis vaata kas

Highlight (Tõsta esile) nupu ikooni või aseta hiirekursor nupule.

Näpunäited näitavad hetkel kasutatavat värvi sulgudes.

Viimaseks, esiletõstetust on kasu kõige rohkem ekraanil ja värvilise

printeriga prinditud dokumendil. Seega kui sa plaanid printida

mustvalgel printeril, siis kasuta heledat värvi või halli et helendatud

teksti oleks loetav.

Esiletõstja sisse ja välja lülitamine

Esiletõstja lülitad sisse klikkides Highlight (Tõsta esile) nuppu Vormingu

tööriistareal. Hiirekursor muutub I-kursoriks koos . Sa saad märgistada

soovitud teksti lisades vaikimisi olevat värvi - kollast. Esiletõstja

väljalülitamiseks vajuta uuesti Highlight (Tõsta esile) nuppu.

Heleduse eemaldamiseks:

1. Märgista esiletõstetud tekst.

2. Klõpsa Highlight (Tõsta esile) nupu rippmenüü noolel.

3. Vali None (Värvita).

Vormingute kopeerimine

Format Painter (Vormingupintsel) on tööriist Home (Avaleht)

tööriistareal ja kasutatakse märgistatud teksti ja märgi vormingute

kopeerimiseks uuele märgistatud tekstile. Format Painter (Vormingupintsel)

laseb kopeerida vormingut ilma dublikaadi tegemise vaevata.

IT Koolitus

61

Tekstitöötlus

Et kopeerida vormingut ja lisada see teisele märgistatud tekstile:

1. Märgista sobiva vorminguga tekst.

2. Home (Avaleht) tööriistareal klõpsa Format Painter

(Vormingupintsel) nuppu korra. See kopeerib olemasoleva

teksti vormingu. (Hiirekursor muutub pintsliks koos I-kiireks .)

3. Lohista, et märgistada tekst, millele soovid lisada vormingu.

Vormingu kopeerija kopeerib koheselt vormingu tekstile.

Et kopeerida teksti vormingut mitmetele märgistatud tekstidele:

1. Märgista tekst soovitud vorminguga.

2. Home (Avaleht) tööriistareal topeltklõpsa Format Painter

(Vormingupintsel) nupul , et vormingu kopeerija jääks

aktiivseks.

3. Tiri üle esimese muudetava teksti et lisada kopeeritud vorming.

4. Korda sammu 3 niipalju kui vaja.

5. Kui teksti vormingu kopeerimine lõpetatud, kliki Format Painter

(Vormingupintsel) nuppu lülitamaks tööriista välja.

Vormingu eemaldamine

Vormingu avaldamine teeb märgistatud tekstis kasutatud vormingute

äratundmise lihtsaks. Et kuvada märgistatud teksti vorminguid , klõpsa Home

(Aveleht) Style (Laadid) alas nupul More (Rohkem), et avada laadide

kiirmenüü. Avanenud menüüs tee valik Clear Formating (Eemalda vorming).

Sarnase vorminguga teksti märgistamine

Kui sa soovid kõikide samasuguste vormingutega tekste märgistada:

Vali tekst, mis sisaldab soovitud vormingut.

Tee laadide kiir menüül paremklõps laadil, millega vormindatud tekst

soovid valida.

Vali Select x Instances (Vali kõik laadi x juhud).

Kord kui sarnased tekstid on märgistatud, võid sa muuta kõiki märgistusi

samaaegselt.

IT Koolitus

62

Tekstitöötlus

Et leida ja asendada teksti vormingut:

1. Vii sisestuskoht dokumendi ülaosasse.

2. Kuva Replace (Asendus) valikuaken Find And Replace (Otsing ja

asendus)dialoogiaknas. (vali Home (Avaleht) Editing

(Redigeeri)→Replace (Asenda).)

3. Sisestuskoht Find What (Otsitav) tekstilahtris, kustuta ebasobivad

teksti ja vormingu valikud.

4. Kui vaja siis sea Find Font (Otsi font) valikud.

a. Klõpsa More (Rohkem) nuppu.

b. Replace (Asendaja) ala juures, kliki Format(Vorming) ja vali

Font et kuvada Find Font (Otsi font) dialoogiaken.

c. Vali soovitud tähe atribuudid mida soovid leida.

d. Klõpsa OK.

5. Aseta sisestuskoht Replace With (Asendaja) tekstilahtrisse ja kustuta

mittesoovitud teksti ja vormingu valikud.

6. Kui vaja siis sea fondi asendamise valikud.

a. Kui vaja siis kliki More(Rohkem) nuppu näitamaks

Replace(Asenda) valikuid.

b. Klõpsa Format (Vorming) ja vali Font et kuvada Replace

Font (Asenda font) dialoogiaken.

c. Vali soovitud täheatribuudid mida soovid asendada.

d. Klõpsa OK.

7. Klõpsa Find Next (Otsi järgmine) (Otsi järgmine) et alustada

otsinguga ja asenda mis vaja.

8. Kui Word on lõpetanud teksti otsimise ja asendamise, siis kliki OK.

9. Sulge Find And Replace (Otsing ja asendus)dialoogiaken.

2.6.6. LEHEKÜLJENUMBRID

Et lisada leheküljenumbreid:

1. Vali Insert (Lisa)→ klõpsa nupul Page Number (Leheküljenumber)

→vali kuhu soovid leheküljenumbrid lisada ja klõpsa soovitud valikul.

2. Et sulgeda Header&Footer vaade, klõpsa avanenud Header&Footer

Tools (Päise- ja jaluseriistad) menüül nupul Close Header and Footer

(Sule päis ja jalus)

IT Koolitus

63

Tekstitöötlus

Leheküljenumbrite vormindamine

Et muuta leheküljenumbrite vormingut:

1. Vali Insert (Lisa)→ klõpsa nupul Page Number (Leheküljenumber)

→klõpsa valikul Format Page Numbers (Vorminda

leheküljenumbrid)

2. Avanenud Page Number Format (Leheküljenumbri vorming) aknas

tee soovitud muutused:

a. Vali numbrivorming valiku alt Number Format:

(Numbrivorming:)

b. Kui soovid kaasata ka peatüki numbri märgi linnuke valiku

ette Include chapter number (Kaasa peatüki number)

c. Page Numbering (Leheküljenummerdus) alt vali, kas

Continue from previous section (Jätka eelmisest

sektsioonist) või Start at (Alusta numbrist) ja märgi number.

3. Valikute kinnitamiseks klõpsa OK

2.7. PÄIS JA JALUS

Päis on tühi ala lehe ülemises ääres ja jalus on tühi ala lehe alumises ääres.

Päised ja jalused võivad sisaldada teksti või graafilist informatsiooni, et tagada

sisu lugeja jaoks. Levinuimad päised ja jalused sisaldavad infot, näiteks

pealkirju, kuupäevi ja leheküljenumbreid.

Kasuta Päis ja jalus tööriistariba, et lisada kiiresti informatsiooni päisesse ja

jalusesse, nagu ka nendevaheliseks navigeerimiseks.

2.7.1. ANDMEVÄLJAD

Andmeväli on juhiste kogum, mida kasutatakse muutuva osa, näiteks

kuupäeva, aja või lehekülje numbri kuvamiseks. Kui Word jõuab andmeväljani,

tunneb ta selle ära ja kuvab automaatselt selle sisu.

Andmeväljad päises ja jaluses

IT Koolitus

64

Tekstitöötlus

Tavalisim andmevälja asukoht on dokumendi päises ja jaluses. Sa saad

kasutada Päis ja jalus tööriistariba, et sisestada andmevälju, et näidata kiiresti

käesoleva lehekülje numbrit, kogulehte arvu dokumendis, kuupäeva ja aega.

2.7.2. PÄISE JA JALUSE LISAMINE

Et lisada dokumendile päis ja jalus:

1. Vali Insert→Header või Footer (Päis ja jalus) nuppe kasutades sobiv

jalus või päis ja klõpsa sellel.

2. Lisa ja vormista informatsioon päises.

3. Päis ja jalus tööriistareal, klõpsa Switch Between Header And Footer

(Vali päise ja jaluse vahel) nuppu , et viia sisestuskoht päisest

jalusesse.

4. Lisa ja vormista informatsioon jaluses.

5. Päis ja jalus tööriistareal, klõpsa Close (Sule), et sulgeda päise ja jaluse

alad ning päise ja jaluse ülevaatamiseks küljendvaates.

2.7.3. PÄISE JA JALUSE MUUTMINE

Et muuta päise ja jaluse sisu:

1. Küljendvaates, tee topeltklõps päise või jaluse ala, mida soovid

muuta.

2. Tee soovitud muudatused.

3. Päis ja jalus tööriistareal, klõpsa Close (Sule).

2.8. TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE

2.8.1. LEIA JA ASENDA TEKSTI

Otsingu ja asendamise valikud aitavad sul lihtsasti leida otsitavat.

Search Options (Otsingusuvandid) saab kasutada täpse asukoha või

selle vastete leidmiseks dokumendis .

Format(Vorming) nuppu saab kasutada täpse vormingu leidmiseks.

IT Koolitus

65

Tekstitöötlus

Special(Muud) nuppu saab kasutada mitte printimiseks minevate

märkide leidmiseks Find What (Otsitav) ja Replace With (Asendaja)

tekstiboksides.

Leia tekst

Teksti leidmiseks dokumendis:

1. Kuva Find (Otsing) valikuaken Find And Replace (Otsing ja

asendus)dialoogiaknas.

a. Vali Home→Find (Otsi).

b. Või vajuta Ctrl+F.

2. Find What tekstiboksis, trüki otsitav tekst.

3. Kui vaja siis sea otsimise valikud.

a. Klõpsa More (Rohkem) kuvamaks otsingu valikuid.

b. Vali sobiv valik(ud)

c. Klõpsa Less (Vähem) otsingu valikute peitmiseks.

4. Klõpsa Find Next (Otsi järgmine) et leida esimene esinemine

dokumendis. Jätka Find Next (Otsi järgmine) klikkimist et liikuda

järgmise otsitava sisestuseni.

5. Kui Word on otsimise lõpetanud, klõpsa OK.

6. Kui lõpetatud, klõpsa Cancel (Loobu), et sulgeda Find And Replace

(Otsing ja asendus)dialoogiaken.

IT Koolitus

66

Tekstitöötlus

Tõsta kõik leitu esile

Sa võid kasutada Find (Otsing) märgistamaks kõiki leidumisi dokumendis. Find

(Otsing) valikaknas Find And Replace (Otsing ja asendus) dialoogiaknas, Trüki

otsitav tekst Find What (Otsitav) tekstilahtrisse, vali Highlight All Items Found

In (Otsi järgnevast ja tõsta kõik leiud esile) valik, ja klõpsa Find All (Otsi kõik).

Kõik leidumised tõstetakse dokumendis esile. Tulemuste arv on samuti

kuvatud Find And Replace (Otsing ja asendus)dialoogiaknas.

2.9. TEKSTI JA LÕIKUDE KUJUNDAMINE

2.9.1. TABULEERIMISKOHTADE SEADMINE

Tabelduskohad, või tabuleerimispeatused, võimaldavad sul joondada teksti

vasakule, paremale, keskele või kümnendiku täpsusega või joonele.

Tabuleerimiskohtades tüübid

On viite tüüpi tabelduskohti, mida saad kasutada. Järgnev tabel kirjeldab neid.

Tabuleerimiskoha nimi

Tabuleerimiskoha nupp

Kirjeldus

Left tab (vasak-tabelduskoht)

Tekst jookseb tabelduskohast paremale.

Center tab (Kesk - tabelduskoht)

Tekst tuleb täpselt tabelduskohale.

Right tab (Parem - tabelduskoht)

Tekst jookseb vasakule tabuleerimiskohast.

Decimal tab (Kümnend-tabelduskoht)

Tekst joondub täpsele kohale (kasutatakse numbrite korral).

Bar tab (Püstjoon)

Lisab vertikaalse joone tabuleerimiskohale.

Tabuleerimiskoha seadmine joonlaual

Et seada tabuleerimiskohta horisontaalsel joonlaual:

1. Märgista lõigud kus hakkad kasutama tabuleerimiskohta..

IT Koolitus

67

Tekstitöötlus

2. Vali sobiv tabuleerimiskoha tüüp klikkides tabelduskoha nuppu

(vasakul horisontaalsest ja vertikaalse joonlaua kohal).

3. Osuta soovitud tabuleerimiskoht joonlaual ja klõpsa hiirenupul

seadmaks tabuleerimiskohta..

Tabuleerimiskoha liigutamine

Kord kui oled tabuleerimiskoha seadnud, võid lihtsasti kohandada selle

asukohta horisontaalsel joonlaual. Et liigutada tabuleerimiskohta:

1. Märgista lõigud mis sisaldavad tabuleerimiskohta, mida soovid

liigutada

2. Klõpsa ja tiri olemasolev tabuleerimiskoht uuele positsioonile

joonlaual

Tabuleerimiskoha eemaldamine

Tabuleerimiskohti saab lihtsasti eemaldada või kustutada horisontaalselt

joonlaualt, selleks pead sa :

1. Märgista lõigud mis sisaldavad tabuleerimiskohta mida soovid

eemaldada.

2. Klõpsa ja tiri olemasolev tabuleerimiskoht joonlaualt ära.

Tabs (tabelduskohtade) dialoogiaken

Samuti võid tabuleerimiskohti lisada Tabs dialoogiaknas - topeltklõps

tabuleerimiskohal joonlaual. Selle akna avamiseks vajaliku nupu saad ise lisada

Quick Access Bar (Kiirpääsuriba) ribale. See meetod annab sulle võimaluse

seada täpseid tabuleerimiskohti, muuta vaikimisi olevat tabuleerimiskohta,

valida eelneva märgistuse ja eemaldada kõik tabuleerimiskohad lõigust.

Eelnev märgistus

Eelnev märgistus võib olla puhas, täpiline, katkendjoon, mis katavad

tabuleeritud vahemiku teksti ja tabuleerimiskoha vahel. Neid võib lisada

kasutades Tabs dialoogiakent.

IT Koolitus

68

Tekstitöötlus

2.9.2. LÕIGU JOONDUSE MUUTMINE

Lõigu joondus määrab ära kuidas lõik on servade või taanete vahele paigutatud.

Lõigu joonduse valikud sisaldavad vasakule, keskele, paremale ja ühtlustatud

joondust.

Lõigu joonduse valikud

Järgnev tabel kirjeldab nelja lõigu joonduse valikut.

Joondus Nupp Kirjeldus

Align Left (Lõik vasakule)

Vasak lõigu äär on joondatud vastu vasakut serva või taanet ja parem serv näeb välja sakiline..

Center (Lõik keskele)

Mõlemad lõigu servad on võrsetel kaugustel servadest või taanetest. Mõlemad ääred on sakilised..

Align Right (Lõik paremale)

Parem lõigu äär on joondatud vastu paremat serva või taanet ja vasak serv näeb välja sakiline

Justify (Rööpjoonda)

Mõlemad lõigu ääred on võrdselt joondatud servade või taanete vahele. Ei parem ega vasak serv pole sakiline. Word seab sõnadevahed automaatselt, et rida ulatuks äärest ääreni. Aga kui viimane rida on liiga lühike, siis Word ei venita seda.

Lõigu joondamise muutmine

Et muuta lõigu joondust lehel:

1. Märgista joondatavad lõigud.

2. Lisa soovitud lõigu joondus.

a. Et joondada lõik vasakule, klõpsa Align Left (Lõik vasakule)

nuppu Vormingu tööriistareal või vajuta Ctrl+L.

b. Et joondada lõik paremale, klõpsa Align Right (Lõik

paremale) nuppu Vormingu tööriistareal või vajuta

Ctrl+R.

IT Koolitus

69

Tekstitöötlus

c. Et joondada lõik keskele, klõpsa Center (Lõik keskele)

nuppu Vormingu tööriistareal või vajuta Ctrl+E.

d. Lõigu võrdsustamiseks klõpsa Justify (Rööpjoonda) nuppu

Vormingu tööriistareal või vajuta Ctrl+J.

2.9.3. LÕIKUDE TAANDAMINE

Taanded

Taandamine on viis joondada lõigu parema ja vasaku serva ilma terve

dokumendi serva muutmata. Horisontaalse joonlaua servades on 4 taande

märki mis väljendavad aktiivse lõigu taandeid – esimene rida, vasak taane,

parem taane ja järgnev taane.

Taande märkide tüübid

Järgnev tabelkirjeldab igat taandamise märki eraldi.

Horisontaalse joonlaua märk Kirjeldus

Esirea taande märk määrab vasaku piirjoone lõigu esimese rea jaoks

Hanging Indent (Lõigutaane) märk määrab vasaku piirjoone iga lõigu rea jaoks välja arvatud esimene rida..

Left Indent (Vasak taane) märk määrab vasaku piirjoone iga rea jaoks lõigus, välja arvatud siis kui erirea taane või lõigu taane on lisatud. Kui ükski vasaku ääre taane pole lisatud, siis liigutades vasak taane märki liiguvad ka esirea ja lõigutaande märgid..

Right Indent (Paremtaane) märk määrab parem piirjoone iga rea jaoks lõigus, sõltumatult vasakul kasutatud taanetest.

Lõikude taandamine kasutades Vormingu tööriistariba

IT Koolitus

70

Tekstitöötlus

Et kasutada neid nuppe vasaku taande muutmiseks:

1. Märgista lõik(ud) mida soovid taandada.

2. Sea soovitud vasak taane.

a. Et taandada lõiku poole tolli võrra paremale, klõpsa

Increase Indent (Suurenda taanet) nuppu .

b. Vähendamaks taanet samapalju võrra, klõpsa Decrease

Indent (Vähenda taanet) nuppu .

Lõigu taandamine kasutades joonlauda

Et taandada lõiku kasutades joonlauda:


2. Tiri sobiv taandemärk uuele asukohale horisontaalsel joonlaual.

Lõikude taandamine kasutades Paragraph (Lõik) dialoogiakent

Et taandada lõike kasutades Paragraph (Lõik) dialoogiakent:


2. Vali Home→Paragraph grupp ja klõpsa Show nupul, et kuvada

Paragraph (Lõik) dialoogiaken.

3. Indents And Spacing (Taanded ja vahed)valikuaknas, muuda taanete

seadeid.

Kasuta täpseid taandamise mõõdistusi

Määrates taandeid joonlauda kasutades võib olla petlik. Kasutades Increase

(Suurenda) ja Decrease Indent (Vähenda taanet) nuppu, saad taanet muuta vaid

poole tolli kaupa ja mõjutab ainult vasakut taanet. Seega kui on vaja täpsemalt

taandada, siis kasuta selleks Indentation (Taane) ala Paragraph (Lõik)

dialoogiaknas.

2.10. LAADID

Laad on vormingute kogum, mis on salvestatud ühe nime alla. Kui laad on

lisatud, siis kõik vormingu valikud lisatakse samaaegselt ja kindlalt kerge

vaevaga.

IT Koolitus

71

Tekstitöötlus

Näidis

Laad Kirja ja lõigu vorminguga

Arial, 16 pt, rasvane, vasakule joondatud, taandeta.

Arial, 14 pt, rasvane, kursiivis, vasakule joondatud, taandeta.

Arial, 13 pt, rasvane, vasakule joondatud, taandeta.

Times New Roman, 12 pt, vasakule joondatud, taandeta.

2.10.1. LÕIGU JA MÄRGI LAADID

Word sisaldab mitmeid vormingu laade, aga kasutatumad neist on märgi või

lõigu laadid. Lõigu laadi kasutatakse kontrollimaks lõigu välimust ja võib

sisaldada lõigu vormingut (näiteks joondust, taanet, ääristust ja varjustust) nagu

ka märgi vormingut (näiteks kirja, kirja laadi, kirja suurust ja efekte). Märgi

laad, mõnikord kutsutuna sisemiseks laadiks, on kasutatud märgistatud teksti

välimuse vormistamiseks lõigus. Märgi laadid sisaldavad ainult märgi

vorminguid, lõigu vormingud puuduvad..

Styles And Formatting (Laadid ja vorming) galerii

Galeriist leiad sobivad laadid – kui liigud üle galeriis asuvate laadide kuvatakse

valitud tekst kohe vastavas laadis andmaks Sulle aimu, kuidas see tekst võiks

valitud laadis välja näha.

Laadi kasutamine

Laadi kasutamiseks:

1. Märgista lõik(ud), millele soovid laadi lisada.

2. Klõpsa galeriis sobival laadil.

IT Koolitus

72

Tekstitöötlus

2.11. SISUKORRA LISAMINE

Et lisada sisukorda:

1. Vii kursor kohta kuhu soovid lisada sisukorra.

2. Vajadusel peida mitte prinditavad sümbolid.

3. Vali Reference→ klõpsa nupul Tabel of Contents (Sisukord)

→klõpsa valikul Insert Tabel of Contents (Lisa sisukord)

4. Tabel Of Contents (Sisukord) sakil, tee oma valikud

a. Otsusta kas näidatakse lehekülje numbreid.

b. Otsusta kas kasutada valikut Right-Align Page Numbers (

lehekülje numbrite paremjoondus). Kui kasutada seda

valikut, vali ka Tab Leader (Pilgujuht)

c. Otsusta kas kasutada valikut Use Hyperlinks Instead Of

Page Numbers (Kasuta hüpperlinke lehekülje numbrite

asemel) Kasuta valikut kui salvestad dokumendi

veebilehena.

d. Kui soovid vali General valikute alt Formats valiku kastist

sobiv sisukorra kujundus.

e. Kui soovid täpsusta Show Levels valikut.

f. Kui soovid, klõpsa Show Outlining Toolbar.

g. Kui soovid klõpsa Options, et kaasata teisi stiile sisukorra

loomisel, peale Headings stiilide.

5. Kui soovid muuda lisatava sisukorra väljanägemist.

a. Sisukorra stiili muutmiseks klõpsa Modify.

b. Style dialoogi kastis vali TOC (Tabel of Contents) stiil, mida

soovid muuta ja klõpsa Modify.

c. Muud stiil meelepäraseks.

d. Klõpsa OK, et sulgeda Modify Style dialoogi kast.

e. Kui soovid muuda ka teisi TOC stiile.

f. Klõpsa OK, et sulgeda Style dialoogi kast.

g. Et lisada sisukord, klõpsa OK.

IT Koolitus

73

Tekstitöötlus

2.11.1. PEALKIRJA STIILID JA TOC (PEALKIRJA)

TASEMED.

Vaikimisi kasutab Word sisukorra loomisel liigendus tasemeid, et määrata

millisele tasemele sisukorras üks või teine pealkiri kuulub. Heading 1 siilis tekst

kuvatakse esimesel tasemel, siis edasi Heading 2 ja nii edasi. Kui sa soovid

sisukorra loomisel kaasata teisi stiile peale Heading stiilide klõpsa Options.

Tabel Of Contents Options dialoogi kastist on toodud võimalikud stiilid,

millele saad määrata pealkirja tasemed (TOC Level) kus sa soovid seda stiili

rakendada. Nt Kui sa soovid, et Caption (Pealkiri) oleks sisukorras 3 tasemele,

tuleb sul märkida 3 TOC Level teksti kasti ja klõpsata OK.

Sisukorra uuendamine

Kui sa oled teinud muudatusi sisukorras, tuleb sul sisukorda uuedada. Et

uuedada sisukorda:

1. Kuva sisukord.

2. Vajadusel peida mitte prinditavad sümbolid

3. Uuenda tabel.

a. Parem-klõpsa tabelil ja Vali Update Field

b. Vii kursor sisukorrale ja vajuta F9

c. Või sisesta uuesti sisukord asendadest olemas oleva. Kasuta

seda valiku juhul kui soovid muuta tabeli vormingut.

Kõikide viidete uuendamine

Kui sinu dokument sisaldab palju viiteid, nagu pealkirjad, ristviited ja muud

viitetabelid siis on otstarbekas neid kõiki korraga uuendada. Et olla kindel, et

sa uuendad kõiki viiteid korraga:

1. Märgista kogu dokumendi sisu.

2. Vajuta F9. Kõik dokumendi väljad uuendatakse.

3. Võta märgistus maha.

IT Koolitus

74

Tekstitöötlus

2.12. NIMEKIRJAD

Nimekirju kasutatakse informatsiooni ümbritsevast tekstist eraldi esitlemiseks.

Word võimaldab sul teha mitmeid nimekirjatüüpe, aga levinuimad on

nummerdatud ja punktidega nimekirjad Punkidega nimekirja kasutatakse

samaväärsete osade äramärkimiseks. Nummerdatud nimekirja kasutatakse

märkimaks tähtsuse järgi või järjekorda, mida peab järgima et saada soovitud

tulemus.

Olemasolevast tekstist nimekirja loomine

Mõnikord on dokumendis olemas lõigud, mida peaks nimekirjana esitlema. Et

muuta need lõigud nimekirjaks:

1. Märgista lõigud mida soovid nimekirjaks teha.

2. Klõpsa kas Bullets (Täpid) nuppu või Numbering (Numbrid) nuppu

Home tööriistareal nimekirja loomiseks.

Punktide ja numbrite eemaldamine

Et eemaldada punkti või numbri vormingut nimekirjas olevalt, märgista

soovitud lõik ja klõpsa sobivat nuppu Home tööriistareal, klõpsa Bullets

(Täpid) nuppu eemaldamaks punkte; klõpsa Numbering (Numbrid) nuppu

numbrite eemaldamiseks.

IT Koolitus

75

Tekstitöötlus

Punkti ja numbri vorming

Sa võid luua muudetud nimekirja või muuta olemasolevat nimekirja

märgistades selle ja valides Format (Vorming)→Bullets And Numbering

(Täpp- ja numberloendid). Vali Bulleted (Täppidega) valikuaken nägemaks

täppide vormingut ja vali Numbered (Nummerdatud) valikuaken nägemaks

mitmeid numbrivorminguid. Igal valikuaknal on vormingu lisavalikud, mida

saab kuvada klikkides Customize (Kohanda) nuppu.

Uue nimekirja loomine

1. Aseta sisestuskoht sinna, kust tahad, et nimekiri algaks.

2. Vali sobiv nimekirja tüüp.

a. Et teha punktidega nimekiri, klõpsa Bullets (Täpid) nuppu

Vormingu tööriistareal.

b. Või loomaks nummerdatud nimekirja, klõpsa Numbering

(Numbrid) nuppu Vormingu tööriistareal.

3. Trüki esimene osa ja vajuta Enter, et liigutada sisestuskoht järgmisele

reale ja alustada nimekirja järgmise .

4. Pärast viimase osa trükkimist vajuta Enterit kaks korda lõpetamaks

nimekirja . (samuti võid vajutada vastavat nuppu Vormingu

tööriistareal nimekirja lõpetamiseks.)

Nimekirjad ja Automaatvormindamine tippimise käigus

Kui sa alustad uue nimekirjaga, siis saad kasutada Wordi AutoFormat As You

Type (Automaatvormindamine tippimise käigus ) valikut automaatselt

alustamaks punktidega või nummerdatud nimekirja loomist. Et alustada

punktidega nimekirja, trüki tärn (*) vajuta Tab, trüki nimekirja osa ja vajuta

Enter. Word tunneb tärni ära ja muudab selle punktiks ja alustab punktidega

nimekirja sinu jaoks. Et alustada kirjuta esimene number ja ükskõik milline

järgnev kirjavahemärk, nagu periood või avatud kiil. Vajuta Tab, kirjuta

nimekirja osa ja vajuta Enter. Jälle alustab Word nummerdamist, kasutades

nummerdamise vormingut, mille ise valisid.

IT Koolitus

76

Tekstitöötlus

2.12.1. LÕIKUDE JA RIDADE VAHELISE VAHE

MUUTMINE

Lõikude vahelise vahe muutmine

Et muuta lõigu vahesid:

1. Märgista mõjutatav(ad) lõik(ud).

2. Vali Home→Paragraph (Lõik) grupi Show nupp.

3. Indents And Spacing (Taanded ja vahed) valikuaknas, Spacing

(Vahed) juures, kasuta keerdlahtreid seadmaks enne ja/või pärast

lõiku oleva ala suurust .

4. Klõpsa OK lisamaks muudetud vahesid.

Reavahe muutmine lõigus

Vaikimisi on lõigus tavalised ridade vahed. Et muuta reavahet:

1. Märgista lõik(ud) mida soovid mõjutada.

2. Vormingu tööriistareal, kuva Line Spacing (Reasamm )nupu

rippmenüü ja vali sobiv reavahe.

2.13. GRAAFILISTE ELEMENTIDE LISAMINE

2.13.1. SÜMBOLITE JA ERILISTE MÄRKIDE LISAMINE

Sümbolid

Sümbolid on tekstimärgid, mis ei ole vabalt tavalisel klaviatuuril olemas, nagu

rõhumärgid võõrkeelsetel sõnadel või valuuta sümbolid. Igal kirjal võivad olla

natuke erinevad sümbolid. Sa võid kasutada Symbol (Sümbol) dialoogiakent, et

neid näha.

IT Koolitus

77

Tekstitöötlus

Sümbolid piltidena

Mõned kirjad, nagu Wingdings, on kogum sümbolitest, mis on pildid. Kui sa

lisad sümboli dokumenti, kuna ta on tekstimärk, saad muuta tema suurust või

värvi, et kasutada märki pildina oma dokumendis.

Erilised märgid

Erilised märgid on mitte eriti levinum kirjavahemärgid, vahed, tüpograafilised

märgid, mis ei ole vabalt tavalisel klaviatuuril olemas. Nende nimekirja leiad sa

Special Characters (Erimärgid) valikuaknas Symbol (Sümbol) dialoogiaknas.

IT Koolitus

78

Tekstitöötlus

Sümboli lisamine

Et lisada sümbolit:

1. Aseta sisestuskoht sinna, kuhu soovid sümboli sisestada.

2. Vali Insert (Lisa)→Symbol (Sümbol) et kuvada Symbol (Sümbol)

valikuaken.

3. Symbol (Sümbolid) valikuaknas klõpsa vajalikul sümbolil või More

Symbols nupul.., mida avab eraldi dialoogiakna.

4. Vali soovitud sümbol.

5. Klõpsa Insert (Lisa), et lisada sümbol dokumenti.

6. Klõpsa Close (Sule).

Erilise märgi lisamine

Et lisada erilist märki:

1. Aseta sisestuskoht sinna, kuhu soovid sisestada erilise märgi.

2. Vali Insert (Lisa)→Symbol (Sümbol) → More Symbols et kuvada

Symbol (Sümbol) dialoogiaken.

3. Special Characters (Erimärgid) valikuaknas, vali soovitud märk.

4. Klõpsa Insert (Lisa) , et sisestada eriline märk dokumenti.

5. Klõpsa Close (Sule).

IT Koolitus

79

Tekstitöötlus

2.13.2. LÕIKEPILDID

Clip Art (Lõikepilt) tööpaan

Kasuta Lõikepilt tööpaani meedia failide või lõikepiltide, mis on sinu arvutisse

salvestatud või internetis, otsimiseks. Saad otsida lõikepilte, filme ja helifaile.

Sisestades sõna või fraasi, mis kirjeldab otsitavata elementi ja klikkides Go

(Mine) nuppu väljastab leitud elemendid Results (Tulemused peaksid olema)

alas.

Lõikepiltide suuruse muutmine

Kui sa valid lõikepildi dokumendis, väikesed mustad ruudud, mida kutsutakse

märgistuse muutjateks ilmuvad ümber pildi. Tirides lõikepildi ülemisi ja alumisi

muutjaid, venitad pilti. Tirides lõikepildi nurkade muutjaid, muutub pildi

suurus võrdeliselt, säilitades proportsioonid.

IT Koolitus

80

Tekstitöötlus

Lõikepildi lisamine

Et sisestada lõikepilti:

1. Aseta sisestuskoht sinna, kuhu soovid sisestada lõikepildi.

2. Vali Insert (Lisa)→Clip Art (Lõikepilt) et kuvada Clip Art (Lõikepilt)

tööpaan.

3. Lõikepilt tööpaani Search For (Otsitav) tekstilahtris, kirjuta sõna või

fraas, mis iseloomustab lõikepilti, mida soovid leida.

4. Kui vaja, siis täpsusta otsingut.

a. Et vähendada otsingu sihtkohti, vali kohad Search In

(Otsingukoht) rippmenüü nimekirjast.

b. Või täpsustamaks leitavaid lõikepilte, kasuta Results Should

Be (Tulemused peaksid olema)rippmenüü nimekirja.

5. Klõpsa Go (Mine), et alustada otsingut.

6. Results alas, klõpsa soovitud elemendil, et see sisestada.

7. Kasuta sisestatud pildi muutjaid, et muuta pildi suurust selliseks nagu

vaja.

Pildi võrdeline suuruse muutmine

Et jätta alles pildi proportsioonid suurust muutes:

1. Märgista pilt.

2. Aseta hiirekursor ühele pildi nurkade muutjatele,

3. Klõpsa ja tiri nurga muutjat kuni pilt on sobivas suuruses.

IT Koolitus

81

Tekstitöötlus

4. Vabasta hiireklahv, et seada pilt tema uude suurusesse.

2.14. TABELID

2.14.1. TABELI LOOMINE

Tabel on konteiner, mida kasutatakse teksti, andmete või piltide

organiseerimiseks. Tabel koosneb kastikestest, mida kutsutakse lahtriteks.

Vertikaalsete lahtrite gruppi kutsutakse veeruks. Horisontaalsete lahtrite gruppi

kutsutakse reaks.

Mitte prinditavad märgid tabelis

Kui mitteprinditavad märgid on kuvatud, siis tabel näitab mitmeid

mitteprintimisele minevaid märke. Iga lahter sisaldab lahtri lõpumärki. Paremal

igast reast on realõpumärk. Veeru märk esineb joonlaual iga veeru piiril. Sa

võid kasutada neid märke tabeli elementide märgistamiseks. Nende märkide

liitmiseks, Word samuti kuvab ruudujooned ümber tabeli lahtrite. Kui tabelil

on piirid lisatud, siis ruudujooned on nende all. Et näidata või peita ruudujooni

ekraanil, vali Table (Tabel)→Hide Gridlines.

Tabeli loomine kasutades Insert Table (Lisa tabel) nuppu

Et luua uus tabel Insert Table (Lisa tabel) nupuga:

1. Aseta sisestuskoht sinna, kuhu tahad tabeli lisada.

2. Standardsel tööriistareal, klõpsa Insert Table sakil nuppu et kuvada

tabeli suuruste võrgustik.

3. Võrgustikus, klõpsa ja tiri soovitud ridade ja veergude arv.

4. Vabasta hiirenupp et sisestada uus tabel dokumenti.

Teised tabeli loomise meetodid

Veel võid tabeleid luua kasutades Insert Table (Tabeli lisaminel) dialoogiakent

(vali Insert sakilt Table (Tabel) nool ja klõpsa käsul Insert Table (Tabel)) Draw

Table et osa-osalt joonistada tabel. Need kaks meetodit on natuke

keerulisemad kui Insert Table (Lisa tabel) nupu kasutamine. Aga neil on

suurem kontroll tabeli paigutuse ja vormingu üle.Samast kohast võid valida ka

IT Koolitus

82

Tekstitöötlus

Exceli tabeli lisamise – sellisel juhul saad tabelis kasutada kõiki Exceli

funktsioone, ent selle paigutamine mitmele lehele on veidi keerulisem.

Tabelis liikumine

Sisestuskoha liigutamine andmete efektiivsel sisestamisel on väga tähtis. Võid

liigutada sisestuskohta hiirega, aga see nõuab hiire kasutamist, mis võib teksti

sisestamist aeglustada. Kasutades klaviatuuri, saad liikuda tabelis kiiremini.

Järgnev tabel kuvab mõned tavalisemad tabelis liikumise tehnikad. Mainimist

väärib see, et mõned klaviatuuril navigeerimise tehnikad mida sa õppisid

sisestuskoha liigutamisel tekstis, töötavad tabelis teisiti, nagu ka Tab klahv.

Et liikuda Vajuta

Lahtri võrra paremale Tab või noolt paremale Lahtri võrra vasakule Shift+Tab või noolt vasakule Ühe rea võrra alla Noolt alla Ühe rea võrra üles Noolt üles

Rea lisamine tabeli lõppu

Kui kasutad klaviatuuri tabelis navigeerimisel, võib tekkida tahtmatu soov

lisada tabeli lõppu uus rida. (Vajutades Tab kui sisestuskoht on tabeli viimases

lahtris, lisab tabelile uue rea.) Kui sa ei soovi uut rida, siis kasuta Undo (Võta

tagasi) käsklust.

Andmete lisamine tabelisse

Et trükkida informatsiooni tabelisse :

1. Aseta sisestuskoht sobivasse lahtrisse.

2. Trüki soovitud informatsioon.

3. Liigu järgmisse lahtrisse.

4. Vajadusel korda.

Tabuleerimiskoha seadmine lahtrisse

Nagu tekstialale info lisamisel, tabeli lahtris või alustada uut lõiku (vajuta

Enter) või rida lõpetada (vajuta Shift+Enter).Aga tabuleerimiskoha lisamine on

teistsugune, vajutades Tab, liigub sisestuskoht järgmisse lahtrisse. Et lisada

lahtrisse tabuleerimiskohta, vajuta Ctrl+Tab.

IT Koolitus

83

Tekstitöötlus

Teksti kirjutamine enne tabelit

Kui tabel on dokumendi alguses, ei ole ühtegi nähtavat viisi teksti trükkimiseks

enne tabelit. Trikk seisneb selles, et tuleb sisestuskoht asetada esimesse

lahtrisse ja vajutada Enter. Nüüd võid trükkida ükskõik kui palju teksti.

Tabeli kiirvormistamine

Et lisada tabelile eelseadistatud vormingut:

1. Aseta sisestuskoht sinna tabelisse, mida soovid vormistada.

2. Vali Table Tools alt sakil Design ja vali sobiv kujundus ja klõpsa

sellel.

Tabuleeritud teksti konventseerimine vormistamata tabeliks

1. Märgista tabuleeritud tekst, mida soovid tabeliks konvertida.

2. Klõpsa Insert Table (Lisa tabel) nupu kõrval asuval noolel ja seejärel

käsul Convert Text To Table

2.15. DOKUMENDI EELVAADE JA PRINTIMINE

2.15.1. LEHEKÜLJE SUUNA SEADMINE

Wordis, saad kasutada Page Setup (Lehekülje häälestus) dialoogiakent

asetamaks lehte horisontaalselt või vertikaalselt. Kui leht on vertikaalselt

suunatud nii, et kõrgus on laiusest üle, siis öeldakse , et leht on portrait

(vertikaalpaigutus)suunaga. Kui leht on horisontaalselt asetatud nii, et laius on

kõrgusest suurem, siis öeldakse, et leht on.landscape(horisontaalpaigutus)

suunaga.

Dokumendi lehe asetuse seadmine

IT Koolitus

84

Tekstitöötlus

Et seada dokumendi lehe asetust:

1. Vali Page Layout sakk.

2. Kasuta Orientation nupu juurest avanevat valikukasti ning vali

soovitud lehe asetus ja klõpsa sellel.

Lehekülje ääriste muutmine Page Setup (Lehekülje häälestus)

dialoogiaknas

Et muuta lehekülje ääriseid Page Setup (Lehekülje häälestus) dialoogiaknas:

1. Vali Page Layout sakk.

2. Vali Margins (Veerised) nupu juues asuv nool.

3. Vali sobiv veeriste tüüp ja klõpsa sellel.

Lehekülje ääriste muutmine kasutades joonlaudu

Page Setup (Lehekülje häälestus) dialoogiakna kasutamise asemel saad muuda

lehekülje ääriseid tirides sobivat äärise märki vertikaalsel ja horisontaalsel

joonlaual. See on kasulik meetod, eriti siis kui vaatad dokumenti eelvaates,

tegemaks kiireid Natuke ebatäpseid muutuseid ülemisele ja alumisele äärisele.

Aga vasaku ja parema äärise muutmine on keerulisem. Need on vasaku ja

parema taande märkide all, seega peaksid kõigepealt taandemärgid eemale

lükkama ja siis tirima vasakut ja paremat äärise märki.

Teksti seadistamine ääriste keskele

Et seadistada tekst ääriste keskele:

1. Vali Office nupp→Print →Print Preview →Page Setup (Lehekülje

häälestus). Või klõpsa Page Layout sakil Page Setup grupi Show

nupul.

2. Vali Layout (Paigutus) valikuleht.

3. Page (Lehekülg) juures, Vertical Alignment (Vertikaaljoondus)

rippmenüüst, vali Center (Keskele).

4. Klõpsa OK.

IT Koolitus

85

Tekstitöötlus

Vertikaalse joonduse valikud

Sul on neli vertikaalse joonduse valikut: Top (Üles), Center (Keskele), Justified

(Rööpselt), ja Bottom (alla). Nagu sa eeldada võisid, Üles valik asetab teksti

lehekülje ülaosasse. (Üles on vaikimisi vertikaalse joonduse seadistus.) Alla

joondab teksti lehekülje allosasse. Keskele valik asetab lehekülje teksti lehe

keskele, jättes võrdselt valget ala nii tekstist üles kui ka alla. Rööpselt valik

asetab lõigud omavahel võrdsetele kaugustele, täites sedasi lehe.

Lehekülje äärise lisamine

Et lisada lehekülje äärist:

1. Borders And Shading (Äärised ja varjustus) dialoogiakna (Format

(Vorming)→Borders And Shading (Äärised ja varjustus)), kuva Page

Border (Lehekülje ääris) valikuaken.

2. Vali äärise tüüp, kas siis joon või kunstiline.

3. Sea äärise valikud.

a. Kui ääriseks on joon, siis vali Setting(Säte), (None(Pole),

Box(Kast), Shadow(Vari), 3-D, või Custom (Kohandatud)),

joone laad, värv ja laius.

b. Või kunstiliseks ääriseks vali kunstiline ääris kunstiobjekt

rippmenüüst, ja sea värvi ja laiuse valikud.

4. Kui vaja siis Preview (eelvaade) alas, klõpsa äärise nuppudel nende

lisamiseks/eemaldamiseks, luues Custom Setting (Kohandatud).

5. Klõpsa OK äärise lisamiseks.

2.15.2. PRINTIMISE EELVAATE VALIKUD

Kui dokumenti kuvatakse Print Preview (Prindi eelvaade), on sul valida mitme

dokumendi vaate vahel. Nendele valikutele pääseb ligi Print Preview (Prindi

eelvaade) tööribal.

Dokumendi eelvaade

Dokumendi eelvaatamiseks:

1. Kuva eelvaate aken.

a. Vali Office nupp→Print→Print Preview (Prindi eelvaade).

IT Koolitus

86

Tekstitöötlus

b. Või vajuta Ctrl+F2.

2. Dokumendi eelvaade.

a. Et kasutada suurendamise tööriista, kuva Zoom (Suum)‟i

rippmenüü ja vali soovitud suurendus.

b. Et suurendajat kasutada, aseta hiirekursor alale, mida soovid

näha 100%-lise suurendusega ja tee üks klikk.

3. Print Preview (Prindi eelvaade) tööriistareal, klõpsa Close (Sule)

nuppu, et naasta küljendvaatesse.

2.15.3. DOKUMENDI PRINTIMINE

Sa võid dokumendi printida vaikesätetega vajutades Print (Prindi) nuppu Print

Preview (Prindi eelvaade) või kasutades kiirkäsku. Kui sa tahad muuta

printimise valikuid, kasutad sa Print (Printimine) dialoogiakent. Järgnevad

joonis ja tabel seletavad paljusid valikuid.

IT Koolitus

87

Tekstitöötlus

Print (Printimine) dialoogiakna ala

Seletus

Printer Sa võid valida erineva printeri, näidata printeri seadistusi ja näidata valitud printeri olekut.

Page Range (leheküljevahemik) Sa võid sisestada täpselt lehed, mida soovid printida.

Print What (Prinditav) Saad printida dokumenti ennast või dokumendi atribuute, näitaks selle seaded või automaatteksti sisestused.

Copies (Eksemplarid) Saad määrata koopiate arvu ja kas nad on järjekorras või mitte.

Zoom (Suum) Säästa paberit, määrates mitme lehe sisu prinditakse ühele tavalisele lehele.

Selleks, et printida dokumenti aktiivses aknas:

1. Kuva Print (Printimine) dialoogiaken.

a. Vali Office nupp→Print.

b. Või vajuta Ctrl+P.

2. Vali sobivad printimise valikud.

a. Et printida spetsiaalseid lehti, Page Range

(leheküljevahemik) juures, trüki leheküljenumbrid, mida

soovid printida.

b. Et printida mitu lehte ühele lehele, Zoom (Suum) alas, vali

sobiv lehekülgede arv Pages Per Sheet (Lehekülgi lehel)

rippmenüüst.

c. Või, printimaks mitu koopiat dokumendist, Copies

(Eksemplarid) alal, Number Of Copies (Eksemplaride arv)

keerdnimekirjas, sisesta soovitud number.

3. Klõpsa OK.

2.16. KIRJAKOOSTE TEOSTAMINE

Inimestel, kes kasutavad tekstitöötlusprogramme regulaarselt, on tihti vaja luua

dokumente, nagu näiteks vormikirjad, mis on üldiselt ühetaolised, kuid

kohandatud erinevatele vastuvõtjatele. Wordi kirjakooste vahendid

võimaldavad sul selliseid dokumente luua.

IT Koolitus

88

Tekstitöötlus

Kirjakooste on suurepärane abivahend, kui sul on vaja koostada hästi palju

sarnaseid dokumente, mis vajavad kõigest pisut kohandamist. Võib-olla tahad

sa muuta isikupäraseks neid kaaskirju, mida sa igale kliendile tema arvega koos

saata tahad; võib-olla on sul vaja masspostitustele adressaatide nimesid lisada;

võib-olla töötad sa hariduse alal ning sul on vaja luua igale õpilasele hinde- ja

punktiraporteid. Selle asemel, et igat sellist dokumenti eraldi luua, võid sa

kasutada kirjakoostet, et neid kõiki mõne lihtsa sammuga teostada.

2.16.1. PÕHIDOKUMENDI HÄÄLESTAMINE

1. Klõpsake nupul Start Mail Merge (Alusta kirjakoostet)

2. Klõpsake dokumenditüübil, mida soovite loodava dokumendi puhul

kasutada.

Dokumendi tüübid on järgmised:

Ümbrikud. Saatja aadress on kõigil ümbrikutel sama, kuid saaja

aadress on erinev.

Aadressisildid. Igal sildil on inimese nimi ja aadress, kuid need on iga

sildi puhul erinevad.

Vormkirjad või meilisõnumid. Kõigi kirjade või meilisõnumite

põhisisu on sama, kuid iga kiri või sõnum sisaldab adressaadi kindlat

teavet (nt nimi, aadress jne)

Kataloog. Iga üksuse puhul kuvatakse sama tüüpi teave (nt nimi ja

kirjeldus), kuid teabe sisu on iga üksuse puhul erinev.

2.16.2. DOKUMENDI ÜHENDAMINE

ANDMEALLIKAGA

Teabe kaasamiseks põhidokumenti peate ühendama dokumendi andmefailiga.

Kui teil pole eelnevalt ühtegi andmefaili loodud (nt Excel, Access), saate selle

luua kirjakoosteprotsessi ajal.

Andmefaili valimine

1. Klõpsake menüü vahekaardil Mailings (Postitused) nupule Start Mail

Merge (Alusta kirjakoostet)

2. Vali adressaadid.

IT Koolitus

89

Tekstitöötlus

3. Edasi toimige järgnevalt:

a. Kui soovite kasutada oma Outlooki kontaktiloendit,

klõpsake raadionuppu Valin Outlooki kontaktidest.

b. Kui kasutate Microsoft Office Exceli töölehte, Microsoft

Office Accessi andmebaasi või mõnda muud tüüpi

andmefaili, klõpsake väärtust Kasutan olemasolevat loendit

ja otsige seejärel soovitud faili dialoogiboksist Vali

andmeallikas.

Exceli puhul saate andmeid valida igalt töölehelt või töölehtede nimelistest

vahemikest. Accessi puhul saate andmeid valida igast tabelist või andmebaasis

määratletud tabelist või andmebaasis määratletud.

2.16.3. ADRESSAATIDE VÕI ÜKSUSTE LOENDI

PIIRITLEMINE

Ühenduse loomisel mõne kindla andmefailiga ei pruugi te soovida mestida

oma põhidokumenti selle andmefaili kõigi kirjete teavet. Adressaatide loendi

piiritlemiseks või andmefailiüksuste alamhulga kasutamiseks tehke järgmist.

1. Klõpsake menüü vahekaardil Mailings (Postitused) nupule Edit

(Redigeeri) adressaadiloendit.

2. Toimige dialoogiboksis Kirjakooste alljärgnevalt:

a. Üksikute kirjete valimine. See meetod on kasulik eelkõige

lühikese loendi korral. Märkige ruudud nende adressaatide

kõrval, keda soovite kaasata, ja tühjendage ruudud nende

adressaatide kõrval, keda soovite välja jätta.

b. Kui teate, et soovite kirjakoostes kasutada ainult mõnda

kirjet, võite tühjendada päisereal oleva märkeruudu ja

seejärel märkida ainult soovitud kirjed. Kui aga soovite

kaasata suurema osa loendist, märkige päisereal olev ruut ja

seejärel tühjendage nende kirjete kõrval olevad

märkeruudud, mida te ei soovi kaasata.

c. Kirjete sorteerimine. Klõpsake selle üksuse veerupäist,

mille järgi soovite kirjed sorteerida. Loend sorditakse

tõusvas tähestikulises järjestuses (A-st Y-ni). Loendi

IT Koolitus

90

Tekstitöötlus

sortimiseks laskuvas tähestikulises järjestuses (Y-st A-ni)

klõpsake veerupäist veel kord.

d. Keerukama sorteerimise kasutamiseks klõpsake jaotises

Adressaadiloendi piiritlemine nuppu Sordi ja valige oma

sortimiseelistused dialoogiboksi Filtreerimine ja sortimine

vahekaardil Kirjete sortimine. Näiteks saate kasutada sellist

tüüpi sortimist, kui soovite järjestada adressaatide aadressid

iga sihtnumbri kohta perekonnanime järgi tähestikulises

järjestuses ning sihtnumbrid omakorda arvulises järjestuses.

e. Kirjete filtreerimine. Sellest on kasu juhul, kui loend

sisaldab kirjeid, mida te ei soovi kuvada või kirjakoostesse

kaasata. Pärast loendi filtreerimist saate kirjed märkeruute

kasutades kas kaasata või välja jätta.

Kirjete filtreerimiseks tehke järgmist.

1. Klõpsake jaotises Aadressiloendi piiritlemine nuppu Filtreeri.

2. Valige dialoogiboksi Filtreerimine ja sortimine vahekaardil Kirjete

filtreerimine kriteeriumid, mida soovite filtreerimisel kasutada.

3. Filtri täpsemaks piiritlemiseks klõpsake täiendavate kriteeriumide

määramiseks väärtust Ja või Või.

Kohatäidete (kirjakoosteväljade) lisamine dokumenti

Kui olete põhidokumendi andmeallikaga ühendanud, võite alustada teksti

tippimist ja lisada kohatäited, mis näitavad asukohta, kuhu dokumendi koopias

sisestatakse kordumatu teave.

Kohatäiteid (nt aadress ja tervitus) nimetatakse kirjakoosteväljadeks. Wordis

kasutatavad väljad vastavad teie valitava andmefaili veerupäistele.

Andmefaili veerud esindavad teabe kategooriaid. Põhidokumenti lisatavad

lahtrid on nende kategooriate kohatäited.

Andmefaili read esindavad teabekirjeid. Kirjakooste puhul loob Word iga kirje

jaoks põhidokumendist koopia.

Välja lisamine põhidokumenti tähendab seda, et soovite näidatud asukohta

lisada teabe kindla

IT Koolitus

91

Tekstitöötlus

NB! Kirjakoostevälja lisamisel põhidokumenti ümbritsetakse väljanimi alati

rõhunoolsulgudega (« »). Koostedokumentides rõhunoolsulge ei kuvata, need

on mõeldud vaid selleks, et aidata teil põhidokumendis koostevälju tavatekstist

eristada.

2.16.4. SISU -JA VÄLJADE LISAMINE

1. Klõpsake põhidokumendis kohta, kuhu soovite välja lisada.

2. Kasutage menüü Postitused jaotist Kirjutamine ja väljade lisamine.

3. Lisage soovitud väljad.

2.16.5. KOOSTE EELVAADE JA LÕPULEVIIMINE

Pärast väljade lisamist põhidokumenti, saate kuvada kooste tulemuse eelvaate.

Kui jääte eelvaatega rahule, võite kooste lõpule viia.

Kooste eelvaade

Saate koostedokumente enne kooste tegelikku lõpuleviimist eelvaates kuvada ja

muuta.

Eelvaate kuvamiseks tehke menüü Postitused jaotises Tulemite eelvaade mida

tahes järgmistest.

Klõpsake nuppu Tulemite eelvaade.

IT Koolitus

92

Tekstitöötlus

Lehitsege kõik koostedokumendid läbi jaotise Tulemite eelvaade

nuppude Järgmine kirje ja Eelmine kirje abil.

Kindla dokumendi eelvaate kuvamiseks klõpsake nuppu Otsi

adressaat.

2.16.6. KOOSTE LÕPULEVIIMINE

Koostedokumente saab ka üksikult printida või muuta. Saate printida või

muuta kõiki dokumente või ainult osa neist.

Koostedokumentide printimine

1. Klõpsake menüü Postitused jaotise Valmis nuppu Vii lõpule ja

ühenda ning seejärel käsku Prindi dokumendid.

2. Saate valida, kas soovite printida terve dokumentide kogumi, ainult

praegu kuvatava koopia või kirjenumbri järgi määratud alamkogumi.

Dokumendi üksikute koopiate muutmine

1. Klõpsake menüü Postitused jaotises Valmis nuppu Vii lõpule ja

ühenda ning seejärel käsku Redigeeri üksikdokumente.

IT Koolitus

93

Tekstitöötlus

2. Saate valida, kas soovite redigeerida tervet dokumentide kogumit,

ainult praegu kuvatavat koopiat või kirjenumbri järgi määratud

alamkogumit. Word salvestab kõik koopiad, mida soovite redigeerida,

ühes failis, kasutades koopiate eraldamiseks leheküljepiiri.

2.16.7. PÕHIDOKUMENDI SALVESTAMINE

Pidage meeles, et salvestatavad koostedokumendid on põhidokumendist

eraldiseisvad üksused. Kui plaanite põhidokumenti ka mõneks muuks

kirjakoosteks kasutada, on soovitatav see ka eraldi salvestada.

Põhidokumendi salvestamisel salvestatakse ka selle ühendus andmefailiga.

Põhidokumendi järgmisel avamisel küsitakse teilt, kas soovite andmefailist

pärineva teabe uuesti põhidokumenti mestida.

Nupu OK klõpsamisel avatakse dokument teabega esimesest

mestitavast kirjest.

Nupu Loobu klõpsamisel katkestatakse põhidokumendi ja andmefaili

vaheline ühendus. Põhidokumendist saab tavaline Wordi dokument.

Väljad asendatakse esimesest kirjest pärineva kordumatu teabega.

IT Koolitus

94

3. TABELITÖÖTLUS

3.1. EXCELIGA ALUSTAMINE

Microsoft Excel on võimas tööriist, mille abil saad luua ja kujundada

arvutustabeleid, aga ka teadlikumate valikute tegemiseks informatsiooni

analüüsida ja jagada.

3.1.1. EXCELI TÖÖKESKKOND

Käivita Microsoft Excel samamoodi nagu käivitad mistahes muu Windowsi

rakenduse.

1. Klõpsa nupul Start.

2. Vali All Programs, seejärel Microsoft Office ja lõpuks Microsoft

Office Excel 2007.

Töökeskkond

Exceli akna ülaosa sisaldab tiitliriba, kiirkäivitusriba (Quick Access Toolbar),

Office nuppu ja tööriistariba (Ribbon). Tööriistariba sisaldab sakkidesse ja

gruppidesse organiseeritult nuppe, menüüsid ja teisi tööriistu.

Tööleht ja seda ümbritsev

IT Koolitus

95

Tabelitöötlus

Eelkõige töötad töölehega – see on tabel andmete paigutamiseks. Tööleht

koosneb lahtritest, mis on paigutatud ridadesse ja veergudesse. Töölehed ise

paiknevad töövihikus.

Vaikimisi on töövihikus kolm töölehte. Sa saad töövihikusse töölehti lisada ja

neid sealt kustutada. Töölehe nime näed akna alumises servas töölehe sakil.

Töölehel on 16 384 veergu, mis on silditatud tähekombinatsioonidega A …

XFD, 1 048 576 rida, mis on silditatud arvudega 1 … 1 048 576 ja üle 17

miljardi lahtri.

Exceli akna ülaosas paikneb valemiriba (Formula Bar). Seda kasutatakse

aktiivsesse lahtrisse väärtuse või valemi sisestamiseks ja selle muutmiseks.

Valemiribal näeb alati aktiivses lahtris paiknevat väärtust või valemit.

Valemiribast vahetult vasakul paikneb Name Box (Nimeboks). Seal näeb

aktiivse lahtri aadressi.

Olekuriba (Status Bar) on Exceli akna alumine serv. Olekuriba kirjeldab

rakenduse hetkeseisundit. Olekuriba abil saab näiteks teada, kas ülekirjutamise

režiim (Overtype Mode) on sisse lülitatud, kas parasjagu lindistatakse makrot

või milline on valitud lahtrites sisalduvate arvude aritmeetiline keskmine.

IT Koolitus

96

Tabelitöötlus

3.1.2. TÖÖVIHIKU AVAMINE

Töövihiku avamiseks toimi järgnevalt:

1. Klõpsa Office nupul. Avaneva menüü paremas osas on loetelu

viimati avatud töövihikutest. Need töövihikud saad avada lihtsalt

sobiva töövihiku nimel klõpsates.

2. Kui töövihikut, mida avada soovid, ei ole loetelus, vali töövihiku

avamiseks korraldus Open. Avaneb dialoogiaken.

3. Ava kaust, kus sobiv fail paikneb.

4. Klõpsa sobiva faili nimel ja seejärel nupul Open (Ava).

3.1.3. UUE TÖÖVIHIKU LOOMINE

Kui käivitad Exceli, loob see automaatselt uue tühja töövihiku. Kui lõpetad töö

töövihikuga ja sulged selle, näed tühja Exceli akent. Pead looma uue töövihiku:


2. Vali avanevast menüüst New (Uus). Avaneb dialoogiaken.

3. Klõpsa ikoonil Blank Workbook (Tühi arvutustabel).

4. Klõpsa nupul Create (Loo).

Exceli sulgemine

Exceli sulgemiseks klõpsa nupul Close (Sule) Exceli akna ülemises

paremas nurgas.

Kui mõni avatud töövihik sisaldab salvestamata muudatusi, annab avanev

dialoogiaken sellest teada. Klõpsa nupul Yes (Jah) või No (Ei) vastavalt sellele,

kas soovid muudatused salvestada või mitte.

3.1.4. TÖÖLEHEL LIIKUMINE

Töölehel lahtrist lahtrisse liikumiseks on mitmeid võimalusi: võid kasutada

hiirt, kerimisribasid või nooleklahve.

IT Koolitus

97

Tabelitöötlus

Hiire kasutamine Kui sobiv lahter asub töölehe nähtavas osas, saad sellel lahtril klõpsates ta aktiveerida.

Kerimisribade kasutamine Töölehe nähtava osa rea võrra üles või allapoole liigutamiseks klõpsa sobival vertikaalse kerimisriba noolenupul. Töölehe nähtava osa veeru võrra vasakule või paremale liigutamiseks klõpsa sobival horisontaalse kerimisriba noolenupul.

Nooleklahvide kasutamine Nooleklahvi abil liigud ühe lahtri võrra üles, alla, vasakule või paremale.

<Home> Liigud rea algusesse. <Ctrl> + <Home> Liigud tabeli algusesse. <Ctrl> + <End> Liigud lahtrisse töölehe viimase (kõige

alumise) kasutatud rea ja viimase (kõige parempoolsema) kasutatud veeru ristumiskohas.

<Page Up> Liigud ühe aknatäie ülespoole. <Page Down> Liigud ühe aknatäie allapoole. <F5> Selle klahvi abil saad liikuda otse sobivasse

lahtrisse. Sisesta sobiva lahtri aadress Reference (Viide) pessa.

3.1.5. TÖÖVIHIKUS LIIKUMINE

Töölehe saad kiirelt aktiveerida akna alumises servas selle töölehe sakil

klõpsates.

Kui sobiva töölehe sakk ei ole nähtaval, saad kerimiseks kasutada nuppe akna

alumises vasakus nurgas: .

Nendel nuppudel võid teha ka paremklõpsu ja klõpsata seejärel

sobiva töölehe nimel:

IT Koolitus

98

Tabelitöötlus

3.1.6. LAHTRIPIIRKONNA VALIMINE

Paljude toimingute eel tuleb valida lahtripiirkond. Lahtripiirkonnaks võib olla

mistahes hulk lahtreid.

Üks lahter valitud lahtripiirkonnas on aktiivne lahter. Valitud lahtripiirkonda

ümbritseb iseloomulik piirjoon, aktiivne lahter on piirkonnas esile toodud:

Nelinurkse lahtripiirkonna valimiseks vajuta lahtripiirkonna esimesel lahtril

hiire vasak klahv alla, lohista kursor lahtripiirkonna viimasele lahtrile ja vabasta

hiire klahv.

Võid ka aktiveerida lahtripiirkonna esimese lahtri, hoida all Shift

klahvi ja aktiveerida lahtripiirkonna viimase lahtri.

Mitte-nelinurkse lahtripiirkonna valimiseks jaota lahtripiirkond

nelinurkadeks ja vali ükshaaval nelinurgad hoides all Ctrl klahvi.

Aktiivset lahtrit ümbritsevate täidetud lahtrite (tööpiirkonna)

valimiseks kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl/A.

IT Koolitus

99

Tabelitöötlus

Kogu töölehe valimiseks kasuta kaks korda järjest

klahvikombinatsiooni Ctrl/A või klõpsa Select all nupul.

3.2. TÖÖVIHIKU SALVESTAMINE

Faili, millega töötad, saad salvestada. Seejuures on oluline, kas tegemist on uue

failiga või on seda varemgi salvestatud. Kui töötad failiga, mida on varemgi

salvestatud, saad soovi korral salvestada uue nime ja/või asukohaga koopia

sellest failist.

Kui salvestad faili esimest korda, avab Excel dialoogiakna, kus saad failile

määrata sobiva asukoha, tüübi ja nime.

1. Klõpsa kiirkäivitusriba nupul Save (Salvesta) . Avaneb

dialoogiaken:

2. Ava faili salvestamiseks sobiv kaust.

3. Sisesta File name (Faili nimi) pessa failile sobiv nimi.

4. Klõpsa nupul Save (Salvesta).

IT Koolitus

100

Tabelitöötlus

5. Peale esimest salvestamist saad edaspidigi faili salvestada nupul Save

(Salvesta) klõpsates. Töövihik salvestatakse sama faili nimega ja

samasse kausta, nagu esimesel salvestamisel määrasid.

3.2.1. UUE NIMEGA SALVESTAMINE

Kui vajad töövihikust koopiat teise kausta või soovid originaalfaili muutmata

jätta, salvesta töövihik uue nimega.


2. Vali avanevast menüüst Save As (Salvesta nimega). Avaneb

dialoogiaken Save As (Nimega salvestamine).

3. Sisesta failile uus nimi ja/või muuda faili asukoht.

3.2.2. TEGEVUSE TÜHISTAMINE JA TAASTAMINE

Saad tühistada ja taastada kuni 100 tegevust. Tegevust saad korrata nii mitu

korda kui soovid.

Tegevuse tühistamiseks klõpsa kiirkäivitusribal nupul Undo (Võta tagasi)

.

Kui soovid korraga tühistada mitu tegevust, klõpsa noolel nupu Undo

(Võta tagasi) kõrval, vali lohistades tegevused, mille soovid tühistada,

ning vabasta seejärel hiireklahv.

Mõningaid tegevusi, näiteks salvestamist, avamist ja printimist, ei saa

tühistada.

Äsja tühistatud tegevuse taastamiseks klõpsa kiirkäivitusribal nupul Redo (Tee

uuesti) .

IT Koolitus

101

Tabelitöötlus

3.3. TÖÖ ANDMETEGA

3.3.1. ANDMETE SISESTAMINE

Andmete sisestamiseks:

1. Aktiveeri lahter, kuhu soovid andmed sisestada.

2. Sisesta andmed.

3. Kinnita või tühista sisestus. Sisestuse kinnitamiseks kasuta klahvi

Enter, kui soovid aktiveerida lahtri järgmisel real, või Tab, kui soovid

aktiveerida lahtri järgmises veerus. Sisestuse tühistamiseks kasuta

klahvi Esc.

3.3.2. ANDMETE MUUTMINE

Andmete muutmiseks enne sisestamise lõpetamist vali sobiv võimalus:

Kustuta klahvi Backspace abil sisestuse lõpp.

Klõpsa hiirega sisestuses sobivasse kohta, et seal muudatusi teha.

Andmete muutmiseks peale sisestamise lõpetamist vali sobiv võimalus:

Kirjuta lahtri sisu üle: aktiveeri lahter ja sisesta uued andmed.

Parandada lahtri sisu: aktiveeri lahter, sisene lahtrisse, paranda

andmed ja kinnita parandus.

Aktiivsesse lahtrisse sisenemiseks kasuta klahvi F2 või klõpsa

valemiribal.

Andmete parandamiseks on kaks režiimi – üle kirjutamise ja vahele

kirjutamise režiim. Vaikimisi on Excel vahele kirjutamise režiimis.

Režiimi saad vahetada klahvi Insert abil.

3.3.3. ANDMETE KUSTUTAMINE

Andmete kustutamiseks vali lahtrid, milles sisalduvad andmed soovid

kustutada, ja vali sobiv võimalus:

Kasuta klahvi Delete.

IT Koolitus

102

Tabelitöötlus

Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Editing (Redigeerimine)

menüü Clear (Tühjenda) ja vali Clear Contents (Eemalda sisu).

Paremklõpsa valitul ja vali avanevast hüpikmenüüst Clear Contents

(Eemalda sisu).

3.3.4. VALEMIRIBA

Kui valemiriba on suletud või liiga kitsas, ei pruugi selles paista kõik lahtrisse

sisestatud andmed. Kui valemiriba on aga avatud või liiga lai võib see enda alla

võtta liiga palju ruumi Exceli aknas.

Valemiriba laiuse määramiseks kasuta sanga valemiriba vasakpoolses

otsas.

Valemiriba avamiseks kasuta käsku Expand Formula Bar (Laienda

valemiriba) ja sulgemiseks käsku Collaps Formula Bar (Ahenda

valemiriba) valemiriba parempoolses otsas.

3.3.5. ANDMETÜÜBID

Excel jaotab informatsiooni kolme kategooriasse: tekst, arvulised väärtused ja

valemid. Kuupäevad ja kellaajad kuuluvad arvuliste väärtuste hulka.

Tekst võib sisaldada tähti, numbreid ja erimärke. Vaikimisi algab tekst lahtri

vasakust servast ja võib jätkuda (sõltuvalt joondusest vasak- ja/või

parempoolses) naaberlahtris. Sellegipoolest paikneb kogu tekst tegelikult

lahtris, kuhu see sisestati, nagu ilmneb veeru laiuse muutmisel.

Arvulised väärtused joondatakse lahtri paremasse serva. Arvude, mis on lahtris

näitamiseks liiga pikad, asemel näidatakse märgijada # ##-märkidest või arvu

standardkuju (1,23E+08).

IT Koolitus

103

Tabelitöötlus

Kui soovid lahtri andmeid näha täies ulatuses, pead veeru laiemaks muutma.

Täiendava informatsiooni saad peatükist „Tabelite kujundusvõtted“.

Excel arvestab kuupäeva ja kellaajaga kui ühe arvuga, mille täisosa näitab

kuupäeva ja murdosa kellaaega. See arv lihtsalt kujundatakse kuupäeva või

kellaajana.

Kuupäeva osad – päev, kuu ja aasta – võivad olla eraldatud punkti (.), kald- (/)

või sidekriipsuga (-), sisesta näiteks 24/3/2007 või 24-Mar-2007. Tunnid ja

minutid eraldatakse kooloniga (:).

Excel loendab kuupäevi nii: arvule 1 vastab päev 1.1.1900, arvule 2

päev 2.1.1900 jne. Viimane kuupäev Exceli jaoks on 31.12.9999 (see

kannab järjekorranumbrit 2 958 465). Tänu sellele, et kuupäevad ja

kellaajad vastavad arvudele, saab nendega sooritada ka arvutusi.

Negatiivseid kuupäevi või kellaaegu Excel vaikimisi ei tunnista.

3.3.6. NULLIGA ALGAVAD ARVUD

Kui Excel keeldub sisestatud informatsiooni vastu võtmast või näitab seda

sisestatust erineval kujul, näiteks eemaldab sisestatud koodi algusest nullid,

alusta sisestust ülakomaga ('). Nii informeerid Excelit, et sisestad teksti, mitte

arvandmeid.

IT Koolitus

104

Tabelitöötlus

Võid lahtri ka kohe sobivalt kujundada.

3.3.7. VAHEND AUTOFILL

Kui esimeste lahtrite sisu järgi on võimalik kindlaks teha, mida peaks sisestama

järgmistesse lahtritesse, saad lahtrid kiiresti täita AutoFill vahendi abil.

Vahendi AutoFill kasutamine ühe lahtri baasil

1. Täida esimene lahter ja vali see.

2. Vii kursor valitud lahtreid ümbritseva raamjoone alumisse paremasse

nurka.

3. Kursor võtab musta risti kuju.

4. Vajuta ja hoia all hiire vasakut klahvi.

5. Lohista hiir üle lahtrite, mida soovid täita.

6. Viimase lahtri juures vabasta hiire klahv.

7. AutoFill täidab lahtrid.

Kui baaslahtris on tekst või arv, täidab AutoFill ülejäänud lahtrid baaslahtri

sisuga. Kui baaslahtris on kuupäev, täidab AutoFill iga järgmise lahtri ühe võrra

suurema kuupäevaga. Kui baaslahtris on valem, kopeerib AutoFill baaslahtri

valemi ülejäänud lahtritesse. Kui märkad seejuures probleeme lahtritele

viitamisega valemis, loe täpsemalt absoluutsete ja suhteliste viidete kohta.

Vahendi AutoFill kasutamine kahe lahtri baasil

1. Täida esimesed kaks lahtrit ja vali need.


nurka.






IT Koolitus

105

Tabelitöötlus

Kui baaslahtrites on arvud või kuupäevad, võtab AutoFill baaslahtrite

erinevuse sammuks ja täidab iga järgmise lahtri sammu võrra suurema arvu või

kuupäevaga. Kui baaslahtrites on tekst, uurib AutoFill, kas need tekstid

sisalduvad mõnes seerias. Kui AutoFill ei leia sobivat seeriat, täidab ta järgmise

lahtri esimese baaslahtri sisuga, ülejärgmise lahtri teise baaslahtri sisuga,

üleülejärgmise lahtri taas esimese baaslahtri sisuga jne. Kui AutoFill leiab

sobiva seeria, täidab ta ülejäänud lahtrid selle seeria elementidega, võttes

sammuks baaslahtrite sisu omavahelise kauguse seerias ja alustades seeria lõppu

jõudes taas otsast peale.

Vahendi AutoFill kasutamine mitme lahtri baasil

1. Täida esimesed lahtrid ja vali need.


nurka






AutoFill täidab järgmise lahtri esimese baaslahtri sisuga, ülejärgmise lahtri teise

baaslahtri sisuga jne. ning viimase baaslahtri järel kasutab taas esimest, teist jne.

baaslahtrit.

3.4. TÖÖVIHIKU HALDAMINE

3.4.1. TÖÖLEHE LOOMINE

Sinu töövihikus on esialgu kolm töölehte, kuid see ei pea nii jääma – soovi

korral saad töölehti juurde luua.

Esialgne töölehtede arv ei pruugi olla kolm. See sõltub Exceli

häälestusest.

Juhtleht – tööleht, millest töölehtede loetelus vahetult vasakule ilmub uus

tööleht. Juhtlehe saad ise valida. Näiteks, kui juhtleheks on tööleht Sheet2

IT Koolitus

106

Tabelitöötlus

(Leht2), ilmub uus tööleht Sheet4 (Leht4) töölehest Sheet2 (Leht2) töölehtede

loetelus vahetult vasakule:

Kui soovid, et uus tööleht ilmuks töölehtede loetelus kõige

parempoolsemaks, kasuta töölehtede loetelu lõpus paiknevat käsku

Insert Worksheet (Lisa tööleht).

Uue töölehe võid luua tööriistariba abil:

1. Aktiveeri juhtleht.

2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi menüü Insert (Lisa) ja

vali Insert Sheet (Lisa leht).

3. Menüü sulgub ja ilmub uus tööleht nimega Sheetn (Lehtn), kus n on

esimene vaba arv.

3.4.2. TÖÖLEHE NIME MUUTMINE

Esialgu kannavad töölehed nimesid Sheet1, Sheet2, … (Leht1, Leht2, …), kuid

see ei pea nii jääma – soovi korral saad töölehe nime muuta:

Ühes töövihikus ei saa olla mitu samanimelist töölehte.

Töölehe liigutamine ja kopeerimine

1. Osuta töölehe, mida liigutada või kopeerida soovid, sakile:

IT Koolitus

107

Tabelitöötlus

2. Vajuta hiire vasak klahv alla.

Hiirekursor võtab iseloomuliku kuju (valge nool ja paberileht):

3. Kui soovid töölehte kopeerida, vajuta ja hoia all klahvi Ctrl.

Hiirekursor võtab uue iseloomuliku kuju (valge nool ja plussmärgiga

paberileht):

4. Lohista tööleht sihtkohta (sihtkohta tähistab must kolmnurk

töölehtede sakkide kohal):

5. Vabasta hiire vasak klahv. Hiirekursor võtab tavapärase kuju, tööleht

või selle koopia ilmub sihtkohta.

6. Vajadusel vabasta klahv Ctrl.

3.4.3. RIDADE JA VEERGUDE LISAMINE

Võib tekkida olukord, kus soovid lisaruumi täidetud lahtrite vahele.

1. Vali read, millest vahetult ülespoole, või veerud, millest vahetult

vasakule soovid ridu/veerge lisada. Vali täpselt nii mitu rida või

veergu, kui lisada soovid.

2. Paremklõpsa valitud lahtritel ja vali avanevas hüpikmenüüs Lisa …

(Insert …).

a. Võid ka avada tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells

(LAhtrid) menüü Insert (Lisa) ja valida Insert Sheet Rows

IT Koolitus

108

Tabelitöötlus

(Lisa leheridu), kui soovid lisada ridu, või Insert Sheet

Columns (Lisa leheveerge), kui soovid lisada veerge.

b. Ridade/veergude lisamisel luuakse töölehele vaba ruumi

lahtreid paremale või allapoole nihutades. Tööleht ei muutu

suuremaks, selles on ikka täpselt 1048576 rida ja 16384

veergu.

3.4.4. RIDADE JA VEERGUDE KUSTUTAMINE

Võib tekkida olukord, kus soovid eemaldada tühja ruumi täidetud lahtrite

vahelt. Võid kustutada ka täidetud ja kujundatud lahtreid, kuid siis kaob koos

lahtritega ka lahtrite sisu ja kujundus.

1. Vali read või veerud, mille soovid kustutada.

2. Paremklõpsa valitud lahtritel ja vali Kustuta … (Delete …).

a. Võid ka avada tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells

(Lahtrid) menüü Delete (Kustuta) ja valida Delete Sheet

Rows (Kustuta leheridu), kui soovid kustutada ridu, või

Delete Sheet Columns (Kustuta leheveerge), kui soovid

kustutada veerge.

b. Lahtrite kustutamisel täidetakse tekkinud vaba ruum lahtreid

vasakule või ülespoole nihutades. Tööleht ei muutu

väiksemaks, selles on ikka täpselt 1048576 rida ja 16384

veergu.

3.4.5. ANDMETABELI LOOMINE

Andmetabel on informatsiooni organiseeritud kogu. Näiteks telefoniraamat on

andmetabel.

Andmetabel koosneb kirjetest. Kirje on üks hulk informatsiooni. Näiteks ühe

inimese andmed on kirje telefoniraamatus.

Kirje koosneb väljadest. Väli on üks ühik informatsiooni. Näiteks inimese

eesnimi, perekonnanimi ja sünniaeg on väljad selle inimese andmetes.

Kõik ühe andmetabeli kirjed koosnevad samasugustest väljadest. Seepärast

võib ütelda, et andmetabel koosneb kirjetest ja väljadest.

IT Koolitus

109

Tabelitöötlus

Exceli töölehel paikneb iga kirje omaette real, kusjuures igale väljale on kirjes

oma veerg:

Andmetabeli loomine on lihtne – täida lahtrid vajalike andmetega.

Et andmetabelit hiljem valutu kasutada oleks, järgi andmetabelit luues reegleid:

Andmetabel on omaette töölehel.

Andmetabel algab töölehe esimesest lahtrist (A1).

Andmetabeli esimeses reas on väljade nimed.

Andmetabelis ei ole ühtegi tühja rida ega tühja veergu.

3.5. TABELITE KUJUNDUSVÕTTED

Kuna kujundamise käigus kasutatakse väga palju tööriistariba sakki Home

(Avaleht), tasub teada, et selle saki käepärase lühikokkuvõttena saab kasutada

ka hõljuvat tööriistariba:

Hõljuva tööriistariba sisu sõltub olukorrast.

Hõljuva tööriistariba avamiseks paremklõpsa valitul.

Hõljuv tööriistariba avaneb hiirekursori läheduses.

IT Koolitus

110

Tabelitöötlus

3.5.1. ANDMETE KUJUNDAMINE

Tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Font abil saab kiirelt sooritada põhilisi

andmete kujundamise toiminguid:

Käsk Kirjeldus

Font (Font Size) Määrab valitud andmete

kirjatüübi.

Font Size (Fondi suurus)

Määrab valitud andmete kirjasuuruse

Increase Font Size (Suurenda fonti)

Suurendab valitud andmete kirjasuurust.

Decrease Font Size (Vähenda fonti)

Vähendab valitud andmete kirjasuurust.

Bold (Paks) Määrab, kas valitud andmed

on rõhkkirjas.

Italic (Kursiiv) Määrab, kas valitud andmed

on kaldkirjas.

Underline (Allakriipsutus) Underline (Allakriipsutus) – valitud andmed on ühekordselt alla joonitud.

Määrab, kas ja kuidas valitud andmed on alla joonitud:

Underline

(Allakriipsutus) – valitud andmed on ühekordselt alla joonitud.

Double Underline (Kahekordne allakriipsutus) – valitud andmed on kahekordselt alla joonitud.

IT Koolitus

111

Tabelitöötlus

Font Color (Fondi värv)

Määrab valitud andmete värvi

Format Cells (Lahtrivorming)

Avab valitud andmete täpsemaks kujundamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Font

Sa ei pea valima terveid lahtreid – saad kujundada sobiva osa lahtris

sisalduvatest andmetest.

3.5.2. LAHTRIPIIRKONNA KUJUNDAMINE

Tööriistariba saki Home (Avaleht) abil saab kiirelt sooritada põhilisi lahtrite

kujundamise toiminguid.

IT Koolitus

112

Tabelitöötlus

3.5.3. GRUPP FONT

Käsk Kirjeldus

Borders (Äärised) Määrab valitud lahtrite

raamjooned (täpsem info allpool).

Fill Color (Täitevärv) Määrab valitud lahtrite

taustvärvi.

Tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Font menüü Borders (Äärised) jaotub

kaheks osaks – Borders (Äärised) ja Draw Borders (Joonista äärised). Esimene

osa sisaldab loetelu raamjoonte valmiskomplektidest (valitud lahtritele uue

komplekti lisamine ei eemalda võimalusel eelmist), teine osa vahendeid

meelepärase raamjoonte komplekti koostamiseks. Siinkohal vaatleme menüü

esimeses osas loetletud võimalusi:

Käsk Kirjeldus

Bottom Border (Allääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga alumisse serva.

Top Border (Ülaääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga ülemisse serva.

Left Border (Vasakääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga vasakpoolsesse serva.

Right Border (Paremääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga parempoolsesse serva.

No Border (Ääriseta) Eemaldab valitud lahtritelt kõik raamjooned.

All Borders (Kõik äärised) Lisab horisontaalsed ja vertikaalsed raamjooned valitud lahtritele.

Outside Borders (Välisäärised) Lisab raamjooned valitud lahtrite hulga ümber.

Thick Box Border (Jäme boksiääris)

Lisab jämedad pidevad raamjooned valitud lahtrite hulga ümber.

Bottom Double Border (Kahekordne allääris)

Lisab kahekordse pideva raamjoone valitud lahtrite hulga alumisse serva.

IT Koolitus

113

Tabelitöötlus

Thick Bottom Border (Jäme allääris) Lisab jämeda pideva raamjoone valitud lahtrite hulga alumisse serva.

Top and Bottom Border (Üla- ja allääris) Lisab raamjooned valitud lahtrite hulga ülemisse ja alumisse serva.

Top and Thick Bottom Border (Ülaääris ja jäme allääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga ülemisse ja jämeda pideva raamjoone alumisse serva.

Top and Double Bottom Border (Ülaääris ja kahekordne allääris) Lisab raamjoone valitud lahtrite hulga ülemisse ja kahekordse pideva raamjoone alumisse serva.

More Borders … (Veel ääriseid …) Avab valitud lahtritele sobiva raamjoonte komplekti koostamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Border (Ääris).

3.5.4. GRUPP ALIGNMENT (JOONDUS)

Käsk Kirjeldus

Top Align (Joonda üles)

Määrab valitud lahtrite vertikaaljoonduse: joondab üles

Middle Align (Joonda keskele)

Määrab valitud lahtrite vertikaaljoonduse: joondab keskele.

Bottom Align (Joonda alla)

Määrab valitud lahtrite vertikaaljoonduse: joondab alla.

Orientation (Suund) Määrab andmete asendi valitud lahtrites:

IT Koolitus

114

Tabelitöötlus

Käsk Kirjeldus

Angle Counterclockwise

(Pööra vastupäeva) – andmed on kaldus 45°

Angle Clockwise (Pööra päripäeva) – andmed on kaldus 45°.

Vertical Text (Vertikaaltekst) – andmed jooksevad ülevalt alla.

Rotate Text Up (Pööra tekst üles) – andmed on kaldus 90°.

Rotate Text Down (Pööra tekst alla) – andmed on kaldus 90°.

Format Cell Alignment (Lahtrijoonduse vorming) – avab andmete asendi täpsemaks määramiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Alignment (Joondus).

Align Text Left (Joonda tekst vasakule)

Määrab valitud lahtrite horisontaaljoonduse: joondab vasakule.

Center (Keskele) Määrab valitud lahtrite horisontaaljoonduse: joondab keskele.

Align Text Right (Joonda tekst paremale)

Määrab valitud lahtrite horisontaaljoonduse: joondab paremale.

Decrease Indent (Vähenda taanet)

Vähendab või suurendab valitud lahtrite taanet. Lahtri taane on lahtris

IT Koolitus

115

Tabelitöötlus

Käsk Kirjeldus

Increase Indent (Suurenda taanet)

sisalduvate andmete kaugus lahtri vasakust (horisontaalselt vasakule joondatud lahtri korral) või paremast servast (horisontaalselt paremale joondatud lahtri korral).

Wrap Text (Murra teksti ridu)

Määrab, kas valitud lahtrites on lubatud mitmerealisus. Mitmerealisuse korral algab uus rida automaatselt käesoleva rea täitumise korral. Rida algab võimalusel sõna poolitamata.

Merge & Center (Ühenda ja joonda keskele)

Määrab, kas ja kuidas valitud lahtrid on ühendatud ning joondatud:

Merge & Center (Ühenda ja

joonda keskele) – ühendab valitud lahtrid üheks lahtriks ja määrab tekkinud lahtri horisontaaljoonduse: joondab keskele.

Merge Across (Ühenda horisontaalsuunas) – ühendab valitud lahtrid reakaupa.

Merge Cells (Ühenda lahtrid) – ühendab valitud lahtrid üheks lahtriks.

Unmerge Cells (Tühista lahtriühendus) – eemaldab lahtrite ühendused.

Lahtrite ühendamisel tekkiva lahtri sisuks saab ühendatavatest lahtritest esimese (kõige vasak- ja ülalpoolsema) täidetud lahtri sisu. Teiste ühendatavate täidetud

IT Koolitus

116

Tabelitöötlus

Käsk Kirjeldus

lahtrite sisu kaob ega taastu ka lahtrite ühenduse eemaldamisel.

Format Cells: Alignment (Lahtrivorming: Joondus)

Avab valitud lahtrite täpsemaks kujundamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Alignment (Joondus).

3.5.5. GRUPP NUMBER (ARV)

Käsk Kirjeldus

Number Format (Arvuvorming)

Määrab valitud lahtrite andmetüübi:

IT Koolitus

117

Tabelitöötlus

General (Üldine) – Excel valib lahtrite andmetüübi lahtrite sisu põhjal. Number (Arv) – arvulised andmed. Finantsandmed: Currency (Valuuta) Accounting (Raamatupidamine) Kuupäev ja kellaaeg: Short Date (Lühike kuupäev) Long Date (Pikk kuupäev) Time (Kellaaeg) Protsent-, murd- ja standardarvud: Percentage (Protsent) Fraction (Murd) Scientific (Teaduslik)

IT Koolitus

118

Tabelitöötlus

Text (Tekst) – tekstilised andmed. • More Number Formats (Veel numbrivorminguid) – avab andmetüübi täpsemaks kirjeldamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Number (Arv).

Accounting Number Format (Raamatupidamise arvuvorming)

Määrab valitud lahtrite andmetüübiks finantsandmed ja lubab valida valuuta:

More Accounting Formats

… (Veel raamatupidamisvorminguid…) – avab andmetüübi täpsemaks kirjeldamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Number (Arv).

Percent Style (Protsendilaad)

Määrab valitud lahtrite andmetüübiks protsentarvu ja näidatavate komakohtade arvuks 0.

Comma Style (Komalaad)

Määrab valitud lahtrite andmetüübiks finantsandmed, näidatavate komakohtade arvuks 2 ja valuuta puuduvaks.

Increase Decimal (Rohkem kümnendkohti)

Suurendab ühe võrra valitud lahtrites näidatavate komakohtade arvu.

Ei toimi lahtrites, mille andmetüübiks on kuupäev, kellaaeg, murdarv või tekst.

Määramata andmetüübiga lahtrites määrab

IT Koolitus

119

Tabelitöötlus

andmetüübiks arvulised andmed.

Kui valitud lahtrite hulgas on erineva andmetüübiga lahtreid, otsustab aktiivne lahter.

Decrease Decimal (Vähem kümnendkohti)

Vähendab ühe võrra valitud lahtrites näidatavate komakohtade arvu.

Ei toimi lahtrites, mille andmetüübiks on kuupäev, kellaaeg, murdarv või tekst.

Määramata andmetüübiga lahtrites määrab andmetüübiks arvulised andmed.

Kui valitud lahtrite hulgas on erineva andmetüübiga lahtreid, otsustab aktiivne lahter.

Format Cells: Number (Lahtrivorming: Arv)

Avab valitud lahtrite täpsemaks kujundamiseks dialoogiakna Format Cells (Lahtrite vormindamine) saki Number (Arv).

3.5.6. KUJUNDUSE KOPEERIMINE JA KUSTUTAMINE

Kujunduse kopeerimiseks toimi järgnevalt:

1. Aktiveeri lahter, mille kujundust soovid kopeerida.

2. Klõpsa tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Clipboard (Lõikelaud)

nupul Format Painter (Vormingupintsel).

a. Kui kopeerimisel on mitu sihtkohta, topeltklõpsa Format

Painter (Vormingupintsel) nupul.

3. Aktiveeri lahtripiirkond, kuhu soovid kujunduse kopeerida.

4. Kui topeltklõpsasid ennist Format Painter (Vormingupintsel) nupul,

klõpsa kujunduse kopeerimise lõpetamiseks sellel nupul uuesti või

kasuta Esc klahvi.

Kujunduse kustutamiseks toimi järgnevalt:

1. Vali lahtripiirkond, mille kujunduse soovid kustutada.

IT Koolitus

120

Tabelitöötlus

2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Editing (Redigeerimine)

menüü Clear (Tühjenda) ja vali Clear Formats (Eemalda vormingud).

3.5.7. VEERU LAIUSE MUUTMINE

Veergude laiuse muutmiseks tööriistariba abil toimi järgnevalt:

1. Vali lahtripiirkond, mis hõlmab veerud, mille laiust soovid muuta.

2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells (Lahtrid) menüü

Format (Vorming) ja vali Column Width … (Veeru laius …). Avaneb

Column Width (Veeru laius) dialoogiaken.

a. Kui valitud lahtripiirkond hõlmab terveid veerge, võid ka

paremklõpsata valitud lahtripiirkonnal ja valida Column

Width … (Veeru laius …).

3. Sisesta Column width: (Veeru laius:) pessa veeru laius (mitu märki

lahtrisse keskmiselt mahub).

a. Kui tööleht on vaates Page Layout (Küljendus), võid veeru

laiuse määrata sentimeetrites.

4. Klõpsa nupul OK.

Veeru laiuse muutmiseks hiire abil vii kursor veeru päise parempoolsele servale

(kursor võtab kahesuunalise noole kuju), klõpsa ja hoia all hiire vasakut klahvi,

lohista veerg sobivasse laiusse ning vabasta hiire klahv.

Ka hiire abil saad muuta korraga mitme veeru laiust, kui veerud

eelnevalt valid.

Kui soovid, et Excel valiks veergude laiuse vastavalt andmetele, vali veerud ja

vali sobiv võimalus:

ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells (Lahtrid) menüü

Format (Vorming) ja vali AutoFit Column Width (Automaatsobita

veeru laiusega).

topeltklõpsa ühe valitud veeru päise parempoolsel serval.

IT Koolitus

121

Tabelitöötlus

3.5.8. REA KÕRGUSE MUUTMINE

Ridade kõrguse muutmiseks tööriistariba abil toimi järgnevalt:

1. Vali lahtripiirkond, mis hõlmab read, mille kõrgust soovid muuta.


Format (Vorming) ja vali käsk Row Height … (Rea kõrgus …).

Avaneb Row Height (Rea kõrgus) dialoogiaken.

a. Kui valitud lahtripiirkond hõlmab terveid ridu, võid ka

paremklõpsata valitud lahtripiirkonnal ja valida Row Height

… (Rea kõrgus …).

3. Sisesta Row height: (Rea kõrgus:) pessa rea kõrgus.

a. Kui tööleht on vaates Page Layout (Küljendus), võid rea

kõrguse määrata sentimeetrites.


Rea kõrguse muutmiseks hiire abil vii kursor rea päise alumisele servale (kursor

võtab kahesuunalise noole kuju), klõpsa ja hoia all hiire vasakut klahvi, lohista

rida sobivasse kõrgusse ning vabasta hiire klahv.

Ka hiire abil saad muuta korraga mitme rea kõrgust, kui read eelnevalt

valid.

Kui soovid, et Excel valiks ridade kõrguse vastavalt andmetele, vali read ja vali

sobiv võimalus:

ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Cells (Lahtrid) menüü

Format (Vorming) ja vali AutoFit Row Height (Automaatsobita rea

kõrgusega).

topeltklõpsa ühe valitud rea päise alumisel serval.

3.5.9. ANDMETABELI KUJUNDAMINE

Tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Styles (Laadid) menüü Format as

Table (Vorminda tabelina) pakub valmiskujundusi aktiivse tabeli kiireks

kujundamiseks.

Algne andmetabel:

IT Koolitus

122

Tabelitöötlus

Kujundatud andmetabel:

Seejuures on valmiskujundused jaotatud nelja kategooriasse: Custom

(Kohandatud) ehk Sinu loodud, Light (Hele) ehk heledate toonidega, Medium

(Keskmine) ehk keskmiste toonidega ja Dark (Tume) ehk tumedate toonidega.

Valmiskujunduse valimise järel avaneb dialoogiaken, mis täpsustab tabeli

asukoha ja päiserea olemasolu.

3.5.10. VEERGUDE JA RIDADE PEITMINE

Ridade või veergude peitmiseks või nähtavale toomiseks:

1. Vali lahtrite hulk, mis hõlmab ridu või veerge, mida peita või

nähtavale tuua soovid.

IT Koolitus

123

Tabelitöötlus


Format (Vorming), osuta Hide & Unhide (Peida ja too peidust välja)

ja vali:

a. Hide Rows (Peida read), kui soovid ridu peita.

b. Hide Columns (Peida veerud), kui soovid veerge peita.

c. Unhide Rows (Too read peidust välja), kui soovid ridu

nähtavale tuua.

d. Unhide Columns (Too veerud peidust välja), kui soovid

veerge nähtavale tuua.

e. Kui valitud lahtrite hulk hõlmab terveid ridu või veerge,

võid ka paremklõpsata valitud ridadest või veergudest ühe

päisel ja valida vastavalt soovile Hide (Peida) või Unhide

(Too peidust välja).

3.5.11. VEERGUDE JA RIDADE KÜLMUTAMINE

Saad külmutada aktiivse töölehe esimesed read ja veerud. Kui liigud töölehel,

on külmutatud veerud ja read alati nähtaval.

Aktiivse töölehe ridade ja veergude külmutamiseks ja sulatamiseks kasuta

tööriistariba saki View (Vaade) grupi Window (Aken) menüüd Freeze Panes

(Külmuta paanid):

Vasakul on menüü Freeze Panes (Külmuta paanid) juhul, kui aktiivsel

töölehel ei ole, paremal juhul, kui on külmunud ridu või veerge.

Menüü Freeze Panes (Külmuta paanid) ei ole kasutatav vaates Page

Layout (Küljendus).

Käsk Kirjeldus

Freeze Panes (Külmuta paanid) Külmutab aktiivsest lahtrist ülal paiknevad read ja vasakul paiknevad veerud.

IT Koolitus

124

Tabelitöötlus

Freeze Top Row (Külmuta ülemine rida)

Külmutab aktiivse töölehe fookuse esimese rea.

Freeze First Column (Külmuta esimene veerg)

Külmutab aktiivse töölehe fookuse esimese veeru.

Unfreeze Panes (Vabasta paanid) Sulatab aktiivse töölehe.

Freeze Top Row (Külmuta ülemine rida) ja Freeze First Column

(Külmuta esimene veerg) eemaldavad esmalt olemasoleva külmutuse.

Koos ridadega külmub fookuse ülemine, koos veergudega fookuse

vasak serv.

3.6. ARVUTUSED JA FUNKTSIOONIDE KASUTAMINE

3.6.1. VAHEND AUTOCALCULATE

Vahendi AutoCalculate abil saad lahtripiirkonna kohta sooritada kiire arvutuse.

Arvutuse tulemust ei salvestata töövihikusse.

Vahendi AutoCalculate abil lahtripiirkonna kohta arvutuse sooritamiseks toimi

järgnevalt:

1. Vali lahtripiirkond.

2. Arvutuse tulemust näed AutoCalculate alas:

IT Koolitus

125

Tabelitöötlus

Average (Keskmine) – lahtripiirkonna keskmine

Count (Kogus) – lahtripiirkonnas sisalduvate lahtrite arv

Numerical Count (Arvandmete arv) – lahtripiirkonnas sisalduvate

arvude arv

Maximum (Maksimum) – suurim arv lahtripiirkonnas

Minimum (Miinimum) – väikseim arv lahtripiirkonnas

Sum (Summa) – lahtripiirkonnas sisalduvate arvude summa

Soovi korral paremklõpsa olekuribal AutoCalculate alal, et avada AutoCalculate

funktsioonide loetelu ja vali funktsioon(id), mida kasutada soovid (kui midagi

ei ole valitud, siis ei arvutata AutoCalculate alal ka midagi).

IT Koolitus

126

Tabelitöötlus

3.6.2. VIIDAD

Lahtrile viitamine

Lahtrile viitamiseks kasuta lahtri aadressi.

Näiteks lahtrile A1 viitamiseks: A1.

Veerutähti ei pea viitamisel kirjutama suurtähtedena.

Nelinurksele lahtripiirkonnale viitamine

Nelinurksele lahtripiirkonnale viitamiseks kasuta järgmist kuju:

esimese lahtri aadress : viimase lahtri aadress

Näiteks lahtritele A1, A2 ja A3 viitamiseks: A1:A3.

Kui nelinurkne lahtripiirkond hõlmab töövihiku kõiki ridu, võid viitamiseks

kasutada järgmist kuju:

esimese lahtri veerutäht : viimase lahtri veerutäht

Näiteks veergude A, B ja C lahtritele viitamiseks: A:C.

Kui nelinurkne lahtripiirkond hõlmab töövihiku kõiki veerge, võid viitamiseks

kasutada järgmist kuju:

esimese lahtri reanumber : viimase lahtri reanumber

Näiteks ridade 1, 2 ja 3 lahtritele viitamiseks: 1:3.

Suhtelised ja absoluutsed viited

Valemit liigutades ja kopeerides tuleb jälgida, kas valemis sisalduvad viited on

suhtelised või absoluutsed – tulemus sõltub sellest.

Suhteline viide (näiteks kohviku suund) sõltub lähtepunktist. Absoluutne viide

(näiteks kohviku aadress) ei sõltu lähtepunktist.

Excel kasutab suhtelisi ja absoluutseid viiteid järgnevalt:

IT Koolitus

127

Tabelitöötlus

Lahtri aadress kujul A1 on suhteline viide. Kui viita kasutava lahtri

aadress muutub (näiteks liigutamisel või kopeerimisel), muutub ka

viide.

Lahtri aadress kujul $A$1 on absoluutne viide. Kui viita kasutava

lahtri aadress muutub (näiteks liigutamisel või kopeerimisel), jääb

viide samaks.

Sobiva viite saamiseks muuda viites lahtri aadressi kuju: vii kursor viites lahtri

aadressi ja kasuta klahvi F4, kuni saad soovitud tulemuse.

3.7. VALEMID

Valemeid saab kasutada arvutuste teostamiseks alates lihtsast liitmisest,

lõpetades keeruliste teaduslike arvutustega.

Lahtris näidatakse valemi tulemust, valemiribal valemit.

Valemi sisestamine ei erine palju andmete sisestamisest:

Valem sisesta lahtrisse, kus soovid näha valemi tulemust.

Valemi sisestamist alusta võrdusmärgiga, seejärel sisesta kirjeldus

tulemuse arvutamiseks.

Valemis võid kasutada järgmisi matemaatilisi operaatoreid:

Operaator Tehe

+ või & (arvude või tekstide) liitmine - Lahutamine * Korrutamine / Jagamine % Protsent ^ Astendamine

Seejuures järgib Excel standardset tehete järjekorda. Tehete järjekorra

muutmiseks kasuta sulgusid.

Iga valem vajab tulemuse arvutamiseks andmeid:

Andmed võid sisestada otse valemisse: =(5+6)*10%.

IT Koolitus

128

Tabelitöötlus

Andmed võib valem võtta töövihiku lahtritest. Selleks viita valemis

lahtritele, kus andmed asuvad: =(A1+A2)*10%.

Kui valem võtab andmed töövihiku lahtritest, arvutatakse tulemus

uuesti kohe, kui andmed mõnes lahtris muutuvad.

Lahtritele viidates võid kasutada kõiki viitamise võtteid. Viite

lahtripiirkonnale võid sisestada käsitsi või lahtripiirkonna valimise

teel.

Valem võib tulemuse arvutamiseks kasutada nii arve, teksti, kuupäevi

kui kellaaegu.

3.8. FUNKTSIOONID

Keerulisemate valemite lihtsustamiseks on funktsioonid.

Funktsiooni kasuta valemis järgmisel kujul:

= funktsiooni nimi (argument1;argument2;...)

= SUM (lahtripiirkond)

Argumendid on funktsioonile vajalikud andmed – need sisesta nii, nagu

andmeid valemisse ikka.

Funktsiooni nimes ei ole suur- ja väiketähtede kasutus oluline.

Argumendi, mille nimetus on toodud kandilistes sulgudes, võib

sisestamata jätta.

IT Koolitus

129

Tabelitöötlus

3.8.1. VALIK LIHTSAMAID FUNKTSIOONE

Funktsioone on palju ja neid saab igaüks ise juurde luua. Vaatleme siinkohal

mõningaid enimkasutatavaid funktsioone:

Funktsioon Näide funktsiooni kasutamisest

Mida see teeb?

SUM =SUM(A4:A10) Liidab arvud, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvad arvud.

AVERAGE =AVERAGE(A4:A10) Leiab arvude, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvate arvude aritmeetilise keskmise.

MIN =MIN(A4:A10) Leiab arvude, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvate arvude hulgast vähima.

MAX =MAX(A4:A10) Leiab arvude, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvate arvude hulgast suurima.

COUNT =COUNT(A4:A10) Loendab arvud, näites lahtrites A4 kuni A10 sisalduvad arvud.

3.8.2. VAHEND AUTOSUM (AUTOMAATSUMMA)

Kõige enam kasutatakse vaid ühest funktsioonist koosnevat valemit.

AutoSum (Automaatsumma) vahendi abil saab selliseid valemeid

kiiresti luua olukordades, kus funktsioonis kasutatav lahtripiirkond on

ilmselge.

AutoSum (Automaatsumma) oskab luua valemeid andmetabeli alla

esimesse vabasse ritta või andmetabelist paremale esimesse vabasse

veergu.

AutoSum (Automaatsumma)vahendi abil valemite loomiseks toimi järgnevalt:

1. Vali lahtrid, kuhu valemeid sisestada soovid.

2. Ava tööriistariba saki Home (Avaleht) grupi Editing (Redigeerimine)

menüü AutoSum (Automaatsumma) ja vali sobiv funktsioon.

a. Kui sisestasid valemi vaid ühte lahtrisse, pead valemi

sisestuse kinnitama.

IT Koolitus

130

Tabelitöötlus

3.8.3. LOOGIKAFUNKTSIOON IF

Mõnikord juhtub, et soovid lahtrisse kirjutada justkui kaks valemit – ühe

kasutamiseks ühes, teise teises olukorras. Sellisel juhul võib abi olla

loogikafunktsioonist IF.

Näiteks võid luua reegli, et kui müügiarv ületab teatud summa, arvutatakse

müüjale makstav boonus ühel viisil, ja kui müügiarv on allpool seda summat,

arvutatakse boonus teisel viisil.

IF funktsiooni kasutamiseks sisesta järgnev valem:

=IF(testavaldis; üks tulemus; teine tulemus)

Argument Kirjeldus

testavaldis Avaldis, millele on võimalik anda hinnang: „õige“ või „vale“.

üks tulemus Avaldis, mille järgi arvutada valemi tulemus juhul, kui testavaldis saab hinnangu „õige“.

teine tulemus Avaldis, mille järgi arvutada valemi tulemus juhul, kui testavaldis saab hinnangu „vale“.

Näide

Tulemuseks on B6*B4 juhul, kui lahtri B3 väärtus on väiksem kui lahtri B7

väärtus, muul juhul on tulemuseks B8*B4.

=IF(B3<B7;B6*B4;B8*B4)

IT Koolitus

131

Tabelitöötlus

=IF(B3>=B7;B8*B4;B6*B4)

=IF(kogus<hulgi;alla1*koguhind;alla2*koguhind)

3.8.4. STATISTIKAFUNKTSIOONID (STATISTICAL)

Loendamine

COUNTBLANK – tühjade lahtrite arv

Funktsiooni COUNTBLANK kasutatakse tühjade lahtrite loendamiseks.

Kuidas kasutada

COUNTBLANK(lahtripiirkond)

COUNTBLANK(range)

Tulemus

Lahtripiirkonna poolt hõlmatud tühjade lahtrite arv. Loendatakse ka lahtrid,

kus valemi tulemus on tühi tekst (””).

Tulemus Valem

65532 =COUNTBLANK(A:A) 0 =COUNTBLANK(A2:A4)

COUNTA – mittetühjade lahtrite arv

Funktsiooni COUNTA kasutatakse enamasti täidetud lahtrite loendamiseks.

IT Koolitus

132

Tabelitöötlus

Kuidas kasutada

COUNTA(andmehulk1;andmehulk2;…;andmehulkN)

COUNTA(value1;value2;…;valueN)

N on täisarv 1…30.

Andmehulgad on väärtused, lahtripiirkonnad või massiivid.

Tulemus

Andmehulkades sisalduvate väärtuste arv. Loendatakse ka tühitekstiväärtused

(””).

Tulemus Valem

4 =COUNTA(A:A) 3 =COUNTA(A2:A4) 8 =COUNTA(A:A;1;”tekst”;””;TRUE)

COUNT – arvandmetega lahtrite arv

Funktsiooni COUNT kasutatakse enamasti arvandmetega täidetud lahtrite

loendamiseks.

Kuidas kasutada

COUNT(andmehulk1;andmehulk2;…;andmehulkN)

COUNT(value1;value2;…;valueN)

IT Koolitus

133

Tabelitöötlus


Andmehulgad on väärtused, lahtriviirkonnad või massiivid.

Tulemus

Andmehulkades sisalduvate arvuliste väärtuste arv.

Kui arvuhulk on tekstiline väärtus ja COUNT suudab selle arvulisele kujule

viia, läheb see loendamisel arvesse.

Kui arvuhulk on tõeväärtus, läheb see loendamisel arvesse.

Kui arvuhulk on lahtripiirkond või massiiv, ei arvesta COUNT tühjade,

tekstiliste, tõe- ja veaväärtustega.

Tulemus Valem

3 =COUNTA(A:A) 3 =COUNTA(A2:A4) 6 =COUNTA(A:A;1;”1”;”tekst”;””;TRUE)

Järjestamine

MIN – vähim arv

Funktsiooni MIN kasutatakse arvude hulgast kõige väiksema leidmiseks.

Kuidas kasutada

MIN(arvuhulk1;arvuhulk2;…;arvuhulkN)

IT Koolitus

134

Tabelitöötlus

MIN(number1;number2;…;numberN)


Arvuhulgad on väärtused, lahtripiirkonnad või massiivid.

Tulemus

Arvuhulkades leiduvatest arvudest kõige väiksem. Kui arvuhulkades ei leidu

ühtegi arvu, on tulemus 0.

Kui arvuhulk on tekstiline väärtus, püüab MIN selle arvulisele kujule viia. Kui

see ei õnnestu, annab MIN vea.

Kui arvuhulk on tõeväärtus, viib MIN selle arvulisele kujule: tõeväärtusele

TRUE vastab 1, tõeväärtusele FALSE 0.

Kui arvuhulk on lahtripiirkond või massiiv, ei arvesta MIN tühjade, tekstiliste,

tõe- ja veaväärtustega.

Tulemus Valem

6000 =MIN(A:A) 5 =MIN(A:A;5)

MAX – suurim arv

Funktsiooni MAX kasutatakse arvude hulgast kõige suurema leidmiseks.

Kuidas kasutada

MAX(arvuhulk1;arvuhulk2;…;arvuhulkN)

IT Koolitus

135

Tabelitöötlus

MAX(number1;number2;…;numberN)


Arvuhulgad on väärtused, lahtripiirkonnad või massiivid.

Tulemus

Arvuhulkades leiduvatest arvudest kõige suurem. Kui arvuhulkades ei leidu

ühtegi arvu, on tulemus 0.

Kui arvuhulk on tekstiline väärtus, püüab MAX selle arvulisele kujule viia. Kui

see ei õnnestu, annab MAX vea.

Kui arvuhulk on tõeväärtus, viib MAX selle arvulisele kujule: tõeväärtusele

TRUE vastab 1, tõeväärtusele FALSE 0.

Kui arvuhulk on lahtripiirkond või massiiv, ei arvesta MAX tühjade, tekstiliste,

tõe- ja veaväärtustega.

Tulemus Valem

7000 =MAX(A:A) 7000 =MAX(A:A;5)

Keskmise leidmine

AVERAGE – aritmeetiline keskmine

Funktsiooni AVERAGE kasutatakse arvude aritmeetilise keskmise leidmiseks.

Kuidas kasutada

IT Koolitus

136

Tabelitöötlus

AVERAGE(arvuhulk1;arvuhulk2;…;arvuhulkN)

AVERAGE(number1;number2;…numberN)

N on positiivne täisarv 1…30.

Arvuhulgad võivad olla väärtused, lahtripiirkonnad või massiivid.

Tulemus

Arvuhulkades leiduvate arvude aritmeetiline keskmine.

Kui arvuhulk on tekstiline väärtus, püüab AVERAGE selle arvulisele kujule

viia. Kui see ei õnnestu, annab AVERAGE tulemuseks vea.

Kui arvuhulk on tõeväärtus, viib AVERAGE selle arvulisele kujule:

tõeväärtusele TRUE vastab 1 ja tõeväärtusele FALSE 0.

Kui arvuhulk on lahtripiirkond või massiiv, ei arvesta AVERAGE tühjade,

tekstiliste, tõe- ja veaväärtustega.

Tulemus Valem

11 =AVERAGE(A:A) 10 =AVERAGE(A:A;5)

ROUND – ümardamine sobiva täpsuseni

Funktsiooni ROUND kasutatakse sobiva täpsusega ümardamiseks.

Kuidas kasutada

ROUND(ümardatav;komakohti)

IT Koolitus

137

Tabelitöötlus

ROUND(number;num_digits)

Komakohti on täisarv.

Tulemus

Vastavalt üldtunnustatud ümardamisreeglitele komakohti komakohani

ümardatud ümardatav.

Tulemus Valem

3 =ROUND(3,15;0) 4 =ROUND(3,55;0) 3,6 =ROUND(3,55;1) 400 =ROUND(355;-2) -3 =ROUND(-3,1;0) -4 =ROUND(-3,9;0)

3.9. DIAGRAMMIDE LOOMINE JA MUUTMINE

Kui kasutad andmete esitlemiseks diagrammi töölehe ridade ja veergude

asemel, on kergem andmeid võrrelda ja neis trende näha. Saad valida suure

hulga erinevate diagrammide vahelt. Peale diagrammi loomist on lihtne muuta

selle värve, telgi ja teisi osi.

Diagramm on töölehe andmetega seotud ja muutub automaatselt, kui

muutuvad andmed .

Diagrammi jaoks andmete valimine

Vali andmed, mida soovid diagrammil kajastada. Valida tasub ka pealkirjad.

Soovi korral võid valida ka mittekülgnevaid piirkondi, kuid need peavad

omavahel „kokku sobima“ (ristküliku moodustama).

IT Koolitus

138

Tabelitöötlus

Kui valitud lahtripiirkonna esimene veerg ja esimene rida sisaldavad tekstilisi

väärtusi, eeldab Excel automaatselt, et tegemist on kategooriate ja

andmeseeriate pealkirjadega. Sellisel juhul ei kajastu diagrammil valitud

lahtripiirkonna esimese (ülemise vasakpoolse) lahtri sisu.

Kui valitud lahtripiirkonnal on kõrgust rohkem kui laiust (ridu rohkem kui

veerge), kajastuvad diagrammil andmeseeriatena veerud.

Kui valitud lahtripiirkonnal on laiust rohkem kui kõrgust (veerge rohkem kui

ridu), kajastuvad diagrammil andmeseeriatena read.

Excel püüab luua diagrammi, kus andmeseeriate arv on väiksem kui

kategooriate arv.

IT Koolitus

139

Tabelitöötlus

3.9.1. LIHTSA DIAGRAMMI LOOMINE

1. Vali sobiv lahtripiirkond, kaasaarvatud rea- ja veerupealkirjad.

2. Ava tööriistariba saki Insert (Lisa) grupi Charts (Diagrammid) sobiv

menüü.

3. Vali sobiv diagrammi tüüp.

Excel lisab töövihikusse valitud andmete põhjal uue diagrammi.

Diagrammi saad eriti kiiresti luua, kui toimid järgnevalt:

1. Vali sobiv lahtripiirkond, kaasaarvatud rea- ja veerupealkirjad.

2. Kasuta klahvi <F11>.

Excel lisab töövihikusse valitud andmete põhjal uue diagrammilehe.

Kui soovid diagrammi luua töölehele objektina, kasuta

klahvikombinatsiooni <ALT> + >F11>.

IT Koolitus

140

Tabelitöötlus

Kui aktiveerid diagrammi, ilmub tööriistaribale sakigrupp Chart tools

(Diagrammiriistad) sakkidega Design (Kujundus), Layout (Paigutus) ja Format

(Vorming).

3.9.2. DIAGRAMMI MUUTMINE

1. Klõpsa tööriistariba saki Insert (Lisa) grupi Chats (Diagrammid)

nupul .

2. Vali sobiv diagrammitüüp.

3. Klõpsa dialoogiakna Insert Chart (Diagrammi lisamine) nupul Set As

Default Chart (Sea vaikediagrammiks).

Diagrammi asukoha muutmine

Diagramm paigutatakse töölehele objektina . Soovi korral saad diagrammi

eraldiseisvale diagrammilehele ümber paigutada. Samuti saad diagrammilehel

paikneva diagrammi ümber paigutada objektina töölehele.

1. Vali diagramm, mille soovid ümber paigutada.

2. Klõpsa tööriistariba saki Design (Kujundus) grupi Location

(Asukoht) nupul Move Chart (Teisalda diagramm). Avaneb

dialoogiaken Move Chart (Diagrammi teisaldamine):

3. Vali:

New Sheet (Uus leht), kui soovid diagrammi paigutada eraldiseisvale

diagrammilehele. Seejärel sisesta diagrammilehele sobiv nimi.

Object in (Objekt lehel), kui soovid diagrammi paigutada objektina

töölehele. Seejärel vali sobiv tööleht.

IT Koolitus

141

Tabelitöötlus


Diagrammi tüübi muutmine

Soovi korral saad muuta terve diagrammi või üksiku andmeseeria

diagrammitüüpi :

1. Terve diagrammi tüübi muutmiseks vali see diagramm. Üksiku

andmeseeria diagrammitüübi muutmiseks vali see andmeseeria.

2. Klõpsa tööriistariba saki Design (Kujundus) grupi Type (Tüüp) nupul

Change Chart Type (Muuda diagrammi tüüpi).

3. Vali dialoogiaknas Change chart type (Diagrammitüübi muutmine)

sobiv diagrammi kategooria ja tüüp.

3.9.3. DIAGRAMMI KUJUNDAMINE

Enne diagrammi kujundamist tuleb see aktiveerida .

Diagrammi osa valimiseks klõpsa sellel. Tööriistariba saki Format (Vorming)

grupi Current Selection (Praegune valik) valikus Chart Elements (Diagrammi

elemendid) näed valitud osa nime. Korraga saad valida vaid ühe diagrammi

osa. Mõned diagrammi osad (näiteks andmeseeriad), koosnevad omakorda

osadest. Konkreetse andmepunkti valimiseks tuleb sellel klõpsata kaks korda.

Soovi korral saad diagrammi osi kujundada:

1. Vali diagrammi osa, mida soovid kujundada.

2. Klõpsa tööriistariba saki Format (Vorming) grupi Current Selection

(Praegune valik) nupul Format Selection (Valiku vorming).

3. Määra dialoogiaknas Format […] ([…] vorming) sobiv kujundus.

IT Koolitus

142

Tabelitöötlus


Dialoogiaken Format […] ([…] vorming) on iga diagrammi osa jaoks

erinev. Konkreetsele diagrammi osale vastava dialoogiakna Format

[…] ([…] vorming) avamiseks tuleb see diagrammi osa esmalt valida.

Võid ka diagrammi osal paremklõpsata ja avanevas menüüs Format

[…] (Vorminda […])valida.

3.9.4. DIAGRAMMI ANDMETE MUUTMINE

Kui soovid diagrammil kajastada teisi või täiendavaid andmeid, saad muuta

diagrammiga seotud lahtripiirkonna:

1. Aktiveeri diagramm – klõpsa sellel.

2. Uute andmeseeriate lisamiseks lohista rohelist sobivalt raamjoont.

Uute kategooriate lisamiseks lohista sobivalt lillat raamjoont.

Uute andmeseeriate ja kategooriate lisamiseks lohista sobivalt sinist raamjoont.

IT Koolitus

143

Tabelitöötlus

Diagrammile pealkirja lisamine

1. Klõpsa diagrammil, millele soovid pealkirja lisada.

2. Ava tööriistariba saki Layout (Paigutus) grupi Labels (Sildid) menüü

Chart Title (Diagrammi tiitel):

3. Vali Above Chart (Diagrammi kohal) või Centered Overlay Title

(Diagrammi ees keskel).

4. Sisesta diagrammile sobiv pealkiri.

Andmesiltide lisamine

1. Klõpsa diagrammil, millele soovid andmesildid lisada.

2. Ava tööriistariba saki Layout (Paigutus) grupi Labels (Sildid) menüü

Data Labels (Andmesildid):

IT Koolitus

144

Tabelitöötlus

3. Vali sobiv andmesiltide paigutus.

3.10. ANDMETE TRÜKIETTEVALMISTUS JA

PRINTIMINE

3.10.1. TÖÖ VAADETEGA

Valdava enamuse ajast töötad töölehega vaates Normal (Tavaline).

Kui asud töövihikut printima, soovid ilmselt enne printimist veenduda, kuidas

töötehed lehekülgedele jaotatakse, mida ja kuidas prinditakse – soovid saada

ettekujutuse, milline tulemus printerist tuleb ning vajadusel enne printimist veel

muudatusi teha. Selleks otstarbeks pakub Excel kahte täiendavat võimalust

töölehe vaatlemiseks: vaateid Page Layout (Küljendus) ja Print Preview (Prindi

eelvaade).

Töölehe avamiseks vaates Page Layout (Küljendus) klõpsa tööriistariba saki

View (Vaade) grupi Workbook Views (Töövihikuvaated) nupul Page Layout

(Küljendus) või olekuriba nupul .

Vaatesse Normal (Tavaline) naasmiseks klõpsa tööriistariba saki View (Vaade)

grupi Workbook Views (Töövihikuvaated) nupul Normal (Tavaline) või

olekuriba nupul .

Tööleht vaates Normal (Tavaline):

IT Koolitus

145

Tabelitöötlus

Tööleht vaates Page Layout (Küljendus)

Vaates Page Layout (Küljendus) saad töölehega töötada täpselt nagu vaates

Normal (Tavaline). Erandina on mõned üksikud käsud kasutatavad vaid ühes

või teises vaates (sellised erandid on käesolevas käsiraamatus vastavate käskude

kirjelduste juures mainitud). Nende kahe vaate põhierinevus seisneb puhtalt

välimuses – vaates Normal (Tavaline) ei ole segavat informatsiooni töölehe

lehekülgedele jaotumise kohta ja nii on lihtsam keskenduda töölehe sisulisele

poolele, seevastu vaates Page Layout (Küljendus) on töölehega tegutsemise

käigus võimalik pidevalt jälgida, kuidas tulemus lõpuks printimisel paberil

paikneks.

Kõige tõetruuma eelvaate printimise eeldatavast tulemusest annab aga vaade

Print Preview (Prindi eelvaade). See vaade on mõeldud kasutamiseks just

vahetult enne printimist ja eelkõige töölehe vaatamiseks, mitte selle

muutmiseks.

Vaate Print Preview (Prindi eelvaade) avamiseks klõpsa Office nupul, osuta

avanevas menüüs Print (Prindi) ja vali Print Preview (Prindi eelvaade).

IT Koolitus

146

Tabelitöötlus

Tööleht vaates Print Preview (Prindi eelvaade):

Tööriistariba sakk Print Preview (Prindieelvaade):

Grupp Käsk Kirjeldus

Print (Printimine)

Print (Prindi) Avab Print (Printimine) dialoogiakna. Page Setup (Lehe häälestus)

Avab Page Setup (Lehekülje häälestus) dialoogiakna

Zoom (Suum)

Zoom (Suum) Avab vaadeldava lehekülje kaug- või lähivaate.

Kui viid kursori kaugvaates leheküljele nii, et see võtab luubi kuju, ja klõpsad, siis avaneb lehekülje lähivaade.

Kui viid kursori lähivaates leheküljele nii, et see võtab noole kuju, ja klõpsad, siis avaneb lehekülje kaugvaade.

Kui avad lähivaate luubikujulise kursori abil, sõltub lähivaate fookus kursori asukohast.

Kui avad lähivaate Zoom

IT Koolitus

147

Tabelitöötlus

(Suum) nupu abil, sõltub lähivaate fookus viimase lähivaate fookusest.

Preview (Eelvaade)

Next Page (Järgmine leht)

Avab järgmise prinditava lehekülje.

Kui avatud on viimane prinditav lehekülg, ei saa seda nuppu kasutada.

Previous Page (Eelmine leht)

Avab eelmise prinditava lehekülje.

Kui avatud on esimene prinditav lehekülg, ei saa seda nuppu kasutada.

Show Margins (Kuva veerised)

Lisab veerisejooned.

Veeris näitab, kui palju vaba ruumi lehekülje vastavasse serva jäetakse.

Veerise muutmiseks lohista veerisejoon sobivasse kohta.

Close Print Preview (Sule prindi eelvaade)

Sulgeb vaate Print Preview (Prindi eelvaade) (avab sellele eelnenud vaate).

3.10.2. LEHE HÄÄLESTUS

IT Koolitus

148

Tabelitöötlus

Käsk Kirjeldus

Margins (Veerised)

Määrab aktiivse töölehe veerised: Normal (Tavaline) – tavapärased veerised.

Wide (Lai) – tavapärasest laiemad veerised.

Narrow (Kitsas) – tavapärasest kitsamad veerised.

Last Custom Setting (Viimane kohandatud säte) – viimati kasutatud veeriste komplekt, mis ei kuulu eelpool loetletute hulka.

Custom Margins (Kohandatud veerised) – avab täpsemaks veeriste määramiseks dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Margins (Veerised).

Orientation (Suund)

Määrab aktiivse töölehe orientatsiooni: Orientatsiooniga määratakse, mispidi võetakse printimisel ette paberilehed – tee valik vastavalt illustreerivale pildile orientatsiooni nime juures.

Size (Suurus) Määrab aktiivse töölehe suuruse.

More Paper Sizes … (Veel paberiformaate …) – avab täpsemaks suuruse määramiseks dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Page (Lehekülg).

Print Area (Prindiala)

Määrab aktiivse töölehe prindiala:

Set Print Area (Sea prindiala) – määrab valitu prindialaks.

IT Koolitus

149

Tabelitöötlus

Clear Print Area (Tühista prindiala) – tühistab prindiala.

Breaks (Piirid) Avab menüü käskudega aktiivse töölehe leheküljepiiride haldamiseks:

Insert Page Break (Lisa lehepiir) – lisab aktiivsest lahtrist vahetult ülespoole ja vasakule leheküljepiirid.

Remove Page Break (Eemalda lehepiir) – eemaldab kõik aktiivse lahtri vahetus läheduses paiknevad käsu Insert Page Break (Lisa lehepiir) abil lisatud leheküljepiirid.

Reset All Page Breaks (Lähtesta kõik leheküljepiirid) – eemaldab kõik käsu Insert Page Break (Lisa lehepiir) abil lisatud leheküljepiirid.

Background (Taust)

Avab aktiivsele töölehele taustapildi lisamiseks dialoogiakna Sheet Background (Lehe taust).

Delete Background (Kustuta taust)

Eemaldab aktiivselt töölehelt taustapildi.

Print Titles (Prindi tiitlid)

Avab prinditiitlite määramiseks dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Sheet (Leht).

Avab dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Page (Lehekülg).

3.10.3. SOBITAMINE

Käsk Kirjeldus

Width (Laius)

Määrab, mitmele üksteise kõrval paiknevale leheküljele peab aktiivse töölehe sisu täpselt mahtuma ja määrab vastavalt aktiivse töölehe skaala.

Height (Kõrgus)

Määrab, mitmele üksteise kohal paiknevale leheküljele peab aktiivse töölehe sisu täpselt mahtuma ja määrab vastavalt aktiivse töölehe skaala.

Scale (Skaala)

Määrab aktiivse töölehe skaala.

IT Koolitus

150

Tabelitöötlus

Avab dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Page (Lehekülg).

3.10.4. LEHEKÜLJE SUVANDID

Käsk Kirjeldus

Gridlines – View (Ruudujooned – Kuva)

Määrab, kas aktiivsel töölehel on lahtritevahelised abijooned nähtaval.

Gridlines – Print (Ruudujooned – Prindi)

Määrab, kas aktiivse töölehe lahtritevahelised abijooned prinditakse.

Headings – View (Pealkirjad – Kuva)

Määrab, kas aktiivsel töölehel on ridu ja veerge tähistavad arvud ja tähekombinatsioonid nähtaval.

Headings – Print (Pealkirjad – Prindi)

Määrab, kas aktiivse töölehe ridu ja veerge tähistavad arvud ja tähekombinatsioonid prinditakse.

Avab dialoogiakna Page Setup (Lehekülje häälestus) saki Sheet (Leht).

3.10.5. TÖÖ PÄISE JA JALUSEGA

Tööks päise ja jalusega aktiveeri päise või jaluse ala. Seda saad teha kas ise

vaates Page Layout (Küljendus) või tööriistariba saki Insert (Lisa) grupi Text

(Tekst) nupu Header ja Footer (Päis ja jalus) abil. Kui oled päise või jaluse ala

aktiveerinud, ilmub tööriistaribale täiendav sakk Header & Footer Tools –

Design (Päise- ja jaluseriistad – Kujundus):

IT Koolitus

151

Tabelitöötlus

Grupp Käsk Kirjeldus

Header & Footer (Päis ja jalus)

Header (Päis) Avab menüü, mis sisaldab käskusid aktiivsele päisele valmislahenduse rakendamiseks.

Footer (Jalus) Avab menüü, mis sisaldab käskusid aktiivsele jalusele valmislahenduse rakendamiseks.

Header & Footer Elements (Päise ja jaluse elemendid)

Page Number (Leheküljenumber)

Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa leheküljenumbri välja.

Number of Pages (Lehtede arv)

Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa lehekülgede arvu välja.

Current Date (Praegune kuupäev)

Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva kuupäeva välja.

Current Time (Praegune kellaaeg)

Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva kellaaja välja.

File Path (Faili tee) Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva töövihiku asukoha välja.

File Name (Faili nimi) Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva töövihiku nime välja.

Sheet Name (Lehe nimi)

Sisestab aktiivsesse päise/jaluse ossa käesoleva töölehe nime välja.

Picture (Pilt) Avab aktiivsesse päise/jaluse ossa pildi sisestamiseks dialoogiakna Insert Picture (Lisa pilt).

Format Picture (Pildi vorming)

Avab aktiivse päise/jaluse osa pildi kujundamiseks dialoogiakna Format

IT Koolitus

152

Tabelitöötlus

Picture (Vorminda pilti). Navigation (Navigeerimine)

Go To Header (Mine päisesse)

Aktiveerib aktiivse lehekülje päise.

Go To Footer (Mine jalusesse)

Aktiveerib aktiivse lehekülje jaluse

Options (Suvandid) Different First Page (Erinev esileht)

Määrab, kas esimese lehekülje päis/jalus on teiste lehekülgede päistest/jalustest erinev

Scale with Document (Mastaabi vastavalt dokumendile)

Määrab, kas aktiivse päise/jaluse suurus muutub aktiivse töölehe skaala muutumisel.

Different Odd & Even Pages (Erinevad paaris- ja paaritud lehed)

Määrab, kas paaritu lehekülje päis/jalus on paarislehekülje päisest/jalusest erinev.

Align with Page Margins (Joonda leheveeristega)

Määrab, kas aktiivne päis/jalus peab leheküljeveeristega määratud piiridesse mahtuma.

3.11. PRINTIMINE

Kiirprintimine

Kiirprintimisel prinditakse töövihik vastavalt hetkel kehtivatele

prindiseadistustele.

Kiirprintimiseks klõpsa Office nupul ja seal Print (Prindi).

Print (Printimine) dialoogiaken

Print (Printimine) dialoogiakna abil saad määrata täpsustavad

prindiseadistused.

Print (Printimine) dialoogiakna avamiseks on minu võimalust:

Klõpsa Office nupul, osuta valikule Print (Prindi) ja vali Print

(Prindi).

Klõpsa prindieelvaate Print (Prindi) nupul.

IT Koolitus

153

Tabelitöötlus

Klõpsa Page Setup dialoogiakna Print … (Prindi …) nupul.

Ala või nupp Kirjeldus

Printer Vali Name (Nimi) valikus sobiv printer. Print range (Prindivahemik)

Vali All (Kõik), kui soovid printida kõik leheküljed.

Page(s) (Lehed), kui soovid printida vaid mõned lehed: From: (Alates:) valikus määra esimene prinditav lehekülg, To: (Kuni:) valikus määra viimane prinditav lehekülg.

Print what (Prinditav)

Vali Selection (Valik), kui soovid printida valitud lahtripiirkonna.

Vali Active sheet(s) (Aktiivsed lehed), kui soovid printida aktiivse(d) töölehe(d).

Vali Entire workbook (Terve töövihik), kui soovid printida aktiivse töövihiku.

Copies (Eksemplarid)

Vali Number of copies: (Eksemplaride arv:) valikus prinditavate eksemplaride arv.

Vali Collate (Eksemplarhaaval), kui soovid soovid printida eksemplarhaaval.

Preview (Eelvaade)

Avab printimise eelvaate.

OK Prindib vastavalt hetkel kehtivatele prindiseadistustele.

IT Koolitus

154

4. TURVALISUS

Pidev areng arvutimaailmas ning üha suurem inimkonna arvutikasutus nõuab

ka andmeturbevallas tegutsevate inimeste pidevat teadmiste uuendamist ja

eneseharimist. Andmeturbe spetsialistid peavad pidevalt olema

virtuaalmaailma kurikaeltest sammu võrra eespool.

Uue tarkvara turulejõudmine võib tõenäoliselt endaga kaasa tuua uusi

turvaauke, mida on võimelised tundma õppima ja hiljem neid enda huvides ära

kasutama kõikvõimalikud tehnokratid. Tänapäeval ei ole ainukeseks ohuks

häkkerid, kes eksperimenteerimise korras rünnakuid teevad ja sellega kahju

võivad tekitada. Levinud on asutuste vahelised andmete vargused ja

konkurentide töö rivist välja löömine, kasutades spetsiaalset ründetarkvara.

Neile lisandub veel asutuste sisesed sabotaaž-rünnakud ja kasutajarumalusega

seotud infolekked ning -kaod.

4.1. MIS ON INFOTURVE?

Infoturve käsitleb turvaülesannet, kus varadena vaadeldakse andmeid,

andmekogumeid ja nende kasutamiseks vajalikke teenuseid ja tehnilist

infrastruktuuri. Infovaradeks on andmed ise, infoteenused, infotehniline

aparatuur, andmesidekanalid, baas- ja rakendustarkvara.

Samuti loetakse infovarade hulka organisatsioon, personal, andmekandjad,

dokumendid, rajatised ja kommunikatsioonid.

Infoturvalisus peab tagama informatsiooni käideldavuse – informatsioon peab

olema kättesaadav ja kasutatav, tervikluse – informatsiooni peab saama muuta

vaid selleks volitatud kasutajad ja konfidentsiaalsuse – peab olema tagatud et

ligipääs informatsioonile oleks ainult selleks volitatud isikutel.

4.1.1. MIS ON INFOVARADE VÄÄRTUS ?

Väärtus tekib valdavalt järgmiste põhiomaduste kaudu:

Käideldavus - kättesaadavus kõigile volitatud kasutajaile.

Terviklus - varasid tohivad modifitseerida vaid volitatud kasutajad.

IT Koolitus

155

Turvalisus

Konfidentsiaalsus - varad ei ole kättesaadavad volitamata kasutajaile.

4.1.2. MIS ON INFOTURBE PÕHIOHUD ?

Halvang - vara hävib, muutub kättesaamatuks või kasutuskõlbmatuks

käideldavuse kadu.

Andmeleke - andmed muutuvad kättesaadavaks volitamata

subjektidele, konfidentsiaalsus printsiibi rikkumise tõttu.

Modifitseering - volitamatu muudatuste tegemine ehk tervikluse kadu.

4.2. ARVUTIVÕRKUDE OLEMUS

Tänapäeval kasutatakse firmades ja viimasel ajal ka kodudes üha enam

arvutivõrke. Need jagunevad kaheks suureks grupiks.

Kontorisisene ehk kohalik võrk aitab säästa ressursse - igale arvutile pole vaja

mahukat kõvaketast, modemit ega eraldi printerit, piisab ühest heast printerist

ning serveri andmekandjaist. Kõik ühiskasutatavad andmed, nt andmebaasid,

paiknevad serveril. Võrku sisenemiseks tuleb töötajal tippida

võrguadministraatori poolt talle eraldatud kasutajanimi ja parool. Iga töötaja

saab võrguressursse kasutada talle eraldatud õiguste piires. Arvutivõrgu abil on

lihtne kolleegidele teateid ja faile saata. Suures arvutivõrgus võib olla mitu

serverarvutit, mis kasutavad erinevaid programme. Serverarvutite

operatsioonisüsteemiks võib olla Windows XP Server või mõni muu süsteem.

Koduvõrgus võib serveriks olla Windows XP.

Välise võrgu abil muutub võimalikuks ülemaailmne elektrooniline kirjavahetus

ja vajaliku teabe leidmine Internetist. Samuti on vajaduse korral võimalik võtta

ühendust oma koduarvutiga või kodust töökoha arvutivõrguga.

4.2.1. PÕHILIST INTERNETIST

Internet on ülemaailmne arvutivõrk, kuhu kuulub palju omavahel püsivalt

ühendatud arvuteid. Mingit keskarvutit ei ole. Kõik Internetti ühendatud

arvutid suhtlevad üksteisega protokolli TCP/IP abil. Protokoll on loodud

selliselt, et igal arvutil Internetis oleks võimalik vahetada infot mis tahes teise

IT Koolitus

156

Turvalisus

sellesse võrku ühendatud arvutiga ilma keskset arvutit "vahejaamana"

kasutamata.

Sõltuvalt vajadustest ja ka vastava piirkonna võimalustest on võimalik valida

erinevate Internetiühenduste liikide vahel, näiteks:

püsiühendus ehk kaablimodemiga või ADSL-modemga loodav

ühendust

WiFi ehk läbi õhu leviv Internetiühendus

mobiilne-Internet, kus Internetiühendus luuakse mobiiltelefoni

kaasabil

sissehelistamisteenus (Dial-up)

Internetis põhivõimalused on järgmised.

Võimalus Vajalik tarkvara

Mida saab teha

E-post Meiliklient Saata ja vastu võtta sõnumeid ja neile lisatud dokumente

Uudiserühmad Uudiseklient Lugeda ja saata temaatiliste uudisegruppide teateid

WWW Brauser Lugeda dokumente, kuulata muusikat, vaadata videoid, teha sisseoste ja pangaoperatsioone, reklaamida jne

WWW (World Wide Web) ehk ülemaailmne võrk on Interneti graafiline

multimeedia osa. Veebis paiknevate dokumentide ehk veebilehtede lugemiseks

kasutatakse brauserit. Rühm hierarhiliselt korraldatud veebilehti, mis algavad

tiitellehega, on veebisait (Web site). Veebisaidi esimest lehte nimetatakse sageli

koduleheks. Igal veebilehel on oma aadress ehk URL. Veebilehti, mis pakuvad

mitmesuguseid teenuseid (uudiseid, otsiaparaate, linke jm) ja pretendeerivad

sinu brauseri käivitamisel esimesena avaneva lehe rollile, nimetatakse Interneti-

väravateks ehk portaalideks.

4.2.2. TURVALINE VEEBILEHITSEMINE

Veebilehitsejad ( ehk brauserid) on ühed enamkasutatavad arvutirakendused.

Turvaliseks seadistamata brauseriga internetis surfates on aga suurim oht

arvutisse nakkusi saada.

IT Koolitus

157

Turvalisus

Veebilehitseja funktsionaalsust ja turvalisust mõjutavad lisategurid:

Cookies ehk küpsised on tekstijupid, mis veebilehti külastades

paigaldatakse kasutaja arvutisse. Küpsised salvestavad teavet

külastatud saitide kohta, samamoodi ka portaali sisenemiseks

vajalikke kasutjanimesid ja paroole. Samas igasuguse säärase info

salvestamine kujutab endast suurt turvariski, kui see info sattub

häkkeri kätte.

ActiveX on tehnoloogia, mida kasutab MicrosoftInternet Explorer.

Ta täiustab internetis surfamist ja aitab veebilehitsejale paigaldada

uusi vajalike funktsioone. Samas on ActiveX komponentidel otsene

juurdepääs operatsiooniisüsteemile, mistõttu võib ta kujutada

turvalisuse seisukohast suurt ohtu teie arvutile.

Java on programmeerimiskeel, mille abil saab veebilehtide tarvis luua

interaktiivseid ja animeeritud objekte. Ta on vajalik online mängude

mängimisel ja aitab vaadata pilte 3D mõõtmes. Java on lokaalsest

platformist ja operatsioonisüsteemist sõltumatu. Kuigi Javasse on

sisse programmeeritud väga tugevad kaitsemehhanismid häkkerite

rünnakute vastu, on neist siiski leitud turvaauke.

Plug-ins ehk erinevad pluginad on programmijupid, mis liidetakse

brauseri külge ja mis vastavalt oma eesmärgile täiendavad seda. Samas

võib vahel nende ülesehituses/töös esineda puudusi või

programmeerimisvigu, mis võivad põhjustada puhvri ületäitumist

programmides.

Erinevad scriptid (nt Javascript) võimaldavad veebilehti täiustada

erinevate funktsioonide ja efektidega. Enamuse veebilehitsejaid

lubavad vaikimisi skriptide kasutada, ning seetõttu võib see

põhjustada ka pahavarasse nakatumisi.

Turvalise veebilehe tunnusteks on akna allosas olev lukumärk või veebiaadressi

ees olev prefis – https.

4.2.3. VEEBILEHE TURVASERTIFIKAAT SSL

SSL sertifikaat - elektrooniline dokument, mis tagab veebilehtede

probleemideta töö, kasutades SSL tehnoloogiat ja võimaldades kasutajatele

veebilehe haldaja tuvastamist. SSL sertifikaat väljastatakse ainut pärast ettevõtte

IT Koolitus

158

Turvalisus

registreerimisdokumentide ja/või kasutuses oleva domeeni kasutusõiguse

kontrolli.

SSL andmete krüpteerimine – see on tehnoloogia (ingl k Secure Socket Layer)

andmete turvaliseks edastamiseks serveri ja veebilehitseja vahel. Selle

kasutamine on hädavajalik e-poodidele ning veebilehtedele, kus andmete ohutu

edastamine on oluline.

SSL - Secure Sockets Layer kasutab krüptograafiasüsteemi, mis krüpteerib

andmed kahe võtmega. Kui SSL digitaalne sertifikaat on paigaldatud veebilehel,

siis kasutaja näeb tabaluku ikooni veebilehitseja alumises alas.

Sertifikaadi väljastaja garanteerib, et sertifikaadi omanik veebileht on

sertifikaadi väljastaja poolt autentseks tunnistatud ning tegemist on korrektse

veebilehega.

Sertifikaadis on kirjas alljärgnev info:

kuidas suhtlus serveri ja kliendi vahel krüpteeritakse

millisele domeenile sertifikaat on loodud

kes on selle sertifikaadi loonud (isiku/ettevõtte kontaktandmed)

Turvasertifikaadi kasutamine

Kasutatakse e-poodides, online pangasüsteemides, finantsalastel ja

muudele veebilehtedel, millised töötavad konfidentsiaalse

informatsiooniga ja kus on vaja tagada andmete turvalisus.

Tänu SSL sertifikaadile on tagatud veebilehe autentsus ja andmete

krüpteerimine. Kasutajad saavad ennast sellisel veebilehel tunda

ohutumalt ja nende andmed on paremini kaitstud.

Sertifikaat kaitseb andmete „lekke“ eest.

4.3. ARVUTIVIIRUSED JA VIIRUSETÕRJE

Arvutiviiruseks nimetakse programmi, mis pole orienteeritud arvutikasutajale ja

mille tegevus ei lähtu tema huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd,

rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu

häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud

sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades võrgus üleliigset

IT Koolitus

159

Turvalisus

liiklust. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse

arvutitesse. Elektroonilise kirjavahetuse teel levivad viirused saadavad

suvalistele aadressile suvaliste saatjanimega viirusega nakatatud kirju.

4.3.1. KUIDAS ARVUTIVIIRUSED LEVIVAD?

Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused koguaeg. Nad levivad koos

erinevate failidega, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või juba eelenvalt

viirusega nakatatud veebilehti külastades.

Enamlevinud arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:

Programmide töö aeglustumine.

Kahtlaste failide ilmumine.

Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise

töörežiimiga.

Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.

Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel

töö, sagedased iseeneslikud restardid jms) ilmumisel arvuti töösse, tuleb oma

teostada põhjalik kontroll viiruste suhtes.

4.3.2. ARVUTIVIIRUSTE EEST KAITSMINE

Kasutusel olev tarkvara (ka operatsioonisüsteemid) peavad olema kaasajastatud

(update). Windowsis peaks olema lubatud Automatic Updates. Seadistamiseks

ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud

Automatic.

Kõige olulisem komponent arvutiviirustega võitlemisel on viirusetõrjetarkvara

olemasolu. Viirustõrjetarkvara on programm, mis kontrollib arvutis olevaid

faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Enamlevinud

viirusetõrjetarkarad programmid on Norton Anti-Virus, Kaspersky, F –Secure,

AVG jne.

Kindlasti tuleks oma arvuti kaitseks rakendada ka tulemüüri, et kaitsta oma

arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate ussviiruste eest. Samamoodi takistab

tulemüür sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel välisühenduse pidamist.

IT Koolitus

160

Turvalisus

4.3.3. VIIRUSETÕRJE TARKVARA

Oma arvuti efektiivseks kaitsmiseks tuleks arvutis kasutada

viirusetõrjeprogramme. Viirusetõrjetarkvara olemasolu ei anna küll täielikku

garantiid, et su arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku

hetkel levivatest viirustest.

Viirusetõrjetarkvara peab kindlasti olema selliselt seadistatud, et ta uuendaks

enda viirusetunnuste andmebaasi vähemalt üks kord päevas, sest uuemad

viirused levivad päevaga.

4.3.4. ARVUTIVIIRUSTE PEAMISED LIIGID

Ussviirus

Ussviirus on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid

erinevalt tavalisest viirusest teeb ta seda automaatselt, kasutades arvuti enda

funktsioone, mis on mõeldud failide ja/või andmete transpordiks. Kui arvutis

on ussviirus, siis võib ta iseseisvalt edasi liikuda. Usside võime massiliselt

paljuneda kujutab endast suurt ohtu. Näiteks võib uss saata enese koopiaid

kõigile Outlooki aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama

igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada

doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja

internetti.

Uss ei vaja levimiseks üldjuhul kasutaja tegevust ning levitab endast võrkudes

terviklikke koopiaid (võib ka muteeruda). Uss võib kasutada mälu või

võrguühendust ning sellega põhjustada arvuti töövalmiduse kao.

Trooja viirus

Nii nagu müütiline trooja hobune nägi välja nagu kingitus, on ka tänapäeva

trooja hobused arvutiprogrammid, mis näivad kasulikud, kuid tegelikult

ohustavad teie arvuti turvalisust ja võivad teha palju hävitustööd.

Trooja hobused levivad, peibutades inimesi käivitama programme, mis näivad

pärinevat ohutust allikast.

IT Koolitus

161

Turvalisus

Trooja hobuseid saab kaasa panna ka tarkvarale, mida te tasuta alla laadite.

Ärge kunagi laadige alla tarkvara allikast, mida te ei usalda.

Kuidas ussid ja viirused levivad?

Peaaegu kõik viirused ja paljud ussid ei saa levida, kui te ei ava või käivita

nakatunud faili või programmi.

Paljud kõige ohtlikumatest viirustest on levinud eelkõige meilisõnumite

manustena - failidena, mida saadetakse koos meilisõnumiga. Tavaliselt on

lihtne näha, kas meilisõnumiga on kaasas manus, kuna sõnumi juures

kuvatakse kirjaklambri-ikoon, mis kujutab manust ning mille juures on manuse

nimi.

Botnet

Botnet on kräkkerite hallatav internetti ühendatud arvutite (tavaliselt lihtsate

koduarvutite) võrgustik, millesse on varem paigaldatud kräkkeri valmistatud

või konfigureeritud spetsiaalne õelvara, mida kutsutakse robotiks ehk bot-iks,

võimaldades tal arvutit kontrollida oma suva järgi. Selliseid arvuteid

nimetatakse zombideks. Õelvara satub neisse tavaliselt troojalaste kujul.

Sellised bot-id kuuletuvad oma käskija instruktsioonidele, mida edastatakse

näiteks IRC kanalite kaudu.

Selliste arvutite omanikud ise ei oska aga tavaliselt kahtlustadagi seesuguse

tarkvara olemasolu ja töötamist nende arvutites, kuna see jookseb seal

märkamatult ega anna endast ekraanil kuidagi teada. Botnet-id võivad

koosneda kuni sadadest tuhandetest arvutitest, olles seega võimas tööriist

kräkkerite käes, teostamaks erinevaid küberrünnakuid, näiteks hajutatud

teenusetõkestamise rünnet (DDoS-i). Allikas: Wikipeida.org

Mis on nuhkvara?

Nuhkvara kogub teie kohta isiklikku teavet – ilma sellest teid eelnevalt

teavitamata ning andmata teile otsustusvõimalust, kas soovite lasta seda koguda

või mitte. Nuhkvara võib huvi tunda mitmesuguse teabe vastu, alates teie

külastatavatest veebisaitidest kuni tundliku teabeni, nagu kasutajanimed ja

paroolid. Nuhkvara sihikule võite sattuda, kui laadite alla näiteks muusikat

failijagamisprogrammi abil, tasuta mänge ebausaldusväärsetelt saitidelt või

muud tundmatust allikast pärinevat tarkvara.

IT Koolitus

162

Turvalisus

Nuhkvara seostatakse sageli tarkvaraga, mis näitab reklaame. Mõned

reklaamijad võivad salaja teie arvutisse reklaamvara installida ning kuhjata teie

töölauale soovimatu reklaamitulva, nii et see mõjutab teie tööviljakust.

Reklaamid võivad olla ka pornograafilised või muul moel teile sobimatud.

Reklaamide kuvamiseks või teie tegevuse jälitamiseks peab arvuti tegema

täiendavat tööd, mis võib kahandada teie süsteemi jõudlust.

Mis on petutarkvara?

Nuhkvara ja volitamata reklaamvara on "petutarkvara" kaks näidet.

Petutarkvara hulgas on programme, mis suunavad ilma teilt luba küsimata

mujale teie brauseri avalehe või otsingulehe. Petutarkvara teie arvutisse

sattumiseks on mitmeid mooduseid. Levinud trikk on installida tarkvara

salamahti koos muu tarkvaraga, mida te soovite, näiteks koos muusika- või

videofailide jagamise programmiga.

Alati, kui oma arvutisse midagi installite, lugege kindlasti hoolikalt kõiki

juurdekuuluvaid reegleid, sealhulgas litsentsilepingut ja privaatsusteadet.

Mõnikord on tarkvara installikomplekti lisatud reklaamvara küll

dokumenteeritud, kuid sellest võib juttu olla alles litsentsilepingu või

privaatsusteate lõpus.

Mõnikord installitakse petutarkvara teie arvutisse salaja, ilma igasuguse

hoiatuseta. Kui kasutate veebibrauserit Internet Explorer, võib see juhtuda, kui

teie Internet Exploreri turvasäte on seatud madalaimale tasemele. Hoidke see

säte kindlasti keskmisel tasemel või kõrgemal. See aitab teil kontrollida, mida

teie arvutisse installitakse.

Mis on Keylogger?

Keylogger on pahatahtlik rakendus, mis nakatab arvutisse paigaldatud tarkvara

ja salvestab kõik kasutaja klahvivajutused (nt internetis kasutjanimi ja parooli

sisestamise). Iga klahvi vajutamise informatsioon salvestatakse ja säilitatakse

ning saadetakse edasi.

Andmepüük

Andmepüük (Phising) on pettuse liik, mille eesmärk on varastada teie

isikuandmed. Andmepüügi puhul õhutab pettur teid võltstaotluse alusel

avaldama väärtuslikke isiklikke andmeid. Andmepüügi eesmärgil saadetud e-

IT Koolitus

163

Turvalisus

kirjad pärinevad pealtnäha justkui usaldusväärsetest asutustest. Et sellised

kirjad sisaldavad aga sageli linke võltsitud veebisaitidele, võite langeda pettuse

ohvriks ning neile oma isikliku teabe avaldada. Siinkohal on vajalik

andmepüügifilter, mis analüüsib sissetulnud e-kirju, tuvastab võltsitud lingid

ning aitab teid kaitsta võrgupettuste eest.

Mis on Pharming?

Pharmingu puhul on häkkeri rünnaku eesmärk suunata veebilehe liiklus teise,

võltsitud veebilehele. Nii nagu ka nagu andmepüük, on ka pharmingu eesmärk

koguda isikuandmeid pahaaimamatuelt ohvritelt. Pharmingut on tehniliselt

raskem teostada, kui phishingut (andmepüüki).

Õelvara

Õelvara võib põhjustada palju probleeme: isiklike andmete vargust, arvuti töö

aeglustumist ja soovimatut ekraanil. Õelvara võib lihtsalt tööd häirida, kuid

võib tekitada ka tõsiseid probleeme, mille lahendamine nõuab palju aega ja

raha.

Õelvara vastu võitlemiseks peaksite oma arvutit kaitsma viirusetõrjetarkvaraga,

mida tuleb kindlasti regulaarselt värskendada.

4.4. MIS ON TULEMÜÜR?

Tulemüür on riistvarakomponent või tarkvararakendus, mis ehitab teie võrgu

ja Interneti vahele barjääri. See takistab võõrastel väljastpoolt teie võrku ja

süsteemidesse pääseda ning teie konfidentsiaalset teavet uurida või teie

arvutites laastamistööd korda saata. Tulemüür võib teie süsteemi kaitsta ka

teistpidi, piirates teie võrgu kasutajate veebisurfamist ja tõkestades

ebausaldusväärsetelt saitidelt üleskorjatud kahjulike koodijuppide käivitamist.

Tulemüür analüüsib kõiki teie arvutisse või võrku saadetud andmekilde ja

otsustab eelmääratletud parameetrite põhjal, kas andmeid tohib läbi lubada või

mitte. Samuti blokeerib see teie süsteemi sattuda võinud tundmatute

programmide katsed Internetiga ühendust luua.

Tulemüürid ei kaitse teie süsteemi viiruste eest. Selleks vajate

viirusetõrjetarkvara, mis skannib regulaarselt teie arvutit ja kontrollib kõiki

IT Koolitus

164

Turvalisus

sissetulevaid meilisõnumeid. Tänapäeval on saada ka selliseid

viirusetõrjeprogramme, mida integreeritakse tulemüüritarkvaraga – nii saate

pahatahtlikku koodi ja sissetungikatseid tõkestada ühest kohast.

Arvesse tuleb võtta ka seda, et tulemüürid pole 100% tõhusad. Hea tulemüür

kaitseb teid kuni 99% rünnakute eest, kuid alati on võimalik, et mõni rünnak

suudab tulemüürist mööda “hiilida.“

4.4.1. RIISTVARALISED TULEMÜÜRID

Riistvaralisi tulemüüre on lihtne kasutada ja paigaldada ning enamasti on need

tarkvaralistest tulemüüridest kiiremad. Ka on nad üldjuhul usaldusväärsemad.

Riistvaralise tulemüüri ühe eelisena tuleb sellega sageli kaasa lisateenuseid.

Seega võib teie riistvaraline tulemüür toimida ka marsruuterina.

4.4.2. TARKVARALISED TULEMÜÜRID

Tarkvaralised tulemüürid toetuvad töötamisel tavaliselt operatsioonisüsteemile.

Üldjuhul on nad riistvaralistest tulemüüridest paindlikumad ja teil on nende üle

parem kontroll. Tarkvaralise tulemüüri saab installida nii Interneti-ühenduse

marsruuterina toimivasse arvutisse kui ka igasse võrku ühendatud arvutisse.

4.5. TRAADITA INTERNETIÜHENDUSE (WIFI)

TURVARISKID

4.5.1. MIS ON WIFI ?

Termin WiFi tuleneb inglisekeelsetest sõnades Wireless Fidelity, mis märgib

ühilduvust standarditega 802.11, mis tähendab juhtmeta andmesidet

litsentseerimata vabasagedusalas 2,4 GHz ning 5,2 GHz.

Juhtmeta võrk ja turvalisus on üks tähtsamaid teemasid selle teema juures,

kuna pole vaja juhtmeid vedada on hästi lihtne koguaeg arvuteid wifi-t

kasutades võrku lisada, kuid siin tuleb mängu aga kasutaja turvalisus. Kui

juhtmeid ei ole, siis tuleks kõigepealt piirata kasutajate juurdepääsu

võrguressursile. Vastasel juhul saavad kõik kasutajad, kes satuvad teie wifi

levialasse, kasutada interneti ja halvimal juhul ka muid teie arvuti ressursse.

IT Koolitus

165

Turvalisus

Lihtsaim moodus selleks on analoog võrgujuhtmete juurest ehk MAC (arvuti

unikaalne riistvaranumber) aadresside põhine turvalisus: üks wifi seade suhtleb

teisega ainult siis kui teine sapool suudab näidata et tal on täpselt õige

aadressiga võrguliides, millega ta üritab võrguga liituda. MAC aadress on

sisuliselt lihtsalt tootja poolt kaardile määratud füüsiline aadress mis koosneb

heksakoodi sümbolite paaridest.

Võimalus on kogu andmeliiklus krüpteerida. Sellise turvalisuse mudeli nimi on

WEP. Andmete krüptimine ja dekrüptimine tehakse sama võtme alusel, mis

enamasti on kasutajale eelnevalt teada, sest puudub kindel standard võtmete

haldamiseks. Enamasti kui on vaja vähegi turvalist keskkonda siis oleks

mõistlik kasutada WEP-i koos MAC filtreeringuga sest krüptitud liiklus väldib

õhust liikluse ehk “sniffimise” ja selle alusel info lekke ja MAC aadress jälle

piirab ligipääsu füüsiliselt, see tähendab seda, et isegi kui saadakse teadaWEP-i

võti, on vaja veel ka MAC aadressi et probleemivabalt soovitud alamvõrguga

liituda. Soovitav on kasutada traadita andmesidekanalil andmete krüpteerimist.

Peamised turvariskid on järgmised:

Ühenduse pealtkuulamine (sidekanaliga ühendumine)

Internetiühenduse ära kasutamine

Ettevõtte failivahetusse sekkumine

Viiruste arvutisse istutamine

Rämpsposti levitamine ja privaatsuse rikkumine

4.6. E-POSTI KASUTAMISEST TULENEVAD OHUD

4.6.1. RÄMPSPOSTIFILTER

Soovimatu rämpspost võib teie igapäevast tööd hakata häirima, kuna peate

vajalike e-kirjade leidmiseks läbi sortima suure kuhja mittevajalikke kirju.

Segaduste vähendamiseks on hea kasutada rämpsposti filtrit, mis kontrollib

sissetulevaid e-kirju automaatselt ning tuvastab ja eraldab rämpsposti.

4.6.2. VIIRUSTE LEVIK E-POSTIGA

Pea meeles:

IT Koolitus

166

Turvalisus

1. Saabunud kahtlane fail. Saatja ja saaja aadressid genereeritakse

automaatselt, seega selline fail tuleb koheselt kustutada (saatja on

suvaliselt genereeritud ja tema ei ole süüdi, ära vasta talle!)

2. Tekst on ingliskeelne, mis provotseerib lisatud faili avama - järelikult

selge viiruseoht

3. Lisatud on tundmatu fail (.ZIP; .COM; .EXE; jt laienditega) -

järelikult selge viiruseoht

4. Saatja on tundmatu - järelikult selge viiruseoht

5. Saatja aadress on selgelt genereeritud või moonutatud - järelikult selge

viiruseoht

6. Kirjas on kasutatud palju võõraid linke, mis viitavad erinevatele

aadressidele. Tavaliselt on need inglise keelsed. Ära klõpsa nende

peale. Kustuta selline kiri koheselt ära.

4.7. ID-KAART JA MOBIIL ID

4.7.1. ID-KAARDI KASUTUSVÕIMALUSED

ID kaart on isikut tõendav dokument, mis võimaldab ennast tuvastada nii

reaalses elus kui suhtluses arvuti kaudu. Reaalses elus saab seda kasutada nagu

passi või juhiluba oma isiku tõendamiseks.

Arvuti kaudu suhtlemises saab ID kaarti kasutada:

oma isiku identifitseerimiseks (nt logides sisse Interneti panka,

maksu¬ametisse);

elektroonilise allkirja (ehk digiallkirja) andmiseks dokumentidele. Nii

saab sõlmida lepinguid arvuti kaudu füüsiliselt kohale minemata.

Lisaks isikut tõendavatele andmetele ID kaardi välisküljel paikneb ID kaardi

kiibis kaks sertifikaati, mida kasutatakse digimaailmas ID kaardi kasutaja

identifitseerimiseks ja digiallkirja andmiseks. Mõlemad sertifikaadid on kaitstud

eraldi PIN koodidega. PIN1 kaitseb esimest sertifikaati ning on mõeldud

kasutaja identifitseerimiseks, PIN2 kaitseb teist sertifikaati ning on mõeldud

digiallkirja andmiseks ning andmete krüpteerimiseks.

IT Koolitus

167

Turvalisus

Paraku ilma PIN koode teadmata ID kaarti arvutis kasutada ei saa.

ID kaardi sarnaseid kaarte on teisigi nende kõigi ühiseks nimetajaks on

nutikaardid. Nutikaardid on erilised selle poolest, et nad oskavad ise mõelda ja

otsuseid vastu võtta. ID kaart oskab nt andmeid krüpteerida, endas olevaid

sertifikaate hävitada (kui PIN kood korduvalt valesti panna), sertifikaate

värskendada jne.

ID kaardi kasutamiseks arvutis on vaja:

arvutile nutikaardilugejat;

tarkvara, mis oskaks neid funktsioone kasutada. Nt digiallkirja

andmiseks on vabavarana saadaval programm DigiDoc, mida saab

tasuta Internetist allalaadida (veebilehelt www.id.ee).

ID kaarti saab kasutada ka reisidokumendina Euroopa Liidu riikidesse,

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidesse või Šveitsi reisimisel. ID kaardi

omanikud, kes kasutavad ühistransporti Tallinnas, Viimsis või Tartus, saavad

omale soetada ID pileti, mis on soodsam tavapiletist. Mõned firmad kasutavad

ID kaarti ka kliendikaardina.

ID-kaardi kasutamiseks vajaliku tarkvara installeerimine

ID-kaardi kasutamiseks vajalikku tarkvara saab endale tasuta allalaadida ID.ee

(www.id.ee) kodulehelt. Sealt on võimalik leida kogu informatsiooni erinevate

operatsioonisüsteemide jaoks vajaliku tarkvara installeerimiseks. Kui kasutad

veebilehitsejana Internet Explorerit, siis toimib kogu protsess automaatselt.

4.7.2. ID-KAARDI UTILIIT JA PIN KOODIDE VAHETUS

ID-kaardi utiliit on tarkvara, mille abil saab kontrollida ID-kaardi tööd. Samuti

saab ID-kaardi utiliidi abil vahetada ja lahti blokeerida PIN koode ning

vahetada PUK koodi. Esimese asjana on hea ära vahetada oma PIN koodid.

PINide vahetamiseks käivita ID-kaardi haldusprogramm – klõpsa Start, vali

Programs, sealt ID-kaart ja ID-kaardi utiliit. Haldusprogramm käivitub.

Haldusprogrammis saad PINe muuta menüüs PIN (Pilt 13). Ava see menüü ja

vali, millist PINi muuta soovide. PINide muutmiseks pead teadma vana PINi.

PINi muutmiseks avaneb aken (Pilt 14), kuhu pead sisestama vana PINi ja

IT Koolitus

168

Turvalisus

seejärel kaks korda uue soovitud PINi. Kahekordne sisestus on vajalik selleks,

et vältida võimalikest näpuvigadest tulenevaid segadusi. Peale PINide

sisestamist klõpsa OK. Toimub suhtlus kaardiga ja kui sisestasid kõik õigesti,

ongi PINid vahetatud. Kui midagi läks valesti, kuvab programm veateate.

Soovitame vahetada PINid hästi meeldejäävateks numbrikombinatsioonideks

ja neid aeg-ajalt muuta. PINe ei tohi muuta ühesugusteks. PINe võid vahetada

nii sageli, kui soovid. Lubatud pikkused PINidele on järgmised:

„isikutuvastuse PIN” – 4 kuni 12 numbrit

„digitaalallkirjastamise PIN” – 5 kuni 12 numbrit

PUK – 8 kuni 12 numbrit.

PINe võidakse mõnikord nimetada mitme nimega:

„isikutuvastuse PIN” = „autoriseerimise PIN” = „PIN1”

„digiallkirjastamise PIN” = „PIN2”

IT Koolitus

169

Sertifikaatide uuendamine

4.7.3. PIN KOODIDE LAHTIBLOKEERIMINE PUK

KOODI ABIL

ID-kaart loendab automaatselt PINide sisestusi. Kui sisestad mõne PINi kolm

korda valesti, läheb see lukku.

Kui PIN kood on lukustunud, aga PUK kood on olemas, saad PUKi abil PINi

avada. Selleks käivita kõigepealt ID-kaardi haldusprogramm - klõpsa Start, vali

Programs, sealt ID-kaart ja ID-kaardi utiliit. Haldusprogramm käivitub. Nüüd

vali “PIN > Blokeeri lahti” ja sealt, millist PINi soovid lahti blokeerida. Ilmub

dialoog, kuhu pead sisestama PUKi ja kaks korda uue soovitud PINi. Peale

PINide sisestamist klõpsa OK. Toimub suhtlus kaardiga ja kui sisestasid kõik

õigesti, ongi PIN avatud ja uus PIN seadistatud. Edaspidi kasuta uut PINi,

mille just sisestasid. Kui midagi läks valesti, kuvab programm veateate.

Kui PUK kolm korda valesti sisestada, läheb see samuti lukku. Siis ei saa Sa ise

enam kaarti avada, vaid peate pöörduma oma kaardiga teeninduspunkti, kust

saad oma kaardi jaoks uue PIN-ümbriku. Seda tuleb teha ka siis, kui vana PIN-

ümbrik on ära kadunud ja kõik koodid ununenud.

Teeninduspunktide nimekirja leiad veebis aadressilt

http://www.sk.ee/kontorid

5. SERTIFIKAATIDE UUENDAMINE

Kui Sul on arvutis olemas ID-kaardi kasutamiseks vajalik tarkvara ning PIN

koodid vahetatud, on tark uurida, kas saad kaarti digitaalselt kasutada. Selleks,

et saaksid end elektrooniliselt autentida, on vaja kehtivate sertifikaatidega ID-

kaarti. Sinu isikutunnistuse (ID-kaardi) kehtivusaeg isikut tõendava

dokumendina on kümme aastat (lastel ja välismaalastel üldjuhul vähem). ID-

kaardi kiibil olevad elektroonilised sertifikaadid, mis võimaldavad ID-kaardi

elektroonilist kasutamist, kehtivad turvalisuse kaalutlustel kolm aastat. Seega

pead ID-kaardi kümneaastase kehtivusaja jooksul sertifikaate uuendama kolm

korda. Sertifikaatide uuendamine seoses nende kehtivusaja lõpuga on tasuta.

Sertifikaate peab uuendama:

kui soovid ID-kaardiga teenustesse sisse logida;

e-hääletada;

IT Koolitus

170


kui soovid anda digitaalallkirja.

Sertifikaate ei pea uuendama:

ID-kaardiga enda isiku tuvastamiseks kaupluses, pangakontoris vms;

ID-kaardiga reisimiseks;

ID-pileti kasutamiseks.

Sertifikaate, mille kehtivusaeg on lõppenud või lõpeb 105 päeva jooksul, saab

kõige mugavamalt uuendada arvutis, mis on varustatud ID-kaardi lugeja ja

internetiühendusega. Sertifikaatide uuendamiseks läheb vaja ID-kaardi PIN-

koode. Oma ID-kaardi sertifikaatide kehtivust saad kontrollida ja uuendada

koduleheküljel http://www.sk.ee/id-kontroll.

5.1.1. UUENDAMINE VEEBI VAHENDUSEL.

1. Ava Internet Exploreris leht http://www.sk.ee/id-kontroll

2. Sisesta ID-kaart lugejasse ja klõpsa nupul [Kontrolli].

Nüüd loeb rakendus lugejasse sisestatud ID-kaardilt isikukoodi ja teeb päringu

aadressile www.sk.ee:8080. Kui ühendus sertifikaatide uuendamise serveriga ei

õnnestu, siis rakendus teatab "Serveriga ühendus katkes". Ühenduse

õnnestumisel kuvatakse ekraanile järgmine pilt:

IT Koolitus

171


3. Sertifikaatide uuendamiseks klõpsa nupul [UUENDA

SERTIFIKAATE]

Sertifikaatide uuendamise edukal lõppemisel tuleb kasutajale teade

"Sertifikaatide uuendamine õnnestus".

NB! ID-kaardi väljavõtmine kaardilugejast enne sertifikaatide uuendamise

protsessi lõppemist võib rikkuda ID-kaardi elektroonilist osa. Samuti pole

IT Koolitus

172


soovitav lõpetada uuendamisprotsess enne teadet selle kohta, kas oli protsessi

edukas või ebaedukas.

Sertifikaatide uuendamise protsess on suhteliselt pikk, kuni 4 minutit. Kui selle

aja jooksul sertifikaatide uuendamine ei õnnestu, siis tegevus katkestatakse ning

kasutaja saab teate "Ühendus serveriga katkes".

Protsessist annab ülevaate Internet Exploreri staatusreal käesolevat protsessi

jooksvalt iseloomustav info.

5.1.2. AUTENTIMINE JA ALLKIRJASTAMINE

Autentimine ehk isiku tuvastamine muutub vajalikuks, kui asud ID kaarti

kasutades sooritama toiminguid arvutis (nt tahad siseneda Internetipanka või

riigiportaali). ID kaardiga isikutuvastamiseks on vaja teada PIN1 koodi, mis

antakse koos kaardiga.

ID kaardi abil saab anda ka digiallkirja, mis on võrdväärne omakäelise

allkirjaga. Kõik Eesti avalikud asutused on kohustatud vastu võtma

dokumente, mis on digitaalselt allkirjastatud. Kuna digiallkiri on samaväärne

käelise allkirjaga siis EI TOHI ANDA OMA ID KAARTI EGA PIN

KOODE MITTE KELLELEGI! Kui keegi „pahalane“ saab sinu ID kaardi

ja PIN koodid enda valdusesse siis on tal võimalik Interneti vahendusel

sõlmida sinu nimel lepinguid, võtta laenu jne.

Oluline on ka jälgida, et sinule omistatud sertifikaadid ei oleks aegunud

(sertifikaat on elektrooniline tõend, mis seob isiku ja digiallkirja ehtsuse

tõendamiseks vajalikud andmed allkirjastava isikuga ja kinnitab selle isiku

samasust ). Enne 1.jaanuari 2007 välja antud ID kaartidel on sertifikaatide

kehtivusaeg 3 aastat. Kui kehtivusaeg lõpeb, saab neid uuendada tasuta. Alates

1.jaanuar 2007 välja antud ID kaartidel on sertifikaatide kehtivusaeg sama pikk,

kui ID kaardil ja seega ei pea ka sertifikaate vahepeal uuendama. Sertifikaatide

kehtivust saab kontrollida Internetis sertifitseerimiskeskuse kodulehel. Samas

on võimalik ka sertifikaatide uuendamine. Lisaks saab neid toiminguid teha ka

kõigis panga- ja postkontorites.

Digiallkirja kasutavad internetipangad tehingute kinnitamiseks ning lepingute

sõlmimiseks. Digiallkirja kasutatakse ka riigiportaalides allkirjastamist vajavate

tehingute juures. Lisaks on võimalik digitaalselt allkirjastada ka kõiki sinule

IT Koolitus

173


olulisi dokumente kasutades sertifitseerimiskeskuse kodulehte (digidoc.sk.ee )

või DidiDoc programmi.

Digiallkirja andmiseks läheb vaja PIN2 koodi.

Kui soovid dokumente allkirjastada DigiDoc programmi abil, tuleb see

programm oma arvutisse installeerida. Sama programmiga saab digitaalselt

allkirjastatud dokumente ka lugeda. Digitaalselt allkirjastatud dokumendi

lugemiseks ei ole vaja ei ID kaarti ega kaardilugejat piisab vaid DigiDoc

programmist. Programmi leiad ID kaardi kodulehelt.

Digiallkirja andmiseks:

1. vali välja failid, mida soovid digiallkirjastada;

2. klõpsa hiire paremat klahvi märgistatud failil ning vali kiirmenüüst

Allkirjasta ID-kaardiga

3. Vajadusel saad korraga allkirjastada mitu dokumenti nt leping,

lepingulisad ja muud seotud dokumendid. Faile saad lisada menüüst

Failid korraldus Lisa fail või samanimelisest nupust nupuribal.

IT Koolitus

174


4. Allkirja andmiseks on menüüs Allkirjad korraldus Allkirjasta või

kasuta nuppu Allkirjasta. Allkirjastajaid võib olla ka mitu! Selleks peab

iga allkirjastaja andma oma allkirja kasutades oma ID kaarti.

5. Kui kõik allkirjad antud tuleb allkirjadega failidekogumik salvestada

digidoc (DDOC) failiks. Selleks vali menüüst Konteiner korraldus

Salvesta või kasuta nuppu Salvesta nupuribalt.

Digiallkirjastatud dokumendi ikoon on punane rosett

5.1.3. KRÜPTEERIMINE

Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta selles asuvad andmed võõrastele

loetamatuteks.

ID-kaardiga krüpteerimine on eelkõige mõeldud failide turvaliseks

transpordiks, mitte nende pikaajaliseks säilitamiseks. Põhjuseks asjaolu, et ID-

kaardiga dekrüpteerimiseks on vajalik autentimissertifikaadis olevale avalikule

võtmele vastav salajane võti, mis asub ainult kasutaja ID-kaardil.

Krüpteerimiseks on võimalik kasutada kas sümmeetrilist või asümmeetrilist

krüptoalgoritmi.

Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline valem, mis šifreerib andmefaili. Seda

saab dešifreerida ainult krüptovõtmega. Sümmeetrilisel krüpteerimisel

krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega.

Asümmeetrilisel krüpteerimisel kasutatakse aga krüpteerimiseks ühte ja

IT Koolitus

175


dekrüpteerimiseks teist võtit, millest üks on avalik ja teine salajane ning

kasutaja ainuomanduses.

DigiDoc™ programmis koosneb faili krüpteerimine kahest etapist. Kõigepealt

krüpteeritakse fail sümmeetrilise algoritmiga, mille jaoks genereeritakse juhuslik

võti (edaspidi transpordivõti). Seejärel krüpteeritakse transpordi võti adressaadi

avaliku võtmega, kasutades asümmeetrilist algoritmi. Kui adressaate on mitu,

siis krüpteeritakse transpordivõti iga adressaadi avaliku võtmega eraldi.

Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet

5.1.4. DOKUMENDI KRÜPTEERIMINE

Allkirjastamine ja krüpteerimine täidavad kahte erinevat eesmärki:

allkirjastamisega sa tõendad, et oled dokumendi sisuga nõus ning

dokument jääb kõigile loetavaks.

Krüpteerides sa ei tõenda midagi, vaid määrad ära inimesed, kes

saavad sinu poolt krüpteeritud dokumenti lugeda.

Loomulikult on võimalik teha mõlemat korraga ehk allkirjastad dokumendi,

kinnitades oma nõusolekut selle sisuga ning seejärel krüpteerid selle faili

määrates ära inimesed, kes saavad seda allkirjastatud dokumenti lugeda.

Dokumendi krüpteerimiseks pole PIN koode vaja. Tegelikult pole isegi ID

kaarti vaja sest krüpteerimine käib selle inimese sertifikaadiga, kellele tahad

lugemist lubada. Sertifikaate saab otsida sertifitseerimiskeskusest isikukoodi

abil.

Krüpteerimine on mõeldud salajaste andmete transpordiks läbi ebaturvalise

keskkonna nt salajase lepingu saatmine e-kirjaga üle Interneti.

Krüpteerimiseks:

koostad konteineri samal moel nagu allkirjastamiseks;

vali nupuribalt nupp Krüpteeri;

IT Koolitus

176


otsi üles kõikide inimeste sertifikaadid, kes tohivad seda dokumenti

lugeda

salvesta dokument CDOC failiks.

Krüpteeritud dokumente saab lugeda DigiDoc programmiga. Lugeda saavad

ainult need inimesed, kes on selleks volitatud (Krüpteeringu adressaadid).

Lugemiseks peavad nad oma ID kaardi abil krüpteeritud faili dekrüpteerima.

Aeg, kaua saab krüpteeritud dokumenti lugeda sõltub sellest, kui kaua kehtib

sertifikaat. Kui sertifikaat kaotab kehtivuse, uuendad sertifikaati või saad uue

ID kaardi, siis ei saa sa enne seda hetke krüpteeritud dokumente enam avada!

5.1.5. MOBIILID KASUTUSVÕIMALUSED

Mobiil-ID on traditsioonilise ID-kaardil põhineva autentimise ja allkirjastamise

edasiarendus. Mobiil-ID puhul on Sinu mobiiltelefoni SIM kaart e-keskkonnas

samasugune isikut tõendav dokument nagu ID-kaart. Mobiil-ID abil saab

ennast sarnasert ID-kaardiga autentida ning selle abil on võimalik

digitaalallkirjastada dokumente. Mobiil-ID puhul asuvad Sinu võtmed ja

sertifikaadid operaatori SIM kaardil. Nende kasutamiseks pead sisestama PIN

koodi nagu ID-kaardi puhul.

Mobiil-ID tuleb enne kasutamist ID-kaardiga aktiveerida.

IT Koolitus

177


Isiku tuvastamine ning digitaalallkirja andmine on kaitstud kõrge

turvatehnoloogia ja vastavate PIN koodidega, kuid eeliseks võib pidada seda, et

arvutile pole vaja paigaldada eraldi kaardilugejat - internetipanka ja teistesse e-

teenustesse saab siseneda kõigist arvutitest. Mobiiltelefon täidab ühel ajal nii

kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni.

Enese turvaliseks autentimiseks Mobiil-ID abil klõpsad veebikeskkonnas

vastavale nupule ning Sinu mobiiltelefon küsib seepeale Sinu autentimise PIN

koodi. Sisestad selle ning oledki tuvastatud. Sarnane protsess kehtib ka

dokumentide allkirjastamisel.

Ka Mobiil-ID kasutamisel tuleb silmas pidada turvalisust – ära kunagi määra

oma mobiiltelefoni PIN koode ja Mobiil-ID PIN koode ühesugusteks. Mobiil-

ID on allkirjastamisel samasuguse juriidilise jõuga kui allkirjastamine ID-kaardi

abil.

Mobiil-ID kasutamise eeliseks on sõltumatus kaardilugejaga varustatud

arvutist. Lisaks ei tule Mobiil-ID kasutamiseks paigaldada arvutisse lisatarkvara.

Oluline teada - turvalisus

Kaardi turvaliseks kasutamiseks pead teadma järgmist.

Ära anna oma ID-kaarti ega ka MobiilID-ga telefoni ehk

isikutunnistust teiste isikute kätte. Seda on võimalik kuritarvitada,

kuid vastutama pead siiski Sina.

Hoia oma ID-kaardi koode teiste eest salajas. Ära kirjuta ühtegi koodi

kaardile ega hoia koos kaardiga. Säilita neid turvalises kohas või veel

parem: õpi pähe ja hävita PIN koodi ümbrik.

Kui kaob ID-kaart või koodid on varastatud, teata sellest kohe abiliini

telefoninumbril 1777. Võib kasutada ka numbrit 630 4084, näiteks

helistades välismaalt või kohtadest, kus lühinumbrite kasutamine on

piiratud.

Kui ID-kaardi kadumise puhul pead vajalikuks tühistada kaart

füüsiliselt, tuleb pöörduda isiklikult Kodakondsus- ja

Migratsiooniametisse, kes muudab avalduse alusel kaardi kehtetuks.

Kehtetut kaarti enam aktiveerida ei saa ning tuleb taotleda uut ID-

kaarti.

IT Koolitus

178


5.2. KÜBERKURITEGEVUS

Seoses Interneti suure leviku ja infotehnoloogilise progressiga on kujunenud

tõsiseks probleemiks küberkuritegevus ehk arvutikuritegevus, millest on

kujunenud globaalne nähtus. Tänapäeval sooritatakse väga suur osa

äritehinguid Interneti vahendusel ja seoses sellega on ka järsult kasvanud

Internetis sooritatavate pettuste arv.

Suurem osa e-pettustest leiab aset internetioksjonitel ja online müügis,

levinuimad pettusevormid on võltspakkumised, ostetud kauba

mittekättetoimetamine, piraatkoopiate saatmine, andmepüük jne. Erinevail

hinnanguil on internetis sooritatavate pettuste arv traditsioonilise

jaekaubandusega võrreldes kuni 12 korda suurem.

Internet on globaalne nähtus, mis ei tunnista riikidevahelisi piire ja see

omakorda eeldab Internetis toimepandud õigusrikkumiste paremaks

kontrolliks rahvusvahelist koostööd. Tõhus koostöö on seda vajalikum, et

küberkuritegevuse plahvatuslik kasv valmistab tõsiseid probleeme kõigile

arenenud riikidele.

8. novembril 2001 võeti vastu Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse

konventsioon (Council of Europe Convention on Cybercrime. -

http://conventions.coe.int/Treaty/en/Treaties/Html/185.htm). Tegemist on

esimese rahvusvahelise lepinguga, mille objekt on Interneti ja teiste

arvutivõrkude vastu või abil sooritatud kuriteod.

Arvutikuritegevusvastane konventsioon käsitleb nelja liiki rikkumisi:

arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja

kättesaadavuse vastu toimepandud süüteod;

arvutisüüteod;

lapspornoga seotud süüteod;

autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumisega seotud

süüteod.

IT Koolitus

179


5.2.1. EETILINE HÄKKIMINE

Eetilise häkkimise tehnikad põhinevad sissetungimisvõimaluste ja haavatavuse

katsetamisel ning infoturbe heade tavade reeglitel. Eetiline häkkimine algab

häkkimiskava loomisest ja süsteemide kontrollimisest kuni turvaaukude

paikamise ja kestva eetilise häkkimise kava haldamiseni. Realistlikult võttes on

paljudele võrgutüüpidele, operatsioonisüsteemidele ja tarkvarapakettidele

olemas tuhandeid võimalikke sissemurdmisviise ning eetilise häkkimise üks

eesmärk on sellise sissemurdmis võimaluste avastamine.

5.2.2. SOCIAL ENGINEERING

Social Engineering on inimeste loomupärase abivalmiduse ärakasutamine info

saamiseks ja nendega manipuleerimine teatud käitumise esilekutsumiseks või

konfidentsiaalse teabe avaldamiseks.

Kuidas Social Engineering'ut tehakse?

Andmete kogumine

Kontakt ja huvi tekitamine ning juba ette kahtluste hajutamine

Small talk tähelepanu hajutamiseks

Agressive talk ohvri välja vihastamiseks

Kasutaja ülekoormamine erinevate tegevuste ja informatsiooniga

(ohver muutub haavatavamaks)

Kokkuvõte - kontrollküsimus ja siis otserünne. Vahel sooritatakse ka

kohe rünne ja alles seejärel lubatakse kontakti jätkata

Kontakt lõpetatakse ja ründaja kaob

Kaitse Social Engineeringu eest

Selleks, et ennast sellise ründe eest paremini kaitsda, pead teadma järgmist:

Ründaja teab üldjuhul kõiki inimestega manipuleerimise võtteid ja

valib nende hulgast endale parima viisi info hankimiseks

Ründe ohvriks langedes teadke, te ei ole üksi! Pidage nõu

spetsialistidega, võtke aega rahulikuks otsustamiseks

Püüdke jätta lisakontaktivõimalus

IT Koolitus

180


Säilitage kõik asitõendid (kirjavahetus, informatsioon jne)

Teatage esimesel võimalusel rünnakust politseid

5.2.3. KÜBERKIUSAMINE

Küberkiusamist on internetikeskkonnas toimuv kiusamine, mis võib ohvril

põhjustada tõsise depressiooni. Enamlevinud on kooliõpilaste hulgas. Teise

inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites,

võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned

küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad.

Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks:

suhtluskanalites tuleks blokeerida ära kiusaja

kopeerida halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks

hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena;

suhtlusportaalides lõpetada kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali

pidajat kiusaja tegevusest.

Allikas: Politsei-ja Piirivalveamet

5.2.4. IDENTITEEDIVARGUS

Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku

tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete

kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset

kahju.

Identiteet tähistab isikusamasust, mis võib väljenduda isiku mis tahes

omadustes või toimingutes, mida teised isikud tema tuvastamiseks piisavaks

peavad.

Identiteedivargus on isiksusõiguste rikkumine. Isiksusõigusteks on

isiku õigus informatsioonilisele enesemääratlemisele ehk tema õigus

otsustada, mida ta enda kohta teistele avaldada soovib

IT Koolitus

181


isiku enesekujutamisõigus, mille järgi vaid isikul endal on õigus

iseendana esineda ja sedagi juhul, kui ta seda soovib või vajalikuks

peab

Igal inimesel on õigus oma isiklikule identiteedile.

Karistusseadustik § 1572. Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine:

Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema

nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende

kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt

ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud

õigustele või huvidele, või varjata kuritegu – karistatakse rahalise karistuse või

kuni kolmeaastase vangistusega. Allikas: Elektrooniline Riigiteataja

5.2.5. VALE IDENTITEEDI KASUTAMINE INTERNETIS

Kui keegi on teinud võõra inimese nimel identiteedi mõnda suhtlusportaali

ja/või kasutab mingil muul moodi ära tema isikuandmeid/isiklikke fotosid, siis

tuleb fikseerida võimalikult palju fakte, mis aitavad kurjategijat tabada:

portaali aadress kus valeidentiteet on tehtud/on üleval;

andmed loodud fake konto kohta - konto andmed (kasutajanimi,

loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud andmed

(telefoninumber, MSN aadress vms) ning konto juures olnud

materjalid (tekstid, fotod, kuulutused jne).

pärast materjalide salvestamist tuleb konto ebaseaduslikust

kasutamisest kindlasti teavitada politseid.