Embed Size (px)
Citation preview
Raili KärmasKeskkonnaministeerium / veeosakonna nõunik
15.08.2017
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses
Faktid
• Eestis tekib aastas keskmiselt ca 103 mln m3 reovett ehk ööpäevas keskmiselt ca 282 000 m3;
40% on meie igapäevase veetarbimise tulemusena tekkinud reovesi.
Ülejäänud 60% reoveest tekib tööstustegevuse tulemusena ning kanalisatsiooni jõudvast sademete veest.
Tekkivat reovett puhastatakse 827 reoveepuhastil.
44% tekkivast reoveest puhastatakse Tallinna Paljassaare reoveepuhastis.
Ca 95% tekkivast reoveest puhastatakse nõuetekohaselt
Reoveepuhastid 2017, allikas: Keskkonnaagentuur
Mõned faktid reovee kohtkäitluse kohta
• 17 % Eesti elanikkonnast kasutab reovee kohtkäitlust, st 83%elanikkonnast on ühendatud ühiskanalisatsiooniga;
• ca 35 % reovee kogumise ja puhastamise süsteemidest hajaasustuseson ehitatud enne 1980. a ning on halvas tehnilises seisukorras;
• Levinuimad süsteemid on kogumismahutid, mida kasutatakse 52%juhtudest;
• Kõikidest hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemidest ei vastanõuetele 22% ehk iga viies;
• Peamine probleem on kogumismahutite lekkekindluse puudumine, mispõhjustab ohtu põhjaveele ja joogivee allikale.
Reovee kohtkäitlussüsteemide mõju joogiveele
• Joogiveekaevude reostumise oht.
• Lokaalsete lahenduste planeerimine selliselt, et:
• ei ohustaks põhjavett;
• süsteeme ei ohustaks üleujutused;
• paikneks valdavate tuulte suhtes allavoolu;
• arvestada tuleb maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.
Õiguslik alus
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)
§ 6 lg 1 - Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antudvallas või linnas /…/ veevarustust ja kanalisatsiooni, kui needülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
• Veeseadus (VeeS)
§ 3(2) lg 5 p 5 - Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnaskehtestab reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja.
• VeeS alamaktid
VVm 16.05.2001 nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“
VVm 29.11.2012 nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- jasademevee suublasse juhtimise /…/“
Reovee kohtkäitluse piirkonnad
• Piirkonnad, kus ei kasutata ühiskanalisatsiooni teenust:
• Reoveekogumisaladel ühiskanalisatsiooniga katmata alad või ühiskanalisatsiooni teenust mittekasutav elanikkond;
• Väljaspool reoveekogumisalasid ühiskanalisatsiooniga katmata alad või ühiskanalisatsiooni teenust mittekasutav elanikkond;
• Omapuhasteid kasutav elanikkond;
• Tööstused, kes kasutavad tööstusreoveepuhasteid.
• Piirkonnad, kus kasutatakse ühiskanalisatsiooni teenust:
• Tööstused, kes kasutavad tööstusreoveepuhasteid;
• Tööstused, kes kasutavad eelpuhasteid.
Reovee kohtkäitlusnormid riiklikul tasandil -planeerimisnõuded
• VeeS ja VVm 16.05.2001. a määrus nr 171„Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“
§ 9 lg 2 - purgimissõlm on reovee tekkekohas kogutud reovee jafekaalide ühiskanalisatsiooni juhtimise koht.
§ 17. Purgimissõlme ehitusnõuded
• Ühiskanalisatsiooniga katmata alal tekkiva ja kokku kogutavareovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm.
• Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, millereostuskoormus on 1000 ie või enam.
Reovee kohtkäitlusnormid riiklikul tasandil -planeerimisnõuded
• Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, millereostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asubkaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täitatäiendava reovee purgimise tulemusel maksimaalse purgitavareovee osakaalu nõuet või purgimissõlme rajamise kohustus onette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.
• Purgimissõlme täpne asukoht määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, arvestades VV määrusessätestatut.
• Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enamkui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest.
Reovee kohtkäitlusnormid riiklikul tasandil -planeerimisnõuded
• Purgimissõlm ehitatakse soovitavalt reoveepuhasti territooriumilening selles peab toimuma reovee mehhaaniline puhastustasemel, mis tagab purgitava reovee takistusteta juhtimisereoveepuhastisse ning puhastusprotsessi töörežiimi häiretetatöö.
• Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmelolema ka vooluhulgaühtlusti.
Reovee kohtkäitlusnormid riiklikul tasandil -kvaliteedinõuded
• VeeS ja VVm 29.11.2012 nr 99 „Reovee puhastamise ning heit-ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nendenõuete täitmise kontrollimise meetmed“
• VeeS piirangud §-des 23-24(prim):• Reovesi tuleb enne suublasse juhtimist puhastada kehtestatud
piirmääradeni või puhastusastmeteni kohapeal või vedada või juhtidareoveepuhastisse.
• Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasapõhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalalreostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaidkogumismahuteid.
Reovee kohtkäitlusnormid riiklikul tasandil -kvaliteedinõuded
• Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peabreovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ningkorraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
• Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudubühiskanalisatsioon, võib lisaks kogumismahutite kasutamisele kanõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliseltpuhastatud reovett.
• Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem onkohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastitekasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud.
Reovee kohtkäitlusnormid riiklikul tasandil -kvaliteedinõuded
• VVm 29.11.2012 nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- jasademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit-ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuetetäitmise kontrollimise meetmed“ tulenevad nõuded:
• Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee reostusnäitajatepiirväärtused ja reovee puhastusastmed. Heitvee reostusnäitajatepiirväärtused ja reovee puhastusastmed sõltuvad reovee liigist,reoveekogumisala reostuskoormusest ja suubla seisundist.
• Immutusnõuded sõltuvad eelkõige immutatava reovee kogusest,põhjavee kaitstusest ning maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilistesttingimustest.
Reovee kohtkäitlusega seotud probleemid
• Puuduvad reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjad;• Kaanevad probleemid:
1) Segadused purgimisteenust pakkuvate ettevõtete osas;
2) Probleemid purgimise asukohaga;
3) Kaasnevad põhjavee kvaliteedi probleemid.
• Andmed kohtkäitlussüsteemide osas puudulikud;• Kaasnevad probleemid:
1) puudub terviklik ülevaade kohtkäitlussüsteemide ja omapuhastite nõuetekohasuse kohta;
2) riiklikult puudub kogumismahutite kohta usaldusväärne info;
3) järelevalve puudulikkus.
Vajalikud tegevused probleemide lahendamiseks
• Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine või täiendamine(näidis KeM kodulehel: http://www.envir.ee/et/reovesi-ja-reoveekogumisalad).
• Omapuhastite ja kogumismahutite andmete regulaarne kogumine jalisamine ehitisregistrisse. EhS § 58 lg 1 - Ehitisregistri eesmärk onhoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate jaolemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta.
• Kohaliku omavalitsuse poolne kontroll (nt registri loomine)omapuhastite ja kogumismahutite kohta usaldusväärse informatsioonisaamiseks. (NB! 83% elanikkonnast on Eestis ühendatudühiskanalisatsiooniga, seega on andmeid vaja 17% elanikkonnakohta!)
• Järelevalve tõhustamine.
Eesti Euroopas
Eesti Euroopasreovee kokku-kogumine
Allikas: Euroopa Komisjon
Eesti Euroopas – reovee puhastamise tase
Allikas: Euroopa Komisjon
Tänan!
