Risc väärtushinnangute uuring

R I S C

Uuringu kokkuvõteJuuni 2006

R I S C

Risc väärtushinnangute uuringvõti Eesti inimeste mõistmiseksSeotuna toetusega Euroopa Liidule ja eurole

2 R I S C

Uuringu eesmärk ja metoodika

Uuringu eesmärkideks oli:

Kaardistada Eesti elanike väärtusorientatsioone aastal 2006

Kirjeldada Euroopa Liidu ja euro teemalise kommunikatsiooni sihtrühmi lähtuvalt nende

sotsiaaldemograafilistest eripäradest, Euroopa Liidu ja euroga seotud veendumustest,

reisikogemusest, hinnangust oma elule ja tulevikule ning väärtushinnangutest.

TNS Emori poolt läbi viidud uuringus kasutati RISC rahvusvahelist väärtuste seiresüsteemi, mille

aluseks on ligi sada indikaatorküsimust erinevate käitumispõhimõtete ja eluorientatsioonide kohta.

Uuringu raames küsitleti 1001 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Uuring on antud sihtrühma suhtes

esinduslik.

Uuring viidi läbi 18. jaanuarist 14. veebruarini 2006 arvuti abil juhitavate personaalintervjuudena

vastajate kodudes. Lisaks paluti igal vastajal isiklikult täita ankeet, mis hiljem kokku korjati.

3 R I S C

väärtushinnangudkommunikatsioonifiltrina Väärtushinnangud on suhteliselt stabiilsed veendumused,

et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on head ja õiged

(ihaldusväärsed ning sotsiaalselt eelistatud)

Ei seostu otseselt käitumisega, kuid …

kommunikatsioonifiltrina mõjutavad väärtused seda

kui avatud inimene mingile informatsioonile on ja

kuidas ta seda infot tõlgendab

Väärtuste tundmine aitab

teha strateegilisi otsuseid lähtudes ühiskonna üldistest väärtushinnangutest

töötada välja kõige mõjuvamad kommunikatsioonisõnumid erinevatele

sihtrühmadele

4 R I S C

Risc väärtushinnangute ruumkaardistab erinevad maailmavaated

RISC International poolt väärtusuurijate M.Rokeach ja S.Schwartz kontseptsioonide põhjal väljatöötatud litsentseeritud uuringumetoodika

5 R I S C

1. telg: suhtumine muutustesse

muutumine

stabiilsus

6 R I S C

2. telg: ellusuhtumine

muutumine

stabiilsus

hoolimineenese-kehtestamine

7 R I S C

3. telg: sisse- või väljapoole suunatus

muutumine

stabiilsus


enesele keskendumine

väljapoole suunatus

8 R I S C

Eesti inimeste väärtushinnangud onuuele avatud, väljapoole suunatud ja mitte eriti enesekehtestajad


muutumine

stabiilsusSoome

Rootsi

Eesti Prantsusmaa

Saksamaa

Itaalia

Hispaania

UK USA

Keskpunkt: Euroopa + USA 2004

9 R I S C

avatus muutustelekäib käsikäes majandusliku optimismiga

Mis Te arvate, mis juhtub Teie elatustasemega järgmise 12 kuu jooksul?Kas see …?

5

3

34

27

50

42

9

23

1

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2006

2004

Tõuseb oluliselt Tõuseb veidi Jääb samaks

Langeb veidi Langeb oluliselt

Millised on Teie lootused seoses eeloleva 12 kuuga? Kas …? (EB poolt mõõdetud sügisel 2005)

Majanduslik olukord Eestis

Parem Halvem Sama Ei tea

Eesti 40 13 38 9

Uued liikmesriigid 23 30 38 9

Vanad liikmesriigid 18 41 36 5

EL-25 19 39 37 5

Ja võrreldes teistega …

10 R I S C

väärtustrendid peegeldavad terviklikku hoiakutkonkreetsete väärtuste olulisuse suhtes

Määramatus kui väljakutse Põhimõttekindlus Väljakutsete otsimine

Altruism Paindlikud suhted Enese eest hoolitsemine

Keha kui kapital Empaatia Enese tunnetamine

Kultuuriline mobiilsus Võimu aktsepteerimine Seksuaalsus

Eristumissoov Raha Ostuteraapia

Keskkonna tähtsustamine Identiteetide paljusus Sotsiaalne osalus

Terviku tajumine Palju tegevusi korraga Religioon

Terviseteadlikkus Kord Rahulik elu

Kuulsus ja rikkus Enesetõestamine Kuuluvusvajadus

Perekonnale pühendumine Isikupära rõhutamine Piiride ületamine

Välimus ja mood Meelelisus Elamuste otsing

Kõikjal kohalolek Inimvõimete tunnetamine Päritolu ja juurte tähtsustamine

Sooline identiteet Hetked iseendale

Grupikuuluvus Lakkamatu tegutsemine

11 R I S C

olulised asjad väärtushierarhias:horisontaalsed suhted, lähiümbrus ja raha

45

44

81

64

55

53

52

50

48

45

Paindlikud suhted

Päritolu ja juurte tähtsustamine

Raha

Enese tunnetamine

Inimvõimete tunnetamine

Terviseteadlikkus

Määramatus kui väljakutse

Seksuaalsus

Kuuluvusvajadus

Perekonnale pühendumine

Väärtustrendide TOP

12 R I S C

olulised teemad väärtushierarhias:materialistlikud vs sotsiaalsed väärtused

0

20

40

60

80

100

1998 1999 2000 2002 2004 2006

Raha Sotsiaalne osalus

13 R I S C

Aga võrreldes Euroopaga … ? avatus muutustele ja kiire elu

Allikas: RISC International 2005, RISC Eesti 2006

29

30

28

28

28

30

28

52

49

42

39

39

17

5 EestiEuroopa

Inimvõimete tunnetamine

Määramatus kui väljakutse

Palju tegevusi korraga

Lakkamatu tegutsemine

Kõikjal kohalolek

Rahulik elu

Hetked iseendale

14 R I S C

Aga võrreldes Euroopaga … ? lokaalne perspektiiv ja madal riskivalmidus


38

24

34

36

28

64

33

23

29

19 EestiEuroopa


Grupikuuluvus

Kultuuriline mobiilsus

Väljakutsete otsimine

Enesetõestamine

15 R I S C

Aga võrreldes Euroopaga … ? kõrgem tervise- ja keskkonnateadlikkus


34

27

50

33EestiEuroopa

Terviseteadlikkus

Keskkonna tähtsustamine

16 R I S C

4 väärtusrühma4 erinevat maailmavaadet


muutumine

stabiilsus

2 – Materialistid

3 – Alal-hoidlikud

4 – Hoolijad

1 – Avastajad

23%

20%29%

29%

R I S C

Euroopa Liidu toetusrühmad

18 R I S C

Toetus Euroopa Liidule (Eesti elanikud 15-74, N=1001, jaanuar-veebruar 2006)

30% 32% 18% 12% 8%

toetate pigem toetate pigem ei toeta olete vastu eoö

19 R I S C

Euroopa Liidu kindlate toetajate profiil (N=296, 30%)

SUGU ASULATÜÜPmees pealinnnaine suur linn

VANUS muu linn15-24 maa-asula25-34 REGIOON 35-49 Tallinn50-74 Harju-, Rapla,- Järvamaa

RAHVUS Lääne- EestiEestlane Tartu-, Jõgeva- maa

muu rahvus Lõuna- EestiSissetulek pereliikme kohta Virumaa

kuni 2000 kr Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis 2001-4000 kr jah, olen EL riiki/riike külastanud

üle 4000 kr jah, olen EL riigis elanudteadmata ei kumbagi

HARIDUS Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetustpõhiharidus jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis

kesk-või keskeriharidus ...saanud EL fondidest toetustkõrgharidus ei kumbagi

STAATUS Kasu EL liikmeks olekustiseendale tööandja on kasu saanud

palgatöötaja ei ole kasu saanudpensionil eoö

õpilane, üliõpilane Järgmise 12 kuu suhtes ... ?muu lootusrikas

Kas Te töötate peamiselt … murelikeraettevõttes ei tea / ebakindel

avaliku sektori asutuses Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?parem

samasugunehalvem

4852

2317

2831

6733

1229

4019

1856

26

950

161312

3316

3923

1820

39131114

815

433

55

1512

75

7912

9

7011

19

5539

6

20 R I S C

Keskmisest aktiivsem elustiil – käivad enam väljas, on aktiivsemad sportijad

Meediatarbimine:

Telerit vaatavad ja raadiot kuulavad sama palju kui keskmine eestimaalane:

iga päev vastavalt 78% ja 62%.

Loevad keskmisest enam Postimeest (40%), Päevalehte (26%), Eesti Ekspressi

(21%) ja Äripäeva (15%).

Vähem loevad kollast ajakirjandust

Keskmisest aktiivsemad internetikasutajad: 49% kasutavad igapäevaselt, 26% mitte

kunagi

Euroopa Liidu kindlate toetajate profiil (N=296, 30%)

21 R I S C

EL kindlate toetajate jaotumine väärtuskvadrantidesseKeskmisest muudatustele avatumad

Väljapoole orienteeritud

Iseloomulikud väärtustrendid:

Paindlikud suhted (82%)

Päritolu ja juurte tähtsustamine (61%)

Inimvõimete tunnetamine (59%) +

Enese tunnetamine (57%)

Määramatus kui väljakutse (54%) +

Keskmisest enam ka:

Põhimõttekindlus (42%)

Keha kui kapital (41%)

Sotsiaalne osalus (37%)

Isikupära rõhutamine (30%)

Terviku tajumine (30%)

Raha on keskmisest vähem oluline

(52%)

+ keskmisest eestimaalasest enam

Hoolijad Avastajad

Alalhoidlikud Materialistid

33%

28%

21%

18%

Hoolijad Avastajad


33%

28%

21%

18%

Keskmisest enam

22 R I S C

Euroopa Liidu kindlate vastaste profiil (N=123, 12%)














samasugunehalvem

4456

1913

2939

6733

3042

1414

3455

11

343

2511

18

3310

2215

2933

2218

1210

2216

275

71

710

82

1369

18

3230

38

3943

17

23 R I S C

Keskmisest enam on siin passiivse elustiili harrastajaid (kodukesksus, vähem kultuuri- ja

spordiürituste külastamist, teevad ise vähem sporti)

Meediatarbimine:

Ajalehti ja ajakirju loevad keskmisest pisut vähem. 22% ei loe kunagi päevalehti.

Väljaannetest loetuimad SL Õhtuleht (35%), Postimees (28%), Päevaleht (16%),

Maaleht (15%), Kroonika (15%)

Igapäevaseid teleri vaatajaid ja raadio kuulajaid keskmisest pisut enam. Ka

igapäevane vaatamise ja kuulamise kestus keskmisest pikem. Keskmisest enam

action-, politsei- ja kriminaalfilme.

Internetikasutajaid vähem: 48% ei kasuta seda kunagi (keskmiselt 37%), 25%

kasutavad igapäevaselt.

Euroopa Liidu kindlate vastaste profiil (N=123, 12%)

24 R I S C

Euroopa Liidu kindlate vastaste jaotumine väärtuskvadrantidesse

Hoolijad Avastajad


24%

28%

25%

23%

Hoolijad Avastajad


24%

28%

25%

23%

Keskmisest vähem

Suurimad väärtusrühmad on:

Väljapoole suunatud Alalhoidlikud

Väljapoole suunatud Avastajad

Keskmise Eesti väärtusorientatsiooniga

inimesed

Iseloomulik on:

Pigem aktiivsed kui mugandujad: aktiivne

väärtuste kaitse või oma reeglite loomine

Aktiivsus suunatud pigem enda isikule kui

oma projektide elluviimisele (Hoolijaid

keskmisest vähem). Vähem ühiskondlikku

mõtlemist

Peamised väärtustrendid:

Paindlikud suhted


Raha

25 R I S C

Euroopa Liitu pigem toetajate profiil (N=320, 32%)














samasugunehalvem

4753

1921

2832

6733

2039

2318

2065

15

753

171013

3616

2817

2332

2817

1016

1018

396

60

711

82

6221

16

5620

25

4247

11

26 R I S C

Euroopa Liitu pigem mittetoetajate profiil (N=183, 18%)














samasugunehalvem

4852

211820

41

7030

2434

2120

3259

9

651

2214

8

3615

281919

35

2814141212

20

297

68

913

78

2953

19

3926

35

4247

11

27 R I S C

EL pigem toetajad ja pigem mittetoetajad

Elustiililt on kõhklejad üsna sarnased. Pigem toetajad on pisut aktiivsemad väljaskäijad ja

kultuuriürituste külastajad.

Sportlikkuselt võrreldavad Eesti keskmisega

Välisriikidesse ei reisi vastavalt 44% pigem toetajatest ja 47% pigem mittetoetajatest (Eesti

keskmine 45%)

Meediatarbimine:

Pigem toetajad: Postimees (34%), SL Õhtuleht (28%), Päevaleht (16%)

Pigem mittetoetajad: SL Õhtuleht (38%), Postimees (32%), Kroonika (21%)

Teleri vaatamiselt ja raadio kuulamiselt Eesti keskmised

46% pigem toetajatest ja 38% pigem mittetoetajatest kasutavad internetti iga päev või

peaaegu iga päev.

Pigem toetajad on keskmiselt enam haritud, tegusamad ja tuleviku suhtes

positiivsemad kui pigem mittetoetajad.

28 R I S C

EL pigem toetajate ja pigem mittetoetajate väärtusmaailm Väärtuskvadrantidesse jaotumine sarnane Eesti keskmisele:

Kõige enam Alalhoidlikke (30% ja 28%) ja Hoolijaid (26% ja 27%).

Pigem mittetoetajate seas keskmisest enam Materialiste (24%).

Kõhklejaid ühendab:

Sissepoole pööratud orientatsioon: tähelepanu ja energia suunatud pigem endale kui

ümbritseva maailma kujundamisele.

Orienteeritus stabiilsemale elule

Pigem toetajad on võrreldes pigem vastuolijatega:

Avatumad

Rohkem huvitatud isiklikust arengust (väärtustavad enam oma võimete tunnetamist)

Kõhklejate puhul

Vanemad (üle 50 aasta) eelkõige Alalhoidlikud. Ettevaatust muudatustest rääkimisega!

Noored, alla 35 aasta pigem sissepoole pööratud Avastajad (enesekesksed nautijad)

29 R I S C

Euroopa Liidu toetajarühmad kokkuvõtlikult

30% toetate

32% pigem toetate18% pigem ei toeta

12% olete vastu8% ei oska öelda

MUUTUMINE

STABIILSUS

ENESE-KEHTESTAMINE

HOOLIMINE

30% toetate

32% pigem toetate18% pigem ei toeta

12% olete vastu8% ei oska öelda

MUUTUMINE

STABIILSUS

ENESE-KEHTESTAMINE

HOOLIMINE

Kolmas dimensioon sissepoole-väljapoole suunatus väljendub kirjafondi suuruses: suur font tähendab väljapoole orienteeritust ning väike sissepoole orienteeritust. EL vastaste interpreteerimisel tuleb arvestada, et punkttõena väljendatud positsiooni taga on mitmeid erinevate väärtushinnangutega alamrühmi

R I S C

Eurole ülemineku toetusrühmad

31 R I S C

Toetus eurole ja Euroopa Liidule (veeruprotsent)

Kuidas Te suhtute Eesti kuulumisse Euroopa Liitu? Kas ... ?

KÕIK toetate pigem toetate pigem ei toeta olete vastu

Kuivõrd Te toetate euro kasutuselevõttu Eestis?

toetate

pigem toetate

pigem ei toeta

olete vastu

50%

22%

15%

9%

10%

43%

32%

11%

0%

4%

48%

46%

1%

4%

10%

83%

18%

23%

26%

27%

Eurole ülemineku teemast on huvitatud 47% elanikkonnast

Enim on huvitatud:

Eurole ülemineku toetajad (76% toetajatest ja 64% pigem toetajatest;

40%pigem mitte toetajatest ja 26% vastuseisjatest)

25-34 aastased, kõrgharidusega inimesed, ettevõtjad/iseendale tööandjad,

kõrgema sissetuleku saajad, pealinna ja väiksemate linnade elanikud

32 R I S C

Eurole ülemineku toetajate profiil (N=183, 18%)

SUGU REGIOON mees Tallinnnaine Harju-, Rapla,- Järvamaa

VANUS Lääne- Eesti15-24 Tartu-, Jõgeva- maa25-34 Lõuna- Eesti35-49 Virumaa50-74 Viimase 2 aasta jooksul käinud/elanud mõnes EL liikmesriigis

RAHVUS jah, olen EL riiki/riike külastanudEestlane jah, olen EL riigis elanud

muu rahvus ei kumbagiSissetulek pereliikme kohta Seotus mõne EL projektiga/saanud EL fondidest toetust

kuni 2000 kr jah, mina /tuttav on osalenud EL projektis2001-4000 kr ...saanud EL fondidest toetust

üle 4000 kr ei kumbagiteadmata Kasu EL liikmeks olekust

HARIDUS on kasu saanudpõhiharidus ei ole kasu saanud

kesk-või keskeriharidus eoökõrgharidus Laenu võtmine

STAATUS on laen/ kavas laenu võttaiseendale tööandja ei

palgatöötaja eoöpensionil Kas Teil/perekonnal on mingeid investeeringuid?

õpilane, üliõpilane jahmuu ei

Kas Te töötate peamiselt … eoöeraettevõttes Järgmise 12 kuu suhtes ... ?

avaliku sektori asutuses lootusrikasASULATÜÜP murelik

pealinn ei tea / ebakindelsuur linn Võrreldes sama ajaga aasta tagasi, majanduslik olukord on ... ?muu linn parem

maa-asula samasugunehalvem

5743

21222730

7525

928

4618

1657

27

1252

1514

7

3516

4314

2123

4316

813

713

496

49

1913

71

8767

4455

1

2970

1

771113

5536

9

33 R I S C

Eurole ülemineku toetajate jaotumine väärtussegmentidesse

Hoolijad Avastajad


26%

30%

28%

16%

Hoolijad Avastajad


26%

30%

28%

16%

Iseloomulik on:

Avatus muudatustele

Väljapoole orienteeritus



Enese tunnetamine (63%) +

Päritolu ja juured (57%) –

Määramatus kui väljakutse (55%) +

Keskmisest enam ka:

Seksuaalsus (52%)

Palju tegevusi korraga (51%)

Väljakutsete otsimine (37%)

Kultuuriline mobiilsus (30%)

Keskmisest vähem oluline: raha (48%)

+ keskmisest eestimaalasest enam

- keskmisest eestimaalasest vähem

34 R I S C

Euro toetajate euroga seotud ootused

M i d a t e i e e u r o k a s u t u s e l e v õ t u g a s e o s e s k õ i g e e n a m o o t a t e

s u u r e n d a b u s a l d u s t E e s t i k u i e u r o t k a s u t a v a r i i g i v a s t u

E u r o o n s t a b i i l n e j a k i n d e l m a a i l m a r a h a , m i d a e i k õ i g u t a m a j a n d u s k r i i s i d e g a v a l u u t a s p e k u l a t s i o o n i d

l i h t s u s t a b h i n d a d e v õ r d l e m i s t j a o s t m i s t r e i s i d e s v õ i i n t e r n e t i t e e l

k a o t a b i s i k l i k u d r a h a v a h e t u s e g a s e o t u d k u l u t u s e d

v õ i m a l d a b E e s t i l k a a s a r ä ä k i d a E u r o o p a r a h a p o l i i t i k a k u j u n d a m i s e l

t a g a b , e t e b a s o o d s a d s i s e p o l i i t i l i s e d a r e n g u d e i o h u s t a m e i e r i i g i m a j a n d u s e j a r a h a n d u s e s t a b i i l s u s t

v a l u u t a v a h e t u s k u l u d e k a d u m i n e j ä t a b m a j a n d u s s e r o h k e m r a h a a l l e s

E i o o t a m i d a g i h e a d , e i s o o v i e u r o t , e l u l ä h e b k e h v e m a k s , h i n n a t õ u s

m u u

e i o s k a ö e l d a

3 4 %

3 4 %

3 2 %

2 1 %

2 0 %

1 6 %

1 3 %

1 %

2 %

8 %

M i s t e e b T e i l e i s i k l i k u l t e u r o l e ü l e m i n e k u p u h u l k õ i g e e n a m m u r e t

v õ i m a l i k h i n n a t õ u s

E e s t i k r o o n i k a d u m i s e s t o n k a h j u

p a l k a d e , s ä ä s t u d e v ä ä r t u s v ä h e n e b

k e e r u l i n e o n h i n d u ü m b e r a r v e s t a d a , u u e v ä ä r i n g u g a h a r j u d a

E e s t i m a j a n d u s l i k i s e s e i s v u s v ä h e n e b

k ä i b e l e t u l e b v a l e r a h a j a v õ l t s i n g u i d

m i s k i m u u

T e i l e e i t e e e u r o g a s e o s e s m i s k i m u r e t


5 4 %

2 7 %

1 8 %

9 %

6 %

6 %

1 %

2 5 %

0 %

Olulised on euro

üldisemad mõjud Eestile

mitte vaid isiklikud kasud

35 R I S C

Eurole ülemineku vastaste profiil (N=271, 27%)
















4258

2314

2439

6535

2540

1916

3455

11

545

241214

3510

252023

31

251415

91719

254

72

69

85

2353

24

2276

2

2078

2

3926

35

4145

14

36 R I S C

Eurole ülemineku vastaste jaotumine väärtussegmentidesse

Iseloomulik on:

Keskmisest suurem avatus muudatustele

Sissepoole orienteeritus



Päritolu ja juured (68%)

Raha (60%)

Keskmisest enam ka:

Terviseteadlikkus (57%)

Kuuluvusevajadus (54%)

Elamuste otsing (47%)

Lakkamatu tegutsemine (47%)

Hoolijad Avastajad


31%

26%

24%

19%

Hoolijad Avastajad


31%

26%

24%

19%

37 R I S C

Eurole ülemineku vastaste väärtusmaailm

Väärtuspilt üsna sarnane keskmise eestimaalase omale:

15-24 aastastest 64% Avastajad (muutused, naudingud, riskid, enesekesksus)

25-34 aastastest 35% Materialistid (pole muutustele eriti avatud, naudingud,

materiaalsed väärtused, konkreetne kasu)

35-49 aastastest 37% Hoolijad (areng, teiste peale mõtlemine, põhimõttelisus,

füüsiline ja vaimne tasakaal)

50+ 40% Alalhoidlikud (muudatuste suhtes ettevaatlikud, soov mõista asjade

omavahelisi seoseid)

38 R I S C

Euro vastaste euroga seotud ootused mured










m u u


2 4 %

1 4 %

1 0 %

9 %

8 %

8 %

8 %

5 %

1 %

4 2 %








m i s k i m u u



7 4 %

3 7 %

3 3 %

1 4 %

1 3 %

4 %

2 %

2 %

3 %

39 R I S C

Eurole ülemineku pigem toetajate profiil (N=231, 23%)
















4753

1721

3131

7228

2133

2719

1670

14

759

13912

4117

3016

2430

3019

91311

18

384

61

1113

75

6422

14

3464

2

3166

2

6321

17

4546

9

40 R I S C

Eurole ülemineku pigem toetajate jaotumine väärtussegmentidesse

Iseloomulik on:

Keskmine positsioon teljel: muudatused vs stabiilsus

Väljapoole orienteeritus





Määramatus kui väljakutse (54%)

Kommunikatsioonil aluseks eelkõige eestimaalaste

põhiväärtused

Hoolijad Avastajad


29%

28%

23%

20%

Hoolijad Avastajad


29%

28%

23%

20%

41 R I S C

Euro pigem toetajate euroga seotud ootused










m u u


3 2 %

2 9 %

2 4 %

2 1 %

1 7 %

1 2 %

9 %

1 %

0 %

1 7 %








m i s k i m u u



6 2 %

3 2 %

2 9 %

1 5 %

9 %

6 %

1 %

9 %

4 %

Euroga seotud argumendid:

Nii isiklik kasu kui ka

Usalduse, turvalisuse ja stabiilsusega

seotud aspektid

Avatumad hinnatõusuga seotud

hirmude vähendamisele:

63% hinnatõus euro tagajärjel

25% hinnatõus ei sõltu eurost

ega kroonist

42 R I S C

Eurole ülemineku pigem mittetoetajate profiil (N=261, 26%)
















4555

2116

2638

5941

2137

2319

2558

17

647

201313

3116

2924

1631

291212

189

20

385

61

812

82

4933

18

3267

0

2275

3

4519

37

4347

10

43 R I S C

Eurole ülemineku pigem mittetoetajate jaotumine väärtussegmentidesse

Iseloomulik on:

Keskmisest aeglased muudatustega kohanemine

Nii hoolijate kui enesekehtestajate olemasolu

(sarnaselt euro vastu olijatele)

Orienteeritus sissepoole, passiivsus





Keskmisest vähem

määramatuse ja elamuste otsimist

Hoolijad Avastajad


29%

31%

20%

20%

Hoolijad Avastajad


29%

31%

20%

20%

44 R I S C

Eurot pigem mittetoetajate euroga seotud ootused










m u u


2 6 %

1 9 %

1 8 %

1 8 %

1 4 %

1 1 %

1 0 %

2 %

1 %

3 2 %








m i s k i m u u



7 6 %

4 6 %

3 0 %

1 6 %

9 %

1 %

1 %

1 %

4 %

Kolmandikul puuduvad euroga seoses

igasugused ootused.

Tuleks selgemalt euro positiivseid mõjusid

välja tuua. Tasakaalus isiklik mõju ja mõju

riigile tervikuna.

Hinnatõus taandatakse eurole:

84%

45 R I S C

Usaldusväärsed infoallikad euro kommunikeerimisel(infoallikate järjestus peegeldab kogu elanikkonna eelistusi. Vastaja võis valida kuni 3 varianti)

Eesti Pangalt

Valitsuselt

Teadlastelt

Ajakirjanikelt

Euroopa institutsioonidelt

Sõpradelt ja tuttavatelt

Riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikelt

Kommertspankadelt

Poliitikutelt

Valitsusvälistelt organisatsioonidelt

ei usalda kedagi

muu

ei oska öelda0% 10% 20% 30% 40% 50%

toetatepigem toetatepigem ei toetaolete vastueoöKÕIK

46 R I S C

Euro kohta soovitav info(teemade järjestus kogu elanikkonna järgi. Vastaja võis valida kuni 2 varianti)

euro mõju teile isiklikult, mis puudutab teie sissetulekut, sääste, laenusid

euro sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised mõjud

kuidas toimub kroonide vahetamine eurode vastu

kuidas hinnad kroonides teisendatakse ümber hindadeks eurodes

kuidas hoiduda pettasaamisest sularaha vahetamisel eurodeks

milline on ühe euro väärtus kroonides

kuidas euro paberrahad ja -mündid välja näevad

muu

ei oska öelda0% 10% 20% 30% 40% 50%


Kindlaid toetajaid huvitavad eelkõige euro laiemad ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised mõjud.

Ülejäänud sihtrühmade puhul pakub enam huvi mõju isiklikule elule. See kinnitab nende vähest ühiskondlikku

orientatsiooni

47 R I S C

Eelistatuimad info saamise viisid (järjestus kogu elanikkonna eelistuste järgi. Iga vastaja võis valida kuni 2 viisi)

väitlussaated televisioonis

euroteavituse bussituur maa-asulates ja maakonnalinnades

eurole üleminekut kajastav vaheleht üleriikliku päevalehe vahel

sissehelistamissaated raadios, kus saab esitada küsimusi ja avaldada arvamust

avalikud teabepäevad ja rahvakoosolekud

ekspertide arutelusaated raadios

5-10 leheküljelised brošüürid, mis saadetakse teile postiga koju

eurokalkulaatori saatmine otsepostitusega igasse majapidamisse

meelelahutuslik-harivad saated televisioonis

1-2 lehelised voldikud, mida jagatakse teavitusüritustel ja infokeskustes

mõneminutilised infoklipid televisioonis

eurole üleminekut kajastav vaheleht maakonnalehe vahel

1-2 lehelised voldikud (panga- ja postkontorites, suuremates kauplustes)

rändnäitus kohalikus raamatukogus

infotelk suurematel laatadel

internet

mõnel muul moel

ei soovi infot saada

ei oska öelda0% 10% 20% 30% 40%


48 R I S C

Eurole ülemineku toetusrühmad kokkuvõtlikult

MUUTUMINE

STABIILSUS

HOOLIMINE

18% toetate

23% pigem toetate

26% pigem ei toeta

27% olete vastu

5% eoö

I

ENESE-KEHTESTAMINE

MUUTUMINE

STABIILSUS

HOOLIMINE

18% toetate

23% pigem toetate

26% pigem ei toeta

27% olete vastu

5% eoö

I

ENESE-KEHTESTAMINE

Documents

Risc väärtushinnangute uuring