Valgamaalaste rahulolu-uuring Oktoober 2006

Valgamaalaste rahulolu-uuringOktoober 2006

2

Sisukord

Eesmärk ja metoodika Uuringu tulemused

Vastajate profiil Valgamaa maine maakonna elanike silmis Perearstiabi ja tervislikud eluviisid Haridus Ühistransport Kultuur ja vaba aeg Töö ja ettevõtlus

Lisad Metoodika ja valimi kirjeldus Küsitlustöö kirjeldus Tulemuste usalduspiirid Projekti meeskond Uuringu ankeet Tabelid

3

Eesmärk ja metoodika

Uuringu eesmärk oli kaardistada Valgamaa elanike hoiakuid, arvamusi, käitumist ja rahulolu seoses

erinevate eluaspektidega.

Küsitlustöö viisime läbi perioodil 11. oktoober kuni 3. november 2006.

Intervjuud viidi läbi telefoni teel (CATI - Computer Assisted Telephone Interviewing)

Uuringu sihtrühmaks olid 15-74. aastased Valgamaa elanikud

15% valmist moodustavad inimesed, kes omavad vaid mobiili.

Mobiilinumbrid on leitud TNS Emori eelvärvatute baasist (Eesti 15-74.a. elanike seas on 39% neid, kes

omavad vaid mobiili*).

Uuringu tellija on Valga Maavalitsus. Tulemuste omandiõigus kuulub uuringu tellijale.

*Allikas: TNS Emori Omnibuss-uuring, 2005

Vastajate profiilUuringu tulemused

5

SUGUmees

naine

VANUS

15-24a

25-34a

35-49a

50-64a

65-74a

KODUNE KEELeesti keel

muu keel

HARIDUS

alg- ja põhiharidus

kesk-, keskeri- või kutseharidus

kõrgharidus

Pere kättesaadud sissetulek ühe inimese kohta möödunud kuul

kuni 2000 kr.

2001-4000 kr.

üle 4000 kr.

ei oska öelda/keeldus vastamast

SOTSIAALNE STAATUS

ettevõtja, iseendale tööandja (ka vabakutseline)

palgatöötaja avalikus sektoris (ka kohalikus omavalitsuses)

palgatöötaja erasektoris(ka palgata töötaja pereettevõttes

palgatöötaja mittetulundussektoris

lapsehoolduspuhkusel

töötu, tööotsija

pensionil (ka invaliidsuspensionil)

kodune

õpilane, üliõpilane

ELUKOHTlinn (Valga, Tõrva)

maapiirkond

PERE SUURUS

1 inimene

2 inimest

3 inimest

4 või rohkem inimest

LASTE ARV PERES

mitte ühtegi

1 laps

2 või enam last

48%52%

20%15%

27%24%

14%85%

15%25%

62%13%15%

37%24%24%

11%22%

20%1%3%2%

23%2%

15%49%51%

14%26%

19%41%43%

25%32%

Vastajate sotsiaaldemograafiline profiil(% kõigist vastajatest, n=500) Kogu elanikkonnas

18%

23%

13%eestlasi67%

Valgamaa maine maakonna elanike silmis

7

Valgamaa maine Valgamaaga seotud spontaansetest assotsiatsioonidest domineerivad ennekõike suhteliselt üldised ja neutraalsed seosed,

mida võiks välja tuua iga teise maakonna elanik: ennekõike märgiti Valgamaad kui sünni- ja kodukohta, perekonda ja

töötamist, aga ka ilusat loodust. Tugevaid sümboleid, mida elanikud Valgamaaga seostaksid esile ei kerkinud (vt.

võrdluseks Rakvere maine kohta tehtud üle-Eestilist uuringut http://www.rakvere.ee/index.php?main=207, kus esile

kerkisid mitmed sümbolid: kindlusevaremed, Vallimägi, Tarvase kuju, teater).

Siiski olid enamik mainitud seostest positiivsed. Üheseltmõistetavaid negatiivseid seoseid (mahajäämus, tööpuudus,

toimetulekuraskused) tõi välja vaid 1%.

Valgamaa elanikud sõltumata vanusest peavad maakonda heaks elupaigaks: sellega oli nõus 78% vastanutest,

neutraalseks jäid 16% ja halvaks elupaigaks pidasid Valgamaad vaid 6%. Positiivne on see, et 15-24 aastastest noortest

pidasid Valgamaad heaks elukohaks 83%.

Enamus elanikest (71%) leidis, et Valgamaa on turvaline elupaik ning 55% leidsid, et maakonnas pigem soositakse

kultuuri.

Selles, et Valgamaa on huvitav paik, ollakse enam-vähem ühel meelel: see on nii 48% elanike jaoks. Samas leidsid 35%,

et maakond pole ei huvitav ega ka igav.

Veelgi enam lahknevad arvamused selles osas, kas Valgamaa areneb kiirelt edasi või seisab paigal. Kuigi päris

paigalseisvaks pidasid seda pisut alla viiendiku, jagunesid arvamused selle osas, et maakond areneb ja et maakond ei

arene, aga paigal ka ei seisa, praktiliselt võrdselt pooleks.

Kõige murelikumad on elanikud töövõimaluste pärast maakonnas, pooled leidsid, et sellega on lood kehvasti ning vaid

17% hindasid töövõimalusi headeks. 28% leidsid, et olukord pole ei halb ega hea.

Väga suuri põhimõttelisi erinevusi ei ilmnenud eespool mainitud Valgamaad iseloomustavates dimensioonides ei soo,

vanuse ega ka keele lõikes.

Töövõimaluste osas hindavad olukorda kõige kehvemaks just palgatöötajad (50% neist andsid 1 või 2 palli) ja pensionärid

(55%). Ettevõtjatest hindasid töövõimalusi madalalt 44% ja õpilastest 46%.

8

elukoht, kodukoht, sünnikoht, kodu, juured

ilus loodus, metsad, jõed jne

pere, lapsed, sugulased

mingi konkreetne paik (Valga, Tõrva, Pedeli jõgi, Kuutsemägi, Sangaste loss jne)

töö, töötamine

piirilinn

Otepää, suusakeskus, suusatamine

rahulik, vaikne, turvaline

lapsepõlv

ääremaa

Lõuna-Eesti

ilus, hea

mahajäämus, tööpuudus, toimetulekuraskused

muu

ei oska öelda

47%

8%

6%

6%

6%

5%

3%

3%

2%

2%

2%

1%

1%

6%

21%

Spontaansed seosed Valgamaaga (% kõigist vastajatest, n=500; vastajatele ei antud variante ette, vaid paluti öelda, mis neil Valgamaaga seostub)

9

13% 27% 4%55%

pigem kultuuri suhtes ükskõikne ei seda ega teist pigem kultuuri armastav ei oska öelda

5% 21% 3%71%

pigem ebaturvaline ei seda ega teist pigem turvaline ei oska öelda

51% 28% 4%17%

pigem kehvade töövõimalustega ei seda ega teist pigem heade töövõimalustega ei oska öelda

17% 37% 4%42%

pigem paigalseisev ei seda ega teist pigem kiiresti arenev ei oska öelda

6% 16% 78%

pigem halb paik elamiseks ei seda ega teist hea paik elamiseks ei oska öelda

igav või huvitavKESKMINE

kultuuri suhtes ükskõikne või kultuuri armastav

ebaturvaline või turvaline

paigalseisev või kiiresti arenev

kehvade töövõimalustega või heade töövõimalustega

halb paik elamiseks või hea paik elamiseks

Valgamaa maine(% kõigist vastajatest, n=500; hinnangut küsiti 5-palli skaalal, kus nt 1 pall “igav” ja 5 palli “huvitav”; pigem igav = 1+2 palli, ei seda ega teist = 3 palli, pigem huvitav = 4+5 palli)

13% 35% 3%48%

pigem igav ei seda ega teist pigem huvitav ei oska öelda

3,49

3,61

4,02

3,39

2,46

4,13

10

KÕIK,

n=500

15-24a,

n=102

25-34a,

n=75

35-49a,

n=133

50-74a,

n=190

eesti keel,

n=426

muu keel,

n=74

1- igav või huvitav - 5

1 -kultuuri suhtes ükskõikne või kultuuri armastav -5

1 - ebaturvaline või turvaline -5

1- paigalseisev või kiiresti arenev -5

1 - kehvade töövõimalustega või heade töövõimalustega -5

1- halb paik elamiseks või hea paik elamiseks -5

3,49

3,61

4,02

3,39

2,46

4,13

Valgamaa maine: VANUS(% kõigist vastajatest, n=500; keskmine väärtus 5-pallisel skaalal; hinnangut küsiti 5-palli skaalal, kus nt 1 pall “igav” ja 5 palli “huvitav”; )

3,59

3,57

4,19

3,58

2,67

4,25

3,06

3,39

3,85

3,38

2,48

4,17

3,37

3,55

3,94

3,3

2,33

4,03

3,7

3,78

4,05

3,36

2,43

4,12

3,55

3,55

4,06

3,41

2,51

4,13

3,16

3,99

3,75

3,26

2,17

4,18

Perearstiabi ja tervislikud eluviisid

12

Perearstiabi Keskeltläbi külastas Valgamaa 15-74 aastane elanik möödunud aastal perearsti 3,5 korda. Kõige

rohkem on neid elanikke, kes käisid perearstil 1 kuni 2 korda (19% külastasid perearsti 1korra ja 19%

2 korda). Umbes viiendik (22%) valgamaalastest ei ole viimase aasta jooksul perearsti juures käinud.

Seda on vähem kui Eestis tervikuna. Haigekassa 2005. aasta uuringu kohaselt ei külastanud aasta

jooksul perearsti 32% Eesti 15-74 aastastest elanikest

(http://veeb.haigekassa.ee/files/est_haigekassa_uuringud/aruanne_SMHK1.pdf). Sagedasi

külastajaid, ehk neid kes külastavad perearsti kolm või enam korda aastas on Valgamaal 39% ning

elanikkonnas tervikuna 30%.

Sagedaste perearstikülastajate hulgas on Valgamaal enam naisi, üle 50 aastasi inimesi,

madalamasse või keskmisesse sissetulekurühma kuulujaid ning maapiirkondade elanikke.

Täiesti rahul on perearstiabi kvaliteedi ja kättesaadavusega umbes kolmandik elanikest. Kui lisada siia

ka need, kes on mõlema aspektiga pigem rahul, siis on vastavad näitajad 72% ja 76%. Mida

sagedasema perearsti külastajaga on tegu, seda enam on ta ka arstiabi kvaliteedi ja

kättesaadavusega rahul. Keskmisest vähem on rahul 25-49 aastased ja muukeelsed elanikud ning

madala sissetulekuga inimesed. Võrreldes linnaelanikega on maaelanike rahulolu perearstiga kõrgem,

samuti on maaelanike seas enam neid, kes on väga rahul perearstiabi kättesaadavusega.

13

Perearstiabi Rääkides perearstiabi juures häirivatest teguritest võib öelda, et üldjoontes kattub probleemidering

sellega, mida 2005. aasta Haigekassa uuringus tõi välja kogu elanikkond. Siiski mainivad

valgamaalased erinevaid probleeme kogu elanikkonnast enam.

Kõige põletavamaks probleemiks on vastuvõtuajad: järjekorrad on pikad, vastuvõtuajad on piiratud ning

tihtipeale ei sobi need tööinimestele ajaliselt (nt hommikused ajad).

Teine probleemidering seostub perearstiabi üldise korraldusega: perearstidele heidetakse ette ettevõtja

mentaliteeti, mistõttu perearst ei viitsi süveneda patsiendi probleemidesse ja suhtub neisse üsna

ükskõikselt, pealiskaudselt. Kurdetakse, et perearst ei taha suunata uuringutele ja eriarstide juurde:

suunamisi peab lausa ise nõudma. Ükskõiksus ja pealiskaudsus on seotud ka sellega, et perearstidel on

visiidiks ette nähtud liiga vähe aega, arstil on muid koormavaid kohustusi (nt paberimajandus), mis

veelgi väärtuslikku visiidiaega lühendavad. Sageli visiidiaeg siiski pikeneb, mis põhjustab visiidi algusaja

edasilükkumise teiste patsientide jaoks. Pealiskaudsuse ja ükskõiksusega on seotud ka see, et

patsiendid tunnevad nagu oleks perearst vaid retseptiravimite väljakirjutaja, mitte patsiendi tegelik ravija.

Mõned vastajad kurtsid ka asendusarstide üle: arstid vahetuvad sageli, oma perearst pole piisavalt

kätesaadav nt telefonikonsultatsiooniks.

14

Tervislikud eluviisid Oma eluviise peavad tervislikuks 31% valgamaalastest (38% elanikkonnast aastal 2005). Nende seas

on enam naisi, üle 50 aastaseid ja eesti keelt kõnelevaid inimesi ning neid, kelle sissetulek on

keskmisest kõrgem.

Oma eluviisi on viimase aasta jooksul oluliselt tervislikumaks muutnud:

Toitumise kaudu 11% (keskmisest enam naised, 25-34 aastased ja keskmise sissetulekurühma

esindajad)

Kehalise aktiivsuse tõstmise kaudu 18% (keskmisest enam mehed, 15-24 aastased ja,

muukeelsed)

Suitsetamise või alkoholi tarvitamise piiramise kaudu 11% (keskmisest enam 15-24 aastased

ning muukeelsed inimesed, samuti linnaelanikud).

Tervisliku eluviisi peamiste takistajate pingerida on sarnane kogu elanikkonnas mainitud põhjustele,

vaid ajapuudust mainitakse rohkem (26%) kui rahapuudust (19%) (elanikkonnas mainiti neid 2005.

aasta Haigekassa uuringus võrdselt). Kolmandal kohal on huvi ja motivatsiooni puudus ehk ka lihtsalt

laiskus. Ajapuudus kummitab ennekõike mehi, samas kui naised peavad olulisemaks takistuseks

rahapuudust. Rahapuudus on keskmisest olulisem takistus ka muukeelsete inimeste jaoks ning

madalamale sissetulekurühmale.

15

KESKMINE (korda aastas)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-64a, n=119

65-74a, n=70

Kodune keel

eesti keel, n= 426

muu keel, n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121

ei oska öelda/keeldus, n=121

ELUKOHT

Linn (Valga, Tõrva), n=247

maapiirkond, n=253

Laste arv peres

mitte ühtegi, n=186

1 laps, n=106

2 või enam last, n=139

3,45

2,59

4,23

2,5

2,68

2,47

4,34

6

3,47

3,3

4,19

4,17

2,64

2,7

3,23

3,66

3,65

3,52

2,68

Perearsti külastamise sagedus viimase 12 kuu jooksul (% kõigist vastajatest, n=500)

22

32

13

21

21

31

21

10

22

20

23

18

26

23

21

24

20

22

27

38

37

39

44

52

40

30

24

36

46

31

31

43

47

43

32

38

41

38

19

23

27

17

16

20

29

23

14

21

25

19

18

21

22

20

20

22

18

11

24

8

10

11

27

36

18

19

23

24

12

11

15

21

20

18

12

1

1

1

2

2

1

1

1

1

1

1

1

2

1

21

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mitte kordagi 1-2 korda 3-5 korda üle 5 korra ei oska öelda

Keskmisest oluliselt enam keskmisest oluliselt vähem

16

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-64a, n=119

65-74a, n=70

Kodune keel

eesti keel, n= 426

muu keel, n=74Pere kättesaadud sissetulek ühe inimese kohta möödunud kuul

kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


ELUKOHT


maapiirkond, n=253

Külastanud perearsti

mitte kordagi, n=111

1,2 korda, n=189

3 kuni 5 korda, n=107

üle 5 korra, n=89

Rahulolu perearstiabi kvaliteediga Valgamaal (% kõigist vastajatest, n=500)

29

31

27

39

19

19

30

40

30

23

29

29

24

33

22

35

19

25

33

44

43

42

44

41

50

43

42

41

44

37

36

46

47

39

43

43

33

51

43

38

10

17

6

15

18

18

7

13

16

19

13

16

9

16

11

12

15

15

11

9

10

9

9

11

14

4

8

8

20

10

8

7

14

12

7

15

8

9

7

5

8

3

4

5

6

6

5

6

4

6

4

7

5

6

5

22

1

1

13

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

väga rahul pigem rahul pigem ei ole rahul üldse ei ole rahul ei oska öelda

17

Rahulolu perearstiabi kättesaadavusega Valgamaal (% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-64a, n=119

65-74a, n=70

Kodune keel

eesti keel, n= 426

muu keel, n=74Pere kättesaadud sissetulek ühe inimese kohta möödunud kuul

kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


ELUKOHT


maapiirkond, n=253

Külastanud perearsti

mitte kordagi, n=111

1,2 korda, n=189

3 kuni 5 korda, n=107

üle 5 korra, n=89

32

34

30

33

25

26

31

52

34

22

23

36

30

33

27

36

26

28

34

43

44

41

47

46

47

47

43

39

45

41

48

45

49

36

47

42

33

50

47

43

6

9

2

8

10

13

3

6

16

15

9

5

5

10

6

10

8

6

9

8

5

10

6

13

8

7

4

8

6

9

6

5

12

7

8

7

8

9

5

8

13

4

14

8

10

7

2

7

16

5

4

11

15

8

9

23

6

4

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%


18

pikad järjekorrad, vähe vastuvõtuaegu, ebasobivad vastuvõtuajad (hommikuti)

ükskõiksus, pealiskaudsus, arst ei süvene patsiendi probleemidesse

perearst ei taha suunata eriarstile

perearst ei taha lasta teha uuringuid, analüüse

arstide suur töökoormus, paberimajandus, vastuvõtuks liiga vähe aega, arstil pole aega tegeleda

ebakompetentsus, valed diagnoosid, ei ravita vaid kirjutatakse vaid ravimeid, ei aidata

perearst asub elukohast kaugel

kiirabi korraldus, kiirabi ei tule kutse peale

muu

ei häiri miski

ei oska öelda

15%

5%

4%

4%

4%

4%

2%

1%

6%

45%

17%

Häirivad tegurid perearstiabi korralduse juures Valgamaal (% kõigist vastajatest, n=500)

19

Eluviisi muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul toitumise kaudu (% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-64a, n=119

65-74a, n=70

KODUNE KEEL

eesti keel, n= 426

muu keel, n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


ELUKOHT


maapiirkond, n=253

11

714

916

81211

1112

1214

88

1011

27

2331

2524

3224

31

2825

3527

3118

2431

1822

2525

1522

16

226

1917

1828

1723

39

4930

4035

433838

3752

323942

41

4632

3

32

20

244

25

131

5

23

20

0% 20% 40% 60% 80% 100%

oluliselt mõnevõrra väga vähesel määral ei ole üldse muutnud ei oska öelda

20

Eluviisi muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul kehalise aktiivsuse tõstmise kaudu (% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-64a, n=119

65-74a, n=70

KODUNE KEEL

eesti keel, n= 426

muu keel, n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


ELUKOHT


maapiirkond, n=253

18

2115

33141414

11

1723

161517

23

1817

22

1825

2019

2421

23

2316

232120

24

1825

1718

825

2117

16

1812

291819

8

1520

42

4341

364139

4749

4244

3144

4542

4737

1

21

22112

16

2

3

21

17

0% 20% 40% 60% 80% 100%


21

Eluviisi muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul suitsetamise või alkoholi tarvitamise piiramise kaudu (% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-64a, n=119

65-74a, n=70

KODUNE KEEL

eesti keel, n= 426

muu keel, n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


ELUKOHT


maapiirkond, n=253

11

1310

1614

1011

5

927

11101114

158

9

135

1214

87

6

814

97

1012

810

93

49

85

3

65

47

57

48

62

5667

5653

6368

67

6543

5861

6958

6360

12

915

1210

1210

18

1211

1916

49

1013

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%


Siia vastasid ka need,

kes ei suitseta või

ei tarvita alkoholi

22

KÕIK, n=500 MEES, n=238 NAINE, n=262 15-24a, n=102 25-34a, n=75 35-49a, n=133 50-74a, n=190

eluviisid juba on tervislikud

ajapuudus

rahaliste vahendite puudus

huvi ja motivatsiooni puudus

tervisliku eluviisi saavutamiseks vajalike kohtade vähesus

mingi muu takistus

tervisealase teabe puudumine

asjakohase abi vähene kättesaadavus

lähedaste toetuse puudumine

31%

26%

19%

17%

7%

5%

4%

4%

2%

Peamised takistused tervislikuma eluviisi saavutamisel (% kõigist vastajatest, n=500)

24%

42%

23%

12%

2%

27%

41%

22%

8%

6%

4%

5%

6%

9%

25%

34%

22%

22%

5%

5%

5%

2%

1%

28%

35%

12%

16%

8%

4%

3%

3%

2%

40%

7%

26%

15%

6%

7%

4%

5%

2%

34%

19%

25%

18%

6%

5%

4%

4%

2%

23

KÕIK, n=500 eesti keel, n=426

muu keel, n=74

kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


eluviisid juba on tervislikud

ajapuudus

rahaliste vahendite puudus

huvi ja motivatsiooni puudus

tervisliku eluviisi saavutamiseks vajalike kohtade vähesus

mingi muu takistus

tervisealase teabe puudumine

asjakohase abi vähene kättesaadavus

lähedaste toetuse puudumine

31%

26%

19%

17%

7%

5%

4%

4%

2%

Peamised takistused tervislikuma eluviisi saavutamisel (% kõigist vastajatest, n=500)

23%

31%

33%

11%

9%

5%

3%

4%

4%

30%

20%

24%

17%

5%

8%

4%

5%

4%

36%

29%

14%

17%

5%

3%

4%

5%

1%

33%

25%

17%

19%

7%

5%

3%

4%

1%

32%

30%

8%

22%

9%

2%

3%

1%

1%

18%

32%

33%

9%

8%

4%

6%

6%

7%

Haridus

25

Haridus

Enamikus Valgamaa peredest käivad lapsed koolis oma elukohajärgses linnas või vallas. Vaid ligi

viiendik lastest käib koolis mujal. Mujal kooliskäivate laste arv on suurem maapiirkondades (30%)

kuivõrd peamiseks põhjuseks on vastava taseme haridust andva kooli puudumine vallas. Kui laps käib

mujal koolis, siis vahemaad kodu ja kooli vahel on pigem suured, ületades kõige sagedamini 20

kilomeetrit.

Keskhariduse kvaliteediga on suurem osa valgamaalastest - 70% - rahul ja seda erinevates

sotsiaaldemograafilistes rühmades. Neis rühmades, kus rahulolu on madalam, lihtsat ei osatud

olukorda väiksema kokkupuute tõttu hinnata. Negatiivseid hinnanguid anti marginaalselt.

Kutsehariduse kvaliteeti ei oska hinnata pooled elanikest. Ülejäänud poolest on suurem osa (30%)

sellega rahul.

Rahulolematust kutseharidusega põhjustavad ennekõike õpetatavate erialade piiratus, hariduse tase

ning mittevastavus tööturu nõudmistele.

Ülekaalukalt eelistatuimad erialad kutseõppes oleksid seotud ehitusega.

26

ükski ei käi oma

linnas/vallas11%

kõik käivad koolis oma

linnas/vallas80%

mõni neist ei käi omas

linnas/vallas9%

kuni 5 km kaugusel

6-10 km kaugusel

11-15 km kaugusel

16-20 km kaugusel

kaugemal kui 20 km

ei oska öelda

20%

10%

10%

11%

29%

24%

Kui kaugel lapsed koolis käivad?% peredest, kus lapsed käivad mujal koolis , n=29*

Kas lapsed käivad koolis elukohajärgses linnas/ vallas või mujal linnas/ vallas? (% peredest, kus on põhi- ja/või keskharidust omandavaid lapsi, n=142)

elukohas puudub vastava taseme kool

elukohajärgse kooli pakutava hariduse tase on kehv

elukohajärgses koolis pole võimalusi sportimiseks, huvialadega tegelemiseks jmt

teise linna/valda on lapsel igapäevaselt lihtsam kooli ja tagasi saada

muu põhjus

ei oska öelda

38%

21%

7%

7%

10%

25%

Miks lapsed käivad koolis mujal?% peredest, kus lapsed käivad mujal koolis , n=29*

* Väike vastajate arv, mis suurendab uuringu viga

27

KÕIK, n=500

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

KODUNE KEEL

eesti keel, n=426

muu keel, n=74

Milline järgnevatest seisunditest Teid põhiliselt iseloomustab?

ettevõtja, iseendale tööandja, n=53

palgatöötaja, =218

pensionil, n=116

õpilane/üliõpilane, n=76

muu, n=38

Rahulolu keskhariduse kvaliteediga Valgamaal (kõik vastajad, n=500)

19

22

24

16

17

19

18

13

19

16

25

21

51

65

49

57

40

51

52

54

54

34

65

52

4

7

4

2

3

9

5

3

3

6

6

1

3

2

1

3

2

2

25

9

17

22

40

27

18

26

22

48

3

21

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%


Rahulolu ei erine linna-

ja maapiirkondades

28

KÕIK, n=500

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

KODUNE KEEL

eesti keel, n=426

muu keel, n=74

Kas teie peres on lapsi, kes omandavad kutseharidust?

jah, omandavad valga maakonnas, n=32

jah, omandavad mõnes teises maakonnas, n=43

ei, n=428

Milline järgnevatest seisunditest Teid põhiliselt iseloomustab?


palgatöötaja, =218

pensionil, n=116


muu, n=38

Rahulolu kutsehariduse kvaliteediga Valgamaal (kõik vastajad, n=500)

4

2

1

6

5

4

3

5

8

3

2

4

7

7

26

34

29

22

24

29

12

54

16

25

27

26

21

29

39

12

7

13

8

10

11

17

28

8

7

13

4

16

8

11

6

10

4

7

11

5

6

8

14

9

1

12

3

52

41

57

49

59

51

63

19

42

56

50

49

67

43

52

10

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%


29

õpetatavate erialade valik on liiga piiratud

omandatava hariduse tase jätab soovida

kool ei paku kaasaegseid, tööturul nõutud erialasid

kool ei paku praktikavõimalusi

koolis pole piisavalt häid õpetajaid

muu põhjus

ei oska öelda

45%

36%

28%

21%

17%

10%

2%

Rahulolematuse põhjused kutsehariduse kvaliteediga Valgamaal (% neist, kes ei ole kutsehariduse kvaliteediga rahul , n=87)

Õpilane peab sõitma kaugele, teise

maakonna otsa, liiga kaugel ja laiali

pillutud

Kutsehariduse osas käib kemplemine,

ei teata kus peaks asuma, laste

internaatide kvaliteet väga halb

Tehnilise hariduse tase puudub

Ettevõtjate meelest on suurimateks probleemideks erialade piiratud valik (41%) ja see, et kool ei paku tööturul

nõutud erialasid (42%).

Õpilaste endi meelest on peamine probleem omandatava hariduse tase (55%)

30

ehitus

müük, teenindus (puhastus, hotellindus, puhkemajandus, turism)

põllumajandusega seotud erialad (talupidamine, traktorist, kodundus, käsitöö)

mööblivalmistamine, puidutöö

infotehnoloogia

õmblemine

autoremondi lukksepp, automehhaanika

keevitamine, metallitöö

tehnikaga seotud erialad, elektroonika

kokandus

muu

ei oska öelda

9%

5%

4%

4%

3%

3%

3%

3%

3%

2%

6%

68%

Soovitavad erialad Valga kutseõppekeskuses (% kõigist vastajatest, n=500)

Ühistransport

32

Ühistransport Ühistranspordi liikidest kasutavad Valgamaa elanikud kõige sagedamini maakonnasisest

bussitransporti, mida teatud sagedusega kasutavad pooled elanikest, neist ligi viiendik vähemalt

korra nädalas. Maakonnasisest bussitransporti kasutavad keskmisest enam noored (15-24

aastased, üksikud inimesed ning maapiirkondade elanikud. Sissetuleku suurenedes väheneb

bussitranspordi kasutamine: kõige madalama ja kõrgema sissetulekurühma bussitranspordi

kasutussagedus erineb ligi kolm korda. Selle transpordiliigiga on rahul 70% kasutajatest.

Üleriigilist bussitransporti kasutavad 67% Valgamaa elanikest, suurem osa neist harvem kui kord

kuus. Vähemalt kord kuus üleriigilist bussitransporti kasutavate elanike seas on keskmisest enam

noori (15-24 aastasi). Ka kasvab selle transpordiliigi kasutamine sissetulekutaseme kasvades. Kolm

neljandikku kasutajatest on üleriigilise bussitranspordiga rahul.

Rongi kasutab vaid viiendik elanikest. Sagedasi kasutajaid ehk inimesi, kes sõidaksid rongiga

vähemalt korra nädalas on vaid 2%. Kasutajate hulgas on rohkem noori inimesi; teistes

sotsiaaldemograafilistes rühmades keskmisest enam kasutajaid ei eristu. Võrreldes

bussitranspordiga on rongiliiklusega rahul olevate inimeste osakaal ligi kaks korda madalam: rahul

on 35%. Keskmisest enam on rahulolevaid inimesi noorte, suuremate leibkondade ja kõrgema

sissetulekuga inimeste seas.

Koolibussi kasutatakse umbes viiendikus peredest, enamasti igapäevaselt. 90% peredest on

koolibussi korraldusega rahul, neist ligi pooled väga rahul.

33

RONG

MAAKONNASISENE BUSSITRANSPORT

ÜLERIIGILINE BUSSITRANSPORT

KOOLIBUSSI

Eri transpordiliikide kasutamise sagedus (% kõigist vastajatest, n=500)

4

18

2

8

3

1

6

2

9

7

2

10

13

15

13

33

3

79

50

43

77

0% 20% 40% 60% 80% 100%

iga päevmitu korda nädalaskord nädalas2-3 korda kuuskord kuusharvem kui kord kuusei kasuta

34

KÕIK, n=500

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

PERE SUURUS

1 inimene, n=69

2 inimest, n=129

3 inimest, n=95

4 või rohkem inimest, n=207

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

ELUKOHT

linn, n=247

maapiirkond, n=253


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


Rongiliikluse kasutamine (% kõigist vastajatest, n=500)

21

33

14

18

18

25

21

21

18

20

21

26

16

24

18

23

20

79

67

86

82

82

75

79

79

82

80

79

74

84

76

82

77

80

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kasutab ei kasuta

35

Rahulolu rongiliiklusega (% nendest, kes kasutavad rongiliiklust, n=103)

7

14

9

8

6

10

6

5

9

9

5

7

3

19

28

36

30

28

21

25

19

29

36

33

24

30

25

32

25

37

21

15

41

22

19

31

23

9

21

24

18

23

18

16

22

28

14

23

14

36

29

8

34

24

20

13

30

21

25

37

30

14

12

21

22

30

14

23

27

19

29

16

24

19

17

28

15

17

18

35

21

0% 20% 40% 60% 80% 100%


KÕIK, n=103

VANUS

15-24a, n=33

1175

35-49a, n=24

50-74a, n=35

PERE SUURUS

1 inimene, n=17

2 inimest, n=27

3 inimest, n=20


SUGU

mees, n=47

naine, n=56

ELUKOHT

linn, n=64

maapiirkond, n=40


kuni 2000 kr, n=18

2001-4000 kr, n=33

üle 4000 kr, n=28


36

Maakonnasisese bussitranspordi kasutamine (kõik vastajad, n=500)

17

25

12

15

17

24

13

22

16

14

20

13

22

26

19

9

18

20

29

12

11

23

27

18

15

20

15

23

11

28

26

20

10

25

13

14

16

10

14

13

13

10

14

13

14

16

11

6

15

18

10

50

32

60

64

46

36

56

53

49

58

43

60

40

43

45

63

47

0% 20% 40% 60% 80% 100%

vähemalt kord nädalas vähemalt kord kuus harvem ei kasuta

KÕIK, n=500

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

PERE SUURUS

1 inimene, n=69

2 inimest, n=129

3 inimest, n=95


SUGU

mees, n=238

naine, n=262

ELUKOHT

linn, n=247

maapiirkond, n=253


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


37

Rahulolu maakonnasisese bussitranspordiga (% nendest, kes kasutavad maakonnasisest bussitransporti, n=251)

21

17

24

22

23

23

22

18

21

30

20

12

23

20

18

23

26

26

18

12

49

70

44

40

42

37

46

55

54

40

53

56

49

49

56

45

49

39

45

69

7

14

24

19

21

19

12

14

15

17

15

12

18

10

20

14

17

25

8

8

4

11

8

10

11

10

4

7

10

7

7

7

9

6

9

6

9

8

7

6

4

7

5

7

8

3

11

4

6

3

10

9

3

10

3

4

8

4

4

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%


KÕIK, n=251

VANUS

15-24a, n=70

25-34a, n=30

35-49a, n=48

50-74a, n=102

PERE SUURUS

1 inimene, n=44

2 inimest, n=57

3 inimest, n=45


Kui sageli kasutate maakonnasisest bussitransporti?

vähemalt kord nädalas, n=87

1 kuni 3 korda kuus, n=98

harvem, n=66

SUGU

mees, n=101

naine, n=150

ELUKOHT

linn, n=99

maapiirkond, n=152


kuni 2000 kr, n=43

2001-4000 kr, n=100

üle 4000 kr, n=441


38

Üleriigilise bussitranspordi kasutamine(kõik vastajad, n=500)

23

41

20

16

21

28

20

26

23

23

24

21

26

20

21

23

30

33

25

36

34

37

34

36

33

32

24

42

35

32

35

37

39

22

43

34

44

50

42

37

43

41

46

54

33

44

42

45

43

38

48

0% 20% 40% 60% 80% 100%

vähemalt kord kuus harvem kui kord kuus ei kasuta

KÕIK, n=500

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

PERE SUURUS

1 inimene, n=69

2 inimest, n=129

3 inimest, n=95


SUGU

mees, n=238

naine, n=262

ELUKOHT

linn, n=247

maapiirkond, n=253


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


39

Rahulolu üleriigilise bussitranspordiga(% nendest, kes kasutavad üleriigilist bussitransporti, n=284)

20

25

13

10

26

17

23

18

20

26

16

21

25

17

21

19

13

24

18

19

54

66

60

61

40

47

45

57

61

52

55

62

56

53

59

49

70

44

54

59

7

12

10

14

13

13

15

7

10

11

9

9

12

6

15

8

12

13

9

6

3

8

8

6

9

4

6

6

7

5

3

4

7

4

8

4

4

7

8

9

8

11

15

13

16

5

6

5

13

5

7

11

10

9

5

15

7

4

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%


KÕIK, n=284

VANUS

15-24a, n=67

25-34a, n=42

35-49a, n=66

50-74a, n=109

PERE SUURUS

1 inimene, n=43

2 inimest, n=73

3 inimest, n=56


Kui sageli kasutate üleriigilist bussitransporti?

vähemalt kord kuus, n=117

harvem kui kord kuus, n=167

ei kasuta, n=48

SUGU

mees, n=101

naine, n=150

ELUKOHT

linn, n=99

maapiirkond, n=152


kuni 2000 kr, n=43

2001-4000 kr, n=100

üle 4000 kr, n=441


40

harvem kui kord kuus

3%

mitu korda nädalas

1%

ei kasuta78%

iga päev18% väga rahul

pigem rahul

üldse ei ole rahul

ei oska öelda

48%

42%

4%

6%

Ja kuivõrd rahul Te üldiselt olete koolibussiga?% neist, kelle peres kasutatakse koolibussi, n=51

Koolibussi kasutamine ja rahulolu (% neist, kelle peres on põhi ja/või keskharidust omandavaid lapsi , n=226)

Kultuur ja vaba aeg

42

Kuulumine mittetulundusühingutesse

Uuringu käigus paluti inimestel öelda, kas nad on mõne mittetulundusühenduse aktiivsed liikmed ehk

võtavad mõne organisatsiooni tegemistest osa. Mõne mittetulundusühenduse aktiivseid liikmeid on

Valgamaa 15-74. aastastest elanikest veerand. See näitaja kattub ka 2004. aastal tehtud üle-Eestilise

uuringu tulemustega*.

Umbes kümnendik organisatsiooni kuulujatest on seotud mõne huviala- või sportimist puudutava

organisatsiooniga, 5-6% kuuluvad võrdselt korteriühistutesse ja erialaühendustesse: Ülejäänud

organisatsioone mainiti harvem.

Mehed on organisatsioonidega liitumise osas naistest pisut passiivsemad: vastavalt on mõne

organisatsiooni aktiivne liige 23% meestest ja 31% naistest. Organisatsioonidega liitujate hulgas on

keskmisest enam neid, kes juba on elus aktiivsemad (ettevõtjatest kuulub mõnda ühendusse 35%) või kel

on enam aega organisatsiooni tegemistest osa võtta ning kellele see võib olla oluliseks suhtlemisvormiks:

vanemate, üle 50 aastaste, inimeste seas on ühendustesse kuulujaid pisut enam. Keskmisest enam

kuuluvad ühendustesse ka kõrgharidusega inimesed, samas kui muukeelsete ja madalama

sissetulekurühma esindajate hulgas on neid vähem.

* Allikas: Korruptsiooniuuring Eestis 2004, läbi viidud Justiitsministeeriumi tellimusel

43

Huviala või spordiharrastusega seotud organisatsioon

Korteriühistu

Erialaühendus

Kultuuri- või haridusselts

Külaselts

Ettevõtjaid ühendav organisatsioon

Poliitiline erakond

Heategevusorganisatsioon

Kaitseliit/naiskodukaitse

Usuorganisatsioon

Mõni muu mittetulundusühendus

Ei ole ühegi organisatsiooni aktiivne liige

8%

6%

5%

3%

3%

2%

2%

1%

1%

1%

2%

73%

Mittetulundusorganisatsioonide aktiivne liikmelisus(% kõigist vastajatest, n=500)

44

KÕIK, n=500

SUGUMEES, n=238

NAINE, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-64a, n=119

65-74a, n=70

KODUNE KEELeesti keel, n=426

muu keel, n=74

ELUKOHTlinn, n=247

maapiirkond, n=253

HARIDUS

alg- ja põhiharidus, n=123

kesk-ja keskeri- või kutseharidus, n=311

kõrgharidus, n=66


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121

ei oska öelda/keeldus vastamast, n=120

SOTSIAALNE STAATUS


palgatöötaja, n=218

pensionil, n=116


Muu*, n=38

PERE SUURUS

1 inimene, n=69

2 inimest, n=129

3 inimest, n=95


27%

23%

31%

29%

14%

27%

31%

33%

28%

21%

24%

30%

28%

23%

45%

15%

29%

29%

30%

35%

28%

26%

30%

10%

31%

27%

24%

28%

Mittetulundusühendustesse kuulujate profiil(% kõigist vastajatest, n=500)

* muu= kodune, tööotsija, lapsehoolduspuhkusel

45

Kultuur ja vaba aeg Maakonna siseseid kultuuriüritusi on viimase aasta jooksul külastanud 69% Valgamaa elanikest. Neist 31%

külastavad kultuuriüritusi vähemalt korra kuus. Sagedaste külastajate hulgas on enam noori ja suurema

sissetulekuga inimesi.

Ligi kolm neljandikku elanikest on pakutavate kultuuriürituste võimalustega rahul. Rahulolu on kõrgem

ürituste külastajate seas võrreldes nendega, kes pole viimasel aastal ühelgi üritusel käinud. Kõige kõrgem

on rahulolu 35-49 aastaste (rahul 78%), eesti keele rääkijate (rahul 75%) (muukeelsete seas on rahulolu

keskmisest madalam – 61%) ning jõukamate inimeste seas (rahul 79%).

Spordiga tegelevad organiseeritult 36% elanikest. Kuivõrd küsiti vaid sportimist mõne spordiklubi või

meeskonna liikmena, siis tegelikult spordiga tegelevate inimeste osakaal on kindlasti suurem. Iganädalaste

sportijate hulgas on keskmisest enam mehi, noori (15-24 aastaseid) ning kõrgemasse sissetulekurühma

kuulujaid.

Sportimisvõimalustega Valgamaal on rahul 78% elanikest, neist 33% on väga rahul ja ülejäänud näevad

veel arenguruumi. Rahulolu on kõrgem just sagedaste sportijate (vähemalt kord nädalas) hulgas.

Huviringides osalevad vaid 27% elanikest. Nende seas on pisut enam enam naisi (32%), noori (36%) ja

kõrgema sissetulekuga inimesi (31%).

Huvitegevuse võimalustega on rahul 65% elanikest. Rahulolu on kõrgem just nendes rühmades, kelle seas

on huviringides osalejaid keskmisest enam: naised (rahul 70%), noored (rahul 78%) ja keskmisest

jõukamaid (75%). Eesti keele kõnelejad on võrreldes muukeelsetega huvitegevuse võimalustega enam

rahul (vastavalt 67% ja 50%).

46

Maakonnasiseste kultuuriürituste külastamise sagedus(kino, teater, kontserdid, näitused jmt)(% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

KODUNE KEEL

eesti keel, n=426

muu keel,n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


31

36

27

53

32

28

22

33

24

15

27

36

44

32

43

29

40

45

37

37

44

39

39

44

30

30

30

29

18

28

25

40

30

31

46

33

19

25

1

1

1

1

1

1

1

1

38

0% 20% 40% 60% 80% 100%

vähemalt kord kuusharvem kui kord kuusmitte viimase aasta jooksul või mitte kunagiei oska öelda

Vähemalt korra nädalas 3%

2-3 korda kuus 8%

47

Rahulolu Valgamaal pakutavate kultuuriürituste võimalustega (% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

KODUNE KEEL

eesti keel, n=426

muu keel,n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


KÜLASTAMISE SAGEDUS



mitte viimase aasta jooksul või mitte kunagi, n=149

19

18

20

24

10

16

22

20

14

15

20

17

22

20

20

15

54

52

55

52

53

62

49

55

47

57

53

62

43

57

58

44

12

13

12

25

10

11

12

16

13

11

13

14

18

11

9

4

4

4

2

3

7

4

4

4

4

4

4

4

7

11

14

8

10

12

9

12

10

18

11

12

5

17

5

6

24

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%


48

Spordiga tegelemise sagedus mõne spordiklubi, meeskonna vmt. liikmena(% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

KODUNE KEEL

eesti keel, n=426

muu keel,n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


20

28

11

47

19

20

5

18

26

11

8

24

38

18

14

14

13

16

18

16

17

21

17

16

11

63

52

74

39

66

63

76

65

56

67

74

59

49

1

1

1

3

2

1

1

1

1

1

2

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

vähemalt kord nädalas harvem kui kord nädalas Mitte kunagi ei oska öelda

Mitu korda nädalas 11%

49

Rahulolu Valgamaal pakutavate sporditegemise võimalustega (% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

KODUNE KEEL

eesti keel, n=426

muu keel,n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121






33

39

27

48

29

31

27

33

32

19

27

39

43

52

28

28

45

43

47

43

52

47

41

45

46

55

44

48

37

41

48

45

7

6

7

8

9

4

6

10

12

5

5

6

5

7

7

3

3

2

3

4

3

3

3

3

3

1

3

1

2

3

14

8

18

2

7

10

25

14

9

12

21

7

10

1

15

17

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%


50

Huviringides osalemise sagedus (nt laulmine, näitering, keeleõpe, muusikakool jne)(% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

KODUNE KEEL

eesti keel, n=426

muu keel,n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


11

8

14

22

7

7

10

12

4

6

10

14

13

14

18

14

10

19

18

15

19

22

15

17

13

73

78

68

64

83

75

72

72

77

72

74

68

75

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

vähemalt kord nädalas harvem kui kord nädalas mitte kunagi ei oska öelda

51

Rahulolu Valgamaal pakutavate huvitegevuse võimalustega (% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190

KODUNE KEEL

eesti keel, n=426

muu keel,n=74


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121






18

15

20

22

10

10

24

19

12

10

22

16

18

26

15

17

47

43

50

56

41

52

40

48

38

55

40

59

40

64

46

44

8

9

7

15

10

6

8

13

11

8

7

11

9

7

9

4

3

4

6

3

5

3

6

4

5

2

3

2

1

4

23

31

16

15

28

24

25

22

30

20

26

15

28

31

25

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%


Töö ja ettevõtlus

53

Töö ja ettevõtlus Ettevõtlusega väidavad end tegelevat 12% Valgamaa 15-74 aastastest elanikest. Kui vanuselisi piire võrreldavuse huvides

kitsendada (võttes arvesse ka seda, et ettevõtlusaktiivsus vanade inimeste hulgas on arusaadavalt madalam), siis 16-64

aastastest tegelevad ettevõtlusega 15%. Seda on mõnevõrra enam kui 2005. aasta üle-Eestilise elanike ettevõtlikkuse uuringu

andmeil*, mille kohaselt tegeles kogu vastavaealises elanikkonnas ettevõtlusega 12%.

Praegu ettevõtlusega tegelejate hulgas (kas põhitööna või palgatöö kõrvalt) on Valgamaal keskmisest enam mehi (18%), 35-49

aastasi (22%), kõrgharidusega inimesi (18%) ning maapiirkondade elanikke (20%). Elanike ettevõtlikkuse 2005 aasta uuringu

andmeil on ettevõtjate seas enam mehi (65%) ja kesk- või keskeriharidusega inimesi (55%). Vanusrühmadest on ettevõtjate

hulgas enim 34-44 aastasi (35%), seejärel 45-54 aastasi (29%) ning 25-34 aastasi (25%).

Eraettevõtlusega tegelemisele on kõige vähem aldis naised, üle 50 aastased inimesed ning alg- ja põhiharidusega inimesed.

Ettevõtlusega alustamisele mõtlevad ennekõike 25-34 aastased ning need, kelle pere sissetulek on keskmisest kõrgem. 25-34

aastastest tegelevad hetkel ettevõtlusega aga vaid 8%. Tundub, et see vanusevahemik on ettevõtluseks hoovõtmine.

Kõige sagedamini leitakse, et ettevõtlusega on keeruline alustada bürokraatia (50%) ning finantstoetuste halva kättesaadavuse

(48%) tõttu. 38% vastajatest nõustuvad ka sellega, et majanduslik kliima pole ettevõtlusega alustamiseks soodne. Nii leiavad

ennekõike 35-49 aastased inimesed. Sama paljud ei sooviks kunagi ettevõtjaks hakata, kuivõrd see on palgatööga võrreldes

liiga ebakindel. Kõige väiksemate takistustena nähakse äriidee puudumist ning infot saamist ettevõtlusega alustamise kohta.

25-34 aastastele valgamaalastele, kes on hetkel ettevõtlusega alustamisele enam avatud, valmistab ülekaalukalt enim

probleeme finantstoetuste kättesaadavus (60%), samuti bürokraatia (55%). Ka toovad nad välja infopuudust (41%) ning

ebasoodsat majanduslikku kliimat (40%).

* Elanike ettevõtlikkuse uuring 2005. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

(http://www.mkm.ee/index.php?id=1345)

54

et leida parema palgaga töö

et leida oma huvidele/haridusele vastavam töö

et leida töö oma praegusele elukohale lähemal

suhete tõttu praeguses töökohas

soov alustada eraettevõtlusega

kolib mujale elama

et paremini ühitada töö- ja pereelu

läheb pensionile

Pole töökoha vahetamisele mõelnud

muu põhjus

ei oska öelda

21%

7%

2%

2%

2%

1%

1%

1%

64%

2%

4%

Palgatöötajate soov vahetada töökohta (% palgatöötajatest, n=218. Kas Te olete viimasel ajal mõelnud töökoha vahetamisele? Kui jah: miks Te sooviksite töökohta vahetada?)

Töökoha vahetamisele on enam

mõelnud:

Madalapalgalised

Inimesed, kelle peres on 2+ last

Linnaelanikud

25-34 aastased

Kesk-, keskeri- või kutseharidusega

inimesed

55

Tegelemine ettevõtlusega/ ettevalmistuste tegemine ettevõtlusega alustamiseks(% kõigist vastajatest, n=500)

KÕIK, n=500

SUGU

mees, n=238

naine, n=262

VANUS

15-24a, n=102

25-34a, n=75

35-49a, n=133

50-74a, n=190


kuni 2000 kr, n=76

2001-4000 kr, n=184

üle 4000 kr, n=121


ELUKOHT

linn, n=99

maapiirkond, n=152

HARIDUS

alg- ja põhiharidus, n=123

kesk-ja keskeri- või kutseharidus, n=311

kõrgharidus, n=66

62

55

69

65

51

56

70

60

66

52

68

66

58

76

56

63

15

9

14

27

11

5

11

10

20

7

15

9

7

13

14

4

3

5

4

6

4

5

5

3

2

4

3

2

5

3

5

5

4

1

2

2

4

4

3

2

2

3

1

12

18

7

6

8

22

11

16

9

17

11

5

20

3

15

18

2

2

3

1

3

3

3

2

3

1

2

3

1

3

1

5

2

7

10

4

1

5

5

5

9

4

5

9

4

3

12

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Ei, see pole Teile pähegi tulnudEi, aga Te mõtlete selleleEi, aga Te olete sellele kunagi mõelnud või isegi mõningaid samme astunud, kuid siiski loobunudJah, Te teete hetkel ettevalmistusi ettevõtlusega alustamiseTe juba tegelete ettevõtlusegaEi, Te tegelesite ettevõtlusega, aga praegusel hetkel enam mitteEI OSKA ÖELDA

56

Nõustumine ettevõtluse alustamisega seotud väidetega(% kõigist vastajatest, n=500)

ettevõtlusega on keeruline alustada keeruliste bürokraatlike protseduuride tõttu

ettevõtlusega on keeruline alustada finantstoetuste halva kättesaadavuse tõttu

praegune majanduslik kliima ei ole soodne nende jaoks, kes soovivad oma ettevõttega alustada

Te ei sooviks kunagi hakata ettevõtjaks, kuivõrd see on palgatööga võrreldes liiga ebakindel

informatsiooni selle kohta, kuidas ettevõtlusega alustada, on keeruline saada

Te ei ole ettevõtlusega alustanud vaid sellepärast, et Teil puudub sobiv äriidee

29

30

20

20

16

18

21

18

18

18

14

12

14

17

17

24

18

9

9

12

17

21

26

27

30

33

27

26

27

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

nõustun täiesti pigem nõustun pigem ei nõustu üldse ei nõustu ei oska öelda

57

LisadMetoodika ja valimi kirjeldus

Uuringu üldkogum: 15-74 aastased Valgamaa elanikud (ESA 01.01.2005 andmeil 26 058 inimest)

Küsitletute arv: 500

Valimi moodustamise printsiibid: kvootvalim kombineerituna juhuvalikuga

85% valimist lauatelefonide omanikud. Leiame nad telefonide tüvenumbrite registri abil lihtsa

juhuvaliku teel, kolm viimast numbrit genereerib arvuti. Lauatelefonidega varustatus linnas on

57% ja maal 51% (Emori CAPI-buss 2005)

15% valimist vaid mobiiltelefoni omavad inimesed (Eesti 15.74.a. elanike seas on neid 39%.

Allikas: TNS Emori CAPI-buss, 2005). Leiame nad juhuvalikuga TNS Emori eelvärvatute

andmebaasist.

58

LisadKüsitlustöö kirjeldus Küsitlus toimus Emori 30 töökohaga küsitluskeskuses. Intervjuu käiku ja valimi proportsioone kontrollib

spetsiaalne tarkvara Bellview Fusion.

CATI meetod (arvuti abil tehtavad telefoniintervjuud) - ankeedi küsimused on arvuti ekraanil ja vastused

sisestab küsitleja kohe arvutisse. Filterküsimused ja roteerimised on programmeeritud, vähendades nii vigu

küsitlemisel.

Kõik meie küsitlejad on läbinud koolitusprogrammi, vajadusel teeme erikoolituse.

Kvaliteedi tagamiseks korraldasime täiendavalt intervjuude järelkontrolli 10% valimist. Järelkontrolli alusel

võime väita, et küsitlustöö viidi läbi vastavalt koolituse nõuetele.

Küsitlustöös osales 37 vastava ettevalmistuse saanud ASi Emor küsitlejat.

Kokku tegid küsitlejad 4385 kontaktivõttu, neist:

500 juhul viidi intervjuu läbi

171 juhul keelduti intervjuust

263 juhul ei olnud valitud numbril sihtrühma esindajat, polnud kättesaadav

459 juhul ei toimunud intervjuud, kuna kvoot oli täis

2955 juhul ei saadud kontakti

32 juhul kuulus number firmale.

5 juhul intervjuu katkestati

59

LisadTulemuste usalduspiirid Tabeli kasutamise näide: 78% vastanutest leiavad, et Valgamaa on elamiseks hea paik. 500 vastaja vastuste jaotumise

20/80% põhjal on uuringu viga 3,51% ehk Valgamaad peavad heaks elupaigaks 74,5 – 81,5%.

Valimi suurus 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%50% 55% 60% 65% 70% 75% 80% 85% 90% 95% 97% 98%

5 57,47% 57,18% 56,31% 54,82% 52,67% 49,77% 45,97% 41,04% 34,48% 25,05% 19,61% 16,09%10 35,26% 35,08% 34,55% 33,64% 32,32% 30,54% 28,21% 25,18% 21,16% 15,37% 12,03% 9,87%15 27,63% 27,49% 27,07% 26,35% 25,32% 23,93% 22,10% 19,73% 16,58% 12,04% 9,43% 7,74%20 23,37% 23,25% 22,89% 22,29% 21,42% 20,24% 18,69% 16,69% 14,02% 10,19% 7,97% 6,54%25 20,60% 20,50% 20,18% 19,65% 18,88% 17,84% 16,48% 14,71% 12,36% 8,98% 7,03% 5,77%30 18,62% 18,53% 18,25% 17,76% 17,07% 16,13% 14,90% 13,30% 11,17% 8,12% 6,35% 5,21%40 15,97% 15,89% 15,65% 15,23% 14,64% 13,83% 12,78% 11,40% 9,58% 6,96% 5,45% 4,47%45 15,06% 14,98% 14,75% 14,36% 13,80% 13,04% 12,04% 10,75% 9,03% 6,56% 5,14% 4,22%50 14,28% 14,21% 13,99% 13,63% 13,09% 12,37% 11,43% 10,20% 8,57% 6,23% 4,87% 4,00%60 12,91% 12,84% 12,65% 12,31% 11,83% 11,18% 10,33% 9,22% 7,75% 5,63% 4,40% 3,61%65 12,40% 12,34% 12,15% 11,83% 11,37% 10,74% 9,92% 8,86% 7,44% 5,41% 4,23% 3,47%75 11,55% 11,49% 11,31% 11,01% 10,58% 10,00% 9,24% 8,25% 6,93% 5,03% 3,94% 3,23%

100 10,00% 9,95% 9,80% 9,54% 9,16% 8,66% 8,00% 7,14% 6,00% 4,36% 3,41% 2,80%120 9,04% 8,99% 8,85% 8,62% 8,28% 7,83% 7,23% 6,45% 5,42% 3,94% 3,08% 2,53%150 8,00% 7,96% 7,84% 7,63% 7,33% 6,93% 6,40% 5,71% 4,80% 3,49% 2,73% 2,24%200 6,93% 6,89% 6,79% 6,61% 6,35% 6,00% 5,54% 4,95% 4,16% 3,02% 2,36% 1,94%300 5,66% 5,63% 5,54% 5,40% 5,18% 4,90% 4,53% 4,04% 3,39% 2,47% 1,93% 1,58%500 4,38% 4,36% 4,29% 4,18% 4,02% 3,79% 3,51% 3,13% 2,63% 1,91% 1,49% 1,23%

1 000 3,10% 3,08% 3,03% 2,95% 2,84% 2,68% 2,48% 2,21% 1,86% 1,35% 1,06% 0,87%

60

LisadProjekti meeskond

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolne kontaktisik: Karina Unt

Uuringu kava ja aruande koostaja: Jaanika Hämmal

Valimi ja programmi koostaja: Kalev Mitt

Küsitlustöö koordineerija: Janika Liigus

Ankeedi tõlge vene keelde: Maria Repkina

Andmetöötlus: Kalev Mitt

Graafilised tööd: Maire Nõmmik

Lisainfo

Projektijuht: Jaanika Hämmal

Telefon: 626 8531

E-mail: [email protected]

Documents

Valgamaalaste rahulolu-uuring Oktoober 2006