Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Aivar Ruukel

Internetis reisimuljete jagajate veebikasutuse musterEesti rahvusparkide väliskülastajate näitel

Magistritöö loodusturismi erialal

Juhendaja: Lea Sudakovalektor, MSc

Tartu 2011

Sisukord

Kokkuvõte 3

1. Sissejuhatus 4

1.1 Travel 2.0: reisiteemaline sotsiaalmeedia 5

1.2 Reisitsükli mudel: ostuotsustusprotsess internetiajastul 7

1.3 Reisimuljete jagajad: teiste reisijate ostuotsuste mõjutajad 9

2. Metoodika 10

2.1 Küsimustiku koostamine 10

2.2 Valimi moodustamine ja veebipõhise uuringu läbiviimine 10

2.3 Kogutud andmete analüüs 11

3. Tulemused 13

3.1 Reisimotivatsioon 13

3.2 Reisiinfo otsing 14

3.3 Reisiplaani koostamine 15

3.4 Reisivalikute langetamine 16

3.5 Reisiteenuste ostmine internetis 17

3.6 Interneti kasutamine reisi ajal 17

3.7 Reisimuljete jagamine 19

4. Arutelu 22

4.1 Reisijärgne internetikasutuse muster 22

4.2 Reisieelne internetikasutuse muster 23

4.3 Reisiaegne internetikasutuse muster 25

4.4 Peamised järeldused 26

5. Summary 27

Tänuavaldused 28

Kasutatud kirjandus 30

Lisad 33

Lisa 1. - Küsitluse ankeet 33

Kokkuvõte

Käesolevas magistritöös uuris autor turistide internetikäitumist reisitsükli jooksul.

Teoreetiliste artiklite ja mudelite alusel koostati küsimustik, mis käsitleb internetikasutust

enne reisi, reisi ajal ja reisi järgselt ning viidi läbi pilootuuring Eesti rahvusparkide

väliskülaliste seas.

Vastajate seast eristati reisijärgse käitumise alusel segment, kes teistest aktiivsemalt jagab

oma reisikogemusi ja muljeid ning võrreldi reisimuljete jagajate internetikasutuse harjumusi

muude vastajatega. Põhjus, miks keskenduti analüüsis reisimuljete jagajatele, on eelkõige

praktiline, kuna nende näol on tegemist vabatahtlike info levitajatega, kes tasu küsimata

teevad tõhusat turundustööd. Samuti on reisijärgselt veebis avaldatud reisimuljed

turismisihtkohtade turundajatele ja turismiettevõtetele väärtuslik informatsiooni allikas, mille

alusel parendada oma turundusstrateegiaid.

Analüüsi tulemusena leidis kinnitust püstitatud hüpotees, et aktiivselt oma reisikogemuste

jagajate internetikasutuse muster erineb teiste turistide omast nii reisi eel, reisi ajal kui reisi

järgselt. Uuringu põhjal saab üldistada, et reisi järgselt Internetis aktiivsemad reisimuljete

jagajad on ka aktiivsemad internetikasutajad reisi planeerimise faasis. Internetist ostmises on

muljete jagajatel sarnased harjumused, mis muudel reisijatel. Keskmisest tunduvalt

aktiivsemad internetikasutajad on muljete jagajad reisi ajal, samuti on nad muudest reisijatest

teadlikumad Interneti tarbijad. Reisil olles nutitelefonide ja asukohapõhiste rakenduste

kasutamises on muljete jagajad teenäitajateks. Neid eristab muudest reisijatest ka sotsiaalset

tüüpi veebilehtede (sotsiaalvõrgustikud, ajaveebid, sotsiaalsed reisijuhid, veebikommuunid,

reisiarvustuste veebilehed, sotsiaalmeedia) suurem eelistamine ja kasutamine.

1. Sissejuhatus

Turismile kui teenindussektorile on iseloomulik, et tooteid tarbitakse samaaegselt nende

loomisega ning tarbijal tuleb sõita toote tarbimiseks sinna, kus toote pakkumine aset leiab.

Enamasti ei ole tarbijal võimalik toodet enne tarbimist testida ja kogu ostuotsustusprotsess

toetub toote kohta saadavale informatsioonile (Scharl jt. 2001). Turism kui inforikas valdkond

on oma olemuselt väga sobiv e-äriks ja turismitooted Interneti kaudu levitamiseks ja müügiks

(Werthner, Klein 1999). Informatsiooni oluline roll turismis selgitab info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust turismi valdkonnas. Internet on üks tehnoloogiatest,

mis kõige enam muudab reisijate käitumist (Steinbauer, Werthner 2007) . Reisiteenused on

kõige sagedamini ostetavad teenused Internetis. Internetist on saanud üks olulisemaid

turismiinfo allikaid (Chen 2006). Turismi- ja reisisektor on võtnud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia s.h. internetipõhised lahendused ulatuslikult kasutusele, et

alandada kulusid, tõsta tegevuse aktiivsust ja mis kõige tähtsam, et tõsta teenuste kvaliteeti ja

parandada kliendikogemust (Law jt. 2009).

Internet suurendab turismiettevõtete ja klientidevaheliste suhete interaktiivsust, mille

tulemusena muutuvad nii turismitoodete kui sihtkohtade arendamise, juhtimise ja turundamise

protsessid (Buhalis 2005). Traditsiooniliste ametlike turismiettevõtete ja sihtkohtade

veebilehekülgede kõrvale on lisandunud veebileheküljed ja muud internetivahendid, mis

võimaldavad reisijatel endil veebis infot avaldada ja oma reiskogemusi jagada (Cooke ja

Buckley 2007). Sotsiaalmeedia, mille nimetusena kasutatakse ka mõistet web 2.0, keskseks

ideeks on kollektiivne intelligents, kasutajad lisavad pidevalt veebi uut sisu, mida teised

kasutajad tarbivad. Info tarbijad on samas ka selle loojad (O'Reilly 2007).

Kasutajate poolt loodavast veebisisust (User generated content) on saanud oluline

informatsiooniallikas Interneti kasutajatele (Yoo 2009). Reisiteemalise sotsiaalmeedia kasv on

kiirem kui turismimajanduse enda kasv (PhoCusWright 2010). Nutikad

turismiorganisatsioonid on mõistnud, et nende võrgustikega ei ole mõtet konkureerida, vaid et

tuleb koos nendega ja nende sees koostööd teha (McGrath 2008).

Käesoleva magistritöö teemaks on reisimuljete jagamine Internetis, Eesti rahvusparkide

väliskülastajate näitel. Autor on püstitanud tööle hüpoteesi: reisijärgselt oma reisimuljeid

veebis aktiivselt jagavate turistide internetikasutuse muster erineb teiste turistide omast kogu

reisitsükli lõikes: nii reisi eel, reisi ajal kui reisi järgselt.

Töö raames läbiviidud küsitluse eesmärk on kirjeldada Eesti rahvusparke külastavate

välisturistide internetikasutuse mustrit ja tarbijakäitumist reisitsükli lõikes: reisi planeerimisel,

reisi ajal ja reisi järgselt. Edasise analüüsi fookuses on sellised välisturistid, kes aktiivselt

jagavad reisi järel oma reisikogemusi ja muljeid Internetis, luues uut veebisisu ja mõjutades

sel moel teiste potentsiaalsete turistide ostuotsuseid.

Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded:

• koostada teoreetiliste artiklite ja mudelite alusel küsimustik, mis käsitleb

internetikasutust reisitsükli jooksul, seal hulgas enne reisi, reisi ajal ja reisi järgselt,

• testida küsimustikku, viies läbi veebipõhise küsitluse Eesti rahvusparkide

väliskülaliste seas,

• eristada aktiivselt reisimuljete jagajate segment ja analüüsida nende internetikasutust

muu vastajaskonnaga võrreldes.

1.1 Travel 2.0: reisiteemaline sotsiaalmeediaViimase tosina aastaga on Internet toonud kaasa olulise muutuse selles, kuidas reise ostetakse

ja müüakse. Internet ise on läbi teinud põhimõttelise muutumise. Esimese põlvkonna Internet,

mida nüüd nimetatakse Web 1.0 lihtsalt kopeeris tavameedia väljaandeid ja ärimudeleid

Interneti keskkonda. Veebilehed avaldasid sisu nii nagu ajalehed või ajakirjad. Reisifirmad

tõstsid veebi oma paberkataloogide sisu, jaemüüjad müüsid oma kaupa Internetis samamoodi

nagu nad tegid seda oma kaupluses. “Surfajad” otsisid infot otsingumootorite abil ja tarbisid

veebisisu. Interneti uus põlvkond Web 2.0 on muutnud veebi sotsiaalseks, surfajad muutuvad

aina enam informatsiooni loojateks, jagajateks, kommenteerijateks. Kasutajate poolt loodava

sisuga turismialast Interneti nimetatakse Travel 2.0 (Buhalis, Law 2008)

On selge, et kuna turism on sotsiaalne fenomen, siis puudutavad ja mõjutavad ka kõik

sotsiaalsed muutused turismi otseselt (Egger 2010). Traditsioonilistele ametlikele

turismiettevõtete ja sihtkohtade veebilehekülgede kõrvale on lisandunud veebilehed ja muud

internetivahendid, mis võimaldavad reisijatel endil infot veebis avaldada ja oma reiskogemusi

jagada. Üha enam pöörduvad reisihuvilised info saamiseks just sellistesse keskkondadesse:

ajaveebidesse, foorumitesse, jututubadesse, veebikommuunidesse ja sotsiaalsetesse

võrgustikesse (Zhang jt 2009).

Tarbijate poolt loodavast veebisisust on saanud internetikasutajate jaoks tähtis infoallikas

(Yoo jt 2009). Värsked uuringud näitavad, et reisijad soovivad sihtkoha valides või mõnd

teenust, näiteks hotellituba tellides enne lõplikku otsuse tegemist saada soovitusi teistelt

inimestelt, kes juba on antud sihtkohas käinud või selles hotellis ööbinud (Cantoni jt. 2010).

Reisijad vaatavad reisiplaane tehes aina sagedamini kommentaare, soovitusi ja arvustusi

veebis, professionaalide soovitustest enam usaldatakse tavalisi reisijaid, sarnaseid iseendale.

McGrath (2008) toob ära järgmised eelised, mida kasutajate poolt loodava sisuga veebilehed

omavad ametlike veebilehtede ees: Usaldus. Just usalduse puudumist peetaks e-äri üldiseks

nõrkuseks. Sotsiaalmeedia on aga neutraalne, autentne, ei esinda kellegi erahuve, seega

usaldusväärne. Lihtsus. Osalus on tavaliselt lihtsalt arusaadav ja teostatav võrreldes ametlike

veebilehtedega. Traditsioonilised veebilehed on tavaliselt steriilsed, aegunud ja

kommertsiaalse sisuga, kasutajate poolt loodavad aga seevastu dünaamilised, mitmekesise ja

kireva sisuga.

PhoCusWright on oma uuringus (2010) jaganud reisimise alase sotsiaalmeedia järgmistesse

kategooriatesse:

Reisiarvustuste veebilehed (Travel Review Sites): veebilehed mis keskenduvad

reisiarvustustele, näiteks mytravelguide.com, realtravel.com, travelpost.com,

igougo.com, tripadvisor.com.

Veebipõhiste reisibüroode (OTA) hotelliarvustused (Online Travel Agency Hotel Reviews):

siia kuuluvad suurimate OTA-de hotelliarvustuste sektsioonid - cheaptickets.com,

expedia.com, hotels.com, travelocity.com, priceline.com, orbitz.com.

Reisiajaveebid (Travel Blogs), mis jagunevad kaheks alamkategooriaks:

a. Ajaveebide võrgustikud, mis võimaldavad reisijatel luua oma ajaveebi, näiteks

travelpod.com, travelblog.org, travellerspoint.com.

b. Individuaalsed reisiajaveebid, millistest suurimad on gadling.com, Frommersi ja

Lonely Planeti ajaveebid.

Sotsiaalsed reisijuhid (Social Travel Guides) on veebilehed, mis on suunatud kogukonna

ja kasutajate poolt loodava sisu loomisele. Siia kuuluvad näiteks Yahoo! Travel Trip

Planner (travel.yahoo.com/trip), whereivebeen.com, travelmuse.com, travbuddy.com,

wayn.com, tripsay.com, tripwolf.com.

Kasutajate loodava veebisisuga haakub inimeselt inimesele edasi antava nn. „kõmuturunduse“

(word of mouth) kontseptsioon, mille päritolu ulatub kaugemale aegadesse, kui turunduse

(marketing) mõiste kasutusele võtmine. Seth Godin kirjeldab oma raamatus Lilla Lehm:

„Enne reklaami oli kuulujutt. Inimesed rääkisid toodetest ja teenustest, mis neil mõne

probleemi lahendasid, ja lõpuks ostsid neid. Reklaamiajastu kestel sündis kasvavast jõukusest,

näilisest lõputust tarbimisihast ning televisiooni ja massimeedia võimust maagiline valem: kui

teed reklaami otse tarbijale (igale tarbijale), siis müük kasvab. Pärast reklaami oleme jõudnud

tagasi umbes sinnasamasse, kust alustasime. Aga selle asemel, et tagada toodetele edu aeglase

suust suhu kuulutamisega, võimaldavad meie uued võrgustikud erakordsetel ideedel levida

raketi kiirusel läbi kõigi sektorite.“ (Godin 2002). Pan jt (2007) defineerivad kõmuturundust

kui tarbijate vahelist mitteformaalset suhtlust, mis erinevalt massimeedia vahendusel

jagatavast turundusinformatsioonist võetakse vastu kui usaldusväärsemat laadi

tarbijainformatsioon. Interneti laialdase levikuga on kõigil tarbijatel nüüd juurdepääs mitte

ainult oma lähedaste sõprade, pereliikmete ja kaastööliste arvamustele, vaid ka võõraste

inimeste omadele üle kogu maailma, kes on vastavat toodet juba tarbinud või kohta juba

külastanud.

1.2 Reisitsükli mudel: ostuotsustusprotsess internetiajastulInternet on loonud uusi võimalusi nii tootjaile kui tarbijaile. Varem oli ettevõte kütt, kes

kliente jahtis. Nüüd on kütiks tarbija. (Kotler jt 2002). Kotleri järgi läbivad tarbijad

ostuotsustusprotsessis (buying decision process) viis faasi, olenemata kas tegu on online või

offline keskkonnaga. Need faasid on: vajaduste teadvustamine, informatsiooni otsimine ja

kogumine, alternatiivide hindamine, ostuotsuse langetamine, ostujärgne käitumine.

Law jt. on oma uuringus (2009) näidanud, et turismisektoris mängib Internet olulist rolli

kõigis viies tarbija otsusotsustusprotsessi faasis. Court jt. (2009) on arendanud

ostuotsustusprotsessi mudelit edasi. Nende loodud tarbija ostuteekonna (consumer decision

journey) kontseptsioon koosneb neljast etapist: kaalutlemine, hindamine, ost ning ostujärgne

nautimine, kiitmine ja tagasiside.

Ostu järel algab sügavam side brändiga – inimene kasutab toodet ja jagab oma kogemusi

uutes internetikeskkondades. Kui tarbija on soetatuga rahul, kiidab ta seda, andes oma panuse

uute tarbijate hinnanguprotsessidesse, ja hoogustab nii brändi potentsiaali kasvu (Court jt.

2009).

Cole (2009) on reisi planeerimise protsessi käsitlenud e-äri võtmes ja kirjeldab seda kui

terviklikku seitsme-etapilist lähenemisviisi: inspiratsioon, info otsing, planeerimine, valikute

kinnitamine, broneerimine, reisimine, reisijärgne muljete jagamine.

Inspiratsioon on iga reisi toimumise eeldus. Motivatsioonid on erinevatel reisijatel väga

erinevad s.h. sõltuvalt huvidest. Samuti erinevad segmenditi inspiratsiooni allikad, seal hulgas

veebikanalid. Info otsing on vajalik, selleks et välja selgitada erinevad teenused, mida reisil

tarbida, vaatamisväärsused, mida külastada, majutusasutused, kus ööbida jne. Paljud

kasutavad otsingumootoreid ja külastavad info kogumisel kümneid eri veebilehti. Järgneb

planeerimine, kus filtreeritakse välja erinevad alternatiivid ja leitakse kompromiss soovide

ning võimaluste vahel. Kinnitamine on faas, kus otsitakse oma tehtud plaanile tuge, tihti

veebikommentaariumite ja arvustuste abil kogukonnaveebides nagu TripAdvisor,

LonelyPlanet, VirtualTourist jt. Broneerimine on tõehetk, kus ostetakse reisiteenused,

enamasti transport sihtkohta ja majutus, aga samuti ka transport, giiditeenused, piletid ja

tegevused sihtkohas. Üha enam inimesi kasutab Internetti ka reisil olles. WiFi levikuga ja

mobiiltelefonide kasutamise kasvuga kaasneb asukohapõhiste internetiteenuste tarbimine ja

pakkumine. Reisijärgne muljete jagamine lugude, fotode, videote näol on omakorda

inspiratsiooniks järgmistele reisijatele. Samuti hinnangud ja kommentaarid reisialastes

kogukonnaveebides (Cole 2009).

Cole reisitsüklit ei ole mudeli autori Robert Cole andmetel seni akadeemilistes uuringutes

lähtealusena kasutatud. Sellegi poolest, olles analüüsinud erinevaid viimasel kahel aastal

läbiviidud valdkonna uuringud ja töötanud läbi teemakohased teadusartiklid, otsustas

käesoleva magistritöö autor töö empiirilise osa küsimustiku koostamisel lähtuda eelkõige

Cole reisitsükli mudelist.

1.3 Reisimuljete jagajad: teiste reisijate ostuotsuste mõjutajad Kui reisijad on jõudnud tagasi koju, soovivad nad tihti jagada oma reisil kogetud elamusi

(Law jt 2009). Paljud veebikasutajad ei ole passiivsed vaid on aktiivsed, nad ei ole enam

pelgalt sisu tarbijad (consumer) vaid on samaaegselt ka selle tootjad (producers). Sedasorti

veebikasutajate määratlemiseks on laialt levinud mõiste prosumer (prosumer). Turismi

kontekstis hõlmab prosumerite tegevus nii olemasoleva informatsiooni kommenteerimist, kui

uue informatsiooni loomist keskkondades nagu Tripadvisor, Facebook või ajaveebid (Beca,

Raposo 2011).

Teiste reisijate soovitused, kel on eelnev turismitoote tarbimise kogemus ei ole mitte ainult

kõige eelistatum informatsiooni allikas, vaid ka kõige mõjuvõimsam allikas reisialaste otsuste

langetamisel (Pan jt 2007). Mõjutusturunduse (influencer marketing) fookus on konkreetsetel

võtmeisikutel või isikutüüpidel, mitte turusegmendil. Selgitatakse välja isikud, kellel on

potentsiaalsete ostjate üle mõju ja suunatakse turundustegevused neile.

2. Metoodika

2.1 Küsimustiku koostamineVeebipõhise küsimustiku koostamisel lähtuti eesmärgist selgitada välja, millisel viisil ja

millisel määral kasutavad välisturistid Internetti reisitsükli jooksul: enne reisi, reisi ajal ja reisi

järel. Küsimustiku struktuuri aluseks võeti Cole reisitsükli mudeli seitse sammu. Eeskuju on

võetud ka PhoCusWright-i, Travelport-i, Budget Travel & WAYN-i ning Sustainable Tourism

Cooperative Research Centre (STCRC) poolt 2010. aastal läbi viidud uuringutest. Selleks, et

oleks võimalik võrrelda käesoleva uuringuga saadavaid andmeid eelnimetatud küsitluste

tulemustega, esitati osa küsimusi samas sõnastuses, mis mainitud uuringutes:

• neljas küsimus: tegurid, mis motiveerivad külastama uut sihtkohta

• kuues küsimus: veebilehetüübid, mida kasutatakse reisiinfo otsimiseks

• üheksas küsimus: reisi planeerimisel kasutatav veebilehtede arv

• seitsmeteistkümnes küsimus: reisi ajal kasutatavad internetivahendid

• kaheksateistkümnes küsimus: informatsioon, mida soovitakse reisi ajal oma

mobiiltelefonile

• üheksateistkümnes küsimus: reisile kaasa võetavad meediavahendid.

Kokku sisaldas veebipõhine küsitlusankeet (vt lisa 1) kakskümmend kuus küsimust, millest

üksteist on avatud küsimused, kaheksa suletud küsimused ja seitse suletud küsimused

valikvastusega, mille seast vastaja saab valida enam kui ühe variandi vahel. Veebiankeedi

täitmine võttis aega ligikaudu 10 minutit.

2.2 Valimi moodustamine ja veebipõhise uuringu läbiviiminePotentsiaalsetele vastajatele veebipõhisest ankeedist teavitamiseks valiti välja erinevad

kanalid, mille kasutajate seas on nii juba Eesti rahvusparke külastanuid kui külastamisest

huvitatuid inimesi. Kasutati järgmisi kanaleid:

1. teade koos viitega ankeedile saadeti sotsiaalvõrgustikus LinkedIn erinevatesse

ökoturismi alastesse gruppidesse (MyNatour, PAN Parks, WHL travel),

2. rahvusvahelise ökoturismi klubi Ecoclub veebifoorumisse ja WHL.travel foorumisse

saadeti kutsed täita ankeet koos viitega veebiküsitlusele,

3. sotsiaalvõrgustikus Facebook saadeti teade koos viitega ankeedile Soomaa.com

fännilehe välismaalastest liikmetele,

4. e-posti teel saadeti palve täita ankeet OÜ Karuskose kliendiandmebaasis olevatele

välismaalastest kontaktidele ja EDEN-võrgustiku ning Euroopa ökoturismi võrgustiku

e-posti listidesse,

5. veebiankeedi täitmist jälgiti igapäevaselt ja postitati regulaarselt Twitterisse tänusõnad

neile, kes juba olid ankeedi täitnud koos viitega veebiküsitlusele, mis innustas teisi

Twitteri kasutajaid ka küsimustikule vastama.

Küsimustiku avaldamiseks kasutati veebipõhiste uuringute keskkonda SurveyGizmo.

Ankeetküsitlus How Foreign Visitors to Estonian National Parks Use Internet

(vt lisa 1) tehti Internetis täitmiseks kättesaadavaks veebiaadressil

http://www.surveygizmo.com/s3/447600/4211fd636617. Vastajate motiveerimiseks pakuti

välja igale ankeedi täitjale auhind, milleks on giidi poolt juhitav matkapäev Soomaal.

Veebipõhine küsitlusankeet oli avatud kaheksa nädala vältel (6. veebruar – 29. märts 2011).

Kokku täitis ankeeti küsitluse perioodil 325 inimest, neist ei kvalifitseerunud 102 vastajat

kuna ankeedi täitmine oli enne lõppu pooleli jäänud ning 12 inimest kuna nende elukoht oli

Eesti. Edasise analüüsi valimina kvalifitseerus 201 vastajat 45 riigist.

Küsimustiku esimene ja teine küsimus andsid vastuse, kas vastaja on paari viimase aasta

jooksul külastanud mõnda Eesti rahvusparki ja/või kas ta plaanib paari aasta jooksul seda

teha.

2.3 Kogutud andmete analüüs Veebiküsitlusprogrammi SurveyGizmo abil koondati kõigi vastuste tulemused kõigi 201

vastaja osas. Üle kolmandiku (39%) küsitletutest olid külastanud mõnd Eesti rahvusparki

paaril viimasel aastal. Üle kahe kolmandiku (68%) plaanib seda teha järgneva paari aasta

jooksul.

Kasutati grupeerimisvõtet eristamaks vastajate segmendi, kes aktiivselt jagavad oma

reisikogemusi ja -muljeid. Valik tehti küsitluse 21. küsimuse vastuste alusel (vt lisa 1).

Aktiivselt reisimuljete jagajate e. Lühendatult muljete jagajate gruppi sattumise kriteeriumiks

oli „jah“ vastus vähemalt neljale viiest järgnevast küsimusest:

1. Kas sa tavaliselt jagad veebis oma reisipilte?

2. Kas sa tavaliselt jagad veebis oma reisivideosid?

3. Kas sa tavaliselt kirjutad veebis oma reisikogemustest?

4. Kas sa tavaliselt lisad arvustusi reisiarvustuste veebilehtedel?

5. Kas sa tavaliselt kommenteerid reisimisealastel veebilehtedel?

Selliseid aktiivseid reisimuljete jagajaid oli vastajate seas 30.

Teostati võrdlev analüüs kvantitatiivse uuringu vastustest saadud muljete jagajate andmete ja

muude vastajate andmetega. Statistiliste järelduste tegemisel kasutati sagedustabelianalüüsi,

konkreetselt Hii-ruut testi. Arvutused tehti statistikapaketi R versioon 2.12 abil. Leiti

olulisemad erinevused muljete jagajate ja muude vastajate vahel kvalitatiivsete küsimuste

osas.

3. Tulemused

3.1 ReisimotivatsioonCole reisiprotsessi seitsmesammuline mudel algab „Inspiratsiooniga“. Veebiküsitluse kaks

esimest küsimust puudutasid varasemat Eesti rahvusparkide külastuse kogemust ja tulevaste

külastuste plaane ja olid olulised valimi moodustamiseks. Kolmas küsimus oli avatud ja

selgitas välja, mis inspireerib reisima uutesse paikadesse. Vastused sisaldasid laia variatsiooni,

millest tüüpilisemad näited (autori vabatõlge):

„Soov näha uusi paiku ja kohata inimesi, kogeda teisi kultuure.“

„Inimesed, kohalik toit, pärand ja traditsioonid.“

„Loodus, vaated, midagi teistmoodi kui on kodus, huvitavad tegevused, mida harrastada.“

„Loodus, aga eriti linnud.“

„Näha loodust, vaadelda loomi, kohata kohalikke inimesi, õppida teisi kultuure ja saada uusi

ideid ning mõtteid.“

Neljanda küsimusega uuriti, millised tegurid motiveerivad loodusturiste külastama uut

sihtkohta. Küsimus oli suletud ja kaheksa valikvastusega, mille seast vastaja sai valida enam

kui ühe variandi vahel (tabel 1).

Tabel 1 Tegurid, mis motiveerivad külastama uut sihtkohta

Millised tegurid aitavad motiveerida Sind külastama uut

sihtkohta?

Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Sõprade soovitus 86 90 85

Internetis lugemine / nägemine 69 80 67

Lugemine ajalehest / ajakirjast 66 80 64

Televiisoris nägemine 39 43 38

Sooduspakkumised 14 27 12

Uus lennuühendus 14 17 14

Reklaam 10 20 8

Reisibüroo või reisikorraldaja 5 10 4

Viies oli avatud lisaküsimus, mis ei kohustanud, küll aga võimaldas vastajal lisada täiendav

kommentaar oma reisimisalaste motivaatorite ja inspiratsiooniallikate kohta. Seda võimalust

kasutasid pooled vastajad. Mõned näited vastustest (autori vabatõlge):

„Mind inspireerivad teiste reisijate jutustatud lood“

„Mulle meeldib näha häid inimesi tegemas häid asju ja veel parem kui saan ise protsessis

osaleda.“

„Võti on uued elamused ja õppimine. Ma pole turist, pigem reisija.“

„Kulutuse suurus on minu jaoks oluline faktor, sooduspakkumised mõjutavad minu valikuid

suuresti.“

3.2 Reisiinfo otsing Cole reisiprotsessi mudeli teine samm on „Reisiinfo otsimine“. Kuues küsimus oli suletud,

üheteistkümne valikvastusega, mille seast vastaja sai valida enam kui ühe variandi vahel.

Vastustest selgus, millist tüüpi veebilehti kasutavad vastajad reisiinfo otsimiseks (tabel 2).

Tabel 2 Veebilehetüübid, mida kasutatakse reisiinfo otsimiseks

Milliseid järgmistest veebilehetüüpidest kasutad Sa reisinfo otsimiseks?

Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Otsingumootorid (näiteks Google või Yahoo) 85 100 82

Külastatava sihtkoha veebilehed 83 87 82

Reisilehed (näiteks Tripadvisor, Lonely Planet, Rough Guide)

67 87 64

Sotsiaalvõrgustike veebilehed 38 67 33

Ajaveebid 31 53 27

Hotellide veebilehed 31 23 32

Lennufirmade veebilehed 27 20 29

Wikid 23 33 22

Internetipõhised reisibürood 14 13 15

Autorendi veebilehed 10 7 10

Reisibüroode veebilehed 3 7 2

Seitsmes küsimus täpsustas eelmist küsimust, lastes vastajal nimetada oma lemmik

reisiinfoallikad. Vastustes esinesid teistest sagedamini: Google, Lonely Planet, TripAdvisor,

sihtkohtade veebilehed, Wikipedia, ajaveebid, sõbrad.

Kaheksas küsimus selgitas välja, milliseid otsingusõnade kombinatsioone sisestavad vastajad

otsingumootoritesse, otsides infot oma soovitud elamuste kohta Eesti rahvusparkides. Enam

esinevad otsingufraasid sisaldavad järgmisi sõnu: Estonia, Estonian, national parks, nature,

park, hiking, ecotourism, walking, experience, wildlife, accommodation.

3.3 Reisiplaani koostamineCole reisiprotsessi mudeli kolmas samm on „Reisiplaani koostamine“. Üheksandast

küsimusest selgub mitut veebilehte kasutab vastaja oma reisiplaani tegemise käigus (tabel 3).

Tabel 3 Veebilehtede arv, mida külastatakse reisplaanide tegemiseks

Mitut veebilehte Sa tavaliselt külastad reisiplaane tehes? Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

6 kuni 10 38 40 37

2 kuni 5 30 26 31

11 kuni 15 13 20 12

Üle 20 12 7 13

16 kuni 20 6 7 6

1 1 0 1

Kümnenda, avatud küsimuse vastustest saab ülevaate reisiplaani koostamise protsessist.

Vastuste näiteid (autori vabatõlge):

„Ma püüan mitte üritada näha kõike ühe korraga vaid veeta enam aega valitud kohtades ja

koos sõpradega“.

„Lonely Planet-i abil kogume kokku paiga parimad kohad, siis võtame kaardi ja otsustame

kas reisida rendiauto või rongiga ning selle põhjal teeme reisiplaani.“

„Marsruudi tingivad kohalikest transpordivõimalustest, et mitte kulutada asjatult aega“

„Otsustan aja. Valin koha. Tellin lennupiletid. Tellin majutuse. Tellin elamused.“

„1) Kus saaks kogeda loodust ja vaadelda loomi, 2) Kus seal ligiduses ööbida, soovitavalt

perehotellis, 3) kas saaks sinna laeva või rongiga? Kui ei siis leian odavlennu. 4) Kuidas ma

saaksin kohata kohalikke inimesi kui juba sinna saan?“

„Kõigepealt otsustan kuhu minna, siis valin aja. Seejärel otsin Internetist transpordi

võimalusi, kohapealseid tegevusi ja majutust“.

„Lennupiletid ja majutuse tavaliselt tellin ette. Tegevusi küll plaanin, aga tavaliselt ei telli“.

„Esmalt valin head linnuvaatluskohad, seejärel tellin ligiduses (loodetavasti õdusa)

majutuse.“

3.4 Reisivalikute langetamineCole reisiprotsessi mudeli neljas samm on „Valikute kaalumine“. Üheteistkümnes küsimus oli

suletud, nelja valikvastusega, mille seast vastaja sai valida enam kui ühe variandi vahel.

Selgus, kellega peab vastaja nõu oma reisi puudutavate võimalike alternatiivide ja valikute üle

enne lõpliku otsuse langetamist (tabel 4).

Tabel 4 Kellega konsulteeritakse valikuid enne reisiotsuste langetamist

Kellega Sa konsulteerid valikuid enne otsuse langetamist? Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Sõpradega 80 87 78

Sihtkoha kohalike ekspertidega 64 77 61

Teiste reisijatega 48 57 47

Reisibürooga 12 20 11

Kaheteistkümnes küsimus palus nimetada vastaja soositumad reisialaste arvustuste

veebilehed. Kõige populaarsem veebileht selles kategoorias oli Tripadvisor, järgnesid Lonely

Planet, Google, reisisihtkohtade veebilehed ja booking.com.

Kolmeteistkümnes küsimus selgitas välja kui oluline on reisi juures selle hind (tabel 5).

Tabel 5 Kui tähtis on reis ostuotsuse langetamisel hind

Kui tähtis on Sulle ostuotsuse langetamise juures reisi hind?

Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Hind on oluline, aga mulle on tähtsam saadav väärtus 84 87 82

Otsin alati madalamaid hindu 13 13 13

Hind ei ole teema 3 0 3

3.5 Reisiteenuste ostmine InternetisCole reisiprotsessi mudeli viies samm on „Broneerimine“. Neljateistkümnes küsimus oli

suletud kuue valikvastusega, mille seast vastaja sai valida enam kui ühe variandi vahel.

Vastustest selgus, milliseid reisiteenuseid ostavad vastajad tavaliselt Interneti teel (tabel 6).

Tabel 6 Reisiteenused, mida ostetakse Internetist

Milliseid reisteenuseid Sa tavaliselt ostad Internetist? Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Transport sihtkohta 93 100 92

Majutus 82 87 81

Transport sihtkohas 26 30 26

Tegevused 15 20 14

Reisid 12 10 13

Giiditeenus 10 13 9

Viieteistkümnes küsimus palus vastajal nimetada enamkasutatavad veebilehed, kust ta

tavaliselt ostab reisiteenuseid. Sellisteks olid booking.com, expedia, hotellide veebilehed,

lennuliinide veebilehed, millistest on sagedamini välja toodud Ryanair, Easyjet, Finnair.

Kuueteistkümnes oli avatud lisaküsimus, mis ei kohusta, küll aga võimaldas vastajal lisada

täiendav kommentaar oma harjumuste kohta reisiteenuste ostmisel Internetist. Sellele

küsimusele vastasid 40% vastajatest.

Näiteid kommentaaridest (autori vabatõlge):

„Ostan lennupiletid ja hotelli alati Internetist“.

„Lennupileti ostan veebis. Hotelli võin tellida ka kohapeal, olenevalt kellega ma koos reisin.

Ma pole kunagi tellinud tegevusi ja tuure veebis, kuna häid on raske leida ja paistab, et mulle

meeldib omapäi matkamine“.

„Ei ole kunagi ostnud reisibüroost, alati Internetist.“

3.6 Interneti kasutamine reisi ajalCole reisiprotsessi mudeli kuues samm on „Reisimine“. Seitsmeteistkümnenda küsimusega

selgus, milliseid vahendeid ja veebikeskkondi vastajad käesoleval ajal reisimise ajal

kasutavad (tabel 7). Küsimus oli suletud, üheksa valikvastusega, mille seast vastaja sai valida

enam kui ühe variandi vahel.

Tabel 7 Vahendid ja keskkonnad, mida kasutatakse reisi ajal

Mida alljärgnevast loetelust kasutad Sa reisi ajal? Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Wi-Fi 69 80 67

Facebook 49 80 43

Allalaetavad sihtkoha reisijuhid 34 50 31

ajaveebi lugemine ja täiendamine 20 47 15

Asukohapõhised rakendused 17 37 14

Twitter 15 40 11

Flickr või muu fotode jagamise veebileht 10 33 6

Youtube või muu videote jagamise veebileht 11 37 6

Broneerimine nutitelefoni abil 7 17 5

Kaheksateistkümnenda küsimuse vastustest sai teada, millist informatsiooni soovib vastaja

reisi ajal saada oma mobiiltelefoni vahendusel (tabel 8). Küsimus oli suletud, kuue

valikvastusega, mille seast vastaja sai valida enam kui ühe variandi vahel.

Tabel 8 Informatsioon, mida soovitakse saada reisi ajal oma mobiiltelefonile

Millist informatsiooni soovid sa mobiiltelefonile saada reisi ajal?

Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Sõnumid külastatavas piirkonnas toimuvate sündmuste ja atraktsioonide kohta

46 70 42

Sõnumid mis annavad märku tellitud transportide väljumisaegadest (lennud, rongid)

43 47 43

Ei soovi informatsiooni mobiiltelefonile 37 13 41

Sõnumid läheduses asuvat teenuste kohta (pangad, turismiinfo)

21 33 19

Majutuste, sündmuste ja muude teenuste reklaamid 17 23 16

Kõnede ja saadetud sõnumite kulutuste seis 15 37 11

Üheksateistkümnes küsimus oli samuti suletud, kuue valikvastusega, mille seast vastaja sai

valida enam kui ühe variandi vahel. Vastused selgitasid välja, millised kuus vahendit pakiks

vastaja kaasa reisile minnes (tabel 9).

Tabel 9 Vahendid, mida võetakse reisile kaasa

Mille allpool loetletust võtad Sa kaasa reisile minnes? Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Fotoaparaat 96 93 96

Raamat 80 80 80

Nutitelefon 45 77 39

Sülearvuti 45 57 43

Ajakiri, ajaleht 41 50 40

Meelelahutuse vahend (näiteks Kindle või iPod) 21 47 16

Kahekümnenda, suletud küsimusega selgus kui sageli päeva jooksul soovib vastaja kasutada

reisil olles Internetti (tabel 10).

Tabel 10 Interneti kasutamise sagedus reisi ajal

Kui tihti soovida sa reisi ajal päevas kasutada Internetti? Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Mitte iga päev 44 23 48

Korra päevas 29 44 26

Mitu korda päevas 16 30 14

Üldse mitte 11 3 12

3.7 Reisimuljete jagamineCole reisiprotsessi mudeli seitsmes samm on „Reisimuljete jagamine“. Kahekümne esimene

küsimus oli kogu uuringu metoodika jaoks kõige olulisem, võimaldades valida vastajate seast

välja reisimuljete jagajate segmendi. Küsimus oli suletud ja koosnes viiest alamküsimusest

(tabel 11).

Tabel 11 Reisijärgne muljete jagamine veebis

Kas sa jagad tavaliselt reisimuljeid? Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

Kas sa tavaliselt jagad veebis oma reisipilte? 66 100 58

Kas sa tavaliselt kirjutad veebis oma reisikogemustest? 48 93 40

Kas sa kommenteerid reisimisealastel veebilehtedel? 33 90 23

Kas sa lisad arvustusi reisiarvustuste veebilehtedel? 31 100 19

Kas sa tavaliselt jagad veebis oma reisivideosid? 17 43 13

Kahekümne teine, avatud küsimus palus vastajatel nimetada oma lemmik veebilehed, kus nad

jagavad reisil kogetud elamusi. Populaarsemad veebilehed muljete jagamiseks olid Facebook,

Tripadvisor, ajaveebid, Flickr, Twitter.

Kahekümne kolmas oli avatud küsimus, mis ei kohustanud, küll aga võimaldas vastajal lisada

täiendav kommentaar reisil kogetud elamuste jagamise kohta. Sellele küsimusele vastasid

32%. Näiteid kommentaaridest (autori vabatõlge):

„Kasutan nii info hankimiseks kui jagamiseks peamiselt Tripadvisori reisiarvustusi. Usaldan

selliseid inimesi, kes on kirjutanud palju arvustusi, mitte neid kes on lisanud paar negatiivset

kogemust.“

„Mulle meeldib jagada muljeid nii reisi ajal kui järel. Osaliselt on reisidest kirjutamine mulle

ka töö.“

„Mulle meeldib tutvustada väikeseid reisifirmasid kui nad pakuvad head teenust. Samuti

lisada positiivne kommentaar sellistele, kes jagavad samasid väärtusi nagu mina: loodushoid

ja jätkusuutlikkus.“

„Mulle meeldib pärast reisi korraldada õhtuid, kus ma räägin oma reisielamustest ja näitan

pilte.“

Kahekümne neljas küsimus selgitas välja vastaja päritolumaa. Küsitlusele vastas 45 erineva

riigi elanikku, kellest enim oli Suurbritannia, Soome, Saksamaa, Rootsi, Madalmaade ja USA

elanikke. Reisimuljete jagajate seas oli vastajaid kokku 17 riigist, üle ühe vastaja oli

järgmistest riikidest: Soome, USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Läti.

Kahekümne viienda küsimusega selgus vastaja vanus (tabel 12).

Tabel 12 Uuringus osalenute vanus

Kõik vastajad %

Muljete jagajad %

Teised vastajad %

35 - 49 41 40 41

18 - 34 37 37 37

50 ja vanemad 22 23 22

Kahekümne kuuendana küsiti vastaja e-postiaadressi, mille vastaja võis lisada kui oli nõus

andma töö autorile täiendava intervjuu. Kõigist vastajaist lisas oma e-postiaadressi 73 %.

4. Arutelu

Töö alguses püstitas autor hüpoteesi, et reisijärgselt oma reisimuljeid veebis aktiivselt

jagavate turistide internetikasutuse muster erineb teiste turistide omast kogu reisitsükli lõikes:

nii reisi eel, reisi ajal kui reisi järgselt. Läbiviidud küsitluse tulemustes selgusid Eesti

rahvusparke külastanud ja/või külastust plaanivate välisturistide internetikäitumise

harjumused.

Edasise analüüsi jaoks eristati vastajate seast reisijärgselt aktiivsemalt oma kogemusi ja

muljeid Internetis jagajate grupp. Kriteeriumiks võeti „Jah“ vastus vähemalt neljale

küsimusele viiest reisijärgse muljete jagamise viise puudutavast küsimusest:

„Kas sa tavaliselt jagad veebis oma reisipilte?“,

„Kas sa tavaliselt jagad veebis oma reisivideosid?“,

„Kas sa tavaliselt kirjutad veebis oma reisikogemustest?“,

„Kas sa tavaliselt lisad arvustusi reisiarvustuste veebilehtedel?“,

„Kas sa tavaliselt kommenteerid reisimisealastel veebilehtedel?“

Põhjus, miks keskenduti analüüsis reisimuljete jagajatele, on eelkõige praktiline. Cantoni

(2010) järgi on reisijärgselt veebis avaldatud reisimuljed turismisihtkohtade turundajatele ja

turismiettevõtetele väga väärtuslik informatsiooni allikas, mille alusel parendada oma

turundusstrateegiaid. Samuti on muljete jagajate näol tegemist vabatahtlike info levitajatega,

kes tasu küsimata aitavad turundada nende poolt külastatud sihtkohti ja tarbitud

turismiteenuseid.

4.1 Reisijärgne internetikasutuse musterKõige tavalisemaks reisijärgseks muljete jagamiseks on reisipiltide laadimine veebi, et teha

neid kättesaadavaks teistele veebikasutajatele, kaks kolmandikku vastajatest tegeleb sellega.

Muljete jagajatest laevad pilte üles kõik ja muudest vastajatest 58% (vt tabel 11). Levinumad

veebikeskkonnad piltide jagamiseks on Flickr, Picasa ja Facebook.

Teine populaarsem reisimuljete jagamise viis on oma elamustest ja kogemustest kirjutamine,

kas siis mõnel veebilehel või ajaveebis, mis on päevikustiilis, kommenteeritav veebileht.

Peaaegu pooled kõigist vastajatest kirjutavad Internetis oma reisimuljetest, sealjuures

aktiivsetest muljete jagajatest 93% ja muudest 40%. Ajaveebid on sotsiaalmeedia üks

vanemaid vorme (Kaplan, Haenlein 2009). Oluline on tähele panna ja aru saada, et blogosfäär

ja internetimeedia üldiselt on kiires muutumises, iga päev lisandub uusi reisiajaveebe ja samas

osa neist ka lõpetab ilmumise (Pan 2007).

Reisimuljete jagajat eristab muudest vastajatest enam see, et nad väga aktiivselt lisavad

isiklikke kommentaare reisialastele veebilehtedele ning täiendavad omapoolsete arvustustega

spetsiaalseid reisiarvustuste veebilehti. Vastavaid tegevusi teevad nad 4-5 korda aktiivsemalt

kui muud vastajad (vt tabel 1). Kõige vähem levinud viis reisimuljete jagamiseks on oma

reisivideote laadimine veebi teistele vaatamiseks. Selles tegevuses on muljete jagajad kolm

korda aktiivsemad muudest.

Peamiste veebilehtedena, kus avaldatakse reisimuljeid nimetavad muljete jagajad järgmisi

veebikeskkondi: Facebook (53%), Tripadvisor (43%), oma ajaveeb või veebileht (30%), wiki

või kollaboratiivne ajaveeb, Flickr, Twitter, Youtube, booking.com, NileGuide, Tripsay,

Localyte, OviMaps ja Lonely Planet.

4.2 Reisieelne internetikasutuse musterTegurite osas, mis motiveerivad inimesi reisima ei erine muljete jagajad oluliselt keskmisest

reisijast (vt tabel 1). Olulisemad motivaatorid on sõprade soovitus, lugemine Internetist ja

ajakirjandusest. Budget Traveli poolt 2010. aastal läbiviidud uuringu andmetel motiveerib ligi

pooli USA elanikke sooduspakkumised (Budget Travel & WAYN 2010). Käesolev uuring

seda ei kinnita.

Väike erinevus on kõigi küsimuste vastuste osas muljete jagajate kasuks, mille alusel võib

väita, et nad teevad oma reisi ettevalmistusi suurema põhjalikkusega. Kas nad on aga ka

üldiselt altimad reisima? Sellele küsimusele vastuse saamiseks on soovitav täiendada

uuringumetoodikat edasistes küsitlustes lisaküsimusega reisimise sageduse kohta.

Reisiinfo otsimisel Internetist on muljete jagajate käitumismuster erinev muudest vastajatest.

Keskmisest vähem pöörduvad nad reisiinfo leidmiseks traditsiooniliste turismiteenuseid

pakkuvate veebilehtede poole nagu lennufirmade, autorendi, reisibüroode ja hotellide

veebilehed (vt tabel 2).

Muudest vastajatest enam toetuvad muljete jagajad aga sotsiaalset tüüpi veebilehtedele:

ajaveebid, wikid, sotsiaalvõrgustikud. Sotsiaalmeedia mängib reisijate informatsiooniallikana

üha tähtsamat rolli (Xiang, Gretzel 2010). Austraalias 2010. aastal Jätkusuutliku Turismi

Kooperatiivse Uuringukeskuse (Sustainable Tourism Coopeartive Research Centre) poolt läbi

viidud uuring tõestab, et kasutajate poolt loodud veebisisu ja informatsiooni poole

pöördutakse just siis kui juba reisi sihtkoht on otsustatud ja kui otsitakse konkreetseid

teenuseid (Cox 2010). Samuti leitakse nimetatud uuringus, et traditsioonilised

turismisihtkohtade veebilehed võidaksid sellest kui neisse integreerida kasutajate poolt

loodava sisu lisamise võimalus.

Üheks suuremaks probleemiks Internetis, mis raskendab otsitava leidmist on informatsiooni

killustatus. Kuna olemasoleva informatsiooni maht on tohutu püüavad inimesed leida

lahendust, mis vastaks just nende vajadustele (Travelport 2010). Budget Traveli (2010) poolt

läbiviidud uuringu tulemustest selgub, et enamasti külastavad inimesed reisi planeerimiseks 2-

10 veebilehte. Käesoleva uuringu tulemused kinnitavad seda keskmist (vt tabel 3). Muljete

jagajate ja muude võrdluses saab esile tuua kaks momenti: esiteks, suhteliselt suur osa muljete

jagajatest (20%) külastab reisiplaane tehes 11-15 veebilehte. Teiseks, poole vähem

reisimuljete jagajaid võrreldes muudega külastab üle 20 veeblehe. Saab järeldada, et muljete

jagajad teavad paremini kust mida otsida, võrreldes keskmisega on nad teadlikumad

Internetist informatsiooni otsijad.

Reisimuljete jagajad konsulteerivad oma plaane enne lõpliku otsuse langetamisest kõige enam

oma sõpradega (vt tabel 4). Järgnevad kohalikud asjatundjad sihtkohas ja teised reisijad.

Kõige vähem pöördutakse reisibüroodesse. Sarnane eelistuste muster on ka muudel küsitluse

vastajatel, kuid väiksema aktiivsusega kõigi vastusevariantide osas. Sellest võib järeldada, et

muljete jagajad on keskmisest aktiivsemad suhtlejad. Ka erinevate reisiteenuste Internetist

ostmise osas on muljete jagajatel keskmised vastused veidi kõrgemad muudest, olulist

erinevust aga ei esine (vt tabel 6). Seega ei kinnita kaks viimati nimetatud tulemust töö

hüpoteesi, pigem selgub, et nii reisialternatiivide konsulteerimise kui internetiostude osas ei

esine olulisi erinevusi muljete jagajate ja teiste vastajate internetikasutuse harjumustes.

4.3 Reisiaegne internetikasutuse musterMuljete jagajad on kaks korda aktiivsemad Interneti ja selle vahendite tarbijad reisi ajal (vt

tabel 7). Reisimise ajal Interneti kasutamises on kasvav roll nutitelefonidel. Lauaarvuteid

reisile kaasa võtta ei saa, ka sülearvuti kandmine on ebamugav, telefonid on aga kasutajatel

alati taskus, seega on mobiiltelefonide buumil turismile tähtis roll (Ness Technologies 2010).

Uuringufirma Morgan Stanley andmetel ületab 2014. aastal mobiiltelefonide kaudu Interneti

kasutajate koguarv arvutitega Internetikasutajate arvu.

Reisile kaasa võtavad nutitelefoni enam kui kolmveerand muljete jagajatest, kuid vaid veidi

üle kolmandiku muudest vastajatest (vt tabel 9). Oma reisipiltide veebi laadimises on muljete

jagajad poole aktiivsemad (tabel 1), fotoaparaati omavad neist reisil aga isegi veidi vähem kui

muud vastajad. Sellest võib järeldada, et osa neist kasutab ka pildistamiseks nutitelefone.

2010. aastal Budget Traveli poolt läbiviidud küsitluses vastasid 62% ameeriklastest ja 80%

mitteameeriklastest et nad võtavad reisile kaasa nutitelefoni (Budget Travel & WAYN 2010).

Muljete jagajate keskmisest suurema mobiilsete tehnoloogiliste lahenduste lembust kinnitavad

ka uuringust selgunud vastused küsimusele, millist informatsiooni soovitakse saada reisi ajal

mobiiltelefoni vahendusel (vt tabel 8). Muudest vastajatest kaks-kolm korda enam on muljete

jagajate seas ka asukohapõhiste rakenduste kasutajaid, ning samavõrra sagedamini pöörduvad

nad reisi ajal sotsiaalsetesse internetikeskkondadesse nagu ajaveebid, Youtube, Flickr, Twitter,

Facebook (vt tabel 7). Needki tegevused on nutitelefonide põhised.

Muljete jagajate demograafilise profiili kohta saame antud pilootuuringu põhjal väite, et see ei

erine oluliselt muudest Eesti rahvusparke külastavate välisturistide profiilist. Vastajate vanuse

osas ei esine lahknevusi. Vanema põlvkonna kiiret harjumist internetivahenditega kinnitab ka

Budget Travel & WAYN-i 2010. aastal korraldatud uuring. Üle 50aastaste põlvkond omandab

uute tehnoloogiliste vahendite kasutamise oskused ja harjumused oodatust palju kiiremini

(Budget Travel & WAYN 2010). Noorte põlvkonnal aga on eelis, nad ei pea õppima uusi

tehnoloogilisi vahendeid kasutama, nad kasvavad üles kasutades neid igapäevaselt. Ainus

järeldus, mis käesoleva töö autor vastajate päritoluriikide jagunemise osas teeb on see, et Eesti

rahvusparkide turg on globaalne.

4.4 Peamised järeldused

Kokkuvõtvalt saab teha uuringu põhjal järgmisi üldistavaid järeldusi: reisi järgselt Internetis

aktiivsemad reisimuljete jagajad on ka aktiivsemad internetikasutajad reisi planeerimise

faasis. Internetist ostmises on muljete jagajatel sarnased harjumused, mis muudel reisijatel,

nad on keskmisest tunduvalt aktiivsemad internetikasutajad reisi ajal. Muljete jagajad on

muudest teadlikumad Interneti tarbijad. Mobiilsete info- ja kommunikatsioonivahendite ja

asukohapõhiste rakenduste kasutamises on muljete jagajad teenäitajateks. Muljete jagajaid

eristab muudest reisijatest sotsiaalset tüüpi veebilehtede suurem eelistamine ja kasutamine.

Autori poolt tööle püstitatud hüpotees: reisijärgselt oma reisimuljeid veebis aktiivselt jagavate

turistide internetikasutuse muster erineb teiste turistide omast kogu reisitsükli lõikes: nii reisi

eel, reisi ajal kui reisi järgselt, leidis kinnitust.

Edasiste uuringutega tuleks välja selgitada, missugused ajendid motiveerivad inimesi jagama

reisikogemusi Internetis. Samuti see, mil määral jagatavad muljed mõjutavad teisi reisijaid ja

millised tegurid on olulised jagatava informatsiooni usaldusväärsuse osas. Ka vääriks süvitsi

uurimist tarbijate internetikasutus Eesti loodusturismi peamiste sihtturgude lõikes, seal hulgas

muljete jagajate võimalikud erinevused sõltuvalt potentsiaalse turisti päritolumaast.

5. SummaryThis study explores the traveller's behaviour on Internet through travel cycle. Based on the

litterature a questionnaire was designed to investigate use of Internet channels and toos

before, during and after trip, and a pilot survey was conducted of foreign visitors to Estonian

national parks.

A group of responders was segmented, who most actively share their travel experiences

online. The reason for focusing the analysis on this specific group of „sharers“ is of the

practical nature: they are the volunteer information distributors, who are contributing to the

web presence of visited destinations and service providers. The content created by travellers

who have prior experience with destination and travel services are not only the most preffered

source, but also an influencial source for travel decision making, as well as a source for travel

professionals for improving their marketing strategies.

The results of the analysis confirmed the hypothesis that the internet behaviour pattern of

„sharers“ is different from other travellers. From this study can be generalized that „sharers“

are more active users of the Internet in the travel planning phase. Internet buying habits of

„sharers“ are similar to other responders. „Sharers“ use Internet much more actively than

others durig the trip. They are early adopters of smartphones, other mobile devices and

location based applications. What distinguishes them most from other travellers is greater use

of the social web (social media, social networks, blogs, social travel guides, web

communities, travel review websites).

TänuavaldusedTänan oma juhendajat Lea Sudakovat ning professor Tiiu Kulli, kes toetasid nõuannetega

kogu töö valmimise jooksul, Marina Haldnat, kes andis nõu statistilise analüüsi tegemise osas.

Suur tänu kõigile uuringu küsitlusele vastajatele. Samuti tänan töö mustandi läbilugemise ja

kommenteerimise eest järgmisi Interneti, loodusturismi ja turunduse asjatundjaid: Kaido

Einama, Priit Kallas, Epp-Kristiina Keerov, Kaira Kivi, Helene Lukke, Heli Müristaja, Marko

Siller.

Kasutatud kirjandus

Beca, P., Raposo, R. (2011). m-Tourism 2.0: A Concept Where Mobile Tourism Meets

Participatory Culture

Buhalis, D., Law, R. (2008). Progress in information technology and tourism management: 20

years on and 10 years after the Internet - The state of eTourism research. Tourism

Management, 29(4), 609-623.

Buhalis, D., O'Connor, P. (2005). Information Communication Technology Revolutionizing

Tourism Tourism Recreation Research, 30 . pp. 7-16.

Budget Travel and WAYN.com (2010). The Global Travel Consumer: Current & Emerging

Trends. Online Survey

http://www.wayn.com/media/WTTCBudgetTravelWAYNEmergingTrends.pdf (viimati

vaadatud 20.05.2011)

Cantoni, L., Fedele, S., DeAscaniis, S. (2010). Destination Marketing: Why do Tourists Like a

Destination? A research in eTourism and Argumantation

Chen, C. (2006). Identifiying significant factors influencing consumer trust in an online travel

site. Information Technology & Tourism, 8, 197-214.

Cole, R. (2010). The Seven Steps to Travel Enlightenment http://www.intothesoup.com/

seven-steps-travel-enlightenment (viimati külastatud 28.05.2011)

Cooke, M., Buckley, N. (2007). Web 2.0, social networks and the future of market research,

International Journal of Market Research, 50 (2), 267 - 292

Court, D., Elzinga, D., Mulder, S., Vetvig, O.J. (2009). The consumer decision journey.

McKinsley Quartely, 2009 Number 3.

Cox, C., Burgess, S., Sellitto, C., Buultjens, J., (2010). Users are doing it for themseselves.

How consumer-generated content is changing the face of tourism marketing. STCRC

Egger, R. (2010). Theorizing Web 2.0 Phenomena in Tourism: A Sociological Signpost.

Information Technology & Tourism, Volume 12, Number 2, 2010 , pp. 125-137(13)

Godin, S. (2002). Purple Cow. Do You Zoom Inc., 2002.

Kaplan A. M., Haenlein M. (2010), Users of the world, unite! The challenges and

opportunities of Social Media, Business Horizons, Volume 53, Issue 1, January-February

2010, Pages 59-68

Kotler, P., Jain, D.C., Maesincee, S. (2002). Marketing Moves: A New Approach to Profits,

Growth and Renewal. Harvard Business School Press

Law, R., Leung, R. & Buhalis, D. (2009). Information Technology Applications in Hospitality

and Tourism: A Review of Publications from 2005 to 2007. Journal of Travel & Tourism

Marketing

van Limburg, B., (2009) The Anatomy of a Digital Storytelling System: The Architecture.

Information Technology & Tourism, Volume 11, Number 1, 2009 , pp. 31-42(12)

Matloka, J., Buhalis, D., (2010). Destination Marketing through User Personalised Content

(UPC) Information and Communication Technologies in Tourism 2010. Volume: 2, Issue: 1,

Springer Vienna, Pages: 519-530

McGarth, G.M. (2008). Employing Social Network Analysis to Influence Tourism Events

Decition-Making: A pilot Study. Information and Communication Technologies in Tourism.

2008, 17, 556-567. Proceedings of the International Conference in Innsbruck, Austria.

Morgan Stanley (2010). Internet Trends. April12, 2010.

http://www.morganstanley.com/institutional/techresearch/pdfs/Internet_Trends_041210.pdf

(viimati külastatud 28.05.2010)

Ness Technologies (2010). Five Steps to a Successful Mobile Strategy for the Travel Industry.

Whitepaper http://web.ness.com/forms/travelmobile (viimati külastatud 28.05.2010)

O'Reilly, T., (2007). What is Web 2.0: Design Patterns and Business Models for the Next

Generation of Software. Communications & Strategies, No. 1, p. 17, First Quarter 2007

Pan, B., MacLaurin, T., and Crotts, J.C. (2007). Travel Blogs and the Implicationsfor

Destination Marketing. Journal of Travel Research, 46, 35-45.

PhoCusWright Inc. (2010). Social Media in Travel: Traffic & Activity.

Scharl, A., Bauer,C., Taudes, A., Natter, M., Wöber, K. (2001). Content Analysis eTourism:

Competitiveness and Success Factors of European Tourism Web Sites, European Forum

Alpbach 2001.

Steinbauer, A. and Werthner, H. (2007). Consumer Behaviour in e-Tourism. In Proceedings

of ENTER. 2007, 65-76.

Travelport (2010) The Well Connected Traveller. The changing face of today’s travel

consumers. A Survey of Consumer Travel Trends by Travelport

Zhang, L., Pan, B., Smith, W., Li, X. (2009). An Exploratory Study of Travelers' Use of

Online Reviews and Recommendations. Information Technology & Tourism, Volume 11,

Number 2, 2009 , pp. 157-167(11)

de Valck, K., van Bruggen, G.H., Wierenga, B. (2009) Virtual communities: A marketing

perspective.

Vilpponen, A., Winter, S., Sundqvist S. (2006) Electronic Word-of Mouth in Online

Environments: Exploring Referral Network Structure and Adoption Behavior. Journal of

Interactive Advertising (2006) Volume: 6, Issue: 2, Pages: 63-77

Werthner, H., Klein, S. (1999). Information technology and tourism—A challenging

relationship . Springer-Verlag, Vienna, 1999

Yoo, K.-H., Lee, Y., Gretzel, U., Fesenmaier, D.R. (2009). Trust in Travel-related Consumer

Generated Media. Information Technology & Tourism, 2009, 2, 49-59

Xiang, Z., Gretzel, U. (2010). Role of social media in online travel information search.

Tourism Management, 31, 2010, 179-188.

Lisad

Lisa 1. Küsitlusankeet

How Foreign Visitors to Estonian National Parks Use Internet

INTRO

This survey is supporting the Master research study of Aivar Ruukel from Estonian University

of Life Sciences.

It is a first attempt to learn about online behaviour of existing and potential visitors to

Estonian national parks. The survey is a collaborative approach carried out in partnership with

local small nature tourism businesses, Estonian Rural Tourism Association and Estonian

Ecotourism Cluster

The survey will take approximately 10 minutes to complete. All responses are reported in

aggregate to assure your anonymity.

For EVERY respondent we give away a free guided day-trip in Soomaa national park, you can

choose between experiences like:

• Bog-walking

• Paddling a traditional dugout canoe

• Beaver safari

• Berry-picking, mushrooming and cooking together with locals

Thank you!

If you have any questions, please send to aivar.ruukel@emu.ee

1.) Have you visited some of Estonian national parks during last couple of years?

( ) yes

( ) no

2.) Are you considering to visit some of Estonian national parks within coming couple of

years

( ) yes

( ) no

INSPIRATION

3.) What inspires you to travel to a new place?

4.) What factors help motivate you to visit a new destination?

[ ] recommendation from friends

[ ] read it on newspaper / magazine

[ ] read / see it online

[ ] see it on TV

[ ] travel agent or tour operator

[ ] advertising

[ ] discounts

[ ] a new flight service

5.) More comments about your inspiration and motivation to travel?

TRAVEL RESEARCH

6.) Which of the following type of websites do you use for travel research?

[ ] Travel Websites (eg TripAdvisor, Lonely Planet, Rough Guide)

[ ] Websites of the destination visiting

[ ] Airline websites

[ ] Social networking websites

[ ] Car rental websites

[ ] Search engine (eg Google or Yahoo)

[ ] Hotel websites

[ ] Online travel agencies

[ ] Websites of high street travel agency

[ ] Blogs

[ ] Wikis

7.) Please name your favourite sources for travel research

8.) Wich keyword phrases would you type into the search engine to find out about your

desired experience in Estonian national parks?

a: _________________________

b: _________________________

c: _________________________

d: _________________________

PLANNING

9.) When planning a trip online, how many websites do you usually visit?

( ) 1

( ) 2-5

( ) 6-10

( ) 11-15

( ) 16-20

( ) more than 20

10.) Please describe how do you create your itinerary, based on the information that you had

collected?

VALIDATION

11.) With whom do you consult your travel options?

[ ] Friends

[ ] Travel agency

[ ] Local expert at destination

[ ] Other travellers

12.) Please name your favourite online review websites.

a: _________________________

b: _________________________

c: _________________________

d: _________________________

13.) When you decide to book a trip, how important is price?

( ) I allways look for the lowest price

( ) price is important, but I am more concentrated with value

( ) price is not an issue

BOOKING

14.) What travel services do you usually book online?

[ ] transportation to the destination

[ ] transportation at the destination

[ ] accommodation

[ ] guide service

[ ] tours

[ ] activities

15.) Please name websites that you use most frequently for booking travel services

a: _________________________

b: _________________________

c: _________________________

d: _________________________

e: _________________________

16.) More comments about booking online vs. offline?

TRAVEL

17.) Which of the following do you currently use while travelling?

[ ] Wi-Fi

[ ] Twiter

[ ] Facebook

[ ] Flickr or other photo sharing

[ ] Youtube or other video sharing

[ ] Booking via smartphone

[ ] Downloadable city or country guides

[ ] Location based apps

[ ] Read or update a blog

18.) What kind of information would you like to receive on your mobile while on a yourney?

[ ] Text reminding you of travel times booked (e.g. flight, rail)

[ ] Text info about events and tourist attractions in the area you are visiting

[ ] Text info about nearest amenities (e.g. banks, tourist information office)

[ ] Text info on accommodation, events and other add

[ ] Text update on spend on mobile calls and messages

[ ] Non of these

19.) Which of the following will you take for your trip?

[ ] camera

[ ] smartphone

[ ] laptop

[ ] entertainment device (e.g. Kindle, iPod)

[ ] book

[ ] magazine, newspaper

20.) How often would you like to use internet during a day when travelling?

( ) several times during a day

( ) once a day

( ) not every day

( ) not at all

SHARING

21.) Do you usually share online:

yes no

your travel photos? ___ ___

your travel videos? ___ ___

write aboute your experiences? ___ ___

add review to travel review sites? ___ ___

leave comment on travel sites ___ ___

22.) Please name your favourite webistes to share your travel experiences.

a: _________________________

b: _________________________

c: _________________________

d: _________________________

23.) More comments about sharing travel experiences?

LAST BUT NOT LEAST

24.) What is Your country of residence?

____________________________________________

25.) What is your age?

( ) 18-34

( ) 35-49

( ) 50+

26.) May I contact You in future for small additional conversation?

If "yes" please write your e-mail address.

____________________________________________

Thank You!

Thank you for taking the survey!

Your response is very important for this study.

Aivar Ruukel

Phone: +372 5061896

Skype: aivarruukel

Twitter: Ruukel