1
SAAREMAA PUHKEALAL väärivad esile tõstmist järgmised omadused: • Rannikupuhkus – Saaremaa suvine aeg on pandud laulu sisse, kaunid rannad Suure Katla servas, Triigis ja Tuh- kanas on Saaremaa puhkeala külastajatele teada-tuntud paigad. • Linnud ja kivid. Pole saladus, et Saaremaa rannikul pesit- sevad hahad on äärmiselt tähelepanuväärsed linnud, et Eestimaa looduskaitsealade ajalugu sai alguse Vaika saa- rtelt, kus tubli majakavaht Artur Toom saartel pesitsevad linnud oma hoole alla võttis. Omaette süvenemist vääriv teema on Saaremaa geoloogiline aluspõhi ja kivimiline koostis Balti Jääpaisjärve ja sellele eelnenud ajast. Karsti- nähud, mida koha peal kurisu’teks kutsutakse, ilmestavad maastikku veelgi. • Taimed ja loomad. Taimeriigi eripära ja reliktiderohkus tuleneb merelisest kliimast, loomariik on paraku liigivae- ne. Kuid nii endeemsest liigist saaremaa robirohust kui ka hall- ja viigerhüljest on siiski kuulnud nii mõnedki. • Sõjavägede jäljed Nõukogude aeg ja toonane piiritsooni- periood mõjutas tublisti saarlaste elu-olu, praegu saab tolleaegsete tegude jälgi kohata mitmel pool Saaremaal, näiteks Dejevo telkimisala ümbruses. • Ajalooline metsandus juba 1650dal aastal kehtestas toona- ne Liivimaa kuberner oma krahvkonnas esimese metsahoiu- seaduse. Saaremaal alustati nii metsakorralduse, metsakul- tuuride rajamise kui ka kvartalivõrgu nummerdamisega. Sõnaga – eestimaise metsanduse häll oli Saaremaal. nr objekt Regio lk nr objekt Regio lk nr objekt Regio lk 1,2,3,4 1. Abula matkarada, 2. Abula lõkkekoht telkimisega, 3. Abula lõkkekoht telkimisega, 4. Abula lõkkekoht telkimisesega 60 C4 5 Dejevo punker ja telkimisala 60 D5 6 Kaare kivi puhkekoht 64 C2 7 Karujärve lõkkekoht telkimisega 64 D2 8 Kalasma lõkkekoht telkimisega 60 C4 9 Kalasma matkarada 60 C4 10 Kalja matkarada 60 D4 11 Laugu metsavahimaja 61 F3 12,13 Konati matkarada ja lõkkekoht 61 D4 14 M. Ranna dendraarium 62 D4 15 Meiuste lõkkekoht telkimisega 61 F3 16 Putla puhkekoht 65 F2 17 Sopi metsaonn 64 D5 18,19 Soela lõkkekoht telkimisega, 61 F2 20 Suure Tõllu kerisekivi puhkekoht 60 C5 21 Triigi lõkkekoht telkimisega ja metsaonn 62 B3 22 Tuhkana puhkekoht 61 F2 23, 24, 25, 26, 27 23. Veere vaateplatvorm 24, 25, 26, 27 Veere lõkkekoht 60 C4 28 Viieristi puhkekoht 67 C1 29 Viieristi matkarada 67 C1 30 Mustjala looduskeskus/teabepunkt 61 D4 31 Mändjala loodusmaja 65 D3 Mustjala teabepunkt tel 457 9737 Mändjala teabepunkt tel 676 7762

SAAREMAA PUHKEALALfiles.voog.com/0000/0004/9218/files/PA_kaart_saaremaa.pdf · tuleneb merelisest kliimast, loomariik on paraku liigivae-ne. Kuid nii endeemsest liigist saaremaa robirohust

  • Upload
    others

  • View
    2

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: SAAREMAA PUHKEALALfiles.voog.com/0000/0004/9218/files/PA_kaart_saaremaa.pdf · tuleneb merelisest kliimast, loomariik on paraku liigivae-ne. Kuid nii endeemsest liigist saaremaa robirohust

SAAREMAA PUHKEALALväärivad esile tõstmist järgmised omadused:• Rannikupuhkus – Saaremaa suvine aeg on pandud laulu

sisse, kaunid rannad Suure Katla servas, Triigis ja Tuh-kanas on Saaremaa puhkeala külastajatele teada-tuntud paigad.

• Linnud ja kivid. Pole saladus, et Saaremaa rannikul pesit-sevad hahad on äärmiselt tähelepanuväärsed linnud, et Eestimaa looduskaitsealade ajalugu sai alguse Vaika saa-rtelt, kus tubli majakavaht Artur Toom saartel pesitsevad linnud oma hoole alla võttis. Omaette süvenemist vääriv teema on Saaremaa geoloogiline aluspõhi ja kivimiline koostis Balti Jääpaisjärve ja sellele eelnenud ajast. Karsti-nähud, mida koha peal kurisu’teks kutsutakse, ilmestavad maastikku veelgi.

• Taimed ja loomad. Taimeriigi eripära ja reliktiderohkus tuleneb merelisest kliimast, loomariik on paraku liigivae-ne. Kuid nii endeemsest liigist saaremaa robirohust kui ka hall- ja viigerhüljest on siiski kuulnud nii mõnedki.

• Sõjavägede jäljed Nõukogude aeg ja toonane piiritsooni-periood mõjutas tublisti saarlaste elu-olu, praegu saab tolleaegsete tegude jälgi kohata mitmel pool Saaremaal, näiteks Dejevo telkimisala ümbruses.

• Ajalooline metsandus juba 1650dal aastal kehtestas toona-ne Liivimaa kuberner oma krahvkonnas esimese metsahoiu-seaduse. Saaremaal alustati nii metsakorralduse, metsakul-tuuride rajamise kui ka kvartalivõrgu nummerdamisega. Sõnaga – eestimaise metsanduse häll oli Saaremaal.

nr objekt Regio lk nr objekt Regio lk nr objekt Regio lk

1,2,3,4 1. Abula matkarada, 2. Abula lõkkekoht telkimisega, 3. Abula lõkkekoht telkimisega, 4. Abula lõkkekoht telkimisesega 60 C45 Dejevo punker ja telkimisala 60 D56 Kaare kivi puhkekoht 64 C27 Karujärve lõkkekoht telkimisega 64 D28 Kalasma lõkkekoht telkimisega 60 C49 Kalasma matkarada 60 C410 Kalja matkarada 60 D4

11 Laugu metsavahimaja 61 F312,13 Konati matkarada ja lõkkekoht 61 D414 M. Ranna dendraarium 62 D415 Meiuste lõkkekoht telkimisega 61 F316 Putla puhkekoht 65 F217 Sopi metsaonn 64 D518,19 Soela lõkkekoht telkimisega, 61 F220 Suure Tõllu kerisekivi puhkekoht 60 C521 Triigi lõkkekoht telkimisega ja metsaonn 62 B3

22 Tuhkana puhkekoht 61 F223, 24, 25, 26, 27 23. Veere vaateplatvorm 24, 25, 26, 27 Veere lõkkekoht 60 C428 Viieristi puhkekoht 67 C129 Viieristi matkarada 67 C130 Mustjala looduskeskus/teabepunkt 61 D431 Mändjala loodusmaja 65 D3

Mustjala teabepunkt tel 457 9737Mändjala teabepunkt tel 676 7762