Sagedamini esinevad terviseprobleemid noorte- ja ... · esmaabi anda nagu villid; pea- ja kõhuvalud; päikesest põhjustatud tervisehäired nagu päikesepiste, - põletus, -allergia

Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - "Sagedamini esinevad terviseprobleemid noorte- ja projektlaagrites"

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/[30.04.2013 12:28:13]

"Sagedamini esinevadterviseprobleemid noorte- japrojektlaagrites"Eesmärk ja õpitulemusedSagedamini esinevadõnnetusjuhtumid lastega/noortegalaagritesPutukate hammustusedKõhuvaluPeavaluVillidPäikesest tingitud tervisehäiredEnesekontrollitestKasutatud kirjandus

SisukaartPrindi

Viimane uuendus:June 08. 2010 22:51:33

"Sagedamini esinevad terviseprobleemid noorte- japrojektlaagrites"

Käesolev õpiobjekt on mõeldud täiendama Tallinna Pedagoogilise Seminari Noorsootöö õppekavaaine "Terviseõpetus ja esmaabi" tööd.

Õpiobjekt on koostatud noorte-ja projektlaagritesse kasvatajateks tööle minevatele üliõpilastele.Õpimaterjali raames antakse ülevaade suvel laagrites sagedamini esinevatest noorteterviseprobleemidest.

Materjal on valminud BeSt programmi raames.

Koostaja: Marelle Grünthal-DrellTPS Tervise-,inimeseõpetuse ja esmaabi õpetaja

Üles >>

Sisene Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites

Powered By CMSimple.dk | Designed By DotcomWebdesign.com

http://www.cmsimple.dk/http://www.dotcomwebdesign.com/

Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Eesmärk ja õpitulemused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Eesm%E4rk_ja_%F5pitulemused[30.04.2013 12:28:15]


SisukaartPrindi


Eesmärk ja õpitulemusedEesmärgid:

- toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist;

- aitab avardada noorte kasvatajate tervikpilti laagris toimuvatest õnnetusjuhtumitest ning laste janoorte võimalikest tekkivatest terviseprobleemidest.

Õpitulemused:

- omab ülevaadet erinevatest terviseprobleemidest laagris;

- teab esmase abistamise võtteid;

- oskab ette näha tulenevaid riske lapse/noore tervisele;

- mõistab laagrikasvatajate kõrgenenud tähelepanelikkuse vajalikkust.

Õpitulemuste kontroll:

Üliõpilane saab oma õpitulemusi kontrollida materjali lõpus oleva enesekontrollitestiga, mis sisaldab41 küsimust ja valikvastuseid. Juhised testi sooritamiseks leiab testi eest.

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastega/noortega laagrites

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Sagedamini_esinevad_%F5nnetusjuhtumid_lastega%2Fnoortega_laagrites[30.04.2013 12:28:16]


SisukaartPrindi


Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumidlastega/noortega laagritesLaagrisse minnes on lapsed tulvil ootusärevust, rõõmu ja seiklusjanu. Nad on fantaasiarikkad ja vägaliikuvad. Kodust pääsenuna tundub maailm piirideta ja mureteda. Lapsevanem saadab lapselaagrisse teadmisega, et tema lapse järele vaatavad oma ala professionaalid. Seal ei saa ju midagijuhtuda, on nad kindlad. Kuid kas see ikka on nii? Käesoleva õppematerjaliga soovin laagritessetööleminevatele noortele kasvatajatele veel kord rõhutada, et lapsed/noored on teie järelvalve all jasellesse ei tohiks suhtuda liiga kergelt. Kasvataja, kes läheb tööle laagrisse peaks olema kursisvõimalikest ettetulevatest ja sagedamini esinevatest probleemidest terviseosas. Mõne õnnetusjuhtumi korral on vältimatu 112 numbrile helistamine ja arstiabi andmine, kuidpaljude kergemate puhul saab aidata ka teadlik kasvataja.

Ameerika Lastearstide Akadeemia ametlikus väljaandes "Pediaatria" on välja toodud lastelaagritesesinenud haigestumised ja vigastused USA-s 2005.aastal. Näiteks nendel andmetel haigustekarakteristika all olid kõige tihedamini kirjapandud sümptomid: seedesüsteemi probleemid (43,1%),kurguvalu (17,6%), peavalu (29,4%), iiveldus (27,5%), palavik (27,5%). Enamik haigustest oliduued, ilmselt saadud laagris ja mittenakkavad. Krooniliste haiguste komplikatsioonid (nt. astma jasuhkrutõbi) moodustasid 10,8% juhtumitest.

Kirjapandud nakkavate haiguste hulgas, mis seotud ka teiste juhtumitega laagris, olid näiteks täid javiiruslikud nakkused (sealhulgas kõhugripp). Haigused, mille tõttu paljud laagrilised laagristlahkusid olid näiteks viiruslikud nakkused, kõrge palavik, toidumürgitus, nohu, vedelikupuudus, raskedpõletuslikud lööved, allergilised reaktsioonid kloorile, põiepõletikud ning koduigatsus.

Vigastuste karakteristikas olid kõige levinumad diagnoosid lõikehaavad/kriimustused/kriipimisvigastused (33,3%), nendele järgnesid luumõrad (14,6%) ning liigesesidemete venitused(10,4%). Lõiked/kriimustused/kratsimised olid levinumad silmade puhul, millele järgnesidlõuavigastused, ning seejärel pingereas pea, näo, suu, käte, põlve, jalalaba ja varvaste probleemid.Luumõradest olid kõige levinumad vigastused kätes , millele järgnesid seljavigastused, jala sääreosa,jalalaba, ja varvaste traumad. Kõige rohkem vigastusi tuli kukkumistest ja komistamistest (54.2%)ja löökidest kehale (8.3%).

Eestis toimunud laagrites enam esinevateks terviseprobleemideks noortega kiirabiarsti Dr.MargitPärna sõnul on: 1) varbavillid, mis kipuvad sageli minema mädanema; 2) luumurrud; 3) erinevadpõrutused; 4) kuumarabandused; 5) oksendamine ja kõhuvalud just harjumatu toidu tagajärjel; 6)skaudilaagrites esineb rohkem põletusi, noahaavu ja kirvehaavu; 7) probleeme tekitavad puugid jaturse läinud putukahammustused; 8) koduigatsusest tekkinud kõhuvalud ja palavikud (andmed


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Sagedamini_esinevad_%F5nnetusjuhtumid_lastega%2Fnoortega_laagrites[30.04.2013 12:28:16]

pärinevad 2008-2009 suvelaagritest Eestis).

Lapsed on lapsed igal maal ja paraku vajavad nad täiskasvanute järelvalvet. Ise oleme rahul, kuilaager on lõppenud suuremate viperusteta. Laps on rahul, sest tal oli turvaline ja samas põnevlaager. Ja kui laps on rahul, on rahul ka lapsevanemad. Seega need lapsed tulevad ka järgmiselsuvel hästitoimivasse laagrisse ja võtavad ka sõpru sinna kaasa.

Selles õppematerjalis puudutame teemasid, mida ajanappuse tõttu ei jõuta esmaabikursustel läbida.Need on väga aktuaalsed noorte-ja projektlaagrites, millele kasvatajal tuleb vastavalt reageerida võiesmaabi anda nagu villid; pea- ja kõhuvalud; päikesest põhjustatud tervisehäired nagu päikesepiste,- põletus, -allergia ning ülekuumenemine; putukate (sääskede, herilase-mesilase, puukide )hammustused, millest halvemal juhul võivad tekkida allergilised reaktsioonid.

Sagedamini esinevad:

Putukate hammustusedKõhuvaluPeavaluVillidPäikesest tingitud tervisehäired

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Putukate hammustused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused[30.04.2013 12:28:18]

"Sagedamini esinevadterviseprobleemid noorte- japrojektlaagrites"Eesmärk ja õpitulemusedSagedamini esinevadõnnetusjuhtumid lastega/noortegalaagritesPutukate hammustused

Mesilane/herilaneEsmaabiEnnetamine ja vältiminePuugidEnnetamineEsmaabi puukide korral

KõhuvaluPeavaluVillidPäikesest tingitud tervisehäiredEnesekontrollitestKasutatud kirjandus

SisukaartPrindi


Putukate hammustusedSuvisel ajal kipuvad meid looduses kimbutama erinevad putukad. Mõned inimesed on nendehammustuste suhtes tundlikumad, sealhulgas ka lapsed. Selles peatükis peatume sääskede,mesilase-herilase ja puukide hammustustel.

SÄÄSED JA PARMUD

Sääskedest ja parmudest räägitakse vähem, kuid laagrite seisukohast peaks neid ikkaarvestama. Tavaliselt ei tohiks sääsed-parmud meile terviseprobleeme tekitada, kuid hammustustetagajärjel võivad nahale ilmuda suured sügelevad kublad, mis tundlikumal lapsel/noorel tekitavadpalju ebamugavust, ärritust ja rahutust. Kasvatajad peaksid selles suhtes olema tähelepanelikud,kuna lapsed võivad end kratsida nahavigastuste ja veritsemiseni. Mõnel lapsel võib sellinehammustuskoht sõltuvalt individuaalsusest või ka niiskest suvest edasi minna mädanema. Mädanevahaava korral on juba soodumus sepsise tekkeks.

Ennetamiseks soovitatakse :

- Kasutada putukatõrjevahendeid, kuid nende kasutamine hoida kindlasti kasvatajate kontrolli all.Lastel tekib ideid palju ja mängulust on suur. Eriti ettevaatlik tuleks olla pihustatavate ainetega,lastele sobivad rohkem kreemid.

Pildil Eestimaine Orto sari sääsehammustuste vältimiseks ja leevendamiseks!

- Riietuda õhtusel ajal vastavalt pikkadesse riietesse;

- Laagrites võiks ka tubade avanevate akende ees suvel olla putukavõrgud;

- Uudis! Võib kasutada Moskiito- Bandi s.o. käevõru, mis hoiab sääsed ja putukad eemal. Käevõrutoimeaineks on Citronella õli, mille aroom peletab putukad efektiivselt eemale. Käevõru on toodetudsilikooni baasil, mis muudab selle vastupidavaks ja veekindlaks ning on mugav kasutada.



Esmaabi

- Uudis! Medpunktis või kasvatajal võiks olemas olla Mosquito Click, mis on revolutsiooniline jaefektiivne meetod putukahammustuse korral tekkiva ärrituse ja ka silmale mittenähtavate tagajärgedelikvideerimiseks. Mosquito Click'i on soovitav kasutada sääse- ja parmuhammustuste raviks ningväiksemate meduusikõrvetuste vastu, klikkides sügeluse koral 4-5 korda hammustuskohal, paistetusealandamiseks 8-10 korda.

- Sügelevate sääsehammustuste korral on soovitav määrida vastavate alkoholisisaldusega lahustega.Sellised spetsiaalsed lahused peaks olema laagri esmaabiruumis. Apteekides on müügil kapakendites alkoholisalvjetid. Orto sarjast leiab nii pihustatava kui ka geelkreemina sääsehammustusteleevendi.

- Väga tugeva ja häiriva sügeluse korral võib mõnele inimesele anda ka allergiaravimeid ehk antihistamiinikume. Allergiaravimid pole ainult allergikutele. Allergilise reaktsiooni või lööbe võivadvallandada putukahammustus, hotelli linade vahel magamine, õietolm, päikesepõletus, soe päike jpm.Sobivad ravimid on Claritine,Semprex jt.

NB! Ravimeid laagris tohib anda ainult meditsiinitöötaja. Laagris, kus puudub medtöötaja vastutabolukorra eest laagrijuht. Laagrijuhi kohal mitteviibimise ajal konsulteerige helistades numbrile 112 ja kindlasti rääkige enne ravimi andmist läbi lapsevanematega .

Vanas ja uues pakendis! NB! Vaata alati ka ravimite säilivusaega !

Alammenüü




>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Kõhuvalu

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?K%F5huvalu[30.04.2013 12:28:19]

"Sagedamini esinevadterviseprobleemid noorte- japrojektlaagrites"Eesmärk ja õpitulemusedSagedamini esinevadõnnetusjuhtumid lastega/noortegalaagritesPutukate hammustusedKõhuvalu

Kõhuvalu ennetamine ja vältimineMillest veel võib lapsel/noorel kõhtvalutada?EsmaabiPedagoogiline lähenemine

PeavaluVillidPäikesest tingitud tervisehäiredEnesekontrollitestKasutatud kirjandus

SisukaartPrindi


KõhuvaluLaagrites on kõhuvalu lastel/noortel üks sagedasemaid terviseprobleeme, millel võivad olla erinevadpõhjused kui ka tunnused. Tüüpilisemad sümptomid on vastavalt iseloomu tüübist kas hoovalud,korduv valu või ootamatult tekkiv valu; keel kaetud valkja katuga; kuivustunne suus; gaasid; iiveldus,oksendamine.

Kõige enam esineb noorematel lastel kõhuvalu ja oksendamist laagris just harjumatu toidu tagajärjelning kõhuvalu koos väikese palavikuga koduigatsuse tõttu. Viimasel ajal on liikumas rohkeltka rahvakeeles nimetatud kõhugrippi, kuid suvi ei ole õnneks kõige ägedamate puhangute aeg.Kõhugrippi tekitab väga hea nakkuvusega viirus ja sellepärast tuleb nakatunud lapsed/noored laagristruttu koju saata.

Ohutus !

Seedehäirete ettenägemisel peab sekkuma ka laagrijuhataja ja eriti põhjalikult tuleks koostadapakutav menüü. Toit peab olema tervislik,värske, kasvavale lapsele/noorele vajalike vitamiinide jatoitainetega. Kindlasti enne laagrit peavad lapsed tooma oma tervisekaardid, kuhu peakstundlikematele olema kirjutatud ka mõned toitumissoovitused või vastunäidustused mõne toiduainekorral.

Alammenüü

Kõhuvalu ennetamine ja vältimineMillest veel võib lapsel/noorel kõht valutada?EsmaabiPedagoogiline lähenemine

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Peavalu

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Peavalu[30.04.2013 12:28:21]

"Sagedamini esinevadterviseprobleemid noorte- japrojektlaagrites"Eesmärk ja õpitulemusedSagedamini esinevadõnnetusjuhtumid lastega/noortegalaagritesPutukate hammustusedKõhuvaluPeavalu

Ennetamine ja vältimineEsmaabiPedagoogiline lähenemine

VillidPäikesest tingitud tervisehäiredEnesekontrollitestKasutatud kirjandus

SisukaartPrindi


PeavaluPeavalu laagrilastel/noortel võib olla iseseisev haigus või mõne teise haiguse ( näiteksnakkushaiguse, põskkoopapõletiku, kõrge vererõhu, peatrauma, päikesepiste, veresuhkru languse jt. )sümptom . Peavalu, mis ei ole teiste haiguste tunnuseks, on eelkõige pingepeavalu ja migreen.

Pingepeavalu on levinuim peavalu, mida esineb umbes ¾-l kõigist peavalude all kannatajatest. Selle tunnused: - nõrk või mõõdukas valu pea mõlemal poolel- kestvus 30 minutit kuni 7 päeva- iseloomustatav surve- või raskustundena, mis haarab otsmiku-, kukla- ja oimupiirkonna- väga harva esineb iiveldust, oksendamist ja valgus- või müratundlikkust Paljud lapsed/noored saavad pingepeavalu pärast väsitavat päeva või stressiolukorda.Psühhogeensetel teguritel on laste/noorte osas väga suur jõud. Stressiolukorra all võime mõelda katraumat, suurt füüsilist pingutust, menstruatsiooni, dieeti, unepuudust, lastevahelisi pingelisisuhteid või ka keskkonna tegureid. Lihaste kontraktsiooni ja psühhogeensete tegurite kooslus onlastel sagedaseim- esineb murerahutus, mis muutub somaatiliseks sümptomiks e. peavaluks. Mõnel lapsel/noorel võivad pingepeavalud olla kroonilised, esinedes mitmel päeval nädalas, kuid selpuhul peaks lapsevanemad olema teavitanud kasvatajaid või info tulema ka perearsti poolt antudtõendilt.Migreenihoogusid esineb rohkem täiskasvanutel ja sagedamini naistel, kuid on esinenud juhtumeid kalaste seas.Migreenist saad rohkem lugeda aadressilt: http://www.peavalu.ee/?mid=4&lang=et

Alammenüü


>


http://www.peavalu.ee/?mid=4&lang=et


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Peavalu[30.04.2013 12:28:21]



Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Villid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Villid[30.04.2013 12:28:23]

"Sagedamini esinevadterviseprobleemid noorte- japrojektlaagrites"Eesmärk ja õpitulemusedSagedamini esinevadõnnetusjuhtumid lastega/noortegalaagritesPutukate hammustusedKõhuvaluPeavaluVillid

Villide ennetamine ja vältimineEsmaabiPedagoogiline lähenemine teistelaste/noorte kaasamiseks

Päikesest tingitud tervisehäiredEnesekontrollitestKasutatud kirjandus

SisukaartPrindi


VillidLaagrites tuleb sageli ette väikseid ootamatuid üllatusi ja üheks neist on villide tekkimine. Ville võibleida kõigis naha piirkondades. Lapseeas on sagedamini kahjustatud käed ja jalad ning piirkonnad,mida hõõrub riietus. Noortel on villid enamasti jalanõude hõõrumise tulemusena. Villid tekivad eritikergesti siis, kui keskkonna temperatuur on kõrge – hiliskevadel ja suvel – ning kui peopesad jajalatallad higistavad või kui kantakse väga kitsaid jalatseid. Külmal aastaajal on haigus varjul.

Kasvatajal on ville lihtne ette näha, kui ta nendest teab! Villid võivad muutuda väga valusaks jatüütuks ning rikkuda ära paar toredat lapse/noore laagripäeva.

Alammenüü

Villide ennetamine ja vältimineEsmaabiPedagoogiline lähenemine teiste laste/noorte kaasamiseks

>



http://www.footdoc.ca/www.FootDoc.ca/blister.jpghttp://blog.cheaptents.com/Pictures/Footwear/bad-blisters.jpghttp://www.cmsimple.dk/http://www.dotcomwebdesign.com/

Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Päikesest tingitud tervisehäired

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?P%E4ikesest_tingitud_terviseh%E4ired[30.04.2013 12:28:24]

"Sagedamini esinevadterviseprobleemid noorte- japrojektlaagrites"Eesmärk ja õpitulemusedSagedamini esinevadõnnetusjuhtumid lastega/noortegalaagritesPutukate hammustusedKõhuvaluPeavaluVillidPäikesest tingitud tervisehäired

Esmaabi päikesepiste korralPäikesepõletusKuidas ennetada päikesepõletust?Esmaabi päikesepõletuse korralKuumarabandusEnnetamine ja vältimineEsmaabi kuumarabanduse korralPäikeseallergiaEnnetamine ja esmaabi

EnesekontrollitestKasutatud kirjandus

SisukaartPrindi


Päikesest tingitud tervisehäired

Päikesepiste

on ajutegevuse häire pea ülekuumenemise tagajärjel. Tekib tavaliselt katmata peaga palava päikesekäes viibides. Täiskasvanutel tuleb seda laste puhul jälgida. Ennetamiseks nõuda lastelt/noorteltlaagris peakatte kandmist eriti keskpäevase päikese käes olles (sobivad nokamüts, rätik või mingimuu peakate). Suuremad füüsilist koormust nõudvad tegevused võiks palava keskpäeva pealt lükatahommiku- või õhtupoolseks. NB! Lastele tuleb kindlasti rannas mütsike pähe panna!

Päikesepiste tunnused võivad olla iiveldus, oksendamine, teadvusehäire, nõrkus,peapööritus, peavalu, kumin kõrvades, virveldus silmade ees. Nahk võib olla kuum, punetav,higine, pulss nõrk, kiire ja hingamine kiire.NB! Võib tekkida ninaverejooks - s.o organismi kaitsereaktsioon.

Alammenüü


>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Enesekontrollitest

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Enesekontrollitest[30.04.2013 12:28:25]


SisukaartPrindi


EnesekontrollitestÕppija juhis:

Enesekontrollitesti abil saad kontrollida omandatud teadmisi.

Enne testi sooritamist tööta kindlasti läbi õppematerjalid.

Hindamine:

Kui saad testi tulemuseks:

100%, siis oled vajaliku materjali omandanud. Tubli!vähem kui 80%, siis pead veel kordama.vähem kui 50%, siis pead veel õppima ja alusta algusest.

Alusta testi tegemist!

>



http://www.tlu.ee/opmat/tp/Esmaabi/esmaabi_test.htmhttp://www.cmsimple.dk/http://www.dotcomwebdesign.com/

Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Kasutatud kirjandus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Kasutatud_kirjandus[30.04.2013 12:28:26]


SisukaartPrindi


Kasutatud kirjandushttp://pediatrics.aappublications.org/cgi/content/full/118/5/e1342www.puuk.ee Baxter International Inc. lehekülg www.peavalu.eewww.myntgrupp.eewww.inimene.ee

Pildid pärinevad vastavatelt alljärgnevatelt erialalehekülgedelt:

www.webmd.com/allergies/slideshow-bad-bugshttp://arthritis.webmd.com/slideshow-lyme-disease http://www.magazine.ayurvediccure.com/wp-content/uploads/2009/03/stomachache.jpghttp://www.cc-peds.net/promises/archive/summer_07/images/health_fitness/headache.jpghttp://www.prolotherapyinstitute.com/Images/headache-prolotherapy.jpghttp://www.footdoc.ca/www.FootDoc.ca/blister.jpghttp://blog.cheaptents.com/Pictures/Footwear/bad-blisters.jpghttp://www.lucidmedtec.com/images/blister-emu-oil-treatment.JPGhttp://www.dangeroussunburn.com/wp-content/uploads/2008/05/sunburn2.jpghttp://www.clintmclean.com/images/04treats/sunburn1608LR.jpghttp://medicalimages.allrefer.com/large/heat-emergencies.jpghttp://www.health.com/health/static/hw/media/medical/hw/hwkb17_064.jpghttp://eatmypotato.com/wp-content/uploads/2008/03/sun-allergy-ear.jpghttp://www.virtualmedicalcentre.com/uploads/VMC/DiseaseImages/687_urticaria.jpghttp://www.usautoparts.net/bmw/media/helping_hands.jpghttp://wellnessuncovered.com/joomla/images/stories/vaccine_infant.jpghttp://www.no-spa.pl/images/top_opakowanie.jpghttp://www.vivax.ee/catalog/images/tooted/pildid/elastne_50x4.jpg

Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Sisukaart

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?&sitemap[30.04.2013 12:28:27]


SisukaartPrindi


Sisukaart"Sagedamini esinevad terviseprobleemid noorte- ja projektlaagrites"Eesmärk ja õpitulemusedSagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastega/noortega laagritesPutukate hammustused


KõhuvaluKõhuvalu ennetamine ja vältimineMillest veel võib lapsel/noorel kõht valutada?EsmaabiPedagoogiline lähenemine

PeavaluEnnetamine ja vältimineEsmaabiPedagoogiline lähenemine

VillidVillide ennetamine ja vältimineEsmaabiPedagoogiline lähenemine teiste laste/noorte kaasamiseks

Päikesest tingitud tervisehäiredEsmaabi päikesepiste korralPäikesepõletusKuidas ennetada päikesepõletust?Esmaabi päikesepõletuse korralKuumarabandusEnnetamine ja vältimineEsmaabi kuumarabanduse korralPäikeseallergiaEnnetamine ja esmaabi


Üles >>





http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?&print[30.04.2013 12:28:27]


Käesolev õpiobjekt on mõeldud täiendama Tallinna Pedagoogilise Seminari Noorsootöö õppekava aine "Terviseõpetus ja esmaabi" tööd.

Õpiobjekt on koostatud noorte-ja projektlaagritesse kasvatajateks tööle minevatele üliõpilastele. Õpimaterjali raames antakseülevaade suvel laagrites sagedamini esinevatest noorte terviseprobleemidest.



Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Sisene

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?%22Sagedamini_esinevad_terviseprobleemid_noorte-%26nbsp%3B_ja_projektlaagrites%22&login[30.04.2013 12:28:28]


SisukaartPrindi


SiseneSüsteemi võivad kasutada ainult vastavate õigustega isikud.

Üles >>





http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?%22Sagedamini_esinevad_terviseprobleemid_noorte-%26nbsp%3B_ja_projektlaagrites%22[30.04.2013 12:28:29]


SisukaartPrindi



Käesolev õpiobjekt on mõeldud täiendama Tallinna Pedagoogilise Seminari Noorsootöö õppekavaaine "Terviseõpetus ja esmaabi" tööd.

Õpiobjekt on koostatud noorte-ja projektlaagritesse kasvatajateks tööle minevatele üliõpilastele.Õpimaterjali raames antakse ülevaade suvel laagrites sagedamini esinevatest noorteterviseprobleemidest.



Üles >>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Eesmärk ja õpitulemused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Eesm%E4rk_ja_%F5pitulemused&print[30.04.2013 12:28:30]

Eesmärk ja õpitulemusedEesmärgid:

- toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist;

- aitab avardada noorte kasvatajate tervikpilti laagris toimuvatest õnnetusjuhtumitest ning laste ja noorte võimalikesttekkivatest terviseprobleemidest.

Õpitulemused:

- omab ülevaadet erinevatest terviseprobleemidest laagris;

- teab esmase abistamise võtteid;

- oskab ette näha tulenevaid riske lapse/noore tervisele;

- mõistab laagrikasvatajate kõrgenenud tähelepanelikkuse vajalikkust.

Õpitulemuste kontroll:

Üliõpilane saab oma õpitulemusi kontrollida materjali lõpus oleva enesekontrollitestiga, mis sisaldab 41 küsimust ja valikvastuseid.Juhised testi sooritamiseks leiab testi eest.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Eesm%E4rk_ja_%F5pitulemused&login[30.04.2013 12:28:31]


SisukaartPrindi



Üles >>





http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Sagedamini_esinevad_%F5nnetusjuhtumid_lastega%2Fnoortega_laagrites&print[30.04.2013 12:28:32]

Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastega/noortega laagritesLaagrisse minnes on lapsed tulvil ootusärevust, rõõmu ja seiklusjanu. Nad on fantaasiarikkad ja väga liikuvad. Kodust pääsenunatundub maailm piirideta ja mureteda. Lapsevanem saadab lapse laagrisse teadmisega, et tema lapse järele vaatavad oma alaprofessionaalid. Seal ei saa ju midagi juhtuda, on nad kindlad. Kuid kas see ikka on nii? Käesoleva õppematerjaliga soovinlaagritesse tööleminevatele noortele kasvatajatele veel kord rõhutada, et lapsed/noored on teie järelvalve all ja sellesse ei tohikssuhtuda liiga kergelt. Kasvataja, kes läheb tööle laagrisse peaks olema kursis võimalikest ettetulevatest ja sagedamini esinevatestprobleemidest tervise osas. Mõne õnnetusjuhtumi korral on vältimatu 112 numbrile helistamine ja arstiabi andmine, kuid paljudekergemate puhul saab aidata ka teadlik kasvataja.

Ameerika Lastearstide Akadeemia ametlikus väljaandes "Pediaatria" on välja toodud lastelaagrites esinenud haigestumised javigastused USA-s 2005.aastal. Näiteks nendel andmetel haiguste karakteristika all olid kõige tihedamini kirjapandud sümptomid:seedesüsteemi probleemid (43,1%), kurguvalu (17,6%), peavalu (29,4%), iiveldus (27,5%), palavik (27,5%). Enamik haigustestolid uued, ilmselt saadud laagris ja mittenakkavad. Krooniliste haiguste komplikatsioonid (nt. astma ja suhkrutõbi) moodustasid10,8% juhtumitest.

Kirjapandud nakkavate haiguste hulgas, mis seotud ka teiste juhtumitega laagris, olid näiteks täid ja viiruslikud nakkused(sealhulgas kõhugripp). Haigused, mille tõttu paljud laagrilised laagrist lahkusid olid näiteks viiruslikud nakkused, kõrge palavik,toidumürgitus, nohu, vedelikupuudus, rasked põletuslikud lööved, allergilised reaktsioonid kloorile, põiepõletikud ning koduigatsus.

Vigastuste karakteristikas olid kõige levinumad diagnoosid lõikehaavad/kriimustused/ kriipimisvigastused (33,3%), nendelejärgnesid luumõrad (14,6%) ning liigesesidemete venitused (10,4%). Lõiked/kriimustused/kratsimised olid levinumad silmadepuhul, millele järgnesid lõuavigastused, ning seejärel pingereas pea, näo, suu, käte, põlve, jalalaba ja varvaste probleemid.Luumõradest olid kõige levinumad vigastused kätes , millele järgnesid seljavigastused, jala sääreosa, jalalaba, ja varvaste traumad.Kõige rohkem vigastusi tuli kukkumistest ja komistamistest (54.2%) ja löökidest kehale (8.3%).

Eestis toimunud laagrites enam esinevateks terviseprobleemideks noortega kiirabiarsti Dr.Margit Pärna sõnul on: 1) varbavillid, miskipuvad sageli minema mädanema; 2) luumurrud; 3) erinevad põrutused; 4) kuumarabandused; 5) oksendamine ja kõhuvalud justharjumatu toidu tagajärjel; 6) skaudilaagrites esineb rohkem põletusi, noahaavu ja kirvehaavu; 7) probleeme tekitavad puugid jaturse läinud putukahammustused; 8) koduigatsusest tekkinud kõhuvalud ja palavikud (andmed pärinevad 2008-2009 suvelaagritestEestis).

Lapsed on lapsed igal maal ja paraku vajavad nad täiskasvanute järelvalvet. Ise oleme rahul, kui laager on lõppenud suuremateviperusteta. Laps on rahul, sest tal oli turvaline ja samas põnev laager. Ja kui laps on rahul, on rahul ka lapsevanemad. Seeganeed lapsed tulevad ka järgmisel suvel hästitoimivasse laagrisse ja võtavad ka sõpru sinna kaasa.

Selles õppematerjalis puudutame teemasid, mida ajanappuse tõttu ei jõuta esmaabikursustel läbida. Need on väga aktuaalsednoorte-ja projektlaagrites, millele kasvatajal tuleb vastavalt reageerida või esmaabi anda nagu villid; pea- ja kõhuvalud; päikesestpõhjustatud tervisehäired nagu päikesepiste, - põletus, -allergia ning ülekuumenemine; putukate (sääskede, herilase-mesilase,puukide ) hammustused, millest halvemal juhul võivad tekkida allergilised reaktsioonid.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Sagedamini_esinevad_%F5nnetusjuhtumid_lastega%2Fnoortega_laagrites&print[30.04.2013 12:28:32]

Sagedamini esinevad:

Putukate hammustusedKõhuvaluPeavaluVillidPäikesest tingitud tervisehäired


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Sagedamini_esinevad_%F5nnetusjuhtumid_lastega%2Fnoortega_laagrites&login[30.04.2013 12:28:32]


SisukaartPrindi



Üles >>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Mesilane/herilane

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused:Mesilane%2Fherilane[30.04.2013 12:28:34]




SisukaartPrindi


Mesilane/herilane

Meie seas on rohkelt inimesi, kellele mesilaste/herilaste hammustused mingeid terviseprobleeme eitekita. Hammustuskoht on nõelamise tagajärjel kõrvetavalt valus, tursub veidi ja punetab. Lapsi võibselline hetk lihtsalt ehmatada. Esmaabiks sel juhul eemalda putukanõel; aseta jahe kompressnõelamiskohale ja rahusta last lahja suhkruvee joogiga ning meeldiva vestlusega.Tundlikumal inimesel võib aga mesilase/herilase nõelamise järgselt tekkida ka laialdane lokaalnereaktsioon (näiteks läheb pool käest hammustuskoha juures paiste), mis ei ole eluohtlik, kuidehmatav ikka. Raviks piisab antihistamiinikumidest (nt. Claritine), kuid neid tohib anda vaidmedtöötaja laagris. NB! Igal juhul tuleb rääkida läbi lapsevanematega enne ravimi manustamist!

Allergilisel inimesel võib tekkida tõsine, eluohtlik reaktsioon - anafülaksia, mille tunnustekson: pearinglus, iiveldus, oksendamine, keele, näo või kaela tursed, hingamisraskus kuni lämbumiseni.Tavaliselt tekib see allergeeniga kokkupuutest esimese viie minuti jooksul , mitte hiljem. Vaataanafülaksiast alljärgnevaid videolõike:

Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Mesilane/herilane

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused:Mesilane%2Fherilane[30.04.2013 12:28:34]

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Esmaabi

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused:Esmaabi[30.04.2013 12:28:36]




SisukaartPrindi


Esmaabi- Kohe võtta kasutusele adrenaliini sisaldav automaatsüstal – EpiPen, mis tavaliselt peaks laagrislapsel/noorel kaasas olema (NB! võib olla mõnel lapsel teibitud rinna peale, riiete alla!). Kuidaskasutada EpiPen süstalt, vaata edasi:

- Süsti puudumisel anda allergiavastaseid preparaate (ole valmis, tavatabletid võivad jääda lahjaks);kutsuda 112 ; šoki korral tuleb rakendada kunstliku elustamise võtteid niikaua kuni saabub kiirabi.

- Koostöös 112 -ga võib panna ka kannatanu poolistuvasse asendisse ja transportida võimalikultkiiresti raviasutusse.

Laagrites olevad kasvatajad peaksid olema teadlikud sellistest inimorganismi reaktsioonidest jaoskama käituda vastavalt olukorrale.

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Ennetamine ja vältimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused:Ennetamine_ja_v%E4ltimine[30.04.2013 12:28:37]




SisukaartPrindi


Ennetamine ja vältimine- õitega murul (võililledega,eriti õitsval ristikheinamurul) tuleks liikuda jalatsitega;- kanda pikka riietust metsa minnes;- mitte torkida herilaste/mesilaste/kimalaste pesasid; - vältida magusa söömist õues eriti augustikuus või olla väga ettevaatlik;- vaadata õuepidudel (ka suvisel ajal toas) enne mahla/morsi jne. jooma hakkamist joogiklaasi;- mesilase/herilase nägemisel jääda rahulikuks, mitte hakata kätega vehkima, sest tema ise ei tulesind kohe nõelama, nõelab alles siis, kui tunneb ohtu sinu poolt;- inimesed, kes on teadaolevalt allergilised putukahammustuste suhtes, peaksid endaga kaasaskandma esmaabikomplekti, mis koosneb süstitavast epinefriinist ja antihistamiinikumist;- allergilise reaktsiooniga inimest tuleb jälgida anafülaksia välja kujunemise suhtes.

Pedagoogiline lähenemine teiste laste/noorte kaasamiseks abi andmisel:

- šoki võimaliku kahtluse korral ei soovitaks kasvatajal kannatanu juurest lahkuda, seega paludalapsel/noorel tuua vajadusel mobiiltelefon; - paluda lapsel/noorel tuua külmakompressi külmkapist ( selleks sobib ka näiteks külmutatudjuurviljapakend vm.) või külma vee all märjaks tehtud rätik, ;- rahulikult rääkides paluda kutsuda lastel/noortel ( näiteks kahe-või kolmekesi, mitte üksi) kiiremaskorras abi (näiteks laagris olev medtöötaja) ise kannatanu juurest lahkumata.

NB! Turvatunnet pakub käe andmine !

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Puugid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused:Puugid[30.04.2013 12:28:39]




SisukaartPrindi


PuugidPuugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini. Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäeva keskminetemperatuur ulatub +7 kraadini.Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatudiminoka kaudu haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudabhammustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.Üliõpilastega töötades on selgunud, et laialdaselt levib arusaam nagu oleks kõik puugid inimeseleohtlikud. Kindlasti mitte. Meile ohtlikumaks kujuneb nakatunud puugi hammustus. Puugid kannavadedasi kahte erinevat haigustekitajat :

1) entsefaliit on viirus, mis põhjustab ajupõletikku , mille tagajärjeks võib olla nõdrameelsus.Puukentsefaliidi peiteperiood on 10-15 päeva, kuid jälgida tuleks inimest veel paari kuu jooksul.Nakatumise tunnused sarnanevad sageli gripiviirusele nagu loidus, peavalu ning palaviku tõus. Puugileidmisel peaks jälgima hammustuskohta, mis läheb punakaks ja laieneb. Sageli põevad inimesedselle kergelt läbi ise midagi märkamata.

2) borrelioosi tekitav bakter elab puugi soolestikus ja see on inimese nahka, närvisüsteemi, südantja liigeseid kahjustav haigus. Nakatumisel tekib punane- lilla ring, seest valge, mille läbimõõtsuureneb ajapikku ja teisi tunnuseid ei pruugi ollagi . Borrelioosi teeb ettearvamatuks asjaolu, et tavõib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust!

NB! Sageli ei leitagi nahalt-kehalt puuki ennast !

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Ennetamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused:Ennetamine[30.04.2013 12:28:40]




SisukaartPrindi


Ennetamine- vajadusel teha kaitsesüstimine entsefaliidi vastu, borrelioosil puudub vaktsiin;

- kasuta puugitõrjevahendeid (spreid, kreemid jm.);- metsa minnes kanna kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse; tõmba sokid püksisäärtepeale;- kanna metsa minnes heledaid riided ja peakatet;- metsast või niidult tagasi tulles klopi hoolikalt õues riided ja kontrolli üle kehapind (ennehammustamist otsivad nad tükk aega sobivat kohta);- puukide levikualal viibimisel suvel tuleb aeg-ajalt kontrollida nende esinemist nahal, meelispaigadon igasugused kehavoldid (kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea just eriti lastel ja jalgevahe)

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Esmaabi puukide korral

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused:Esmaabi_puukide_korral[30.04.2013 12:28:42]




SisukaartPrindi


Esmaabi puukide korral- Eemalda puuk võimalikult kiiresti, kuid mitte kiirustades!- Eemalda puuk õigesti - iminapp ei tohi jääda naha alla ! Võib juhtuda, et surmavõitluse käigus puukalles haigusetekitajaid haavasse eraldabki. Puugi pigistamine eemaldamise käigus võib samutikahjulik olla. - NB! Mitte panna puugile õli või rasva nagu vanasti. Surmaheitluses puugi süljeeritus suureneb jaseega ka nakkuseoht!

- Kasuta ScinOCare ! Puugieemaldajal SkinOCare on 3 erinevat sälkuerinevate suurustega puukide eemaldamiseks. Puugieemaldaja sälk tuleb asetada puugi ja nahavahele ning lükata puugieemaldajat kuni puuk tuleb naha seest välja.

- Kuna puugi paljude sarvhammastega lõugtundlatel keermeid ei ole, pole vaja puuki eemaldamiseajal paremale ega vasakule keerata. See tooks kasu asemel hoopis kahju.- Pintsettidega eemaldamisel haarata puuk võimalikult pea lähedalt!- Pärast puugi eemaldamist tuleb haav vee ja seebi või desinfitseeriva vahendiga pesta. Peitsidahammustatud koht briljantrohelisega, piiritusega või nõrga viinalahusega.- Pärast hammustust ringikujulise punetuse märkamisel või muude sümptomide tekkimisel, pöördudakohe arsti poole. Esialgsete tunnuste mitteilmnemisel tuleb end jälgida paar kuud.- Samuti pöörata tähelepanu hiljem peavaludele ja kuklakangestustele.

Kuidas eemaldada puuki? Vaata!

Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Esmaabi puukide korral

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused:Esmaabi_puukide_korral[30.04.2013 12:28:42]

>





http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused&print[30.04.2013 12:28:43]

Putukate hammustusedSuvisel ajal kipuvad meid looduses kimbutama erinevad putukad. Mõned inimesed on nende hammustuste suhtes tundlikumad,sealhulgas ka lapsed. Selles peatükis peatume sääskede, mesilase-herilase ja puukide hammustustel.

SÄÄSED JA PARMUD

Sääskedest ja parmudest räägitakse vähem, kuid laagrite seisukohast peaks neid ikka arvestama. Tavaliselt ei tohiks sääsed-parmud meile terviseprobleeme tekitada, kuid hammustuste tagajärjel võivad nahale ilmuda suured sügelevad kublad, mistundlikumal lapsel/noorel tekitavad palju ebamugavust, ärritust ja rahutust. Kasvatajad peaksid selles suhtes olema tähelepanelikud,kuna lapsed võivad end kratsida nahavigastuste ja veritsemiseni. Mõnel lapsel võib selline hammustuskoht sõltuvaltindividuaalsusest või ka niiskest suvest edasi minna mädanema. Mädaneva haava korral on juba soodumus sepsise tekkeks.

Ennetamiseks soovitatakse :

- Kasutada putukatõrjevahendeid, kuid nende kasutamine hoida kindlasti kasvatajate kontrolli all. Lastel tekib ideid palju jamängulust on suur. Eriti ettevaatlik tuleks olla pihustatavate ainetega, lastele sobivad rohkem kreemid.

Pildil Eestimaine Orto sari sääsehammustuste vältimiseks ja leevendamiseks!

- Riietuda õhtusel ajal vastavalt pikkadesse riietesse;

- Laagrites võiks ka tubade avanevate akende ees suvel olla putukavõrgud;

- Uudis! Võib kasutada Moskiito- Bandi s.o. käevõru, mis hoiab sääsed ja putukad eemal. Käevõru toimeaineks on Citronella õli,mille aroom peletab putukad efektiivselt eemale. Käevõru on toodetud silikooni baasil, mis muudab selle vastupidavaks javeekindlaks ning on mugav kasutada.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused&print[30.04.2013 12:28:43]

Esmaabi

- Uudis! Medpunktis või kasvatajal võiks olemas olla Mosquito Click, mis on revolutsiooniline ja efektiivne meetodputukahammustuse korral tekkiva ärrituse ja ka silmale mittenähtavate tagajärgede likvideerimiseks. Mosquito Click'i on soovitavkasutada sääse- ja parmuhammustuste raviks ning väiksemate meduusikõrvetuste vastu, klikkides sügeluse koral 4-5 kordahammustuskohal, paistetuse alandamiseks 8-10 korda.

- Sügelevate sääsehammustuste korral on soovitav määrida vastavate alkoholisisaldusega lahustega. Sellised spetsiaalsed lahusedpeaks olema laagri esmaabiruumis. Apteekides on müügil ka pakendites alkoholisalvjetid. Orto sarjast leiab nii pihustatava kui kageelkreemina sääsehammustuste leevendi.

- Väga tugeva ja häiriva sügeluse korral võib mõnele inimesele anda ka allergiaravimeid ehk antihistamiinikume. Allergiaravimid pole ainult allergikutele. Allergilise reaktsiooni või lööbe võivad vallandada putukahammustus,hotelli linade vahel magamine, õietolm, päikesepõletus, soe päike jpm. Sobivad ravimid on Claritine,Semprex jt.

NB! Ravimeid laagris tohib anda ainult meditsiinitöötaja. Laagris, kus puudub medtöötaja vastutab olukorra eest laagrijuht.Laagrijuhi kohal mitteviibimise ajal konsulteerige helistades numbrile 112 ja kindlasti rääkige enne ravimi andmist läbilapsevanematega .

Vanas ja uues pakendis! NB! Vaata alati ka ravimite säilivusaega !


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Putukate_hammustused&login[30.04.2013 12:28:44]


SisukaartPrindi



Üles >>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Kõhuvalu ennetamine ja vältimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?K%F5huvalu:K%F5huvalu_ennetamine_ja_v%E4ltimine[30.04.2013 12:28:45]




SisukaartPrindi


Kõhuvalu ennetamine ja vältimine- Kasvataja peaks jälgima lastel/noortel kodust kaasavõetud toiduainete toomist laagrisse, nendehoidmist öökappides, kottides jm.kohtades, et vältida riknenud söögi söömist ja mürgistusekujunemist.

- Kasvataja saab jälgida, et laagri lähedal asuvast kauplusest toodud kartulikrõpsud, küpsised jamuu taoline süüakse pärast põhitoidukorda ehk nn.magustoiduks. Sageli põhjustavad justsöömistavade muutused inimese soolestikus "bakterite sõda", mille tulemusena on kõhtkinni, valutab ja esineb soolegaase e. puhitusi.

-Tüdrukutele, kellel esinevad väga valulikud menstruatsioonid, võiks enne laagrit meelde tuletadaoma arsti poolt soovitatud arstimite kaasavõtmist (hoida neid laagris kindlas kohas, mis on kuiv,suletud ja teistele kättesaaamatu). Kindlam ja ohutum viis on anda ravimid laagris medtöötaja ruumihoiule.

- Õppe- ja treeningkoormused tuleb valida lastele eakohased. Kõhu-ja peavalud võivad tekkida kasuurest füüsilisest pingutusest.

- Nii kodus kui ka laagris tuleb pesta sageli käsi, eriti enne sööki,sest paljud nakkused levivad kätekaudu.

Koduigatsuse tekkimise vältimiseks saavad laagrijuht ja kasvatajad koos lapsevanematega paljuära teha.

- Lapsevanemad saavad selgitada, et kodus kulgeb kõik hästi sel ajal, kui laps laagris on.- Enne laagrit võiks selgitada välja mobiiltelefonide laagrisse võtmise vajalikkuse ja kehtestada kakasutamise reeglid. Mõne lapsevanema sage helistamine on üks, mis ei lase nooremal lapselkeskenduda tegeluste peale laagris. - Ka õhtuti lapsele helistamine võib kaasa tuua tema nukrutsemise, nutuhood või mure kodustepärast.

- NB! Suurte emotsioonidega käivad sageli koos ka kõhuvalud.

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Millest veel võib lapsel/noorel kõht valutada?

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?K%F5huvalu:Millest_veel_v%F5ib_lapsel%2Fnoorel_k%F5ht_valutada%3F[30.04.2013 12:28:47]




SisukaartPrindi


Millest veel võib lapsel/noorel kõht valutada?- Harjumatu toit ja elurütmi muutus võib kaasa tuua kõhukinnisuse ja gaasid sooltes.- Emotsioonide küllus mõjutab eriti väikelapsi, kuid ei jäta puutumata ka suuremaid.- Kõhuparasiidid annavad endast samuti kõhuvaluga märku. - Venitus ( eriti lastel kõhuvenitus ) võib lõppeda kõhuvaluga.- Löögi tagajärjel kõhtu võib tekkida kõhusisene verejooks. Selle kahtluse korral jälgida last/noortpaar tundi (kuni 4 h), et ei tekiks teadvusekadu. - Noored neiud võivad laagris üllatada nälgimise ja dieedipidamisega. Siin puhul peaks kasvatajadolema eriti tähelepanelikud. Vajalike toitainete puudus kasvavale organismile võib tulevikus tuua vägatõsiseid tagajärgi (hormonaalsed-, ajubiokeemilised nihked, depressioon, lastetus jt.) - Menstruatsiooni- ja ovulatsioonivalud (emakas reageerib erinevalt tsükli erinevates faasides) onpaljudele teismeikka jõudnud tüdrukutele mureks.- Noorte puhul peame valmis olema ka suguhaigustest tingitud kõhuvalu võimalusega. Esialgseksväljaselgitamiseks vestle meeldivalt noorega elust ja tema tegemistest. - Neidudel võib kõhuvalu põhjustada ka munasarjapõletik. - Välistatud pole laagris ka ussripiku põletiku võimalus ( rahvakeeles "pimesoole" põletik ) . Huvikorral loe lisaks veel:http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=195

>



http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=195http://www.cmsimple.dk/http://www.dotcomwebdesign.com/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?K%F5huvalu:Esmaabi[30.04.2013 12:28:49]




SisukaartPrindi


Esmaabi- Kui lapsel/noorel on kõhuvalu, siis tuleb tagada talle vaikne ja rahulik koht voodisse heitmiseks japuhkamiseks. - Meeldiva tooniga jutuajamise käiguse selgitada esmalt välja kõhuvalu põhjus nii palju, kui võimalik.- Kõhukinnisuse, seedehäirete ja gaaside korral sobivad külili asendi võtmine voodis, jalgadekõverdamine ja sooja veega pudeli ( või soojakoti ) asetamine kõhule. Samas võib teha käega kõhulka ringjaid masseerivaid liigutusi, mis soodustavad gaaside väljutamist.- Kõhule mõjuvad väga hästi keefir ja muud hapupiimajoogid (iseasi, kas laagris neid kohe olemason).- Nukrutsemise ja koduigatsuse kõhuvaluga aitab soe ja turvaline keskkond, väiksema lapse süleshoidmine, mõnusate juttude lugemine või rääkimine või ka toreda tegevusega tegelemine(rahulikud laua- või kaardimängud jm.). Nooruki puhul võib hea tulemuse anda lihtsalt meeldiva jutuvestmine ja talle just isiklikult tähelepanu osutamine.

- Ravimeid ei ole soovitatav anda enne, kui ollakse konsulteerinud arstiga ja lapsevanematega (sooltekrampidega soovitatakse võtta No Špad , Ibumax on sobilik pingevaludega lihastes, turjas, pea-ning menstruatsioonivalude korral).

- NB! Lugege kindlasti ravimipakendi infolehte! Vaata ka ravimite säilivusaega! Vaata ja selgitaerinevate toimeainete doose (näiteks 200 mg Ibumax on väiksema toimeainedoosiga kui 400 mgIbumax). Ravimeid tuleb doseeerida vastavalt vanusele ja kehakaalule!

- Juhul, kui kõhuvalud on väga tugevad või leebemalt pikaajalised ja ei möödu ning ka laagriarst eisuuda neid leevendada, tuleb kindlasti kutsuda kiirabi või lapsevanemad oma lapsele laagrisse järgi.Erinevad kõhuõõnepõletikud vajavad õiget ja kiiret ravi, taludes valu ei ole mõtet nendega oodatalaagri lõpuni.

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Pedagoogiline lähenemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?K%F5huvalu:Pedagoogiline_l%E4henemine[30.04.2013 12:28:50]




SisukaartPrindi


Pedagoogiline lähenemineek mida saavad teised lapsed/noored teha kannatanu abistamiseks kõhuvalu korral?

- Kasvatajal ei soovitata kannatanu juurest lahkuda.- Lapsed/noored saavad mitmekesi kutsuda täpsete juhtnööride järgi arsti laagriterritooriumilt (juhul,kui on medtöötajaga laager) või laagrijuhi. - Lapsed/noored saavad helistamise vajadusel tuua mobiiltelefoni, vajadusel sooja veega täidetudpudeli, sooja jooki või lihtsalt vett. - Tugeva kõhuvalu puhul on parim, kui teised laseksid haigel lapsel/noorel rahus puhata.- Kõhuvalu puhul aitab sageli lapsega/noorega meeldiva vestluse arendamine, tekib turvatunne,lihased lõõgastuvad ja enesetunne paraneb. Vestluse edendamiseks peab esialgu vaatama, kaskannatanu soovib sõbra või kasvataja lähedust.

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Kõhuvalu

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?K%F5huvalu&print[30.04.2013 12:28:51]

KõhuvaluLaagrites on kõhuvalu lastel/noortel üks sagedasemaid terviseprobleeme, millel võivad olla erinevad põhjused kui ka tunnused.Tüüpilisemad sümptomid on vastavalt iseloomu tüübist kas hoovalud, korduv valu või ootamatult tekkiv valu; keel kaetud valkjakatuga; kuivustunne suus; gaasid; iiveldus, oksendamine.

Kõige enam esineb noorematel lastel kõhuvalu ja oksendamist laagris just harjumatu toidu tagajärjel ning kõhuvalu koos väikesepalavikuga koduigatsuse tõttu. Viimasel ajal on liikumas rohkelt ka rahvakeeles nimetatud kõhugrippi, kuid suvi ei ole õnnekskõige ägedamate puhangute aeg. Kõhugrippi tekitab väga hea nakkuvusega viirus ja sellepärast tuleb nakatunud lapsed/nooredlaagrist ruttu koju saata.

Ohutus !

Seedehäirete ettenägemisel peab sekkuma ka laagrijuhataja ja eriti põhjalikult tuleks koostada pakutav menüü. Toit peab olematervislik,värske, kasvavale lapsele/noorele vajalike vitamiinide ja toitainetega. Kindlasti enne laagrit peavad lapsed tooma omatervisekaardid, kuhu peaks tundlikematele olema kirjutatud ka mõned toitumissoovitused või vastunäidustused mõne toiduainekorral.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?K%F5huvalu&login[30.04.2013 12:28:52]


SisukaartPrindi



Üles >>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Ennetamine ja vältimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Peavalu:Ennetamine_ja_v%E4ltimine[30.04.2013 12:28:53]




SisukaartPrindi


Ennetamine ja vältimine- Viia end kurssi eesootava ilmaga laagri ajal , kuulata ilmateadet ja riietuda vastavalt ilmale/tuulele.- Tuletada lastele/noortele meelde peakatete /mütside/ rättide laagrisse kaasa võtmise vajalikkusest. - Kuumal suvepäeval vältida keskpäevase päikese paistmist lagipähe, teha tegelusi varjulisteskohtades või peakatetega.- Ka suvisel niiskel ja jahedal õhtutunnil, mereääres vm. tuulistes kohtades peaksid tundlikumadlapsed/noored katma pea peakattega ( müts, rätik, dressipluusi kapuuts)- Peavalu saab ennetada korraliku söömisega ja tervislike eluviisidega.- Süüa tervislikku toitu, mis sisaldab palju vitamiine, mineraal- ja toitaineid, et keha aktiivsetestegevustes paremini vastu peaks. - Öösel tuleb magada lastel/noortel keskmiselt 10 tundi öist und. Laagrites peavad kasvatajad selleleerilist tähelepanu pöörama, sest "öised retked" tunduvad lastele/noortele salajased ja põnevad. - Tegevuste ja toimingute vahel peab olema piisavalt puhkepause organismi taastumiseks. - Vältida liigsete emotsioonide kuhjumist ja vahetada erinevaid tegelusi, lahendada tülid ningarusaamatused võimaluse korral kohe.- Hoida suhtlemisel meeldivat atmosfääri ja laagrirahvaga sõbralikku sisekliimat. - Peavalu saab ennetada ka värskes õhus liikudes, väikeste jalutuskäikudega metsa alla jaloodusesesse. Kuidas ette näha osasid probleeme? Hea, kui suudame ette näha kõik ohud, mis varitsevad lapsi/noori mingite ülessannete lahendamisel.Õnneks ei ole tavaline pingepeavalu eluohtlik, kuid ennetama peaks kindlasti peatraumasid, milletagajärjed võivad olla tunduvalt raskemad ja eluohtlikumad.- Alati enne ülesannet mõelda ise ja vaadata läbi võimalike kukkumiste kohad ( ohuks võivad ollapüstised teibad, oksad, kivid, äärekivid, postid ja palju muud)- Peatraumad, millega kaasnevad peavalud, tulevad kõige sagedamini ronimiste, seiklusradade,ekstreemsemate harjutuste ja spordiülesannete täitmisel.- Enne ülesande/mängu täitmisele asumist tuleks korralikult lastele/noortele selgitada reeglid !- Mitte lasta ühtegi last/noort keerulise ülesande sooritamisele, kui juhendaja parasjagu teda jälgidaei saa. - Looduses ujuma minnes jälgida libedaid kive, keelata salto ja ka pea ees madalasse vettehüppamised. - Basseinide juures ja dušširuumides keelata lastel/noortel jooksmine ja üksteise tagaajamine (veegakaetud põrandal on libisemisoht suur!)- Kindlasti võiks ette näha, et laagrisse satub ka vähese füüsilise ettevalmistusega lapsi/noori, keslaagris end ülekoormates võivad kaevata peavalu.

>





http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Peavalu:Esmaabi[30.04.2013 12:28:54]




SisukaartPrindi


EsmaabiPeavalude korral on kõigepealt vaja teada, millest valu tingitud on ja vastavalt sellele ka tegutseda.Sageli ei pea lapsele/noorele andma keemilisi tablette, piisab vaid rahuliku keskkonna tagamisest,puhkuse andmisest siseruumides või vaikses õuenurgas, rahulikust pikali heitmisest oma voodisse,rahustavast jutuajamisest kasvatajaga või sõpradega. Kosutavalt võib mõnele lapsele mõjuda kergeeine söömine ja rahustav jook.- Kui peavalu põhjuseks on lihtsalt väsimus peaks laps puhkama (mõned taluvad vähem mõnedrohkem koormust, suhtlemist, pingeid).- Sageli kurnavad lapsi/noori ka liigsed emotsioonid, ka sel juhul otsida "kannatanule" rahulik tegevusvõi anda puhkust, võib ühe tegevuse asendada teisega.- Mõnele organismile tavalisest suurema füüsilise koormuse andmise korral peavalu ilmnemisel andajuua mineraalaineterikast jooki, mineraalvett või nõrka suhkru-soolalahust. Lisaks sobib süüa kakiiresti omastatavaid süsivesikuid, mille allikad on banaan, viinamarjad, rosinad, küpsised jm.- Kui peavalu põhjuseks on pinge kaela-ja seljalihastes (suure füüsilise kätega töö, vale kõrgusegapadja, tuulise/külma ilma tagajärjel) sobib valu leevendamiseks õrn ja õigete võtetega massaažselja,turja ja kaela piirkonnas. Ka pipraplaaster ja soojendava efektiga kreemid sellistel juhtudel onheadeks abimeesteks, kuid arvestada tuleb lapse/noore õrna nahka ja kindlasti lugeda pakendilt infoterinevate toode sobivuse kohta neile. - Ravimeid tuleb võtta ikkagi äärmisel vajadusel ja ka teistele mitte soovitada neid kergekäeliselt!Pingepeavalude korral ravimitena kasutatakse peamiselt valuvaigisteid, mida saab apteegist ilmaretseptita. Näiteks „Ibumax“; „Ibumetin“ ; Aspirin C; Upsarin C; (Paracetamoli sisaldavad ravimid onmõeldud eelkõige palaviku alandamiseks).Kasvataja iseseisvalt laagris lapsele/noorele ravimit anda ei tohi. Seda teeb medtöötaja. Viimasepuudumisel ja ravimi andmise vajadusel konsulteerige telefonil 112 ja ka lapsevanematega.

Eelnevates peatükkides nägite Ibumaxi pakendeid. Siin on aspiriinil põhinevad, kuid teadma peaks, etmõned inimesed on ülitundlikud teatud koostisosade tõttu ja aspiriinil põhinevad ravimeid neile andaei tohiks. - Kukkumise tagajärjel võib ka pea valutada, kuid kahtlustama peaks ka peatraumat. Kõrgemaltkukkumisel tagada kannatanu liikumatus. Pead mitte nihutada/väänata, hoida paigal ning tagadahingamisteede avatus. Paigaldada kaelalahas, katta kannatada saanud laps/noor tekiga ningviivitamatult kutsuda kiirabi. Kiiriabil peab olema tagatud kiire ligipääs laagriplatsile.- Peale kergemaid kukkumisi või peapõrutuse kahtluse korral on soovitav lamamine, puhkamine jalapse/noore jälgimine paari päeva jooksul. Peatrauma korral soovitatakse lamada kindlasti 24 tundi jaseepärast tuleb mõelda ehk selle lapse/noore kojusaatmisele (et vältida hilisemate tüsistustetekkimist).

>



http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Peavalu:Esmaabi[30.04.2013 12:28:54]



Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Pedagoogiline lähenemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Peavalu:Pedagoogiline_l%E4henemine[30.04.2013 12:28:55]




SisukaartPrindi


Pedagoogiline lähenemine ehk teiste laste/noorte kaasamine kannatanule abi andmisel.Peavalu korral ei saa teised lapsed/noored esialgu peale arsti/medõe/kasvataja kutsumise või talleütlemise tõenäoliselt midagi muud teha. Edasi tuleb anda kannatanule rahu. Samas saavad lapsed/noored aidata selgitada välja õnnetusjuhtumi eelse olukorra. Vastavalt selleletuleb kasvatajal ja teistel abinõud tarvitusele võtta. Ohtlikumad neist on kukkumine kõrgemalt (üleenda kehapikkuse) või pea äralöömine tugeva/kõva eseme vastu. Neil juhtudel tuleb kindlasti tagadakannatanu liikumatus. Pingepeavalu korral saab ka kannatanu ise öelda, kas ta soovib mõne parema sõbra tuge või kellegiteise juuresolekut. Seda annab kasvatajal korraldada, saates lapsed/noored rahulikku kohta ( tuppa,varjualusesse jm.) puhkama andes "tervele" lapsele/noorele nagu ülesande teist valvata ja meeldivavestlusega "ravida". Kui laagris on medtöötaja, saab peavalu käes kannataja olla ka tema valvsapilgu all.NB! Laagrikasvatajad peaksid olema teadlikud ka laste/noorte manipuleerivatest peavaludest, kunamõni tegelus või seltskond tundub neile vastumeelsena.

>





http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Peavalu&print[30.04.2013 12:28:56]

PeavaluPeavalu laagrilastel/noortel võib olla iseseisev haigus või mõne teise haiguse ( näiteks nakkushaiguse, põskkoopapõletiku, kõrgevererõhu, peatrauma, päikesepiste, veresuhkru languse jt. ) sümptom . Peavalu, mis ei ole teiste haiguste tunnuseks, on eelkõigepingepeavalu ja migreen.

Pingepeavalu on levinuim peavalu, mida esineb umbes ¾-l kõigist peavalude all kannatajatest. Selle tunnused: - nõrk või mõõdukas valu pea mõlemal poolel- kestvus 30 minutit kuni 7 päeva- iseloomustatav surve- või raskustundena, mis haarab otsmiku-, kukla- ja oimupiirkonna- väga harva esineb iiveldust, oksendamist ja valgus- või müratundlikkust Paljud lapsed/noored saavad pingepeavalu pärast väsitavat päeva või stressiolukorda. Psühhogeensetel teguritel on laste/noorteosas väga suur jõud. Stressiolukorra all võime mõelda ka traumat, suurt füüsilist pingutust, menstruatsiooni, dieeti,unepuudust, lastevahelisi pingelisi suhteid või ka keskkonna tegureid. Lihaste kontraktsiooni ja psühhogeensete tegurite koosluson lastel sagedaseim- esineb murerahutus, mis muutub somaatiliseks sümptomiks e. peavaluks. Mõnel lapsel/noorel võivad pingepeavalud olla kroonilised, esinedes mitmel päeval nädalas, kuid sel puhul peaks lapsevanemadolema teavitanud kasvatajaid või info tulema ka perearsti poolt antud tõendilt.Migreenihoogusid esineb rohkem täiskasvanutel ja sagedamini naistel, kuid on esinenud juhtumeid ka laste seas.Migreenist saadrohkem lugeda aadressilt: http://www.peavalu.ee/?mid=4&lang=et

http://www.peavalu.ee/?mid=4&lang=et


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Peavalu&login[30.04.2013 12:28:56]


SisukaartPrindi



Üles >>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Villide ennetamine ja vältimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Villid:Pedagoogiline_l%E4henemine:Villide_ennetamine_ja_v%E4ltimine[30.04.2013 12:28:58]




SisukaartPrindi


Villide ennetamine ja vältimineJALATSID kaitsevad jalgu ilmastiku mõjude, määrdumise, vigastuste jms. eest;- selgeks teha nende otstarve ja kasutamise tingimused;- tähtis on valida õige suurusega (pikkus, laius) ning sobivast materjalist jalats;- jalats ei tohi pigistada ega olla ka liiga suur;- lapsi/noori tuleks teavitada, et nad ei tuleks laagrisse uute jalanõudega, millega jalg ei ole veelharjunud. Suvisel ajal uue jalanõuga käimisel on villid kiired tekkima.- Enne laagrit tuleks lapsi/noori teavitada eesootavatest üritustest ( näiteks matkad metsas või mujallooduses). Juhul, kui on plaanis mitmekilomeetrised jalgsimatkad, peaksid nad kindlasti kaasa võtmasobivad ja mugavad matkajalatsid. Kõige paremad oleksid spetsiaalsed matkabotased või -saapad. - Villide soodumuse korral võiks mõnel juhul jalgadele kasutada ka higistamisvastaseid vahendeid.Apteekides on müügil ka spetsiaalsed hõõrdumisvastased kreemid.

SOKID. Enne laagrit peaks lastele/noortele meelde tuletama, et nad võtaksid suvel laagrisse kaasapikemasäärega sokke, mis ulatuks ka üle botase ääre. Korralike sokkide kandmine vähendab villidetekkimise ohtu. Veenduge, et sokid ja jalatsid on korralikult kuivad. Märgade jalatsitega käimine onüks kindlamaid eeldusi villide tekkimiseks.

PLAASTRID. Matkale või pikemale üritusele tuleks kaasavõtta plaastreid. Jalatsi hõõrumisel tulekskoheselt plaaster paigaldada valuliku koha peale. Isegi enne matka soovitatakse mõnel juhulkandadele plaastrid panna. Tähelepanelik kasvataja võib lapsele/noorele soovitada plaastripanekut kalaagri territooriumil, ennetamaks ebamugavate ja jäikade jalanõude tagajärgi.

Laste/noorte ohtus Õnneks ei ole villi näol tegemist eluohtliku olukorraga, kuid palju ebamugavust võib selline väiketervisehäire tekitada küll. Villide suhtes ei saa mingit muud ohutust luua, kui vaid noortele korduvaltmeelde tuletada, et nad laagrisse paneksid jalga mugavad jalanõud, mis on sissekäidud ja, milleganende jalg on juba harjunud. Kindlasti enne pikemat üritust või matka võiks kasvataja vaadata omapilguga üle laste/noorte jalanõud ja sokid nende sees.

>





http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Villid:Pedagoogiline_l%E4henemine:Esmaabi[30.04.2013 12:28:59]




SisukaartPrindi


Esmaabi- Laagrites on enamasti tegu tavaliste villidega enamasti jalgadel, asetada plaaster peale. Ville ei tohiise katki teha!- Kui vill on katki läinud, siis tuleb see enne puhastada ja seejärel katta plaastriga. Mõnikord peab plaastri asemel jala isegi kinni siduma.

- Villid kipuvad suvisel niiskel ajal sageli mädanema minema ! Selle vältimiseks hoida puhtust jaõhutada haava! Ööseks soovitatakse näiteks villiga jalg lahti jätta, kui võimalik, sest õhku saavadhaavad paranevad kiiremini ja paremini.

- Apteekides on müügil ka spetsiaalsed villiplaastrid!

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Pedagoogiline lähenemine teiste laste/noorte kaasamiseks

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Villid:Pedagoogiline_l%E4henemine_teiste_laste%2Fnoorte_kaasamiseks[30.04.2013 12:29:01]


Pedagoogiline lähenemine teistelaste/noorte kaasamiseks


SisukaartPrindi


Pedagoogiline lähenemine teiste laste/noortekaasamiseks- Väikese õpetliku vestlusega saab kasvataja kaasata lapsi/noori villide ennetamisele. Paluda neil ollatähelepanelik ka teiste suhtes. Julgustada enda poole pöörduma ka teiste murede ja valude ( vahelka mõne veidruste ) suhtes .

- Villidega saavad teised lapsed/noored abistada tuues võimaluse korral esmaabikotist või -ruumist puhastusvahendi ( näiteks Asept) ja plaastreid. Vastavalt olukorrale võivad lapsed õppidaplaastripanekut kannatanule kasvataja valvsa pilgu all. NB! Ennem kindlasti pesta käsi!

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Villid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Villid&print[30.04.2013 12:29:02]

VillidLaagrites tuleb sageli ette väikseid ootamatuid üllatusi ja üheks neist on villide tekkimine. Ville võib leida kõigis naha piirkondades.Lapseeas on sagedamini kahjustatud käed ja jalad ning piirkonnad, mida hõõrub riietus. Noortel on villid enamasti jalanõudehõõrumise tulemusena. Villid tekivad eriti kergesti siis, kui keskkonna temperatuur on kõrge – hiliskevadel ja suvel – ning kuipeopesad ja jalatallad higistavad või kui kantakse väga kitsaid jalatseid. Külmal aastaajal on haigus varjul.

Kasvatajal on ville lihtne ette näha, kui ta nendest teab! Villid võivad muutuda väga valusaks ja tüütuks ning rikkuda ära paartoredat lapse/noore laagripäeva.

http://www.footdoc.ca/www.FootDoc.ca/blister.jpghttp://blog.cheaptents.com/Pictures/Footwear/bad-blisters.jpg


http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?Villid&login[30.04.2013 12:29:03]


SisukaartPrindi



Üles >>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Esmaabi päikesepiste korral

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?P%E4ikesest_tingitud_terviseh%E4ired:Esmaabi%26nbsp%3Bp%E4ikesepiste_korral[30.04.2013 12:29:04]




SisukaartPrindi


Esmaabi päikesepiste korral- viia laps/nooruk varjulisse kohta;- vabastada liigsetest riietest;- sobivam asend kannatanule on poolistuv või lamav, peaalus tõstetud kõrgemale;- panna pea peale KÜLMA kompressi ( märjaks tehtud käterätt vm., jääkott räti sees), pritsidapeapiirkonda külma vett;- anda kannatanule rohkesti jahedat juua;- teadvushäirega helistada kohe 112 ja kokkuleppel kiirabitöötajatega ning vastavalt võimalusteletransportida haiglasse.

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Päikesepõletus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?P%E4ikesest_tingitud_terviseh%E4ired:P%E4ikesep%F5letus[30.04.2013 12:29:06]




SisukaartPrindi


Päikesepõletuson terviseprobleem, millest räägitakse miskipärast vähem. Kindlasti peaks seda teemat puudutamaenne laagrisse tööle minemist, kuna laste ja noorte nahk on õhem ning õrnem kui täiskasvanuteoma. Seega on nad vastuvõtlikumad päikesepõletuse korral tekkivale põletikule nahas. Halvimal juhultekib põletik nahas koos naharakkude kärbumisega.

Päikesepõletuse tunnused on varajasest nahapunetusest (UVC-erüteem) tulipunaseni välja. Tekibliigpäevitamisest kolm-neli tundi pärast päikesevõttu. Varajane nahapunetus möödub ööpäevapärast. Hiline nahapunetus (UVB-erüteem) on kõige intensiivsem 24 tundi peale liigpäevitamistkestes 3-5 päeva. Põletuse korral võib tõusta palavik, esineda vappekülm, värinad, iiveldus,peapööritus.

NB! UVA-päikesekiired ei tekita põletust.

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Kuidas ennetada päikesepõletust?

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?P%E4ikesest_tingitud_terviseh%E4ired:Kuidas_ennetada_p%E4ikesep%F5letust%3F[30.04.2013 12:29:07]




SisukaartPrindi


Kuidas ennetada päikesepõletust?- Kella 11-15 on päike suvel kõige aktiivsem, siis ei tohiks lastega/noortega pikaks ajaks otsesepäikese kätte minna. - Jälgida laste/noorte riietust ja jalanõusid eriti pikemaajalisemal tegevusel päikese käes (õlapaeltegapluuside, rihmikute korral asendada need kinnisemate riiete ja jalanõudega)- Kasutada võiks päikesekaitsevahendeid suure faktoriga (näiteks 20-30 spf, eriti tundlikel 50 spf jm.) - Tarbida palavaga (ja ka päevitades) ohtralt vedelikku. - Mingil põhjusel ravimite kasutamisel, küsida arstilt teavet nende koostoimetest UV-kiirgusega. Onterve hulk ravimeid, mis võivad märkimisväärselt suurendada naha valgustundlikkust, näiteks osaantibiootikume, antibeebipillid jt. - Päikese käes viibimise järgselt on soovitatav niisutada nahka kreemidega. - Oluliseks riskiteguriks on reisid lõunamaadesse, kus päikesekiirgus on tunduvalt intensiivsem kuimeie kliimavööndis ning seega ka nahale tekkiv kahju suurem. Enne reisi tasub nahka ettevalmistada ja käia mõned korrad solaariumis. - Jahuta ka nahka, asetades sellele niisked ja jahedad käterätikud või linad. - Kui nahk saab põletada, koorub see maha. Seda vältida ei saa.

>




Sagedamini esinevad õnnetusjuhtumid lastelaagrites - Esmaabi päikesepõletuse korral

http://www.tps.edu.ee/materjalid/esmaabi/?P%E4ikesest_tingitud_terviseh%E4ired:Esmaabi%26nbsp%3B_p%E4ikesep%F5letuse_korral[30.04.2013 12:29:08]


Esmaabi päikesepiste korralPäikesepõ

Documents

Sagedamini esinevad terviseprobleemid noorte- ja ... · esmaabi anda nagu villid; pea- ja kõhuvalud; päikesest põhjustatud tervisehäired nagu päikesepiste, - põletus, -allergia