SAKSAMAA - Visitestonia.com · 2017-02-11 · TEGEVUSSTRATEEGIA 2015-2018: SAKSAMAA 3 1. SAKSAMAA KUI SIHTTURG ÜLDISELT Saksamaal elab 80,8 milj. elanikku (2013.a. andmete põhjal)

Turisminõudluse suurendamise ja

turismitoodete arendamise programm

Tegevusstrateegia 2015-2018

SAKSAMAA

TEGEVUSSTRATEEGIA 2015-2018: SAKSAMAA 2

Sisukord:

1. SAKSAMAA KUI SIHTTURG ÜLDISELT ................................................................................................................. 3

2. SAKSAMAA SIHTTURU HETKEOLUKORD ............................................................................................................ 3

2.1. SAKSAMAA ELANIKE VÄLISREISIDE TURG ......................................................................................................... 3 2.1.1. Kulutused välisreisidele ............................................................................................................................... 3 2.1.2. Reisimisaktiivsus, välisreiside arv ja peamised sihtkohad ........................................................................... 3

2.2. KONKURENTSIKESKKOND ................................................................................................................................ 4 2.2.1. Turism Saksamaalt Kesk- ja Ida-Euroopasse ning Põhjamaadesse ............................................................. 4 2.2.2. Turism Saksamaalt Balti riikidesse .............................................................................................................. 6

2.3. TURISM SAKSAMAALT EESTISSE ....................................................................................................................... 7 2.3.1. Sihtkohad Eestis .......................................................................................................................................... 7 2.3.2. Hooajalisus .................................................................................................................................................. 8 2.3.3. Ööbimised majutusettevõtete liikide lõikes ................................................................................................ 9 2.3.4. LISAINFO: Mobiilpositsioneerimise statistika piiriületuste kohta ................................................................ 9 2.3.5. Kruiisiturism Saksamaalt ........................................................................................................................... 10

2.4. SIHTRÜHMAD JA NENDE EELISTUSED ............................................................................................................ 10 2.4.1. Saksamaa elanike reisimisaktiivsus ja reisid Eestisse ............................................................................... 10 2.4.2. Eestisse reisimist takistavad tegurid ......................................................................................................... 11 2.4.3. Saksamaa elanike põhjused Eestisse reisimiseks ...................................................................................... 11

2.5. TOOTED, TEENUSED JA INFO KÄTTESAADAVUS ............................................................................................. 12 2.5.1. Linnapuhkus .............................................................................................................................................. 12 2.5.2. Kultuuripuhkus .......................................................................................................................................... 13 2.5.3. Looduspuhkus ........................................................................................................................................... 13 2.5.4. Tervisepuhkus ........................................................................................................................................... 14 2.5.5. Perepuhkus................................................................................................................................................ 14 2.5.6. Äri- ja konverentsiturism ........................................................................................................................... 14

2.6. TRANSPORT ................................................................................................................................................... 14 2.7. INFOKANALID ................................................................................................................................................. 15

2.7.1. Ülevaade infokanalitest ............................................................................................................................ 15 2.7.2. Visitestonia.com külastused ...................................................................................................................... 15

3. TEGEVUSSUUNAD 2015-2018 ...........................................................................................................................16

3.1. EESTI RIIKLIKU TURISMIARENGUKAVA 2014-2020 EESMÄRGID .................................................................... 16 3.2. TEEMAFOOKUS JA KASVUVÕIMALUSED ........................................................................................................ 16

3.2.1. Tegevuste fookus ...................................................................................................................................... 16 3.2.2. Sihtrühm ja segment ................................................................................................................................. 16 3.2.3. Tegevuste teemafookused ........................................................................................................................ 17

3.3. SÕNUMID JA VÄÄRTUSED .............................................................................................................................. 17 3.3.1. Linnapuhkus .............................................................................................................................................. 17 3.3.2. Kultuuripuhkus .......................................................................................................................................... 18 3.3.3. Looduspuhkus ........................................................................................................................................... 18

3.4. LÕPPTARBIJALE SUUNATUD TEGEVUSED ...................................................................................................... 18 3.4.1. Kampaania ................................................................................................................................................ 18 3.4.2. Pressireisid; -üritused ................................................................................................................................ 18 3.4.3. PR, kommunikatsioon ja online tegevused (ka sotsiaalmeedia) ............................................................... 19 3.4.4. Messid ....................................................................................................................................................... 19 3.4.5. Sündmused ja strateegiline partnerlus ..................................................................................................... 19

3.5. MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSED ........................................................................................................................ 19 3.5.1. Turismimess .............................................................................................................................................. 19 3.5.2. Tootetutvustusreisid ................................................................................................................................. 20 3.5.3. Infopäevad, seminarid ja workshop’id ...................................................................................................... 20 3.5.4. Ühistegevused Saksamaa reisikorraldajatega .......................................................................................... 20 3.5.5. Kommunikatsioon ..................................................................................................................................... 20


1. SAKSAMAA KUI SIHTTURG ÜLDISELT Saksamaal elab 80,8 milj. elanikku (2013.a. andmete põhjal). Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud immigrantide arv. Enim on Saksamaale elama tulnud inimesi Poolast, Rumeeniast, Itaaliast ja Hispaaniast. Hoolimata sellest, et Saksa ettevõtetele teevad muret Venemaa ja EL vahelised majandussanktsioonid, mis vähendavad nende tulu (Saksa eksport moodustub Venemaale vaid veidi üle 3% koguekspordist), on Saksamaa majanduse väljavaated üldiselt stabiilselt positiivsed. 21. juulil 2014. aastal avaldatud IMF-i raporti kohaselt peaks majanduskasv 2014. aastal tulema 1,9% ja 2015. aastal 1,5% ning on seega samal tasemel valitsuse kevadise majandusprognoosiga. Jätkuvalt tuleb majanduskasv peamiselt sisetarbimise arvelt. IMF-i raport kinnitab seda, et Saksamaa majanduse alustalad on tugevad, eelarvepoliitika on jätkusuutlik, tööpuudus kõige madalamal tasemel peale taasühinemist (6,9%) ning maksubaas tugev. Keskpikas perspektiivis jäävad majanduskasvu väljavaated siiski tagasihoidlikuks, peamise põhjusena tuuakse välja vananevat rahvastikku ning tõenäoliselt tugevalt kasvavaid energiahindasid. Saksa turg on üks prioriteetsetest turgudest Eesti turismimaastikul. Saksa turistide ööbimised Eestis moodustavad keskmiselt 6% välisturistide ööbimistest, olles Soome ja Venemaa järel kolmandal kohal. Aastal 2012 saavutati rekordiline ööbimiste arv 227 tuh, 2013 toimus väike langus. Kui lennuühendusi tuleks juurde, saaks ennustada ka turistide arvu kasvu. Peamiselt käivad siin 55+ vanuses Saksa turistid ja mõnevõrra rohkem ka 25-34 vanusegrupp. Kokkuvõttes on viimase kolme aasta näitajad positiivsed võrreldes majanduslangusaastatega 2009-2010. Saksa turistid on Eestis valdavalt esmakülastajad, kes ei piirdu enamasti ainult Tallinna külastusega ning soovivad avastada teisi Eesti regioone. Suuname EASi turismiarenduskeskuse Saksa sihtturu tegevused vastavalt sihtrühmale ja sobivatele sõnumitele ning temaatikale Saksa lõpptarbijale ning edasimüüjatele, et tõsta sihturul Eesti mainet atraktiivse reisisihtkohana ja teadlikkust Eesti mitmekülgsest ning arvukast turismitoodete valikust. Eesmärgi saavutamist toetavad koostöötegevused turismiettevõtjate, regioonide ning katusorganisatsioonidega, saksakeelne veebileht www.visitestonia.com, saksakeelne soltsiaalvõrgustiku suhtlus www.facebook.com/VisitEstonia.de ning Hamburgis EASi turismiarenduskeskuse välisesindus, kus töötab turismiesindaja ning alates 2012. aastast osalise tööajaga esinduse assistent. Assistendi rolliks on muuhulgas lõpptarbijate ja reisibüroode infopäringutele vastamine, turismimaterjalide saatmine ja info levitamine. Taustainfo: 2010. aastal suleti kolme Balti riigi poolt finantseeritud Baltikumi Turismiinfokeskus Berliinis, mis tegeles siiani samalaadsete infopäringutele vastamisega.

2. SAKSAMAA SIHTTURU HETKEOLUKORD

2.1. SAKSAMAA ELANIKE VÄLISREISIDE TURG

2.1.1. Kulutused välisreisidele

Saksamaa elanikud kulutasid 2013. aastal välisreisidele 64,7 miljardit eurot ehk 7,4% maailma elanike kogukulutustest välisreisidele. Võrreldes 2012. aastaga kasvasid nende kulutused 2,3%. Kuni 2011. aastani olid Saksamaa elanikud oma kogukulutuste poolest välisreisidele maailmas esikohal, kuid alates 2012. aastast on nad kolmandal kohal Hiina ja USA järel (2013.a. kulutasid Hiina elanikud 96,8 miljardit eurot, kuid USA elanikud vaid napilt rohkem kui Saksamaa elanikud – 64,9 miljardit eurot).

Saksamaa elanike kulutused välisreisidele miljardites eurodes

2000 2005 2008 2009 2010 2011 2012 2013

57,4 59,8 61,9 58,2 58,9 61,7 63,2 64,7

muutus võrreldes eelneva aastaga % -5,9% 1,3% 4,7% 2,5% 2,3%

2.1.2. Reisimisaktiivsus, välisreiside arv ja peamised sihtkohad

Saksamaa elanikud teevad Euroopas kõige rohkem ööbimisega välisreise: 2013. aastal 75,3 miljonit reisi, mis moodustas 17% kõigist eurooplaste reisidest. Ka puhkusereiside osas on Saksamaal liidriroll: 2013.a. tehti 54,8 miljonit puhkusereisi välismaale, mis on jällegi 17% kõigist eurooplaste puhkusereisidest. Välisreiside arvu senine rekord pärineb 2005. aastast. Suurem langus toimus

http://www.visitestonia.com/

http://www.facebook.com/VisitEstonia.de


majanduskriisi tõttu 2009. ja ka 2010. aastal. Alates 2011. aastast on välisreiside arv uuesti järk-järgult kasvanud ja 2013. aastal jõudis see juba peaaegu kriisieelse taseme lähedale. Välismaale suunduvate puhkusereiside senine rekordtase pärineb juba 2001. aastast. Samas on aga pikaajaliselt suurenenud puhkusereiside arv kodumaal.

Saksamaa elanike ööbimisega välisreisid (allikas: IPK Internationali üle 15aastase Saksamaa elanikkonna uuring)

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Välisreisid (mln) 76,1 75,0 72,7 73,8 76,4 74,5 75,9 75,9 72,6 72,0 72,9 73,5 75,3

muutus võrreldes eelneva aastaga -1,5% -3,1% 1,5% 3,5% -2,4% 1,8% 0,1% -4,3% -0,9% 1,2% 0,8% 2,4%

Sh. puhkusereisid (mln) 57,9 54,4 49,9 51,4 54,4 52,5 52,2 52,6 50,3 50,6 52,7 52,5 54,8

muutus võrreldes eelneva aastaga -6,0% -8,4% 3,2% 5,7% -3,5% -0,4% 0,7% -4,3% 0,6% 4,1% -0,4% 4,4%

Puhkusereiside sihtkohad on püsinud aastaid suhteliselt stabiilsena. Pool välismaale suunduvatest puhkusereisidest tehakse Vahemeremaadesse (Lõuna-Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse), olulisel kohal on ka naaberriigid. Riikide kaupa on populaarseimad puhkusereiside sihtkohad Austria (2013.a. 17% puhkusereisidest), Hispaania (16%), Itaalia (12%), Türgi (8%), Prantsusmaa (6%), Holland (6%), Horvaatia (4%), Kreeka (3%) ja Šveits (3%).

Piirkonda, kuhu kuulub Eesti, reisitakse tervikuna suhteliselt vähe ja märkimisväärne osa neist reisidest tehakse Saksamaa otseses naabruses või Saksamaale suhteliselt lähedal asuvatesse sihtkohtadesse. Kõigisse Põhjamaadesse kokku tegid Saksamaa elanikud 2013. aastal 5% puhkusereisidest (neist pea pooled naaberriiki Taani), Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse 7% (neist omakorda suurem osa Tšehhi Vabariiki ja Poola, vt. p. 2.2.1). Balti riikidesse tegid Saksamaa elanikud veidi vähem kui 0,5% kõigist oma puhkusereisidest.

2.2. KONKURENTSIKESKKOND

2.2.1. Turism Saksamaalt Kesk- ja Ida-Euroopasse ning Põhjamaadesse

Järgnevalt on kirjeldatud Saksa turistide reise Põhjamaadesse ning Kesk- ja Ida-Euroopasse majutusettevõtete statistika põhjal, mis on ainuke võrreldav andmeallikas. NB! Majutusstatistika ei näita, kui palju oli üheski riigis Saksa turistide seas puhkuse-, töö- või muudel eesmärkidel reisijaid.

Nii Põhjamaadega kui ka suuremate Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega konkureerib Eesti vaid vähesel määral, kuna suur osa sinna suunduvatest reisidest tehakse Saksamaale lähemal asuvatesse piirkondadesse ning teistsugustel motiividel kui reisid Eestisse (pikad puhkused puhkemajades, mere ääres või spaades). Läti ja Leedu on Eestile osaliselt küll ka konkurendid, suuremal määral aga pigem Eestiga kombineeritavad sihtkohad.

Suurima osatähtsusega sihtkoht Põhjamaades on naaberriik Taani. 2013.a. sealsetes majutusettevõtetes veedetud 12,3 miljonist ööbimisest umbes 80% veetsid nad (nädala kaupa üüritavates) puhkemajades ning 12% puhkekülades ja –laagrites. Hotellides veedeti vaid 4% ööbimistest. Regioonide lõikes veedavad nad valdava osa ööbimistest Saksamaaga piirneva Jüüti poolsaarel. 2013. aastal oli 43% nende ööbimistest Saksamaaga otseselt piirnevas Jüüti poolsaare lõunaosas ehk Syddanmarki piirkonnas ja 31% Jüüti poolsaare keskosas. Kopenhaagenis veetsid nad 2012.-2013.a. vaid 2,7% kõigist Taanis veedetud ööbimistest (2013.a. 330 000 ööbimist), eelnevatel aastatel on pealinna osatähtsus olnud veelgi väiksem.

Ülejäänud Põhjamaades on nende ööbimiste arv Taaniga võrreldes märkimisväärselt väiksem: Rootsis oli nende ööbimisi 2013.a. 2,6 miljonit ehk ligi viis korda vähem kui Taanis; Norras oli nende ööbimisi 1,28 miljonit ja Soomes 501 650.

Saksa turistide 2013. aastal Rootsis veedetud 2,6 miljonist ööbimisest veedeti 31% agentuuride kaudu väljaüüritavates suvilates või korterites, 29% autosuvila- ja telkimisplatsidel, 4% (enamasti nädala kaupa üüritavates) puhkemajades, 30% hotellides ja külalistemajades ning 6% hostelites. Piirkondade lõikes veedeti 2013.a. umbes 60% ööbimistest Stockholmist lõuna poole jäävates piirkondades ehk Götalandis (nende hulka loetakse ka Västra Götaland, kuhu kuulub Göteborg). Suuremate linnade osatähtsus eraldi on üsna tagasihoidlik, suurem osa ööbimisi veedetakse väiksemates linnades või maapiirkondades. Stockholmi linnas veedeti 2013. aastal 316 000 ööbimist ehk 12% (kogu Suur-Stockholmis 16%) nende ööbimistest Rootsis. Malmös ja Göteborgis veedeti kummaski 4% nende ööbimistest Rootsis.

Soome erineb Põhjamaadest selle poolest, et seal veedavad Saksa turistid veidi üle 80% majutusettevõtetes veedetud öödest hotellides ja muude majutusliikide osatähtsus on üsna tagasihoidlik. Soome majutusstatistikas jaotatakse riik neljaks turunduspiirkonnaks. Helsingis veetsid nad 2013. aastal 30% (kogu Suur-Helsingi piirkonnas 36%) Soomes veedetud ööbimistest. Tähtsuselt teiseks piirkonnaks on viimasel viiel aastal olnud Lapimaa (2013.a. veedeti seal 27% ööbimistest). Varem oli nende tähtsuselt teiseks piirkonnaks Ida-Soome järvedepiirkond, kuid seal on nende ööbimiste arv pikaajaliselt vähenenud


(2013. aastal veedeti seal 20% ööbimistest). Sellest veel veidi väiksema osatähtsusega oli 2013. aastal Soome lääne- ja lõunarannik koos saartega (17% ööbimistest). Saksa turistide ööbimiste arv Soomes jõudis senise rekordini 2008. aastal ning vähenes seejärel nii 2009. kui ka 2010. aastal. Peale mõningast taastumist 2011. aastal vähenes nende arv taas nii 2012. kui ka 2013. aastal (mil see oli 2008. aasta tasemest 14% madalam). Vähenemine toimus eelkõige Helsingis ja Ida-Soome järvedepiirkonnas.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest tõusis 2013.a. ööbimiste arvult esikohale Poola. Varem oli pikka aega esikohal Tšehhi Vabariik. Nii Tšehhis kui ka Ungaris on nende ööbimiste arv olnud pikaajalises langustrendis. Poolas vähenes nende ööbimiste arv 2006.-2009.a., kuid alates 2010. aastast on see aasta-aastalt kasvanud.

Saksa turistide 4,5 miljonist Poola majutusettevõtetes veedetud ööst oli 2013. aastal 2,39 miljonit ehk 53% Lääne-Pomorze vojevoodkonnas (Mecklenburg-Vorpommerni liidumaaga piirnev mereäärne piirkond Loode-Poolas). Selle piirkonna osatähtsus on aasta-aastalt kasvanud: kui 2005. aastal veedeti seal 41% Saksa turistide ööbimistest Poolas, siis 2013. aastaks oli see kasvanud 53%-ni. Sihtkohtadest on seal olulisel kohal Usedomi saare Poolale kuuluv osa (Usedomi saarest suurem osa on Saksamaa koosseisus) ja Kołobrzegi (saksa keeles Kolbergi) piirkond. Valdav osa Saksa turistide ööbimistest selles piirkonnas on väiksemate linnade merekuurortides, kus keskmine viibimise kestus oli 2012. ja 2013. aastal 7-8 ööd (varasematel aastatel 9 ööd). Ülejäänud ööbimised jagunevad Poola erinevate piirkondade vahel, mille seast ükski muu piirkond selgelt esile ei tõuse. Muude välisturistide seas tuntuimates ja külastatuimates Poola linnades Krakowis ja Varssavis ööbivad Saksa turistid suhteliselt vähe. Näiteks Varssavis on aastaid olnud Saksa turistide ööbimisi umbes samapalju kui Tallinnas. Riias on nende ööbimiste arv olnud mõnevõrra suurem kui Varssavis vähemalt alates 2005. aastast (mille kohta on avaldatud mõlema linna statistika).

Tšehhis 2013.a. veedetud 4,4 miljonist ööbimistest oli kolmandik (1,48 miljonit) Prahas, kolmandik Karlovy Vary piirkonnas (hõlmab Karlovy Vary linna, aga ka teisi kuurortlinnu) ning ülejäänud kolmandik jagunes kõigi ülejäänud Tšehhi piirkondade vahel. Saksa turistide ööbimiste arv Tšehhi majutusettevõtetes jõudis senise rekordtasemeni 2001. aastal ja on sealtpeale järk-järgult vähenenud (2013. aastaks oli nende arv 29% ehk koguni 1,84 miljoni võrra väiksem kui 2001. aastal). Nende ööbimiste arv Prahas on samal perioodil mõnevõrra kasvanud, ööbimiste arv Karlovy Vary piirkonnas mõnevõrra vähenenud, ööbimiste arv muudes piirkondades kokku aga on samal perioodil vähenenud koguni 51%. Karlovy Vary piirkonnas veedetud öödest umbes 85% moodustavad ööbimised spaahotellides. Spaaturism on Praha kõrval Tšehhi tähtsuselt teiseks turismimagnetiks, kuigi selle osatähtsus on viimasel neljal aastal järk-järgult vähenenud (2013.a. veedeti spaades 27% Saksamaa turistide ööbimistest Tšehhi Vabariigis. Spaades majutatud Saksa turistide arv jõudis oma senise rekordini 2008. aastal ja on sealtpeale aasta-aastalt veidi vähenenud (võrreldes 2008.a. tasemega oli nende arv 2013. aastaks vähenenud 16%). Spaades veedetud ööde arv aga hakkas vähenema juba mõned aastad varem ja langus on olnud suurem, kuna nende keskmine viibimise kestus seal on juba pikema perioodi vältel lühenenud (2001.-2004.a. oli see 11 ööd, 2013. aastal aga 7 ööd).


2.2.2. Turism Saksamaalt Balti riikidesse

Baltikumi võrdluses on Saksa turistide ööbimiste arv suurim Leedus (368 000 2013.a); järgnevad Läti ja siis Eesti (2013.a 211 000). Kuna suur osa Saksa turistidest külastab samal reisil kolme Balti riiki, on nende ööbimiste arv kolmes riigis järginud teatud määral sarnast trendi. 2009-2010 toimus kolmes riigis langus nii majutatute kui ka ööbimiste arvus. Pärast seda järgnes kaks kasvuaastat. 2013.a. langes kõikides riikides ööbimiste arv, Eestis ka majutatute arv, kuid erinevalt Eestist jätkas Lätis ja Leedus majutatute arv väikest kasvu. Lätis on nende ööbimiste pealinnakesksus teiste Balti riikidega võrreldes kõige suurem: Riias veedeti 2013. aastal 79% nende Lätis veedetud ööbimistest. Eestis oli 2013. aastal Tallinna osatähtsus 73% nende ööbimistest. Leedus jagunevad aga ööbimised nelja peamise sihtkoha vahel. Vilniuses ja seda ümbritsevas maakonnas veedeti kolmandik ööbimistest, nii Klaipeda maakonnas (Kura säär ja Palanga) kui ka Alytuse maakonnas (valdavalt Druskininkai) veedeti veerand ööbimistest ja Kaunase maakonnas 13% ööbimistest. Kõigi ülejäänud piirkondade osatähtsus kokku oli 3% ööbimistest.


79

114

137 133 130 130

110 106

129145 149

196

286

367 366349 343

288 294

357374 368

63

88124

109 111123 94

98

113

120 123 129

181

256

238224

265

197210

226

253239

6886

109

90 87 92

7684

104 111 102

122

164

216

186177

188

154168

219228

211

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

300

320

340

360

380

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Majutatud Ööbimised (veedetud ööd)

Saksa turistid Balti riikide majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: statistikaametid.

Leedus Lätis Eestis

tuh.

2.3. TURISM SAKSAMAALT EESTISSE Saksa turg on Eestile üks prioriteetsetest välisturgudest. Saksa turistide ööbimised Eestis

moodustasid 2013.a. 6% välisturistide ööbimistest, olles Soome ja Venemaa järel kolmandal kohal.

Kui 2012.aastal jõudis turism Saksamaalt uue rekordtasemeni, siis 2013. aastal see taas vähenes. 2013.a. oli majutatute arv 101 596 (langus 2012.aastaga võrreldes 9%) ja ööbimiste arv 210 955 (-7%). Üheks languse põhjuseks oli lennuühenduste vähenemine Eesti ja Saksamaa vahel. Samas vähenes Saksa turistide ööbimiste arv ka teistes meie regiooni riikides. Lätis vähenes nende ööbimiste arv 2012. aastaga võrreldes 5% ja Leedus 1,6%. Ka Põhjamaades vähenesid nende ööbimised 2013. aastal: Soomes -6%, Norras -14% ja Taanis -2%. Ainsaks erandiks oli Põhjamaade seas Rootsi, kus sakslaste ööbimised kasvasid 1%.

2014.a. esimese 8 kuu kokkuvõttes kasvas Saksa turistide ööbimiste arv Eestis 10%, jõudes tagasi 2012.a. sama perioodi tasemele. Ka Lätis ja Leedus on nende ööbimised 2014.a. tunduvalt kasvanud (I poolaasta andmetel).

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

majutatud turistid 85 643 109 346 90 073 87 109 91 915 75 966 84 454 103 559 111 251 101 596

ööbimised 163 842 215 892 185 550 177 355 187 665 154 260 167 508 218 698 227 959 210 955

muutus võrreldes eelneva aastaga

majutatud turistid 28% -18% -3% 6% -17% 11% 23% 7% -9%

ööbimised 32% -14% -4% 6% -18% 9% 31% 4% -7%

2.3.1. Sihtkohad Eestis Saksa turistid ööbivad eelkõige Tallinnas (2011.-2013.a. on nad seal veedetud 73% kõigist Eesti majutusettevõtetes veedetud öödest). Teisel kohal on pikema perioodi vältel olnud Tartu (2013.a. 7%). Järgnevate maakondade osatähtsus on juba üsna tagasihoidlik: kolmandal kohal on Saare maakond 3,9%-ga, järgnevad Lääne-Viru 3,7%-ga ja Ida-Viru 3,5%-ga. Tallinna osatähtsus on viimastel aastatel veidi tõusnud, samas kui Saare maakonna ja ka Pärnu osakaal on veidi langenud. Pärnus on nende ööbimiste arv tagasihoidlik, samas külastavad paljud Saksa turistid Pärnut läbisõidul Balti ringreisi raames.


Tallinn Tartu Saare mk Lääne-Viru Ida-Viru mk Pärnu Lääne mk Harju mk

2007 68,0% 7,3% 6,5% 3,4% 1,9% 3,9% 2,3% 1,2%

2008 69,7% 7,6% 6,3% 3,1% 1,9% 3,9% 2,0% 1,3%

2009 66,6% 7,4% 5,1% 3,5% 1,8% 5,4% 1,9% 1,2%

2010 70,6% 7,4% 5,0% 3,5% 2,4% 5,2% 1,5% 0,7%

2011 73,3% 5,6% 4,8% 3,3% 4,8% 2,9% 1,2% 0,9%

2012 72,5% 6,2% 4,1% 3,5% 4,4% 2,8% 1,4% 1,4%

2013 72,8% 6,9% 3,9% 3,7% 3,5% 2,5% 1,6% 1,0%

11

1

11

,5

7,4

5,4

3,4 8

,0

15

5

15

,5

9,6

4,8

3,0 8

,6

13

2

13

,8

9,4

6,5

2,5 6

,0

12

1

13

,0

11

,6

6,0

3,4 6

,9

13

1

14

,3

11

,7

5,8

3,6 7

,3

10

3

11

,4

7,8

5,4

2,8 8

,3

11

8

12

,4

8,4

5,8

4,1 8

,6

16

0

12

,3

10

,6

7,2 1

0,5

6,4

16

5

14

,2

9,5

8,1 10

,0

6,4

15

4

14

,6

8,2

7,8

7,3

5,3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

170

Tallinn Tartu Saare mk Lääne-Viru Ida-Viru Pärnu

Saksamaa turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes (tuh.).

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

-7%

+3%-13%

-4% -27%

tuh.

-18%

muutuse %, 2013.a. võrreldes 2012.a.

Allikas: Statistikaamet

2.3.2. Hooajalisus Hooajalisuse osas pole pikema perioodi vältel väga suuri muutusi toimunud. Juunis on keskmiselt 16-17%, juulis 19-20% ja augustis 19% ööbimistest. Tippkuud juuni, juuli ja august moodustavad kokku üle poole ehk 55% Saksa turistide ööbimistest aastas. Mai ja september on ka olulised kuud, mõlemad moodustavad 10-11% ööbimistest.

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

2007 2,3% 2,5% 3,3% 4,5% 8,7% 16,7% 20,3% 19,2% 10,6% 5,6% 3,4% 3,1%

2008 2,2% 2,7% 3,6% 4,1% 10,5% 16,1% 20,6% 20,2% 10,0% 5,4% 2,4% 2,3%

2009 2,2% 2,2% 2,5% 4,3% 9,1% 17,6% 22,6% 19,8% 10,2% 4,6% 2,6% 2,1%

2010 2,4% 2,5% 3,4% 3,9% 10,0% 16,9% 20,1% 19,0% 9,6% 5,6% 3,4% 3,3%

2011 2,0% 2,1% 2,8% 4,7% 8,6% 16,8% 20,7% 19,8% 10,1% 6,0% 3,4% 2,8%

2012 2,1% 2,2% 3,5% 5,6% 10,4% 17,2% 18,3% 18,6% 10,9% 5,7% 2,9% 2,5%

2013 2,3% 2,5% 3,0% 4,2% 9,1% 16,3% 19,7% 19,5% 11,1% 6,2% 3,3% 2,8%


5 5 69

19

34

4241

23

13

7 65 5

813

24

3942

42

25

137 6

0

10

20

30

40

50Tu

hSaksa turistide ööbimised, 2012-2013

2013

2012

2.3.3. Ööbimised majutusettevõtete liikide lõikes

Viimasel paaril aastal on veidi vähenenud hotellis ööbinud turistide arv ja selle võrra kasvanud puhkekülade ja külaliskorterite osatähtsus. Siiski valdav enamus, 86% turiste ööbib hotellis. Umbes 3% ööbib puhkekülas ja 3% hostelis, järgnevad külalistemaja ja külaliskorter. Tallinna majutusettevõtetes veedetud öödest veetsid nad 2013. aastal 10% viiele tärnile, 35% neljale tärnile ja 26% kolmele tärnile vastava hinnaklassi hotellides ning 13% soodsama hinnaklassi hotellides. 16% öödest veedeti muudes majutusettevõtetes. Võrreldes kõigi välisturistidega kasutavad nad rohkem nelja tärni ja vähem kolme tärni taseme hotelle, samas kasutavad nad kõigi välisturistidega võrreldes veidi rohkem ka muid majutusettevõtteid peale hotellide (NB! majutusstatistika ei näita, kui suur osa Saksa turistidest olid puhkuse- ja kui paljud tööreisijad).

hotell motell külalistemaja puhkemaja puhkeküla ja laagerhostel kodumajutus külaliskorter

2005 84,8% 0,1% 5,7% 0,5% 0,8% 4,9% 0,8% 1,4%

2006 82,4% 0,2% 6,6% 1,0% 2,1% 5,3% 1,3% 1,1%

2007 82,6% 0,7% 6,0% 1,4% 2,6% 3,2% 1,0% 2,3%

2008 85,6% 1,0% 3,8% 1,3% 2,8% 3,1% 1,2% 1,1%

2009 85,9% 0,6% 3,4% 1,3% 3,2% 3,7% 0,9% 0,9%

2010 88,8% 0,2% 2,7% 1,7% 2,4% 2,6% 0,8% 0,9%

2011 87,7% 0,2% 2,9% 1,7% 1,8% 3,3% 0,9% 1,5%

2012 86,7% 0,1% 2,5% 1,7% 2,5% 3,4% 0,8% 2,2%

2013 86,1% 0,2% 2,8% 1,3% 3,3% 3,0% 0,9% 2,3% Tallinna majutusettevõtetes veedetud ööd hinnataseme / liigi järgi, 2013. 5 tärni tase 4 tärni tase 3 tärni tase 1-2 tärni tase muud maj. ettevõtted kokku

Kõik välisturistid 9% 26% 40% 15% 10% 100%

Saksamaa turistid 10% 35% 26% 13% 16% 100%

2.3.4. LISAINFO: Mobiilpositsioneerimise statistika piiriületuste kohta Lisaks majutusstatistikale on võimalik kasutada mobiilpositsioneerimise statistikat Saksamaa elanike saabumiste kohta Eestisse, mida avaldab Eesti Pank (allikas: Positium LBS). Silmas tuleb pidada, et erineva metoodika tõttu ei pruugi andmed olla täpselt võrreldavad. Mobiilpositsioneerimise statistika järgi käis Eestis 2013. aastal 316 467 Saksamaalt saabunud külastajat. Ühepäevareisijatest suure osa moodustavad kruiisireisijad. NB! Mobiilpositsioneerimise statistika näitab Eestis viibides mobiiltelefoniga kõnetoiminguid (kõne, SMS) teinud inimesi, s.t. mobiilpositsioneerimise statistika ei pruugi näidata kõiki kruiisireisijad Eestis, kuna kõik neist ei tee Eestis viibitud tundide jooksul kõnetoiminguid.


2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kokku 193 549 188 134 247 847 306 559 308 674 316 467

sh

Ühepäevased külastused 82 698 86 497 116 591 147 322 155 297 170 747

Mitmepäevased külastused 110 851 101 637 131 256 159 237 153 377 145 720

turistid majutusettevõtetes

(Statistikaameti andmed) 91 915 75 966 84 454 103 559 111 251 101 596

majutatute % ööbinud

külastajatest 83% 75% 64% 65% 73% 70%

2.3.5. Kruiisiturism Saksamaalt 2013.a. külastas Tallinna Läänemere kruiisi raames 127 000 kruiisireisijat Saksamaalt. Selle näitajaga on Saksamaa elanikud Tallinna Sadamat külastanud kruiisireisijate seas esikohal, moodustades 24% kõigist kruiisireisijatest. Viimasel kolmel aastal on nende arv kiiresti kasvanud (vt. järgnev joonis), tulenevalt kruiisilaevade külastuste lisandumisest Tallinna sadamas. 2013.a. ületas nende arv esmakordselt ka Eesti majutusettevõtetes ööbinud Saksamaa turistide arvu. Nagu näitas 2012.a. novembris EASi tellitud Saksamaa elanikkonna küsitlus, ongi Läänemere kruiis sakslaste silmis üks eelistatumaid viise Eesti külastamiseks, samuti on kruiisid üldiselt Saksamaa elanike välisreiside seas üks kasvavaid segmente.

35

44

53

68

86

109

9087

92

76

84

104

111

102

1013

2128

19

38

5648

57

75 74

83

107

127

05

101520253035404550556065707580859095

100105110115120125130

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Saksa kruiisireisijad ja majutatud turistid Eestis (tuh.). Allikad: Tallinna Sadam, Statistikaamet.

Eestis majutatudSaksamaa turistid

Saksa kruiisireisijadTallinnas

2.4. SIHTRÜHMAD JA NENDE EELISTUSED

Andmete allikas: Saksamaa elanikkonna küsitlus (2012) .

2.4.1. Saksamaa elanike reisimisaktiivsus ja reisid Eestisse

2012. aasta novembris viidi Saksamaa elanike hulgas läbi uuring, küsitleti 1037 üle 14-aastast inimest kogu Saksamaa elanikkonda esindava omnibussuuringu raames.

39% vastanud elanikkonnast ei tee mitmepäevaseid puhkusereise välismaale (peaaegu) mitte kunagi ning 61% teeb selliseid reise vähemalt kord 3-4 aasta jooksul (see on sihtgrupp, kellelt hiljem küsiti huvi

http://static1.visitestonia.com/docs/569305_saksamaa-uuring2012.pdf


osas Balti riikidesse reisimise vastu). 15% vastanutest reisib välismaale puhkusele rohkem kui kord aastas, 27% kord aastas ning 19% kord 2-4 aasta jooksul. Üle 65-aastaste ja eriti üle 75-aastaste seas väheneb välismaale reisimine märgatavalt: 65-74aastastest üle poole ja üle 75-aastastest üle 2/3 ei tee puhkusereise välismaale.

Saksamaa üle 14-aastastest elanikest on Balti riikides käinud (ükskõik mis eesmärgil) 3,6%, sealhulgas Eestit on külastanud 2,1%, Lätit 2,5% ja Leedut 1,7% elanikkonnast. Keskmisest mõnevõrra rohkem on Balti riikides käinuid nende seas, kes teevad mitu välisreisi aastas, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimeste seas ja vanemate vanusegruppide seas (seejuures üle 75-aastaste seas on ülejäänud vanusegruppidega võrreldes rohkem neid, kes on käinud kõigis kolmes riigis).

Neist 630 vastajast, kes teevad mitmepäevaseid puhkusereise välismaale vähemalt kord 3-4 aasta jooksul, pidas lähema kolme aasta jooksul Balti riikidesse puhkusereisile tulekut väga tõenäoliseks 2,4% ja üsna tõenäoliseks 11,3% (kokku 13,7%).

Neid, kes peavad tõenäoliseks Balti riikidesse puhkusereisile tulekut, on rohkem kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas, kellel on rohkem huvi ja võimalusi välismaale reisida. Vanusegruppidest eristub suurema huviga 55-64aastaste grupp, aga mõnevõrra ka 25-34aastaste grupp.

Piirkondade lõikes eristuvad mõnevõrra endise Ida-Saksamaa liidumaade elanikud, kelle seas on läänepoolsete liidumaadega võrreldes mõnevõrra rohkem neid, kes on Balti riikides käinud, kes tunnevad huvi Balti riikide vastu ja kes peavad tõenäoliseks lähemal kolmel aastal siia reisimist. Idapoolsete liidumaade elanike suuremat huvi seletab geograafiline lähedus ning seal on ka vähem negatiivseid eelarvamusi Ida-Euroopa riikide kohta, mistõttu nad reisivad ka üldiselt rohkem ida poole. Ülejäänud liidumaadega võrreldes mõnevõrra suurem huvi on ka Põhja-Saksamaa läänepoolses osas (Hamburg, Bremen) ning Hessenis (kuhu kuulub Frankfurt).

2.4.2. Eestisse reisimist takistavad tegurid

Need, kes ei kavatse tulla lähemal kolmel aastal Balti riikidesse puhkusereisile, nimetasid kõige sagedamini põhjusena, et neid lihtsalt ei huvita Balti riigid või kogu Ida-Euroopa piirkond (34% vastanutest). Põhjuseks olid mõnel juhul konkreetsed negatiivsed eelarvamused kogu Ida-Euroopa suhtes (nimetati võimalikke probleeme turvalisusega või madalamat teenuste taset), aga ka lihtsalt selle regiooni vähene tuntus, mistõttu neil ei seostu selle piirkonnaga midagi, mis tekitaks huvi sinna reisida.

22% vastas, et neid huvitavad teised sihtkohad rohkem või nad eelistavad teistsuguseid sihtkohti. Näiteks mainiti siin eelistust reisida Austriasse või Šveitsi, eelistust reisida mägedesse suusatama või matkama või siis hoopis eelistust reisida teistele mandritele. Paljud vastasid ka, et maailmas on lihtsalt nii palju muid kohti, mis tunduvad ahvatlevamad.

Kolmas suurem grupp – 21% – tõi põhjusena eelistuse teha puhkusereise sooja kliimaga maadesse / rannapuhkuse sihtkohtadesse.

Ülejäänud põhjuseid nimetati juba oluliselt vähem. Näiteks sõidab üks segment tavaliselt alati puhkusele samasse sihtkohta, kus neil on puhkemaja või kus neil on perekondlikke sidemeid. Vanemate inimeste puhul oli oluliseks põhjuseks ka see, et vanuse ja tervise tõttu ei plaani nad enam nii kaugele sõita, vaid reisivad võib-olla veel ainult naaberriikidesse.

2.4.3. Saksamaa elanike põhjused Eestisse reisimiseks

Neilt 86 vastanult, kes ütlesid, et nad kavatsevad tulla lähemal kolmel aastal Balti riikidesse puhkusereisile, küsiti samuti põhjust. 33% vastas, et Baltimaad tunduvad neile huvitavad või ilusad sihtkohad. Sama palju oli ka neid, kes nimetasid põhjusena soovi näha või tundma õppida midagi uut ehk neile tundmatut sihtkohta või piirkonda. Vastajad ütlesid näiteks, et kuna nad pole Balti riikides käinud, tekitab see uudishimu ja soovi neid külastada ja lähemalt tundma õppida. 21% nimetas konkreetsemat huvi ajaloo, vanade linnade ja kultuuri vastu, 13% huvi looduse vastu ja 9% huvi inimeste ning nende elustiili vastu. 10% nimetas üldist huvi vaatamisväärsuste vastu või leidsid nad, et seal on üldiselt palju teha ja vaadata. 6% nimetas kelleltki saadud positiivset infot või soovitusi ja 3,5% nimetas enda positiivseid kogemusi eelmistest reisidest. Reisitüüpidest nimetati ülekaalukalt kõige huvipakkuvamana puhkust linna(de)s, millest on väga huvitatud koguni 2/3 ja mõnevõrra huvitatud veel 20% vastanutest. Kuna suurem osa Eestisse reisida kavatsejatest pidas tõenäoliseks, et nad külastavad samal reisil kolme Balti riiki, peab ka siin suur osa seda varianti märkinuist silmas ilmselt kolme riigi pealinnade / suuremate linnade külastamist. Küsitud variantidest teisel kohal on Läänemere kruiis, millest on väga või mõnevõrra huvitatud 63% vastanutest. Ringreisidest, mis hõlmaks ka väiksemaid kohti, oleks auto või haagissuvilaga reisimine mõnevõrra populaarsem kui organiseeritud bussiringreis. Keskmiselt nimetas iga vastanu kolme erineva reisivariandi puhul, et see on talle väga või mõnevõrra huvipakkuv. Kuna küsiti reiside kohta, mida vastajad võiksid tõenäoliselt teha


lähema kolme aasta jooksul, siis kajastavad märgitud vastused kombinatsiooni nende üldistest reisieelistustest ja nende teadmistest Eesti turismivõimaluste kohta, mitte konkreetset reisikavatsust. Vaatamisväärsustest ja tegevustest nimetati kõige olulisemana baltisaksa ajalooga seonduvat, mida nimetas väga või mõnevõrra olulisena koguni üle 90% vastanutest. Nii arhitektuuri kui ka loodus- või rahvusparke nimetas olulisena umbes 80% vastanutest ning näitusi üle 70%. Keskmiselt nimetas iga vastanu väga olulisena 2-3 ja mõnevõrra olulisena veel kahte tegevust või vaatamisväärsust.

2.5. TOOTED, TEENUSED JA INFO KÄTTESAADAVUS

2.5.1. Linnapuhkus Tallinna peamise turismiatraktsiooni – vanalinna – külastamine on Saksa turisti jaoks mugav nii iseseisvalt kui ka organiseeritud saksakeelse ekskursiooniga. Saksa reisikorraldajad müüvad linnapuhkust peamiselt kombineerituna Läti ja Leedu linnapuhkuse sihtkohtadega. Tallinnas asuvate olulise külastajate arvuga turismiatraktsioonide, vaatamisväärsuste (nt Tallinna vanalinn, Bastionikäigud, Tallinna teletorn, Tallinna raekoda) ja suuremate muuseumide (nt Eesti vabaõhumuuseum Rocca al Mares, Lennusadam) turundusinfo on kättesaadav saksa keeles nii veebis kui paberkandjal, enamasti on saksa keeles kättesaadav ka giiditeenus (sh audiogiid). Sündmuste info on saksa keeles kättesaadav VisitEstonia lehel, kus pakkumine Saksa turistile on küll väike, ent ülevaatlik. Sündmuste endi kodulehtedel paraku sündmuste infot saksakeelsena enamasti pole või on see vananenud. Tallinnas kui linnapuhkuse sihtkohas on piisav saksakeelsete giidide pakkumine, seda nii atesteeritud (piirkondlikud kriteeriumid) kui kutseliste (üle Eesti samade kriteeriumide alusel, tase kõrgem atesteeritud giididest) giidide tasemel. Tallinnas ja Tartus on olemas ka arvestatav toidupakkumine erinevale maitsele alates kohvikutest gurmeerestoranideni, 50st 2014. a. Eesti parimaks tunnistatud söögikohast 28 asuvad Tallinnas ja 5 Tartus.

http://www.visitestonia.com/de/fur-urlaub/stadtfuhrer/das-mittelalterliche-tallinn?site_preference=normal&site_preference=normal

http://www.visitestonia.com/de/bastionsgange

http://www.teletorn.ee/et/ger

http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=116

http://www.evm.ee/deu/home

http://lennusadam.ee/de/

http://www.visitestonia.com/de/suche/veranstaltungen


2.5.2. Kultuuripuhkus Kultuuripuhkuse tootepakkumine on Saksa turisti jaoks välja arendatud peamiselt Tallinnas ja Tartus. Kombineerituna autoringreisiga (auto-, karavani- ja bussireisidega) on huvipakkuvad tooted seotud baltisaksa mõisate ja ajalooliste pärandkultuuriga seotud sihtkohtade külastamisega. Saksa turu nõudlusele vastavateks kultuuripuhkuse objektideks on enamasti Eesti ajalooga seotud atraktsioonid, vanad hansalinnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu ning Läänemere regioon tervikuna. Ka pakub Saksa turistile huvi meie mitmekülgne kultuur – Kihnu, saared, vanausulised, setod. Kultuuripuhkuse objektide info on kättesaadav veebis ja paberkandjal, mitte küll alati saksa, ent vähemalt inglise keeles: nt hansalinnad, linnused, kindlused (Tallinnas, Narvas, Kuressaares, Viljandis, Haapsalus), pärimuskultuuri sihtkohad (Viljandi, Pärnu, Tartu, Saaremaa) ning mõisad. Saksa reisikorraldajad müüvad Tallinna vanalinna, Tartut, mõisakultuuri, hansa temaatikat, pärandkultuuri (nt vene vanausulised, setod). Ka tuntakse huvi muuseumide vastu. Peamiselt on Saksa kultuurihuviga turisti reisid Eestisse kombineeritud: kultuuriüritused (nt kontserdid kirikutes), töötoad, muuseumid, ekskursioonid, väljasõidud. Kultuuriürituste puhul tellitakse gruppidele esinema tihti muusikud või tantsijad või lisatakse grupireisi programmi mõne festivali või kontserdi külastus. Individuaalturistid on reeglina huvitatud ooperist, kontsertidest (nt Estonias, Vanemuises) või muudest kultuuriüritustest. Eestis toimuvate järgmise aasta kultuuriürituste programme/kalendreid soovivad Saksa reisikorraldajad saada hiljemalt juba eelmise aasta oktoobris. Reisikorraldajate puhul on suur rõhuasetus Baltikumi Studienreisen´idel (elamustele suunatud õppereis). Need reisid on suunatud haritud ja rahakale sihtrühmale, kes on huvitatud kultuuri ja ajaloo temaatikast, kohtumistest väljapaistvate inimestega ja soovivad reisilt kultuurialaseid elamusi. Praegu pakutavates programmides on sees Tallinn (vanalinna ekskursioon, Raekoja, Niguliste kiriku, Toomkiriku, Pirita kloostri külastus), Lahemaa mõisad, kalurikülad (Altja, Käsmu), Tartu (ringkäik, nt ülikooli peahoone külastus), Peipsi rannik koos vene-vanausulistega (reeglina läbisõidul). Samuti Lõuna-Eesti (läbisõidul nt Haanja Looduspark), Pärnu (läbisõidul), Muhu (Koguva küla ja Muhu muuseum), Saaremaa (Kaali, Kuressaare). Olulised on kohtumised kohalike inimestega (Saaremaa talunikega jms). Reise saadavad kas kohalikud või saksa giidid.

2.5.3. Looduspuhkus Looduspuhkuse tootepakkumine Saksa turisti jaoks on olemas iseseisva auto- või jalgrattaringreisina, samuti ühepäevase väljasõiduna kombineerituna kultuuri- ja linnapuhkusega. Kõik Eesti rahvuspargid ja kaitsealad on hõlpsalt ligipääsetavad ja inimtegevusest vähe mõjutatud loodusega. Rahvusparkides pakutakse palju võimalusi puhkamiseks ning aktiivseteks tegevusteks. Eestimaa loodust saab nautida nii jalutuskäikudega õppe- ja matkaradadel (Lahemaa rahvuspargis, Soomaa rahvuspargis, Matsalu rahvuspargis, Vilsandi rahvuspargis, Karula rahvuspargis ja Kõrvemaa maastikukaitsealal) kui ka jalgratta- ja ratsamatkadel. Talvisteks tegevusteks aktiivse puhkuse valdkonnas on suusatamine, räätsa-, tõukekelgu -ja uisuretked. Looduspuhkuseks vajalik taristu on hästi välja arendatud RMK poolt hallatavate matkaradade ja puhkekohtade osas ning looduskaitsealadel, samas saksakeelne tooteinfo kohapeal on vähene. Loodusobjektidest vaatamisväärsuste ligipääsetavus ja info kättesaadavus on ebaühtlase kvaliteediga ning sõltub objekti haldaja/valdaja võimalustest ning motivatsioonist. Nt rahvusparkide ja kaitsealade jms puhkealade viidastus on rahuldav. Auto-, jalgratta- või karavaniturist hindab kõrgelt kvaliteetse varustusega puhkemaju ja/või puhkekülasid. Antud sihtrühm otsib ehedat Eesti maaelu ja puhkab meelsasti ka korralikus turismitalus, kus on toas olemas pesemisvõimalused, hinnas hommikusöök jms. Kuna linnadest väljas on majutuspakkumise kvaliteet väga ebaühtlane, siis eelistab Saksa turist ka looduspuhkuse puhul linnades asuvaid hotelle. Looduspuhkuse tooteinfo veebis on saksa keeles puudulik, piirdudes vaid suuremate turismiveebide ja sotsiaalvõrgustikega. Reisil viibivale turistile on ühepäevaste matka- ja loodusvaatlustoodete info kättesaadav majutusasutustes ja turismiinfokeskustes. Suuremate teenusepakkujate matkajuhid ja giidid pakuvad teenust ka saksa keeles, aga veebilehtedel saksakeelne tooteinfo enamasti puudub. Säästva turismi toodete järele on nii teadlikkus kui nõudlus Saksamaal kasvamas. Hetkel nn roheline puhkus on veel pigem “tore kui on”, mitte kui kohustuslik osa puhkusest ning enamus reisijaid ei soovi rohkem teadlike roheliste valikute eest maksta.


Ligi ¾ Saksa elanikkonnast on mures looduslike ressursside nappuse pärast ja iga teine sakslane leiab, et kliimasoojenemine on inimkonna tõsine probleem. Enam kui 40% Saksa rahvastikust eelistavad keskkonnasõbralikke alternatiive traditsioonilistele toodetele, mille märksõnad on vastutustundlikkus ja kohalikkus. Kuigi statistika näitab, et hoolimata huvist ja valmisolekust broneerib veel suhteliselt vähe Saksa turiste teadlikke rohelisi turismitooteid, vaid 14,5%. Samas otsivad külastajad enam unikaalseid ja autentseid kogemusi ning roheline turism on üks viis kuidas selliseid elamusi pakkuda. Eesti lopsaka ja puutumata loodusega ning kultuuripärandiga sobib ideaalselt rohelise turismi ning elamuskülastuse pakkumiseks. Ökoturismi pakkumine on hetkel väga juhuslik ning ebaühtlase kvaliteediga. Mõningal määral on esindatud säästva turismi tooted (jätkusuutlik turism, vastutustundlik turism) nagu Rohelise Võtme majutusasutused, säästva turismi koostöövõrgustike pakutavad turismitooted. Visitestonia.com on loodud teemaleht roheline Eesti, kuid pakutav info on veel vaid Eesti ja inglise keeles.

2.5.4. Tervisepuhkus Saksa turule ravipuhkuse pakkumist läbi reisikorraldajate sisuliselt ei müüda. Põhjuseks on tugev konkurents Saksamaa naaberriikides (nagu Ungari, Tšehhi), vähesed transpordiühendused ning väikese nõudluse tõttu on tootepakkumine välja arendamata. Saksakeelsed veebilehed on olemas Haapsalu ravispaadel Laine ja Fra Mare. Kombineerituna linna-, kultuuri- või looduspuhkusega on tervisepuhkuse pakkumine kättesaadav spaahotellides. Näiteks Vihula ökospaa sobib hästi kombineerituna looduspuhkusega Lahemaal, ka saksakeelne info on kättesaadav hotelli veebilehel. Heaoluspaadest pakuvad osaliselt saksakeelset infot veebilehel veel Grand Rose ja Saaremaa Thalasso Spa Saaremaal ning Energia Talu ökospaa Lõuna-Eestis. Linna- või perepuhkusega kombineerituna sobivad veekeskustega spaahotellid nagu Kalev Spa, Tallink Spa või Meriton Grand Hotel & Spa Tallinnas, Dorpat Spa Tartus, Tervise Paradiis Pärnus.

2.5.5. Perepuhkus

Perepuhkus Saksa turule terviklike tootepakkumistena on välja arendamata. Kombineerituna kultuuri- ja linnapuhkusega, on Saksa peredel võimalus külastada erinevaid atraktsioone ja muuseume. Tallinnas nt Lennusadam, Energia Avastuskeskus, Tallinna Teletorn ja Loomaaed. Tartus ja Lõuna-Eestis teaduskeskus AHHAA, Eesti Maanteemuuseum ning Jääaja Keskus, Pärnumaal Lottemaa.

2.5.6. Äri- ja konverentsiturism Äri- ja konverentsiturismi tooted on Eestis Saksa turisti jaoks enamjaolt olemas. Peamine sihtgrupp on korporatiivkliendid motivatsioonireisidena kombineeritud koosolekute osaga. Hinnaklassi ja teenuse tasemega ollakse üldjuhul Tallinnas, vahel, sõltuvalt teemast ka Tartus, rahul. Puudulik on sihtkohta ligipääs. Tihe otselennugraafik Tallinnasse Frankfurtist enamus potentsiaalseid kliente ei rahulda. Juhul kui lend toimub ümberistumisega ning on hinnaklassilt kallim, ei kaalu sihtkoha uudsus ja kohapeal olev sobiv hinnaklass seda enam üles.

2.6. TRANSPORT Saksa turistide Eestisse saabuvat ööbijate arvu mõjutab oluliselt otselennuliinide vähesus ja mõnel juhul ka hooajalised lennud erinevatest Saksamaa linnadest. Odavlennufirmad annavad massi, kuid oluline on ka nn traditsioonilise teenusega lennufirmade kohalolek aastaringselt. Saksa turu kontekstis on oluline stabiilne ja jätkusuutlik lennugraafik. Turg reageerib negatiivselt hilistele teavitustele ja lennugraafiku muutustele. Lühiülevaade erinevatest transpordiettevõtetest ja pakutavast teenusest:

Saksamaa lennufirma Lufthansa pakub Frankfurdist otselende Tallinnasse kolm korda päevas (v.a pühapäeval). Lufthansa kasuks räägib oluline fakt, et tihe graafik võimaldab neil pakkuda häid jätkulende teistest Saksamaa linnadest (ja mitte ainult) Lufthansa kontserni siseselt.

Estonian Airi otselennud Münchenisse on toimunud talvisel hooajal ainult laupäeviti ja seega suunatud pigem Eesti elanikele suusareiside pakkumiseks Saksamaale. 2014.a lendab Estonian Air Tallinna ja Berliini vahet kolm korda nädalas (kuni 01.11.2014). Lennugraafik on sobiv pigem Eesti turistile kui Saksa turistile.


Ryanair lendab Tallinnasse Düsseldorfist kaks korda nädalas (alates 27.10.2014) ja Bremenist samuti kaks korda nädalas (kuni 03.11.2014). Odavlennufirmade puhul on täheldada sihtkoha valikut põhinedes ostuhetkel saadaolevast soodsaimast hinnast. Sihtkoht tihtilugu ei ole peamiseks reisimotivaatoriks.

Lisaks pakutakse Saksa turul ümberistumisega lennuühendusi Riias, Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis koostöös airBalticu, Finnairi, SASi ja Estonian Airiga.

Saksamaalt Eestisse otselaevaühendus puudub, aga autoga reisijale, kes Baltikumi ja Põhjamaid koos avastab, on kombineerimiseks naaberriikidega erinevad võimalused. Travemünde-Helsinki ja Rostock-Helsinki vahel sõidab Finnlines. Kiel-Klaipeda vahel DFDS Seaways, Travemünde-Liepaja liinil opereerib Stenaline ja Travemünde-Ventspils liinil Scandlines.

2.7. INFOKANALID

2.7.1. Ülevaade infokanalitest Reisiotsust mõjutava infoallikana on esimesel kohal internet 49%, järgnevad reisifirmad (46%) reisiraamatud (31%), brošüürid (34%), ja tuttavate soovitused (33%).

49

31 3446

37 3321

35

53 4329

28 31

12

8 1115 18

25 29

26

44 4 3 5 3

27

5 3 4 4 5 313

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kui olulised on teile erinevad infokanalid Eestisse reisi planeerides? N=46 (vastanud, kes peavad tõenäoliseks Eestisse reisimist)

5- poleüldseoluline

4

3

2

1- vägaoluline

Internetti kasutatakse Saksamaal väga palju enne reisiotsuse tegemist ja www.visitestonia.com keskkond on hästi leitav, mis puudutab Eesti ja turismiga seotud teemasid.

2.7.2. Visitestonia.com külastused Visitestonia.com külastused järgivad sarnast trendi üldise ööbimise statistikaga. Tipphooajal juuni-august tehakse ka visitestonia.com veebi kõige rohkem külastusi. Olulisel määral mõjutavad visitestonia.com külastusi Saksamaal läbiviidavad kampaaniad, mis suunavad otse veebi. 2013. veebruaris toimus hüpe tavapärasest külastuste arvust kõrgemale - samal ajal toimus ka lõpptarbijale suunatud kampaania (07.-28.02.2013), mis suunas visitestonia.com veebi ja ka Facebooki. 2012.a. kahel viimasel kuul oli samuti näha tõusu visitestonia.com külastuste hulgas - 19.11- 09.12.2012 toimus samuti lõpptarbijale suunatud kampaania.

http://www.visitestonia.com/


10,0

16,4

10,18,8

11,512,6 13,2

11,3

8,1 8,19,3

8,0

7,06,16,0

6,67,7

9,9 10,28,5

6,9 7,1

13,9

10,7

0

10

20Tu

hVisitestonia külastused, 2012-2013

2013

2012

Saksamaalt jõutakse visitestonia.com veebi kõige rohkem Google.com kaudu ja otse, järgnevad suche.t-online.de, facebook.com ning baltikuminfo.de. Otsisõnadest on populaarseimad estland, tallinn, tallinn tourism, visit estonia, estonia, sprache (tõlge: eesti keel) saaremaa, estnische insel (tõlge: Eesti saared), Haapsalu. Teatakse rohkem üldiselt suuremaid kohti ja otsitakse laiemaid otsisõnu.

3. TEGEVUSSUUNAD 2015-2018

3.1. EESTI RIIKLIKU TURISMIARENGUKAVA 2014-2020 EESMÄRGID - Suurendada Saksamaalt saabuvate turistide ööbimiste arvu järgmisel neljal aastal vastavalt: 2015.a.

248 000, 2016.a. 255 000, 2017.a. 261 000 ning 2018.a. 268 000. - Suurendada visitestonia.com/de külastajate arvu 2015. aasta lõpuks 135 400, 2016.a. 145 500 ning

2017.a.155 700, 2018.a. 165 900 külastuseni aastas. Peamisteks eesmärkideks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust Saksamaa sihtturul ning seeläbi Saksamaalt saabuvate turistide arvu. Lisaks suurendada Saksa turistide reisimist ka väljaspool Tallinna ning soodustada erinevate regionaalsete turismitoodete tarbimist.

3.2. TEEMAFOOKUS JA KASVUVÕIMALUSED

3.2.1. Tegevuste fookus Saksamaa sihtturu turundustegevused on 60% ulatuses suunatud lõpptarbijatele (B2C) ja 40% on suunatud müügiedendustegevuste kaudu reisikorraldajate ning nende edasimüüjate informeerimine (B2B). Lõpptarbijale suunatud tegevuste argumendiks on Eesti madal teadlikkus ning, et sihtrühm otsib infot ja samuti ostab reise üha enam interneti kaudu. Müügiedendustegevuste argumendiks on interneti järel teisel kojal olev reiside ost reisikorraldajate vahendusel. Reisikorraldajatele suunatud turundustegevuste eesmärgiks on suurendada reisikorraldajate teadlikkust Eestist kui reisisihist. Lõpptarbijale suunatud kommunikatsioon kannab eelkõige kultuuri- ja loodusturismi sõnumeid, seda nii Eesti kohta eraldiseisvana kui ka kombineerituna teiste riikidega.

3.2.2. Sihtrühm ja segment

Turundustegevused Saksamaa sihtturul hõlmavad vanuserühma 25-64, kõrgelt haritud, laia silmaringiga, maksujõulised, linna-, kultuuri- ja looduspuhkuse (ka aktiivne puhkus) huvilised, kes reisivad peamiselt kahekesi või koos sõpradega. Reisides hindavad kvaliteeti, heal tasemel teenindust ja turvalisust. Olulisel kohal on elustiili- ja huvipõhised sihtrühmad. Piirkondade lõikes eristuvad mõnevõrra suurema huviga Eesti


ja Baltikumi vastu endise Ida-Saksamaa liidumaade elanikud. Nende suuremat huvi seletab geograafiline lähedus ning seal on ka vähem negatiivseid eelarvamusi Ida-Euroopa riikide kohta, mistõttu nad reisivad ka üldiselt rohkem Ida-Euroopasse. Teisalt on oluline kasvatada huvi ja teadlikkust nendes Saksamaa piirkondades, kust on otselennuühendused Eestisse. Vanuserühm jaotub omakorda kahte gruppi:

25-44aastased, kes reisivad pigem iseseisvalt ning uurivad lisamaterjali internetist. Nad pole enamjaolt Eestis varem käinud, huvituvad lühikesest linnapuhkusest või Eesti ringreisist ning tarbivad aktiivset puhkust kultuuri- ja/või looduse vallas.

44-64aastased, kes kasutavad pigem reisikorraldajate teenuseid. Nad on varem Baltikumi külastanud (nt kruisilaevaga) ning tahavad keskenduda pikemalt Eestile. Nad on keskmisest haritumad ja jõukamad, kultuuri- ja ajaloohuvilised (mõisaturism, baltisaksa pärand), hindavad puutumatut loodust (rahvuspargid, saared) ja reisivad paaridena või väikese seltskonnaga.

3.2.3. Tegevuste teemafookused 2015-2016 on põhiteemadeks loodus- ning linnapuhkuse tooted kombineerituna kultuuripuhkusega. Oluliseks teemaks on ka laiendada konverentsi- ja motivatsioonireiside pakkumisi. Saksa turist eristub teistest Euroopa turistidest eelkõige suurema huviga looduspuhkuse toodete vastu. Lisaks Tallinnale liigutakse meelsasti linnast väljas, tutvudes nii looduse kui ka kultuuriga seotud vaatamisväärsustega. Kuivõrd Saksa turul on Balti kuvand tugevam kui Eesti eraldiseisvalt, jätkatakse ühisturundust Läti ja Leedu turismiametitega, uue algatusena ka Soomega.

3.3. SÕNUMID JA VÄÄRTUSED

3.3.1. Linnapuhkus

Saksa sihtturule suunatud linnapuhkuse all peame silmas ajaloolise ja modernse kontrastiga positiivselt üllatavat Tallinnat, ja Tallinna linna kombineerituna Eesti teiste linnadega nagu Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva jne ning naaberriikide Läti, Leedu ja Soome pealinnadega. Kuna Saksa turisti kõnetab paremini Eesti paketeerituna piirkonniti (Baltikum, Põhjamaad, Läänemereregioon jne), siis ühisturundada saame näiteks koos Riia, Vilniuse või Helsingiga. Laevaühendusest lähtuvalt on Tallinn kombineeritav ka Stockholmiga. Saksa turist külastab Tallinnas jalutades enamasti kohvikuid/restorane ning vaatamisväärsusi, veedab aega sisseoste tehes ja muuseume külastades. Kuigi Tallinna piirkondadest on populaarseimad vanalinn ja kesklinn, siis on Saksa turistid hakanud külastama ka teisi piirkondi. Suuresti on kasvanud Kadrioru ja Rocca al Mare külastatavus. Kiidetakse vaatamisväärsuste piisavust, rikast kultuurielu, muuseume, restorane, Tallinna turismiinfo kättesaadavust. Sellest lähtuvalt suunatakse Saksamaa turule linnapuhkuse tutvustamiseks järgmised sõnumid:

Tallinn, kui kontrastide linn: omavahel on väga lähedalt seotud nii moodne ühiskond kui ajalooliselt rikas ja mitmekesine linnakeskkond, millel tihedad sidemed ka Saksamaaga.

Suurepäraselt säilinud arhitektuuripärand: üks Euroopa ainulaadsemaid UNESCO pärandi vanalinnu, kirikud, linnused, puitmajade linnaosad.

Uued arenevad omanäolised linnajaod (boheemlik ja alternatiivne Kalamaja ja Telliskivi, modernne Rottermanni kvartal, suursugune Kadriorg jms).

Eesti toit kui puhas ja pika traditsiooniga: must leib, kama, kilud – kõik mis on meile omane ja huvitav, kuid samas tuttavlik Saksa turistile. Sümboliteks on suitsukala, kodused hoidised, räimetoidud, Vana Tallinn, maiustused, põnevad restoranid.

Eesti toidukultuuri väga kõrge tase: 50 parimat restorani, Bocuse d’Or osalemine, uudse põhjamaise köögi kiire areng; kättesaadav ja taskukohane gurmeeelamus.

Eesti nüüdiskultuur on omanäoline segu euroopalikkusest ja algupärasest Eesti omakultuurist: siia kuulub nii teater kui muusika ja film. Sümboliteks on Saksa turisti jaoks tuntud nimed: heliloojad ja dirigendid Pärt, Tüür, Tubin, Tormis, Kaljuste, Klas, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi; väga kõrgel tasemel muusikafestivalid aga ka selle kõrval kultuurifestivalid, Rahvusooper Estonia, filmifestivalid, KUMU, Laulupidu.


3.3.2. Kultuuripuhkus Kultuuripuhkus on suunatud erinevate elustiili– ja kultuurihuvidega reisijale, Eesti oma moodsa ja ajaloolise kontrastsusega pakub selleks väga mitmekesist valikut nii linnas kui maal. Lisaks värvikale kultuurifestivalide kavale leiab erinevatest regioonidest ka rikka pärandiga pärimuskultuuri nagu setud, vanausulised, rannarootslased jne. Lisaks on Saksa turistile huvipakkuv Eesti kultuuri vaheldusrikkus, Hansalinnade kooslus, Saksa-Balti mõisapärand ja Eesti traditsioonilist ja kiiresti arenevat uudset põhjamaist kööki kombineeriv gurmeemaastik, mis põimib endasse neile tuttavliku Saksa köögi mõjutusi ning lisaks ka Skandinaavia ja Vene pärandit. Siinsed rohked arhitektuurimälestised on heas korras kuid turistlikus mõttes ülerahvastamata, mis muudab nendega tutvumise lihtsaks ja meeldivaks. Euroopa ajaloost tulenevalt on meil palju mõjutusi naabritelt, kuid samas paistab Eesti silma kui dünaamiline ja tulevikkuvaatav riik.

3.3.3. Looduspuhkus Saksa turist eristub teistest Euroopa turistidest eelkõige suurema huviga loodusturismitoodete vastu. Lisaks Tallinnale liigutakse meelsasti linnast väljas, tutvudes nii looduse kui ka kultuuriga seotud vaatamisväärsustega. Saksa turist hindab Eestis ürgset ja puutumata loodust, käeulatuses on põlislaaned, pikk rannajoon, rabad, voored, paeklint, meri, kaunid järved ja saared ning metsloomad – Eestist on olemas kõik see, mida paljudes Euroopa riikides võib nimetada luksuseks. Tänu hõredale asustusele on võimalus olla täiesti omaette, kuid väikese riigi võlu on ka see, et järgmisel hetkel võid avastada ennast keset väikelinna hubast kesktänavat. Eestimaa looduse avastamiseks on ka mitmeid aktiivse puhkuse võimalusi, mida Saksa turist meeleldi kasutab (jalgrattatuurid, kanuusõit, rabamatk jne).

3.4. LÕPPTARBIJALE SUUNATUD TEGEVUSED Lõpptarbijale suunatud tegevuste maht turu eelarvest moodustab 60%. Ligi pooled Saksa turistidest hangib infot internetist (49%), seejärel on olulise tähtsusega reisifirmad (46%), järgnevad reisiraamatud (31%), brošüürid (34%) ja tuttavate soovitused (33%) (vt punkti 2.7.1.). EASi turismiarenduskeskuse tegevused Saksamaa sihtturul on suunatud eelkõige otselennuühenduses olevatele linnadele, aga ka nende linnade ümbruses olevatele elanikele.

3.4.1. Kampaania Lõpptarbijale suunatud kampaaniaid on plaanis läbi viia nõudluse suurendamiseks madalhooajal septembrist aprillini. Peamine sihtgrupp on 25-44aastased Saksamaa linnade (ja nende lähiümbruse) elanikud, kellel on potentsiaal Eestisse reisimise huvi kasvuks (suurem teadlikkus) ning kust linnadest on otselennuühendused Tallinnasse. Antud vanusegrupp kasutab aktiivsemalt internetti ja on valmis reisiotsused reisikorraldajast sõltumata tegema. Teemafookuses on kultuuripuhkus linnapuhkusega, võimalusel kombineerituna looduspuhkusega. Kampaania teostamise vajadus sõltub turutrendidest ja muutustest tarbijakäitumises, samuti Eesti ettevõtjate ja organisatsioonidega prioriteetsete koostöötegevuste kokkuleppimisel. Lõpptarbijale suunatud kampaaniates kaasame partnerid, kes on Saksamaa sihtturul aktiivsed müüjad ja tootepakkujad, nagu transport / majutus / muu (atraktsioonid, toitlustus jne). Rõhku pööratakse internetiotsingutele, mille eesmärk on parandada Eesti ja visitestonia.com/de leitavus (retargeting, google adwords).

3.4.2. Pressireisid; -üritused Pressireiside korraldamisel lähtume fookusteemadest (linna-, kultuuri- ja looduspuhkus), sihtrühmast ja uuringutest, mis kajastavad Saksa turistide infokanalite kasutust reisiotsuste tegemisel. Suuname tegevused lisaks reisi- ja mainekatele regionaalsetele ka üleriigilistele printmeediaväljaannetele (ka spetsiifilisemalt huvigrupipõhistele, nt gurmee, sport, outdoor jne) ja elustiiliväljaannetele, nädalalõpulehtedele ning võimalusel raadio- ja telemeediale. Otsime koostööd suure lugejaskonnaga kliendiväljaannetega nagu näit. pardaajakirjad jms. Pressireisid on suunatud 25-64a segmendile. Pressisuhteid korraldame koostöös Saksa PR agentuuriga. Lisaks EASi turismiarenduskeskuse initsieeritud


pressireisidele võõrustame ja nõustame Eestist huvitatud ajakirjanikke ka individuaalselt ja teema- ja huvigrupipõhiselt.

3.4.3. PR, kommunikatsioon ja online tegevused (ka sotsiaalmeedia)

PR tegevuse eesmärgiks on:

Tutvustada aastaringselt Saksa sihtturul Eestit kui positiivselt üllatavat ja Saksa turistile harjumuspärasest alternatiivset reisisihtkohta, suurendada huvi mitte ainult Tallinna vaid ka Eesti erinevate regioonide külastamiseks, kasvatada ööbimiste arvu ja kohalolekuaja pikkust ning pikendada hooaega.

Suunata külastusi visitestonia.com saksakeelsele veebilehele ning sealtkaudu jagada neile informatsiooni puhkamisvõimaluste kohta ja turismiuudiseid Eestis.

Suurendada uute ja olemasolevate Facebook.com saksakeelse lehe jälgijate kaasatust (talking about this) ja osalusmäära (engagement rate).

Soodustada positiivsete meediakajastuste arvu suurenemist Eesti kui reisisihi kohta.

Sõnumina kasutatakse teadlikkuse tõstmisel kuni aastani 2018 Eesti kui EL eestistujariiki ning Eesti Vabariik 100 sünnipäeva.

Lugejareiside tüüpi reklaamvahelehed mainekates ja suure lugejaskonnaga üld- ja/või erialaspetsiifilistes printväljaannetes koostöös Saksa suurte reisikorraldajatega, kus lisaks infole ja fotodele Eesti kohta saab väljaande lugeja reise sealtsamast ka tellida. Enamasti on tegemist Baltikumi ringreisi tüüpi reisipakkumistega. Lugeja/tarbija suunatakse ostule ja tegevuse tulemus on lihtsasti mõõdetav. Trükised: Turismiinfo paremaks kättesaadavuseks trükitakse ise või osaletakse erinevatele sihtgruppidele mõeldud praktiliste trükiste koostamisel: mereturismi trükis, jalgrattakaardid, Baltikumi kaardid jne

3.4.4. Messid Kaasosalemine Saksamaal toimuvatel messidel, nii turismi- kui vajadusel Eesti hea ekspordiartikliga seotud erialamessidel, mida on võimalik turismi ning Eesti tutvustamisega positiivselt seostada (nt Eesti paaditootjad + mereturism Eestisse). Osalemine toimub vaid partnerite initsiatiivil korraldatud messistendides Eesti kui reisisihi teavituse ning Eesti turismitoodetest informeerimise näol (trükised ja/või võimalusel EASi turismiarenduskeskuse Saksamaa välisesindaja osaline kohalolek). Tegevuse eesmärk on saada Eestile kui reisisihile lisanähtavust, otsekontakt ning tagasiside Saksa erineva regiooni lõpptarbijatelt.

3.4.5. Sündmused ja strateegiline partnerlus

Saksamaa sihtturul on plaanis kaardistada ja võtta tegevuskavasse sündmuste ja strateegilise partnerluse projekte, mille teemafookused haakuvad turu üldstrateegia valitud teemadega (peamiselt kultuuripuhkus). Nende tegevuste juures on EASi turismiarenduskeskus toetava partnerina - ollakse kaasatud projektidesse ning omalt poolt pakutakse tuge know-how, materjalide või muul kujul infoga ning vastavalt olukorrale ka mõnel teisel kokkuleppelisel viisil.

3.5. MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSED Proffidele suunatud tegevuste maht turu eelarvest moodustab 40%.

3.5.1. Turismimess

Berliinis toimub Saksamaa suurim rahvusvaheline turismimess ITB, mis on avatud nii spetsialistidele kui ka lõpptarbijatele. ITB mess on Londoni WTM messiga võrdväärne rahvusvaheline turismimess, kus suurem rõhk on pööratud just spetsialistele suunatud päevadele. ITB-l osalemise vajadus on põhjendatav Eesti kui reisisihi maine stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tõestamisega, mis Saksa kui väga traditsioonilise turismituru puhul on väga olulise tähtsusega. ITB on üha kasvava külastajatearvuga peamiselt B2B segmendile suunatud rahvusvaheline mainekas mess, kus pakume regioonidele ja ettevõtjatele osalemist Eesti stendis. Messil on võimalik luua kontakt nii Saksa kui teiste riikide turismitööstusega, sh reisikorraldajate ja pressiga. Messi raames toimub Läti ja Leedu Turismiametitega Baltikumi ühispressikonverents.


3.5.2. Tootetutvustusreisid

Tootetutvustusreise korraldame koostöös Eesti ja sihtturu partneritega. Koostöö aluseks on partneri omapanus (finantseering reisi toimumise kulude katmiseks). Tutvustavad tooted lähtuvad peamistest teemadest, mis on kultuuripuhkus linnapuhkuse ja looduspuhkusega. Reisid on suunatud reisikorraldajate ja reisibüroode informeerimiseks, kes juba müüvad Eesti turismitoodet, kuid ka kellel on potentsiaali ja huvi laiendada tooteportfelli Eestiga, seda nii Eesti kui reisisihina eraldiseisvalt, kui ka osana Põhjamaadest ja/või Baltikumist. Eesmärk on luua Eesti ettevõtjatele kontakt Saksa reisiprofessionaalidega ja tõhustada turismitoodete müüki. Vähetähtis pole ka Saksa reisikorraldajate tagasiside vahendamine regioonidele ja ettevõtetele oma turismitoote/teenuse täiustamiseks ja parandamiseks, et sobituda enam Saksa turistile. Lisanduva segmendina töötame Baltikumi incoming-firmade informeerimise ja motiveerimisega nende tooteportfelli Eesti osa laiendamisel, värskendamisel ja kvaliteetsete toodete lisamisel oma programmi. Regioonide ja Eesti turismitoote tutvustamisel arvestame toote valmiduse ja sobivusega Saksa turule, sihtkohtade/regioonide osatähtsusega senises külastusstatistikas ning Saksa sihtgrupi potentsiaalset huvi teatud regioonide vastu. Võimalusel korraldatakse tootetutvustusreiside käigus kontaktüritusi Eesti ettevõtjatele, et kohtuda potentsiaalsete edasimüüjate esindajatega.

3.5.3. Infopäevad, seminarid ja workshop’id Infopäevi, seminare ja workshop’e korraldatakse Saksamaa sihtturul koostöös Eesti ja sihtturu partneritega. Koostöö aluseks on partneri omapanus (osalustasu). Infopäevade tutvustavad tooted lähtuvad peamistest teemadest, mis on kultuuripuhkus linnapuhkuse ja looduspuhkusega. Tegevuse eesmärk on võimaldada Eesti turismiettevõtjatel kohtuda potentsiaalsete edasimüüjatega ning saada kvaliteetset kontakti edasiseks müügitõhustamiseks. Saksamaa poolsed kontaktid on nii puhkusele kui ka äriturismile keskendunud reisikorraldajad.

3.5.4. Ühistegevused Saksamaa reisikorraldajatega Ühistegevused suurte Saksa reisikorraldajatega, et tutvustada Eestit kui reisisihti ja turismitoodet näiteks osana Põhja-Euroopast. Tegevustena on võimalikud roadshow-d Saksa reisibüroodele mitmes linnas, esitlused/presentatsioonid Saksa reisikorraldajate poolt oma edasimüüjatele korraldatud teemaõhtutel, koolitustel, müügimotivatsiooniüritustel. Osalemine, potentsiaalse müüja informeerimine ja networking Saksa reisikorraldaja poolt organiseeritud tootetutvustusreisidel Eestisse.

3.5.5. Kommunikatsioon EASi turismiarenduskeskus saadab igakuiselt Saksamaa ajakirjanikele, reisikorraldajatele, reisibüroodele jt reisiproffidele elektroonse uudiskirja, et tutvustada Eesti turismi rahvusvahelise väärtusega positiivseid uudiseid ja pakkumisi. Eesmärgiks on laiendada uudiskirja saajate ringi erinevate kontaktürituste kaudu.

Documents

SAKSAMAA - Visitestonia.com · 2017-02-11 · TEGEVUSSTRATEEGIA 2015-2018: SAKSAMAA 3 1. SAKSAMAA KUI SIHTTURG ÜLDISELT Saksamaal elab 80,8 milj. elanikku (2013.a. andmete põhjal)