Tartu Ülikool

Haridusteaduskond

Õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus

Salutogeneesist

Referaat

Autor: Kadri Allikmäe

Tallinn 2010

2

Sissejuhatus

Salutogeneesi põhimõte – tervendav pedagoogika Waldorfpedagoogika baaspõhimõtteid on täiendatud salutogeneesi (looja A. Antonovski

(1923-1994)) õpetusega, mis on õpetus tervenemisprotsessidest), mis on paradigma

nihkumine haigusekeskselt patogeneesi mudelilt tervisekesksele salutogeneesi mudelile, mis

keskendub ressursside olemasolule ja on suunatud tervise arengule (Bengel et al., 1999).

Hariduses on fookus tervist loovatel ja sälitavatel mudelitel: selle asemel, et tegeleda

tagajärgedega, proovitakse kohe teha haridus inimesele tervendavaks ning tema elu jaatavaks

protsessiks.1 Salutogeneesi all mõistetakse õpetust tervenemisprotsessidest.

Põhialused tervendavale pedagoogikale:2 3

Arusaadavus - Arusaamise tunne – Gefühl von Verstehbarkeit. Asjade mõistmine.

Asjade selgitamine loogilises järjekorras aga läbi praktilisuse. See tähendab, et lastega

võetakse ette asju, mis on elulised, loogilised ning juhtuvad arusaadavas järjekorras.

Nt peenra istutamine (kõigepealt rohitakse, seejärel pannakse kasvama lilled), taigna

tegemine ja koogi küpsetamine jne. Et iga tegevus on mõtestatud. Läbi taoliste

tegevuste õpib laps aru saama järgnevusest ja asjade omavahelisest seosest.

Rakendatavus - Enese-kompetentsuse tunne – Gefühl von Handhabbarheit. Isikliku

jõu kasvamine ja võimalus anda lastel ise areneda (mitte teha nende eest nt asju ära).

Aitata neid enesekindluseni. Selleks, et lapsed jõuaksid sisemise enesekindluseni, on

väga oluline lasta n2eil erinevaid asju ise teha. Läbi tegevuse jõuab laps tundeni:

„mina suudan seda teha.“ 3-5 eluaasta vahel lisandub lapse tahtele mängida ka

fantaasiajõud: on oluline lasta laste vabalt mängida, et nad saaksid hiljem

täiskasvanueas julgeda oma loomingulisust väljendada. 5-7 eluaasta vahel muutub laps

sotsiaalseks olendiks ning mängib koos teistega. „See laste mängu omadus valmistab

ette hiljem avalduvat võimet saada selge mõtteline ülevaade maailmas valitsevatest

seostest.“4

Mõttekus - Mõttekuse tunne, tähenduslikkuse tunne – Gefühl von Sinnhaftigkeit-

Bedeutsamheit. Lastel on vaja kogeda mõttekust, arusaama, miks nad midagi teevad

ning eeskuju inimeste näol, kes samuti tegelevad mõttekate asjadega.

1Allikas: Anu Kasmel. Ettekanne „Võimestumise kontseptsioonid ja mudelid“. TÜ. Rahvatervise instituut. 2008

http://www.salutare.ee/files/ettekanded/Salutogenees%2013.02.2008%20Anu%20Kasmel.pdf

2 Peter Langi loengu konspekt, kursus „Waldorfpedagoogika alushariduses“, TÜ 2010

3 Allikas: http://de.wikipedia.org/wiki/Salutogenese 4 Lang, P. „Õigus lapsepõlvele – see on inimõigus. Jätkem lastele aega. Kasvatus ja haridus kuni lapse kooliküpsuseni.“

Waldorflasteaedade Ühendus. 9 vihik. Stuttgart.

3

Sellest kasvab välja koherentsuse tunne, üksolemise tunne iseendaga. See moodustubki

kolmest eelnevast komponendest.„Koherentsustunde all mõistetakse valdavat meeleolu,

pusivat kindlustunnet, tunnet hoida sisemiselt uhte, aga ka kindlustunnet, et abi ja toetus on

valjastpoolt olemas. Koherentsusmeel tahistab vastavalt selle tundega kaasnevat „mõttelise

aktiivsusega seotud maailmatunnetust“ (Schiffer).“

Arusaam, et elul on mõte, seos, loogilisus ja et omandatav haridus on sellega seotud. Samuti

peab õpetaja mõistma rütmi (millised on rütmid elus, rütmiteadvus), biograafilist põhimõtet

(igale eale on sobivad erinevad asjad, erinevatel ajastutel inimese elus erinevad tähendused:

sünd, kooliküpsus jne. 7-aastaste elu tsüklite põhimõte). Samuti on tähtsal kohal

pedagoogiline eetos olla sõltumatu oma õpetuses maailma kirjeldamisel riigipoolsetest

soovidest kodaniku suhtes, suurte süsteemide nõudmistest. Oluline, et kujuneks välja inimene.

See on peamine baas. Hariduse mõte ei ole toota kodanikke, kes on vormitud ühe mudeli

järgi.

Waldorfpedagoogika salutogeneetilised tunnused „Waldorfpedagoogika lähtub tervikust“ ja on orienteeritud lapse tervistamisele.“

5

Waldorfpedagoogika salutogeneetilised tunnused on:

Steineri meelteõpetus: „Neli „alumist“ meelt (kompamismeel, elumeel, liigutusmeel

ja tasakaalumeel) võimaldavad tajuda oma füüsilist keha , neli „keskmist“ meelt

(haistmismeel, maitsmismeel, nägemismeel, soojusmeel) ja neli „ülemist“ meelt

(kuulmismeel, häälikumeel, mõttemeel ja mina-meel) juhivad meid tajudes maailma

ja inimese sisemusse. Nii psühholoogiliselt kui füsioloogiliselt kolmeks jaotatud

inimesekäsitlus: füsioloogiliselt.“6

Kolmene ja holistiline inimkäsitlus: Vastavalt Steinerile on inimkäsitlus jagatud

kolmeks: füsioloogiliselt meelte-närvide süsteemiks, rütmilise süsteemi ja

ainevahetus-liigeste süsteemiks: kujutluse, tundmise ja tahtena. Selle põhimõttega

sõnastab Steiner inimese kui terviku.

Biograafiliselt orienteeritud füsioloogia (nii hing kui keha): lapse arengut võib

kirjeldada erinevate etappidega, mil ta läbib erinevaid arengufaase, millele on

iseloomulikud nii füüsises kui ka psüühikas erinevad tunnused. Samas proovib

waldorfpedagoogika lähtuda sellest, et igal lapsel võivad need faasid avalduda ka

5 Lang, P. „Õigus lapsepõlvele“ 6 Lang, P. „Õigus lapsepõlvele“

4

erinevas vanuses. Täiendavalt arvestatakse sellega, et nt televiisori vaatamine

varajases lapsepõlves pole eriti kasulik.

Pedagoogiline eetos – õpetaja pole mõne riigiinstitutsiooni poolt ametisse seatud

inimene, kes täidab riiklikku õppeprogrammi. Selle põhimõtte all on mõeldud, et

õpetaja on vastutav inimene kogu kultuuri ees. St, et õpetaja peab looma võimaluse

ning keskkonna selleks, et laps saaks kasvada just endale valitud suunas ning

väljendaks hiljem just oma andeid oma riigile ja ühiskonnale. Aga riik või ühiskond ei

tohiks lapselt midagi dikteerida. Õpetaja peab toetama lapse vaba valikut kõiges.

Sisulised ja metoodilis-didaktilised seosed baaspädevustega 1. Keha- ja liikumiskompetentsus: see arendamine põhineb eeldusel, et „terves kehas

terve vaim“: et mõttetegevus ja emotsionaalne areng on seotud lapse liikumisega.

Arendatakse laste liikumismeelt, et lastel aktiveeruks keele arengu protsess ning

mõttetegevus.

2. Meele- ja tajukompetentsus: see põhimõte ütleb, et „kunstlikud maailmad

moondavad meile ette väärtusi, mida tegelikkuses pole sellisel kujul olemas.“7

Siinkohal on mõeldud televiisorit ja seal näidatavat „virtuaalreaalsust“ ning

fantaasiamaailma. Waldorfpedagoogika peab oluliseks, et lapse taju kasvaks juba

lapsepõlves adekvaatseks. Vastavalt Langile peavad lapsed waldorflasteaias õppima

kõigepealt oma meeltega avastama reaalset maailma ja õppima tundma seal

valitsevaid seoseid.

3. Rääkimiskompetentsus: selle põhimõtte järgi õpivad lapsed rääkima vaid

keskkonnas, kus räägitakse. Samuti on rääkimine ja mõtlemine omavahel seotud.

Samuti on oluline õpetaja ja lapse vaheline inimlik side ning suhe. Praktiliselt on ka

keelelistel tegevustel suur tähtsus: lauludel, värssidel, sõrmemängudel. Kõik see

arendab rääkimiskompetentsust.

4. Fantaasia ja loominguline kompetents: selle pädevuse all mõistetakse seda, et

olgugi, et meie ümber on niivõrd palju valmis maailma, eeldatakse inimestelt siiski

täiskasvanuna loomingulisust, uusi ideid jne. Vastavalt sellele põhimõttele arendab

kunstiline ja loominguline tegevus inimese hinge ning loob aluse sellele

kompetentsusele.

5. Sotsiaalne kompetents: Elus on see väga oluline. Lasteaed peab looma võimaluse

sotsiaalsete kompetentsuste arenguks. P. Lang toob hästi välja, et sotsiaalse

7 Lang, P. „Õigus lapsepõlvele“

5

üksolemise puhul on alati küsimus selles, kuidas viia üksiku huvid, soovid ja

vajadused kooskõlla sotsiaalse kogukonna omadega. Kogukonnas on oluline vabadus,

samas keskkond, kus on kohta kõigi huvidele. Samuti on oluline, et lapsed saaksid

tundma õppida võimalikult erinevaid sotsiaalseid suhteid ja inimesi. Sellepärast on nt

väga tore nähtus Rosma Waldorfkooli vanematekool, kus vanemad moodustavad kooli

ümber toetava kogukonna ning annavad ka lastele võimaluse palju rikastavamateks

suheteks.

6. Motivatsioon ja kontsentratsiooni kompetents. Vastavalt Langile on meie ümber

palju keskendumisraskusega inimesi, kel on raske end mõne konkreetse ülesandega

pikemaks ajaks siduda. Waldorfpedagoogika proovib last hoida eemal kahjulikest

muljetest ja suunab lapse tähelepanu tervendavatele faktoritele. Sellised on nt

korduvad ja rütmilised tegevused, mis suunab lapse mõtte raskuspunkti tegevusele.

7. Eetilis-moraalne kompetents. Kõigil inimestel on vaja eetilisi väärtusi, millega end

siduda. Vastavalt selle kompetentsuse arendamisele vajavad kõik inimesed eluks ka

rituaale, mis annavad neile moraalseid orientiire ja tugevdavad väärtusi.

Waldorflasteaias on taolised momendid väga olulised: võtta aega enne sööki, et läita

küünal, hommikuringis väike vaikusehetk. Et arendada laste tähelepanuvõimet ning

seost eetilis- ja moraalse maailmaga. Eeldatakse, et lastel on vaja seost ilusa ja heaga,

väärtustega, teiste kultuuride ning loomingulisusega.

Läbi nende kompetentside ehitab inimene üles vundamendi. „See puudutab elu ja

sotsiaalseid sfääre. See, moodustab vundamendi, millele laps saab hakata elu ehitama.“8

Näited pedagoogilisest praktikast Minu kogemus laste õpetamisel põhineb sellel, mida olen aasta jooksul teinud Eesti

Lastekirjanduskeskuses ja ka mõningal teisel üritusel, kus mul on palutud lugeda lastele

muinasjutte. Muinasjutud kuuluvad küll fantaasiamaailma aga ka seal on võimalik kasutada

salutogeneetilisi põhimõtteid:

Väga oluliseks pean motivatsiooni- ja kontsentratsiooni kompetentsust. Olen tähele

pannud, et tänapäeva lastel on kergem fokusseerida oma tähelepanu, kui keskenduda

loomingulistele tegevustele: laulmine, liikumine või joonistamine. Kui muidu on laste

meeled väga laiali, siis läbi iseseisva panustamise läbi loomingulise tegevuse

rahunevad kõik lapsed maha.

8 Peter Langi loengukonspekt. TÜ Waldorfpedagoogika kursus lasteaiaõpetajatele 2010.

6

Laste rääkimiskompetentsust arendab see, kui nendega olla pidevas kontaktis. Panin

tähele, et lastele väga meeldib rääkida ja neil on loomuomane püüd õppida. Nad

peavad täiskasvanuid väga suureks eeskujuks ning neile on oluline õppida rääkima

ning nad ka ise teevad kogu oma võimaliku, et õppida täiskasvanutega suhestuma nii,

nagu nad seda omavahel teevad. Seetõttu on oluline lastele esitada ka küsimusi, et nad

saaksid end ise väljendada. Anda neile võimalus dialoogiks.

Rituaalid: olen tähele pannud ka seda, et väga olulisel kohal on kõikvõimalikud

rituaalid: seda nii täiskasvanutele kui ka lastele. Need on rahustavad, maandavad,

toovad inimesed nö „kohale“ ja häälestavad eelseisvaks tegevuseks. See on ka hea

ning ühtlane üleminek ühest keskkonnast teise. Nt õuest tuppa. Aktiivselt tegevuselt

passiivsemale tegevusele: õues mängimiselt nt söömisele ja magamaminekule.

Keha- ja liikumiskompetentsuse arendamine. Ka täiskasvanueas on seda hea

meeles pidada, et kerge liikumine teeb inimesele ainult head. Lastel on energiat

niivõrd palju. Olen märganud, et tänapäeva lapsed ei saa koolides nt piisavalt alati

liikuda ning tundides peavad nad enamasti istuma paigal. Puutusin hiljaaegu kokku

ühe kooliga, kus oli tehtud samas väiksematele lastele tore tegevustuba, et nad saaksid

end konstruktiivselt välja elada. Samas tunnen, et lastele peaks olema piisavalt

tegevusi ja võimalusi end pidevalt liigutada ja oma energiat kuskile panustada, et mitte

passiivselt istuda. Lastel on palju energiat ja selle kasutamine on see, mida nad kõik

väga soovivad.

Tunnen, et pedagoogika saabki ainult taolistest põhimõtetest lähtuda, mis mõjuvad

inimesele tervendavalt ning lähtuvad elu loogilistest seostest. Siis tekib noorel ja väiksel

inimesel seos eluga ning maailmakäsitlus, mis on ka elu endaga seotud. On väga raske

saada tulemusi kunstlike mänguasjadega, kunstlike tegevustega, lapsed jäävad pärast

justkui õhku rippuma. Samuti, kui tegevuses puuduvad rituaalid ja eetilis-moraalne külg,

siis millele lapsed hiljem oma väärtushinnanguid seades elus toetuvad? Usun, et

waldorflasteaiakasvataja ning – pedagoogina oleks minu jaoks väga oluline nende

põhimõtetega arvestada, mis annavad lapsele arenguks parima võimaliku toetuse terve

maailmatunnetuse näol, mis tekib läbi holistiliste põhimõtetega arvestamise. Ja oluline on

arvestada kõigi salutogeneetiliste põhimõtetega. Siinkohal väljatoodud olid vaid minu

jaoks isiklikult hetkel kõige olulisemad.