Sissejuhatus energiatehnikasse - TalTechLoeng 8b Aimeli Laasik 23.oktoober 2008 SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE Eesti energiamajandus Eesti energiavarud põlevkivi 4 814 Mt (2010) turvas

Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014

Aimeli Laasik 23.10.2008 1

Sissejuhatus energiatehnikasse

AAV0120

Loeng 8b

Aimeli Laasik 23.oktoober 2008

SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE

Eesti energiamajandus

Eesti energiavarud põlevkivi 4 814 Mt (2010)

turvas 1 607 Mt (2010)

puiduvaru 450 106 m3 (2010)

biomass 0,365 Mt (2010)

tuuleenergia koguvõimsus 269 MW (2012)

hüdroenergiapotensiaal ca 2 TWh/a (2011)

Päikese veesoojenduspaneelid, 4 MW (2012)

Päikese elektrijaam Võrus Keema külas, 99 kW,

2012 (koosneb 9 fotoelektrilisest paneeelist)

7.12.2014 Aimeli Laasik 2


Eesti energiamajanduse ajalugu esimene energiaallikas - puidu põletamine (10 tuh. a. eKs)

savinõude valmistamine (5 tuh. a. eKs)

põldude rajamine alepõletamise teel (3,5 tuh. a. eKs)

metalli sulatamine (1 tuh - 500 a. eKs)

raua tootmine (500 a. eKs – 50 a. pKs)

tuuleenergia (purjed, kauplemine, 1.a. ca 20 000 eestlast)

1162 – Jägala jõel vesiveski (150 – 200 tuh. eestlast)

14 saj – tuuleveskid

18 saj – klaasi-, paberi-, viina- ja tekstiilivabrikute algus

1820 – Narva tekstiilivabrik (19 saj. peamine tööstusharu)

1837 – esimesed aurikud (kivisöekütuste tarbimine)

1857 – telegraafliin (Peterburg, Narva/Tallinna, Pärnu, Riia)

1865 – kivisöest toodeti valgustusgaasi





1870 – esimene raudtee (Peterburg – Tallinn)

1882 – algas elektri kasutamine (Kreenholmi Manufaktuuris)

1893 – 1. hüdroelektrijaam Kunda jõel (Kunda tsemenditeh.)

1896 – Eestisse osteti auto (1905 oli Tallinnas 5 autot)

1899 – tööle läks vagunitehas Dvigatel (vahelduvvoolugen.)

1900 – alustas tööd elektriseadmete tehas Volta

1907 – esimene linnaelektrijaam Pärnus, AEG Riia filiaal

1921 – esimene põlevkivitehas Menell & Lukk (Tallinn)

1922 – loodi Kiviõli Aksiaühisus ja Riigi Turbatööstus

1923 – Ellemaa elektrijaam (turbal, 8,5 MW, suleti 1966.a.)

1924 – Linnamäe HEJ (1050 kW, taastati 2002, 1140 kW)

1930 – loodi Virumaa Elektri AS, mis rajas Narva

elektrijaama ja 74 km pikkuse elektriliini Kreenholm-Kiviõli

ning 1936–1937 a. rajati Püssi põlevkivi-elektrijaam



1938 – Eesti elektrifitseerimise kava, mis nägi ette ühtse

elektrivõrgu loomise pingega kuni 100 kV

1939 – AS Elektrikeskus – Eesti energiasüsteemi sünd

1946 – uraanikombinaadi rajamine Sillamäele (suleti 1991)

1948 – 1957 töötas K – J Peterburi põlevkivigaasi toruliin

1951 – esimene liin pingega 110 kV

1959 – tuli kasutusse pinge 220 kV

1962 - tuli kasutusse pinge 330 kV

1966 – Balti elektrijaam, 1612 MW (2005 – 815 MW)

1973 – Eesti elektrijaam, 1610 MW (2004 – 1615 MW)

1970 – 1990 läks 2/3 Eesti elektrienergiatoodangust välja

2002 – algas tuuleparkide kiire areng

2006 - Eesti–Soome alalisvoolu-merekaabelliin Estlink-1 ja

2014.a. Estlink-2

2014 – Kiisa avariireservelektrijaam



Eesti energiasüsteem

Eesti Energiasüsteemi põhiosa moodustab AS

Eesti Energia (Enefit)

tegutseb Balti ja Põhjamaade ühisel energiaturul

2013 –seisuga omab Estonia, Aidu ja Narva

põlevkivikaevandusi (15 Mt põlevkivi aastas)

kavas rajada Uus-Kiviõli kaevandus

AS Narva Elektrijaamad ( Balti ja Eesti Elektrijaam

võimsusega 815 ja 1615 MW) annavad 95%

Eestis toodetavast elektrienergiast

2012 alustati Auvere 300 MW elektrijaama

rajamist





Iru koostootmisjaam (maagaasil) elektriline

võimsus 207 MW, soojusliku võimsus 814 MW

(2013 - olmejäätmete põletamise plokk)

biokütustel talitlevad koostootmisjaamad

Põhja-Tallinnas (Koplis), Tabasalus ja Paides

Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel, 1152

kW ja Keila-Joa hüdroelektrijaam, 365 kW

tuuleelektrijaamad: Aulepa 48 MW, Narva 39,1

MW, Paldiski 50 % 22,5 MW, Virtsu ja Ruhnu

teistele ettevõtetele kuuluvad elektrijaamad

100 MW, tuuleelektrijaamad 120 MW ja

hüdroelektrijaamad 3 MW



Eesti suurimad elektrijaamad


Agregaatide arv,

võimsus

Nimi või asukoht (MW) Aasta

Eesti Elektrijaam 7 × 200 + 215 = 1615 2004

Balti Elektrijaam 3 × 200 + 215 = 815 2005

Iru 100 + 90 + 17 = 207 2013

Kohtla-Järve 4 × 12 = 48 1978

Ahtme 20 + 12,5 = 32,5 1980


Suurimad tuuleelektrijaamad

Asukoht

Tuulikute arv ja

võimsus

MW

Valmimisaasta

Aulepa 16 × 3,0 = 48,0 2011

Paldiski 18 × 2,5 = 45,0 2013

Narva 17 × 2,3 = 39,1 2012

Viru-Nigula 8 × 3,0 = 24,0 2007

Aseriaru 8 × 3,0 = 24,0 2011

Pakri 2 9 × 2,5 = 22,5 2012

Pakri 1 8 × 2,3 = 18,4 2005

Tooma 8 × 2,0 = 16,0 2009

Esivere 2 4 × 3,0 = 12,0 2010

Vanaküla 3 × 3,0 = 9,0 2009





Tuuleelektrijaamade paiknemine


Läätsa

Pakri

Vanaküla

6 m/s

5 m/s

Virtsu 1+2+3

Ainaži (Läti)

Esivere 1+2

Viru-Nigula

Tooma

Aulepa

Aseriaru Ojaküla

Narva Paldiski


Eesti energiasüsteemi põhivõrk

Põhivõrku haldab riigile kuuluv ettevõte

AS Elering, loodi 27.01.2010

Põhivõrk koosneb seisuga 2012: 1535 km õhuliine pingega 330 kV

158 km õhuliine pingega 220 kV

3476 km õhu- ja maakaabelliine pingega 110 kV

61 km merekaabelliine, 35 kV (mandri - Muhumaa)

105 km Eesti-Soome merekaabelliine 150 kV

145 alajaama



Eesti põhivõrgu liinid 330 kV


Balti elektrijaam

Narva hüdro-elektrijaam

Valmiera

Aruküla

Eesti elektrijaam

Iru

Harku

Püssi

Paide

Sindi

Tartu

Tsirguliina

Kiisa

±150 kV

Lihula

Rakvere

Elektrijaam

Alajaam

Viljandi

Ehitatav liin

Pihkva

Kingissepp

Kavandatav liin




Eesti energiasüsteemi jaotusvõrgud

Enamus jaotusvõrke haldab AS Eesti Energia

tütarettevõte OÜ Elektrilevi

ca 61 000 km elektriliine

üle 22 000 alajaama

Peale OÜ Elektrilevi on Eestis veel ligikaudu

35 jaotusvõrguettevõtjat



Eesti jaotusvõrguettevõtjate

teeninduspiirkonnad, 2012



Eesti energiasüsteemi ühendused 1960 - Balti riikide põhivõrgud talitlevad sünkronismis

Venemaa jt SRÜ riikide energiasüsteemidega

2001 - sõlmiti Balti riikide, Valgevene ja Venemaa

energiasüsteemide vahel rööptalitluskokkulepe, BRELL

2005 – Elering võetakse Kesk-Euroopa

põhivõrguoperaatorite koostööliidu ( ETSO) täisliikmeks

2006- asustati Eesti, Läti ja Leedu põhivõrkude

koostööorganisatsioon BALTSO

2006 - Eesti–Soome merekaabelliin Estlink-1 kaudu

ühendatud Skandinaavia regionaalrühmaga

2008 - ETSO asemel luuakse ENTSO-E (Euroopa

Elektriedastussüsteemide Operaatorite Võrgustik)

2010 – sõlmisid Elering ja Põhjamaade elektribörs Nord

Pool Spot (NPS) koostöölepingu





Eesti

energiabilanss

PJ, 2012


Põlevkivi

167,3

Soojuse

tootmine

Õli- tööstus ja gaasi

tootmine

Transport

22,4

Põlluma-jandus 4,6

Elamumajandus

49,4

Teenindus 16,0

Elekter 9,8

Tööstus

23,1

Kütteõlid 6,6

Mootori-kütused

50,9

Turvas 1,7 Küttepuit 40,9

167,0

Eksport

Import

2,9

2,1

14,9

Maagaas 22,1

1,2

Kivisüsi 2,2

4,1

42,8

Merelaevade

punkerdamine 7,1

Kaod

Elektrienergia

tootmine

117,0

17,8


Primaarenergia numbrites (PJ) 2012

primaarenergiat toodeti 213 PJ

imporditi 146,5 PJ

eksporditi 111 PJ

lõpptarbimine oli 118,4 PJ

primaarenergiaga varustatus (arvestades

ka varusid aasta alguses ja lõpus) oli

230,95 PJ, millest impordi ja ekspordi

vahega kaeti 35,5 PJ ehk 15,4 %.



Kodumaised kütused

põlevkivi (kattis 2012.a. 80 % kodumaise

primaarkütuse vajadustest)

üle 70 % elektrienergia genereerimiseks

üle 27 % õli (75% eksport) ja -gaasi

tootmiseks

ligikaudu 2,5 % soojuse tootmiseks

puit (soojuse tootmiseks)

turvas

biogaas





Põlevkiviõli toodang, 2012

Eesti põlevkiviõlitehastes toodeti 644 kt

kütteõli, millest tarbiti:

elektrienergia tootmiseks 15 kt

soojuse tootmiseks 71 kt

tööstuses 24 kt

põllumajanduses ja kalanduses 14 kt

energiasektori omatarbeks 3 kt kütteõli

põlevkiviõlist läks eksporti 469 kt ehk 73 %



Põlevkiviõli tootmise areng


500

400

300

0

100

200

600

kt

1995 2000 2005 2010 2015


Põlevkiviõli toodangu jaotus, 2012


Eksport 72,8 %

Põllumajandus ja kalandus 2,2 %

Tööstus 3,7 %

Soojuse tootmine 11,0 %

Elektrienergia tootmine 2,3 %

Muu 8,0 %




Põlevkivigaasi toodang, 2012

Eesti põlevkivikeemiatööstuses toodeti

11,3 PJ põlevkivigaasi, millest kasutati:

elektrienergia ja soojuse tootmiseks

7,9 PJ

energiasektori omatarbeks aga

3,4 PJ



Eesti elektribilanss (TWh), 2012


Bruto-

toodang

11,97

0,55

Omatarve 1,44 Kaod 0,88

Tööstus ja ehitus 2,60

Teenindus jms 2,57

Transport 0,06

0,54

Elamumajandus 1,96

Põllumajandus 0,22

Soome

Läti

Leedu

1,61

2,50

2,02

0,43


Elektrijaamade elektrienergia, 2012

soojuselektrijaamad – 11,97 TWh (96,0 %)

tuuleelektrijaamad – 0,43 TWh (3,6 %)

hüdroelektrijaamad – 0,042 TWh (0,35 %)





Elektri tootmise allikad (TWh), 2012


Põlevkivi 11,97

Muud:

maagaas 0,12

turvas 0,10

põlevkiviõli 0,06

hüdroenergia 0,04

muud taastuvallikad 0,05

Põlevkivigaas 0,51 Puit 0,95

Tuul 0,43


Eesti energiamajanduse omapärasus

energiatarbe katmine ligikaudu 2/3 ulatuses

oma energiavarudest – põlevkivist, puidust ja

turbast ning vähemal määral tuule- ja

hüdroenergiast, vedelatest ja gaasilistest

biokütustest

elektrienergia saamine peaaegu 85% kohaliku

fossiilkütuse – põlevkivi põletamisel



paljude moraalselt ja füüsiliselt vananenud

seadmete kasutuselolek elektrijaamades,

alajaamades ja võrkudes

sõltuvus maagaasi ja vedelkütuste impordist

vedelkütuste transiitveosed Venemaalt Eesti

sadamaisse

elektrijaamade suhteliselt suur kaugus

tarbimiskeskusest





Eesti energiamajanduse arendamisel

tuleb arvestada EL suunitlusi

taastuvenergia laiemat kasutamist

süsinikdioksiidi ja muude

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähendamist

energia säästmist selle tarbimisel

energiajulgeoleku võimalikult

kõrgetasemelist tagamist

energiamajanduse jätkusuutlikkuse tagamist



Euroopa Liidu riikide

energiatarbimise

sõltuvus energia

netoimpordist, 2009


–40 –20 0 20 40 60 80 100 %

Euroopa Liit 52

100

98 Luksemburg

97

Iirimaa 88

Itaalia 83

Portugal 81

Hispaania 79

Belgia 74

68

65

64

62

59

59

Saksamaa

54 Soome

51

Sloveenia

51

Prantsusmaa

49

Bulgaaria 45

Holland

37 Rootsi

36

Rumeenia

27 Tšehhi Vabariik

27 Ühendkuningriik

20

Poola 32

Taani –19

Austria

Kreeka

Läti

Leedu

Slovakkia

Ungari

Malta

Küpros

Eesti 21


Eesti elektrimajanduse riiklik

arengukava käsitleb taastuvate energiaallikate rakendamist

elektrienergia tootmist ja hinnakujundust

elektritarbimise prognoose

elektrivõrkude arendamist

elektrikaubandust

elektriturgu ja rahvusvahelist koostööd

elektrienergia tootmise keskkonnamõjusid

vajalikke investeeringuid

maksupoliitikat





Eesti energeetika arengusuunad

põlevkivi tõhusam kasutamine

põlevkivielektrijaamade katelagregaatide

uuendamise teel

põlevkiviõli tootmise laiendamine

põlevkivielektrijaamades tekkiva tuha tehniline

ärakasutamine

taastuvate energiavarude rakendamine vastavalt

EL`s kehtestatud tuule- ja hüdroelektrijaamade

juurdeehitamise teel ja küttepuidu kasutamisega

elektrienergia tootmiseks



elektrienergia vahetuse arendamine Soomega

ja Skandinaavia regiooniga

elektrivõrkude ning alajaamade uuendamine

vähese energiamahukusega tööstusharude

arendamine

päikeseenergia laialdasem kasutusevõtt

hoonete soojusisolatsiooni parendamine

küttekulude vähendamise eesmärgil

raudteetranspordi arendamine ja liitumine

Euroopa kiirraudteevõrguga (Rail Baltic)

energia tõhusama kasutamise majanduslik

stimuleerimine



Energeetika jätkusuutlikkus Maailma Energeetika Nõukogu kolm eesmärki:

energia ligipääsetavus, kättesaadavus ja

vastuvõetavus

Põhitingimused:

kogu maailmas säiliks poliitiline stabiilsus

21. sajandil areneks energeetika tulemuslikult

maailmale tagataks jätkusuutlik tulevik

(energiajulgeolek, energiaalane sotsiaalne

võrdsus ja keskkonda halvendavate toimete

vähendamine)





Tänan tähelepanu eest!

Küsimused?

Töö nr 8


Documents

Sissejuhatus energiatehnikasse - TalTechLoeng 8b Aimeli Laasik 23.oktoober 2008 SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE Eesti energiamajandus Eesti energiavarud põlevkivi 4 814 Mt (2010) turvas