Sissejuhatus kultuurantropoloogiasse

chicago koolkond, patrilineaarsed ühiskonnad, sotsiaalne isa, biol. Is, big man ehk mumi ühiskond ja struktuur-seal on tähtis teada erinevusi, sugukond, hõim, pealikkond ja riiket kes valitsevad etckung sanid

genitor ja genetrix

VikerkaarVikerkaar 4-5/2007, lk 64-77, 132-165.Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44.Marcus, G. ja Fischer, M. (1996)Kultuuriantropoloogia, lk 90-103.Lauri Honko, Juha Pentikäinen.

08.09

Teadus inimkultuuridest.

Antropoloogia- teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos- inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist.

Antropoloogia: 1. Füüsiline antropoloogia 2.arheoloogia 3.kultuuriantropoloogia. ameeriklased lisavad ka etnolingvistika.

Kultuuri-või sotsiaalantropoloogia: 1.rakenduslik e praktiliste probleemide uurimine ja ettepanekud nende lahendamiseks 2.meditsiini 3.linnaetnoloogia 4.arenguetnoloogia.

Arheoloogia: 1.ajalooline 2.pääste. etnolingvistika 1. Ajalooline(keelte päritolu, selgitamine) 2.deskriptiivne(sõnastike koostamine, grammatika uurimine) 3. Sotsiolingvistika(kuidas keelt kasutatakse, kommunikatsioonivahend, kuidas mõjutab kultuuri).

Füüsiline (bioloogiline) antropoloogia: 1. Primatoloogia(primaatide sotsiaalne elu) 2. Inimpaleontoloogia(varaste liikide uurimine, seotud ka arheoloogiaga, luude uurimine) 3.kohtuantropoloogia(laipade uurimine) 4.rahvastikugeneetika(rahvaste põlvnemine).

Antropoloogia otsib universaalset ja üldinimlikku kõigis kultuurides, st kultuurivõrdlus, etnoloogia tegeleb etniliste ja/või kultuuripiiridega. Kultuuriantropoloogia tegeleb rohkem eksootiliste rahvastega ehk koloniaalrahvastega ja etnoloogia oma rahva või naaberrahvastega.

Ajalugu: sõna võeti kasutusele saksamaal 1770ndatel, völkerkunde-rahvaste teadus.

Etnograafia(dokumenteerimine ja kirjeldamine)-etnoloogia.

A.R. Radcliffe-Brown: etnoloogia on õpetus rassidest, keeltest ja arheoloogiast. Ampere mõtet, et etnoloogia on võrdlev, teoreetiline ja etnograagia kirjeldav, aktsepteeritakse saksas, taanis, skandinaavias aga mitte venemaal: etnograafia jaguneb kirjeldavaks ja teoreetiliseks. Saksas on erinevus volkskunde ja völkerkunde.

Folklore- tähistas rahvajuttu, kombeid, usku, mis kajastuvad lugudes, müütides, vanasõnades jne. St peamiselt suuline ja laulutraditsioon.

Folk life- skandinaavia. Nii materiaalne kui vaimne kultuur.

Folk life studies ameerikas võrdsustati materiaalse kultuuriga ja mitte kogu etnoloogiaga. Ameerika folklife on pigem ajaloo uurimine.

Regionaalne/euroopa etnoloogia.

Vastupidi ajalooteadusele, mis tegeleb poliitilise ja rahvusliku arenguga, fokusseerib etnoloogia oma tähelepanu tavalise inimese igapäevaelule. Varem olemuslikult talupojakultuur. Linlane ja vabrikutööline siis ei kuulu rahva kategooriasse. Kuid tänapäeval on maarahvas selges vähemuses ja nimetatakse cultural studies. On haraline, uurib inimest tema kultuurilises väljenduses. Ei keskendu kõrkkultuurilisele tasandile vaid kultuuri mõistetakse laiapinnaliselt, kõiki kultuuri tasandeid võib omavahel võrrelda. Postmodernism, feminism. Ameerikas kultuur ja ühiskond peaaegu sünonüümid, seega ka antropoloogia ja sotsioloogia on lähedased. Uurimisfookus on industriaalühiskonnal. Franz Boas. Kipub olema kultuurirelativistlik.

Makroeetika.

Moraal ei jõua järele tehnilisele arengule: III maailma ekspluateerimine, välismaalaste probleem lääne-euroopas, nn vaimne kolonialism. 1. Võõraste põlgamine, mustamine. 2. Vähemtuntud: „eksootilise“, mitteeuroopa rahvaste glorifitseerimine, idealiseerimine. St võõraid stiliseerivad tsivilisatsiooniväsimust põdevad uurijad kui meie elukorralduse vastandeid.

Antropoloogia: teoreetiline, võrdlev, nomoteetiline teadus. Seaduspärasusi välja tuua üritav teadus. Ajalugu ideograafiline teadus: välja selgitada kindlalt faktilist materjali ja asjaolusid, nende põhjal konstrueerida minevikku: miks juhtus ja kuidas juhtus.

Mis on kultuur? Ladina cultura- harimine, hoolitsemine. Kultuur kui esteetilise kvaliteedi standard: parim mis maailmas on mõeldud ja öeldud (ooper, ballett, kirjandus, kunst). Teine definitsioon juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab ühiskonnas olulisi sümboleid ja väärtusi. Kultuur on kogu materiaalne ja vaimne pärand, seega ka inimgrupi suhtlusvormid, normid, mida inimesed sotsialisatsiooni käigus omandavad ja mida üks generatsioon teisele edasi annab. Antropoloogia on võrdlev sotsioloogia.

09.09

„kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast.“ M.Herskovich

Kultuur on mäng, milles inimene püüab varjata seda, et ta tegelikult on loom.

Kultuur kui hulk kontrollreegleid ja –mehhanisme, plaane jne mis inimlikku käitumist juhivad.

Kultuur kui sümbolite ja tähenduste süsteem.

Oma spetsiifilse kultuuri me õpime.

Ühiskond on inimeste grupp, kes elavad ühises eluruumis ja vajavad üksteist eksistentsiks ja heaoluks. Subkultuurid.

Metsikud, primitiivsed ja loodusrahvad.

Vanim termin metslane (15.-19.saj) : wilde, selvajada, selvaggio, savages. Ladina silvaticus- metsa juurde kuuluv, metsades elav. Vastandus metsik- tsiviliseeritud. Mets esindas teist, võõrast sfääri. Kui maadeavastuste käigus avastati uusi maid ja inimesi, siis kõik vastanduski tsiviliseeritusele, paljasus, karvasus ( aafrikas paljad inimesed, põhjas loomanahkades inimesed). 19. Saj tehniline revolutsioon- distants metsaste ja tööstusühiskondade vahel hakkas tunduma ühtäkki eriti suurena- primitiivid. 1537 tunnistas vatikan indiaanlaste inimsust. Hiljem hakati nimetama metslasi barbariteks. Metslastele tuli viia kultuuri, nad pidi kultuuristama. Hiljem hakati neid metslasi ülistama, kasutati metslase kuju enda tsivilisatsiooni kritiseerimiseks. (bon sauvage).

Ajaloota rahvad vs nn kultuurrahvad. Ranke: hiinlastel ja indialastel pole ajalugu, paremal juhul on neil looduslugu.

Lihavõttesaar. Ei saa öelda, et loodusrahvad on looduse suhtes alati säästlikud olnud.

Enkulturatsioon ja kultuurirelativism

Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavalt.

Enkulturatsioon on osalt teadliku, osalt mitteteadvustatud õppeprotsessi saadus, mille kaudu mõjutab vanem generatsioon nooremat (sunni abil või ilma selleta) üle võtma traditsionaalseid mõtlemis-ja käitumismalle. (lapsehirmutised, õpetamaks õigeid väärtusi). Samas täielikult neid malle üle ei võeta, noored protestivad millegi vastu vms. Vanades kutluurides on targad inimesed vanad, et noortelt ei küsita nõu.

Esaias Tegner: „kõik kultuur seisab lõpuks laenatud alusel, ainult barbaarsus on kord isamaalik.“

Difusioon.

Akulturatsioon- domineerivate (koloniaal)ühiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele (vahetus kontatkis).

Põlisrahvaste võitlus: ignoreerimine. Aborigeenid ja cook. Kõrvalehiilimine. Akuryo indiaanlased. Avalik vastupanu.

A+b+c=a assimileerimine

A+b+c=x uus kultuuriline identiteet

A+b+c=a+b+c kultuurimosaiik

Emiline/etiline (emic-etic) lähtub kultuurikandja enda tähendusmustritest, kuidas oma käitumist ise põhjendab/ seab eesmärgiks mingite asjade võrdlemise, et välja selgitada „tegelike põhjuseid“. Erinev kultuuristrateegia.

Universaalne struktuurimuster

Kultuuriuniversaalid (kultuurile omane, toidu tegemine jne ja nende võrdlemine)

R.Benedicti „patterns of culture“

15.09. (Giuseppe sünna)

Etnotsentrism- kultuur, kogum iseenesestmõistetavusi. Vaatame võõraid kultuure läbi oma kultuuriprisma ja anname hinnanguid, tendents on et meie enda kultuurimuster on ainuõige ja kõik muu on vale. Esineb rahvaste nimedes, mis on siis naabrite antud v ise võetud, nt inuitid „tõelised inimesed“, oma naabrite algonkinide kõnepruugis esquimantsic- toore liha sööjad, eskimo. Hot-en-tot ja bushmanid elavad lõuna-aafrika lõunatipus, rändavad väikesed grupid, keeleerinevused gruppide vahel suured. Keeles mitmed nasaalhäälikud, mida euroopa keeltes pole ja siis kolonistid mõtlesid välja sõna hot-en-tot nagu kodulindude kaagutamine. Bushman samamoodi- võsamees. Tegid vahet, et hot-en-totid olid majanduslikult arenenumad, neil olid isegi kariloomi, mida bushmanidel polnud. Ise nimetasid end khoi-san. Khoi on inimene ja san on varas/karjavaras. Bushmanid tegelesid küttimise ja korilusega ja varastasid kariloomi. („hottentoti veenus“ steatopygia). Samas on kohalike nimede hääldusega probleeme samas ka kirjapildiga. Halvustav nimetus rahvustele on sagedane, hiinas ja kagu-aasias kõneldavad miao-jao keeled- nüüd nimetatakse neid hmong-mieni keelteks, sest miao tähendab hiina keeles barbaarset.

Oma keeles me tavaliselt nimetame enda rahvust austavalt inimeseks : innuit-inimene, khoi-khoin- õige inimene, udmurt, komi, hant, neenets- inimene, meie hõimu kuuluv, deutsch-algne tähendus rahvas, mari,mansi- mees, magyar- mees (etümoloogiliselt suguluses eesti mees-ga).

Meie rahva asupaik on maailma keskpunkt- nii on see olnud igalpool.

Eurotsentrism peaks iseloomustama euroopa kolonisatsiooni. Moderniseerimistung. Tahame transportida endi väärtusi nendesse maadesse, kus see pole nii tavapärane. Hiina on olnud väga etnotsentristlik ja isoleeritud, ei tahtnud oma avastusi demonstreerida. Hiina oli suur tsentraliseeritud riik. Kultuuriline üleolek võib ka kätte maksta, sest vahel teistega suhtlemine on kasulik. Keelega on samamoodi, oma keelt peame õigeks keeleks, kuni sellene, et võõras keel pole üldse keel. Omasugustele inimesed kehtestavad ühesugused reeglid ja teistele võõrastele teised reeglid. Etnotsentrism pole kuhugi kadunud, kuid vormid on muutunud. Antropotsentrism. Etnotsentrismiga käivad kaasas rahvuslikud stereotüübid, kultuurilises kommunikatsioonis ja argipraktikas vajalikud. Stereotüübid ei kehti nii üldiselt.

Keel

Tähtis kommunikatsioonivahend. Lingvistiline antropoloogia- uurimisobjekt keel kui kommunikatsiooni vahend ja kultuuriline praktika ja ressurss. Keele abil inimesed konstrueerivad oma sotsiaalset tegelikkust, elumaailma. Keele abil antakse ka kultuurilisi väärtusi edasi. Antakse edasi seda, mis on oluline. Eskimo keeles on 200 sõna lume tähistamiseks, tänapäeval arvatakse ka, et on 12, ning on ka inglise keeles olemas samad varjundid. Kuid allikad on erinevad. Mingitel oli kuskil jampsi tähendamiseks 20 sõna. Olenevalt siis mis on mingis kultuuris oluline. Millal tekkis inimkeel? Kuna sõnu ei saa arheoloogiliselt uurida ning nii täpselt seda ei teata, kuid võis olla ainult homo sapensi omadus, bioloogiline eeldus keele omandamiseks/kasutamiseks. Ahvid ja muudloomad ei kasuta suulist kõnet, sest nende neel on kõrgemal kui meil ja see tõttu ei ole võimalik rääkida, kuid see lihtsustam söömise ajal hingamist.

Inimkeele semantiline universaalsus: 1. Produktiivsus (võime ühele sõnumile liita teise sõnumi ja saame mingi kolmanda asja, mis ei ole tuletatav) 2. Nihutamine (sõnum, tähistaja need ei ole otseses kontaktis, ruumiline, ajaline erinevus).

Keelt õpitakse suhtlemise käigus, peab olema konkreetne inimeste vaheline suhtlus. Seal on ka kriitiline iga, pärast mida kaob see oskus ära.

Keel koosneb häälikutest, mille olemus ja tähendus ei ole geneetiliselt programmeeritud. Sõnade puhul ei ole mingit geneetilist põhjust, miks vesi on vesi ja maa on maa ja teistes keeltes on veel teistmoodi. Pole avastatud mingit seaduspärasust, miks häälikute mingi kombinatsioon on käibel. Tegemist puhtalt kultuurilise nähtusega. Keel koosneb erinevatest elementides: foneem- häälik, mida emekeele rääkija suudab eristada, kuid võõramaalane ei suuda neid eristada. Neid on alati rohkem kui tähestikus tähti (20-35) kõige väiksem foneemide arvuga keel on havai keel (13 erinevat foneemi; foneemide vähesus teevad sõnad väga pikaks). Väikseim eristuv ühik, peavad olema piisavalt eristuvad, et tähendust edasi anda.

Erinevate nimede erinev kirjapilt on tulnud, sest meil pole õigeid vahendeid nende kirjutamiseks, sest häälikud ei ole samad erinevates keeltes. Osama bin Laden või Usamah ibn Ladin (araabia keeles o ei ole päris see, mis meil). Morfeem on väikseimad tähendust kandvad ühikud: vabad ja seotud morfeemid. Vaba on iseseisev, seotud morfeemid on nt pöörde-käändelõpud. Süntaks ehk lausete moodustamine. Emakeele rääkija ei mõtle kuidas ta sõnu järjendab, et mingit mõtet edasi anda. Võõrkeelena kõneleja peab sõnadejärjekorra selgeks õppima. Keeleõppe järjekord : foneemid, morfeemid ja süntaks.

Süvastruktuur- keelestruktuurides on kõikides midagi sarnast, on võimalik teha tõlget kahe keele vahel. Nad on erinevad, kuid on mingid põhilised sarnasused. Chomsky- igal lausel on pindmine ja süvastruktuur. Pindmised on erinevad: 1. Lõvid armastavad liha ja verd 2. Liha ja veri on lõvide poolt armastatud. Süvastruktuur mõlemal sama: lõvid armastavad liha ja lõvid armastavad verd. Neid võib varieerida.

Kahemõtteline lause, millel on kaks süvastruktuuri ja üks pindmine struktuur. John tunneb paremat inimest kui bill.

Chomsky väidab, et keele süvastruktuur on meil kuskil ajus olemas. Põhistruktuur on paigas aga siis tuleb mingi erinevus erinevate keelte vahel.

16.09

Eghom- lad ego, hispaania yo, vene ja, inglise I, saksa ich jne

19 saj jooksul kujuneb välja indo-euroopa keeleteadus.

Esimene kõnevorm interaktiivi tasandil.

Mina –vorm võis olla jumalatele kohane. Oma nime sageli ei ilmuta, nime taga on suur vägi, maagiline motiiv, mis on paljudel rahvastel religioonis. Nime kahjustades kahjustab see ka nime kandjat. Metshaldjatega kokku puutudes on parem mitte oma nime öelda, üleüldiselt vaenlasega kokku puutudes. Iga rahva keeles on lihtsaid ja kompleksseid süsteeme, mis on selle rahva majandusele, poliitikale jne vastavad. Kas keeled on üheväärsed? Baltisakslased alavääristasid eesti keelt.

Eesti laenud saksas: pihlberen- pihlakamarjad, tilkern- tilkuma, killo-kilu

19 saj konkureerisid põhja ja lõunaeesti murre ja tänu sellele, et piibel ja mõned ajalehed hakkasid ilmuma põhjaeesti keeles jäädigi sellele kindlaks. Keel on armee ja laevastikuga murre, ning seetõttu saabki murrete üle valitseda.

Keelelojaalsus:

Keeltel erinev prestiiž. Üks on rohkem tunnustatud kui teine. Kui mõnel keelel on sotsiaalne prestiiz madal võib see tõsta nende lojaalsust sellele keelele, et rõhutada oma eripära. Vastandavad oma keele kuju kohapealsele keelele.

Iga kahe nädala jooksul kaob maailmast üks keel.

Pidzhin keeled- lihtsustatud keeled, mis tekivad piirkondades kus on tihedad/ajutised kontaktid erinevate inieste vahel. Nt kaubanduskontaktid, segakeeled erinevatest keeltest. Suurte maadeavastuste järel eriti suur hulk. (bei chin- anna raha ehk maksa, inglise business ja selle moonutatud kuju). Kreool keel on pidzhin keel, mida on hakatud kasutama emakeelena. Võivad olla suured ja elujõulised keeled.

Keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. Sapir-whorfi hüpotees: reaalne maailm luuakse suurel määral alateadvuslikult antud inimgrupi keelenormide põhjal. Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või teisiti ühtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie ühiskonna keelenormid näevad ette nii või teistsuguseid väljendusvorme.

Masing 1933: eestlane on verbi tulevikuvormi puudumise tõttu keelelt staatilisem kui näiteks sakslane või inglane. Eestlasel puudub faustiline tung lõpmatusse, alaline teel olemine, muutuvuse tunne, ta ei heitle ajaga nagu indogermaan. Selle asemel asetab ta enda ajast üle, talle on tulevik ainult niipalju olemas, kui seda saab teha minevikus.(Õppis keeli pigem maailmavaadete tajumiseks, mitte suhtlemiseks).

22.09.

Ühiskonna struktuur

Kultuuriuniversaalid: poliitiline, majandus, sugulus, religiooni antropoloogia. Inimene on ühiskondlik olend, sotsioloogia uurib seda. Puutub tihedalt antropoloogiaga kokku. Sotsioloog põhiliselt uurib oma enda kultuuri, antropoloog võtab sotsioloogide mudeleid ja kasutab ja testib neid kuskil kaugete maade ja rahvastega.

Chicago sotsioloogide koolkonna mudel: kontakt-konkurents-kohanemine-assimileerumine. Esimene põlvkond läheb uude kohta. Teinepõlvkond on kohanejate põlvkond, võtavad kultuuri üle ja õpivad keelt rääkima ilma aksendita, kolmas põlvkond assimileerub, võtab täielikult üle kõik ja minetab oma vanaema-vanaisa päritolu. Kuid ei ole nii must-valge, oleneb grupisuurusest ja paigast jne. Asjad päris nii ei ole nagu sotsioloogid näha tahaksid.

Staatus ja roll- ühiskond ei ole suvalistest inimestest koosnev grupp vaid koosneb positsioonidest. Iga inimene hõlvab mingisuguse positsiooni ja teda võib mingi struktuurse kogumina näha, positsioon ehk staatus. Üksikisikul on tavaliselt mitu staatust korraga. Staatuste kuhjum. Moodustavad teatud privileegid ja normid. Roll peegeldab staatust.

Uus-Guinea iatmulid.

Staatused: omandatud ja päritud staatused; universaalsed ja mitteuniversaalsed staatused (mis on kultuurile omased, mujal neid ei ole). Ühiskonnad kus domineerivad päritud staatused on staatilisemad, inimeste eraalgatus on pärsitud, inimestelt ei eeldata suuri saavutusi, pingevabam. Ühiskonnatüübid: majandusviisid: kütid-korilased, põlluharijad-karjakasvatajad.

Salk-hõim-pealikkond-riik

Salk: suguluslik baas; tööjaotus baseerub vanusel ja sool; juht: primus inter pares (esimene võrdsete seas). Koosneb mõnedest perekondadest. Ei ületa tavaliselt 50 inimest. Juhil pole jõudu panna inimesi tööle sunniviisil. Kütid-korilased

Hõim: põlluharijad-karjakasvatajad, akefaalne(ilma peata, hõimul juhti pole, koosneb erinevatest osadest ja küladest ja vanemad aga üksikisikut, kes hõimu juhiks puudub, inimesed on võrdsed, pole hierarhiat tekkinu), egalitaarne. Rahvastikutihedus on suurem, 200-350 inimest, külad. Peab olema mingi asi, mis hoiab hõimu koos, solidaarsuse ankur. Hõim- segmentaarne kogukond: struktuuriline ekvivalents; funktsionaalne ekvivalents(ühes külas toimetatakse samamoodi kui teises külas); poliitiline võrdsus (keegi ei domineeri kellegi üle). Vanem olemine ei ole päritav, lapsel võivad küll olla suuremad eelised, aga see pole reegel, kui on keegi teine võimekam, siis valitakse tema. Juht segmentaarses kogukonnas: vanem, big man.

Pealikkond: pealiku & Co kontroll ressursside, tootmise, hüvede üle; sotisaalne kihistumine. Tekib spetsialiseerumine pealiku ja kaaskonna seas. Nt üks külavanem hakkab domineerima ja maksustab midagi ja siis teised maksavad talle andamit ja tema on boss. Pealiku käsi seovad väga tugevalt tema sugulased, sõltub suguvõsa nõukogust ja nende otsustest. Inimeste positsioon sõltub suguluslikust lähedusest pealikuga,mida lähemal olla seda rohkem on sotsiaalset võimu.

Riik: kuningal on: kontroll sõjaväe üle; suurem tegevusvabadus kui pealikul, keda piiravad sugulussuhted ja religioossed tabusüsteemid. Seda võimaldab kontroll sõjaväe üle; võimalus käsutada hüvesid (kas või sõdurite tasustamiseks) sõltumatult traditsioonilisest maksukogumisest, mida kasutasid pealikud. Pärija tavaliselt järglane. Riigi tekkimise mehhanisme on raske ühele kindlale skeemile tagasi viia. Riik on seisuslik ja see paistab väliselt välja.

23.09

Majandusantropoloogia- väärtuste või kaupade tootmise, jaotamise ja tarbimise käsitlemine, kuidas majandus on teiste ühiskondlike valdkondadega seotud, mis motiveerib inimesi tootma. Formalistid leidsid, et majandusseadused on universaalsed ja ülidsed, et kehtivad igalpool ühtemoodi, inimene on indiviid ja tegutseb nii, et tal endal hea oleks. Substantivistid- leidsid, et loodusrahvad ei mõtle niimoodi nagu läänelikud inimesed, kasu ei ole alati kõige tähtsam, peab otsima muid motiive. Ühiskonna arenguga töötundide hulk kasvab. Elu peaks paremaks minema, kuid tegelt vaesus just kasvab. Vaesus on kultuuriline konstruktsioon, inimesed, kes elavad kuskil saartel vms, neil on võib olla vähe vara(isiklik omand), mis ei tähenda, et nad halvasti elaksid. Siis need kaks poolt (f ja s) vaidlesid ja süüdistasid teineteist.

Inimökoloogia (kultuuriökoloogia)- teadussuund, mis uurib kuidas keskkond mõjutab inimest ja vastupidi. Tootmine- kui inimtööjõudu rakendatakse ja tehnoloogiat rakendatakse loodusressurside kasutamiseks- energia tootmine. Tuleenergia kasutamine. Tuli võeti kasutusele kuskil miljon aastat tagasi. Umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati rakendama loomi veovahendina, ja saadi energiat loomade lihasjõust, umbes samal ajal hakati keraamikat põletama, saadi hakata keetma. Samal ajal hakkas lihatoit vähenema. Esimeste riikide tekke ajal umbes 5000 aastat tagasi, hakati tuule jõudu kasutama ja tuld kasutama metalli sepistamiseks ja valamiseks. Veel hiljem vesiveskid, vilja jahvatamiseks ja lisandus vee-energia. Fossiilsed kütused- õli, süsi, gaas- umbes 200-300 aastat tagasi.

Kungsanid. Kütid ja korilased ei pea pidevalt rabelema toidupärast, et ellu jääda. Käivad jahil üle 3 v 4 päeva. Naiste korjatust 60% tarvitatud kaloritest päevas. Lihatoit 19% kalori tarbimisest. Pähklid ja taimed 81%, eriti mangongo pähkel. Suuremad näljahädad on ikka põlluharimispiirkondades, seal ülerahvastus suur ja ei suudeta tagada stabiilset toitu. Üleujutused, põuad, saagi hävimine- nälg. Töö intensiivistumine. Mida intensiivsemaks asi muutub, seda suurem tähtsus on naiste osal. Kui minnakse üle põlluharimisele töötavad naised rohkem ja töötundide arv kasvab. Mõned antropoloogid räägivad sellest, et loodusrahvaste hulgas on psüühikahäireid ja konflikte vähem.

Optimaalse toiduotsimise teooria. Põhjendab, miks kütitakse ühte või teist looma. Nende väärtus ja püüdmise aeg.

Üleminek põllu- ja karjakasvatusele: umbes 10 000 aastat tagasi. Viljelevmajandus. Suurim murrang ideoloogias. Paikseks jäämine- tekib stabiilne kodu mõiste, arusaamine ajast- tsüklilisus. Põlluharimine on töö mingi kindla eesmärgi nimel, stabiilsus. Miks? Sest suured jahiloomad said otsa (mammutid jne). Niimoodi läkski üle paiksusele.

Ressursid ja sõda. Miks inimesed sõdivad? K. Lorenz- kaasasündinud instinkt- territoriaalsus, paigaga seotus, see kus sa oled, seda pead sa kaitsma. M.Harris- kogukonnad (põlluharijad, karjakasvatajad). Selleks et rahvaarv oleks väiksem tapetakse vastsündinud tüdrukuid, poisid jäävad ellu, sest nendest saavad sõdalased. Kui ressursid vähenevad ja rahvaarv järjest kasvab, siis me võiks minna naabritele kallale ja võtta nende maa endale ja tappa kas või vaenalsed ära. Et siis mingiks ajaks saab elu korda. Sõjalised kokkupõrked tasuvad aeg-ajalt ära. Sõditakse ikalduste ajal. Kui nt lööme naabritest pooled maha, siis nt ühe põlvkonna pärast võib rahvaarv olla endine, sest inimene on viljakas rahvas, ehk pole väga hea vahend. Harrise teooria: kindlam rahvaarvu kontrollimise viis on vastsündinud tüdrukute tapmine, sest on vaja sõdalasi. Sest naisest sõltub rahvaarvu suurus, mehed jõuavad viljastada paljusid naisi.

Demograafilise kontrolli meetod laste pikemaajaline imetamine, piirab laste sündivust. 4-5 aastat imetamist on üsna ühekülgne toit ja koisani lastest umbes pooled elavad täiskasvanu eani, tekivad haigused, vitamiinipuudused, haigused tulevad kallale.

Yanomamide põhiline toit on banaanid, aga seda süüakse lihaga koos. Banaane kasvatavad ise ja siis käivad jahiretkedel, kütivad ahve ja teisi pisikesi loomi, kellel liha on suhteliselt vähe, sest dšunglis ei ela suuri loomi. Paljast liha üldiselt ei sööda, eelistatakse segatoitu. Enamasti kannibalism esineb sõjaolukordades.

Siuaide- Saalomoni saartel. Big Man- Mumi- võitlus auahnete tüüpide vahel, kes korraldab suurima peo. Demonstratiivne tarbimine- tohime tarbida nii palju kui meie rahakott lubab. Keskajal olid ettekirjutused, mida keegi teha tohib, kuidas peab riides käima, mida sööma jne.

29.09

Sotsiaalsed rühmad. Ühiskond ei ole suvaliste inimeste kogum. Sotsiaalne rühm on paljuliikmeline, püsiv, vastastiku suhtlev, organiseeritud, liikmed on omavahel solidaarsed, neil on ühised normid ja eesmärgid. Iga isik kuulub tavaliselt mitmesse gruppi üheaegselt. Primaarsed rühmad- perekond, sõprade ring, külakogukond. Liikmete kontaktid on lähedased, nende vahel on ühtekuuluvustunne, kindlat kirjalikult fikseeritud normatiivset koodeksit pole vaja. Sekundaarsed- ametirühmad jne, siin kindel vorm, organisatsioon, mis rühma koos hoiab. Suhted on pinnapealsemad, erasuhteid on vähem. Suurlinlik üksildus. Strauss- autentsed (primaargruppidel põhinevad ühiskonnad) ja mitteautentsed ühiskonnad. Sugulussuhted määravad paljuski ära sotsiaalelu korralduse. Face to face ühiskonnad.

Abielu: genitor- sigitaja; pater- see on sotsiaalne isa, sotisaalselt ja õiguslikult tunnustatud isa, olenemata sellest, kas ta tegelikult on lapse sigitanud; vir- abielumees, ema mees. Pater sempre incertus (isa on alati teadmata). Tobriandi saared Loode-Melaneesias- sigitaja lapse kasvatamisega ei tegele, õiguslikku sidet ka pole, pärimisõigust, sel ajal uskusid, et kui naine läheb lagooni ujuma, siis sisenevad

temasse esivanemate vaimud ja saab käimapeale jne. Sugulusantropoloogia on õpetus ettekujutustest, mis on eri sotsiokultuuriliste süsteemide liikmetel.... Abielu Goodenough’i järgi: transaktsioon ja sellele järgnev leping, millega üks inimene- mees, naine, indiviid jne- kuulutab õiguse ühe naise seksuaalsusele, kusjuures naine saab sellega sotsiaalse (ees)õigusega lapsi sünnitada.

Perekond: tuumperekond- isa, ema ja nende lapsed. Traditsiooniline, kõige levinum. Esineb evolutsiooniahela otstes, algelisemates ühiskondades ja industriaalühiskonnas. Matrifokaalne perekond- kõige rohkem kariibimere ümbrusest, on selgelt lahus kodune ja ühiskondlik elu, naine on mehega abielus aga ta viibib kodus suhteliselt vähe, funktsioonid on ühiskondlikul tasandil, kodune elu on naiste hallata, seksuaalsuhted on lõdvemad, kõigil võivad olla suhted kõigia, kuid see ei lõhu perekonda. Irokeesid ja matrioonide võim- kodust elu juhtisid naised, korraldasid majanduselu, põllutööd, saagikogumist jne, kõik oli naiste käes, ka poliitilisel pinnal, mehed käisid pikkadel sõjakäikudel.

Avunkulaat: põhja-ameerikas, okeaanias, fidzhil, tongal, aafrikas.

Matriarhaadi mõiste lähtub meie stereotüüpidest.

Perekonna funktsioonid: seksuaalne funktsioon; majanduslik funktsioon (perekonnaliikmete kooperatsioon eksisteerimise tagamiseks, tööjaotus); reprodutseeriv funktsioon (järeltulijate sigitamine ja sünnitamine); kasvatamisfunktsioon. Perekond on naine ja temast sõltuvad lapsed pluss keegi veel, kes on ühinenud selle grupiga ja osa ülesandeid enda peale võtnud.

Monogaamne perekond:

Polügaamne perekond:

Mitmikabielu- polügaamia. Mitmenaisepidamine- plügüünia, mitmemehepidamine- polüandria.

Grupiabielu- kõik grupi mehed on abielus kõigi grupi naistega, st kõik mehed on kõigi naistega abielus? Najaarid? Vaikse ookeani Markii-saarte elanikud?

Hüpogaamia- abielu sotsiaalsete kihtide vahel, kus naine on kõrgemast kihist. Hüpergaamia- mees on kõrgemast kihist. Sageli on see rituaalne- Hawaii ja mässuriitused.

Naiselaenamine (auca indiaanlased, tšuktšid)

Abiellumismaksud: pruudiluna, kaasavara, pruuditeenistus.

Leviraat- naise ja tema surnud mehe venna vaheline liit. Sororaat- mees abiellub surnud naise õega.

30.09

Põlvnemine

Pippin; Konfutsius; Thomas Tinney

Unilineaarsed ja bilineaarsed (kõik meie esivaned) sugupuud.

Genealoogia

Sugulusterminid: elementaarsed ja deskriptiivsed.

Elementaartermin: isa, ema, poeg, tütar jne. Deskriptiivsed: ema-õe-poja-mees

8 primaarsuhet: f isa, m ema, b vend, z õde, s poeg, d tutar, h abielumees, w abielunaine

Mida pikem on tähtedekombinatsioon, seda kaugem sugulane on.

Nõbu- 8 erinevat kategooriat

Klassifitseeriv termin võtab kokku erinevad sugulastüübid ühte terminisse. Polüneesia tamć- nii isa kui isapoolne onu.

Deskriptiivne termin

Lineaarsed sugulased- otsesed esivanemad

Kollateraalsed sugulased- need, kes jäävad pealiinist kõrvale, kõrvalliinid

Liinsugu, klann, fraatriad, liinide jagunemine- segmentatsioon

Klanni esivanem mingi müütiline loom, lind v taim vms. Võib olla oma nimi, kas looma järgi vms.

Fraatrid- ühest liinist saab mitu ja nende vahele jäävad püsima sidemed, nt ka abielusidemed. Suurema fraatriate ühenduse raames on nende vahel mingi kohustuste ja õiguste süsteem.

Paralleelnõud- isa venna ja ema õe lapsed

Ristnõod- isa õe ja ema venna lapsed.

Mitte-unilineaarne põlvnemine (destsendents). Bilateraalne, ambilateraalne, multilineaarne, optionaalne jne.

Afinaalsed sugulased ehk hõimlased.

Sugulussüsteemid: havaii ehk põlvkondade süsteem; eskimo ehk liinsüsteem; sudaani süsteem.

Kastid Indias: suletud, endogaamsed ja hierarhiliselt liigendatud grupid, see hierarhia koosneb 4 varnast ehk olemistasandist. 4 varnat vastavad Purusa kehaosadele: suust said brahmanid, kätest kshatriad, säärtest vaishiad ja jalgadest shudrad.

06.10

Soorollid

Keegi Butler arvas, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse.

Agtade rahvad Filipiinidel. Neil on nii, et naised käivad ka jahil, mitte ainult mehed. Tööjaotus on võrdne. Koi-sanidel (???) on nii, et kui mees saab mingi jahilooma, läheb see kogukonnas jagamisele, kui naine saab saagi, läheb see ainult oma perele. Eleanor Lealock ja Montagnais-naskapid. Lealock arvas, et … Colin Turnbull ja mbutid: mehed-naised on suht võrdsed, mis sest, et meestel on jahiriistad. Marjorie Shostak ja !Kungid: ema otsustab asju, ei ole nii suurt patriarhaalsust.Mõned positsioonid, auväärsemad, on meeste käes. Richard Lee: ta tegi palju statistikat koi-sanide juures; majanduslikud ja ühiskondlikud. Registreeris kähmlusi kogukonnas. 34 kätega kokkuminekut, enamasti oli tegu meestega, aga 14 korral oli mees rünnanud naist ja ainult ühel juhul oli vastupidi. Järeldas, et mehed on agressiivsed. Miks? Sest maast madalast kasvatatakse neid küttideks ja see paistab perekondlikus elus välja. Marvin Harris: koi-sane on peetud rahumeelseks rahvaks, mitte sõjapidaja rahvaks. Ta väidab, et mida rohkem on sõjalisi kontakte, seda allasurutum on naine, sest mehed elavad seda naiste peal välja. Tema meelest on see oluline, et sõdurid oleksid omavahel solidaarsed ehk omavahel sugulased.Brian Hayden ja kolleegid Simon Frazeri ülikoolist: kui mehed kasvatatakse agressiivseks, on see kasulik kõigile, ka naistele. Dahome kuningriik Lääne-Aafrikas: 19. saj-l oli siuke riik nagu Dahome. Sealses armees oli 20 000 inimest, kellest 5 000 olid naised. Sellest viiest tuhandest oli tuhat liitüksuses ehk siis kuninga isiklikud ihukaitsjad. Need 1 000 olid kuninga abikaasad, aga neil polnud omavahel seksuaalsuhteid, kuna kuningas arvas, et kui liitüksuse naistest keegi rasestub, on see ohtlik. Kui keegi siiski jäi kellestki rasedaks, siis need naised hukati. Nii et karm kord oli.

Koi-sanidel on see teema, et mehed pannakse paari väga noore tüdrukuga, à la 20-aastane mees ja 10-aastane tüdruk. Aga see ei tähenda seda, et nad koos elaksid. Tüdruk elab mehe vanemate juures ja teeb seal tööd; paneb oma panust abiellu. Koi-sanidel on suht keeruline probleeme lahendada. Kogukond tuleb kuskile platsile kokku ja siis hakatakse üksteist süüdistama. Osad aetakse kogukonnast välja. Koi-sanide kogukonnas oli 50 aasta kohta 22 mõrva. Kogukonna suurus on teadmata, aga väike on see arv sellegipoolest. 29,3 100 000 inimese kohta. USA-s, Detrodis on 58 100 000 kohta. Queenslandi aborigeenid Loode-Austraalias. Bruce Chatwin ja austraallaste agressiivsus: Väga sõjakas rahvus; korraldati sõjaretki üksteise vastu. Kaotajad (??) , mehed söödi ära, vahel ka naised. Nii et kannibalism. Seda söömist põhjendati sellega, et polnud suuri loomi keda küttida, seepärast ka inimliha. Mehed treenivad oma sõjalist oskust. Mehed peavad liha sööma, naised peavad leppima juurikatega. Naised teevad raske töö ära, kannavad sõjaretkedel lapsi ja igasugu asju veel. Yanomamid Venezuelas ja Brasiilias: kasvatavad banaane; grupid pole enam nii väiksed, elatakse külades koos; väga agressiivsed. Seal on tegutsenud Prantsusmaa ja Inglismaa (?) antropoloogid, kes on näinud vaatepilte, kuidas väiksed poisid piinasid ahvi või kuidas üks ema keelas oma väiksel pojal nutta ning käskis vanematel poistel enda lapsele tagasi teha. Umbes kolmandik sealsetest meestest langeb sõjalises tegevuses. Kui koi-sanidel on mõrvade arv 29, siis neil on 166. Ka sealsed mehed abielluvad noorte tüdrukutega.Paapua Uus-Guinea ja nama – meeste initsiatsioonikultus. S.t kui poisist saab mees, toimuvad teatud rituaalid, millega võetakse neid meeste hulka sisse. On ühed majakesed, kuhu naisi ja lapsi ei lasta ning kui saadakse meheks, pühendatakse neid saladustesse, mis seal majas peitub. Kui keegi kõrvaline peaks

saladusele jälile jõudma, nad tapetakse. Väga-väga sõjakad inimesed. Sambiad – Paapua Uus-Guinea platoo idapoolse osa elanikud. Nende elu ongi suur võitlemine. Naised teevad kõige raskema töö ära, käivad põllul jne. Mehed ise teevad trenni, harjutavad sõjaks ja ehivad ennast sulgedega. Paljud sealsed naised lõpetavad oma elu enesetapuga, kuna ei suuda seda pinget taluda. Patriarhaalne ühiskond. Naised tuuakse endale erinevatest kohtadest. Naisi hoitakse kõigest jumalaga seotud asjadest eemal. Hadzad Kesk-Tansaanias: siuke müüt oli, et naistel olid relvad ja meestele see ei meeldinud. Mehed tahtsid relvi ära võtta, aga naised ei andnud. Omavahel mindi nii tülli, et mehed ja naised kolisid erievatesse kohtadesse. Siis tuli Jumal maapeale, kes ütles, et nüüdsest olgu sõjapidamine meeste käes ja naistele jäägu kodused tööd.

Patriarhaalsus ei ole matriarhaalsuse peegelpilt.

Tupinambad Brasiilias: nende puhul on head näited, kuidas nad on suhteliselt sõjakad. Naised on sõjavangide piinamisel innukamad kui mehed. Marvin Harris arvab, et see kõik on õpitud, mitte kaasasündinud.Asüüria kuningas Assurnasirpal: nülgis linna peamehed ja mõned müüris sambasse, mõned pani teibasse. Mõnedel nüsis jäsemeid, mõnel nüsis näppe. Müüris elusalt osad tüübid ning põletas neitsisid. Assürlastel arvates, et mees võib oma naist peksta, läbi torgata tema kõrvu ja muudmoodi piinata.

Üldiselt elavad mehed vähem kui naised, see on igalpool niimoodi. Eestis on meeste kesmine eluiga 68, naistel 79. 20. saj alguses oli nii, et USA valged naised elasid paar kuud kauem kui mehed; mustadel oli vastupidi, mehed elasid kauem kui naised, aga nüüd on see vahe läinud väga suureks. India, Pakistan jne on siuksed piirkonnad, kus mehed ja naised elavad enam-vähem võrdselt. Meditsiin on neil kehvemal järjel. Naiste pikemat eluiga on põhjendatud ka sellega, et meestel on pärilikke haigusi rohkem kui naistel. Veel põhjendatakse sellega, et meestel on XX-kromosoomid, meestel XY. Antropoloogid on leidnud, et meeste tööintensiivsus on tänapäeval niivõrd palju kasvanud, siis nad töötavad end surnuks.Üks argument on veel see, et meestega juhtub palju rohkem õnnetusi ka.

Järgmine kolmapäev leongut ei toimu. Eksam on vahenädalal. Eksam 28 oktoober, kell 12

07.10

Usund.

Usunditeadus on pigem võrdlev, võrreldakse erinevaid uske ja usufenomene omavahel. Religiooniantropoloogia tegeleb religiooni vaatlemisega ühiskonna kontekstis. Inimese religioosne tunne ei sõltu tema matemaatilistest võimetest. Mircea Eliade- religiooniloolane. Käistles ka fenomenoloogilisi küsimusi. Räägib et inimene on religioosne olend ja pole teada rahvast, kellel religioon puudub.

Usunditeadus: usundiajalugu (kõrgreligiooni uurimiseks, kus on pühad tekstid, kirjalikud allikad ja on võimalik jälgida religiooni arengut), usundifenomenoloogia (tegeleb usundi fenomenide võrdlemisega

erinevates religioonides), usundisotsioloogia (võrdlus sekulaarses maailmas, usklikud ja mitteusklikud, kirikuskäimine) , usundipsühholoogia (puudutab inimeste religioosseid elamusi, mis tänapäeval ei pruugi olla kirikuga seotud, inimestevahelised suhted kogudustes jne). „mäetagused nr 19“. Religiooniantropoloogia perspektiiv on tervikust lähtuv ja vaadeldakse religiooni selle kultuuri aspektina. Üsnagi ürgne nähtus. 21 sajand on suhteliselt religioonikauge sajand. Tänapäeva väärtused on materialism, individualism. Religioon on midagi sotsiaalset. Eestlaste usukaugus Euroopas esikohal. Religioon pigem midagi, mis säilitab vana, konservatiivne, traditsioone hoidev. Giordano Bruno. Sisuks üldiselt vaimsed väärtused, keskendub mitte materiaalsele vaid vaimsele, küsimused, kust me pärit oleme, mis meist edasi saab. Mina küsimus, mis see on, millest ta koosneb, kuhu ta pärast läheb. Paljudele religioonidele on omane askeetlus, tegeletakse jõuliselt oma füüsilise poole allasurumisega, et vaim saaks vabaks. Kirikuõpetajatele oleme tänulikud lugemaõppimise eest ja kirjanduse kogumise eest. Kõrgreligioon ja loodusreligioon, loodususundid, kuid nende kandjaid vähe, suured kirikud teevad suurt missionit ja loodususundid taanduvad. Euroopas nt Marimaal eksisteerib veel. Suurte religioonide kokkupuutealal säilivad ka vanad väikesed traditsioonid paremini. Uskumus on kujunenud arvamus, usk oli tugi. Usk ja usaldus omavad väga lähedast tähendust. Religiooni puhul tavadest kinni pidamine oluline. Ld sõna religioon kristlik usk. Ristiusk. Etnotsentristlik lähenemine. 16 sajand maadeavastusaeg, puututi kokku paljude religioossete nähtustega.

Religioon on sümbolite süsteem. Usk eelkõige kordineerumisvajadus.

Helmer ringgren: intellektuaalne moment(inimene teab või arvab teadvat sidet jumalikkusega), emotsionaalne moment(tunnetuslik seos, tunneb, et on kõrgemajõuga seotud, võime seda jõudu kogeda), käitumismoment (mingid rituaalid, kombed, mis on püsivad), sotsiaalne moment (religioon on üldiselt sotisaalne, inimesed, kes millessegi usuvad, usuvad seda koos, moodustavad kogudusi).

Religioonid seletavad- annavad seletusi meid huvitavatele olulistele küsimustele. Religioonid legitimeerivad status quod- kuidas on kasutatud sotisaalsete suhete õigustamiseks. Religioonid mõjuvad psühholoogiliselt- usk mõjub, nt usud tervenemisse. Religioonid tugevdavad grupi ühtekuuluvustunnet- kui on sotsiaalsed, siis need grupid on tugevamad.

Ajalooline ja mütoloogilne mõtteviis

Lucien Levy-Bruhl „Primitiivne mõtlemine“

Mütoloogiline mõtteviis toetub igavestele asjadele ja asjade kordumistele, aega kujutatakse pigem ringina. Tsükliline kordumine. Kultuuriline kogemus, mis inimesed võtavad akulturatsiooni käigus omaks. Eriti kollektiivsed on religioossed kujutelmad. Neil on omad seaduspärasused: maagia. Primitiivsetel rahvastel on kõikidele asjadele mingi seletus ja see seletuste jada on lühike.

Numinoosne kogemus. Üleloomulik asi on kõik see, mis on meie loogika vastane. Supranormaalne. Üleloomulikud asjad erinevates kultuurides erinevad. Sõltub ka sellest, mida me teame, kui me midagi ei tea, siis ka see tundub üleloomulikuks.

Usk ja maagia

Kreeka magos – tark, maag, sõna ise tuleb Pärsiast, tähetargad. Euroopas läbi teinud tähenduse muutuse, mis siis tähendas pigem nõida, midagi saatanlikku, negatiivset.

James Frazer „Kuldne oks.“

Maagia oli enne religiooni. Religioosne inimene allub kõrgemale jõule, mida tunneb, maag pigem üritab seda jõudu allutada.

Kust on maagia pärit? Religiooni viiakse tagasi neandertaallaste juurde, maagiaga samamoodi, on avastatud, et nad praktiseerisid loomaluude matmist, kindla rituaali, korra kohaselt. Selle taga võis olla maagiline ettekujutus sellest, et nad maha mattes kasvavad uuesti suureks loomaks.

Maagia ja teadus: religioon ja teadus: keemia vs alkeemia. Alkeemiku eesmärk on saavutada midagi konkreetset, kuld, tarkadekivi, tal on õpetaja, alati mingi müsteeriumi moment juures. Vaimsete olendite olemasolu.

14.10

Must ja valge maagia, läbi keskaja on sellist jaotust kasutatud. Must maagia eraviisiline, salajane, ebaseaduslik, sotisaalselt hukkamõistetud. Maagia ja religiooni vahel on ohverdamine. Suurte jahiloomade kultus, nt karu, vaala. Hingede lepitamine.

Analoogiamaagia (imitatiivne maagia) homöopaatiline vormel: simila similibus curantur, vilistamisega kutsutakse tuult välja

Kontaktmaagia: toetub usule, kui me mõjutame mingit osa, mõjutame tervet tervikut.

Sõnamaagia: kõikvõimalikud loitsud, mida saab kasutada maagiliselt

Maagiline ülekanne: nt oma reuma kannad riidega kivile üle pühas kohas.

Animism – e.b Tylor

20.10

Hing- rootslane ernst arbman ja hingedualsim- dualism või dualistlik pluralism: irdhing; kehahing.

Usundilised jutustused: muinasjutt(eelkõige lugu, mis peaks inimeste meelt lahutama, jäetakse usunilistest jutustute kategooriatest välja), müüt, muistend, memoraat, usunditeade (seisukoht, väide, mingi asja kohta. Sellega ütled, mida usud aga ei ole korralik narratiiv).

Hesiodos ja kuldne ajastu

Pandora laegas

Sigmund freud

Marx ja engels

Müüt: antropogoonilised, teogoonilised.

Taara: 1920. taarausk, abielupaar utusted, vaimulikud juhid askod, ajaarvamine.

Uskumus, memoraat (reportaaž), muistend

Riitused: kriisiriitused, kalendririitused, siirderiitused

Tabu- pealikuisik on tabu

Pühaootusliikumised- religioossed liikumised, mis on seotud lõpuaegadega, juhtub midagi suurt ja maailmakord muutub.

21.10

Shamanism

Trumm

Mircea Eliade

Ekstaasitehnika, religioon, prühholoogilis-patoloogiline fenomen, arktiline hüsteeria

Shamaani ülesanne on aidata kogukonda mingis kriisisituatsioonis.

Siberi shamaanide jaotus: klannishamaan, väikegruoi shamaan, sõltumatud professionaalsed shamaanid, territoriaalsed professionaalsed shamaanid.

Shamaanihaigus- kaitsevaimud tulevad ta peale ja tükeldavad ka keha ja panevad pärast kokku tagasi, siis on ta valmis shamaan.

Shamaanilaulud- instrumendid, millega teispoolsuses käia