1

SISIKORD

Sisu 1. Lasteasutuse liik ja eripära .......................................................................................................................................... 2

2.Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja väärtused ............................................................................................... 3

3.Õppe-ja kasvatustegevuse põhimõtted ........................................................................................................................ 4

4.Lasteaia õppe- ja kasvatustöö korraldus ..................................................................................................................... 5

5.Õppe- ja kasvatusvaldkonnad. ......................................................................................................................................... 8

6. Õpikäsitlus ............................................................................................................................................................................... 9

7. Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ja korraldus............................................................. 10

7.1 Lapse arengu hindamise põhimõtted ..................................................................................................................... 10

7.2 Lapse arengu hindamine ja selle fikseerimine ................................................................................................... 11

7.3 Kooliks ettevalmistamine ............................................................................................................................................ 12

8. Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus.................................................................. 13

10.Koostöö lapsevanematega ........................................................................................................................................... 17

11.Õppekava uuendamise ja täiendamise kord ......................................................................................................... 18

2

ÕPPEKAVA

1. Lasteasutuse liik ja eripära

Püünsi Kooli lasteaia osa õppe - kasvatustegevus on eestikeelne, kuid arvestame sellega, et mõne

lapse kodus võidakse rääkida ka teises keeles. Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on

kooli lasteaia osa õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 315 1.09.2008

kinnitatud koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Püünsi lasteaed on Püünsi Kooli osa, mis

loob lastele vanuses 3 – 7 aastat soodsad tingimused kasvamiseks ja igakülgseks arenemiseks

ning toetab lapsevanemate tegevust lapsele alushariduse omandamise võimaldamisel.

Lasteaed alustas tegevust 1993. aastal ja asub kooliga ühes majas. Lasteaias tegutseb kaks

liitrühma. Kummaski rühmas käib 18 last. Nooremas - Kombu rühmas käivad 3-5 aastased

lapsed. Vanemas - Misse rühmas käivad 5-7 aastased lapsed. Lasteaed asub Viimsi poolsaarel,

Püünsi külas.

Lasteaia asukoht - mere ja metsa lähedus - loob soodsad tingimused loodusvaatlusteks,

õppekäikudeks, matkadeks ja sportlikeks tegevusteks; millest tingitult on lasteaia süvaõpetuse

suunaks kujunenud keskkonnakasvatus.

Alates 1. juunist 2006 on meie lasteaed tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku liige. Meie

eesmärgiks on tervisliku eluviisi igakülgne propageerimine ja tutvustamine läbi värskes õhus

viibimise ja liikumise, kaasates sellesse tegevusse lapsevanemaid ja erinevate eluvaldkondade

esindajaid.

2009 detsembris ühines Püünsi lasteaed Avastustee projektiga, mis võimaldab tutvuda ja uurida

ümbritsevat keskkonda aktiivõppemeetoditel.

Keskkonnakasvatus hõlmab looduskavastust ja sotsiokultuurilist kasvatust. Keskkonnakasvatus

skemaatiliselt:

Püünsi Kooli lasteaia osa kasvatuse suuna üheks märksõnaks on KESKKOND. Lasteaia ja rühma

keskkond luuakse lapse jaoks selliseks, et laps leiab oma arengutasemele sobiva, teda arendava ja

huvitava tegevuse. Keskkond peab olema kodune, köitev ja erinevaid võimalusi pakkuv. Rühm

toimib kui töökoda, kus laps on vaba oma loometegevuses.

3

Lapsi arendavaks ja kasvatavaks kasvukeskkonnaks on LOODUS. J. Käis on öelnud, et laps on

looduslik alge, mis tähendab, et laps on veel ( erinevalt täiskasvanust ) loodusele väga lähedal.

Laps omandab teadmisi ja oskusi loodusvaatluste, matkade ning nendest saadud kogemuste

kaudu. Looduses arenevad lapse erinevad meeleorganid ning see annab positiivse emotsionaalse

laengu.

Tähtsal kohal on samuti KULTUURILIS-SOTSIAALNE keskkond, st. Eesti

kultuuritraditsioonide ja esivanemate vaimuvara väärtustamine.

Olulised on ka VAHENDID. Lapsele antakse võimalus tutvuda erinevate materjalidega ning luua

nendest kunstiteos (iga lapse poolt loodud asi on kunstiteos). Jääkmaterjalide kasutamine

võimaldab jõuda loodushoiuni, mida ühe võimalusena teostame Püünsi Kooli juures asuvatel

metsaradadel.

Kasutades lasteaia looduslikult soodsat asukohta, jätkata loodusloolise suundumuse arendamist.

Lasteaias toimub õppimine mänguliste tegevuste kaudu ainekavadest lähtuvalt. Laste arendamisel

ja õpetamisel kasutame Johannes Käisi üldõpetuse põhimõtteid.

2.Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja väärtused

Püünsi Kooli lasteaia osa õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on tagada lapse mitmekülgne ja

järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga

toimetulekuks ja koolis õppimiseks.

Missioon

Alusharidust võimaldav, lapsest lähtuvat õpetust hindav haridusasutus, kus väärtustatakse

õppimist, arengut, inimlikke väärtusi, tervislikku keskkonda ning toetatakse kiirelt muutuvas

ühiskonnas edukat toimetulemist.

Visioon

Igakülgset koostööd hindav, omanäoline, ühte hoidev haridusasutus, kus keskkond võimaldab

kõikidel areneda nende võimetele ja huvidele vastavalt.

4

Moto

Hoia sädet!

Väärtused

Meie lasteaias peetakse lugu järgmistest väärtustest:

P – PÜÜDLIKKUS: anname endast parima

Ü – ÜKSMEELSUS: meil on ühine eesmärk

U – UUDISHIMU: oleme avatud kõigele uuele

N – NAERUHIMU: leiame igast hetkest naerukillu

S – SÕBRALIKKUS: väärtustame üksteist

I – ISESEISVUS: võtame vastutuse oma tegemiste ees

L – LOOVUS: meie ümber on tuhandeid ideid

A – ABIVALMIDUS: märkame ja aitame kus vaja

Väärtused kajastuvad rühmade aastategevuskavades, olles seotud terviseedendusega. Lasteaia

väärtused on üleval kodulehel ja lasteaia seinal kõigile tutvumiseks. Väärtuste esimestest

tähtedest moodustub: PÜUNSI LA. Lasteaia väärtused on läbimõeldud koos laste ja õpetajatega.

Väärtused on seotud lasteaia maskottidega.

3.Õppe-ja kasvatustegevuse põhimõtted

Püünsi Kooli lasteaia osa õppe- ja kasvatusetegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestame

laste eripära, võimeid, keele- ja kultuuritausta, vanust, sugu ja terviseseisundit. Õpetajad on

lapse arengu suunajad ja arengut toetava kasvukeskkonna loojad, milles laps on aktiivne

osaleja, kes tunneb rõõmu tegutsemisest.

Püünsi Kooli lasteaia osa õppe-ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted:

1. lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;

2. lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine;

3. lapse loovuse toetamine;

4. mängu kaudu õppimine;

5

5. lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduste rahuldamine;

6. humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

7. eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripära arvestamine;

8. lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

9. üldõpetusliku tööviisi rakendamine (teemaõpe);

10. kodu ja lasteaia koostöö edendamine;

4.Lasteaia õppe- ja kasvatustöö korraldus

Püünsi Kooli lasteaia osa õppe- ja kasvatustöö korralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis

on seotud kooli arengukavaga. Rühmade õppe-ja kasvatustegevus on vastavuses koolieelse

lasteasutuse riikliku õppekavaga, arvestades meie liitrühmade eripära: laste vanust, võimeid,

sugu. Õpetajate omavahelises koostöös töötatakse välja õppeaasta üldteema ja sellest lähtuvalt

pannakse kokku lasteaia aasta tegevuskava. Lähtume mina ja keskkond teemaõppest. Kõik

tegevused lasteaias toimuvad integreeritult. Õppe-ja kasvatusprotsessis läbib antud teema kõiki

planeeritavaid tegevusi.

Õppe- ja kasvatustegevus toimub lasteaias päevakava alusel. Päevakava määrab lapse eale

vastava päevarütmi, une ja ärkveloleku aja. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab

õpetaja lapse arengutaset, vanust ja lapse huve võimaluste piires. Tegevuse planeerimisel

kasutame põhimõtet kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale ja lähemalt kaugemale.

Tegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi. Õpitavaga

(objektid ja nähtused) tutvutakse võimalusel loomulikus keskkonnas. Tegevusi planeeritakse

nii, et lastel oleks võimalik teha valikuid. Valikute tegemine õpetab iseseisvalt tegutsema,

tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuse eest vastutama.

6

Püünsi Kooli lasteaia osa päevakava ajad on järgmised:

7.00 – 8.00 töötab valverühm

9.00 hommikusöök

9.30 tegevused rühmades

11.45 tegevused õues

12.45 lõunasöök

13.15 – 15.15 lõunauinak

15.45 oode

16.15 tegevused rühmas või õues

18.00 - 19.00 töötab valverühm

Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast lähtuvalt dokumentide loetelu Püünsi Kooli

lasteaias osas:

KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIK ÕPPEKAVA

LASTEAIA ÕPPEKAVA

Kinnitab kooli direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse. RÜHMADE tegevuskavad

aastaks

kinnitab Püünsi Kooli

direktor

Dokumenteerimine ja

hindamine

LASTEAIA päevakava

Kinnitab Püünsi Kooli

direktor

NÄDALAKAVA

valdkondade eesmärgid e-

päevikus

E-PÄEVIK – õpetaja tegevuse

hindamine ja õpetaja

enesehindamine

LAPSE ARENGUMAPP

ARENGUJÄLGIMISE

MÄNG

E-PÄEVIK – jooksev

arengujälgimine

Konkreetsem plaan kuu teemast lähtuvalt tehakse nädal ette, st nädalaplaan esitatakse sellele

eelneva nädala reedeks, et oleks võimalik arvestada laste huvi jätkumist (või huvi lõppemist)

antud teema osas ning laste poolt välja pakutud teema arendust. Teema areng (pikkus,

põhjalikkus, arengusuund) oleneb konkreetsest lasteaiarühmast ja laste huvist.

7

Püünsi Kooli lasteaia osa rühmapäevikute täitmine toimub ekoolis. Rühmapäevikusse kantakse

nädalaeesmärgid järgmiseks nädalaks iga nädala kolmapäeval. Nädalasse planeeritakse igast

valdkonnast üks suurem eesmärk. Olenevalt vajadusest võib eesmärk minna edasi ka järgmisse

nädalasse. Iga päev kantakse päevikusse selle päeva tegevuste eesmärgid ja tegevused, mille

kaudu eesmärgini jõutakse. Õpetajad täidavad iga kuu lõpus refleksiooni päevikut, kus

analüüsivad eelmise kuu tegevusi läbi eesmärkide, vastates küsimustele:

mida ma teen;

kuidas ma teen;

mida saaksin paremini teha;

kuidas saaksin paremini teha.

Rühmapäevikusse kantakse iga lapse kohta jooksvat arengujälgimist, mis lähtub

nädalaeesmärkidest vanuseastmeti. Igas kuus peaks lapsevanem e-koolist saama lapse arengu

kohta infot järgmistest valdkondadest: keel ja kõne, matemaatika, peen- ja üldmotoorika,

sotsiaalsed oskused.

Aktiivne rühmapäeviku täitmine toimub 15. septembrist – 15. maini.

Õppeaasta Püünsi Kooli lasteaia osas algab 01.septembril ja lõpeb 31.augustil. Suvekuudel

(juunis, juulis, augustis) on lasteaia töökorraldus erinev eelnevast perioodist (september - mai),

sest suurem osa lastest ja lasteaiatöötajatest on suvepuhkusel. Suvekuudel on rõhk mängulisel

tegevusel õues, õuesõppel ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kordamisel. Sellel

perioodil (15.maist kuni 31.augustini) on tegevuste planeerijaks laps ning õpetaja koordineerib

oma tegevused lähtuvalt laste huvist. Sama kehtib ka jõulude ja aastavahetuse ajal. Sel perioodil

on õpetaja enam vaatleja, uurija ja vajadusel ka suunaja. Selle ajavahemiku üldiseks tegevuseks

on mäng ja selle kaudu teadmiste omandamine ning viibimine värskes õhus. Septembri kaks

esimest nädalat on noorema rühma ning kõigi teiste esmakordselt lasteaeda tulevate laste

kohanemise aeg. Põhirõhk on suunatud mängule ning selle kaudu laste tundmaõppimisele..

8

Tegevuskava ajaline planeerimine õppe perioodil:

3 - 4 a 5 - 7 a

Pedagoogi kavandatud

õppe- ja kasvatustegevused

Kavandatud tegevuse pikkus 10

– 20 minutit

Kavandatud tegevuse pikkus

20 – 35 minutit

Tegevuse aeg nädalas kokku Kuni 5 tundi Kuni 10 tundi ja 50 minutit

Tegevuste aeg päevas 30 kuni 40 minutit 50 minutit kuni 1 tund ja 45

minutit

5.Õppe- ja kasvatusvaldkonnad.

Õppetegevused juhinduvad nädalateemast, millega seotakse kõigi valdkondade sisu.

Valdkondadeks on:

mina ja keskkond

keel ja kõne

matemaatika

kunst

muusika

liikumine

Nädala jooksul toimuvad lasteaias kõik tegevusliigid. Tegevusliikideks on:

lugemine ja kirjutamine

vaatlemine ja uurimine

kuulamine ja kõnelemine

võrdlemine ja arvutamine

kujutavad tegevused

muusikalised tegevused

9

liikumistegevused

terviseedendus

Lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma vaid ühtlane terviklik tegevus. (J.Käis)

Teemaõppe puhul on tegemist siis, kui teema leiab käsitlemist lühema aja vältel läbi erinevate

tegevuste ja valdkondade.

Projektiõppe puhul on teema käsitlus pikemaajalisem, sügavuti käsitletud teema lõpeb alati mingi

lõputööga.

Avastusõppe - puhul on tegemist lapse suunamisega küsimuste ja juhendamise abil iseseisvalt

teadmisi hankima ja arusaamisega õppima, eesmärgiga arendada lapse uurimisoskust (esitada

aineküsimusi, kaasa mõelda, andmeid koguda, analüüsida, tõlgendada, üldistada, järeldusi teha

ning tulemusi iseseisvalt sõnastada).

Õpetus toimub teema- ja projektiõppe puhul mängu kaudu, kus iga kuu või nädal kannab mingit

teemat ning läbi selle teema toimuvad erinevad tegevused. Väga suur osa on siin lapse algatusel

ja mõtetel, isetegemisel ja kogemuse läbi õppimisel. Õpetaja ja laps avastavad ja mõtestavad

teema lahti üheskoos. Õpetaja loob lapsele tingimused avastamiseks ning järelduste tegemiseks

(õppimiseks). Teema areng ja käsitluse ulatus oleneb laste huvist teema vastu.

Õppe- ja kasvatustöö korraldus võimaldab õpetajal tegutseda lapsega individuaalselt, rühmatöö

põhimõttel ja/või kogu rühmaga koos. Õppekava üldosa osadeks on ainekavad.

6. Õpikäsitlus

Õpikäsitluse aluseks on sotsio-konstruktivistlik õpiteooria, mis põhineb J.Piaget´, J.Dewey ja

L.Võgotski teooriatel ning uusimatel teadusuurimustel. Õpetaja on laste suunaja ning

õpikeskkonna looja. Õppimine on tulemuslikum, kui laps saab õpetajalt vajadusel abi ja toetust.

Sobiliku ja arendava õpikeskkonna loojana pakub õpetaja lastele võimaluse selles keskkonnas ise

tegutseda ja mängu ning mänguliste tegevuste kaudu õppida.

10

õppimine on elukestev protsess , mis toimub läbi mängu, suhtlemise , matkimise,

loomise, vaatlemise, mõtestamise, katsetamise ja harjutamise kaudu ning õpetaja jälgib ja

tunnustab iga lapse edusamme;

õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestab õpetaja iga lapse

võimeid, eripära, kultuurilist tausta, vanust ja sugu ning õpetaja on laste suunaja ja

õpikeskkonna looja;

laps on õppe-kasvatustegevuses aktiivne osaleja, teda kaastakse tegevuste kavandamisse,

suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima;

õppe-ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada laste suutlikust;

suunatakse lapsi kasutama teadmisi erinevates olukordades;

õhutatakse lapsi arutlema elu ja uute saadud teadmiste üle;

soodustatakse laste oma tegevuse kavandamist, valikute tegemist ning õpitu rakendamist;

julgustatakse lapsi hindama oma tegevuse tulemuslikkust;

aidatakse lastel seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

7. Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ja korraldus

7.1 Lapse arengu hindamise põhimõtted Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduse

väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja

kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Õpetaja jälgib lapse vaimsete-, füüsiliste- ja üldoskuste arengut. Lapse arengu kohta sõnalise

hinnangu andmisel on orientiiriks lapse arengu eeldatavad tulemused erinevas vanuses, mis on

üldtunnustatud tähised ning ei ole kõigile lastele kohustuslikud, kuid mis siiski aitavad seada

lapse arengu eesmärke ja vajalikke tegevusi. Lastevanematele tutvustatakse arengu hindamisel

11

kasutatavaid meetodeid, tagasisidet antakse igapäevaselt nii suuliselt kui e-koolis konkreetsete

tulemuste väljatoomise kujul ja kord aastas (aprill, mai) põhjalikumalt arenguvestluse käigus.

7.2 Lapse arengu hindamine ja selle fikseerimine

Lapse arengu hindamisel kasutatakse vaatlusmeetodit, analüüsitakse laste töid, vesteldakse

lastega ja abiks on rühmaõpetajate poolt välja töötatud ning pedagoogilises nõukogus heaks

kiidetud lapse arengu jälgimise mängud. E-koolis kajastuvad lapse arengu konkreetsed tulemused

lapse tööde ja tegevuste vaatluse põhjal. Lapse eneseanalüüs oma õpitulemustest kajastub lapse

arengumapis, mille koostamisel õpetaja vestluse käigus last toetab. Arengujälgimise mäng tekitab

lapses mõnusa mängu meeleolu ja selle kaudu on õpetajal võimalik jälgida ning analüüsida,

kuidas laps täidab ülesandeid, mis näitavad nii laste faktiteadmisi kui loogilist mõtlemist, oskust

kirjeldada ja järeldusi teha, loovust ning silma-käe koostööd. Arengujälgimise mängud põhinevad

muinasjuttudel: 3-4 aastaste mäng „Kakuke“; 4-5 aastaste mäng „Kolm karu“; 5-6 aastaste mäng

„Jussikese seitse sõpra“; 6-7 aastaste mäng „Kolm põrsakest“ (lisad 1-4) Üldmotoorika arengut

jälgib liikumisõpetaja ja lapsevanemad saavad informatsiooni ka spordipäevade tulemustega

tutvudes. Spordipäevad toimuvad vanemale rühmale (5-7 aastastele) kaks korda aastas nii sügisel

kui kevadel.

Lapse arengu vestluse aluseks on pedagoogilise nõukogu poolt kinnitatud ja kooli hoolekogu

poolt heaks kiidetud Püünsi Kooli lasteaia osa arenguvestluse kord ja selle lisad 1 - 7.

Kogu õppe-ja kasvatusprotsessi kestel jälgitakse erinevate meetoditega (vaatlus, vestlus, analüüs)

lapse vaimset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Enne arenguvestlust lapsevanemaga

koostavad rühmaõpetajad eelnevalt kogutud informatsiooni põhjal lapse arengukirjelduse.

Lapse erinevad arenguvaldkonnad on omavahel väga tihedalt seotud ning mistahes uurimise

tulemused ei peegelda laste arengut kogu tema terviklikkuses ja isikupäras. Arengu jälgimist

saame kasutada vaid abivahendina lapse tundmaõppimisel ja suunamisel. Vestlusel vahetavad

õpetaja ja lapsevanem informatsiooni lapse arengu kohta ning lepivad kokku edasise koostöö

eesmärkides. Rühmaõpetajad viivad arenguvestluse läbi toetudes kinnitatud arenguvestluse

küsimustikule / lapse arengu kirjeldusele (lisa 7). Läbiv põhimõte arenguvestluse korraldamisel

on võtta last kui indiviidi ning anda hinnang lähtuvalt tema arengutasemest, mitte mingil juhul

teise lapse arenguga võrreldes.

12

Lapse lasteaeda tulles seatakse sisse igale lapsele arengumapp, mis on aluseks lapse arengu

hindamisel kuni tema kooli minekuni. Lapse arengu hindamine kajastub arengujälgimise

tulemused arengumängu kokkuvõtete ja arenguvestluse käigus täidetud küsimustiku (lisa 7)

kaudu, mis lisatakse lapse arengumappi. Arengumapis on kõik lapse arengut kajastavad erinevad

tööd ja läbiviidud arengujälgimise mängude tulemused.

7.3 Kooliks ettevalmistamine

Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse soovis õppida,

omandada uusi teadmisi, täita ja jälgida täiskasvanu korraldusi, selgitusi.

Oluline on lapse igakülgne valmisolek koolis õppimiseks. Lasteaed lähtub õpetamisel lasteaia

ainekavast ja riiklikus õppekavas ettenähtud pädevusest, mida laps peaks olema omandanud

kooliminekuks, ehk siis 6-7a. Tihedat koostööd tehakse lapse vanematega, kes on lapse arengu

eest vastutavad. Lasteaed toetab lapsevanemaid ja lapsi laste kooliks ettevalmistamisel.

Püünsi Kooli lasteaia koolivalmiduse väljaselgitamiseks kasutatakse arengujälgimise mängu 6-7

aastastele. Arengujälgimise mängu, arengumapi, e-kooli arengujälgimise materjalide ning

liikumis-, muusikaõpetaja ja tugikeskuse spetsialistide (logopeed, psühholoog) tähelepanekute

põhjal koostatakse lapsele koolivalmiduse kaart ning tunnistus ( lisa 5-6).

Koolivalmidust vaadeldakse läbi füüsilise (koormuse ja pinge talumine, töövõime), vaimse

(vaatlusoskus, olulise ja ebaolulise eristamise oskus jt,) ja sotsiaalse (motivatsiooniline

valmisolek õppimiseks) arenguaspekti.

1.septembrist kuni 1.oktoobrini tutvub õpetaja nende laste arengutaseme ja teadmistega, kes on

lasteaeda tulnud alles viimasel aastal enne kooli. Sõltuvalt vaatluse tulemustest tehakse vajadusel

lapsele individuaalne arengukava lähtudes tema arengutasemest, mis aitab saavutada lapse

igakülgse valmisoleku kooliks.

13

8. Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus

Last, kes oma, võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt erineb sedavõrd, et tema arenguvajadusi

on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas, nimetatakse arengulise

erivajadusega lapseks. Erivajadused diferentseeruvad vastavalt: - kognitiivset, keele ning kõne

arengu toetamist vajav laps; - sotsiaalse arengu toetamist vajav laps (käitumine, suhtlemine,

tähelepanu, püsivus). Samuti kuuluvad siia alla üliaktiivsed lapsed, andekad lapsed,

vasakukäelised lapsed, teistest kultuuri- ja keelekeskkonnast pärit lapsed ja ka erinevatel

põhjustel koolipikendust saanud lapsed. Andekuse puhul on tegemist arengut soodustava

kombinatsiooniga, kus soodsate pärilike eelduste arenguks luuakse arengut stimuleeriv keskkond.

Pervasiivse arenguhäire puhul esineb korraga organismi mitme funktsiooni kahjustus – liitpuue.

Erivajadusest annavad lasteasutuse direktorile või õppealajuhatajale ja õpetajale teada lapse

vanemad. Lapse erivajadust võidakse märgata ka alles lasteaeda tulles, koolieelsete aastate

jooksul. Õpetaja saab erivajadustega laste olemasolu välja selgitada lapse arengut ja käitumist

jälgides. Erivajaduse märkamisele / hindamisele aitab kaasa arengujälgimise mängu kasutamine.

Tuleb arvestada, et lasteaia poolsed arenguhindamise vahendid ei anna lapse arengust põhjalikku

ülevaadet, vaid pildi lapse arengu tugevatest ja nõrkadest valdkondadest.

Kui õpetajad või lasteaia logopeed leiavad, et mõne lapse senine areng ei ole kulgenud eakohaselt

(esineb oluline mahajäämus, käitumise eripära või andekus), annavad õpetajad sellest teada

õppealajuhatajale, ning olenevalt erivajadusest täidetakse ühiselt lapse senise arengu kohta lapse

individuaalse arengu kaart (lisa 8).

Edasi lepitakse lapsevanemaga kokku arenguvestluse aeg, kus :

- vesteldakse lapse senisest arengust lasteaias - õpetajate ja logopeedi tähelepanekutest

individuaalsuse kaardi alusel;

- uuritakse vanemate tähelepanekuid lapse arengust enne lasteaeda tulekut; lapse kodusest

olukorrast; (kohanemisperiood; pereprobleemid; vähene tähelepanu kodus võivad olla

probleemse käitumise põhjusteks või viidata arenguhäiretele)

14

- vajadusel selgitatakse lapsevanemale vajadust täiendavate uuringute järele

erispetsialistide juures (konkreetsed näited lapse tegevusest ja käitumisest; selgitada, et

lisauuringute tulemused aitavad leida lapse probleemile sobivaima lahenduse –

rühmatüüp, arengukava, lisateenused vm.)

Hoolimata sellest, kas lapsevanem pöördub lapse edasisteks uuringuteks erispetsialistide poole,

koostatakse õpetajate, lasteaia logopeedi ja õppealajuhataja poolt edasine tegevuskava, arvestades

lapse erivajadust. Vajadusel kaasatakse kooli psühholoog.

Püünsi Kooli lasteaias toetavad erivajadusega lapse tegevust rühmaõpetaja, lasteaia logopeed ja

kooli psühholoog ning muu lasteaia personal. Logopeedil on 0,25 kohta. Logopeed hakkab

tegelema lapsega alates 5 eluaastast.

Üldised probleemid avalduvad erivajadustega (puuete ja häiretega) lastel erinevates

kombinatsioonides ning raskusastmetes, pidurdades uue materjali omandamist ja isiksuse

arengut. Üldiste arenguprobleemide alla kuuluvad:

- sotsiaalse kohanemise raskused;

- psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase;

- tunde-ja tahteeluhäired;

- nõrk motivatsioon;

- motoorika mahajäämus

Tegevustes kasutatakse järgmist õpetamise ja abistavate võtete süsteemi:

- sõnalise kirjelduse või korralduse andmine;

- näidise kasutamine;

- täiskasvanu tegevuse jäljendamine;

- osutava viipe kasutamine;

- lapse kätega koostegutsemine ehk füüsiline juhtimine

Kohanemisraskusega laps:

- õpetaja soovitab lapsevanemal reguleerida lapse lasteaias viibimise aega (võimalusel tulla

järele enne lõunauinakut; teha lühem nädal vms.)

- õpetaja soovitab lapsevanemal lapsega vesteldes rõhuda positiivsetele asjadele lasteaias,

mõelda mis sel päeval lasteaias toredat oli, kus laps sai eduelamuse jms.

15

- õpetaja ja õpetajaabi püüavad leida / tekitada lapse jaoks lasteaias meeldivaid momente,

eduelamuse võimalusi

Andekas laps:

- vastavalt andele valmistab õpetaja lapsele ette lisaülesandeid / raskemaid ülesandeid;

- õpetaja ergutab lapse ande arengut konkurssidel, näitustel, esinemistel, võistlustel

osalemisega;

- õpetaja soovitab lapsevanemale vastavat huviringi või trenni

Muukeelne laps:

- õpetaja kasutab tegevustes vajadusel rohkem näitlikku materjali ning individuaalset

pöördumist; vajadusel lihtsustab oma kõnet tööjuhendite andmisel, selgituste jagamisel;

- laps kaasatakse logopeedi tegevusse – „keelerõngas";

- õpetaja kaasab lapse vabadel tegevustel lauamängudesse jm. tegevustesse, kus kasutatakse

keelt;

- õpetaja jm. personal tekitab lapsele olukordi, kus on vaja kasutada kõnet;

Käitumishäirega laps:

- õpetaja saadab vajadusel lapse järelemõtlemistooli järelemõtlemiseks / rahunemiseks;

- õpetaja laseb võimalusel lapsel oma tunded välja rääkida / joonistada / tegutseda (joosta,

patja taguda vms.;

- õpetaja lepib lapsevanemaga kokku ühise toimimisstrateegia;

- lapsevanem ja õpetaja õpetavad lapsele vajadusel sotsiaalseid oskusi näitlikult (abi

küsimine; mänguasja, eseme küsimine; teiste laste mänguga ühinemine vms.);

- lapsevanem ja õpetaja tekitavad lapsele eakohaseid olukordi, mis aitavad kaasa

keskendumisoskuse arengule (arengule vastava puzzle kokkupanek; oma tegevuste

lõpetamine; pildi värvimine jms.)

- vajadusel kaasatakse kooli psühholoog.

Kõnepuudega laps:

- lapsevanem ja õpetaja tekitavad lapsele olukordi, kus lapsel on vaja kasutada kõnet;

- laps on kaasatud logopeedi tegevustesse;

- logopeed, õpetaja ja lapsevanem kooskõlastavad oma tegevuse lapse kõne arengule kaasa

aitamiseks;

- vajadusel koostatakse lapsele individuaalne arengukava

16

Kehapuudega laps:

- lasteaia personal toetab ja ergutab lapse tegutsemist vastavalt puudele;

- liikumispuude korral kasutatakse vajadusel abivahendeid (näiteks talvisel matkal kelk

vms.);

- liikumisõpetaja arvestab tegevuses kehapuudega lapsega kergendades või diferentseerides

vastavalt harjutusi ja ülesandeid;

- vajadusel koostatakse lapsele individuaalne arengukava;

- lapsevanem hoolitseb, et laps saaks vastavalt puudele ravivõimlemist vms.

Kuulmis- / nägemispuudega laps:

- õpetaja kasutab vastavalt puudele rohkem näitlikku materjali (kompimine; pildimaterjal;

helid)

- õpetaja selgitab tööülesandeid individuaalselt, vajadusel lihtsustab oma kõnet;

- õpetaja lihtsustab, diferentseerib tööülesandeid vastavalt puudele;

- õpetajaabi juhendab individuaalselt lapse tegevust;

- vajadusel koostatakse lapsele individuaalne arengukava;

- lapsevanem hoolitseb, et laps saaks vastavalt puudele individuaalselt lisategevusi

Intellektipuudega laps:

- lapsele koostatakse individuaalne arengukava;

- õpetaja kasutab rohkem näitlikke materjale (esemed, mudelid, pildid, sümbolid);

- õpetaja lihtsustab tegevustes tööülesandeid;

- õpetaja selgitab individuaalselt tööjuhendit; lihtsustab oma kõnet;

- õpetajaabi juhendab individuaalselt lapse tegevust:

- laps on kaasatud logopeedi tegevustesse;

- logopeed, õpetaja ja lapsevanem kooskõlastavad oma tegevuse lapse arengule kaasa

aitamiseks;

- lapsevanem hoolitseb, et laps saaks individuaalseid lisategevusi

Erivajadustega laps võtab osa rühma ja lasteasutuse ühistest ettevõtmistest vastavalt oma

võimetele. Laps omandab teadmisi vastavalt tema arengutasemele ja arengukiirusele. Vähemalt

üks kord õppeaastas tehakse individuaalse arengukava rakenduse analüüs.

17

10.Koostöö lapsevanematega

Lapsevanematel ja lasteaiapersonalil on ühine vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomise,

tema arengu, kasvu ja õppimise toetamise eest.

Koostöö lapsevanematega eeldab partnerlussuhete loomist. Perekond ja lasteaed on kaks

kasvatusfaktorit, millest laps saab tulevaseks eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse.

Ainult aktiivse koostöö tulemusena suudavad kodu ja lasteaed luua tingimused, kus kavandatud

tegevused ja ühtne lähtekoht annavad soovitud tulemused. Lasteaiaõpetaja oskus saada teada ning

arvestada lastevanemate kogemust ja arvamust oma lapse kasvatamisest on väga tähtis ja tagab

lapsele lasteaias hea enesetunde.

Õnnestunud, avatud ja usalduslik koostöösuhe eeldab lastevanemate teavitamist lasteaias

toimuvast. Lastevanematel on võimalus osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja

läbiviimisel. Lapsevanemad saavad soovi korral tutvuda lasteaia õppe / ainekavaga, rühma aasta-

ja nädala tegevuskavaga.

Kord õppeaastas (märts/aprill) arenguvestluse käigus täidetud küsimustiku kaudu (lisa 1) saame

teavet ka lapsevanemate mõtete ja ettepanekute kohta.

Partnerluse põhimõtted koostöös lastevanematega:

dialoog - eeldab koos mõtlemist, teise poole arvamuse kuulamist, mille tulemusena

jõutakse lõpptulemuseni;

kuulamine – partneriga luuakse suhe ning väljendatakse teadet vastu võttes huvi ja

usalduslikkust;

usaldus tagatakse erialase kompetentsusega, mis eeldab lapsevanemate

kasvatuspõhimõtete tundmist;

austus ja lugupidamine väljenduvad teise osapoole arvamuse ja erinevuste mõistmises;

avatus suhtlejana – räägitakse mõlema poole ootustest, muredest, hirmudest ja

eelarvamustest;

konfidentsiaalsuse tagamine.

Püünsi Kooli lasteaia osa koostöövormid lastevanematega:

lastevanemate rühma koosolekud kaks korda aastas sügisel ja kevadel;

seina väljapanekud alumisel korrusel (lasteaed puudutava info jaoks);

18

ühisüritused (jõulu-, pere- ja kevadpeod);

arenguvestlused (kevadel);

lastevanematega aktiivne suhtlemine (hommikul ja õhtul);

lasteaia lapsevanemate osalemine hoolekogus;

lastevanematega suhtlemine ja jooksva info jagamine e-posti teel;

lasteaia koduleht ( päevakava, ürituste pildid jm.)ja facebooki konto

11.Õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Püünsi Kooli lasteaia osa õppekava on arenev dokument, mis muutub koos ajaga. Parandus-ja

muudatusettepanekuid võivad esitada kõik pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu liikmed.

Õppekava uuendamise eest vastutab lasteaia õppealajuhataja.

Muudatused kinnitab pedagoogiline nõukogu ja kiidab heaks hoolekogu ning kinnitab kooli

direktor oma käskkirjaga.

19

Lisa 1

ARENGU JÄLGIMISE MÄNG 3-4 AASTASTELE LASTELE

Sa tead kindlasti muinasjuttu kakukesest. Mängime seda lugu täna koos ja vaatame - kuidas lugu võiks lõppeda siis, kui kakukest ei sööda ära. Kakuke kohtub paljude loomadega ja nende muredega, millele ta ehk saab lahendust pakkuda. Niisiis- kuula, mõtle ja aita mind.

LAPS OSKAB LEIDA ÕPETAJA POOLT HÄÄLITUD SÕNA, LAPS OSKAB EHITADA RUUMILISTEST KUJUNDITEST ETTE ANTUD EHITIST, KOHAMÕISTED EES, KÕRVAL, TAGA. AJAMÕISTE PÄEV.

Kuula ja näita mulle, kellest ma räägin! Elasid kord E-I-T ja T-A-A-T. Nad elasid ilusas majakeses. Aita ehitada nendest klotsidest maja! Taat seisis maja kõrval(pane), eit oli maja ees (pane). Maja taga kasvas üks puu(pane!). Õues oli valge, eit ja taat olid just ärganud. Mis aeg siis on? Vaata, mis paistab päeval taevas! (päike / kuu). Taadil oli kange isu süüa midagi head ja eit hakkas talle küpsetama kakukest.

ÖELDU MEELDEJÄTMINE, KORDAMINE, SOBIVA SUURUSE JA KUJU LEIDMINE, 5-NI LOENDAMINE – GEOM. KUJUNDITE TUNDMINE, FANTAASIA KASUTAMINE, KÕRGEM-MADALAM, KESKKOND JA MINA

KORDA MULLE JÄRGI:

Patsi, patsi leivapätsi Siilu- saalu saiapätsi. Veere, veere kakku Lükka ahju vups!

Eit küpsetas kakukese valmis ja pani selle aknalauale jahtuma. Mis kujuga on kakuke? (ring, ümmargune). Eide-taadi maja asus mere ääres ja meres ujus üks loom – vaata, kas sa tunned selle looma ära? Hüljes soovitas kakukesel minna maailma rändama. Kakuke veeretaski ennast aknalaualt alla. Maja juures nägi ta eide-taadi koeri. Mitu koera eidel taadil õues on? Mis nende nimed võiksid olla?. Leia igale koerale õige koht! Koerad olid endale uued kuudid saanud. Vaata, mis kujuga on koerakuudi katus? Sein? Uks? Aga nad ei leidnud omale sobiva suurusega kuuti. Mis sa arvad, mida kakuke teeb? (nt. aitab leida õige). Mis värvi koerakuut on kõige kõrgem? Mis värvi kuut on kõige madalam? Kakuke otsustas edasi minna

ÜKS- PALJU, KÕRGEM- MADALAM, KESKKOND JA MINA,

Mere ääres nägi kakuke veel kalu – mis nende kalade nimed on? (angerjas, kilu, haug, ahven) Mitu kala selles meres? Mis siin merel veel ujuvad? (1 PAAT JA KOLM LAEVA). Kumba on 1, kumba palju, kas paate või laevu?. Kas kõik laevad, paadid on ühekõrgused? Millised on kõrgemad, millised madalamad. Mis sa arvad, millisega Kakuke tahaks sõita, kõige kõrgema või kõige madalamaga? Kakuke sõidabki metsani.

20

LOOMADE TUNDMINE, SUURUSE JÄRGI REASTAMINE, KÕIGE SUUREM-KESKMINE-KÕIGE VÄIKSEM, LAIEM- KITSAM, KESKKOND JA MINA

Metsas kasvas erinevaid puid. Mis puud need on? (kask, kuusk, õunapuu). Kakuke kohtas metsaserval jänest. Vali loomade hulgast jänes! Ta oli hädas oma porgandite reastamisega, kas sa aitad? Reasta jänese porgandid suuruse järgi. Milline porgand on esimene, viimane, keskmine? Kas esimene ja viimane porgand on ühelaiused? (ei). Kumb porgand on laiem? Missugune porgand on kõige kitsam? Mis sa arvad, kumba jänes tahab rohkem süüa kas porgandit või kakukest? Jänes hakkas porgandit sööma ja kakuke veeres edasi.

RÜHMITAMINE SUURUSE, VÄRVUSE, KUJU JÄRGI, KESKKOND JA MINA, MÕISTATAMINE, KESKKOND JA MINA, GEOM. KUJUNDITEST EHITAMINE

Läbi metsa voolab üks veekogu, kas sa tead, mis veekogu see on? (jõgi). Kakuke kuuleb, kuidas jões üks lame kala mulistab. Kas tead, mis selle kala nimi on? (lest) Kala oli inimeste juurest ühe mängu oma poegadele viinud, aga ei oska nüüd seda mängu neile õpetada. Mis sa arvad, mida te kakukesega võiksite teha (abivalmidus, aitamine). Lestamaimudel on mäng, mida nad ei oska - aita! Kõigepealt viib lest poegadele kõik ühesuurused kujundid. Pojad viskavad need emale tagasi. Aga nüüd aita lestal valida maimudele kõik ühte värvi kujundid. Need ka ei meeldi maimudele, viskavad emale tagasi. Nüüd anna hoopis ühe kujuga kujundid lestale. Need meeldivad lestamaimudele. Anna igale lestapojale erinevad kujundid!

Kakuke tahtis edasi minna, aga just siis tuli mereäärest üks suur loom, kes on üleni pruun ja mõmiseb. Mis loom see on? (karu). Karul on kõht tühi ja ta tahab kakukese ära süüa, aga kakukesel tuleb üks hea mõte. Kas sina tead, mida Karu sööb? (mett). Kekuke lubab karule tuua mett, kui karu aitab lestapoegadele kujunditest majad ehitada. Aita karu!

KOHAMÄÄRUSED: ÜLEVAL- KESKEL- ALL; ROHKEM-VÄHEM-VÕRDNE; ÜHESUURUSED; ARUTLEMINE, KAHE HORISONTAALSE JOONE TÕMBAMINE, VERTIKAALSETE JOONTE TÕMBEMINE HJOONTE VAHELE

Kakuke veereb edasi ja kohtub hundiga (leia hunt). Hunt istub ühe puu all. Kas sa tead mis puu see on? Kuidas Sa tead, et see on õunapuu? (õunapuu)

Hunt tahab kakukese nahka pista, aga kakuke soovitab hundil hoopis õunu süüa .Kuidas saada õunad puu otsast alla?(Paku variante). Hunt meelitab kakukest, et see aitaks teda. Joonista Kakukesele redel, tee minu järgi! Kakuke toob hundile kõigepealt keskmise õuna (milline, võta õige õun), siis toob hundile ülemise õuna, siis endale alumise. Kas hundil ja kakukesel on võrdselt õunu? Kummal on rohkem? Kas õunad on ühesuurused? Millised õunad on ühesuurused (Leia ühesuurused) Mis sa arvad, mida võiks teha, et neil oleks ühepalju õunu kummalgi? (paku- söön ühe ära, toon ühe juurde vm.). Hunt on õunte üle õnnelik ja laseb kakukesel edasi minna.

21

SIDUS KÕNE (jutustab ise, või vastab küsimustele, kasutab lauset (lihtlause, liitlause), laused on omavahel seotud, laused on lõpetatud, lauseehitus on loogiline).

Mis sa arvad, kes nüüd Kakukesele vastu tuli? (rebane) Kas sa mäletad, mis siis juhtus? Kui laps vastab sõi kakukese ära, siis küsida: Kuidas see juhtus?

AJAMÕISTE – ÕHTU / ÖÖ

Aga selles jutukeses oli kakuke kavalam, ta ei istunud rebase nina otsa, vaid hakkas kiiresti-kiiresti veerema ja jõudis tagasi eide- taadi juurde. Väljas oli läinud juba pimedaks. Mis aeg oli kätte jõudnud? (öö) Mis nüüd taevasse tõusis? (kuu) Kakuke on juba päris väsinud. Taat tahab kakukese ära süüa, aga kakuke teeb eidele ettepaneku küpsetada taadile uus kakuke.

VOOLIMISVÕTETE KASUTAMINE ( veeretamine, voolimispulga kasutamine), JOONISTAB MÖÖDA PUNKTIIR JOONT, OSKAB JOONISTADA RISTI, RINGI; ÕIGE PLIIATSIHOID, INIMESE JOONISTAMINE (käed, jalad, keha, nägu, juuksed) OMA NIME TUNDMINE KIRJAPILDIS.

Eit küpsetabki taadile uue kakukese. Lapsel on voolimismass ja voolib endale kakukest.

Sa saad päriseks endale nüüd teha ka ühe väikese kakukese(voolimismass)

Joonistage koos kakukesega plaan, kus ta kõik ära käis (joonte järgitegemine). Joonista minu järgi: Kakuke läks otse maja juurest alla. Sõitis mõõda merd edasi (punktiir tagasi), kõndis metsani (rist). Käis ringi ümber jõe (ring).

Sa olid väga tubli, joonista ennast siia paberile. Tead, meie mängu vaatasid pealt ka nimekombud, otsi enda nimega Kombu üles ja näita oma kakukest talle.

Kakukese saad endale, kui ta on kuivanud!!

Vahendid:

Päike, kuu

Eit, taat, kakuke, jänes, hunt, rebane, puu

Klotsid

Erineva suurusega koerad (5), kuudid (5)

Kask, kuusk, õunapuu, 3 õuna- 2 ühesuurust ja 1 suurem

1 paat, 3 laeva, kalad (haug, ahven, kilu, angerjas, lest (lestapojad 3)

Jõgi

Porgandid – 3 eri suurust / laiust

Voolimismass

Paber, värvipliiatsid (punane, sinine, kollane, roheline, oranž, lilla, pruun, hall, must)

22

3 – 4 aastaste laste arengu jälgimine

LAPSE NIMI…………………………………………………………………………………………………………………………..

LAPSE SÜNNIAEG…………………………………………………………………………………………………………………

TÄITMISE KUUPÄEV…………………………………………………………………………………………………………….

VAATLUSI TEOSTASID…………………………………………………………………………………………………………

Laps oskab leida õpetaja poolt häälitud sõna

Laps oskab ehitada ruumilistest kujunditest ette antud objekti

Kohamõisted: ees, taga,

kõrval,

üleval,

all,

keskel

Ajamõisted: öö,

päev

Sidus kõne luuletuse kordamine

mõistatamine

Jutustamine / Küsimustele vastamine

Sõna/ lihtlause / liitlause

lauseehitus

Keskkond ja mina hüljes / kalad

Puud

Jõgi / meri

5-loendamine

23

Õige suuruse ja kuju leidmine

Laps tunneb ja nimetab kõiki põhivärve

Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid ruut,

kolmnurk,

ring

maja ehitamine

Laps tunneb oranži, pruuni, halli, lillat

Laps oskab võrrelda: on suurem kui

on väiksem kui

ühesuurused

kõrgem – madalam

laiem - kitsam

Laps teab mõisteid üks,

palju

Laps oskab esemeid rühmitada suuruse

värvuse

kuju järgi

Laps oskab loogiliselt arutleda

Laps oskab võrrelda, sõnastab erinevuse

Laps oskab hulki moodustada

Laps tunneb voolimise võtteid veeretamine,

voolimispulga kasutamine

Laps joonistab järele horisontaalse joone

vertikaalse joone

24

ringi

risti

Laps hoiab õigesti pliiatsit

Laps joonistab inimest

25

Lisa 2

4 -5 AASTASTE LASTE ARENGU JÄLGIMISE MÄNG.

Eesmärgid: Laps teab ajamõisteid (päevaosad), laps oskab vastata küsimustele.

Räägime natukene sinu päevast. Ütle mulle, millal sa ärkad ja lasteaeda tuled? (hommik).

Millal sa lasteaias õpid, mängid, õues oled? (lõuna, päev).

Millal sa koju lähed? (õhtu).

Millal sina ja su pere magab? (öösel). Kas sa magades unenägusid näed? Mina näen ka

unenägusid ja ühes unenäos olime sinuga ühes vahvas muinasjutus.

Kas sa tead muinasjuttu „Kuldkiharake ja kolm karu”?

Aga enne muinasjutumaailma pääsemist pead sa avama muinasjutuvärava luku.

Eesmärk: Laps oskab leida eseme õige suuruse ja kujuga, mõiste ühesuurused,

suurem / väiksem.

Ülesanne: Vaata palun, milline võti sobib lukuga.

Väraval seisab muinasjutumaa valvur, tema soovib sinuga tuttavaks saada.

Eesmärk: Laps teab oma vanust, nime ja pereliikmeid.

Kas sa oled poiss või tüdruk?

Kui vana sa oled?

Kus sa elad?

Kes sinuga koos elavad?

Muinasjutumaa valvur: „Tore sinuga tutvuda, põnevat muinasjutumaa külastamist. Ja ma

pakun sulle saatjaks ühe vahva muinasjututegelase – Kuldkiharake, tema viib sind läbi

muinasjutu. Head teed!”

Kuldkiharake : Tule lähme, meid ootab ees vahva teekond, lähme mööda mere äärt

kõndima vaatame kuhu see tee välja viib.

26

Laps oskab loendada 1-10-ni, teab mõisteid esimene ja viimane ning eristab tumedat

ja heledat tooni.

Ülesanne: Kuldkihar palub: „Mere ääres on tore kividel kõndida, tee palun 10-st kivist meile

vahva rada, esimesed 5 kivi võiksid olla heledad ja viis viimast kivi tumedad .”

Teekond jätkub mööda looklevat rada mere ääres. Kuldkiharake küsib: „Kas sina oskad

lainetavat merd joonistada?”

Eesmärk: Laps oskab tõmmata lainelist joont

Ülesanne: Laps joonistab sinisele paberile valge kriidiga lained.

Kuldkiharake : Näe seal eemal kalda peal paistab üks maja. Tule lähme uurime, mis maja ja

kelle oma see on.”

Eesmärk: Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid – kolmnurk, ring, ruut, ristkülik ja

oskab nendest moodustada pilti.

Ülesanne: Nimeta laual olevad geom. kujundid ja moodusta nendest vahva maja mere kaldale.

Eesmärk: Laps tunneb põhivärve (sinine, punane, kollane)

Kuldkiharake: „Majas elasid kolm karu, nad on parajasti metsa jalutama läinud. Lähme

piilume majja sisse. Teeme ukse lahti. Tuppa astudes näeme söögilauda, millel on kolm

kaussi ja kausid on putru täis. (suur –sinine, keskmine- kollane ja väike- punane). Ülesanne:

Mis värvi kausid on laual?

Eesmärk: Laps teab mõisteid suur, keskmine ja väike ja oskab võrrelda

suurem/väiksem.

Kuldkiharake: „ Näe laual on kolm lusikat, võta kõige suurem lusikas ja maitseme kõige

suuremast kausist putru? On hea? Võta nüüd keskmise suurusega lusikas ja maitseme

keskmisest kausist putru. Kuidas maitseb? Milline lusikas lauale jäi (väike), maitseme nüüd

väiksest kausist putru. Mmm kui hea, kas see on kõige maitsvam?

27

Kuldkiharake: „ Tule lähme edasi, näe teises toas on toolid. Ma tahaks väga jalga puhata

prooviks õige kuhugi istuda.”

Eesmärk: Laps tunneb mõisteid kõrgem/madalam.

Kuldkiharake: „Vali kõige kõrgem tool esimesena, ma proovin sinna istuda, oih ma kukkusin

toolilt alla. Näita mulle seda keskmist tooli, ma proovin sellel istuda – ikka liiga kõrge. Ulata

mulle väike tool- see on kõige mugavam ma puhkan nüüd natuke toolil ja ta hakkas toolil

kiikuma, kuid tool läks katki. Ai!”

Nüüd märkas Kuldkiharake püsti tõustes, et majal on teine korrus.

Kuldkiharake: „Vaata teisel korrusel on ka midagi. Aga kuidas me sinna saame, siin pole ju

treppi? „

Eesmärk: Laps oskab tõmmata horisontaal-ja vertikaaljoont, oskab käsitleda kääre.

Ülesanne: Joonista ise redel, tee redelile 10 pulka ja lõika redel välja.

Eesmärk: Laps teab mõisteid pikem/lühem, kohamäärused ees/taga, kõrval/ all/

peal/ üleval

Kuldkihar tahab nüüd peitust mängida!

Kuldkihar: „ Lähme nüüd teisele korrusele. Näe siin on magamistuba kolme voodiga.

Voodid on erineva pikkusega, paneme nad pikkuse järjekorras ritta, alusta kõige pikemast

voodist.

Ma proovin nüüd, milline on kõige mugavam, siis saaks natukene puhata, olengi juba

väsinud. Kõige parem tundub mulle kõige väiksem voodi, ma heidan siia pikali.

Tüdruk jäigi magama, aga kas sa tead, kes vahepeal koju jõudsid? Kas sa oskad selle

muinasjutu lõpuni jutustada? SIDUS KÕNE (jutustab ise, või vastab küsimustele, kasutab

lauset (lihtlause, liitlause), laused on omavahel seotud, laused on lõpetatud, lauseehitus on

loogiline).

28

Aga selles jutus nägid nad redelit ning tulid magamistuppa uudistama. Kui nad karulapse

voodis tüdrukut magamas nägid ehmusid nad nii, et ämber ja kott karuisa käest esimesele

korrusele maha kukkusid.

Kuldkiharake ärkas ja sõnas: „Mind pole vaja karta, mina olen Kuldkiharake ja minuga on

kaasa minu sõber …….., talle meeldivad muinasjutud. Teerada tõi meid selle majani. Me

aitame teil asjad maast üles korjata!”

Eesmärk: Laps oskab moodustada hulkasid ja leida hulka mittekuuluva.

Karuisa: „ Mul olid kõik kalad ilusti sorteeritud, palun tee mulle head meelt ja pane õiged

kalapered kokku.

Kuldkihar: „ Vaata, kas see hall loom (hüljes) sobib mõne kalapere juurde? Miks?”

Eesmärk: Laps oskab joonistada sik-sakjoont ja tunneb ära rohelise värvi.

Kuldkihar: „Teeme hülgele puuri, muidu ta sööb ära karude kalad. Värvi aed roheliseks!”

Karupere tänab vaeva eest ja karuema tahaks teele kaasa anda soojad käpikud, kuid kindad

kukuvad sahtlist välja.

Eesmärk: Laps oskab moodustada paare.

Karuema: „ Palun aita mul leida kinnastele paarilised, et ma saaks teile kaks paari

kingituseks anda.” Palun, need on teile, sõnab karuema. ( Kas laps tänab?)

Siis jookseb ligi karupoeg väikese meepurgiga : „Palun, siin on kingituseks väike purk mett,

oma nimed kirjutage ise purgile.”

Ülesanne: Laps kirjutab sedelile oma nime ja kleebib purgile.

Kuldkihar: „ Nüüd peame küll teele asuma. Head aega!”

Väravast välja minnes, märkab kuldkihar aia taga kasvamas nelja erinevat puud, need puud

meenutavad karuperele aastaaegade muutumist.

29

Eesmärk: Laps tunneb ära aastaajad- kevad, suvi, sügis, talv.

Kuldkihar: „Kas sina tunned ära milline puu, mis aastaajaga kokku sobib ja miks sa nii

arvad?”

Kuldkihar: „ Oh hakkame nüüd tagasi minema, mulle meeldib liiva peal jalutada. Lähme

tagasi mööda ranna äärt liiva peal jalutades.”

Eesmärk: Laps tunneb ära häälitud sõna. Oskab määrata esimese ja viimase hääliku

sõnas, oskab leida sõnas etteantud hääliku, oskab häälida 4 häälikulist sõna.

Kuldkihar: „ Arva ära mis sõna ma mõtlen praegu- K A L A, mis häälikut sa kuuled sõna

lõpus? Tead proovi liivale näpuga kirjutada A-täht. Teeme ühe korra veel, mis sõna sa nüüd

kuuled MERI, mis häälikut sa kuuled sõna alguses? Kirjuta liivale K- täht. Lao siia nüüd

merekivikestest sõna (meri / vesi vms).

Kuldkihar: „ Tule nüüd jalutame edasi. Ma vist näen seal eemal midagi, tule lähme ruttu!

Vaata aardekirst, aga seda valvab kaheksajalg.”

Kaheksajalg: „ Ma annaksin selle aardekirstu hea meelega teile, siis pääseksin kirstu

valvamisest ja saaksin merre ujuma minna. Aga enne peaksite ära arvama, mida mina väga

hindan, kas sa oled kuulnud sellist sõna nagu väärtused? Milliseid väärtusi võiks minu

kombitsad tähendada?”

Aardekirstus on väikesed kullatükid/pärlid.

Eesmärk: Laps oskab moodustada võrdväärseid hulki.

Kuldkihar: „ Kas sa oled sõbralik laps? Jagame varanduse ära, nii et meil mõlemal oleks

võrdselt kulda/pärleid.”

Kuldkihar: „ Tead sinuga oli nii lõbus, ma saadan su nüüd muinasjutuväravatest välja, et

saaksid oma sõpradega mängima minna. Aga ma palun, et sa joonistaksid mulle endast pildi

mälestuseks. Aitäh sulle ja ole tubli laps!”

30

4-5 aastaste laste arengu jälgimine

LAPSE NIMI:……………………………………………………………………………………………………………..

LAPSE SÜNNIAEG:……………………………………………………………………………………………………

TÄITMISE KUUPÄEV:……………………………………………………………………………………………….

VAATLUSI TEOSTASID:………………………………………………………………………………………………

Laps tunneb ajamõisteid: päevaosad

öö/päev

aastaajad

Laps oskab leida õige suuruse ja kujuga eseme

ühesuurused

suurem/ väiksem

Laps tunneb oma perekonda: liikmed

nimed

Loendamine 10-ni

Heleda / tumeda värvuse eristamine

Laps oskab tõmmata lainelist joont

sik-sak joont

Laps tunneb geom. kujundeid ristülik

ruut

kolmnurk

ring

geom kujunditest maja ehitamine

Laps tunneb põhivärvusi, rohelist, halli, pruuni, musta, lillat, oranži

Laps teab mõisteid suur

keskmine

väike

31

suurem / väikseim

kõrgem / madalam

pikem / lühem

Laps oskab arutleda

Laps oskab joonistada horisontaal ja vertikaal joont

Laps oskab käsitleda kääre

Sidus kõne: jutustamine / küsimustele vastamine

sõna/ lihtlause / liitlause

lauseehitus

Töö hulkadega : moodustada hulkasid,

leida hulka mittekuuluva

moodustada võrdväärset hulka

Keskkond ja mina hüljes/ kalad

Väärtused lasteaia väärtused

viisakussõnad

Laps oskab moodustada paare

Kohamäärused: ees/taga

all/peal

kõrval

keskel

Häälitud sõnade äratundmine

Leiab esimese hääliku sõnas

Kindla hääliku leidmine sõnas

2 – 4 häälikuliste sõnade häälimine

Laps oskab kääridega mööda joont lõigata

32

Laps oskab kirjutada oma nime

Leiab oma nime kirjapildis

Laps joonistab inimest

Hoiab õigesti pliiatsit

Pildi värvimine (kontuuris püsimine, ühtlus)

33

Lisa 3

5-6 AASTASE LAPSE ARENGU JÄLGIMISE MÄNG

Ajamõiste: päevaosad; eile, täna, homme; aastaaeg kevad:

Kutsun sind koos Jussikesega pühapäevamaad otsima, sest Jussikesele meeldib nädalapäevadest kõige rohkem pühapäev. Mis sa arvad, miks? Mis päev täna on? Mis päev homme tuleb? Mis päev eile oli?

Jussike asus koos päikesetõusuga teele. Mis päevaosa see on? HOMMIK. Laps leiab päikese pildi. Oma teekonnal jõudis ta linnukese juurde, kes oli terve hommiku oma poegadele ussikesi toiduks otsinud ja nüüd nendega oma poegi toitis. Mis päevaosa oli kätte jõudnud? LÕUNA. Kas sa tead, millisel aastaajal kooruvad linnupojad munast? KEVAD. Kas sa leiad siit kevade pildi . Nimeta kevade tunnuseid.

Jussike küsis linnult teed pühapäevamaale. Linnuke ei teadnud ja juhatas Jussikese öökulli juurde. Kui Jussike öökulli juurde jõudis, oli päike loojunud ja hakkas hämarduma. Mis päevaosa oli kätte jõudnud? ÕHTU.Laps leiab kuu pildi. Öökull on tark lind ja ta teadiski teed pühapäevamaale. Kuna pühapäevamaale oli nädala pikkune teekond minna , siis palus öökull Jussikesel puhata, et ta saaks hommikul teele asuda.

Rühmitamine värvuse, suuruse järgi; võrdlemine on suurem kui... , on väiksem kui..., numbrite tundmine, numbri/arvu seos, ringi tundmine, aastaaeg suvi:

Jõudiski Jussike esmaspäevamaale ja küsis teed pühapäevamaale. Esamaspäev ütles, et pühapäevamaa asub siit kuue päeva kaugusel. Ta lubas Jussikest hea meelega aidata, aga ennem võiks Jussike teda aidata.

Esmaspäeval olid käsil aiatööd ja ta oli hakanud aiamaale lilletaimi istutama.Kas sa tead, millisel aastaajal kõige rohkem lilli õitseb? SUVEL. Leia siit suve pilt, mida saab suvel õues teha? Kas sa aitaksid Esmaspäeval lilled värvide järgi peenrale istutada. Leia siit kujundite hulgast kõik RINGID . *Esimesele peenrale istuta need lilled,mida on 5 (punased ringid), leia nr.5 numbrikaart.

*Teisele pane need lilled, mida on 4 (kollased ringid), leia nr.4 numbrikaart.

* Kolmandale peenrale istuta ülejäänud lilled (3 sinist ringi).Mitu lille siin on ja mis värvi need on? Leia nr. 3 numbrikaart.

*Millise peenra peal on kõige rohkem lilli, millise kõige vähem? Mitu RINGI on kokku?

* Mis värvi on kõige suuremad ringid, mis värvi on kõige väiksemad ringid?

Esmaspäev tänas Jussikest tubli töö eest ja juhatas talle teed teisipäevamaale.

34

Jõudisi Jussike teisipäevamaale ja palus Teisipäeval teed pühapäevamaale näidata. Teisipäev hakkas uut lasteaeda ehitama ja kutsus Jussikese endale appi.

Mõiste ühesuurused, hulga moodustamine; kujundite järjestamine suuruse järgi -suurem.väiksem,keskmine, tööülesande kuulamine, meelde jätmine ja täitmine; ruudu, kolmnurga tund

*Otsi siit kujunditest ruudud ! Mis värvi need kujundid on? PRUUN

*Leia siit kõik ühesuurused RUUDUD.

* Mitu ruutu sa leidsid? (9) Leia nr 9 numbrikaart.

* Ehita nendest kujunditest majale seinad

*. Mis kujundid siia alles jäid (KOLMNURGAD)? Mis värvi need on? (6 ROHELINELIST ja 1 HALL) Mitu rohelist kolmnurka on , leia numbrikaart (nr.6) Mitu halli kolmnurka on, leia numbikaart (nr.1)

* Ehita rohelistest kolmnurkadest kaks kuuske: alla pane kõige suurem kolmnurk, siis keskmine ja ülesse pane kõige väiksem kolmnurk.

* Mida saaks halli kolmnurgaga teha? (majale katus).Mis majal veel puudu on? ( laps nimetab puuduvaid majaosi) Maja valmis, näitas Teisipäev Jussikesele teed kolmapäevamaale.

Geomeetrilistest kujunditest pildi ladumine; lausete moodustamine pildi järgi:

Kolmapäevamaale jõudes ootas Jussikest ees suur segadus -kõik kohad olid täis geomeetrilisi kujundeid. Kolmapäev istus kurvalt pingil ja oli väga õnnetu,sest ta ei osanud üksi nende kujunditega midagi peale hakata. Jussikesel hakkas Kolmapäevast kahju ning ta lubas aidata nendest kujunditest pilti laduda, kui Kolmapäev talle pühapäevamaale teed juhatab.

* Tee nendest kujunditest üks pilt ja jutusta sellest pildist.

Häälikuline analüüs: sõna häälimine, esimene, viimane häälik sõnas, hääliku arvu määramine, tähemärgi tundmine, oma nime ladumine; ajamõiste- aastaajad, aastaaegade sügis ja talv tundmine:

Pühapäevamaale oli veel nelja päeva pikkune tee ning Jussike jõudis neljapäevamaale. Neljapäev seisis väravas ja ootas, et Jussike talle appi tuleks. Tal olid kõik kohad tähti ja sõnu täis ning need ootasid korrastamist.

* Vahepeal oli hakanud vihma sadama ja ilm oli külmemaks läinud. Mis sa arvad, mis aastaaeg oli kätte jõudnud? SÜGIS. Leia siit sügise pilt, nimeta sügise tunnuseid. Mis töid inimesed sügisel teevad?

35

* Kas sa nimetad, mis aastaaja pilt veel puudu on? TALV. Jutusta selle pildi järgi, mida talvel loodus teeb? Pane aastaaegade pildid õigesse järjekorda.

* Hääli sõna TALV. Mis häälikuga see sõna algab (T), mis häälikuga see sõna lõpeb (V)? Mitu häälikut on selles sõnas? Leia need tähekaardid.

* Sama tegevus sõnaga KEVAD. Kas sa leiad pildilt esimesed kevadlilled?

* Lao tähekaartidega oma nimi, millal on su sünnipäev, kodune aadress.

*Leia igale pildile oma sõnakaart – KEVAD, SUVI,SÜGIS, TALV.

Jussike jätkas oma teed ja jõudis reedemaale. Reedel oli parajasti pesupäev ja Jussike asus Reedele appi, et kiiremini pühapäevamaale jõuda.

Reastamine suuruse järjekorras; paremal, vasakul; esimene, viimane; oranži, lilla värvuse tundmine; 12-ni loendamine:

*Laual on ruudud ja kolmnurgad.

*Ole hea ja aita Jussikesel pesud nöörile kuivama riputada.Leia siit ruudud ja reasta nad suuruse järjekorras. Alusta kõige suuremast ruudust ja lõpeta kõige väiksema ruuduga. Mitu ruutu on? (5)

* Mis värvi ruut on esimene? (ORANŽ) Viimane?( LILLA)

*Mis värvi ruut on oranžist paremal? (KOLLANE)

*Mis värvi ruut on punasest vasakul? (ROHELINE)

*Kuidas saab oranži värvi, kuidas saab lillat värvi?

*Reede pani siia nöörile veel 7 kolmnurka rippuma. Loenda, mitu kujundit on kokku. (12)

*Reasta numbrikaardid 1-12-ni.

*Siin on veel hulk asju, mis tuleks puhtaks pesta . ( Jalanõud ja riided) Mida saab nöörile riputada, mida mitte?

Reedelt sai Jussike teada,et pühapäevamaale on kahe päeva tee ja ta sammus edasi. Jõudiski Jussike laupäevamaale, kus käis kiire askeldamine. Laupäev kutsus Jussikese endale appi tube koristama.

Heleda ja tumeda tooni eristamine; kõrgem, madalam; kitsam, laiem:

* Ta palus, et Jussike pühiks tolmu kõigepealt kõrgema kapi pealt ja siis madalama kapi pealt. Mis värvi on madalam kapp (HELEROHELINE) ja mis värvi on kõrgem kapp (TUMEROHELINE)?

36

*Kõigepealt palus ta kloppida Jussikesel laiemat vaipa ja siis kitsamat vaipa. Mis värvi on laiem vaip (TUMEPUNANE) ja mis värvi on kitsam vaip (HELEPUNANE)?

Ajamõiste: nädalapäevad

Peagi olid toad koristatud ning Jussike võis asuda teele pühapäevamaale. Pühapäevamaal oli väga ilus ja seal olid ka kõik teised nädalapäevad.

* Nimeta kõik nädalapäevad nädala algusest peale. Millised päevad on puhkepäevad?

*Mitu päeva on nädalas? Leia nr.7 arvukaart.

*Milline on sinu lemmik nädalapäev, miks?

Inimese joonistamine:

Joonista värviliste pliiatsitega Jussikest või oma lemmik nädalapäeva. Kirjuta pildi alla oma nimi ja vanus.

37

5-6 aastase lapse arengu jälgimine LAPSE NIMI:................................................................................................... LAPSE SÜNNIAEG:.......................................................................................... TÄITMISE KUUPÄEV:...................................................................................... VAATLUSI TEOSTASID:....................................................................................

Laps teab ees- ja perekonna nime sünnipäeva aadressi

Laps tunneb ajamõisteid: aastaajad oskab nimetada aastaaegade tunnuseid:

eile- täna- homme päevaosad nädalapäevad

Hulga moodustamine: värvuse järgi suuruse järgi arvu järgi

Tunneb numbreid ja seostab arvuga:

Laps oskab loendada 12-ni:

Laps tunneb mõistet ühesuurused:

Esemete järjestamine suuruse järgi: suurem- väiksem- keskmine

Laps teab mõisteid: vähem rohkem paremal vasakul esimene viimane

Geomeetriliste kujundite tundmine: ring ruut kolmnurk

38

Laps oskab laduda geomeetrilistest kujunditest pilti:

Laps oskab moodustada lauseid pildi järgi, koostada jutukest:

Laps oskab küsimustele vastata pildi järgi:

Laps oskab kirjeldada pildilt mõnda eset:

Laps oskab leida kirjeldatud eseme pildilt:

Laps oskab häälida ette antud sõna:

Laps leiab sõnas esimese ja viimase hääliku:

Määrab häälikute arvu sõnas:

Laps tunneb tähemärke:

Laps oskab kirjutada ja laduda oma nime:

Esemete võrdlemine: kõrgem kui ..., madalam kui .... laiem kui ...., kitsam kui ... suurem kui ...., väiksem kui ....

Värvuste tundmine ja saamine: punane sinine kollane roheline oranž lilla hall pruun tume hele

Laps joonistab iseennast.

Pildi värvimine, õige pliiatsihoid:

39

Lisa 4

6-7 AASTASE LAPSE ARENGU JÄLGIMISE MÄNG

* Tere!

Sa tead kindlasti seda muinasjuttu, mida me nüüd koos sinuga mängima hakkame. Seal on 3 põrsakest Nihv-Nihv, Nahv-Nahv ja Nuhv-Nuhv ning üks (milline?) hunt. Mis värvi on põrsad, mis värvi on hunt? Kas sa tead, kuidas neid värve saadakse?

Teadmised iseendast:

*Kuidas on sinu ees- ja perekonna nimi?

*Kui vana sa oled ja millal on sinu sünnipäev?

*Kus sa elad ja mis on sinu aadress?

Nihv-Nihv, Nahv-Nahv ja Nuhv-Nuhv elasid paksus tamme metsa.Kas sa tead, kuidas seda metsa kutsutakse? (Tammik) Kõrval metsas,kus elas aga kuri hunt,seal metsas oli, aga palju kuuski. Kas sa tead,kuidas seda metsa kutsutakse?(Kuusik) Mis värvi on puude tüved? (PRUUN) Nad olid väga õnnelikud põrsad ja armastasid mängida lõbusaid põrsamänge. Mis sa arvad, millised need võiksid olla?

Ajamõisted:

*Nad hullasid kukerpallitades ja porilompides mõnuledes terve kevade ja suve .Kas sa leiaksid siit kevade ja suve pildid! Jutusta nende piltide järgi.

* Mitu aastaaega on ,nimeta need?

*Nimeta kuud, alustades jaanuarist!

*Nad hullasid täna (mis nädalapäev täna on?)

*Hullasid ka eile (mis nädalapäev eile oli?)

*Ma arvan, et nad hullavad ka homme (Mis nädalapäev tuleb?)

*Aga tegelikult hullasid nad terve nädala. Kas sa tead, mitu päeva on nädalas? Oskad sa neid nimetada , millistel päevadel me puhkame?

Põrsad armastasid kõige rohkem geomeetriliste kujunditega mängida.

40

Geomeetrilistest kujunditest hulga moodustamine värvuse ja kuju järgi; järjestamine: suurem-väiksem-keskmine; esimene, viimane, eelviimane:

*Võtan ära lilla ja oranži ringi. Rühmita need kujundid värvuse järgi.

*Rühmita need kujundid kuju järgi.

*Leia igale põrsale kujundid, millega oleks tore mängida.

*Esimesele põrsale hakkame rongi ehitama.

*Ehita kolmest sinistest kujunditest rongile vedur, kuidas neid kujundeid nimetatakse? (Ristkülik)

*Mis kujundid need on? (Ruut) Palun aita põrsal nendest kujunditest vagunid teha.

*Pane need ruudud suuruse järjekorras siia veduri taha, alusta kõige suuremast.

*Milline ja mis värvi vagun on kõige viimane (sinine),milline ja mis värvi on esimene (punane) ja milline ja mis värvi on eelviimane vagun (kollane)?

Mõiste ühesuurused, hulga moodustamine ja võrdlemine arvu ning suuruse järgi, lilla ja oranži värvuse tundmine ja saamine:

*Lisan lauale lilla ja oranži ringi.

*Teine põrsas armastab mängida pallimänge. Mis kujunditega ta seda teha saab? (ring)

*Moodusta nendest ringidest suuruse järgi 2 hulka, võrdle neid. Kummas on rohkem?

*Mis värvi on ühesuurused ringid ?(lilla ja oranž) Mis värvidest neid värve saab? Kas sa leiad siit ka neid ringe?

Mõistete terve ja pool tundmine, paaride moodustamine, heleda ja tumeda tooni eristamine ja saamine, võrdlemine:

*Kolmas põrsas armastas aga mängida nende kujunditega, mis siia üle jäid . (7 kolmnurka- 4rohelist, 2 kollast, 1sinine)

*Mis kujundid need on? (kolmnurgad)

*Otsi siit 2 kõige suuremat ja 2 kõige väiksemat kolmnurka. Mis värvi need on? (Hele- ja tumeroheline)

*Kuidas rohelist värvi saadakse?

41

*Moodusta nendest neljast kujundist paare (hele/tume; kõrgem/madalam; ühte värvi ja ühe suurused).

*Kuidas nendest neljast kolmnurgast saab teha kaks ruutu?

*Milline on terve, milline on pool?

Geomeetrilistest kujunditest pildi ladumine:

*Kas sa laoksid siia nendest geomeetrilistest kujunditest ise ühe pildi.

*Jutusta oma pildist. ( Oma mõtete avaldamine- täislause, ühesõnaliselt, sissejuhatus, kokkuvõte)

Matemaatilise jutukese koostamine ja lahendamine, aastaaegade tundmine:

*Ma annan sulle nüüd lahendamiseks mõned ülesanded. Siin on sulle numbrikaardid ja märgid.

Pane hulga juurde õige numbrikaart ja märk.

*Põrsad mängisid kujunditega (laps laob ise kujundeid minu juhendamise järgi)-

*Esimesel põrsal on 3 ruutu ja teisel põrsal on 2 ringi. Mitu kujundit on neil kokku?

*Kas sa koostaksid ise ka ühe jutukese?

*Kaks põrsast olid hooletud ja unustasid oma 6 kujundit õue (Laon ise lauale 2 ringi ja 4 kolmnurka). Äkki tõusis tugev tuul ja vihma hakkas sadama. Tuul puhus 2 ringi ära. Mitu kujundit jäi alles?

Ühel päeval aga märkasid põrsad, et ilm on jahedaks läinud. Mis aastaaeg oli saabunud?. Kuidas sa tead, et on sügis ? Milliseid töid inimesed sügisel teevad?

* Leia pilt, mis iseloomustab sügist. Hääli sõna SÜGIS, mis häälik sõna alguses, mis sõna lõpus? Mitu häälikut on sõnas? Leia sõnakaart „sügis“!

Nahv-Nahv ütles vendadele, et nad peaksid endadele maja ehitama, muidu ei ole neil varsti kuhugi külma eest peitu minna . Lorud vennad ei tahtnud sellest midagi kuulda ja ütlesid, et mängida on hoopis vahvam. Nahv-Nahv hakkaski üksi maja ehitama.

Teised vennad aga hullasid metsas ringi ja said müramisest sooja. Ühel ööl olid aga põrsaste lemmik porilombid jäässe läinud. Mis sa arvad, mis aastaaeg oli kätte jõudnud? Kuidas sa

42

veel talve kirjeldad? Nüüd said vennad aru, et talv on kätte jõudnud ja ka neil tuleb endale mingi eluase muretseda. Kas sa leiad ka talve pildi ülesse? Hääli sõna TALV, mis häälik on sõna alguses, mis häälik sõna lõpus? Mitu häälikut on sõnas? Leia sõnakaart “talv“. Jutusta talvest.

*Pane aastaaegade kaardid ritta!

Geomeetrilistest kujunditest pildi koostamine,kujundite loendamine, mõisted laiem-kitsam, kõrgem-madalam, rühmitamine värvuse järgi:

*Palun rühmita need kujundid värvuste järgi kolme erinevasse hulka.

*Ehita igale põrsale oma maja.

*Mitmest kujundist sa punase maja ehitasid (5), kollase maja (4), rohelise (8)?

*Millisel majal on kõige rohkem , kõige vähem kujundeid?

*Kellel on kõige kõrgem maja, kellel madalam?

*Kellel on kõige laiem maja, kellel kõige kitsam?

Laps leiab riimuvaid sõnu, lõpetab jutukest:

Põrsad olid õnnelikud, et oma majad valmis said ja arvasid, et nad ei pea enam kurja hunti kartma. Nad tahtsid teha luuletust oma julguse kohta, aga mõned riimuvad sõnad jäid puudu. Aitame neid, et nad saaksid oma luuletuse valmis teha.

*Julged põrsad oleme

kukerpalli (laseme).-ütlen lapsele

Hunti me ei pelga

Hüppame ta (selga).- laps mõtleb ise

Meil on tugev maja

Täpselt nagu (vaja).

Maja on me parim koht

Sest siin puudub hirmus (oht).

Põrsad tegid sellele luuletusele viisi ja said endale toreda laulu. Nad muutusid aga metsas väga ülemelikuks ja oma suure käratsemisega ajasid metsas põõnava hundi ülesse. Hunt tundis põrsa lõhna ja hakkas lõhna poole jooksma. Õnneks põrsad märkasid teda ja panid igaüks oma kodu poole jooksu. Aga mis siis juhtus, kas sa jutustaksid mulle?

43

Tasapinnal orienteerumine: keskel; üleval-all; parem-vasak; sirgjooned; geomeetrilised kujundid (ring,ruut,ristkülik,kolmnurk):

Põrsad jäidki tõesti kolmekesi kivimajja elama. Nüüd joonistame toa, kus põrsad elavad?

*Joonista palun toa keskele pruun laud.

*Nüüd joonista laua äärde kaks punast tooli. Kas kõik põrsad saavad laua ääres istuda? Mitu ei saa?

*Tõmba paberi keskelt ülevalt servast oma näpu pikkune sinine sirgjoon.

*Joonista selle külge sinine kolmnurk. (Mis sa arvad, mis see võiks olla?-laelamp)

*Nüüd joonista laua alla pikk ja kitsas roheline vaip.

*Joonista paremale poole ülesse lilla ring ja tee sellest kell.

*Joonista vasakule poole ülesse oranž ruut ja tee sellest aken.

*Joonista vabalt valitud kohta kollane ristkülik (nimeta kuhu) ja tee sellest kapp.

*Nüüd joonista paberi teisele poolele 3 põrsakest. Ühel põrsal on jalas rohelised püksid, teisel punased püksid ja kolmandal sinised püksid. Kahel põrsal on käes ümmargused kollased õhupallid ja siniste pükstega põrsakesel on käes punane lill.

*Laps jätab selle jutu meelde ja joonistab mälu järgi.

Mõistatuse koostamine, mõistatamine:

*Ma esitan sulle sinu pildi pealt ühe eseme kohta mõistatuse:

*Käib, käib,aga ukseni ei jõua? (Kell)

*Kas sa oskad mulle koostada mõistatust mõne eseme kohta oma pildilt?

*Kas sa tead peast mõnda mõistatust, mida ma võiksin lahendada?

Kella tundmine- täis- ja pooltund, päevaosad, aastaaegade tundmine

Et oma päevatoimetustega hakkama saada õppisid ka põrsapoisid kella selgeks.

*Põrsad ärkavad tavaliselt kell 9.00. Mis sa arvad, mis aeg see päevas on? –(hommik) Kuidas sa aru saad, et hommik on käes? PÄIKE

44

Pane kella seierid nii, et kell oleks 9.00.

* Kell( pool) kolm lähevad põrsad metsa sporti tegema, mis aeg see päevast on? (lõuna). Pane kella seierid nii, et kell oleks ( pool) kolm.

*Kell 8.00 tulevad põrsad metsast koju. Mis aeg see päevas on? (õhtu) Kuidas sa tead, et õhtu on kätte jõudnud? KUU

Häälikuline analüüs: esimene, viimane häälik sõnas, sõna häälimine, hääliku arvu määramine, hääliku leidmine sõnas, lugemine, tähtede tundmine:

Nüüd aga juhtus meie muinasjutus nii, et põrsad jäid talveunne.( Millised loomad magavad talveund?) Nad nägid unes, kuidas nad kevadel metsas kukerpallitasid.

*Hääli sõna KEVAD

* Mis häälikuga sõna algab ja lõpeb?

*Mitu häälikut on sõnas? Pane sõnakaart „kevad“ õige pildi juurde.

Põrsad nägid unes, kuidas nad suvel metsas marju sõid:

*Hääli sõna SUVI.

*Mis häälikuga sõna algab, lõpeb? Mitu häälikut on sõnas?

* Leia sõnakaart „suvi“.

*Missuguse aastaaja nimetuses on sees häälik U?

Põrsad nägid unes ,kuidas nad sügisel porilompides püherdasid. Mida põrsakesed talve kohta unes võisid näha? Mida sina saad talvel õues teha?

*Need on aastaaegade sõnakaardid. Pane palun õige sõnakaart õige pildi juurde.

*Nendel piltidel ei ole sõnakaarte, mis sul siia üle jäid. Palun lao need sõnad tähtedest-

PÄIKE, SEEN, MAJA, KORSTE

45

6-7 aastase lapse arengu jälgimine LAPSE NIMI:......................................................................................................... LAPSE SÜNNIAEG:................................................................................................ TÄITMISE KUUPÄEV:............................................................................................ VAATLUSI TEOSTASID:.........................................................................................

Laps teab oma ees- ja perekonna nime: sünnipäeva: aadressi:

Laps tunneb ajamõisteid: eile,täna, homme nädalapäevad päevaosad

Tunneb kuude nimetusi:

Nimetab aastaaegade tunnuseid: kevad suvi sügis talv

Laps tunneb kella: täistund pooltund

Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid: ring ruut kolmnurk ristkülik

Esemete järjestamine: suurem-väiksem-keskmine esimene, viimane,eelviimane

Hulkade moodustamine: kuju järgi värvuse järgi

Hulkade võrdlemine: suuruse järgi arvu järgi

Laps tunneb mõistet: ühesuurused terve ja pool Laps tunneb numbreid, seostab arvuga:

46

Laps oskab laduda ja joonistada geomeetrilistest kujunditest pilti:

Värvuste tundmine ja saamine: punane sinine kollane roheline oranž lilla roosa pruun hall hele tume

Laps oskab lahendada matemaatilist jutukest:

Laps oskab koostada matemaatilist jutukest:

Laps tunneb numbreid ja seostab arvuga:

Laps oskab häälida ette antud sõna.

Leiab esimese ja viimase hääliku.

Määrab häälikute arvu sõnas.

Esemete võrdlemine: kõrgem kui, madalam kui laiem kui, kitsam kui

Laps leiab riimuvaid sõnu:

Laps oskab lõpetada jutukest:

Laps lahendab mõistatusi ja esitab küsimusi:

Laps tunneb tähemärke:

Laps oskab lugeda sõnu kokku:

Laps oskab laduda sõnu tähtedest: Laps oskab moodustada lauseid pildi järgi, koostada jutukest: Laps oskab orienteeruda tasapinnal: paremal vasakul keskel üleval all

47

Lisa 5 Tunnistuse näidis:

Nr. 16

LAPSE NIMI

Lasteaia õppealajuhataja:

SA OLED

NII OSAV!

SA TEED

TÜDRUKUTELE

SILMA!

MA OLEN LAHE JA

TUBLI! MULLE

MEELDIB MÄNGIDA JA

TRIKKE TEHA

SA OLED ILUS

POISS!

SA TEAD

PALJU!

OSKAD HÄSTI

KLOTSIDEST

EHITADA!

SA OSKAD

HÄSTI

NÄIDELDA!

48

LAPSE NIMI

ÕPETAJAD: Kristi Leppmets: Heidy Telgmaa:

Piret Kõõra: Egle Kanep:

LIIKUMINE: OLED INNUKAS SPORDIPOISS. VÕIT ON SULLE VÄGA OLULINE. TUBLI, ET OLED KA KAOTAMA ÕPPINUD!

.

MUUSIKA: SULLE MEELDIB KOOS TEISTEGA MUSITSEERIDA. SULLE MEELDIB OSALEDA RING- JA LAULUMÄNGUDES.

KUNST: OSKAD OMA KUNSTITÖÖDE LOOMISEL KASUTADA ERINEVAID VAHENDEID. SUL ON HEA FANTAASIA. OSKAD MÄRGATA HUVITAVAID DETAILE JA SEOSEID. OSKAD OMA TÖID KIRJELDADA. HARJUTA VEEL REBIMIST!

.SOTSIAALSED OSKUSED: OLED HUVITATUD KAASLASTEGA SUHTLEMISEST. TEED VAHET HEAL JA HALVAL. OSKAD AVALDADA OMA TEADMISI. SAAD ARU REEGLITEST JA NENDE VAJALIKKUSEST – ÕPI NENDEST KA KINNI PIDAMA!

KEEL JA KÕNE:

SUL ON HUVITAVAD MÕTTED, OSKAD NEIST RÄÄKIDA. OSKAD MÕELDA VÄLJA VAHVAID JUTUKESI. TUNNED TÄHTI JA OSKAD LUGEDA .

ÕPIOSKUSED:

OLED UUDISHIMULIK. SULLE MEELDIB UURIDA JA KATSETADA. OSKAD NÄHA ESEMETE JA NÄHTUSTE SARNASUSI, ERINEVUSI JA LEIAD LIHTSAMAID SEOSEID. VIID ALUSTATUD TEGEVUSED LÕPULE.

ENESEKOHASED

OSKUSED: OSKAD ISESEISVALT TEGUTSEDA. SAAD HAKKAMA ENESE - TEENINDAMISEGA . SUL ON OLEMAS ESMASED TÖÖHARJUMUSED.

MINA JA KESKKOND: SUL ON VAHVAID TEADMISI ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST. KIRJELDAD HUVITAVALT OMA KODU JA PERETRADITSIOONE.. SAAD ARU OHTUDEST KODUS, LIIKLUSES JA LOODUSES. OSKAD ERISTADA TERVISELE KAHJULIKKU JA KASULIKKU.

.

MATEMAATIKA: TUNNED KÕIKI NUMBREID. OSKAD ESEMEID LOENDADA, VÕRRELDA JA RÜHMITADA. TUNNED ERINEVAID KUJUNDEID, OSKAD NENDEST LADUDA PILTE. TUNNED KELLA. OSKAD LIITA JA LAHUTADA 10 –PIIRES.

MÄNGUOSKUSED: VÕTAD ERINEVAID ROLLE. KASUTAD MÄNGUDES ERINEVAID VAHENDEID. RAKENDAD MÄNGUDES OMA KOGEMUSI JA TEADMISI ÜMBRITSEVAST MAAILMAST. ÕPI TEGEMA KAASLASTEGA KOKKULEPPEID JA LEIDMA LAHENDUSI!

ÕP.

49

Lisa 6 Koolivalmiduse kaardi näidis:

LAPSE KOOLIVALMIDUSE KAART

Üldandmed lapse kohta:

Nimi: Sünniaeg: Lasteasutus: Rühma liik: Kohalkäik: Kodune keel(ed):

Mänguoskused

Laps tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;

rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;

algatab erinevaid mange ja arendab mängude sisu; täidab mängudes erinevaid rolle; järgib mängureegleid ning oskab tuttavate

mängude reegleid teistele selgitada; suudab probleeme lahendada ja jõuda

mängukaaslastega kokkuleppele; tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust

võistlusmängus; kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

Arendamist vajavad küljed /

soovitused:

Tunnetus- ja õpioskused

Laps saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi, nähtusi tervikuna;

mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevalt dialoogi;

tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;

suhtub õpimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;

rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;

50

kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

Sotsiaalsed oskused

Laps püüab mõista teiste inimeste tundeid ning

arvestada neid oma käitumises ja vestluses;

tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja

tunneb huvi teise vastu;

hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda

vajadusel ka ise;

osaleb rühma reeglite kujundamisel;

oskab teistega arvestada ja teha koostööd;

loob sõprussuhteid;

saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;

teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;

mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;

järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud

käitumisnorme;

selgitab oma seisukohti.

Enesekohased oskused

suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid

emotsioone, nt. Rõõmu, viha, sobival viisil

väljendada;

kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;

oskab erinevates olukordades sobivalt käituda;

algatab mange ja tegevusi;

tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise

eest;

teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik

ning kuidas ohutult käituda;

saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on

kujunenud esmased tööharjumused;

kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult

ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

Koolieelses lasteasutuses rakendatud tugiteenused:

Huvid ja motivatsioon:

Kuupäev:

Õpetajad:

Lapsevanem:

Logopeed:

Kooli direktor:

51

Lisa 7 PÜÜNSI KOOLI LASTEAED

Arenguvestlus lapsevanema ja lasteaia õetaja vahel Kuupäev:…………..

Lapse nimi:………………………………………………………………… Vanus:………….

Õpetaja (d):………………………………………………………………………………………...

Lapsevanem (ad):………………………………………………………………………………….

Mäng

Tugevused:…………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

Milles laps vajab abi:

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

Lapsevanema arusaam:…………………………………………………………………………...

………………………………………………………………………………………………………

Reeglid, väärtused, sotsiaalsed oskused

Tugevused:…………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………..

Milles laps vajab abi:

………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………...

Lapsevanema arusaam:…………………………………………………………………………...

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

52

Kognitiivsed oskused

Tugevused: ………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

Milles laps vajab abi: ……………………………………………………………………………...

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

Lapsevanema arusaam:…………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

Lapse osalus, huvid, anded, tugevused

Õpetaja arusaam:………................................................................................................................

………………………………………………………………………………………………………

Lapsevanema arusaam:…………………………………………………………………………..

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

Laps vajab abi ja toetust/ tähelepanu tuleb pöörata:……………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

Selleks on võimalik teha:…………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

Kokkuvõte:…………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………..

Käesolev kokkuvõte lisatakse lapse arengumappi

53

Õpetaja (d):………………………………………………………………………………………………………………..

Lapsevanem (ad):…………………………………………………………………………………………………………

Lisa 8

LAPSE INDIVIDUAALSUSE KAART

Püünsi Kooli lasteaed

Üldandmed lapse kohta

Nimi:

Sünniaeg:

Rühma liik:

Kodune keel(ed):

Kaardi avamise aeg:

Lapsevanema nõusolek kaardi avamiseks:

1. Üld- ja peenmotoorika, füüsiline areng

2. Eneseteenindus

Oskused ja abi vajadus

3. Silmaring, huvid ja motivatsioon

54

4. Mäng ja sotsiaalsed oskused

Mänguoskused, suhted kaaslastega/täiskasvanutega

5. Emotsionaalne seisund ja käitumine

6. Suhtlemine ja kõne

Mitteverbaalne ja verbaalne suhtlemine, kõne mõistmine ja kasutamine

7. Tunnetustegevus

Tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine

8. Kokkuvõte arenguvestlusest ja kokkulepe edasiste tegevuste osas

55

9. Individualiseerimine ja diferentseerimine

Toetavad tegevused

Teostajad

56

Vajadus lapse pedagoogilis-psühholoogiliseks hindamiseks:

Kuupäev:

Õpetajad:

Lapsevanem: