Upload
others
View
8
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
2
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................. 2
1. Veterinaar- ja Toiduamet aastal 2018 ............................................................................ 3
2. Arenguteekonna kaardi juhtimine .................................................................................... 5
4. Peamised strateegilised valikud .................................................................................... 10
4.1 Kriitilised edutegurid .................................................................................................. 10
4.2 Strateegilised valikud kriitiliste edutegurite juhtimiseks .................................... 11
5. Valdkondlikud strateegiad ja nende rakendamine ...................................................... 13
5.1 Toiduohutus, loomatervishoid ja turukorraldus ................................................ 13
5.2 Personalistrateegia .................................................................................................... 14
5.3 Kommunikatsioonistrateegia ....................................................................................... 15
5.4 Kriisijuhtimise strateegia .......................................................................................... 15
5.5 Kvaliteedistrateegia ................................................................................................... 16
5.6 IKT strateegia .............................................................................................................. 16
Lisa 1. Tegevuste ja eesmärkide detailne kirjeldus aastatel 2017 - 2020 .............................. 17
3
1. Veterinaar- ja Toiduamet aastal 2018
VTA on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab
riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi veterinaartegevuse, söödahügieeni,
toiduohutuse, põllumajandusloomade aretuse, turukorralduse ja mahepõllumajanduse
valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. VTA terviklik toiduohutuse
süsteem on kujutatud alljärgneval joonisel.
4
VTA visioon on koostööasutuse rolli järjepidev loomine ja hoidmine arenguteekonna
kaardi eesmärkide kohaselt. VTA missioon on seista tarbimisväärse toidu ja tervete
loomade eest Eestis.
VTA loodi 2000. aastal Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni (VTI) ümberkorraldamise
teel. Ümberkorraldamise aluseks olid sama aasta 1. jaanuaril jõustunud
veterinaarkorralduse seadusest, loomatauditõrje seadusest ja toiduseadusest
tulenev VTI senise pädevuse laienemine, mis eeldas ka sätestatud ülesandeid täitva
valitsusasutuse staatuse muutmist. Viimase kümne aasta jooksul on VTA tegevuste
hulka lisandunud jaekaubanduse kontroll, põllumajandusloomade aretus,
turukorraldusmeetmete järelevalve ja alkoholiregister. 2017. aasta detsembrist liitus
VTA meeskonnaga enne Maaeluministeeriumi koosseisu kuulunud kalapüügi
korralduse ja andmete analüüsi büroo.
VTAs on (01.11.2018 seisuga) 323 töötajat, nendest 90 töötab keskasutuses, 210
maakondlikes veterinaarkeskustes ning 23 inimest piiripunktides. Alates 01.01.2018
korraldati ümber nn volitatud veterinaararstide süsteem. Kõiki ametlikke
kontrollitoiminguid (väiketapamajades lihakontrolli ja loomade heaolu nõuete
kontrolle loomapidajate juures) teostavad alates 01.01.2018 ainult
järelevalveametnikud. Töökorralduse muutmise eesmärgiks oli tagada ühetaoline ja
samaväärne järelevalve ning korraldada toimiv sisekontrollisüsteem. Muuhulgas
väheneb uues süsteemis huvide konfliktide esinemise tõenäosus. Volitatud
veterinaararstide tööülesandeks jäi riikliku loomatauditõrje programmi
rakendusmeetmete raames teostatavate kohustuslike profülaktiliste menetluste,
vaktsineerimiste ja diagnostiliste uuringute teostamine Veterinaar- ja Toiduameti poolt
volitatud veterinaararsti tööpiirkonnale planeeritud mahtudes.
VTA töötajate jagunemine maakondade lõikes:
5
01.09.2018 jõustus ameti uus põhimäärus, millega maakonnakeskused muudeti ameti
osakondadeks. Moodustati Läänemaa-Raplamaa, Virumaa, Jõgevamaa-Tartumaa,
Hiiumaa-Saaremaa keskused. Teenuse tagamiseks on ametil esindused igas liidetud
maakonnas. Lisaks korraldati ümber büroojuhatajate ametikohad
(juhtivspetsialistideks) ning aretuse ja söötade piirkondlike ametnike töökorraldus.
Muudatuste eesmärk oli vähendada juhtimistasandeid ja viia töökorraldus vastavusse
tegeliku tööjaotusega.
VTA on tulevikku vaatav ja dünaamiline asutus, kes soovib oma arengus olla eeskujuks
ka teistele riigiasutustele. Oleme igal tasandil avatud uutele ideedele ja püüdleme
koostööasutuse kuvandi poole. Peame oluliseks klientide ja huvipoolte võrdset ja
lugupidavat kohtlemist. Kõikides oma praegustes ja tulevastes tegevustes lähtume
VTA väärtustest, mis on:
Asjatundlikkus Oleme oma tööle pühendunud professionaalid, kes täiendavad pidevalt oma erialaseid teadmisi.
Oskame eristada olulist ebaolulisest.
Kasutame parimaid praktikaid ja jagame seda teistega.
Avatus Oleme avatud uuendustele ja uutele ideedele.
Tegutseme läbipaistvalt ja anname selgitusi enda tegevuste kohta.
Teeme koostööd, jagame oma teadmisi ja enda valduses olevat infot.
Usaldusväärsus Võtame vastutuse oma sõnade ja tegude eest, julgeme tunnistada eksimusi.
Protsessid ja tegevused on läbipaistvad ja arusaadavad.
Peame kinni oma lubadustest.
Hoolivus Väärtustame enda ja teiste aega
Loome toetavat ja sõbralikku tööõhkkonda.
Oleme näoga kliendi poole, kuulame ära, püüame mõista ja aidata leida lahendusi. Oleme
vastutulelikud ja arvestavad.
2. Arenguteekonna kaardi juhtimine
Arenguteekonna kaart 2017–2020 on tervikdokument VTA eesmärkide
saavutamiseks. Selle koostamisel lähtusime määratletud strateegilistest valikutest.
Eesmärkide seadmisel võtsime arvesse siht- ja huvigruppide – klientide
(toidukäitlejad, loomakasvatajad jne), tarbijate, teiste ametiasutuste,
koostööpartnerite ja töötajate ootusi ja huve. Lisaks toetavad käesolevas
dokumendis püstitatud eesmärgid Maaeluministeeriumi põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukavas (PÕKA) ja valitsemisala organisatsiooni arengukavas (VOU)
seatud eesmärkide (vt täpsemalt http://www.agri.ee/et/ministeerium-
kontakt/maaeluministeeriumi-arengu-ja-tegevuskavad) elluviimist.
Strateegiline juhtimine jaguneb VTAs kolmele tasandile:
VTA arenguteekonna kaart (koostatakse 4 aastaks);
valdkondlikud strateegiad/suunad (koostatakse 4 aastaks);
6
iga-aastased (valdkondlikud) tööplaanid.
Arenguteekonna kaardi ning valdkondlike suundade uuendamine toimub vähemalt
kord aastas (IV kvartalis). Sellele eelneb valdkondade ülene riskide hindamine ning
eelneval perioodil tehtud tööde analüüs. Seejärel planeeritakse ja eelarvestatakse
tegevused ning koostatakse järgmise perioodi valdkondlikud tööplaanid. Juhtimise
aastaringi on detailsemalt kirjeldatud joonisel 1.
Joonis 1. Juhtimise aastaring.
Eesmärkide saavutamist hinnatakse igaks aastaks seatud mõõdikute alusel.
Arenguteekonna võtmemõõdikud on toodud alljärgnevas tabelis.
2017 2018-2019 2020
Kompetentside hindamine – juhid UUS!
Tarbija teadlikkuse uuring (MeM 2019) UUS!
Kompetentside hindamine
Ressursside tagamine
(palgad, infosüsteem, muud prioriteetsed tegevused)
Kliendi rahulolu (2019) UUS!
(sh koostööpartnerite rahulolu)
Töörahulolu uuring
Peaspetsialistide hindamine (2019 III kv)UUENDAMINE!
Kliendi rahulolu
Töörahulolu uuring (2018)
7
Arenguteekonna kaardi, valdkondlike strateegiate/suundade ning tööplaanide
juhtimise eest vastutavad:
arenguteekonna kaart – peadirektor;
nõuetekohane toit (edaspidi toiduohutus), loomatervishoid ja
põllumajandustoodete ühine turukorraldus – peadirektori asetäitjad oma
vastutusalas;
personalistrateegia – üldosakonna juhtivspetsialist (personal);
kommunikatsioonistrateegia – peadirektor;
kriisijuhtimine – kriisijuht;
kvaliteedistrateegia – kvaliteedijuht;
IT-strateegia – finantsjuht;
valdkondlikud tööplaanid – osakonnajuhatajad oma vastutusalas.
Joonis 2. Arenguteekonna kaardi hierarhia.
Kõik asutuse töötajad annavad igapäevatöös oma panuse valdkondlikes tööplaanides
kirjeldatud eesmärkide täitmisse. Tööplaanide rakendamist hallatakse elektroonilises
keskkonnas.
Uut arenguteekonna kaarti aastateks 2021–2024 hakatakse koostama 2019. aasta II
poolaastal.
Vastavalt SWOT- ja PESTEL-analüüsidele ning erialaliitudelt ja ekspertidelt saadud
tagasisidele lähtub VTA järgmistel aastatel oma tegevusi planeerides järgmistest
arengusuundadest.
8
1. Uued majandussuunad
Üha populaarsemaks on muutunud jagamismajandus, e-kaubandus ning kohvikute- ja
kogukonnapäevad, oma tooteid ja teenuseid pakuvad varasemast aktiivsemalt
väikekäitlejad (nt toiduainete tootmine eraelamutes).
E-kaubandus. Statistikaameti andmetel oli kodune internetiühendus 2016. aasta I
kvartalis 86%-l leibkondadest, mis loob eelduse e-kaubanduse teenuste kasutajate
osatähtsuse suurenemiseks. E-kaubanduse Liidu viimase tarbijauuringu (juuni 2016,
allikas http://e-kaubanduseliit.ee/internetist-ostmine-kogub-hoogu-eelistatud-on-
kodumaiseid-e-poed/) põhjal selgub, et internetist ostmine on eestlaste seas
sagenenud ning kauba nägemine-proovimine enne ostu muutub üha vähem tähtsaks.
Tarbijad peavad usaldusväärsemaks kodumaiseid e-poode, kust sooritatakse
suurem osa ostudest.
Populaarseimaks kaubagrupiks, mida interneti vahendusel ostetakse, on sarnaselt
2015. aastaga piletid (teater, kino, kontsert), teisel kohal on kodumasinad ja
elektroonika ning kolmandal kohal naisteriided. Tänu suuremale pakkumisele on
eelviimaselt kohalt ettepoole tõusnud toidukaubad, mis näitab, et tarbijate valmisolek
toitu internetist tellida on suur.
Joonis 3. Vastus küsimusele „Milliseid kaubagruppe Te olete ostnud interneti
vahendusel?“. (Allikas http://e-kaubanduseliit.ee/internetist-ostmine-kogub-hoogu-
eelistatud-on-kodumaiseid-e-poed/)
Kui 2015. aastal eelistas 56% vastajatest ülaltoodud kaubagruppe enamasti osta
tavapoest, siis 2016. aastal moodustasid 48%-l vastajatest internetiostud väiksema
osa kui ostud tavapoest. 22% ostis võrdselt tava- ja e-poodidest, 30%-l vastajatest
moodustasid internetiostud suurema osa kui ostud tavapoest.
Väikekäitlejad. 2016. aasta alguses oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 1016
eraelamus toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet. Loomset toitu käitlevad ca 19% (6%
liha, 10% kala ja 3% piim) ning sushi’t 1% käitlejatest. 81% käitlejatest tegelevad toidu
9
valmistamise ja serveerimisega, puu-, köögivilja- ja marjatoodete, kondiitritoodete, liht-
ja valikpagaritoodete käitlemisega. Eraelamus toidu käitlejate arv suurenes 2015.
aastal ca 16% võrra – aastaga lisandus 160 uut toidukäitlejat. Käitlejate huvi
eraelamus toidu valmistamise vastu on jätkuvalt suur, seda kinnitab nii aasta jooksul
lisandunud käitlejate arv kui ka käitlejate poolt sage infoküsimine nii telefoni kui ka
kirja teel.
Tegevusvaldkonnad on muutunud ka loomakasvatussektoris. Piimakarja- ja
seakasvatused on koondunud suurettevõtetesse. Piimatoodangult lehma kohta ja
toodangu kasvu poolest on Eesti Euroopa üks liidritest. 2015. aasta
piimandusstatistika põhjal on Eesti piimalehmade toodang Taani järel Euroopa Liidu
(EL) liikmesriikide hulgas teisel kohal. Piimakarja ja sigade kasvatamisest loobunud
väikemajapidamised on omakorda leidnud väljundeid lihaveise-, kitse- ja
linnukasvatuses. Väikemajapidamised on järjest rohkem huvitatud oma toodangu
väärindamisest.
Alternatiivina on põllumajandusse jõudnud ka meie jaoks seni eksootilised liigid,
näiteks alpakad, valgurikkad putukad, vihmaussid. Need omakorda esitavad
väljakutseid järelevalvele, kuna meil puuduvad seni vastavaid loomakasvatusharusid
tundvad spetsialistid.
Üha enam suureneb ettevõtete huvi eksportida oma tooteid ja loomi Euroopa Liidust
väljapoole, mistõttu VTA mängib uute võimalike turgude väljaselgitamisel ja avamisel
aina suuremat rolli. Näiteks tõuveiste eksport on rekordiliselt kasvanud. Kui varem
müüdi aastas umbes 1400 tõuveist, siis 2016. aastal 4000 veist.
Järjest aktiivsem kauplemine loomakasvatussaadustega ning lemmikloomadega
reisimise sagenemine suurendab pidevalt loomataudide leviku riski. See omakorda
esitab meile järjest suureneva kohustuse tegeleda taudide ennetamisega. Üks
tähtsamaid osasid ennetustöös on loomakasvatajate nõustamine ja koolitamine, sest
just neil lasub kõige olulisem roll taudileviku tõkestamisel.
2. Teaduse ja tehnika kiire areng
Mõjusa, efektiivse ja tõhusa järelevalve teostamiseks on otstarbekas arendada ja
kasutusele võtta tänapäevaseid infotehnoloogilisi süsteeme ja abivahendeid (nt riist-
ja tarkvarad, infosüsteemid, andmekogud, droonid, mobiilirakendused, QR-koodid, GIS
Map Info).
Väljaarendatud kaardirakendused on suureks abiks ressursside jaotusplaanide
tegemisel ning taudipuhangutele reageerimisel. Juba nüüd on paljudes lüpsifarmides
kasutusel operatsioonisüsteemid, mis annavad lüpsijärgselt iga looma kohta
hulgaliselt arvnäitajaid, mille alusel saab võtta vastu otsuseid looma füsioloogilise
seisundi kohta. Lisaks kasutatakse paljudes farmides ka raviarvestuse aluseks
infosüsteeme, mis võimaldavad teha laialdasi analüüse ning aitavad tagada ravimite
optimaalse kasutuse.
Arenguga kohanedes peame suurendama ametnike teadmisi uute tehnoloogiate
vallas ning tagama vajaliku välja- ja ümberõppe ning nüüdisaegse varustatuse. Uute
tehnoloogiate edulood peavad jõudma kogu sektorini.
10
Viimase aastakümne jooksul on meedia muutunud – digitaalne klikipõhine
tuluteenimine on toonud kaasa kiire infokäibe. Uued meediakanalid, ajaveebid ja
sotsiaalmeedia lisavad infoväljale arvamusi, mis tunduvad inimestele huvitavad, kuid
võivad põhineda valefaktidel või olla poolikud. Probleemsed olukorrad, nagu näiteks
uute loomataudide, saastunud toidu, sööda või toidutekkeliste nakkuspuhangute levik
võib kaasa tuua valeinfo kiire võimendumise, sest kui tavapärased infoallikad pole
usaldusväärsed või piisavalt kiiresti kättesaadavad, pöörduvad inimesed
alternatiivsete infoallikate poole.
3. Riigireform
Reform jaguneb riigivalitsemise reformiks (sh riigi ülesannete analüüs) ja
haldusreformiks. Riigivalitsemise reformi elluviimist juhib Rahandusministeerium
koostöös teiste ministeeriumidega (vt täpsemalt http://www.fin.ee/riigivalitsemise-
reform/). Riigivalitsemise reform nõuab avalikult sektorilt eelkõige efektiivsemat
tegutsemist, mis tähendab ka meie jaoks vajadust aastaks 2020 üle minna tekke- ja
tegevuspõhisele planeerimisele ja eelarvele, kaardistada ja mõõta avalikke teenuseid,
optimeerida kinnisvara kasutamist, tsentraliseerida tugiteenuseid jne. Samuti tuleb
proaktiivselt arvestada riigiülesannete analüüsist tulenevate muudatustega (nt
asutuste võimalike ümberkorraldamistega või maakonna veterinaarkeskuste
ümberstruktureerimisega).
4. Peamised strateegilised valikud
4.1 Kriitilised edutegurid
VTA strateegia keskmes on kriitilised edutegurid, mille abil VTA seob oma sisemised
protsessid siht- ja huvigruppide rahuloluga. Eduteguritega tegelemine määrab ära ka
selle, kui edukalt VTA suudab väliste suundumustega toime tulla. Analüüsid näitavad,
et oluline on kuni aastani 2020 VTAs keskenduda eelkõige järgmiste edutegurite
arendamisele:
juhtimine (sh struktuur ja protsessid);
koostöö ja kompetentsivõrgustik;
personal;
IT ja tehnoloogia.
Juhtimise arendamine (sh struktuur ja protsessid)
Asutuses tuleb arendada juhtimiskompetentsi ning eelkõige tuleb keskenduda
keskastmejuhtide arendamisele. Selleks on vaja kaardistada olulised
juhtimiskompetentsid (planeerimisoskus, strateegiline mõtlemine, inimeste juhtimine
ja arendamine), luua juhtide hindamise ja tagasisidestamise süsteem. Juhtide
mõtlemine ja tegutsemine ei peaks piirduma ainult oma struktuuriüksusega, vaid
muutuma piirideüleseks.
Lisaks on oluline kriitiliselt analüüsida kõik juhtimistasandeid, et olla veendunud, kas
struktuur, ressursid ja töökorraldus võimaldavad saavutada püstitatud eesmärke.
Struktuur peab tagama kiire ja operatiivse reageerimise ohuolukordades (ohtlikud
11
taudid, toidutekkelised nakkushaiguspuhangud jne). Maakonnakeskustes tuleks
kaaluda paindlikuma struktuuri loomist (nt regioonipõhine juhtimine) ja ümber
korraldada volitatud veterinaararstide süsteem.
Asutuse ühtsete juhtimispõhimõtete tagamiseks on VTA valinud protsessipõhise
juhtimise. See aitab liikuda aina enam ühetaolise ja kvaliteetse järelevalve ja
loamenetluse teenuse suunas, leida erinevates protsessides kokkuhoiuvõimalusi ning
koguda juhtidele vajalikku olulist infot, mis on abiks juhtimisotsuste tegemisel.
Koostöö ja kompetentsivõrgustiku arendamine
Toidukäitlemis- ja loomapidamisettevõtete ning VTA ühine eesmärk on tagada
inimestele turvaline toit ning loomade tervis ja heaolu. Soovime arendada
huvipooltega asjatundlikku koostööd, mis loob eeldused vastastikku paremaks info
ja teadmiste jagamiseks. Selleks hakkame järjest rohkem pöörama tähelepanu
koostöövõrgustike (ülikoolid, teadusasutused, liidud jne) loomisele ja arendamisele.
Lisaks on üks olulisi strateegilisi eesmärke selgitada siht- ja huvigruppidele paremini
VTA funktsioone, et tõsta nii avaliku kui ka erasektori teadlikkust VTA
kompetentsidest.
Siht- ja huvigrupid ootavad VTA-lt ennetavate ja nõustavate tegevuste osakaalu
suurendamist, sh kaasamist ja info jagamist. VTA tugi info jagamisel toetab nii
ettevõtjate püüdlusi kui ka suurendab toidu usaldusväärsust tarbija silmis. Seepärast
peab VTA vajalikuks tähtsustada teabe jagamist eesmärgiga suurendada tarbijate ja
klientide teadlikkust toidu ja selle käitlemise ning loomade heaolu teemadel.
Kuna VTA mängib üha suuremat rolli ka uute võimalike eksporditurgude
väljaselgitamisel ja avamisel, on tekkinud vajadus teha oluliselt suuremat koostööd
teiste valitsusasutustega, Eesti esindustega välisriikides, sihtgruppidega, aga ka teiste
liikmesriikide ja võimalike sihtriikide pädevate asutustega ning olla selles valdkonnas
avatud ja konstruktiivne partner.
4.2 Strateegilised valikud kriitiliste edutegurite juhtimiseks
Iga kriitilise eduteguri täitmiseks koostatakse alategevustest koosnev strateegiline
programm. Alljärgnevas tabelis on esitatud iga strateegilise programmi pikaajaline
visioon (aastani 2020). Täiendavalt on Lisas 1 välja toodud ka iga programmi
peamised tegevused detailselt iga aasta kohta vahemikul 2017-2020.
12
Strateegiline
programm Kriitilised tegevused 2017
Vahe-eesmärgid
2018. a lõpuks Eesmärgid 2019-2020
Juhtimise
arendamine
1. Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni loomine ja dokumenteerimine (sh kommunikatsiooni-, kriisijuhtimis-, kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine) 2. Volitatud veterinaararstide süsteemi analüüsimine ja ümberkorraldamine 3. Ministeeriumi kalamajanduse büroo sujuv ületoomine VTA koosseisu ja klientidele tõrgeteta teenuse osutamise jätkumine 4. Valmisolek riigivalitsemise ja riigi haldusreformi sisenditest tulevateks võimalikeks muudatusteks (Põllumajandusameti ja VTA optimeerimisanalüüs) 5. Eesistumise ajaks tõrgeteta sisemise töö korraldamine
1. Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni loomine ja dokumenteerimine 2.Ühtse ja ühetaolise kriisijuhtimissüsteemi väljatöötamine 3.Tegevuspõhise planeerimise ja eelarvestamise järkjärguline rakendamine
1. Mõjus, tõhus ja efektiivselt toimiv asutus – tarbimisväärne toit ja terved loomad
2. Asutusel on koostööasutuse kuvand ja on saadud sisend ministeeriumi poolt läbiviidud tarbija teadlikkuse uuringust.
3. Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise süsteem on välja töötatud ja kliendi rahulolu 60–70%
4. Valmis on uus arenguteekond 2021-2024
Koostöö-
võrgustikud
Koostöövajaduste ja koostööpartnerite (sh olulised välispartnerid) kaardistamine ning osapoolte ootuste ja võimaluste väljaselgitamine
Kliendinõukoda on alustanud tegevust, VTA on koostöös nõukojaga parendanud oma töökorraldust kokkulepitud valdkondades.
Toimiv koostöö- ja kompetentsi-võrgustik, mis tagab odavama, kiirema ja kvaliteetsema teenuse, tänu millele on kasvanud klientide ja töötajate rahulolu
IT
1. JVISi arendustele rahastuse leidmine
2. Andmeanalüütika juurutamine koostöös Maaeluministeeriumi IT-osakonnaga
1. JVIS arenduste I etapp on valmis
2. E-teenuste arendamine Kliendiportaalis
1. Enamik teenuseid on liikunud e-kanalitesse
2. Olemas on kvaliteetne andmeanalüüs, mis on seotud JVISi ja väliste andmebaasidega
Personal
1.2017. a lõpuks juhtide kompetentsimudeli juurutamine ja sidumine koolitusprogrammidega
2.Palkade tõstmine loomatervise ja loomakaitse valdkonna ja tapamajade järelevalveametnikel avaliku sektori keskmisele tasemele lähemale
1. Personalistrateegia on valmis
2. Koolituste eelarve moodustab palgafondist 3%
3. Ametikohtade profiilide kirjeldamine ja hindamine
4. Motiveeriva ja läbipaistva/ konkurentsivõimelise kogutasusüsteemi loomine
1. Väärtuspõhine organisatsioonikultuur (väärtuste audit) – asutuses on hea töötada
2. Juhtide ja töötajate arendamine vastavalt personalistrateegiale
3. VTA töötajad saavad avaliku teenistuse keskmist mediaanpalka
4. Personali rahulolu kõrge (ca 75 %)
5. Personali vabatahtlik voolavus optimaalne (7- 10%)
13
5. Valdkondlikud strateegiad ja nende rakendamine Arengutee aluseks on valdkondlikud strateegiad ning nendest tulenevate eesmärkide
elluviimiseks kavandatud meetmed koos vastavate tööplaanidega. Arengutee (sh
valdkondlike strateegiate) koostamisel, ülevaatamisel ja rakendamisel annavad olulise
sisendi valdkondade arengusuunad, Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava ja
valitsemisala organisatsiooni arengukava, mille koostamisel on omakorda arvesse
võetud VTA strateegilisi eesmärke.
Valdkondlike strateegiate täitmiseks kavandatavad meetmed koos
rakendustegevustega sätestatakse mitmeaastases kontrollikavas (Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr 882/2004 artiklis 41 nimetatud mitmeaastane
kontrollikava, mida laiendatakse vastavalt VTA tegevusvaldkondadele) ja
valdkondlikes tööplaanides. Meetmete kavandamisel ja rakendamisel on arvestatud
kriitiliste eduteguritega.
5.1 Toiduohutus, loomatervishoid ja turukorraldus
Meie eesmärk on saavutada kogu toidukäitlemise ahela (laudast lauani, põllult põske
jne) ulatuses olukord, kus tarbija ja käitleja (sh esmatootja, töötleja ja turustaja) on
vabad ja teadlikud oma valikutest ja võimalustest nii sise- kui ka välisturul.
Toiduohutuse valdkonnas peame oluliseks, et turustatav toit (omatoodang ja import)
on ohutu ja tarbimisväärne, varustatud asjakohase teabega ning ekspordi korral vastav
sihtriigi nõudmistele.
Selleks on seatud järgmised tulemuseesmärgid:
toiduga kaasneb piisav hulk teavet teadliku valiku tegemiseks; toidu käitleja on õiguskuulekas ja rakendab kõiki temast olenevaid abinõusid
toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks;
toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse kontroll on tõhus ja tulemuslik kogu kontrollitegevuse osas (planeerimisest kuni aruandluseni);
põhjendatud ja eesmärgipärase seire alusel on VTA-l olemas ülevaade toiduohutuse olukorrast;
toiduga seotud ohuolukordade ja avalikkuse huvist lähtuvate sündmuste ennetamiseks, nendeks valmisolekuks, nende lahendamiseks ja järeltegevuseks on loodud tõhus ja tulemuslikult toimiv koostöövõrgustik ja VTA-sisene süsteem.
Loomatervishoiu (sh loomakaitse, aretuse ja söötade) valdkonnas on VTA eesmärk, et Eesti loomakasvatuse saadused (elusloomad, geneetiline materjal, loomsed saadused) on konkurentsivõimelised nii siseturul, Euroopa Liidu siseturul kui ka kauplemisel kolmandate riikidega.
Selleks on seatud järgmised tulemuseesmärgid:
loomataudide, sh inimesele ja loomadele ühiste nakkushaiguste eesmärgipärane (riskiprofilist tulenev) seire ja järelevalve taudide ärahoidmiseks;
14
loomataudide ennetamiseks, nende tõrjetegevuseks valmisolekuks, tõrjeks ja järeltegevuseks on loodud tõhus ja tulemuslikult toimiv koostöövõrgustik ja VTA-sisene süsteem;
loomapidajad ja söödatootjad on oma tegevuses teadlikud loomade hea tervisliku seisundi tagamisest, sh loomataudide ennetamisest ja tõhusast tõrjumisest;
loomadele on tagatud sobiv hooldus ning muu terviseks ja heaoluks vajalik;
sihipärase ja tasakaalustatud aretustegevusega on saavutatud loomade hea tootlikkus, vastupanuvõime haigustele, sobivus pidamise eesmärkidega ning geneetiliste ressursside (ohustatud tõugude) säilimine.
Põllumajandustoodete ühise turukorralduse valdkonnas on VTA eesmärk maaettevõtluse konkurentsivõime saavutamine kvaliteetsete põllumajandussaaduste tootmise kaudu. Selleks on seatud järgmised tulemuseesmärgid:
maaelu arengu toetamine ja tootjate konkurentsivõime parandamine maaelu arengukava toetuste abil;
bioloogilise mitmekesisuse säilimine ja keskkonnasäästlikumaks muutumine, sh ohustatud tõugude säilimine;
kalavarude jätkusuutlik haldamine;
põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude nõuetekohane rakendamine;
mahepõllumajandusliku tootmise konkurentsivõime ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamine;
põllumajandussaaduste kvaliteedi ja ELi kvaliteedimärgi süsteemide toimimine.
5.2 Personalistrateegia
VTA-s on 30.10.2018 seisuga kinnitatud personalistrateegia 2019-2022.
Personalistrateegia toetab VTA arenguteekonna kaardis toodud eesmärkide
elluviimist ning järgib riigi kui tööandja personalipoliitika üldeesmärki, milleks on luua
ühiskonna muutuvate vajaduste ja võimalustega kohanduv ning võimekas
valitsussektori töötajaskond.
Personalistrateegia käsitleb peamiselt 4 valdkonda, kuhu asetatakse järgmise 4 aasta fookus: väärtuspõhine organisatsioonikultuur, juhtimise (s.h. juhtide) arendamine, töötajate arendamine, motiveeriv kogutasusüsteem. Personalistrateegiat muudetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas arenguteekonna kaardi uuendamise protsessi käigus.
VTA hoolib tööandjana oma töötajatest, arendab pidevalt töökeskkonda ja rakendab
paindlikke töötamisvõimalusi. VTA juhtkond seisab selle eest, et juba lähiaastatel
saaks iga töötaja öelda, et VTA hoolib tööandjana oma töötajatest pakkudes parimat
töö-ja arengukeskkonda oma ala spetsialistidele.
15
5.3 Kommunikatsioonistrateegia
Meie eesmärk on veenda avalikkust, et Eesti riigi kontrollisüsteem toiduohutuse,
loomatervise ja loomakaitse valdkonnas on usaldusväärne ja läbipaistev. Selleks peab
VTA muu hulgas kriitilisemates olukordades tõhusalt tegutsema ning edastama
kiiresti usaldusväärset infot. Eesmärk on, et iga kriitiliselt tähtsa uudisega käivad
kaasas soovitused, mida inimesed ise ühes või teises olukorras teha saavad. Selle
strateegilise ülesande täitmist toetab pikemaajaline kommunikatsioonistrateegia, mis
loob ühtse raamistiku planeeritud sihipärastele teavitustegevustele, kirjeldab VTA
kommunikatsioonitöö põhivaldkondi ja -teemasid ning sihtrühmi ja viise, kuidas on
kavas erinevate sihtrühmadega suhelda. Kõikides kommunikatsioonitegevustes on
oluline kaasata VTA partnereid, eksperte ja arvamusliidreid.
Planeeritud süsteemne ja järjepidev kommunikatsioon suurendab VTA
usaldusväärsust ja tagab inimestele võimaluse tunda end veterinaar- ja toiduohutuse
valdkonnas turvaliselt. Samuti edendab see ühiskonna teadlikkust veterinaar- ja
toiduvaldkonna toimimise alusprintsiipidest, õigustest, võimalustest ja kohustustest
neis valdkondades. Toidukäitlejad ja loomapidajad teavad eesmärgipärase
kommunikatsiooni kaudu, et reeglite eiramine võidakse kergesti avastada ja teatud
tingimustel ka avalikustada.
Pöörame tähelepanu ka meedia ja avalikkuse soovile saada kiiret infot otseallikast.
Koostööasutusena on meie eesmärk usalduslik suhtlus meediaga. Seda saab ehitada
VTA protsesse paremini avavate briifingute ja meedia harimise kaudu.
5.4 Kriisijuhtimise strateegia
Aastaks 2020 on Veterinaar- ja Toiduametis juurutatud kriisireguleerimise süsteem,
mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra
lahendamise ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise abinõusid.
Välja on töötatud ja juurutatud terviklik kriisijuhtimissüsteem, mis tagab kiire ja
operatiivse hädaolukorra lahendamise ja/või selle tagajärgede minimeerimise. Selleks
et neid süsteeme edukalt rakendada, on vaja jõuda järgmiste eesmärkideni:
igas maakonnas on koolitatud kriisimeeskond;
kriisireguleerimise õppused ja koolitused toimuvad regulaarselt;
hinnatud on kõik võimalikud riskid ja välja on pakutud leevendusmeetmed;
asjassepuutuvaid isikud on teadlikud võimalikest riskidest ja on valmis kiiresti
võtma meetmeid hädaolukorra ärahoidmiseks või selle minimeerimiseks;
sõlmitud on kokkulepped hädaolukorras kaasatavate asutustega;
kaardistatud on ressursid ning välja on arendatud GIS-infosüsteem;
toimib riski- ja kriisikommunikatsioon;
VTA on arvestatav partner kriisireguleerimises.
16
5.5 Kvaliteedistrateegia
Kvaliteedistrateegia käesoleva dokumendi mõistes hõlmab nii kvaliteedi- kui ka
protsessijuhtimise üldkontseptsiooni loomist. Tervikliku kvaliteedi- ja
protsessijuhtimise süsteemini jõudmiseks on vaja kõigepealt töötajaid koolitada ning
saada ülevaade kõikidest VTA protsessidest. Paralleelselt nende tegevustega on
eesmärk ühetaolise ja lihtsa teenuse arendamine kõikide valdkondade järelevalve- ja
loamenetluse protsessides, mis eeldab neile ühtse raamistiku loomist. Protsesside
kirjeldamine ja nendevaheliste seoste leidmine lihtsustab juhendite koostamist ja
lugemist, mis omakorda toetab keskasutuse ja maakonnakeskuste infovahetust.
Lisaks on oluline arendada asutuse sisekontrollisüsteemi, et anda hinnanguid
valdkondade järelevalve toimivusele ning tõsta läbi parendustegevuste teenuste ja
protsesside kvaliteeti.
Kavas on luua klienditeeninduskontseptsioon ja klientide tagasiside süsteem, saada
ülevaade kõikidest ressurssidest (inimene, aeg, raha) ning seada protsessidele
mõõdikud. Ressursside kaardistamine (eriti protsesside ajakulu mõõtmine) on abiks
töökoormuste ühtlustamisel, toetab tegevuspõhisele planeerimisele ja
eelarvestamisele üleminekut ning võimaldab teha paremaid juhtimisotsuseid.
5.6 IKT strateegia
Strateegilise juhtimise paremaks haldamiseks ja järelevalveametnike töö
tõhustamiseks peab VTA suutma tehnoloogilise arenguga sammu pidada ning
arvestama, kuidas areng mõjutab tööde mahtusid. Järelevalve lihtsustamiseks peab
võtma kasutusele nüüdisaegseid tehnoloogiaid. Selleks et kiire IT ja tehnoloogia
arenguga kaasas käia, tuleb lähiaastatel keskenduda 5G-interneti võimaluste
kasutamisele (andmete kiire edastamine ja sensorid), e-kaubanduse kontrollile, uute
tarkvarade kasutuselevõtmisele ja andmeanalüütika kompetentsi juurutamisele.
Piiratud eelarve tingimustes tuleb väärtustada inimeste tööd ja aega, mistõttu tuleb
alustada ametikohapõhiste tehniliste vahendite kaardistamisega ja varustada kõik
ametnikud tööks vajalike mobiilsete vahenditega.
Esmatähtsaid eesmärke on järelevalveinfosüsteemi (JVIS) arendamine loomatervise,
loomakaitse, kauplemise ning ekspordi ja aretuse valdkonnas sarnaselt toidu- ja
söödavaldkondades tehtud arendustega. Infosüsteem hoiab kokku
järelevalveametnike tööaega, võimaldab suurendada ennetavale ja nõustavale tööle
kuluvat aega, parandab aruandluse kvaliteeti ja aitab teha paremaid juhtimisotsuseid.
Kõikide valdkondadele jaoks arendatav ühine järelevalvemoodul viib meid lähemale ka
ühetaolise teenuse rakendamise eesmärgile ning arendatavad e-teenused hoiavad
kokku klientide aega.
Lisa 1. Tegevuste ja eesmärkide detailne kirjeldus aastatel 2017 - 2020
Strateegiline
programm
Kriitiliste tegevuste seis
2017.a lõpuks
Eesmärgid ja tegevused 2018. a
lõpuks Eesmärgid ja tegevused 2019 Eesmärgid 2020
Juhtimise
arendamine
1. Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni loomine ja dokumenteerimine
1.2. Ühtse ja ühetaolise kriisijuhtimissüsteemi väljatöötamine
1.3. Tegevuspõhise planeerimise ja eelarvestamise järkjärguline rakendamine
Tegevuspõhine riigieelarve (lühend TERE MEM) projekti algus (teenuste kaardistamine haldusalas ühtsetel põhimõtetel)
1.Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni loomine ja dokumenteerimine Planeerimise juhendi ümber tegemine Juhtimissüsteemi kirjelduse valmimine
1.2. Ühtse ja ühetaolise kriisijuhtimissüsteemi väljatöötamine
Tervikliku ohuolukordadele reageerimise süsteemi väljatöötamine
HOLP (hädaolukorra lahendamise plaan) koostamine (loomataudid)
1.3. Tegevuspõhise planeerimise ja eelarvestamise järkjärguline rakendamine
Tervikteenuste analüüs (toiduohutus, kutseline kalapüük, ekspordivõimekuse edendamine ja taimekaitse)
Kulumudeli koostamine ja rakendamine
1.Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni rakendamine Planeerimine vastavalt ministeeriumi juhtimiskellale 1.2. Ühtse ja ühetaolise kriisijuhtimissüsteemi rakendamine 1.3. Tegevuspõhise juhtimise rakendamine ja eelarve planeerimine (aastaks 2020)
Tervikteenuste analüüs (söödaohutus, loomade heaolu, loomatervis, põllumajandusloomade aretus, riskijuhtimine ja põllumajandusturgude volatiilsus jt)
1. Mõjus, tõhus ja
efektiivselt toimiv asutus, mis tagab – tarbimisväärse toidu ja terved loomad
18
1.4. VTA uus organisatsiooni disain (Asutuse eri juhtimisetasandite ümberkorraldamine)
Jätkuanalüüs ehk juhtrühma kokkulepped edasisteks tegevusteks, töörühmade tööks aluspõhimõtete kokkuleppimine (august-detsember 2017)
1.5. Sise- ja väliskommunikatsiooni süsteemi loomine
Kriisikommunikatsiooni põhimõtete kokkuleppimine
Kommunikatsiooniplaanid tehtud seagripi, linnugripi, loomakaitsevaldkonna töö tutvustamiseks.
Uue kodulehe visioon
1.6 Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise kontseptsiooni väljatöötamine
Ühtse järelevalve töörühma analüüs
Planeerimisprogrammi PLANPRO-juurutamine
Ajakulu mõõtmise alustamine programmis BEGIN (toetab juhtimistasandite analüüsi ja TERE MEMi projekti)
1.4. VTA uus organisatsiooni disain
Maakondade staatuste muutmine ning aretuse ja söödaametnike tööde ümberkorraldamine 1.09.2018
Enesekontrollilaborite ning turukorralduse ja mahekontrollide järelevalve ümberkorraldamine 1.01.2019
Tugiprotsesside (asjaajajate) tsentraliseerimine 01.01.2019
1.5. Sise- ja väliskommunikatsiooni süsteemi loomine
Uue veebi arendamine
Toiduvaldkonna kommunikatsiooniplaanide loomine
1.6 Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise kontseptsiooni väljatöötamine
Ühtne järelevalve protsess Valdkondlike nn valgusfooride väljatöötamine Juhendi uuendamine ja pilotiseerimine
Teenuste/protsesside kirjeldamine (TERE MEM)
Ajakulu kaardistamine programmis BEGIN ja PLANPRO
Ühetaolisema sisekontrollisüsteemi arendamine
Juhtumite analüüsi kontseptsiooni väljatöötamine
1.4. VTA uus organisatsiooni disain
Juhtimine on ümber korraldatud (regioonid) 1.10.2019
Valdkondade analüüsid (liha, kala, piim, loomakaitse jms) on lõpetatud ja tööd ümber korraldatud alates 01.01.2020
1.5. Sise- ja väliskommunikatsiooni süsteemi loomine
Uus veeb on valmis I p/a
Sisekommunikatsiooni kontseptsiooni arendamine (siseveeb, meililistide ülevaatamine, kvartaalsed nn majakoosolekud)
1.6 Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise kontseptsiooni väljatöötamine
Ühtse järelevalve protsess – põhimõtete rakendamise testimine
Töökoormuste ühtlane jaotamine ja kompetentside sihipärane rakendamine
Klienditeenindus-kontseptsiooni pilootanalüüs (klientide rahulolu 2019 IV kv)
Ühetaoliste sisekontrolli põhimõtete rakendamine
Ametnike hindamise süsteemi ülevaatamine osakondades
2. Pikemaajalise
kommunikatsiooni-strateegia väljatöötamine
3. Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise süsteem on välja töötatud, kliendirahulolu 60–70%
19
1.7 Valdkondlike riskide hindamise süsteemi (mudel ja metoodiline juhend) väljatöötamine
Toiduvaldkonna pilootprojektiga alustamine mudeli ja metoodilise juhendi väljatöötamiseks
2. Volitatud veterinaararstide süsteemi analüüsimine ja ümberkorraldamine Töörühma analüüs ja süsteemi ümberkorraldamine 01.01.2018 3. Ministeeriumi kalamajanduse valdkonna sujuv ületoomine VTA koosseisu ja klientidele tõrgeteta teenuse osutamise jätkumine Büroo toodud üle 1.12.2017 4. Valmisolek riigivalitsemise ja riigi haldusreformi sisenditest tulevateks võimalikeks muudatusteks
PMA ja VTA optimeerimisanalüüs
Töökohad pealinnast välja
Riigimajade kontseptsioonis osalemine
5. Eesistumise ajaks tõrgeteta sisemise töö korraldamine, ressursi valmisoleku tagamine Suurimad võidud ja tegemised:
Juhtivate veterinaarametnike (CVO) nõukogu töögrupp
Potsdam töörühm
1.7 Valdkondlike riskide hindamise süsteemi (mudel ja metoodiline juhend) väljatöötamine koostöös EMÜga.
1.8 Valdkondlike suundade ja prioriteetide määratlemine 2. Volitatud veterinaararstide
süsteem on ümber korraldatud ning tulemust hinnatud
3.Kalamajanduse valdkonnas on analüüsitud Kutselise Kalapüügi Registri (KIR) toimivust ja tehtud ettepanekud ministeeriumile ärianalüüsi läbiviimiseks ja töörühma moodustamiseks
1.7 Valdkondlik riskihindamine – uue riskide hindamise metoodika testimine ja tulemuste alusel osaliselt 2020a järelevalve planeerimine
2. Uue arenguteekonna kaardi analüüs ja koostamine (sh valdkondlikud suunad)
3. Tarbija teadlikkuse uuringus osalemine koostöös
4. Valmis on uus arenguteekond 2021-2024
20
Loomatervise töörühm
Euroopa Loomakasvatuse Föderatsiooni konverents Tallinnas (EAAP)
Koostöö-
võrgustikud
Koostöövajaduste ja koostööpartnerite (sh olulised välispartnerid) kaardistamine ning osapoolte ootuste ja võimaluste väljaselgitamine
Kliendinõukoja loomise kontseptsioon ja juhend
Koostöö edendamine: Kliendinõukoja loomine
Koostöö edendamine: Kliendinõukoja valitud ettepanekute rakendamine
Toimiv koostöö- ja kompetentsi-võrgustik, mis tagab odavama, kiirema ja kvaliteetsema teenuse, tänu millele on kasvanud klientide ja töötajate rahulolu
IT
JVISi arendustele rahastuse leidmine
Kevadel 2017 taotlust ei rahuldatud, uus taotlus esitatud 4.12.2017
1. JVIS arenduste I etapp on valmis
JVISi arenduste detailanalüüs ja arendustööd ning testimised
E-teenuste arendamine kliendiportaalis
JVIS arenduste II etapp on valmis
Järelevalvele ja lubade menetlusele kuluv aeg on vähenenud
Andmeanalüütika juurutamine koostöös Maaeluministeeriumi IT-osakonnaga
Enamik teenuseid on liikunud e-kanalitesse
Olemas on kvaliteetne andmeanalüüs, mis on seotud JVISi ja väliste andmebaasidega.
Personal
1. 2017. a lõpuks juhtide kompetentsimudeli juurutamine ja sidumine koolitusprogrammidega
2. Palkade tõstmine loomatervise ja loomakaitse valdkonna ja tapamajade järelevalveametnikel avaliku sektori keskmisele tasemele lähemale
Personalistrateegia loomine
Koolituste eelarve moodustab palgafondist 3%
Ametikohtade profiilide kirjeldamine ja hindamine
Motiveeriva ja läbipaistva/ konkurentsivõimelise kogutasusüsteemi loomine
Personalistrateegia juurutamine
Personali planeerimise, värbamise, valiku ja sisse-elamise protsesside parendamine
Juhtide ja töötajate arendamine
Meeldiva ja ohutu töökeskkonna loomine
1. Väärtuspõhine organisatsioonikultuur (väärtuste audit) – asutuses on hea töötada
2. VTA töötajad saavad avaliku teenistuse keskmist mediaanpalka
3. Personali rahulolu kõrge (ca 75 %)
4. Personali vabatahtlik voolavus optimaalne (7-10%)