SPETSIALISTwww. rmp .ee /pe r i ood i l i ne / spe t s i a l i s t

LÄHETUS

Töölähetus vs. lähetatud töötaja

Lähetusaruande ja lähetusse saatmise otsuse NÄIDISED

Kindlustajariigimääramine

Sõiduauto kuludearvestamine

Juhatuse liikmeametilähetus

www.rmp.ee/koolitus/rmp

Juuni 2015 / Lähetus

Seekordse ajakirjanumbri keskmes on lähetus -piirmäärad, maksustamine, aruandlus.

Lähetusest kõneldes võib rääkida nii töölähe-tusest Eesti õiguse mõttes kui ka lähetatud töö-tajast Euroopa Liidu õiguse tähenduses. Millal üks ja millal teine ning kas nad üksteisest üldseerinevad, kirjutab Maris Tekkel advokaadi-büroost RAAVE. Merle Trufanova Sotsiaal-kindlustusametist kirjeldab, kes, kuidas ja millalpeab lähetatavale töötajale taotlema tõendi A1.

Enne töötaja lähetusse saatmist tuleb koostadalähetuskorraldus, naastes aga esitada lähetusearuanne. Missugust infot üks või teine sisaldamapeab, sellest annab ülevaate Urve Aljas IMGNumeri OÜst. Maie Salk advokaadibüroost Hedman Partners avab lähetatud töötaja töötasumaksustamisega seonduvat.

Lähetuses tööandja või isikliku sõiduauto kasu-tust ja hüvitatavaid kulusid lahkab Aule Kindsi-go Kindsigo Konsultatsioonid OÜst. Ave Regoja Ree Teinberg BDO Eesti ASst toovad lugeja-teni kõik, mis puudutab lähetuses viibivatetöötajate majutamist ja sellega seonduvaidraamatupidamiskandeid. Toitlustus-, sõidu- jamajutuskuludele lisaks võib lähetuses ette tullaettenägematuid kulusid. Selliste ootamatute kulude maksustamise teemal arutleb Gaily Kuusik Grant Thornton Rimess OÜst.

Välisriigi kodanikust Eesti äriühingu juhatuse liikme lähetusega seotud hüvitatavatest kulu-dest, makstavatest tasudest ning maksustamisestkirjutavad Annika Soom ja Marko Saag advo-kaadibüroost ATTELA. Lisaksjagavad nad infot lähiriikideskehtivatest välislähetuse päe-varaha piirmääradest.

Maia Kurimpeatoimetaja

www.rmp.ee

SisukordLähetus on lähetus on lähetus

Toimetuse veerg 3Töölähetus vs. lähetatud töötaja – 4 - 7

milles seisneb erinevus?Lähetusse saatmise otsus ja 8 - 13

lähetusaruanne Lähetuskorraldus (näidis) 10

Formaat: A5 / PDF

Ilmumisaeg: Juuni 2015

Ajakiri SPETSIALIST saadetakse 32 993-le RMP.ee Nädalakirja tellijale.

RMP Eesti OÜTel: 6 848 110E-post: toimetus@rmp.ee

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP.ee

Kindlustajariigi määramine ja 14 - 18 sotsiaalkindlustus lähetuse ningmitmes riigis töötamise puhul

(A1 tõend)

Lähetuses viibivate töötajate 26 - 29majutamisest ja sellega seotud kulude

kajastamisest raamatupidamisesVälislähetuse päevaraha maksuvaba 30 - 33

määr võib tõusta 50 euroni

Lähetatud töötaja töötasu 19 - 21 maksustamine

Lähetuskulude aruanne (näidis) 13

Sõiduauto kulude arvestamine 22 - 25 lähetuses

Ristsõna 34Juhatuse liikme ametilähetus – 35 - 38

kas ka välisriigi juhatuse liikmele?

SPETSIALIST

4

www.rmp.ee

Advokaaditöös puutun ma aeg-ajalt ikkakokku vaidlustega, mis on seotud tööta-jate lähetamisega. Reeglina on tegemistkaasustega, kus töötaja on ajutiselt saade-tud tööle mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki ning nii tööandjatel kui katöötajatel tekib siis põhjendatud küsimus,kas kohaldada tuleks siseriiklikku õigustvõi asjakohast Euroopa Liidu direktiiviehk siis, kas tegemist on töölähetusega võilähetatud töötajaga.

Milles seisneb nende kahe mõiste erine-vus ning miks on oluline neil vahet teha?

Töölähetuse mõisteEesti õigusesTöölepingu seaduse (TLS) järgi viibibtöötaja lähetuses juhul, kui tööandjasaadab ta tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta(TLS § 21 lg 1).

Seega selgitamaks välja, kas tegemist ontöölähetusega TLS § 21 mõistes, on vaja-lik määratleda töö tegemise koht. TLSeeldab, et töö tegemise koht on töölepin-gus lepitud kokku kohaliku omavalitsuse

üksuse täpsusega (näiteks linn või vald).Eeldusest laiemas töö tegemise kohaskokku leppimine (näiteks Eesti Vabariik,

Töölähetus vs.lähetatud töötaja –milles seisneb erinevus?

Maris TekkelAdvokaadibüroo RAAVE advokaat

Töölähetus on see,kui tööandja lähetabtöötaja tööülesanne-te täitmiseks välja-poole töölepinguskokku lepitud töötegemise kohta.

5

www.rmp.ee

Euroopa) peab olema põhjendatud. Niinäiteks on töö tegemise koha laiemmääratlus põhjendatud eelkõige liikuvaiseloomuga töö korral (näiteks kaugsõidu-autojuht, müügiesindaja), kus tööülesan-deid täidetaksegi töö iseloomust tulene-valt pidevalt erinevates piirkondades.Iga kord, kui tööandja saadab töötajatäitma tööülesandeid väljapoole töölepin-gus kokku lepitud töötamise kohta (olgusee siis riigisiseselt või välisriiki), onseaduse järgi tegemist töölähetusega ningjärgima peab kõiki sellega kaasnevaid kohustusi ning täitma seadusest tulene-vaid piiranguid.

Nii näiteks on töötajal, kelle töötamisekohaks on määratud Tartu ning keslähetatakse Leetu eesmärgiga pidada sealläbirääkimisi ettevõttele uute koostööpart-nerite leidmiseks, õigus nõuda tööandjalttöölähetusega kaasnevate sõidu- ja maju-tuskulude ning tööülesande täitmisegakaasnevate muude mõistlike kulude(näiteks sõidupiletite ostmisega kaasne-vad, reisikindlustuse, viisa vormistamise,pagasiveo, valuutakursside vahest tulene-vad või muud sarnased kulud) hüvitamist.Kuna tegemist on lähetusega välisriiki, ontöötajal õigus nõuda ka lähetuses oldudaja eest päevaraha maksmist. Kusjuuresnii töölähetusega kaasneva kulu hüvitiskui ka lähetuse päevaraha ei kuulu mak-sustamisele tulumaksuga.1

Kui aga näiteks Eesti transpordiettevõteon sõlminud oma kaugsõiduautojuhisttöötajaga töölepingu, millega on kokkulepitud, et töötaja töö tegemise koht onSaksamaa, siis Eestist Saksamaale sõitessee töötaja TLS § 21 mõistes välis-lähetusse ei suundu ning Eesti tööandjalei ole õigust maksta töötajale maksuvabaltvälislähetuse päevaraha ega hüvitadamaksuvabalt sõidu- ja majutuskulusid.

Töölähetus ja lähetatudtöötaja direktiivi mõistesLähetatud töötaja mõistet reguleerib Eu-roopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv96/71/EÜ (edaspidi direktiiv) ning direk-tiivi art 2 punkti 1 järgi on lähetatud töö-taja isik, kes piiratud aja jooksul teeb omatööd muus riigis kui see, kus ta tavaliselttöötab.

Direktiivi art 1 punkti 3 järgi kohaldataksedirektiivi kolmel juhul:

a) ettevõtja lähetab töötajad liik-mesriigi territooriumile oma nimelja juhtimisel lepingu alusel, mis onsõlmitud lähetava ettevõtja ja siht-riigis tegutseva teenusesaaja vahel(näiteks: Eesti IT-ettevõte lähetab omaIT-spetsialisti, kelle töölepingujärgnetöötamise koht on Tallinn, teatud pro-jekti teostamise ajaks tööandja klien-di asukohta Stockholmis);

b) ettevõtja lähetab töötajad liik-mesriigi territooriumil asuvassekontsernile kuuluvasse asutusse võiettevõttesse (näiteks: Taani finants-kontserni emaettevõttest saadetakse

Juuni 2015 / Lähetus

Töö tegemise kohalaiem määratlus on põhjendatud

liikuva iseloomugatöö korral.

SPETSIALIST

6

www.rmp.ee

töötaja kolmeks kuuks täitma tööüle-sandeid Eestis tegutsevasse tütaret-tevõttesse);

c) ajutist tööjõudu vahendav ette-võtja või töötajate vahendamisegategelev ettevõtja vahendab töötajaliikmesriigi territooriumil asuvalevõi tegutsevale ettevõtjale (s.o sisu-liselt renditöö).

Sarnaselt töölepingu seadusega on ka direktiivi järgi oluline, et teises riigis töö-tamine oleks ajutise iseloomuga (kus-juures direktiiv ei näe ette töötamise minimaalset ega maksimaalset kestust)ning et lähetava ettevõtte (tööandja) ningtöötaja vahel sõlmitud töösuhe säilikskogu lähetuse aja.

Erinevalt töölähetuses olevast töötajastpeab aga lähetatud töötajal olema alatisihtriigis konkreetne vastuvõtja kas siisteenusesaaja, lähetava ettevõtte kontsernikuuluv tütar- või emaettevõte või renditööpuhul kasutajaettevõte, kes korraldab siht-riigis töötaja tööd ja töökeskkonda.

Võrdlusena ülaltoodud näitega, kus Eestiettevõtte töötaja lähetati Leetu võimalike

Lähetatud töötaja onisik, kes teeb

piiratud aja jooksultööd muus riigis kui

see, kus tatavaliselt töötab.

Advokaadibüroo RAAVEnõustab, esindab ja koolitab kõigis õigusvaldkondades

raave@raave.ee = www.raave.ee

www.rmp.ee

7

uute koostööpartneritega läbirääkimisi pidama, ei olnud tal Leedus konkreetsetvastuvõtjat, kes asuks Leedus tema töödning töökeskkonda korraldama, ja seegakohaldub tema suhtes vaid Eesti õigus,mitte direktiiv.

Miks on oluline teha vahet, kas tegemist onlähetatud töötajaga võitöölähetusega?Olulisim põhjus, miks tuleb teha vahettöölähetuses viibival töötajal ning lähe-tatud töötajal, on see, et kui töölähetusesviibiva töötaja suhtes kohaldub vaid Eestiõigus ning poolte vahel sõlmitud töö-leping, siis lähetatud töötajale direktiivimõistes kohalduvad ka sihtriigi nõuded jaõigused.

Nimelt kohustab direktiivi art 3 punkt 1lähetatud töötajale tagama teatud töö-tingimused (sh sihtriigi töötasu alam-määr), mida kohaldatakse ka lähetusriigitöötajatele.

Kõige tüüpilisemad kaasused, mis kameie kohtupraktikast on läbi käinud, onseotud Soomes töötavate Eesti ehita-jatega. Direktiivi järgi on Eestist Soome

Nii töölähetuse kui ka lähetatud

töötaja korral peabteises riigis töötamine olema

ajutise iseloomuga.

Juuni 2015 / Lähetus

lähetatud ehitustöölisel õigus nõuda töö-tasu, mis vastab Soome ehitussektorikollektiivlepingus ettenähtud töötasualammäärale, sest see on kõrgem, kuiEestis kehtestatud töötasu miinimum-määr. Samuti on Eesti ehitustöölisel sel-lisel juhul õigus nõuda ületundidetasustamist vastavalt Soomes kehtivateletingimustele.

Direktiivi järgi ei tule aga lähetatud töö-tajale kohaldada vaid lähetusriigis kehti-vaid miinimumnõudeid töötasule. Lisakstöötasule tuleb lähetatud töötajale kohaldaka lähetusriigi nõudeid töö- ja puhkeajale,tasulise põhipuhkuse kestusele, võrdselekohtlemisele jne. Kui lähetatud töötajakoduriigis kehtivad töötingimused onsoodsamad, kohaldatakse koduriigi tingi-musi.

___________________________

1 Töölähetuse kulude hüvitamisega seonduvat reguleerivad TLS § 40, võlaõigusseaduse (VÕS) § 628lõiked 2-4 ning Vabariigi Valitsuse 25.06.2009. a määrusnr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmisetingimused ja kord”.

SPETSIALIST

8

www.rmp.ee

TöölähetusTöölähetus tähendab tööülesannete täit-mist väljaspool töölepinguga ettenähtudtöö tegemise kohta. Töölepingu seadusejärgi peab töötaja täitma tööülesandeidtööandja tegevuskohas, mis on töösuhtegakõige rohkem seotud, kui töö tegemisekoht ei ole kokku lepitud. Seaduses eel-datakse, et töö tegemise koht lepitaksekokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liikme puhul loetakse töö-kohaks koht, kus juhtimis- või kontrollor-gani liige oma ametiülesandeid harilikulttäidab. Kui töö tegemise koht on välis-riigis, siis tuleb lähtuda selle riigi lähe-tuskulude ja päevaraha piirmääradest. Juriidilise isiku juhtimis- või kontroll-organi liikme tööandjana käsitletakse juriidilist isikut, kelle juhtimis- või kont-rollorgani liige lähetatu on.

Töölepingu seaduse § 21 annab tööand-jale õiguse saata töötaja töölähetussetööülesannete täitmiseks väljapoole töö-lepinguga ettenähtud töö tegemise kohta,kuid siiski mitte kauemaks kui 30 järjes-tikuseks kalendripäevaks. Tööandja võibsaata töötajat lähetusse ka kauemaks kui30 järjestikuseks kalendripäevaks, kuidseda ainult vastastikuse kokkuleppealusel. Töölepingu seaduses on nõus-olekut kehtestavad sätted ka juhtudeks,kui lähetusse saadetakse alaealine töötaja,

Lähetusse saatmiseotsus ja lähetus-aruanne (sisaldab näidiseid)

Urve AljasIMG Numeri OÜ siseaudiitor

Kui töö tegemise koht on välisriigis,tuleb lähtuda selleriigi lähetuskulude

ja päevaraha piirmääradest.

4/2012 Uue aasta valguses

9

www.rmp.ee

rase või töötaja, kes kasvatab alla kolme-aastast või puudega last (seda sõltumatalähetuse kestusest).

Lisaks peab tööandja juhul, kui töötajatöötab kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule,teatama töötajale enne tema ärasõituvälisriigis töötamise aja, töötasu maks-mise vääringu ning välisriigis viibimisegaseotud hüved ja riigist tagasipöördumisetingimused. Seega, kui tegu on üle 30päeva kestva välislähetusega, siis onsoovitatav sarnase lähetuse tingimustekohta sõlmida eraldi töölepingu lisa.Kahjuks puuduvad Eesti töölepingu ja tulumaksuseaduses sätted, mis piiritleksidtäpsemalt sarnast töötaja pikaajalistlähetamist teise riiki.

Töölähetuse vormis-tamise vajalikkusPaljud asutused ja ettevõtted saadavadoma ametnikke ja töötajaid lähetusse,kuid tihti ei pöörata piisavat tähelepanuasjaolule, et lähetusse minek tulebnõuetekohaselt vormistada.

Raamatupidamise korraldamisel on olu-line, et töölähetuse kulude katmiseksoleks vormistatud lähetusse saatmine ningpärast selle lõppu koostatud lähetuse aru-anne. Kuidas neid dokumente vormistadaja mida sinna kirja panna? Selleks tuleblähtuda töölepingu seadusest ning Vaba-riigi Valitsuse 25.06.2009 määrusest nr 110 (“Töölähetuse kulude hüvitistemaksmise kord ning välislähetuse päe-varaha alammäär, maksmise tingimusedja kord”).

Sageli ei pea ettevõtted vajalikuks Eestisiselähetusi vormistada (töö tegemisekoht on määratletud omavalitsusüksusetäpsusega). Lähetuskorralduse vormistu-seta, kus on kirjas lähetuse aeg, eesmärkja sihtkoht, puudub lähetuskulude hüvita-miseks otsene alus. Muidu saaks raa-matupidamisse esitada hüvitamisekstranspordi- ja majutusarveid, mis pole

lähetusega seotud. Samuti saaks pahataht-lik tööandja keelduda töötajale lähetus-kulude hüvitamisest, kuna neil pole alust.Kui lähetus jäetakse vormistamata, ei olekindel, kas töötaja teab, et ta peab töötamatavapärasest erinevas töökohas. Selliseljuhul puudub ka juriidiliselt korrektnedokument, mis suunab töötajat mujaletööd tegema. Lisaks pole töötaja kindel,kas tööandja katab töölähetuse kulud.Lähetuskorralduse puudumisel esineb kaoht, et kulusid konteeritakse valesti, näi-teks koolituslähetuse kulusid ei konteeritakoolituslähetusena jne. See omakordamõjutab eelarve täitmist ja planeerimist,eelarveanalüüsi ning selle põhjal tehta-vaid juhtimisotsuseid.

Kuidas vormistadaTöölähetuse määrus näeb ette, et töölähe-

Lähetuskorralduseta,kus on kirjaslähetuse aeg,

eesmärk ja sihtkoht,puudub lähetuskulude

hüvitamiseks otsene alus.

SPETSIALIST

10

www.rmp.ee

Ettevõtte nimi: __________________Registrikood: __________________Aadress: __________________

LÄHETUSKORRALDUS nr ___ kuupäev ____________

Töötaja ees- ja perekonnanimi ___________________________

Töötaja ametikoht ___________________________

Töölähetuse sihtkoht ___________________________

Töölähetuse algus- ja lõpukuupäev __________________ kuni ________________

välislähetuse korral ka väljasõidu ja saabumise kellaaeg ______________________

_____________________________________________________________________

Töölähetuse eesmärk ___________________________________________________

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________

Sõiduvahend ____________________________________

Toitlustamine lähetuskohas jah/ei

Töölähetuse kulude hüvitamine:

sõidukulud ____________________________________

majutuskulud ____________________________________

muud kulud ____________________________________

välislähetuse päevaraha ____________________________________

Ettemaks kulude katteks ____________________________________

Tööandja esindaja __________________ allkiri ____________

Olen korraldusega tutvunud ja nõus töölähetuse tingimustega:

Töötaja nimi __________________ allkiri ____________

NÄIDIS RMP.ee e-poe tootevalikust

11

www.rmp.ee

tuse kulude hüvitamiseks ja päevarahamaksmiseks teeb tööandja kirjalikult väl-jendatud otsustuse. Kõnealuse määruseeelnõu juurde koostatud Rahandusminis-teeriumi seletuskirjast selgub, et määrusesesitatud sõnastusega ei määrata sellisealusdokumendi vormi. Kulude hüvitamiseotsustus saab väljenduda näiteks tööandjakorralduses, käskkirjas või muus sarnasesdokumendis. Samuti ka töötaja koostatudtaotluses (esildises), millele tööandja teebmärke kulude hüvitamise otsustuse väl-jendamiseks. Töölähetusse saatmisel tulebotsuses näidata vähemalt:

töölähetuse sihtkoht,•töölähetuse kestus,•töölähetuse ülesanne,•hüvitatavate lähetuskulude•summa,välislähetuse päevaraha määr.•

Lähetusotsuses on soovitav esitada lisa-infot juhul, kui töötaja läheb lähetussesõiduautoga. Kas isikliku sõiduauto lähe-tuses kasutamise kulud hüvitatakse töö-lähetuse määruse alusel, st hüvitataksesõiduauto lähetuses kasutamisega otseseltseotud kulud (eelkõige kütusekulu), väljaarvatud remondi- ja hoolduskulud või tulumaksuseaduse § 13 lg 3 punkti 2 kehtestatud määruse alusel? Lisainfopeaks olema ka juhul, kui välislähetuse

päevaraha maksab kolmas isik ning kuitöötajat lähetab mitu tööandjat. Töölähe-tuse määruses ei ole määratletud aega, kuipalju enne lähetuse algust tuleks sellestotsustusest töötajat teavitada ning kespeaks lähetusotsuse tegema. Muidugi, kuiettevõtja lähetab iseennast kuhugi, siisendale eelnevat otsust vaja ei ole. Külltuleks sel juhul lähetuskulude aruandelelisada sõidu põhjendus ja vajadusel pikemselgitus.

Lähetusest naastes tuleb töötajal koostadalähetuskulu aruanne (näidis lisatud, vtlk 19).

Lähetuskulu aruandes tuleb ära näidata:

kes, kus, millal ja miks lähetuses•käis;päevaraha arvestus;•tehtud lähetuskulud, mis tuleb•välja maksta.

Piisavalt selge dokumenteeritud lähetus-aruanne annab nii töötajale kui tööandjalekindlustunde plaanitud lähetuste kohta –vajalikud tööülesanded saavad ellu viidudning kulude kandmisel on töötajal kind-lustunne.

Lähetuskulude katmineTöölepingu seaduse alusel on töötajalõigus nõuda tööandjalt töölähetusegakaasnevate sõidu- ja majutuskulude ningtööülesande täitmisega kaasnevate muudemõistlike kulude hüvitamist ning välis-lähetuses oldud aja eest päevarahamaksmist. Lähetus on sisuliselt võrreldavtööülesande täitmisega, millega kaasne-

Juuni 2015 / Lähetus

Selge dokumenteeritudlähetusaruanne annabnii töötajale kuitööandjale kindlus-

tunde plaanitudlähetuste kohta.

SPETSIALIST

12

www.rmp.ee

vate kulude hüvitamine on tööandjale kohustuslik. Töölepingu seaduse § 40sätestab, et töötajal on õigus nõudatöölähetusega kaasnevate võimaliketekkivate kulude hüvitamist mõistliku ajajooksul enne töölähetuse algust ning kuitööandja ei ole mõistliku aja jooksul ette-makset teinud, on töötajal õigus lähetusestkeelduda. Tööandja peab töötaja esitatudettemaksunõude täitma aegsasti, et tööta-jal oleks võimalik ettemaksu kasutadareisiga seotud kulude katteks. Samuti onpaljudele töötajatele oluline välislähetusepäevaraha saamine avansiliselt.

Kõikide kulude katmisel on vajalik alus-dokument (näiteks ostuarve, tšekk jne).Jälgima peab ka, et tehtud kulud oleksidettevõtlusega seotud ja sellest tulenevaltmõistliku suurusega. Lisaks eeltoodulemakstakse päevaraha iga välislähetusesviibitud päeva eest.

Töölähetusse saatmise ja lähetuskuludehüvitamise kord oleks mõistlik sätestadaasutusesiseselt, näiteks raamatupidamisesise-eeskirjas. Lähetusse saatmise korrasvõiks olla täpsemini sätestatud, kes koos-tab ettevõttes lähetusotsuse ja milliselvormil otsus tehakse, millal tehakse otsustöötajale teatavaks, millal ja kellele esitabtöötaja aruande, kes selle kinnitab, millalhüvitab tööandja lähetuskulud, millinevariant valitakse isikliku sõiduauto lähe-tuses kasutamise kulude hüvitamiseks,kuidas korraldatakse välislähetuse päeva-raha maksmine kolmanda isiku kauduning töötaja lähetamine mitme tööandjakaudu jne.

OLULISED NUMBRID SEOSES LÄHETUSEGA:

välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 EUR•välislähetuse päevaraha maksuvaba ülemmäär 32 EUR•kuni 70% vähendatud välislähetuse päevaraha tasuta toitlustamise korral•- alammäär 6,71 EURvälislähetuse päevaraha maksmise tingimusteks on veel:•

lähetuskoht peab asuma vähemalt 50 km töökoha asula piirist1lähetusse minemise päeval peab välisriiki suunduv sõiduk2väljuma hiljemalt kell 21.00 ja saabumise päeval saabumapärast kella 3.00

isikliku sõiduauto hüvitis kuni 0,30 EUR/km kohta, ühe auto ja ühe töö-•taja kohta on maksuvaba 335 EUR kõigi selle kalendrikuu sõitude eest(alates 01.09.2014)

13

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

NÄIDISEttevõtte nimi: __________________Registrikood: __________________Aadress: __________________

LÄHETUSKULUDE ARUANNE nr ________________

Töötaja nimi __________________

Aruande koostamise kuupäev __________________

Töölähetuse sihtkoht ____________________________________

Töölähetuse kestus __________ kuni ___________ _______ päev

Töölähetuse ülesanne ____________________________________(eesmärk)

____________________________________

Päevarahad __________________ EUR

Töölähetusega seotud kulud

Lähetuskulud kokku __________________ EUR

Kuulub tasumisele __________________ EUR

Aruandva isiku nimi __________________ allkiri __________________

Aruannete kinnitava isiku nimi __________________ allkiri __________________

Jrknr Töölähetusega seotud kulud Kuupäev

Dok nr

Summavaluutas

SummaEUR

Tasumis-viis

Majutuskulud12

Majutuskulud kokku

Sõidukulud12

Sõidukulud kokku

Muud kulud12

Muud kulud kokku

NÄIDIS

SPETSIALIST

14

www.rmp.ee

Kindlustajariigi määramise eesmärk ontagada olukord, et isikule oleksid sama-aegselt kohaldatavad ainult ühe liikmes-riigi sotsiaalkindlustusõigusaktid ningvältida olukorda, kus isik on sotsiaalseltkindlustatud mitmes riigis samaaegseltvõi vastupidi - pole kindlustatud mitte üheski.

Tavaliselt kohaldatakse töötajate jafüüsilisest isikust ettevõtjate suhtes selle

liikmesriigi õigusakte, kus nad tegutsevadehk töökohariigi sotsiaalkindlustust. Tea-tud konkreetsetes situatsioonides on agalubatud teha eelnimetatud reeglist erand.Sellised olukorrad on näiteks töötajateajutine lähetamine ja mitmes riigis sama-aegselt töötamine.

Otsuse selle kohta, millise riigi seadusiisikute suhtes kohaldatakse, teevad sot-siaalkindlustusasutused, lähtudes kehti-vatest õigusaktidest ja isikute reaalsestolukorrast. Isikud ei saa ise valida, milliseriigi sotsiaalkindlustussüsteemi alla nadsoovivad kuuluda. Riik, mille sotsiaal-kindlustuse õigusakte otsustati kohaldada,väljastab ka tõendi A1.

Tõendiga A1 tõendab lähetuses viibiv võimitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigiametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata

Kindlustajariigi määramineja sotsiaalkindlustus lähe-tuse ning mitmes riigis töötamise puhul (A1 tõend)

Merle TrufanovaSotsiaalkindlustusameti välishüvi-tiste üksuse peaspetsialist

Tõendi A1 väljastabriik, mille

sotsiaalkindlustuseõigusakte isiku

suhtes kohaldatakse.

15

www.rmp.ee

ühegi teise tema tööga seotud riigi sot-siaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu, talei ole kohustust maksta sotsiaalkindlus-tusmakseid teistesse riikidesse. Kõik töö-andjad täidavad oma töötajate suhtes kohaldatavate sotsiaalkindlustusõigusak-tidega kehtestatud kohustusi, eelkõigetasuda sotsiaalkindlustusmakseid riigis,kus töötaja on kindlustatud ja kus talle ontagatud kõik sotsiaalõigused ning -hüved.

Eestis on pädev asutus kindlustajariigimääramise küsimustes Sotsiaalkindlus-tusamet.

Kes ja millal peab A1 tõendit (varasem vormE101) taotlema?Olukorras, kus isik töötab või tegutsebFIE-na Euroopa piires (EL 28 + Island,Liechtenstein, Norra ja Šveits) ja on omatöö kaudu seotud rohkem kui ühe riigiga,tuleb alati esitada A1 tõendi taotlus kind-lustajariigi määramiseks. Üksnes Eestiselava ja töötava isiku suhtes antud nõue eikehti.

Allpool esitatud tabelis (vt tabel 1) on näidatud, millise taotluse, millises situat-sioonis ning kes peab Sotsiaalkindlus-tusametile esitama.

Kelle kohustus ontaotlus esitada?A1 tõend on alati isikuline, see väljasta-takse töötaja nimele. Lähetuse puhul peab

Juuni 2015 / Lähetus

TAOTLUS SITUATSIOON KES ESITAB?

Tõendi A1(E101) taotlustöötajale (T)

Töötaja lähetus, kahesvõi mitmes riigis töötamine

Taotluse esitab tööandja või töötaja ise

Tõendi A1(E101) taotlusfüüsilisest isikust ettevõt-jale (F)

Ajutiselt välisriigis/-riikides tegutsev FIE

Taotluse esitab FIE enda kohta.Kui FIE lähetab oma töötajaid, siistuleb tal täita A1(E101) taotlus töö-tajale (T)

Tõendi A1(E101) taotlusametnikule (A)

Riigiteenistuja lähetus jaEuroopa Ühenduste le-pingulise töötaja sotsiaal-kindlustussüsteemi valik

Taotluse esitab ametiasutus võiteenistuja ise. Kui ametiasutussoovib taotleda tõendit oma töötajale, siis tuleb tal täitaA1(E101) taotlus töötajale (T)

Tõendi A1(E101)tühistamise avaldus

A1 tõendi või esitatudtaotluse tühistamine

Kõik eelnimetatud taotluse esitajad

Tabel 1

Mitmes riigis töötamise puhul on määrav, kus on isiku alaline elukohta ja kui suurel määral ta oma elukohariigis

töötab.

SPETSIALIST

16

www.rmp.ee

tööandja taotlema A1 tõendit töötajanimel. Töötajad, keda ei ole lähetatud jakes töötavad erinevate tööandjate heaksning rohkem kui ühes ELi liikmesriigis,peavad taotluse esitama oma elukoha-järgse riigi pädevale asutusele iseseisvalt.

Kuidas ja kus saab tõendit taotleda?A1 tõendi taotlusi on võimalik esitada riigiportaalis www.eesti.ee. E-teenus onkiiresti leitav vastavalt sihtgrupile:

Tõendi A1 (E101) taotlemine ettevõt-•jana (ettevõte, FIE)Avaleht → E-teenused → Ettevõtjale →Töökeskkond ja personal

Tõendi A1 (E101) taotlemine kodani-•kuna endaleAvaleht → E-teenused → Kodanikule → Töö ja töösuhted

Tõendi A1 (E101) taotlemine ametni-•kunaAvaleht → E-teenused → Ametnikule → Töö ja töösuhted

Juhul kui puudub võimalus esitada taotlusriigiportaali kaudu, on võimalik kasutadapaberkandjal tõendi A1 (E101) taotlus-vorme.

Paberkandjal taotlused on leitavad•Sotsiaalkindlustusameti kodulehelwww.sotsiaalkindlustusamet.eeAvaleht → Blanketid → Euroopa Liidu taotlusteblanketid

Täidetud taotlus tuleb saata ID-kaardigadigitaalselt allkirjastatult e-posti aadressi-le info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Digi-taalse allkirjastamise võimaluse puudu-

misel võib omakäeliselt allkirjastatudtaotluse saata postiga aadressil Endla 8,Tallinn 15092. Taotlused saab samuti viiaisiklikult kõikidesse Sotsiaalkindlustus-ameti klienditeenindustesse.

Mis tingimusel tõend A1(E101) väljastatakse?Lähetused on mõeldud tööandjate (ja töötajate) jaoks, kel on vaja saata inimesiajutiselt tööle teise riiki algusest pealekindlaks määratud ajaks. Selleks peavadolema täidetud järgnevad tingimused:

tööandja peab tavapäraselt tegutsema•lähetavas riigis. Tavaliselt mõeldakseselle all, et oluline osa (vähemalt25%) ettevõtja tavalisest tegevusesttoimub selle liikmesriigi territooriu-mil, kus ta on asutatud;

töö eeldatav kestus välisriigis ei ületa•24 kuud;

töötajat ei saadeta teist lähetatud•isikut asendama;

kogu lähetusperioodi jooksul peab•lähetava tööandja ja lähetatud töötajavahel olema otsene seos;

vahetult enne lähetust kohaldatakse•töötajale lähetava riigi sotsiaalkind-lustusõigusakte.

Võimalusel tuleks tõend A1 taotleda enne

lähetuse algust.

17

www.rmp.ee

Mitmes riigis töötamise puhul on määrav,kus on isiku alaline elukoht ja kui suurelmääral ta oma elukohariigis töötab. Juhulkui oluline osa (vähemalt 25%) isiku tege-vusest toimub elukohariigis, jäävad tallealati kehtima elukohariigi õigusaktid.Olulise osa arvestamisel võetakse arvessesoovituslikke kriteeriume nagu tööaegja/või töötasu. Juhul kui isik ei töötaolulisel määral elukohariigis, siis sõltubotsus sellest, mitme tööandja heaks ta eri-nevates riikides töötab ning sellest, kusasub talle tööd andva ettevõtja registrissekantud asukoht või tegevuskoht.

Sätted, mille alusel otsustatakse, milliseliikmesriigi õigusakte kohaldada, on näh-tud ette Euroopa Parlamendi ja Nõukogumääruse (EÜ) nr 883/2004 artiklites 11-16 ning asjaomased rakendussättedmääratud kindlaks määruse 987/2009 artiklites 14-21.

Kas A1 (E101) tõenditsaab taotleda ka tagant-järele ehk et töötaja onjuba lähetatud ja siis allesesitatakse taotlus vormisaamiseks?Võimalusel tuleks seda teha enne lähetusealgust, kuid A1 tõendit on võimalik taot-leda ka tagasiulatuvalt ja see kehtibtõendil märgitud perioodi jooksul, olene-mata sellest, millal tõend väljastati. Sõl-tuvalt olukorrast ja sellest, kui paljutagasiulatuvalt kindlustajariigi määramisttaotletakse, võib osutuda vajalikuks esi-tada lisaandmeid (töölepingud, ettevõttetegevusandmed, seletuskiri jms).

Juuni 2015 / Lähetus

järgneb pöördel..

www.rmp.ee/epood

www.rmp.ee/epood

SPETSIALIST

18

www.rmp.ee

tööandja muutumise mõistes, ühe töö-suhte lõppemist või isiku piiriülest elu-kohamuutust.

EL sotsiaalkindlustuse üldise koordinat-siooniprintsiibi kohaselt ei anta ega säili-tata isikul õigust saada mitut samaliigilisthüvitist ühe ja sama kohustusliku kindlus-tusperioodi eest (hüvitised: pension, toe-tused, ravikindlustus). Seega on olulineteavitada oma elukohariigi sotsiaalkind-lustusasutust ka juhul, kui töötaja on jubaaastaid samaaegselt mitmes riigis töö-tanud, sest valesti tasutud makseid saabenamasti parandada ka tagasiulatuvalt.

KokkuvõtteksIsikud võivad olla sotsiaalselt kindlus-tatud ainult ühes riigis korraga. Üldisereegli kohaselt, olenemata tööandja asu-kohamaast ja töötaja elukohast, kuulubtöötaja selle riigi sotsiaalkindlustussüs-teemi alla, kus ta töötab ehk töökohariigisotsiaalkindlustuse. Erandid üldisest reeg-list on töötajate ajutine lähetamine jamitmes riigis töötamine, mille puhul tea-tud tingimustel antakse vabastus sotsiaal-kindlustusmaksete tasumisest töökoha-riigis ning A1 tõendi väljastamisegamääratletakse kindlustajariik, kuhu isikueest tasutakse sotsiaalkindlustusmaksed.

Millele tuleks tõendit A1 (E101) taotledesenam tähele panna?A1 tõendi taotlus koosneb enamasti fakti-küsimustest. Küsitakse töötaja isikuand-meid, Eesti ettevõtte ja välisriigi ettevõtteandmeid ning välisriigis töötamisega seo-tud andmeid. On oluline, et kõik küsi-mused saaksid vastuse, mis omakordalihtsustab ja kiirendab kindlustajariigi

määramise otsuse kättesaamist.Kui töötaja lähetus on lõppenud, ei ole lubatud sama töötaja uut lähetust samasseliikmesriiki seoses samade ettevõtjategaenne, kui eelmise lähetuse lõpust on möö-das vähemalt kaks kuud. A1 tõendi puu-dumine ei piira aga isiku õigust vabaleliikumisele töötamise eesmärgil ELi piiresega ole ka takistuseks, et isik ei saa välis-riigis töötada. Sellisel juhul tuleb isikkindlustada tegelikus töökohariigis ja talleei saa erandit kohaldada.

Töötaja ja tema tööandja peavad teavi-tama kindlustajariigi ametiasutust kõiki-dest lähetuse või mitmes riigis töötamisejooksul toimuvatest muutustest. Olukorramuutumiseks loetakse alati uut töökohta

Kindlustajariigi ametiasutust tulebteavitada kõikidestlähetuse või mitmesriigis töötamise

jooksul toimuvatestmuutustest.

19

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

Kas päevaraha maksustatakse?Seadusest tulenevalt peab tööandja tõen-dava dokumendi alusel hüvitama töötajalelähetusega seotud sõidu- ja majutuskuludning tööülesande täitmisega kaasnevadteised mõistlikud kulud. Tööandja onvabastatud tulumaksu maksmisest töö-lähetusega kaasnevalt kuluhüvitiselt japäevarahalt, mille piirmääraks on 32 eu-rot. Kuna hetkel kehtiva maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tase-mel juba 1994. aastast, kiitis valitsus 21. mail 2015. a heaks sotsiaalmaksusea-duse, tulumaksuseaduse ja teiste seadustemuutmise seaduse eelnõu, millega suu-rendatakse ühtlasi ka hetkel jõus olevatvälislähetuse päevaraha maksuvaba piir-määra 50 euroni esimese 15 päeva eest.Kui lähetus kestab üle 15 päeva või kui

samas kalendrikuus on mitu lähetust, siisalates 15. lähetuse päevast on edasistepäevade eest päevaraha maksuvaba piir-määr jätkuvalt 32 eurot.

Lähetatud töötaja töötasu maksustamine

Töötajate vaba liikumine on üks Euroopa Liidupõhialustest.

Töötajate vaba liikumine ja teenuste osu-tamise vabadus on üks Euroopa Liidupõhialustest ning seetõttu leiab aset üharohkem olukordi, kus tööandja saadabtöötajaid töölähetusse. Termin töölähetuson kirjeldatud töölepingu seaduses ningtähendab töötaja saatmist kindlaks aja-perioodiks täitma tööülesandeid väljas-pool lepingus ettenähtud kohta nii Eesti-siseselt kui ka välismaale. Tööandja võibühepoolse korraldusega saata töötajatöölähetusse kuni 30 päevaks, kui pooltevahel ei ole kokku lepitud teisiti.

Maie SalkAdvokaadibüroo Hedman Partnersjurist

SPETSIALIST

20

www.rmp.ee

Milline riik maksabtöölähetuse ajal sotsiaalmaksu?Kui lähetus kestab välisriigis kauem kui30 päeva, on tegemist lähetatud töötajaga.Sellisel juhul peab tööandja enne ärasõitutöötajale teada andma välisriigis töö-tamise aja, töötasu, riigis viibimisega seo-tud hüved ning päritoluriiki tagasipöör-dumise tingimused. Euroopa Liidu sot-siaalkindlustuse põhimõtteks on, et liidusees liikuvale töötajale kehtib korragavaid ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustus.Selleks on eelnevalt tööandjal vaja taotle-da A1 tõend (varem E101 vorm), mismäärab kindlaks lähetatud isiku kindlus-tajariigi ning selle tõendi väljastab riik,mille sotsiaalkindlustust rakendatakse.

Tööandjal on võimalik A1 tõendit taotledaEesti sotsiaalkindlustusameti kaudu riigi-portaalis eesti.ee. Taotlus menetletaksehaldusmenetluse seaduses ette nähtud korras, st 30 päeva jooksul taotluse regist-reerimisest. A1 vorm tõendab, et lähetatudtöötaja on välismaal töötamise ajal kind-lustatud päritoluriigis tingimusel, et lähe-tuse kestus ei ületa määruse 1408/71 ar-tikli 14 (1) (a) järgi 12 kuud ning määruse883/2004 artikli 12 lg 1 järgi 24 kuud.

A1 vorm kinnitab, millise riigi sotsiaal-kindlustuse õigusakte kohaldatakse ningsellega näitab lähetuses viibiv töötaja siht-riigi vastavale asutusele, et tema suhtes eirakendata ühegi teise tema tööga seotudriigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisi-sõnu ei ole tal kohustust maksta sotsiaal-kindlustusmakseid teistes riikides, vaidtööandja täidab kõiki oma töötaja suhtes

kohaldavaid sotsiaalkindlustuse õigus-aktidega kehtestatud kohustusi, eelkõigetasuda sotsiaalkindlustusmakseid töötaja

päritoluriigis, kus talle on tagatud kõikseadusejärgsed sotsiaalõigused. Näitekson Eesti ettevõte lähetanud töötaja 12kuuks Lätti. Sellisel juhul peab tööandjataotlema A1 vormi, mis tõendab Läti vas-tavatele asutustele, et Eestist lähetatudisik on lähetatud töötaja, kes allub Eestisotsiaalkindlustussüsteemile ja kelle pal-galt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvaltEestis.

Kuhu riiki makstakse tulumaksu?Lisaks sotsiaalmaksule maksustataksetöötasu ka tulumaksuga, mille regulat-sioonid erinevad sotsiaalmaksu omadest.Sotsiaalmaksu maksmise kohta kehtibprintsiip, et lähetatud isikule ei kohaldatarohkem kui ühe riigi sotsiaalkindlustust.Sellest erinevalt võib aga sihtriigis tek-kida välisriiki lähetatud Eesti töötajal tulumaksu maksmise kohustus.

Juhul kui töötaja on Eesti resident, kes vii-bib välisriigis 12 kuu jooksul rohkem kui183 päeva, võib olenevalt välisriigis keh-tivatest seadustest ning maksulepingutes

Liidu sees liikuvale töötajale

kehtib korraga vaid ühe

liikmesriigisotsiaalkindlustus.

21

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

sätestatust tekkida töötasult tulumaksu-kohustus ka töö tegemise riigis. Seetähendab, et kui töötaja jääb välisriikikauemaks kui kuueks kuuks ühe aastajooksul, saab töötajast tõenäoliselt maksu-resident. See aga sõltub kindlate riikidevahel maksustamisega seotud õigusakti-dest ning nende vahel sõlmitud võimali-kest topeltmaksustamise vältimise kokku-lepetest.

Kui Eesti resident viibib välisriigis üheaasta jooksul vähem kui kuus kuud (alla183 päeva), ei teki tulumaksukohustust sihtriigis, vaid jätkatakse tulumaksumaksmist Eestis.

Kindla vastuse saamiseks on vaja uuridaasjakohaseid maksukokkuleppeid, et täp-selt aru saada kahe riigi vahelistest mak-sukokkulepetest, kuid tavaliselt saadaksemaksuresidendiks riigis, kus töötatakseüle kuue kuu.

Juhul kui välisriigil on töötaja tasu tulu-maksuga maksustamise õigus, siis välis-riigis teenitud tulu Eestis topelt ei mak-sustata, kui väljamakseid tehakse välisrii-gis asuva püsiva tegevuskoha kaudu võion olemas välisriigi maksuhalduri tõend,et töötaja on välisriigis maksukohus-tuslane. Silmas tuleb pidada, et kui isik on

Eesti maksuresident, on ta kohustatuddeklareerima Eestis kõikjal maailmasteenitud tulu. Teenitud tulule kohal-dub maksuvabastus, kui isik saab välis-riigis töötamise eest tulu ning on täidetudjärgnevad tingimused: isik on viibinudtöötamise eesmärgil välisriigis vähemalt183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuujooksul ning välisriigis on nimetatud tulu

olnud isiku maksustatav tulu ja see ondokumentaalselt tõendatud. Kui nime-tatud maksuvabastus ei kohaldu, saabvälisriigist saadud tulult seal tasutud tulu-maksu Eestis maksu tasumisel arvessevõtta, st tulumaksukohustus Eestis vähe-neb välisriigis samalt tulult juba tasutudtulumaksu võrra.

Eesti maksuresidenton kohustatud

deklareerima Eestiskõikjal maailmasteenitud tulu.

www.rmp.ee/koolitus/rmp

SPETSIALIST

22

www.rmp.ee

Töö- või teenistuslähetusse (edaspidilähetus) saab lisaks bussile, rongile,lennukile sõita ka sõiduautoga. Seda niitööandja kui ka töötaja isikliku sõidu-autoga. Artiklis vaatamegi erinevaid või-malusi sõiduautoga lähetusse minekulning kulutuste kandmise ja hüvitamisevõimalusi.

Tööandja sõiduautokasutusKui lähetusse sõidetakse tööandja sõidu-autoga, siis tekkinud kulud on ettevõtte

tööks vajalikud kulud ja mingit erisustmaksustamise mõttes võrreldes tavapärastetöösõitudega ei ole. Kui peetakse sõidu-päevikut, siis ka lähetus tuleb päevikussekirja panna. Kui sõiduauto sisendkäibe-maksu arvestatakse proportsiooniga (mak-sustatava käibe puhul 50%), siis samaproportsiooniga arvestatakse ka lähetusestekkinud kulutustelt sisendkäibemaksu.Loomulikult saab Eesti käibedeklarat-sioonil KMD näidata ainult Eesti käibe-maksu, välisriigis tehtud ostud kantakseraamatupidamise kuludesse lõppsummas.Sellise käibemaksu tagasisaamiseks onVAT refund süsteem, käibemaks tagasta-takse vastavalt konkreetse riigi sõiduauto-de käibemaksu reeglitele. Euroopa Liidussaab käibemaksu tagasi taotleda, kui aastakohta on tagasiküsitava käibemaksu sum-ma vähemalt 50 eurot.

Töötaja isikliku sõiduauto kasutusVeidi keerulisem on lugu töötaja isiklikusõiduauto lähetuskulude hüvitamisega.Isikliku sõiduauto kasutusega seotud ku-lude hüvitamist reguleerivad kaks Vaba-riigi Valitsuse määrust: “Teenistus-, töö-või ametiülesannete täitmisel isiklikusõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord”(määrus nr 164, 14.07.2006; RT I,26.08.2014, 11) ja “Töölähetuse kulude

Aule KindsigoKindsigo Konsultatsioonid OÜjuhataja ja maksukonsultant

Sõiduauto kulude arvestamine lähetuses

23

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

hüvitiste maksmise kord ning välis-lähetuse päevaraha alammäär, maksmisetingimused ja kord“ (määrus nr 110,25.06.2009; RT I, 21.12.2011, 10).Tööandja võib valida, kumb määrus sobibkulude hüvitamiseks paremini. Seega onantud vaba valik kasutada soovi korraltöötajale soodsamat varianti.

Oluline on silmas pidada, et isikliku sõiduauto hüvitised kohalduvad töötajale,ametnikule ja juriidilise isiku juhtimis-või kontrollorgani liikmele. Töövõtu- jakäsunduslepinguga töötavatele isikutele eiole võimalik nimetatud määruste järgiisikliku sõiduauto kulusid hüvitada.

Esimesel juhul ehk töösõitude hüvi-tamiseks (määrus nr 164) peab töötaja pidama isikliku sõiduautoga tehtudtöösõitude kohta sõidupäevikut. Ilmasõidupäevikuta ei ole alates 1. septemb-rist 2014. a töösõite võimalik hüvitada.Kui tööandja hüvitab kulud ilma arves-tuseta siiski nagu vanasti kuni 64 euroulatuses, loetakse väljamakstud raha töö-tasuks ja maksustatakse vastavalt.

Isikliku sõiduauto sõidupäeviku pidamineerineb veidi tööandja sõiduauto päevikust.Kui tööandja sõiduauto puhul tuleb kirjapanna kõik kuu jooksul läbitud kilo-meetrid, siis isikliku sõiduauto päevikus

kajastatakse ainult töösõidud. Seega, vii-mase sõidu läbisõidumõõdiku lõppnäit eipea olema järgmise rea alguse näit.

Sõidupäeviku järgi võib tööandja hüvi-tada kuni 30 senti kilomeetri kohta, kuidmitte rohkem kui 335 eurot kuu kohta(TuMS § 13 lg 3 p 2). Väljamakse võibolla korraga pikema perioodi kohta jaseega ka ületada 335 eurot, kuid arvestusttuleb pidada jooksvalt kuude lõikes.

Isikliku sõiduauto kulude hüvitamisekssõidupäeviku alusel näeb määrus ette, etvormistatakse tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku pädeva organi või temavolitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri võikorraldus, milles näidatakse:

hüvitist saava isiku ees- ja pere-1konnanimi;

hüvitise suurus;2

sõidu kuupäev või periood, mille3jooksul tehtud sõitude kulusidhüvitatakse.

Esmakordsel kulude hüvitamisel või sõiduauto vahetumisel lisatakse juurdesõiduauto kasutamise õigust tõendavadokumendi koopia. Tavaliselt on sellekssõiduauto registreerimistunnistuse koo-pia, sest tööandjal on vaja teada sõiduautoregistreerimisnumbrit, et seda deklaree-rida vormil INF 14. Sõiduauto kasutusõi-gust saab tõendada ka volitusega, rendi-lepinguga vms, kui töötajat ei ole regist-reerimistunnistusel kasutajaks märgitud.

2015. aastal oli INF 14 esitamise täht-aeg 10. aprill (2014. a kohta). Järgmisel,2016. aastal on tähtajaks 1. veebruar.

Tööandja sõidu-autoga lähetusestekkinud kulud

loetakse ettevõttetööks vajalikeks

kuludeks.

SPETSIALIST

24

www.rmp.ee

INF-l näidatakse kassapõhiselt ainultsõidupäeviku alusel, st ilma konkreetsekuludokumendita väljamakstud sõiduautokulude hüvitised.

Määruses sätestatud 30 senti kilomeetrikohta on maksimaalne summa, mida

saab hüvitada maksuvabalt. Iga tööandja võib nimetatud summat oma sisekorragavähendada. Näiteks, kui tööandja on kin-nitanud, et firmas maksab üks kilomeetertöösõitu isikliku sõiduautoga 20 senti, siis100 kilomeetri töösõidu eest hüvitatakse20 eurot. Kui sõidupäevikujärgne summaoleks näit 400 eurot, saab tööandja mak-suvabalt hüvitada 335 eurot ja 65 eurotmaksustab erisoodustusena.

Sõiduauto kasutusegaseotud kulude hüvi-tamineTöölähetuse määruse nr 110 järgi hüvita-takse lähetuses sõiduauto kasutamisegaotseselt seotud ja täiendavalt tekkinud

Isikliku sõiduautokasutusega seotudkulutusi saab kohaldada töö-

tajale, ametnikuleja juriidilise

isiku juhtimis- või kontrollorgani

liikmele.

MaksukonsultatsioonidAbi maksuhalduriga suhtlemiselMaksukoolitusedRaamatupidamisteenused

Kindsigo Konsultatsioonid OÜTel +372 525 1135E-mail aule@kindsigo.eewww.kindsigo.ee

25

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

kulud, välja arvatud remondi- ja hooldus-kulud. Seega saab kuludokumentide alu-sel hüvitada kütust, parkimist, teemakse,

laevapileteid, täiendavat kindlustust jms.Kütuse arvestusel tuleks lähtuda konk-reetse sõiduauto kütuse tarbimisest jahüvitada mitte kogu summa, mis kütuse-tšekkidel näidatud, vaid ikka ainult seeosa, mis lähetuses ära kulus. Vahemaadsaab leida kas sõidupäeviku abiga võiMaanteeameti andmeid kasutades. Tanki-mine võiks olla toimunud mitte rohkemkui kaks nädalat enne või pärast lähetust.Küll ei ole võimalik hüvitada üldiseid remondi- ja hoolduskulusid, näiteks õli-vahetust, rehvivahetust.

Kuidas aga käituda olukorras, kui isiklikusõiduautoga juhtub lähetuses olles tehni-line rike või avarii? Kas siis saaks töö-andja ka remondikulud hüvitada? Selliseljuhul tuleks probleemile läheneda juhtu-mipõhiselt. Kas rike oleks tekkinud nagu-nii, aga juhuslikult sattus see just lähetuseajale või on rike otseselt seotud lähetusesõiduga? Tööandja peaks hindama, kas jakui suurt osa remondikulust saab seostadaotseselt lähetusega ja seda saaks tööandjakuludokumendi alusel hüvitada.

Kuludokumentide alusel töötaja isiklikusõiduauto kulude hüvitamisel ei ole või-malik käibemaksu tagasi küsida, kuna

tegemist on töötaja, mitte tööandja kulu-dokumentidega ja seetõttu ei vasta needpaberid KMS § 37 toodud arve nõuetele.

Ühes kuus on tööandjal võimalik hüvitadatöötajale isikliku sõiduauto kulusid kamõlema määruse alusel nii sõidupäevi-kuga kui ka kuludokumentidega. Loomu-likult ei saa sama sõidu eest maksta topelt.Kui aga töötaja on osa kuust tööl ja täidabisikliku sõiduautoga tööülesandeid ningteise osa kuust viibib lähetuses, saabtöösõidud hüvitada sõidupäeviku alusel(maksuvabalt mitte rohkem kui 335 eurot)ja lähetuse kulud kuludokumentidega(maksuvaba piirmäära ei ole, hüvitadasaab kõik lähetuses tekkinud otsesedkulud).

Eeltoodud selgitused on antud sõiduautokohta. Sõiduauto on sõiduk, mille kate-gooria on M1. Kõikide teiste sõidukitekulude hüvitamine saab toimuda ainultkuludokumentide alusel vastavalt TuMS§ 12 lg 3, mille järgi füüsilise isiku tulu eiole teise isiku kasuks tehtud dokumendigatõendatud kulu hüvitis.

Kuludokumentidealusel saab hüvi-tada kütusega,parkimisega, teemaksudega,

laevapiletitega jms seotud kulusid.

Isikliku sõidu-autoga tehtud

töösõitude kohtatuleb pidadasõidupäevikut.

SPETSIALIST

26

www.rmp.ee

Lähetuses viibivate töötajate majutamisestja sellega seotud kulude kajastamisest raamatupidamises

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21sätestab, et tööandja võib lähetada töötajatööülesannete täitmiseks väljapoole töö-lepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.Seaduse järgi võib töölähetus kesta jär-jestikku kuni 30 kalendripäeva, kui töö-andja ja töötaja vahel puudub kokkulepepikemas lähetuses.

Ettevõte võib lähetusse saata ka juhtimis-

või kontrollorgani liikme. Nimetatudisikutele lähetuse kulude hüvitamisel jamaksustamisel lähtutakse samadest põhi-mõtetest nagu TLS alusel töötava töötajapuhul.

TLS § 40 lg 2 järgi on töötajal õigusnõuda töölähetusega kaasnevate kuludehüvitamist. Võimalike tekkivate kuludehüvitist saab töötaja nõuda mõistliku aja

Ave RegoBDO Eesti AS maksunõustaja

Ree TeinbergBDO Eesti AS vandeaudiitor

27

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

jooksul enne töölähetuse algust. Kui töö-andja ei ole mõistliku aja jooksul ettemak-su teinud, on töötajal õigus lähetusestkeelduda.

Sõltuvalt lähetuse kestusest, piirkonnastja lähetusse saadetud töötajate arvust,võib esineda olukordi, kus tööandjal onmajanduslikus mõttes otstarbekam hotellivõi hosteli ruumide asemel üürida lähe-tuse ajaks korter või maja. Olles võime-line tõendama, et kulu on ettevõtluseksvajalik, puudub ka põhjus maksustami-seks ning seda olenemata majutamisekskasutatava objekti liigist.

TulumaksLähetuskulude hüvitise tulumaksuvabas-tused tulenevad tulumaksuseaduse (edas-pidi TuMS) § 13 lg 3 p 1 ning 25.06.2009Vabariigi Valitsuse määrusest nr 110(edaspidi määrus).

TuMS § 13 lg 3 p 1 järgi ei maksustata tulumaksuga ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontroll-organi liikmele tööandja või tema asemelkolmanda isiku makstavat teenistus-, töö-või ametilähetusega seotud kuludehüvitist ning välislähetuse päevaraha javälislähetustasu, samuti teenistuja pere-konnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas

asuvale ametikohale nimetamisega seotudkolimiskulude hüvitist.

Mis puutub lähetuse kulutuste hüvita-misega seotud formaalsustesse, siis mää-ruse järgi hüvitatakse kõik töölähetusegaseotud kulud kulu tõendava dokumendialusel. Kulu tõendavaks dokumendiks onüldjuhul arve.

Lisaks peab tööandja töölähetuse kuludehüvitamiseks ja päevaraha maksmisekstegema sellekohase kirjalikult väljen-datud otsustuse. Lähetuskulude välja-maksmise aluseks olevas dokumendisnäidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus jaülesanne ning hüvitatavate lähetuskuludeja välislähetuse päevaraha määrad.

Siinkohal tasub mainida ka seda, et sisuli-selt on tööandjal võimalik hüvitada tulu-maksuvabalt kulutusi ka tulenevalt TuMS§ 12 lg 3, mille järgi ei loeta füüsilise isikutuluks teise isiku kasuks tehtud dokumen-diga tõendatud kulu hüvitist.

KäibemaksKäibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 30lg 1 järgi ei arvata käibemaksust maha omatöötajate toitlustamiseks või majutami-seks kasutatud kaupade ja teenuste sisend-käibemaksu. Sama paragrahvi lõike 2järgi ei kehti antud põhimõte aga töölähe-tuses töötajate majutamise korral ehkseoses töölähetuses majutamisega onsoetatud kaupadelt ja teenustelt õigussisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna KMS järgi tekib kinnisasja või selleosa üürile andmisest maksuvaba käive

Töötajal on õigusnõuda töölähetusegakaasnevate kulude

hüvitamist.

28

www.rmp.ee

SPETSIALIST

ning eluruumi üürimist ei ole võimalik kavabatahtlikus korras maksustada, siis sel-lises olukorras üürilt sisendkäibemaksumahaarvamise kohta küsimusi ei teki.

Teatavasti ei laiene maksuvabastus agamajutusteenusele, mis maksustatakse 9%-lise käibemaksumääraga. Antud juhul onettevõtjal õigus sisendkäibemaks maha arvata, kuid seda ainult tingimusel, et talleon väljastatud KMS § 37 nõuetele vastavarve. Raamatupidamises tuleks teha järg-nev kanne:

D Lähetuse majutuskuluD SisendkäibemaksK Kohustus tarnijale või aruand-

vale isikule (sõltuvalt sellest, kas majutuskulu on tasunud lähetuses viibinud isik kohapeal või arve alusel ettevõte)

Juhul kui korteri üürileandjaks on eraisik,tasub meeles pidada ka juriidilisest isikustüürniku kohustust üürilt kinni pidada ning

tasuda eraisiku tulumaks. Raamatu-pidamises oleks kanne sellisel juhul järg-mine:

D Lähetuse majutuskuluK TulumaksukohustusK Kohustus füüsilisest isikust

üürileandjale

smipidatumaaa r,eidsuenetrtoi - es-vraag pal,smitasuõ ngnineid .eidsunteesutilo koaj

ie audeilb TkuBDO patus e suentetugiir äaj

e.eod.bwww

Seoses töölähetusesmajutamisega on

soetatud kaupadelt ja teenustelt

õigus sisendkäibe-maksu maha arvata.

29

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

Kinnipeetud tulumaks tuleb deklareeridaTSD lisal 1 ning tasuda väljamakse kuulejärgneva kuu 10. kuupäevaks.

Enim küsimust tekitavaks on ilmselt agalähetuses kasutatava korteriga seotud kõr-valteenustelt (vesi, elekter, prügivedu jne)sisendkäibemaksu mahaarvamine. Kuiüürileandjaks on äriühing ning kõrval-teenuste kohta väljastatakse KMS § 37nõuetele (ning seejuures on arve väljas-tatud ettevõtja nimele) vastav arve, on ette-võttel õigus sisendkäibemaks maha arva-ta. Raamatupidamise kanne on järgnev:

D KommunaalteenusedD SisendkäibemaksK Kohustus tarnijale

Kui üürileandjaks on aga füüsiline isik,siis reeglina tulevad kõrvalkulude arvedfüüsilise isiku nimele, mistõttu puudub kaüürnikul õigus sisendkäibemaksu sellistearvete alusel maha arvata. Seega näebüürnikust ettevõtjale kanne välja järgnev:

D KommunaalteenusedK Kohustus füüsilisest isikust

üürileandjale

Ilmselt harva, kuid siiski, võib esinedaolukordi, kus kõrvalteenuste osutaja väl-jastab arve otse üürnikust ettevõtjanimele. Kui antud arve vastab KMS § 37nõuetele, saab üürnik sisendkäibemaksumaha arvata. Kanne on sarnane, mis vara-sematel juhtudel, kus soetuselt on õigussisendkäibemaks maha arvata:

D KommunaalteenusedD SisendkäibemaksK Kohustus tarnijale

Seega on lähetuse majutuskulude hüvi-tamisel oluline eelkõige tähele pannaseda, et kulu hüvitamise aluseks on kulutõendav dokument ning lähetus (ehk kuluseotus ettevõtlusega) oleks tõendatud.Vastasel juhul kulu hüvitamisele tulumak-suvabastust rakendada ei saa. Käibe-maksuseaduse järgi on õigus sisendkäibe-maksu maha arvata töölähetuses maju-tamisega seoses soetatud kaupadelt jateenustelt. Sisendkäibemaksu mahaarva-mise aluseks on KMS § 37 vastav arve, shon arve saajana märgitud ettevõtja, mittefüüsiline isik, kes viibis lähetuses.

Ettevõtte kasumiaruandes kajastatakseskeemi 1 rakendamise puhul töötajatelähetustega seotud kulud kirjel Mitmesu-gused tegevuskulud. Skeemi 2 puhul sõl-tub kajastamine kasumiaruandes üksusest,millega on nimetatud töötaja või lähetusseotud (tootmine, turustus või üldhaldus).

Lähetuse majutus-kulude hüvitamisel on oluline, et

hüvitamise aluseks on kulu tõendav

dokument ja lähetusoleks tõendatud.

SPETSIALIST

30

www.rmp.ee

Välislähetuse päeva-raha maksuvaba määrvõib tõusta 50 euroni

Lähetuste maksustamise korras on aasta-tega toimunud üksjagu muudatusi. Prae-gune koalitsioon on välja käinud ette-paneku juba enam kui kaks aastakümmetmuutumatuna püsinud välislähetuste päevaraha maksuvaba maksimummääratõstmise 50 euroni.1

Selguse huvides olgu ära märgitud, etkäesolevas artiklis tuleb juttu üksnestöölähetusest töölepingu seaduse ja tulu-maksuseaduse mõistes ning ei puudutata

“lähetatud töötaja” regulatsiooni direktiivi96/71/EÜ tähenduses.

Keda saab lähetada?Lähetuste maksuvabad hüvitised puudu-tavad üksnes töölepinguga töötajaid ningjuhatuse liikmeid. Seega ei saa lähetussesaata ei käsunduslepingu alusel tööd tege-vat isikut ega ka ühingu omanikku.

Töölepingu seaduse § 21 järgi võib töö-andja lähetada töötaja tööülesannete täit-miseks väljapoole töölepinguga ettenäh-tud töö tegemise kohta. See tähendab, etreeglina puudub töötajal alus lähetusseminemisest keeldumiseks (v.a rasedad jaalla 3-aastast last kasvatavad isikud võialaealised).

Lähetuse päevarahad jatoitlustusNagu eelnevalt mainitud sai, on praegu

Gaily KuusikGrant Thornton Rimess OÜ vanemmaksunõustaja

Reeglina puudub töötajal alus

lähetusse minemisestkeelduda.

4/2012 Uue aasta valguses

31

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

valitsuse laual plaan välislähetuse päe-varahade tõstmiseks. Siiski pole pärisselge, kas päevarahade tõus 2017. aastasttuleb või mitte ning millises ulatuses.

Praegu kehtiv kord siseriikliku lähetusepuhul päevaraha maksuvabaks tasumiseksvõimalust ei näe ning kõik sellised välja-maksed maksustatakse tavapärase töö eestmakstava tasuna.

Välislähetuste maksuvaba hüvitise mini-maalne piirmäär on 22,37 eurot ning maksimaalne piirmäär kuni 32 eurot üheööpäeva eest. Lähetuse päevaraha puhulnäeb kehtiv kord tööandjale ette võima-luse vähendada päevaraha kuni 70%, kuilähetuses on töötajale tagatud toitlustus.Seega võib töötaja saada ühe lähetusepäeva eest hoopis 6,71 eurot.

Toitlustuse teemal on palju diskussioonetekitanud küsimus, kas tööandja võikstöötajale organiseerida ja hüvitada lähe-tuses tehtud toitlustuskulud ning erisoo-dustust ei tekiks?

Maksuhalduri seisukoht on siin olnudühene – toitlustuskulusid hüvitades tekibtööandjal erisoodustuselt maksukohustus.Siiski on peetud aktsepteeritavaks võima-lust hüvitada toitlustuskulusid ühes päe-vas kuni 25,29 euro ulatuses (32 eurot −6,71 eurot), vähendades vastavalt ka samassuurusjärgus väljamakstavat päevaraha.

Milliseid kulutusilähetuses ette tuleb?Alates 2012. aastast puuduvad lähetusegaseotud kuludel piirmäärad ning tööandjalon õigus ja kohustus hüvitada ilma maksukohustuseta kõik lähetusega seotudkulud.

Lähetusega seotud kuludeks on kindlastimajutus, transport, pagasivedu, sideteenu-sed (internet, mobiilikõned), taksosõidud,reisikindlustus. Aktsepteeritava taksosõi-duna saab lähetuse kuluna käsitleda kasõitu kodust või bussijaamast lennujaama.Maksuhaldur on aktsepteerinud lähetuse-ga seotud kuludena ka vaktsineerimisi,kui inimene saadetakse töölähetusse piir-konda, kus on oht nakkusteks vmt. Misaga saab siis, kui kõik ei lähe plaani-päraselt ning lähetuses olles kaob näiteksära pagas või auto läheb teel lähetussekatki ning vajab puksiiri? Või kas lähe-tuses vajaliku täiendava suka- või püksi-paari soetamist võiks lugeda lähetusegaseotud kuluks?

Olukorras, kus töötaja on lähetusse saade-tud ning tuleb ette ootamatusi, peab minuhinnangul tööandja hüvitama kõik ele-mentaarselt vajalikud kulutused. Peamine,millest kulutuste hüvitamisel tuleks läh-tuda, on nn ettenähtavus.2 Kui sukapaarikatkiminemine on igale naisele igapäe-vane ning mõistetav, siis sama ei saa öeldalähetuses pagasi kaotamisega. Tihti piisabisegi asjaolust, et pagas hilineb ning töö-taja on sunnitud leidma kiiresti lahenduse,et lähetuse ülesanne täita. Seega tuleksminu hinnangul aktsepteerida ilma eri-soodustuseta sellises olukorras nn mini-

Siseriikliku lähetusepuhul päevaraha

maksuvabalt maksta ei saa.

maalsed kulud, st vähemalt esmatarbe-vahendite ja riiete soetamine.

Ka maksuhalduri juhendid viitavad nüüd-sel ajal tööandja õigusele ilma täiendavamaksukohustuseta maksta edasi töötajalereisikindlustuslepingu raames saadud hüvi-tised, kui tegelik kahju kandja on töötaja.

Kuidas tõendada kulusid?Lähetuses tehtud kulutuste kohta ei saanõuda, et kõik kuludokumendid vastaksidEesti raamatupidamise reeglitele. Olulineon kuludokumendi olemasolu ja vajaduseltöötaja selgitus, mis kuluga tegemist onning kuidas on kulutus seotud lähetusestäidetud tööülesannetega.

Olen lugenud erinevates foorumitest pos-titusi, kus on leitud, et lähetuses osalemisetõendamiseks tuleb alles hoida lennukivõi laeva pardakaardid ning need hiljemkindlasti tööandjale esitada jmt. Tegemiston eksitava kuulujutuga ning sellistedokumentide kogumine pole maksus-tamise mõttes vajalik. Jah, tööandja peabolema suuteline vajadusel maksuhalduriletõendama, et lähetus toimus, kuid selli-seks tõendiks võib olla näiteks majutusearve tasumine kohapeal, restoranis söö-mise arve, konverentsi materjalid või mis iganes.

Sõita saab ka lähetusetaLõpetuseks tahaksin ära märkida ka võla-õiguslike lepingutega tööd tegevate ini-

SPETSIALIST

32

www.rmp.ee

MaksunõustamineEttevõtte tulumaks • Siirdehinnad • Rahvusvaheline maksusta-mine • Piiriüleste töötajate maksustamine • Käibemaks ja muud kaudsed maksud • Tehingute maksustamine • Maksuriskide audit • Maksumaksja esindamine suhetes ametivõimudega

www.grantthornton.ee

Võta meiega ühendust:+372 626 4500, tax@ee.gt.com

Audit • Raamatupidamine • Maksud • Õigusabi • Finantsnõustamine

© 2

015

Gra

nt T

horn

ton

Rim

ess

OÜ

. Kõi

k õi

guse

d ka

itstu

d.

4/2012 Uue aasta valguses

33

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

meste võimalused. Jah, nagu eelpool sel-gelt mainitud, lähetada neid ei saa, kuidtööandja tarbeks tehtud kulude hüvitamisekohta seaduses piiranguid pole, otse vastupidi. Tulumaksuseaduse § 12 lg 3järgi ei loeta füüsilise isiku tuluks teiseisiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõen-datud kulude hüvitisi.

Kolmanda isiku lähetusse kaasamist onarutatud ka ringkonnakohtus. TallinnaRingkonnakohus jõudis oma 2010. aastaotsuses 3-09-773 järeldusele, et äriühinguesindamine ärisuhtluses ei pea toimumatöösuhte raames: võimalik on käsundus-lepingu või töövõtulepingu olemasolu,kusjuures lepingud ei pea olema kirja-likult vormistatud.

Seega on lähetuses kantud kulude hüvita-misel vaid üks ja selge piirang – tehtudkulutuse vajalikkus ja seotus äriühingu ettevõtlusega. Kui see nõue on täidetud,on võimalik ka tehtud kulu hüvitada.

___________________________

1 Allikas: Rahandusministeeriumi pressiteade.http://www.fin.ee/rahandusministeerium-saatis-kooskolas-tusringile-tulumaksuseaduse-muutmise-eelnou/. 32 € määrsäilib pikaajaliste või arvukate lähetuste korral.

2 Maksuhalduri juhiseid ja praktikat selliste juhtumitekohta avalikustatud pole, mistõttu on tegemist vaid autoriisikliku seisukohaga, kuid mida on autor valmis kavaidemenetluses kaitsma.

Tööandja peab olemavajadusel suuteline

maksuhaldurile tõendama, et

lähetus toimus.

www.rmp.ee/perioodiline/spetsialist

SPETSIALIST

34

www.rmp.ee

12

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

1 Kulu, mis võib lähetuses kaasneda

2Välislähetuse puhul töötajale teelolekuja lähetuskohas viibimise aja eestmakstav tasu

3 Komandeering teise sõnaga

4 22,37 eurot on kehtiv ... päevarahaalammäär

5 Posted worker (eesti k)

6 Töölähetusega seotud kulude hüvi-tamise alusdokument

PAREMALE:

Ristsõna vastuseid ootame 12. juulini 2015e-posti aadressile toimetus@rmp.ee.

7 Eelnõude infosüsteem (lüh)

8 Kui suur on kehtiv välislähetuse päeva-raha maksuvaba piirmäär (eurot)?

9 Seda ei saa klassifitseerida töölähetuseks

10 Lähetuskulud (ingl k)

11 Suitsupääsukese ladinakeelne nimi

12ALLA: Töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesannete täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude üldnimetaja

Ristsõna

Õigesti vastanute vahel loosime välja 3 RMP Eesti OÜ dokumendinäidiste paketti “Agendileping + Töövõtuleping + Käsundusleping”. Näidistega on võima-lik tutvuda www.rmp.ee/epood/dokumendinaidised

Võitjate nimed avaldame 15. juulil RMP.ee Nädalakirjas!

4/2012 Uue aasta valguses

35

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

Juhatuse liikme ameti-lähetus - kas ka välisriigijuhatuse liikmele?

Kuigi lähetuse mõiste defineerib töölepin-gu seaduse (edaspidi TLS) § 21, millejärgi on lähetuse põhisisuks fakt, et töö-taja täidab tööülesandeid väljaspooltöölepinguga ettenähtud töö tegemisekohta, ei välista asjaolu, et juhatuse liik-metel ei ole äriühinguga tavapäraselttöölepingulist suhet, juhatuse liikmetelähetusse saatmist. Juhatuse liikme lähe-tusse saatmist nimetatakse ametilähetu-seks ning sarnaselt töötaja lähetamisele,kohalduvad ka siin teatud piirangud kulude maksuvabale kandmisele.

Küll aga tekib küsimus olukorras, kusEesti äriühingu juhatuse liige tegutsebkijust välismaal. Kas ka igapäevaselt teisesriigis tööülesandeid täitvat juhatuse liigeton võimalik lähetusse saata ning kas Eestiäriühingu külastamine on sellisel juhullähetus või mitte?

Mis on lähetus?Nagu eelnevalt märgitud, on lähetusesisuks ajutine töötamine väljaspool tava-

Annika Soomadvokaadibüroo ATTELA jurist

Marko Saagadvokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat ja partner

SPETSIALIST

pärast töö tegemise kohta. TulenevaltVabariigi Valitsuse määrusest nr 110(edaspidi määrus) loetakse juhtimis- võikontrollorgani liikme puhul töökohakskoht, kus juhtimis- või kontrollorganiliige oma ametiülesandeid harilikulttäidab1. Seetõttu ei ole juhatuse liikmetöökoha määratlemisel oluline äriühinguenda asukoht ning juhatuse liikme töö-kohaks võib olla ka välisriik.

Olukorras, kus Eesti äriühingu juhatuseliige resideerub igapäevaselt välisriigisning täidab seal harilikult juhatuse liikmeülesandeid, on tegemist juhatuse liikmetöökohaga. Sellest tulenevalt loetakselähetuseks üldjuhul sõidud, mida alusta-takse juhatuse liikme sellisest töökohastehk välisriigist.

Teine oluline praktiline küsimus on see,kas sõit välisriigi töökohast Eestiäriühingu tegevuskohta Eestis võib ollakäsitletav lähetusena. Olukorras, kusjuhatuse liikme töö tegemise koht on jubavälismaal, on ka temapoolne Eesti ette-võtte külastamine kvalifitseeritav lähetuse-na. Vastupidine seisukoht (kui aktsepteeri-tav oleks näiteks sõit Soomest Lätti Eestiühingu koosolekut pidama, kuid mitteEestisse) ei saaks olla seaduse mõttegakooskõlas. Nimetatud küsimuse konteks-tis on aeg-ajalt viidatud ka TuMS § 48 lg-le 51, mille järgi ei loeta erisoodus-tuseks kulutusi töötajate transpordiks elu-ja töökoha vahel üksnes juhul, kui ühis-

transporti kasutades ei ole võimalik sedateekonda läbida mõistliku aja- või raha-kuluga. Nimetatud käsitlus ei ole ülalkir-jeldatud situatsioonis siiski korrektne,kuna selline sõit ei ole sõit mitte elu- jatöökoha vahel, vaid töökoha ja töökohavahel, sõltumata sellest, et esimesestöökohas ka juhuslikult elatakse.

Hüvitatavad kulud jamakstavad tasudKui Eesti äriühingu juhatuse liigeresideerub igapäevaselt välisriigis ning tasaadetakse sealt lähetusse, kohaldublähetuskulude hüvitamisele TuMS § 13 lg3 p 11, mis sätestab, et kui töö tegemisekoht asub välisriigis, ei maksustata tulu-maksuga töö- või ametilähetusega seotudkulude hüvitist ning välislähetuse päeva-raha ja välislähetustasu väljamakseid töötegemise kohas kehtivates piirmäärades.Seega, kui töö tegemise asukoht asubvälisriigis, siis kohalduvad selle välisriigi

kulude hüvitamise ja piirmäärade reeglid.Sellised reeglid kohalduvad lisaks (välis-lähetuse) päevarahale ka muudele hüvitis-tele, mida võibolla Eesti seadused ei näeisegi ette. Kui näiteks riigis X on nähtudette ka siseriiklik päevaraha või eraldi

36

www.rmp.ee

Juhatuse liikmelähetusse saatmist

nimetatakseametilähetuseks.

Kui juhatuse liikmetöö tegemise koht

on välismaal, on temapoolne Eesti

ettevõtte külastaminekvalifitseeritav

lähetusena.

4/2012 Uue aasta valguses

kompensatsioon selle eest, kui oma auto-ga veetakse teisi töötajaid, kohaldab kaEesti ühing harilikult välisriigis töötavaleisikule kulude kompenseerimisel ja hüvi-tiste maksmisel samu reegleid. Seda onkinnitanud ka maksuhaldur oma veebile-hel avaldatud selgitustes2, märkides, et töötegemise riigis kehtestatud lähetuse piir-määrasid rakendatakse selleks, et välisrii-gis töötaja lähetuse kulud ja väljamaksedsaaksid hüvitatud samadel alustel kui teis-tel selle riigi töötajatel.

MaksustamineNagu ülal märgitud, sätestab TuMS § 13lg 3 p 11, et kui töö tegemise koht asubvälisriigis, ei maksustata tulumaksugatöö- või ametilähetusega seotud kuludehüvitist ning välislähetuse päevaraha ja

välislähetustasu väljamakseid töö tege-mise kohas kehtivates piirmäärades. Kuihüvitis ületab selliseid piirmäärasid, kuu-lub ületav osa maksustamisele erisoodus-tusena TuMS § 48 lg 4 p 4 alusel. Küll agatuleb veel silmas pidada, et kui hüvitisisegi ületab sealseid piirmäärasid ja sedaületavat osa käsitletaks üldreeglina eri-soodustusena Eestis, võib maksustamisekohustusest siiski pääseda TuMS § 48 lg9 alusel, mis sätestab, et tulumaksuga eimaksustata erisoodustust, mis antaksetöötajale seoses välisriigis töötamisega,kui on täidetud § 13 lg-s 4 sätestatudtingimused.

Viidatud lõikes on sätestatud järgmisedtingimused:

isik on viibinud töötamise eesmärgil1välisriigis vähemalt 183 päeval 12

37

www.rmp.ee

Juuni 2015 / Lähetus

SPETSIALIST

järjestikuse kalendrikuu jooksul;välisriigis on nimetatud tulu olnud2isiku maksustatav tulu ning see ondokumentaalselt tõendatud ja tõendilon näidatud tulumaksu summa (kajuhul, kui summa on null).

Seega, kui nimetatud tõendid on olemas,ei maksustata ka Eestis üle sealsete piir-määrade makstud hüvitisi.

Seoses välisriigis kehtivates piirmääradesmakstud hüvitistega on oluline pööratatähelepanu veel ka sellele, kas nende vormistamisele kehtivad Eestis mingidnõuded. Selle kohta sätestab määrus, ettöölähetuse kulude hüvitamiseks ja päeva-raha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väl-jamaksmise aluseks olevas dokumendisnäidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja

38

www.rmp.ee

ülesanne ning hüvitatavate lähetus-kulude ja välislähetuse päevaraha määrad.Ka on oluline pidada meeles, et lähetus-kulude hüvitamisel arvestatakse välisva-luutas tehtud kulutused Eestis käibelolevasse rahasse välislähetusest saabu-mise päevale järgnenud tööpäeval kehtinudEuroopa Keskpanga päevakursi alusel.

Välislähetuse päevarahatulevik EestisKäesoleva artikli kirjutamise hetkeks onVabariigi Valitsus kiitnud heaks tulumak-suseaduse muudatused, mille järgi tõste-takse välislähetuse päevaraha maksuvabamäär Eestis praeguselt 32 eurolt 50 eurole(esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50eurot, sealt edasi 32 eurot), et töötajatevälislähetusega seotud täiendavaid iga-päevakulusid saaks jätkuvalt hüvitadamaksuvabalt. Maksuvaba päevaraha piir-määr on olnud samal tasemel ehk 32 eurotaastast 1994.___________________________

1 Vabariigi Valitsuse määrus nr 110, § 1 lg 3.2 http://www.emta.ee/index.php?id=26114 , vt vastusedküsimustele 5 ja 21.

Kui töö tegemiseasukoht asub välis-riigis, kohalduvadselle välisriigi

kulude hüvitamise japiirmäärade reeglid.

Näiteid välisriikides kohaldatavatest piirmääradestSOOME: päevaraha kohaldatakse nii riigisiseste lähetuste kui ka välislähetuste puhul. Välis-lähetuste puhul sõltub päevaraha riigist, kuhu isik lähetatakse. Näiteks on Eestisse lähetuse korralpäevaraha piirmäär 51 eurot. Lisaks kuuluvad hüvitamisele ka sõidu-, toitlustus- ja majutuskuludning lisaks on ette nähtud ka mitmed sõiduauto kasutamise kompensatsioonid.

ROOTSI: päevaraha kohaldatakse nii riigisiseste lähetuste kui ka välislähetuste puhul. Välis-lähetuste puhul sõltub päevaraha riigist, kuhu isik lähetatakse. Näiteks on Eestisse lähetuse korralsoovituslik päevaraha 382 Rootsi krooni (ligikaudu 41 eurot). Lisaks kuuluvad hüvitamiselemajutus- ja sõidukulud.

LÄTI: päevaraha kohaldatakse välilähetuste puhul ning selle suurus sõltub riigist, kuhu isiklähetatakse. Näiteks on Eestisse lähetuse korral päevaraha piirmäär 29 eurot ning hüvitatavad majutuskulud 100 eurot. Hüvitamisele kuuluvad ka sõidukulud.