Paide hisgmnaasiumXIA

Jaagup LperSPIKERDAMINE PAIDEHISGMNAASIUMI GMNAASIUMIASTMESUurimist

Juhendaja: Kaidi Aabla

Paide 2015SISUKORDSISUKORD2SISSEJUHATUS31. SPIKERDAMINE41.1 Spikerdamine kui protsess51.2 Spikerdamise phjused61.3 Spikerdamise tagajrjed81.4 Nutitelefoni abivahendid92. KAIDI AABLA SPIKRIKOGU113. UURIMIST KSITLUSE ANALS13KOKKUVTE21RESMEE22ALLIKALOEND23LISAD24

SISSEJUHATUSUurimist teemaks on Spikerdamine Paidehisgmnaasiumi gmnaasiumiastmes. T jaguneb kolmeks phiosaks, mille esimeses osas tutvume spikerdamise teoreetilise poolega, teises osas saame levaate Paidehisgmnaasiumi petaja KaidiAabla spikrikogust ning kolmandas osas analsime ksitluse tulemusi, mis viidi lbi mrtsi kuus 2015.aastal Paidehisgmnaasiumi gmnaasiumiastmetes.

Uurimist phieesmrgiks on teada saada, millised on gmnasistide spikerdamisharjumised, lisaks uurida nutitelefoni mju maha kirjutamisele. Lisaks omandame teadmisi spikerdamisest endast, selle protsessist, phjustest, tagajrgedest ja nutitelefoni rakendustest, mis on teinud maha kirjutamise dnaamilisemaks.

T tulemusel tekib levaade pilaste spikerdamisharjumustest Paidehisgmnaasiumis. Ksitluse kigus kogutud andmed peaksid nitama, kui tihti ppurid maha kirjutavad, millistest tundides nad seda sagedamini teevad, millist mju avaldab ainepetaja spikerdamise protsessile ja kas nutitelefoni ldlevik on maha kirjutamise harjumust muutnud. Teooria osas selgub, milline neb vlja spikerdamise protsess, miks seda tehakse ning millised on spikerdamise tagajrjed.

Tnan uurimist juhendajat KaidiAablat oma spikrikogu laenamise ja t valmimisel antud abi eest.

1. SPIKERDAMINE

1.1 Spikerdamine kui protsess

1.2 Spikerdamise phjusedTnapeva elu on muutumas meie jaoks liigagi kiireks, meil kigil on tekkinud tunded, et me ei jua sellega sammu pidada ning mnedki nurgad oleks vaja nii elda sirgeks ligata. See phimte kehtib ka suurel enamusel pilastel, kes arvavad, et spikerdamine on kergem vljaps ppimisest. Preagused noored on tihti sidunud oma elu rohkem koolivliste tegevustega kui koolisisese tegevusega ppimisega ning see kik vtab nende motivatsiooni, tuju, energia ja mtted ppimisest eemale.

Teooria uurimise kigus olen vlja selgitanud jrgmised phjused, miks pilased spikerdavad: ajapuudus; puudub motivatsioon antud ppeaine jaoks; et kergemini lbi saada; t raskustase on liiga krge; teadmiste puudumine antud t jaoks; et hoida hinded korras; et rahuldada vanemate nudmisi.Ksitluse tulemused (vt. ptk. Ksitluse anals) nitavad selgelt, et peaaegu kik Paidehisgmnaasiumi gmnasistid spikerdavad. Eelpool mainitud modernset elustiili, mis sisaldab noorte jaoks peale koolis kimise ka huviringe, trenne, suhtlemise ja juhutid, on pannud vga suure pitseri ppimisele. Nendel tegevustel, millega ks noor ppija preagusel ajal tegeleb, on vaja vanematel silm peal hoida, et nooruk end le ei vsitaks. Sageli on kuulda pilaste seast kaebusi, et ajapuuduse tttu ei olnud neid vimalik ppida. Ollakse arvamusel, et gmnasist peab olema suuteline ennast ppetks piisavalt distsiplineerima, kuid ei misteta, kui lihtsalt valib nooruk koolivlise tegevuse ppimise le.

Inimesed on kik erinevad nii vlimuse, iseloomu kui ka vaadete poolest, ka igal pilasel on omad huvid ja vljavaated. Leidub pilasi, kes valivad spikerdamise kasuks juba selleprast, et nende arust ei oma antud ppeaine vi kindel peatkk mingisugust rolli tulevikus. Osad gmnasistid on oma karjri osas otsusele judnud ning selle tttu vib neil tekkida arusaam, et teised ppeained ei ole enam sama thtsad kui need ained, millega plaanitakse tulevikus tegelda. Tegemist on probleemiga, millega viksid tegeleda kooli sotsiaalttajad, sest on juhtumeid, kus too sama noor segab tunni lbiviimist ning hirib teiste vimalusi keskenduda ainele, mis neile just meeldib.

Lisaks noortele, kes on kindlad oma karjrivalikutes ja eesmrkides, leidub ka gmnasiste, kelle jaoks thendab gmnaasiumi lpetamine lihtsalt diplomi saamist ning nemad otsustavad spikerdamise kasuks just selleprast, et kik kohustuslikud ained saaks lbitud ja kool lpetatud. Nende vaatenurgast vaadates on tuleviku eesmrkideks iseseisev elamine ja palgat. pimotivatsiooni puuduse tttu on nad sageli otsustanud oma pitee sootuks ra lpetada vi lbida veel kutseharidusaste, et saada perspektiivikam tulevikuvljavaade.

Neljandaks phjuseks, miks gmnasistid spikerdavad on tde liiga suur mahukus ja raskusaste, s.t. pilase arvates tekib tal t sooritamisega raskusi ja seda probleemi proovitakse lahendada spikerdamisega. Probleem seisneb selles, et pilasi ei ole valmistatud korralikult ette sisukamateks tdeks, milleks on vaja materjali iseseisvalt lbi ttada, sest on vimatu, et kool pakub inimvimetele leju kivad tid vi on tegemist ppuri enda pshholoogiliste probleemidega.

Jrgmiseks phjuseks on pilase teadmiste puudumine t jaoks, ppur arvab, et tema tunnit ei ole andnud talle piisavalt tarkusi, et sooritada t edukalt vi on tegemist tunnist puudumisega ning pilane ei ole suutnud endale materjali leida. Tegemist on probleemiga, mida iseloomustab tavaliselt pilase laiskus tunnis mitte kaasa ttada, ppimata jtmine vi puudumise korral materjali kellegi kest ksimine.

Nii hinnete korrashoid kui ka vanemate nudmiste rahuldamine on phimtteliselt he seina erinevad naelad. Leidub pilasi, kes on endale seadnud eesmrgiks ppida heade hinnetega vi soovivad nidata vanematele suurepraseid tulemusi ja vahel tuleb selle jaoks kasutada spikerdamist. Kardetakse oma tulemustega petta nii ennast kui ka vanemaid, mis vib mningate karistusteni vi vastupidiselt otsitakse kiitust oma saavutuste eest.

ldiselt vib elda, et palju spikerdamist phjustavad probleemid on seotud tnapeva maailma endaga, kuidas neid probleeme proovitakse lahendada, on raske ette ennustada. pilastele oleks vaja kindlasti luua abivahendid, mis aitaks neil aega maha vtta, seda planeerida ja tasakaalustada. Ajaga ttamine on oskus, mida lheb inimesel vaja hllist hauani ning miks ka mitte hakata petama juba gmnaasiumis aja kasutamist.

1.3 Spikerdamise tagajrjedIgal tegevusel on omad tagajrjed, see lause kehtib ka spikerdamise puhul. Erilist mju avaldab inimesele kitumismustrid, mida pitakse nooremas eas. Spikerdamine on meie kultuuriruumis amoraalne kitumine, kuid tundub, et selle taunimise asemel kasvab maha kirjutamise trend pidevalt. Muidugist tuleb tdeda, et spikerdamisele on kaasa aidanud tehnoloogia areng, mis on maha kirjutamise teinud palju praktilisemaks kui varem. Koolis karistatakse seda hindega ks, vahel isegi ka vetakse pilaselt vimalus jrele vastamiseks, kuid selline kitumine ei anna htegi signaali, et spikerdamise harjumus tuleks maha jtta.

Nii kooli kui ka hiskonna suhtumist spikerdamisse on vaja muuta harjumus, mis pitakse koolis sna varajases eas, vib tihtipeale kanduda ka edasisse ellu, mis hakkab avaldama otsest mju ka riigile. Inimene, kes on harjunud spikerdama koolis ja saanud sellega suurepraselt hakkama, toob selle harjumuse edasi kutse- vi likooli, kus ta ei saa endiselt aru, et teadmised, mida ta antud ppeasutuses omandab mjuvad tema tulevase t kvaliteedile. T kvaliteet on otseselt seotud inimese karjritusu vi langusega, tuleviku vljavaadete ja palgaga. Lisaks on vimalus, et tekib arusaam sellest, et on vimalik valida tihtipeale lihtsam tee vlja probleemidest ilma karistuseta.

Samas on ka arusaadav, et nooremal inimesel on mistlikud phjendused spikerdamiseks (vt. ptk. Spikerdamise phjused) enamused nendest phjustest on selgelt seotud tnapevase elustiiliga. Sellise probleemi lahenduseks on kaks viisi 1) karmistatakse spikerdamise karistus ja taunitakse selle tegemist tugevalt vi 2) kool peab olema suuteline pakkuma noortele pet, mis annaks neile oskused eluks hakkama saamiseks, milles aja kasutamise ja elu tasakaalustamise oskused oleks tugevateks vtmesnadeks. Mlemad lahendused viitavad probleemidele riigi haridusssteemis, mille eesmrgiks peaks olema tisvrtusliku ja intelligentse noore kasvatamise.

Spikerdamise tagajrjed on ulatuslikud nii inimese, hiskonna kui ka riigi vaatenurgast. Sellele probleemi lahenduseks oleks vaja suhtumise muutumist kigil kolmel tasandil, sest maha kirjutamise mju mngib rolli kigi tasandite edasises arengus. Gmnaasium on koht, kus nooruk peaks omandama viimased thtsamad moraalid ja kitumismustrid ennem laia ilma minekuks, et panustada tisvrtuslikult kaasa inimese, hiskonna kui ka riigi tasandil.

1.4 Nutitelefoni abivahendidAlates eelmise dekaadi lpust saadik on nutitelefonid Paidehisgmnaasiumis aina laialdamast kasutamist leidnud. Ndseks on niteks kooli gmnaasiumiastmes kigil nutitelefon olemas, mis omakorda on pannud mned pilased tihedamini spikerdama (vt. ptk. Ksitluse anals). Kuigi suurem osa arvas, et nende spikerdamise harjumused ei ole muutunud peale nutitelefoni kasutamisele, kuid siiski lisab nutitelefon spikerdamisele he dimensiooni juurde. Selles alapeatkis tutvume nutitelefoni rakendustega, mis aitavad gmnasistidel lihtsamini spikerdada.

Esimeseks abistavaks rakenduseks on Mrkmed, mis sisuliselt kujutab endast virtuaalset mrkmikku. Rakendus lubab kasutajal kirjutada ja salvestada kirjatkke, tdelda neid erinevates vrvides ja thesuurustes. Lisaks on ka vimalik ekraani peale joonistada kasutades samamoodi erinevaid vtteid. Tde suurus vi pikkus ei ole limiteeritud, kuid korraga saab siiski vaid nha telefoni ekraani suuruse jagu. Selline raskendus sisuliselt vahetab vlja olemasoleva paberspikri kirjutise vi joonistuse kujul.

Teiseks abistavaks vimaluseks spikerdamisel on kaamera ja albumi funktsioon. Telefoni kaamera suudab teha ning salvestada hea kvaliteediga pildi loetud sekundite jooksul. Nende fotovime on viimastel aastal kasvanud mrgatavalt ja on isegi hakatud tootma fototelefone (vt. pilt1).

Pilt1. Illustreeriv foto nutitelefoni kaamera kvaliteedistVrreldes klahvtelefonidega, millel olid samamoodi kaamera ja albumi funktsioonid, on nutitelefoni kaamera pikslite ja lahutusvime suurused mitmekordistunud. Selline tehnoloogiline edasiminek lubab pilastel koostada silmale selgeid spikreid mis on suureks eeliseks omakirjutatud paberspikritele loetud sekundite jooksul ning pildi enda tegemine ei nua mingisugust ettevalmistust.

Kolmas abistav nutitelefoni rakendus on interneti kasutusvimalus. Interneti ks paremaid eeliseid on selle sisse-ja vljallitamiskiirus internet avaneb telefoni vga kiirelt ning he nupuvajutusega on vimalik see ka vlja llitada. Lisaks on interneti kui teenuse hind linud viimastel aastatel vga odavaks, mis teeb selle suurepraseks valikuks peaaegu igale perekonnale olenemata sissetulekust. Kige laialdamaselt levinud tehnoloogia hetkel on 3G ehk kolmanda generatsiooni mobiilside, mille kiirus lubab brauserit kasutada mugavalt ja lisaks on arendamisel 4G mobiilside, mis on veelgi kiirem ning kasutajasbralikum. Seega lubab nutitelefoni internet pilasele informatsiooni ligipsu kogu interneti ulatuses, mis vimaldab t tegemise ajal snagi lihtsalt netist vastuseid leida.

Kik eelpool nimetud abivahendid muudavad nutitelefoni kasutamise spikerdamise ajal vga praktiliseks. Nii mrkmed, kaamera kui ka interneti rakendus lubavad spikreid koostada vi spikerdada kiirelt ja mugavad. Jrgmiseks abivahendiks on lubatud luua rakendus, mis suudab kiki matemaatilisi lesandeid lahendada pildi tegemise kaudu, s.t rakendus teeb lesandest pildi ning lahendab selle automaatselt ra pakkudes vlja ka lahenduskigu. Tulevikus luuakse kahtlemata uusi rakendusi, mis lubavad nutitelefoni kaudu spikerdada tpsemalt kui eales varem.

2. KAIDI AABLA SPIKRIKOGUUurimist Spikerdamine Paidehisgmnaasiumi gmnaasiumiastmes juhendaja KaidiAabla on aastate jooksul huvitatud spikritest ning koguni korjanud kokku spikrite kogu. Autori ja juhendaja mlema arvates sobib selle kollektsiooni tutvustamine uurimist raamesse suurepraselt. Spikrikogu tutvustamiseks oli kogu autor nus kirjutama ka tutvustava teksti, mille avaldan jrgmises ligus.

Spikerdamise teema on mulle alati meeldinud. Ei saa salata, olen kooliajal isegi aeg-ajalt maha vaadanud/ kirjutanud ning spradega koos leiutanud, mil viisil seda ikka parem teha oleks. See huvi ei raugenud ka likooliajal. Liiati siis veel kooli naastes, mis siis, et seekord teisel pool petajalauda. Paide hisgmnaasiumis hakkasin tunde andma 2000. aasta sgisel. Siis alles kogusin mned aastad kogemusi, kuidas spikerdamist avastada. Kuna lihtsalt raamatu vahelt igeid vastuseid piiluda oli minu arvates lame, utsitasin ka pilasi "korralikke" spikreid kirjutama. Aja jooksul sain ise piisavalt osavaks, et spikerdamist thele panna ja spikreid lausa keset td mitte midagi aimavalt pilaselt kest vtta. Panin need paberitkikesed kausta vahele ja nitasin uhkusega kigile. Varsti pakuti mulle ka teiste ainete, kui inglise vi prantsuse keele spikreid. Vtsin kik vastu. Kige rohkem on vast kogunenud ajaloo ja geograafia-ainelisi. Ilmselt on need kige mahukamad ja raskemad ained. On ka "tnga"spikreid, mis meelega petaja thelepanu vitmiseks valmis tehti ning avastada lasti. Viimastel aastatel spikreid lisandunud pole. petamis-, ppimis- ja spikerdamisvajadused ning viisid on muutunud. Mobiiltelefoni, mille ekraanilt maha vib-olla midagi piiluda, ju kausta vahele ei pane.

lelugemise kigus selgus, et spikrikogus on 140 spikrit, milles on esindatud kik ppeained. Spikreid on vimalik eristada jrgmiste kriteeriumite alusel: suurus; kuju; teksti vi joonise kasutmine; tekstittlemise vtted; thesuurus; kirjastiil.Enamasti leidub kogus ristkliku kujulisi paberspikreid, millel on thesuuruse erisusi kuni kige viksemast vimalikust kirjasuurusest kuni tavalise kirjasuuruseni, pidagem meeles, et mida viksem on spikker seda praktilisem see on. Lisaks ristklikule leidub ka ruudu ja poolringi kujulisi spikreid. Kige populaarsem tekstittluse vte on thtsamate snade ja lausete kirjutamine paksus kirjas, mis teeb isegi vikses kirjas olevad spikrid kergesti loetavaks. Kollektsioonis paistab eriliselt silma pilaste loovus mningate spikrite koostamisel, parim nide sellest on ajaloo spikker, millel on kujutatud Lnemere regiooni kaart, mis on kujundatud vrvide, noolte ja mrksnadega.

Autori hinnagul on selline kogu vga eriline ja kindlasti tuleks spikrite kogumist jtkata, kuid tuleb arvestada sellega, et nutitelefoni populariseerimine thendab jrk-jrgult paberspikrite osakaalu vhenemist ning kogumise vimalikuse vhenemist. Kuna petavad ppeained jvad oma sisult samaks, siis on tegelikkuses vimalus kasutada neid spikreid olevikus ja kindlasti veel tulevikus. Loogiliselt peaks petajate thelepanu koonduma aja mdudes rohkem nutitelefoni peale ning on vimalik, et paberspikrite kasutamine leiab jllegist laialdast kasutamist.

3. UURIMIST KSITLUSE ANALSUurimist Spikerdamine Paidehisgmnaasiumi gmnaasiumiastmes kigus viidi lbi ksitlus kooli gmnaasiumiastmes. Ksitluse eesmrkideks oli teada saada, millised on pilaste spikerdamise harjumused ja millisteks peetakse nutitelefoni mju petturlusele. Uuring koosnes heksast ksimusest, millest kolm olid aktuaalsed, viis gmnasistide spikerdamise harjumuste kohta ning kaks nutitelefoni seosest spikerdamisega.

Ksimustikud titsid ra pilased jrgmistest klassidest: X, XIA ja XIIA. Ksitlusele vastas kokku 52pilast, kellest 18kuulub kmnendasse klassi, 19heteistkmnendasse klassi ning 15kaheteistkmnendasse klassi. Kokku oli vastanutest 24poisid 10kmnendast, 7heteistkmnendast ja vastavalt ka kaheteistkmnendast klassist ning 28tdrukud 8kmnendast ja kaheteistkmnendast ning 12heteistkmnendast klassist. ppeedukuse vaatenurgast on Paidehisgmnaasiumis tehtud kvaliteetset ppetd, sest pilasi keskmiste hinnetega kahed-kolmed ei esinenud, hinnetele kolmed-neljad pivad 29gmnasisti ning koguni 23-l pilastest on ainult neljad-viied.

Esimesele ksimusele Kui tihti spikerdate? vastasid gmnaasiumiastmed jrgmiselt (Diagramm1): alati ei spikerda Paide hisgmnaasiumis mitte keegi, sageli spikerdavad 12gmnasisti, vahepeal 18pilast, harva 20ppurit ning kolm inimest eispikerdaldse, mis on kigest 5,77% kigist vastanutest.

Diagramm1. Gmnasistide spikerdamise sagedused.pilaste, kes vastasid esimesele ksimusele eispikerdaldse, vastuseid ei veta arvesse jrgmistes ksimustes selleprast, et kogemuste puudumise tttu saavad nad ainult oletada. Kmnendasse klassi kuulub 18 vastanut ehk 36% vastanutest, kellest tunnistas ks pilane sagedast spikerdamist, kuus pilast tunnistasid vahepealset, kmme gmnasisti harva spikerdamist ja ks ppur eispikerdaldse. Ksitlusest selgus, et 19heteistkmnendaklassi pilastest viis kirjutavad maha sageli, seitse ppurit vahepeal ja sama palju harva ning ainult ks pilane eispikerdaldse. Uuringust tuli vlja, et 15kaheteistkmnenda koolinoortest kuus spikerdavad sageli, viis koolinoort vahepeal, kolm harva ja ks koolinoor eispikerdaldse. Kolme mittespikerdaja vastused ei lhe arvesse lejnud ksimustes, sest kogemuse puududes saavad nad ainult vastata oletamise teel.

Sooline statistiline erinevus nitab, et meespilased spikerdavad naispilastest sagedamini (Diagramm2). Poisid kalduvad tihedamini spikerdama kmme spikerdavad sageli, heksa noormeest vahepeal, neli noormeest harva ja ks noormees eispikerdaldse. Tdrukud spikerdavad enamasti harvasti ainult kolm neiut spikerdab sageli, seitse neiut vahepeal, koguni kaksteist neiut harva ning kaks neiut eispikerdaldse.

Diagramm2. Poiste ja tdrukute spikerdamise harjumused.

Teiseks ksimuseks oli Kas spikerdamise kavatsus oleneb petaja iseloomust? eesmrgiga saada teada, kas leidub pilasi, kes ei julge karmimate petajate tunnis maha kirjutada. Vastustest selgub, et koguni 37vastajat ehk 71% leiab, et nende spikerdamise kavatsus oleneb petaja iseloomust, s.t plaan maha kirjutada snnib ainult vajadusel vi loobutakse sellest ldse. lejnud 21% ehk 15vastajat arvavad, et petaja iseloom ei mjuta nende spikerdamise kavatsust (Diagramm3). Kmnenda klassi vastustest avaldub, et koguni 14koolipilase maha kirjutamise mte sltub petaja iseloomust, ent kolm koolipilast vastasid vastupidiselt. heteistkmnendasklassis vastati samasuguse tendentsiga 15pilast vastas jah ja kolm pilast ei. Kaheteistkmnendasklassis oli vastuste vahekord palju vrdsem ning selgus, et kaheksa ppurit vastasid jah ning kuus ppurit ei.

Diagramm3. petaja iseloomu mju spikerdamisel.Sooline erinevus ei olnud ldsegi suur 13 meest vastas ksimusele jah ning 10 meest ei, naiste tulemused olid vastavalt 17 jah vastust ja viis ei vastust. Kmnendasklassis arvas seitse meespilast, et petaja iseloom mjutab spikerdamise kavatsust, aga ainult kaks arvas vastupidist. Naispilased vastasid ksimusele peaaegu konsensuslikult, seitse naispilast kaheksast vastas jah ning ainult ks ei. heteistkmnendaklassi tulemustest avaldub, et kolm meessoo esindajat vastas jah ja neli esindajat ei, naissoo esindajatest arvas koguni heksa jah ning ainult kaks ei. Kaheteistkmnendaklassi tulemused nitavad, et kolm meesppurit vastas jah ja neli ei, naisppuritest vastas enamus ehk viis seitsmest jah ning kaks seitsmest ei.

Jrgmiseks ksimuseks uuringus oli Millistes ainetes spikerdate tihedamini? vastustega reaalainetes nidetega matemaatika, fsika; sotsiaalainetes nidetega perekonnapetus, ajalugu ja humanitaarainetes nidetega eesti keel, inglise keel sihiga teada saada, millises ainete tbis sagedamini maha kirjutatakse. 50stpilasest 19pilast vastas reaalainetes, 18pilast sotsiaalainetes ja 13pilast humanitaarainetes. Kmnenda klassi tulemused nitavad, et kige rohkem kirjutatakse maha reaalainetes, kus tihedamini spikerdab kaheksa pilast ehk 44,(4)% vastanutest. Seitse kmnendikku vastasid sotsiaalainetes ning kigest kaks ppurit humanitaarainetes. heteistkmnendaklassi tulemustest avaldub, et neli ppurit spikerdab tihedamini reaalainetes, seitse ppurit vastas sotsiaalainetes ja sama palju ka humanitaarainetes. Kaheteistkmnendaklassi vastustest selgub, et seitse abiturienti vastas reaalainetes, neli sotsiaalainetes ning sama palju abituriente ka humanitaarainetes. Sooline statistika (Diagramm4) nitab, et meessoost ppurid spikerdavad tihedamini ainult sotsiaalainetes nelja inimese vrra, aga naissoost ppurid spikerdavad tihedamini reaalainetes ja humanitaarainetes vastavalt kolme ja viie inimese vrra.

Diagramm4. Poiste ja tdrukute spikerdamise statistika erinevates aine tpides.

Neljandaks ksimuseks uuringus oli Kui tihti olete spikerdamisega vahele jnud? eesmrgiga teada saada, kui efektiivsed on pilaste spikerdamis vtted ning kui aktiivselt petajad suudavad pilasi petmisega vahele vtta. Kigi gmnaasiumiastmete peale tuli vlja, et mitte keegi ei ole alati vahele jnud, sama kehtib ka sageli kohta. Kik 50vastajat jaotusid ra kahe viimase vastusevariandi vahel, milleks olid mnikord ning eiolevahelejnud. 20vastajat tunnistasid, et nad on mnikord spikerdamisega vahele jnud. lejnud 30vastajat ehk 60% vitsid, et polemahakirjutamisegavahelejnud. Kmnendas klassis (Diagramm5) vastasid viis koolinoort mnikord ja 12koolinoort eiolevahelejnud.

Diagramm5. Kui tihti jvad pilased spikerdamisega vahele.heteistkmnendaklassi tulemused nitavad, et heksa pilast on jnud vahele mnikord ja sama palju pilasi eiolevahelejnud. Kaheteistkmnendaklassi tulemustest selgub, et kuus abiturienti on vahele jnud mnikord ning suurem enamus ehk kaheksa abiturienti eiolevahelejnud. Suurem erinevus on soolistest tulemustest, kust selgub, et meespilased jvad rohkem vahele kui naispilased. 23-st meesppuritest jvad mnikord vahele 15 ehk 65,2% meesvastajatest ja lejnud 8 eiolevahelejnud. Naisppurite tulemused nitavad, et suurem enamus ehk 19vastas eiolevahelejnud ning ainult seitse naisppurit vastas mnikord. Tulemustest saab jreldada, et naispilaste spikerdamistehnikad on meespilaste omadest paremad.

Viiendaks ksimuse Kas peale nutitelefoni kasutusele vtmist olete hakanud rohkem spikerdama? sihiks oli teada saada nutitelefoni mju spikerdamise harjumusele, seda selleprast, et pilased on vitnud, et tnu nutitelefonile on spikerdamine lihtsam ja praktilisem kui varem. Kigist gmnasistidest vastajatest vastas ainult 14 ehk 28% jah, nende spikerdamise harjumus on muutunud peale nutitelefoni kasutusele vtmist ning lejnud 36pilast arvas vastupidist (Diagramm6). Kmnendas klassis vastasid viis koolinoort jah ja 12koolinoort ei. heteistkmnendaklassi tulemused nitavad, et samuti viis ppijat vastas jah ning 13ppijat ei. Kaheteistkmnendaklassi pilastest arvas ainult neli, et nutitelefoni kasutusele vtmine on muutnud nende spiderdamise harjumusi ja 11 pilast arvas vastupidist.

Diagramm6. Gmnasistide spikerdamis harjumused peale nutitelefoni kasutusele vtmist.Meeste ja naiste vastused ei erinenud ksteisest palju, mlemad sugupooled kaldusid ei arvama. Kokku vastas kaheksa meest kahekmnekolmest jah ja enamus ehk 15meest, et nad ei ole hakanud peale nutitelefoni kasutusele vtmist rohkem spikerdama. 12naisppurit ehk 46,1% naistest jah ning 14naisppurit vastasid ei.

Viimaseks ksimuseks oli Kas nutitelefoni olemasolu on Teie meelest spikerdamist lihtsamaks teinud? ja lisaks tuli ka oma vastust phjendada, et saada phjalikum levaade pilaste arvamusest. Terve gmnaasiumiastmete peale arvas suurem enamus ehk 40pilast, et nutitelefoni olemasolu nende meelest spikerdamist lihtsamaks teinud ja heksa pilast vastas ei. Kmnendas klassis vastasid 11koolinoort jah ning kuus koolinoort ei. heteistkmnendasklassis arvas koguni 14koolipilast jah ja ainult neli koolipilast ei. Kaheteistkmnendasklassis vastati peaaegu konsensuslikult jah ning ainult ks pilast terve klassi peale vastas ei. Soolised tulemused nitavad, et 19meest vastasid ksimusele jah, aga kigest neli meest vastasid ei. Kmnendas klassis (Diagramm7) olid tulemused kige mitmeklgsemad, lejnud klassid kalduti tugevalt arvama, et nutitelefoni olemasolu spikerdamist lihtsamaks teinud. Selles klassis arvas viis meesppijat jah ja neli meesppijat arvas ei, enamik naispilasi ehk kuus vastasid jah ning kaks ainult ei. heteistkmnendaklassi tulemustest selgub, et kik seitse meest arvasid jah ja sama palju naisi ka, kuid peale selle arvasid veel neli naist vastupidist. Kaheteistkmnendasklassis vastasid kik mlema sugupoole esindaja ksimusele jah. Tulemustest selgub, et telefon aitab spikerdamist teha lihtsamaks ning praktilisemaks.

Diagramm7. Kmnenda klassi statistika.

Kige populaarsemad phjendused ksimusele Kas nutitelefoni olemasolu on Teie meelest spikerdamist lihtsamaks teinud? on jrgmised: interneti olemasolu; kaamera- ja albumirakendus; nutitelefoni on lihtne vlja vtta ja ra peita; otsingumootor Google; petajad ei mrka nutitelefoniInterneti olemasolu on ks punktidest, mis nitab telefoni suurt praktilisust internet on muutunud kiireks ja odavaks ning seda on vimalik sisse ja vlja llitada he puutega. Lisaks kaamera- ja albumirakenduse lihtsale kasutusele on vastajad ka vitnud, et korraliku spikri on vimalik valmis teha he minuti jooksul. Inimesed, kes varem ei tahtnud paberile spikrit vi ke peale kirjutada, saavad selle valmis teha pildi kujul. Nutitelefoni suurus ja selle loomulikkus tnapeva maailmas aitavad kaasa maha kirjutamise lihtsamaks tegemisele. ks keskmine nutitelefon mahub tasku kergesti ra ja vastajad mrgivad, et petajate reageerimiskiirus on aeglasem telefoni rapeitmisest. Tulenevalt interneti kasutamisvimalusest on vimalik leida virtuaalmaailmas palju infot, mis aitavad igasugustele ksimustele vastuseid leida, ks populaarsemaid otsingumootoreid kogu maailmas on Google, mille vastajad mrkisid ra suure abimehena. Lisaks tdesid gmnasistid, et petajad ei suuda nutitelefoni isegi mrgata. Nendest phjendustest saab jreldada nutitelefoni abi spikerdamisel ja selleprast usub enamik gmnasiste, et nutitelefon muudab spikerdamise lihtsamaks.

Kige populaarsemad vastuvidetena esindatud phjused on jrgmised: paberspikri lbi kirjutades jb info lihtsamini meelde; paberspikril on rohkem sisu; paberspikrit saab peita mugavamatesse kohtadesse; taskusse vi laua alla vaatamine vib thendada vahele jmist;Paberspikker on pilaste arvates ainuke alles jnud alternatiiv nutitelefonile. Selle eeliseks nutitelefoni ees on kirjutusmlu tugevdamine spikri valmistamise ajal. Mitmed petajad on soovitanud pilastel tks ettevalmistamisel valmistada ks vltsspikker, mille kaudu harjutatakse kirjutusmlu. Teiseks eeliseks vib lugeda paberi voltimisvimalust, mis lubab paberspikrit paigaldada praktilisematesse paikadesse, kuna nutitelefoni ei ole vimalik voltida ega painutada. Sellest tulenevalt on vimalik paigutada paberspikker mujale kui tasku vi laua alla, mis vimaldab hlpsamalt maha kirjutada ning hoiduda vahele jmisest. Kuigi paberspikker on muutunud Paidehisgmnaasiumi gmnaasiumiastmete spikerdamises mittepraktiliseks, leidub veel mningaid, kes usuvad selle eelistesse nutitelefoni ees ning jtkavad sellise spikerdamisviisi kasutamist.

KOKKUVTE

RESMEE

ALLIKALOEND1. ppimine ja petamine esimeses ja teises kooliastmes, 2010. Toimetanud EveKikas. Tartu:Haridus- ja Teadusministeerium.2. SaksSaks, K 1974, pilaste ppeedukuse arvestuse ja hindamise probleeme. Tallinn:Kirjastus Valgus.3. TrnpuuTrnpuu, L. 1992, Hariduse juhtimise probleeme. Tallinn:Tallinna Pedagoogika likool.4. Agur jtAgur, U., K.Toim, I.Unt 1967. Programmpe ja pimasinad. Tallinn:Kirjastus Valgus5. Talts, L., K.Kivisild, Akadeemiline petturlus 2008. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22008/46-47.pdf 26.03.20156. Jgeva, K., Aaviksoo: akadeemiline petturlus on varjatud kuritegevuse vorm. http://www.postimees.ee/1290576/aaviksoo-akadeemiline-petturlus-on-varjatud-kuritegevuse-vorm 26.03.20157. Kerb, A., Mitmeharuline akadeemiline petturlus. http://www.delfi.ee/archive/mitmeharuline-akadeemiline-petturlus?id=64579370 26.03.2015.8. Mida kujutab endast akadeemiline ausus?. Toimetanud petajateLeht. http://novaator.err.ee/v/uudis/a3c441e5-de75-424b-90ad-baf9eab18573 26.03.2015.9. Liikane, K., Akadeemiline variautorlus likoolides variautorite kogemustes. http://andragoogika.tlu.ee/?page_id=683 26.03.2015.10. KaidiAabla spikrikogu.

LISADLisa1KsitlusTere! Olen Paide hisgmnaasiumi 11.a klassi pilane Jaagup Lper. Koostan ksitluse uurimist Spikerdamine Paide hisgmnaasiumi gmnaasiumiastmes jaoks. Palun Teil tita antud ankeet vimalikult tpsete tulemuste saamise jaoks!1.Mis on Teie sugu? Mees Naine2.Millises gmnaasiumiastmes pite? 10 11 123.Millised on Teie keskmised hinded ? Kahed-kolmed Kolmed-neljad Neljad-viied4.Kui tihti spikerdate? Alati Sageli Vahepeal Harva Ei spikerda ldse5.Kas spikerdamise kavatsus oleneb petaja iseloomust? Jah Ei6. Millistes ainetes spikerdate tihedamini? Reaalainetes (matemaatika, fsika) Sotsiaalainetes (perekonnapetus, ajalugu) Humanitaarainetes (eesti keel, inglise keel)7.Kui tihti olete spikerdamisega vahele jnud? Alati Sageli Mnikord Ei ole vahele jnud8.Kas peale nutitelefoni kasutusele vtmist olete hakanud rohkem spikerdama ? Jah Ei9.Kas nutitelefoni olemasolu on Teie meelest spikerdamist lihtsamaks teinud? Jah EiPhjendus:.....................................................................................................................................Aith vastamast!