PÄRNU

ÜHISGÜMNAASIUMI

ÕPPEKAVA

ÜLDOSA

Kinnitatud õppenõukogu 29. augusti 2014 väljaantud protokolliga nr 8

Kooskõlastatud hoolekoguga 09.09.2014

Uuendatud õppenõukogus 11.12.2014

Kooskõlastatud hoolekoguga 27.01.2015

Uuendatud õppenõukogu protokolliga nr 1, 28. september 2015; kinnitatud direktori

käskkirjaga nr 1-1/5, 28. september 2015

Muudetud õppenõukogu protokolliga nr 2, 11. jaanuar 2016

Muudetud õppenõukogu protokolliga nr 5, 30. august 2016, kooskõlastatud hoolekoguga

02.09.2016

Muudetud õppenõukogu protokolliga nr 3, 30. august 2017, hoolekogu koosoleku

protokolliga 12. september 2017 nr 1

Muudetud direktori käskkirjaga nr 1-1/5 07.01.2020.

2

SISUKORD

1. KOOLI ÕPPEKAVA ALUSEKS OLEVAD VÄÄRTUSED JA KOOLI ERIPÄRA NING

KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID ........................................................................ 4

1.1 GÜMNAASIUMIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED ......................................................... 4

1.2. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI PÕHIVÄÄRTUSED ..................................................... 4

1.3. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI ERIPÄRA: DEVIIS, MISSIOON, VISIOON............... 5

1.4. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS ...................... 5

2. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKORRALDUS ....................................................... 6

2.1. ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS NING AJAKASUTUS GÜMNAASIUMIS,

LÄHTUDES RIIKLIKUS ÕPPEKAVAS ESITATUD NÕUETEST ....................................... 6

2.2. MOODULÕPPE KIRJELDUS ........................................................................................... 8

2.3. TUNNIJAOTUSPLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................................... 10

2.4. TUNNIJAOTUSPLAAN PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS .......................................... 10

2.5. MOODULIKURSUSTE VALIMISE PÕHIMÕTTED .................................................... 23

2.6. ÜLEMINEKU TINGIMUSED KITSALT MATEMAATIKALT LAIALE

MATEMAATIKALE JA LAIA MATEMAATIKA JÄRGI ÕPPINUD ÕPILASTEL

KITSALE MATEMAATIKALE ............................................................................................. 24

2.7. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPE KORRALDUS ................... 25

2.8. ÕPPEAINETE VAHELISE LÕIMINGU PÕHIMÕTTED .............................................. 25

2.9. ÕPILASUURIMUSE VÕI PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS ..................................... 26

2.10. ERI ÕPPEKEELTE KASUTAMINE ............................................................................. 27

3. ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISEKS JA ÕPPEKESKKONNA

MITMEKESISTAMISEKS KAVANDATUD TEGEVUSED ............................................... 27

3.1. RIIKLIKES ÕPPEKAVADES MÄÄRATLETUD ÜLD- JA

VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE ................................................................... 27

3.2. RÕHUASETUSED KOOLITÖÖTAJATE TEGEVUSTES, MIS ON SUUNATUD

ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISELE JA ÕPPEKESKKONNA

MITMEKESISTAMISELE ...................................................................................................... 28

4. HINDAMISE JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS ................................ 29

4.1. ÕPILASE HINDAMINE .................................................................................................. 29

4.2. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE KUI KOKKUVÕTVATE HINNETE ALUS

30

4.3. KOKKUVÕTTEV HINDAMINE .................................................................................... 30

4.4. HINDAMISE KORRALDUS ÕPILASUURIMUSE HINDAMISEL ............................. 30

3

4.5. KASUTATAV HINDESÜSTEEM JA HINNETE VIIE PALLI TEISENDAMISE

PÕHIMÕTTED ........................................................................................................................ 30

4.6. TULEMUSE HINDAMINE HINDEGA „NÕRK“, KUI HINDAMISEL

TUVASTATAKSE KÕRVALISE ABI KASUTAMINE VÕI MAHAKIRJUTAMINE ....... 31

4.7. JÄRELEVASTAMISTE JA JÄRELTÖÖDE SOORITAMISE KORD ........................... 31

4.8. HINNETE JA HINNANGUTE VAIDLUSTAMISE KORD ........................................... 32

4.9. GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS .......................................................... 32

5. PUUDUMISTE PÕHJENDAMISE JA ARVESTAMISE KORD NING MEETMED

PUUDUMISTE VÄHENDAMISEKS ..................................................................................... 32

6. ÕPILASTE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE NING KARJÄÄRIÕPPE, SH

KARJÄÄRIINFO JA -NÕUSTAMISE KORRALDAMINE .................................................. 33

6.1. ÕPILASTE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMINE ........................................................... 33

6.2. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS ................. 33

7. ÕPETAJATE KOOSTÖÖ JA TÖÖ PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ............................ 34

8. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD .................................. 35

8.1. KOOLI ÕPPEKAVA MUUTMISE ALGATAMINE ...................................................... 35

8.2. KOOLI ÕPPEKAVA MUUDATUSTE ETTEVALMISTAMINE .................................. 35

8.3 KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE VÕI TÄIENDAMISE EELNÕU ESITAMINE

ENNE SELLE KEHTESTAMIST ARVAMUSE SAAMISEKS HOOLEKOGULE,

ÕPPENÕUKOGULE, ÕPILASESINDUSELE ....................................................................... 35

8.4. KOOLI ÕPPEKAVA KEHTESTAMINE ........................................................................ 35

8.5. KOOLI ÕPPEKAVA MUUDATUSTE AVALIKUSTAMINE ....................................... 36

8.6. RAKENDUSSÄTTED ...................................................................................................... 36

4

1. KOOLI ÕPPEKAVA ALUSEKS OLEVAD VÄÄRTUSED JA KOOLI ERIPÄRA NING KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID

1.1 GÜMNAASIUMIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED

(1) Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist,

sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest

huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele

võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks

eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja

kõlbelise küpsuse saavutamiseks.

(2) Gümnaasium jätkab põhikoolis toimunud väärtuskasvatust, kujundades eelkõige

väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka

koostoimimise aluseks. Tähtsustatakse väärtusi, mis aitavad kaasa ühiskonna inimvara ning

riigi majanduse arengule.

(3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”,

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu

alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse

üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine

enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja

kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus,

õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

(4) Gümnaasiumiharidus on uue põlvkonna sotsialiseerimisel jätkuks põhiharidusele, mis

rajaneb eesti kultuuri traditsioonidel, Euroopa ühisväärtustel ning maailma kultuuri ja teaduse

saavutustel. Gümnaasiumihariduse omandanud vaimselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt,

kõlbeliselt ja füüsiliselt küpsed inimesed tagavad Eesti ühiskonna sotsiaalse, kultuurilise,

majandusliku ja ökoloogilise arengu jätkusuutlikkuse.

1.2. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI PÕHIVÄÄRTUSED

Austus ja avatus: me austame ennast ja teisi, me oleme avatud uue ja erilise suhtes, me

hindame koostööd kooli, kodu, õpilase-õpetaja ja kogukonna vahel.

Väärikus ja hoolivus: me oleme ausad, viisakad ja heatahtlikud, me käitume vastavalt

ühiskonnas üldtunnustatud väärtustele ja hindame kooli väärtusi; märkame ja tunnustame

teineteist, arvestame üksteisega ning austame üksteist; peame kokkulepetest kinni ja

vastutame oma tegude eest.

Rõõm ja tervislikud eluviisid: me oskame näha positiivset ja seda nautida. Terves kehas

terve vaim!

Vabadus ja vastutus: me julgeme avaldada oma arvamust ja tegutseda, genereerida ideid

ja neid ellu viia, vastutame oma sõnade ja tegude eest ja töötame järjepidevalt eesmärgi

nimel.

Omanäolisus ja jätkusuutlikkus: me oleme hea mainega maakonnakeskne gümnaasium

oma identiteedi ja traditsioonidega.

Meisterlikkus: meil on motiveeritud kõrgete ametioskustega personal, kes väärtustab

elukestvat õpet.

5

Õpihimu: meil on õppimine au sees ja esmatähtis. Pärnu Ühisgümnaasium on

õppimiskallakuga kool, mis rakendab oma töös õppiva organisatsiooni põhimõtteid.

Õpetajad õpivad ja täiendavad ennast regulaarselt.

1.3. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI ERIPÄRA: DEVIIS, MISSIOON, VISIOON

DEVIIS: Pärnu Ühisgümnaasium on põline ja ühtehoidev MISSIOON: Pärnu Ühisgümnaasium on iseennast analüüsiv, konkurentsivõimeline, arenev

ja õppiv organisatsioon. Õpetame inimesi, kes saavad tulevikus hästi hakkama, teavad oma

tugevaid külgi ning oskavad neid kasutada!

VISIOON 2020: Pärnu Ühisgümnaasium on loomingulise ja akadeemilise õpikeskkonnaga,

mitmekülgset ja konkurentsivõimelist haridust pakkuv gümnaasium. Oleme tulevikku vaatav

ja olevikku arvestav traditsioonidele toetuv omanäoline kool, kuhu tahetakse õppima tulla.

Pärnu Ühisgümnaasium on ainus Pärnu linna munitsipaalgümnaasium, mille omanäolisust

iseloomustavad järgmised eripärad:

ajalugu, traditsioonid, auväärne vilistlaskond;

Pärnu ainuke munitsipaalgümnaasium aastast 2015;

hea atmosfäär, kooliga seotud inimeste vaheliste suhete kvaliteet, oma kooli tunne;

algatusvõimelised, ettevõtlikud õpilased, kes julgevad oma peaga mõelda;

õpilasesinduse aktiivne osalus koolielus;

ettevõtlusesuund ja loengud inimestelt väljastpoolt maja, koostöö Pärnu ettevõtetega;

arhitektuurisuund;

prantsuse keele, hispaania keele õppimisvõimalus;

loomemajanduse suund;

pikaaegse traditsiooniga õpilasüritused;

heategevus enne jõule;

tihe koostöö teiste (kõrg)koolide, organisatsioonidega Eestis ja Euroopas;

rahvusvahelised projektid, õppetööd toetavad projektid ning õppekäigud;

(rahvusvahelised) koolikonverentsid;

koostöö kõrgkoolidega õppesuunda toetavate valikainete õpetamisel;

juhtkonna vastuvõtt edukatele õpilastele ja abiturientidele;

avatus mitmekesiseks suhtluseks ning mitmekülgseks koostööks;

õpilaste loovuse, ettevõtlikkuse ja uuriva tegevuse toetamine;

1.4. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS

(1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore

ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning

oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades:

partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul eri ametites ja rollides

ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

(2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja

võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda edasine haridustee.

6

(3) Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja

väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või

gümnaasiumijärgses kutseõppes.

(4) Nende ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks keskendutakse

1) õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime

tulla;

2) adekvaatse enesehinnangu kujunemisele;

3) iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;

4) edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;

5) kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

(5) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub

kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu

elukeskkonna ühistoime tulemusena.

(6) Kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse

gümnaasiumi õpetuses ja kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

(7) Gümnaasiumi lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas

kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab

gümnaasiumi, on ainevaldkonna- ja õppesuunaalased laiaulatuslikud faktilised ja

teoreetilised teadmised, õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele

probleemidele lahenduse leidmiseks ning suutlikkus juhtida ise oma õppimist vastavalt

juhtnööridele olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda,

juhendada kaaslaste tavatööd, võtta mõningane vastutus õppimise hindamise ja edendamise

eest.

(8) Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 4

lõikes 3 esitatud kaheksa üldpädevuse, „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 5

kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning „Gümnaasiumi riikliku õppekava“ ainekavades

esitatud valdkonnapädevuste kujunemine, arvestades Euroopa Parlamendi ja Euroopa

Nõukogu 18. detsembri 2006. a dokumendis, „Võtmepädevuste kohta elukestvas õppes“,

sätestatut.

2. PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKORRALDUS

2.1. ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS NING AJAKASUTUS GÜMNAASIUMIS, LÄHTUDES RIIKLIKUS ÕPPEKAVAS ESITATUD NÕUETEST

(1) Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikus

õppekavas ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.

(2) Gümnaasiumis on õppekava läbimiseks arvestatud kolm aastat.

(3) Gümnaasiumis õppetegevust kavandades lähtuvad õpetajad üldpädevustest, õppeaine

eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning „Gümnaasiumi riiklikus

õppekavas“ § 2 sõnastatud alusväärtustest. Õppetegevust kavandades toetatakse lõimingut

teiste õppeainete ja läbivate teemadega.

(4) Õppimist käsitatakse õpilase aktiivse ja sihipärase tegevusena, mis on suunatud tajutava

informatsiooni mõtestamisele ja tõlgendamisele vastastikuses toimes teiste õpilaste,

õpetajate, vanemate ja üldisema elukeskkonnaga, toetudes juba olemasolevatele

teadmisstruktuuridele. Õppimises on kesksel kohal õpilaste aktiivne teadmiste

konstrueerimise protsess. Koolis on loodud õpikeskkond, mis soodustab iseseisvat

7

õppimist, sealhulgas vajalike õppimisoskuste kujunemist. Õppe- ja kasvatustegevuses

lastakse õpilastel seada oma sihid, võimaldatakse õppida töötama nii iseseisvalt kui ka

kollektiivselt ning antakse õpilastele võimalus leida erinevaid töömeetodeid katsetades

neile sobivaim õpistiil.

(5) Gümnaasiumis korraldatakse õpet ka väljaspool kooli ruume (kooliõues, looduses,

muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning

virtuaalses õpikeskkonnas.

(6) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas

juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil

toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on

suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õpikeskkonnas, milles osalevad

nii õpilane kui ka pedagoog. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund

vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi

võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.

(7) Õpilase õppekoormus gümnaasiumi jooksul on riikliku õppekava järgi 96 kursust (1

kursus on 35 õppetundi). Pärnu Ühisgümnaasiumis oleneb õpilase õppekoormus alates

2016/2017. õppeaastast valitud moodulite arvust, kuid see on vähemalt 100 kursust (vt

lisadest tunnijaotusplaani).

(8) Valikkursuste õpe on korraldatud viisil, kus eri kursuste õpetamine toimub teatud ajal

õppeaastas.

(9) Õpilase õppekoormusesse kuuluvad kõik „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ §-s 9

loetletud kohustuslikud kursused.

(10) Kool võimaldab õpilastele valikkursusi valdkonniti vähemalt mahus, mis on sätestatud

„Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 11 lõikes 4.

(11) „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 11 lõikes 4 kirjeldatud ainevaldkondlikes

mahtudes on nii riiklikus õppekavas kirjeldatud valikkursused kui ka kooli õppekavast

tulenevad valikkursused.

(12) Kool võimaldab lisaks „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 11 lõikes 4 nimetatud

valikkursustele vähemalt 33 kursuse mahus valikkursusi. Nende valikkursuste õpe on

korraldatud vähemalt 12 soovija olemasolul. 2016/2017 õppeaastast rakenduva

moodulõppe puhul avatakse moodul vähemalt 16 soovija olemasolul. 2019/2020 avatakse

kursus vähemalt 20 soovija olemasolul.

(13) Alates 2016/2017. õppeaastast rakendab kool moodulõpet. Iga õpilane saab ise

koostada oma õppekava, läbides riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikud õppeained

ja valides neile juurde kaks endale meelepäraseimat moodulit järgnevast nimistust.

Romanistika (hispaania või prantsuse keele ja kultuuri suund)

Ettevõtlus ja majandus

Loomemajandus

Arhitektuur ja disain

Teadus ja huvitav maailm

Inimene ja ühiskond

Mõttelugu

Meedia

Infotehnoloogia

Terves kehas terve vaim

Moodulite ja neis sisalduvate kursuste kirjeldused asuvad peatükis 2.2. ja 2.4.

(14) Vajaduse korral pakub kool valikkursusi koostöös teiste koolide ja

organisatsioonidega, sealhulgas kasutades Eesti ja rahvusvahelisi võrgustikke ning

infotehnoloogilisi lahendusi.

(15) Alates 2019/2020 G. 1 klassi õpilased saavad valida valikkursuste hulgast (P 2.2.1).

8

(16) G1. klassi õpilased sooritavad juunikuu alguses üleminekueksami, mille eesmärk on

võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti

eksamikogemusi omandada.

(17) Õpilased sooritavad eksami vabalt valitud aines. Õpilased, kelle kursusehinded on

„head“ ja „väga head“, on üleminekueksamist vabastatud. Eksamit saab sooritada riikliku

õppekava ainetes.

(18) G1. eksamist on vabastatud aineolümpiaadidel edukalt esinenud õpilased (1.–3. koht

piirkonna- või linnavoorudes, 1–10. koht üleriigiliselt, osavõtt rahvusvahelistest

olümpiaadidest).

(19) Kooli lõpetamiseks peab õpilane kaitsma aastatöö, sooritama kolm riigieksamit ning

ühe koolieksami vabalt valitud aines.

(20) Teatud kursustel toimub õpe ka e-õppe vormis.

2.2. MOODULÕPPE KIRJELDUS

(1) Alates 2016/2017. õppeaastast rakendab kool moodulõpet. Iga õpilane saab ise koostada

oma õppekava, läbides riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikud õppeained ja valides

neile juurde kaks moodulit järgnevast loendist.

Romanistika (hispaania või prantsuse keele ja kultuuri suund)

Ettevõtlus ja majandus

Loomemajandus

Arhitektuur ja disain

Teadus ja huvitav maailm

Inimene ja ühiskond

Mõttelugu

Meedia

Infotehnoloogia

Terves kehas terve vaim

„Romanistika“ moodul annab algteadmised hispaania või prantsuse keelest ja kultuurist-

ühiskonnast. Õppija omandab baassõnavara elulistes olukordades toimetulemiseks Hispaanias

või Prantsusmaal. Mooduli valinud õpilane võib jätkata keeleõpinguid Tartu või Tallinna

ülikoolis, kandideerida tulevikus üliõpilasena vahetusaasta stipendiumile õppimaks mõnes

hispaania- või prantsusekeelses riigis, leida endale muid õppimis- või töötamisvõimalusi

hispaania- või prantsusekeelsetes riikides või lihtsalt õppida üht kaunist romaani keelt oma

lõbuks ja kasuks, et tulevikus maailmas reisimise jaoks rohkem keeli suus oleks.

„Ettevõtlus ja majandus“ mooduli näol on tegu TÜ Pärnu Kolledži majandus- ja

ettevõtlusõppe programmiga Pärnu Ühisgümnaasiumis.

Programmi läbimine annab võimaluse saada Tartu Ülikooli tunnistuse, millel kajastub õpitu

EAP-na, mis kehtivad Euroopa ülikoolides ja mida arvestatakse kõrgkoolides õppimisel.

Õppetöö käigus on võimalus sooritada gümnaasiumi praktiline töö (nn aastatöö), tegutsedes

õpilasfirmas. Kõik saavad praktilise kogemuse kirjaliku töö vormistamisest ja esitlemisest.

Õpilasfirma kursuse läbijad saavad lisaks Junior Achievementi tunnistuse ja soovi korral

sooritada rahvusvahelist ettevõtluseksami ESP (Entrepreneurial Skill Pass).

Kaasatud on külalislektorid. Konsultantideks on praktikud, ettevõtjad, kes jagavad oma

karjääri põhjal teadmisi ja kogemusi.

Õppimise ajal toimuvad õppekäigud ettevõtetesse, osaletakse ettevõtlusnädala

ideekonkurssidel ja ettevõtmistel, tegutsetakse vabatahtlikuna kooli üritustel ja õpilasfirmade

9

laatadel, õpilasfirmad osalevad kohalikel ja võimalusel rahvusvahelistel õpilasfirmade

laatadel.

„Loomemajanduse“ mooduli eesmärk on arendada loovust, suutlikkust ideid luua ja neid

teostada ning oskust oma loomingut teisteni viia, saades ise sellest kasu. Arendatakse oskust

korraldada ühistegevusi, olla initsiatiivikas ja vastutada tulemuste eest. Mooduli läbinu

suudab mõista ja hinnata iseennast, tunneb oma nõrku ja tugevaid külgi. Moodulis on suur

rõhk praktilisel tegevusel.

Loomemajanduse moodul sobib eriti hästi kunsti-, draama- ja muusikahuvilistele õpilastele.

„Arhitektuuri ja disaini“ mooduli eesmärk on arendada õpilase loovust, loomulikku

kunstiannet, eesmärgikindlust ja töövõimet erinevate ruumikompositsiooni ja

disainiülesannete, joonistamise ja joonestamise ülesannete, kunstivahendite ja IKT-võimaluste

kasutamise kaudu. Õpilaste analüüsi- ja eneseväljendusvõimet arendatakse muuhulgas eri

arhitektuuriteoste ja kunstiajastute võrdlemise ning analüüsimise abil ja oma ideede

väljendamise kaudu tasapinnalise ruumilise kujutamise ning makettide loomise teel.

Arhitektuuri mooduli läbimisel tutvutakse arhitektuuri ja disainiga seotud elukutsete ja

erinevate erialadega.

Moodul rakendab koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga, kellega korraldatakse ühiseid

kursuseid, töötubasid ja õppekäike.

Moodul ei valmista ette mitte ainult tulevasi arhitekte või EKA-sse astujaid, vaid õpetab

muuhulgas näiteks seoste loomist ja aitab tundma õppida ümbritsevat eluta ja elus loodust.

Moodul „Teadus ja huvitav maailm“ põhineb uurimuslikku käsitlusviisi rakendades uute

ning põnevate teadmiste omandamisel ja praktilistel töödel, mis on suunatud uute

loodusteaduslike teadmiste omandamisele. Käsitletavad teemad on õpilastele elulised ning

nüüdisajal laia kandepinnaga.

Mooduli läbimine võimaldab õpilasel jätkata õpinguid meditsiini, bioloogia,

geenitehnoloogia, farmaatsia, veterinaaria, agronoomia, keskkonnakaitse, ehituse,

materjaliteaduse, keemia jt loodusteaduste erialadel.

Moodulis „Inimene ja ühiskond“ õpetatakse sotsiaalaineid. Need on õppeained, mis aitavad

mõista inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid – seda, kuidas üksikindiviid võib mõjutada

ühiskonda või gruppi ning vastupidi. Peaeesmärk on kujundada õpilases suutlikkust mõista

inimühiskonna ajaloos ja nüüdisajal toimuvate ühiskondlike muutuste põhjusi ja tagajärgi.

Õpilane tutvub lihtsamate sotsiaalteadustes kasutatavate uurimismeetoditega ning püüab neid

kasutada nii õppes kui ka igapäevaelus.

Mooduli mitu kursust keskendub õpilase iseseisva mõtlemis- ja arutlemisvõime toetamisele.

Kursused on arutluspõhised ning õpilasel on võimalus oma mõtteid vabalt väljendada, osaleda

diskussioonides, rühmatöödes, õpiprojektides ja uurimuslike ülesannete lahendamises.

„Mõtteloo“ moodul annab õpilasele võimaluse arutleda, avaldada arvamust käsitletavate

teemade kohta. Erinevate maailmavaadetega tutvudes areneb õpilase võime aru saada erineva

mõttelaadiga inimestest, olla sallivam, tulla toime mitmekülgses maailmas. Moodul toetab

originaalse ja iseseisva mõtlemise oskust, mida läheb tarvis alati ja kõikjal, aga on kindlasti

vaja ka gümnaasiumi lõpueksamite edukaks sooritamiseks, kõrgkooli pürgimiseks ning

edasisteks õpinguteks.

Moodulis on suur osa praktilisel tegevusel. Õpilasele antakse võimalus õppida essee

kirjutamist, väitlemist, ettekande koostamist ja esitamist.

Mooduli läbinud õpilane oskab oma arvamust põhjendada oma arvamust nii suuliselt kui

kirjalikult.

Valinud „Meedia“ mooduli, saab õpilane kolme aasta jooksul eri õpetajate käe all lähemalt

tuttavaks sellega, mida meedia all mõistetakse, kuidas toimib meediasüsteem nii tänapäeva

Eestis kui maailmas. Õpilane saab end rakendada meedia loojana, täites eri ülesandeid

(kooliajalehes, kaamera ees ja taga, filmi tehes ja analüüsides), avastades endas uusi tahke,

10

aga arendades ka arutlevat ja analüüsivat poolt. Graafilise disaini kursuses saab tuttavaks

vabavaraliste graafilise disaini programmide kasutusvõimalustega. Moodul on praktilise

suunitlusega, teooriat on vaid niipalju, kui seda ülesannete täitmiseks vaja läheb.

Infotehnoloogia mooduli üldise eesmärgi võib kokku võtta järgmise valemiga: Info +

tehnoloogia = info töötlemine ja tehnoloogia valdamine.

Moodul „Terves kehas terve vaim“ annab praktilised teadmised ja oskused, kuidas olla

füüsiliselt ja vaimselt terve ning ka terveks jääda. Pool mooduli kursustest on kehalise

kasvatuse lisakursused, mis keskenduvad erinevate võimete arendamisele. Moodul sobib

tegev- ja harrastussportlastele, tervislike eluviiside armastajatele ning neile, kes soovivad

tulevikus kõrgkooli kehakultuuri õppima minna.

2.3. TUNNIJAOTUSPLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

(1) Gümnaasiumis on 88 kohustuslikku kursust, millele lisaks on kool teinud kohustuslikuks

12 valikkursust.

(2) Alates 2016. a. 1. septembrist rakendub koolis moodulõppe süsteem, mille kohaselt on

kohustuslik läbida 84 kursust, millele lisanduvad valitud moodulites (2–3 moodulit)

sisalduvad kursused (12–18 kursust).

(3) Riikliku õppekava järgi peab õpilane gümnaasiumi lõpetamiseks läbima 96 kursust.

Olenevalt valitud moodulite arvust läbib Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane kolme aasta

jooksul vähemalt 100 kursust (vt tunnijaotusplaanid).

2.4. TUNNIJAOTUSPLAAN PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS

Kõigile kohustuslikud kursused

GRÕK Kooli ÕK

G1 G2 G3

eesti keel ja kirjandus 11 14 4 5 5

B2 võõrkeel 5 14 5 5 4

B1 võõrkeel 5 8 3 3 2

matemaatika 14 15 5 5 5

bioloogia 4 4 2 2

loodusgeograafia 2 2 1 1

keemia 3 3 2 1

füüsika 5 5 2 2 1

ajalugu 6 6 2 2 2

filosoofia 2 1 1

ühiskonnaõpetus 2 2 2

inimeseõpetus 1 1 1

inimgeograafia 1 1 1

11

muusika 3 3 1 1 1

kunst 2 2 1 1

uurimistöö alused 1 1 1

kehaline kasvatus 5 5 2 2 1

KOKKU

88

õpilane valib kas 2 moodulit või

4 valikkursust (alates 2019/2020) 12 100 kursust

2.4.1. Moodul „Romanistika (hispaania või prantsuse keele ja kultuuri suund)“

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

Hispaania või prantsuse keele A1.1–A1.2

taseme kursused

6 10–12

„Romanistika“ mooduli prantsuse keele ja kultuuri suunal keskendutakse lisaks keele algtaseme

saavutamisele prantslaste jaoks olulistele kultuuriaspektidele, nagu köögikunst, etikett, mood, hea

muusika, väärtfilmid – kõigele, mis teeb prantslase jaoks elu nauditavaks. Keeletundide juurde

kuuluvad praktikumid (prantsuse söökide valmistamine, prantsuse keele päevad, võimalusel

kohtumised „päris“ prantslastega, õppekäigud, keelereisid). Prantsuse keele õpet toetab kooli mitu

rahvusvahelist projekti, kus koostööpartneriks on koolid ja noortekeskused Prantsusmaalt. Projektid

võimaldavad leida prantslastest sõpru, neid Eestis vastu võtta ja neile omakorda külla sõita.

„Romanistika“ mooduli prantsuse keele ja kultuuri suund sobib eriti hästi õpilasele, kes on

tulevikus huvitatud prantsusekeelses riigis õppimisest või töötamisest ja/või kes soovib jätkata

õpinguid rahvusvaheliste suhete, diplomaatia või politoloogia alal, kuna nendes valdkondades on

prantsuse keele oskus ülioluline ja hädavajalik, sest prantsuse keel on Euroopa Liidu üks

asjaajamiskeeli.

„Romanistika“ mooduli hispaania keele ja kultuuri suunal keskendutakse lisaks keele algtaseme

saavutamisele hispaanlaste ja ladina-ameeriklaste ning eestlaste kultuurierievustele (alates žestidest,

lõpetades viisakusvestluse teemadega), selle kultuuri jaoks olulistele aspektidele, nagu köögikunst,

muusika, väärtfilmid. Keeletundide juurde kuuluvad praktikumid (rollimängud, videote vaatamine,

hispaania- või ladina-ameerikapäraste roogade valmistamine, võimalusel kohtumine hispaania keelt

emakeelena kõneleja/te/ga). Kursuse läbimise järel peaks õpilane end kindlalt tundma rollides, mis

võimaldavad tal tulevikus üliõpilase või rändurina hispaaniakeelsesse kultuuri sisse elada (täita

vajalikke dokumente, aru saada enda ja oma õpingute kohta käivatest küsimustest).

Romanistika mooduli hispaania keele ja kultuuri suund sobib eriti hästi õpilasele, kes on

tulevikus huvitatud hispaaniakeelses riigis õppimisest või töötamisest ja/või kes töötab

hispaaniakeelsete turistidega, sest hispaania keelt emakeelena kõneleja eelistab alati suhelda oma

keeles.

2.4.2. Moodul „Ettevõtlus ja majandus“

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

Majandusteaduse alused 1 10

Ettevõtluse alused 1 10

12

Õpilasfirma (praktika) 1 11

Ärimudel. Äriõigus ja lepingud. 1 11

Majandusarvestuse alused 1 12

Projektijuhtimine 1 12

KURSUS:

Majandusteaduse alused

Sissejuhatav kursus majandusteadusesse, mis käsitleb järgmisi teemasid: majanduse põhialused,

majanduse olemus, põhiterminid, mudelid; mikroökonoomika, isiklik majandus ja toimetulek,

rahaasjade juhtimine; makroökonoomika, riigi majandus ja seos maailmamajandusega,

majandusarengud.

KURSUS:

Ettevõtluse alused

Sissejuhatav kursus ettevõtlusesse, mis käsitleb järgmisi teemasid: ettevõtlus, ettevõte, ettevõtja;

ettevõtluskeskkond; ettevõtlus kui karjäärivalik, ettevõtluse vormid, roll majanduses; ettevõtja ja

ettevõtluskeskkonna vastastikune mõju. Eraettevõtlus kui ühiskonna eduka toimimise alus.

KURSUS:

Õpilasfirma (praktika)

JA Eesti õpilasfirma programmi läbimine ja praktiline tegevus meeskonnaga loodud õpilasfirmas

ühe õppeaasta jooksul. Õpilasfirma tegevuse käigus rakendatakse ettevõtluse ja majanduse kursustel

omandatud teadmisi, teostatakse oma äriidee õpilasettevõtte loomisest, tootmisest müügitegevuseni

ja firma likvideerimiseni. Arendatakse juhtimise ja meeskonnatöö oskusi. Müüki tehakse vähemalt

kolmel õpilasfirmade laadal ja firma lõpetamisel koostatakse aruanne. Parimad saavad osaleda

vabariiklikul õpilasfirmade võistlusel ning soovi korral saab sooritada rahvusvahelise

ettevõtluseksami (ESP).

KURSUS:

Ärimudel. Äriõigus ja lepingud

Sissejuhatav kursus äriseadusesse. Käsitletakse teemasid nagu äriseadustik, ärilepingud; ärimudeli

põhjal koostatakse õpilasfirmale äriplaan, ideede elluviimiseks kavandatakse tegevusplaan, tehakse

eelarvestamine.

KURSUS:

Majandusarvestuse alused

Kursus annab teadmised ja oskused isiklike rahaasjade ja ettevõtte tegevuses vajalike

majandustehingute arvestuse kohta. Õpitakse planeerima rahaasju, koostama isiklikku ja ettevõtte

eelarvet, saadakse baasteadmised raamatupidamisest ja ettevõtte majandusdokumentidest, nende

täitmisest. Lisaks käsitletakse teemasid nagu maksude ja töötasude arvestus, tulude deklareerimine

jne. Kursus on seotud õpilasfirma raamutupidamise ja aruandlusega.

KURSUS:

Eneseturundus personaalses arengus

Käsitletakse teemasid nagu isiksuse personaalne areng, huvide ja tegevuste suunamine oma tulevase

tööelu ja karjääri planeerimiseks; enese ja aja juhtimine. Kursuse jooksul tuleb osaleda

töövarjupäeval.

2.4.3. Moodul „Loomemajandus“

13

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

Loovmõtlemine ja draamaõpe 1 10

Kitarri algõpe või digitaalne muusika 1 10

Veebidisain 1 11

Projektide kirjutamine ja juhtimine 1 11

Kunstiloome 1 12

Fotograafia ja fototöötlus 1 12

KURSUS:

Loovmõtlemine ja draamaõpe

Loovmõtlemine ja draamaõpe on õppeaine, mida läbides on võimalik õppida iseseisvalt mõtlema

ning läbi loomingulise eneseväljenduse oma mõtteid teoks tegema. Loovmõtlemine õpetab loovalt

mõtlema ning oma muredele ja rõõmudele loovalt lähenema. Muuhulgas õpetab kursus seda, kuidas

teha elus vähem tööd ja tunda rohkem rõõmu, aga ka seda, kuidas end ise üleval pidada ja oma

unistused leida. Draamaõpe hõlmab endas lavakõne, rolliõpetuse, lavalise oleku ja lavalise liikumise

õppimist. Kursuse lõpus lavastatakse üks ühine etendus.

Loovmõtlemise ja draamaõppe kursus on hea ettevalmistus neile, kes soovivad tulevikus saada

näitlejaks, lavastajaks, muusikuks, kunstnikuks või lihtsalt loovaks ja julgeks inimeseks.

KURSUS:

Kitarri algõpe

Kitarri algõppe kursuse eesmärgiks on õpilasele kitarrimängu algteadmiste andmine. Kursusel

õpitakse lugema kitarrinooti (tabulatuuri), harjutatakse erinevaid mänguvõtteid (sõrmitsemine,

strumming), levinumaid kitarriduure, power chords’e, lihtsamate meloodiate mängimist, mängu

ansamblis, kitarri häälestamist. Kursuse lõpuks on õpilane omandanud eelteadmised kitarrimängust,

millele tuginedes on lihtne kitarri iseseisvalt edasi õppida, kas või interneti abil.

KURSUS:

Digitaalne muusika

Digitaalse muusika kursuse eesmärk on anda õpilasele algteadmised muusika loomisest arvuti abil.

Kursusel tutvutakse muusika loomise tark- ja riistvaraga, õpitakse neid kasutama oma muusikaliste

ideede realiseerimiseks, tehakse tutvust midi ja audio salvestamise, mikserdamise ja masterdamise

protsessiga. Kursuse lõpuks valmistab õpilane audiofaili kas MP3- või wav-formaadis. Kursuse

läbimisel on õpilane omandanud oskused audiofaili loomiseks ja töötlemiseks.

KURSUS:

Veebidisain

Kursuses õpitakse tundma veebis tasuta leiduvaid töövahendeid kujundusmaterjalide loomiseks.

Uuritakse nii veebis leiduvaid kui allalaetavaid programme ja keskkondi. Õpitakse kujundama nii

kaarte, kutseid, plakateid kui ka erinevaid pakendeid. Katsetatakse ka veebireklaamiga.

KURSUS:

Projektide kirjutamine ja juhtimine

Tänapäeval on meil sageli vaja koostada projekte ja kavandada rahastustaotlusi, seda eriti kultuuri ja

kunstiga seotud valdkondades ning ettevõtluses. Kursuse läbimise tulemusena omandavad õpilased

kõige olulisemad teadmised ja oskused, kuidas projekti planeerida, eesmärke püstitada, tegevuskava

ja eelarvet koostada, projekti reklaamida ja selle mõju levitada, kuidas projekti ellu viia ja selle

tulemusi hinnata. Kursusel tutvustatakse erinevaid projektivõimalusi ning eri rahastajaid ning nende

rahastustingimusi. Kursuse lõpuks kirjutatakse grupitööna projektitaotlus, mille positiivse

14

rahastusvastuse korral on võimalik projekti juhtimine ja tegemine sooritada aastatööna.

KURSUS:

Kunstiloome

Kunstiloome kursuse erinevad teemad on seotud praktiliste tegevustega nagu joonistamine,

maalimine, kompositsiooni- ja disainiõpetus, video- või animatsiooniõpetus. Praktiliste tööde

tegemine aitab suhestuda eri kunstiajaloo teemade ja kunstinähtustega. Vahetut kunstikogemust

annab kunstiüritustel, -näitustel osalemine.

KURSUS:

Fotograafia ja fototöötlus

Kursusel õpitakse tundma fotografeerimise põhialuseid (säriaeg, ava, valgustus). Saadakse

algteadmised fotokaamerate ehitusest ja seadistamisest pildistamiseks. Antakse

kompositsioonipõhitõed. Teooriale järgnevad fotografeerimise praktikumid stuudios ja looduses.

Kursusel õpitakse ka fotode digitöötlust arvutiklassis. Kursus lõpeb fotonäituse korraldamisega.

2.4.5. Moodul „Arhitektuuri ja disain“

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

Arhitektuurilugu 1 10

Kunstipraktikum 1 10

Loovtöö projekt 1 11

Digitaalsed töövahendid 1 11

3D modelleerimine 1 12

Joonestamine, joonistamine 1 12

KURSUS:

Arhitektuurilugu

Kursus annab ülevaate olulisematest arhitektuuriga seotud mõistetest, stiilidest ning vooludest,

linna- ja maastikuarhitektuuri kujunduselementidest.

Kursuse läbinud õpilane orienteerub paremini arhitektuuriloo perioodides ja ehitist iseloomustavate

detailide tundmises, teab olulisemaid arhitekte ja nende kuulsamate teoste näiteid. Laieneb õpilase

ettekujutus maastikuarhitektuuri ja linnaruumi planeerimise valdkonnast, arhitektuuri seostest teiste

eluvaldkondadega.

KURSUS:

Joonestamine, joonistamine

Kursus on suunatud õpilaste individuaalsete oskuste, teadmiste ja praktiliste kogemuste

arendamisele. Kursusel saab õpilane esmased kogemused kujutava geomeetria jooniste ja samuti

lihtsamate ehitusjooniste koostamise kohta, õpib tegema erinevaid ruumi kujutavaid

perspektiivjooniseid, neid joonistamise abil visandama.

Eri praktiliste ülesannete kaudu arendab õpilane ruumikujutlusvõimet, mõtlemist, tähelepanu,

graafilist kirjaoskust ja täpsust.

Õppeaine vältel õpitakse analüüsima ruumigeomeetrilisi objekte ning lahendama ruumilisi ja

tasapinnalisi probleemülesandeid. Sellega kujundatakse õpilase joonestamisalaseid teadmisi ja

oskusi, mis võimaldavad neil analüüsida, mõista, selgitada ning lahendada ruumigeomeetrilisi

probleeme.

15

KURSUS:

Kunstipraktikum

Kursuse eesmärk on pakkuda õpilasele kogemust teha erinevaid kunstilis-praktilisi ülesandeid,

kasutades selleks erinevaid materjale ja tehnikaid. Õpilane omandab esemete ja ruumi joonistamise,

maalimise oskusi; saab värvusõpetuse, sise- ja välisruumi kujutamise, üldkompositsiooni-,

värvikompositsioonialaseid teadmisi. Õpib kujutama ideed tasapinnal ja maketina, tutvub

disainiprotsessiga. Kursuse vältel tehtud töödest valmib edasiste õpingute tarvis õpimapp.

KURSUS:

Digitaalsed töövahendid

Kursuses õpitakse tundma veebis tasuta leiduvaid töövahendeid kujundusmaterjalide loomiseks.

Uuritakse nii veebis leiduvaid kui allalaetavaid programme ja keskkondi. Õpitakse kujundama nii

kaarte, kutseid, plakateid kui ka erinevaid pakendeid. Katsetatakse ka veebireklaamiga.

KURSUS:

3D modelleerimine

3D modelleerimist peavad oskama arhitektid, disainerid, animaatorid ja insenerid. 3D aitab

visualiseerida ideid, katsetada, proovida ja vaadata enne, kui algab reaalne tootmine, majaehitus või

linna planeerimine. Ideede rakendamiseks on koolil 3D-printer.

KURSUS:

Loovtöö projekt Kursuse eesmärgiks on gümnaasiumi lõpetamiseks nõutava aastatöö (uurimis-, projekti- või

loovtöö) koostamine EKA õppejõudude kaasjuhendamisel.

2.4.6. Moodul „Teadus ja huvitav maailm“

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

Praktiline keemia 1 10

Laboratoorsed tööd koolibioloogias 1 10

Orgaanilised ained meie ümber 1 11

Rakendusbioloogia 1 11

Kosmoloogia 1 12

Geoinformaatika 1 12

KURSUS:

Praktiline keemia

Valikkursus süvendab gümnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud teadmisi, oskusi ja

vilumusi, võimaldab sügavamalt mõista keemiliste protsesside üldisi seaduspärasusi ning arendab

praktilise töö oskusi. Kursus ühendab koolikeemia teoreetilise ja praktilise osa. Igale praktilisele

tööle eelneb sissejuhatus teemasse ning vastava probleemülesande lahendamine koos õpetajaga.

Keemiapraktikumid käsitlevad järgmisi teemasid: huvitavad katsed koduste vahenditega,

aineklassidevahelised seosed, ioonireaktsioonid, katioonide ja anioonide tõestamine, gaaside (O2,

H2, CO2, NH3) saamine, kogumine ja tõestamine, lahuse keskkonna määramine indikaatorite ja

Vernieri pH-anduriga, reaktsioonid kaaliumpermanganaadiga, kriidikromatograafia.

KURSUS:

Orgaanilised ained meie ümber

16

Kursuse eesmärgik on üle korrata orgaanilise keemia põhiseisukohad, uurida eluslooduses olevate

ühendite omadusi, tähtsust ja keemilist koostist ning leida seoseid bioloogias õpituga; saada

ülevaade toiduainete tähtsamatest koostiskomponentidest ja nende keemilisest koostisest.

Tehakse järgmised praktilised tööd orgaaniliste ainetega (enamasti kasutatakse toiduaineid):

toiduainetes glükoosi ja tärklise määramine, katsed valgulahusega, erinevate orgaaniliste ainete

(alkoholide, hapete, alkaanide) vees ja bensiinis lahustuvuse uurimine, punasest kapsast indikaatori

valmistamine ja selle kasutamine erinevate kodus kasutatavate lahuste keskkonna määramiseks;

piimast plastiku ja põrkepalli valmistamine.

Ühe praktilise töö võib õpilane soovi korral ise välja pakkuda (näiteks otsides internetist huvitava

keemiakatse ning selle teha). „Praktilise keemia” kursus ühendab koolikeemia teoreetilise ja

praktilise osa. Igale praktilisele tööle eelneb sissejuhatus teemasse (aluseks elementide keemia

kursuses õpitu) ning vastava probleem- või arvutusülesande lahendamine. Kursuse jooksul tehakse

seitse anorgaanilise ja orgaanilise keemia praktilist tööd. Tehakse koostööd loodusmajaga, kus on

võimalik sooritada keemia praktikume.

Keemiapraktikumid käsitlevad järgmisi teemasid: aineklassidevahelised seosed; ioonireaktsioonid;

katioonide ja anioonide tõestamine; gaaside (O2, H2 , CO2, NH3) saamine, kogumine ja tõestamine;

lahuse keskkonna määramine indikaatoritega; aldehüüdi tõestamine (hõbepeeglireaktsioon) ja

reaktsioonid äädikhappega; toiduainete analüüs.

KURSUS:

Rakendusbioloogia

Kursus tugineb bioloogia kohustuslikes kursustes saadud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning

seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes õpitavaga.

Rakendusbioloogia on valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid.

Õpitakse tundma loomade, taimede ja seente klassikalisi ning nüüdisaegseid rakendusbioloogilisi

võimalusi. Tutvutakse bakterite rakendusbioloogilise tähtsuse, nende kasutamisega tööstuses ja

igapäevaelus. Saadakse ülevaade raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondadest ning

meetoditest: meristeempaljundus, embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev

rakuteraapia. Õpitakse, milline on rakendusbioloogia seos säästva arenguga.

Tutvutakse viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste kasutusvõimalustega, sellega, milline on

geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel, millised on sellega kaasnevad riskid, milline

on geenitehnoloogia seos meditsiiniga.

Osaletakse Loodushariduskeskuse õppeprogrammides, võimalusel külastatakse Eesti Maaülikooli ja

Taru Ülikooli laboreid, osaletakse külalislektorite tundides.

KURSUS:

Laboratoorsed tööd koolibioloogias

Praktilised tööd aitavad bioloogiat õppida, katseid planeerida, sooritada, analüüsida. Õpitakse,

kuidas praktilisi töid vormistada.

Teemad:

Kuidas töötada mikroskoobiga?

Biokeemiline analüüs

Toiduanalüüs

Mikroorganismid

Raku- ja koebioloogia

Paljunemine, kasv, areng

17

Füsioloogia

Geneetika ja evolutsioon

KURSUS:

Kosmoloogia

Universumi avarused ja selle müstilised nähtused on alati inimesi köitnud. Selles kursuses tutvume

Suure Paugu teooriaga, vaatame, kuidas tekkis päikesesüsteem. Õpime tundma eksoplaneete,

tähtede evolutsiooni, tutvume galaktikate ja udukogude liikidega. Vaatame universumi kõige

ohtlikumaid objekte (kvasarid, neutrontähed, mustad augud) ning teeme ka tähtede parameetritega

kergemaid arvutusi. Kepleri seaduste abil uurime taevakehade liikumisi ja loomulikult vaatame

rohkelt õppefilme ning Hubble’i teleskoobiga saadud võrratuid slaide.

KURSUS:

Geoinformaatika

Geoinformaatika kursuses tutvutakse geoinfosüsteemide (GIS) olemusega, saadakse ülevaade

maailmas ja Eestis kasutatavamatest veebipõhistest GIS-idest ning nende rakendustest. GIS-iga

seotult käsitletakse põhjalikumalt temaatilisi kaarte, kaardi mõõtkava, erinevaid koordinaatsüsteeme

ja projektsioone. Õpilased saavad ülevaate GISis kasutatavatest andmetest, nende liikidest ning

kvaliteedist.

Kursus on orienteeritud praktilisele tegevusele ja arvuti kasutamise oskuse arendamisele. Kursuse

jooksul valmistavad õpilased teemakaarte nii Eesti kui ka maailma kohta ning analüüsivad neid.

Ruumiandmete ja kaartidega töötades arenevad õpilaste matemaatilise ja ruumilise mõtlemise ning

kaartide lugemise ja tõlgendamise oskused; ühtlasi saadakse algteadmised ruumi planeerimisest.

GIS-i analüüsides omandavad õpilased lisaks majanduse ja sotsioloogia põhitõdesid.

2.4.7. Moodul „Inimene ja ühiskond“

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1 10

Psühholoogia 1 10

Pärnu ajalugu 1 11

Inimene ja religioon 1 11

Filosoofia 1 12

Eetika 1 12

KURSUS:

Filosoofia

Kursus käsitleb tänapäeva filosoofiale iseloomulikke mõttesuundi või maailmavaadet (humanism,

postmodernism, nihilism, sotsiaaldarvinism jne). 13 tunnis esitlevad õpilased paaris- või

rühmatööna ühte konkreetset maailmavaadet. Pärast ettekannete kuulamist toimuvad aktiivsed

arutelud. Õpilased võivad maailmavaadet tutvustada ka õppefilmi kaudu.

Tõelistel filosoofiahuvilistel on võimalus osaleda rahvusvahelistel esseevõistlustel ning riiklikul

filosoofiaolümpiaadil. Nii avaneb õpilasele võimalus pääseda ülikooli eritingimusel.

Kontrolltööd on paberivabad (ehk veebipõhised) ning õpilane saab kasutada nende sooritamiseks

talle sobivat nutiseadet.

KURSUS:

Eetika

18

Õpitakse arutlema õige ja väära piiri üle. Püütakse mõista, et eetika piirid võivad sõltuda

konkreetsest ühiskonnast. Peale iga teema tutvustamist tuleb õpilasel analüüsida ühte väga praktilist

ja elulist juhtumit. Õpe on probleemipõhine ning palju kasutatakse rühmatöös case study

(juhtumianalüüsi) meetodit. Kursuse käigus diskuteeritakse näiteks selle üle, milline peaks olema

eetiline õpetaja, kas eutanaasia ja prostitutsioon peaksid olema legaliseeritud, miks osa inimeste

seksuaalne sättumus põhjustab eetilisi konflikte, millistel põhjustel on keelatud inimorganitega

kauplemine ning inimese kloonimine jne.

KURSUS:

Inimene ja religioon

Kursus toimub gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. Õpe lähtub ÜRO inimõiguste

ülddeklaratsioonis sõnastatud usu- ja mõttevabaduse tunnistamise põhimõttest. Õpetuse peamine

eesmärk on valmistada õpilast ette eluks sellises maailmas, kus tuleb kokku puutuda eri religioonide

ja maailmavaadete esindajatega. Seega ei käsitleta ühtki maailmavaadet/religiooni õpilastele

normatiivsena. Tähelepanu pööratakse selliste oskuste ja hoiakute kujundamisele, millel põhineb

üksteisemõistmine, respekt, avatus ning valmisolek dialoogiks ja koostööks. Religioonide ja

maailmavaadete tundmaõppimine lähtub tasakaalustatud ning teaduslikust käsitlusest.

Tänapäeva maailmas on suurte rahvusvaheliste probleemide taga üpris sageli väär ettekujutus eri

religioonidest. Budismi, islami, juutluse jne eripärasid ning kombeid tutvustades aidatakse murda

levinud müüte ning vabaneda eelarvamuslikust suhtumisest religioossesse maailma. Õpilastega

arutletakse väga paljude aktuaalsete küsimuste üle, alates sellest, kas burkade kandmine peaks

olema demokraatlikus Euroopas keelustatud, ning lõpetades sellega, kas satanistidel peaks olema

Eestis õigus registreerida oma ühendus. Õpilane on aktiivse arutleja rollis.

KURSUS:

Psühholoogia

Kursus „Psühholoogia” loob terviku, mõtestades seni omandatut kõrgemal tasemel, kusjuures rõhk

on olulistel uurimustel ja katsetel, millega psühholoogilised teadmised on saadud. Samuti

omandatakse valmidus mõista ning analüüsida enda ja teiste käitumist, toetudes põhilistele

psühholoogilistele seaduspärasustele.

Kursuse läbimisel kujuneb õpilastel arusaam psühholoogiast kui inimese tunnetust ja käitumist

uurivast teadusest. Kujuneb arusaam psühholoogiast teadusena, mis aitab mõista inimese olemust

tervikuna ning seda, kuidas ta koos teistega tegutseb.

Kursus toetab eelkõige õpilaste enesemääratlus-, sotsiaalse ja õpipädevuse kujunemist.

Õppetegevuse valikul lähtutakse inimeseõpetuse üldisest eesmärgist, et toetada õpilase isiksuse

arenemist ning sotsialiseerumist.

KURSUS:

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sotsioloogia annab võimaluse aru saada, kuidas ühiskond tegelikult meie ümber toimib, kuidas

ühiskonda uurida ning kuidas meie ümber toimuvat kriitiliselt analüüsida. Õpilane saab ise olla

uurija ning samas ka arvamusliider. Sotsioloogia on parim võimalus olla ühiskondlikult kriitiline

ning sealjuures ise lahendusi pakkuda. Nii saab aidata ka teisi.

Kursus toimub e-õppena – õpilane valib ise aja ja koha kursuse teemade läbimiseks ja

vaheülesannete sooritamiseks.

KURSUS:

Pärnu ajalugu

Pärnu linn on asutatud 1251.

19

Valikkursuse eesmärk on anda ülevaade Pärnu linna arenguloost läbi sajandite – Vana-Pärnu kui

piiskopilinna ja Uus-Pärnu kui ordu- ja hansalinna kujunemisest kuurordi- ja suvepealinnaks.

Kursuse läbinu on omandanud teadmisi Pärnu ajalugu kõige enam iseloomustavate sündmuste,

isikute ja nende saavutuste ning kultuuripärandi kohta.

Kursus rakendatakse eri õpivõtteid nagu referaadid ja lühiuurimused, IKT-vahendite kasutamine,

fonditunnid Pärnu Muuseumis ja tutvumine muuseumi püsiekspositsiooniga, õppekäigud/

giidituurid, kus giidideks on õpilased ise.

2.4.8. Moodul „Mõttelugu“

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

Filosoofia põhiküsimused 1 10

Väitlus 1 10

Filosoofia ajalugu 1 11

Inimene ja religioon 1 11

Esseistika 1 12

Eetika 1 12

KURSUS:

Filosoofia põhiküsimused

Kursus pakub võimaluse tutvuda põhiliste küsimustega, millega filosoofia tegeleb (nt mis on

vabadus, elu mõte, tõde, teadmine). Kuigi paljud filosoofilised küsimused, mida esitasid antiikaja

mõtlejad, on aktuaalsed ka tänapäeval, ei keskenduta üksnes antiigile. Kiiresti muutuvas maailmas

suudavad filosoofid jätkuvalt küsida aja- ja asjakohaseid küsimusi (kas eutanaasia legaliseerimine

on õigustatud, kas kõik inimesed väärivad võrdseid võimalusi enese teostamiseks, kas loomi tuleks

kohelda kui õigustega subjekte, millist hetke pidada inimelu alguseks - need on vaid mõned näited

küsimustest, millega õpilane kursuse käigus kokku puutub).

Kontrolltööd on paberivabad (ehk veebipõhised) ning õpilane saab kasutada nende sooritamiseks

talle sobivat nutiseadet.

KURSUS:

Filosoofia ajalugu

Kursus annab õpilasele ülevaate läbi filosoofia ajaloo erinevate tippintellektuaalide (Sokratesest

Nietzscheni) elust ja nende õpetuse põhiaspektidest. Paljud tunnid sisustatakse õpilaste

ettekannetega, mis koosnevad filosoofi isiku ja elu tutvustusest ning filosoofia põhipunktidest.

Ettekanne esitatakse kahe peale ning õpilasel on võimalus olla loominguline. Kindlasti areneb

kursuse jooksul nii õpilase esinemis- kui ka kuulamisoskus. Ettekande koosatmise ja esitamise

kogemus on tulevastele tudengitele kahtlemata väga vajalik.

Filosoofia ajaloo kursus pole kuiv faktide päheõppimne. Kuigi põgus kokkupuude faktidega aitab

mõista ajaloolist tausta, on sellest olulisem ajatute ideede sisu mõistmine.

Kontrolltööd on paberivabad (ehk veebipõhised) ning õpilane saab kasutada nende sooritamiseks

talle sobivat nutiseadet.

KURSUS:

Inimene ja religioon

Kursus toimub gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. Õpe lähtub ÜRO inimõiguste

20

ülddeklaratsioonis sõnastatud usu- ja mõttevabaduse tunnistamise põhimõttest. Õpetuse peamine

eesmärk on valmistada õpilasi ette eluks sellises maailmas, kus tuleb kokku puutuda erinevate

religioonide ja maailmavaadete esindajatega. Seega ei käsitleta ühtki maailmavaadet/religiooni

õpilastele normatiivsena. Tähelepanu pööratakse selliste oskuste ja hoiakute kujundamisele, millel

põhineb üksteisemõistmine, respekt, avatus ning valmisolek dialoogiks ja koostööks. Religioonide

ja maailmavaadete tundmaõppimine lähtub tasakaalustatud ning teaduslikust käsitlusest.

Tänapäeva maailmas on suurte rahvusvaheliste probleemide taga üpris sageli väär ettekujutus

erinevatest religioonidest. Budismi, islami, juutluse jne eripärasid ning kombeid tutvustades

aidatakse murda levinud müüte ning vabaneda eelarvamuslikust suhtumisest religioossesse maailma.

Õpilastega arutletakse väga paljude aktuaalsete küsimuste üle, alates sellest, kas burkade kandmine

peaks olema demokraatlikus Euroopas keelustatud, ning lõpetades sellega, kas satanistidel peaks

olema Eestis õigus registreerida oma ühendus. Õpilane on aktiivse arutleja rollis.

KURSUS:

Esseistika

Essee on kirjatöö vorm, mis võimaldab ideid ja teemasid sügavuti käsitleda just sellisel moel, nagu

autor soovib. Kursus on praktilise suunitlusega: õpilane saab suurepärase võimaluse õppida lugema,

mõistma, analüüsima, alustekstidena kasutama ning looma erinevate üldhuvitavate teemadega

seotud esseistlikke tekste.

Kursusel omandatu aitab kindlasti kaasa edukale lõpueksamite sooritamisele, kõrgkooli pürgimisele

ning edasistele õpingutele.

KURSUS:

Eetika

Õpitakse arutlema õige ja väära piiri üle. Püütakse mõista, et eetika piirid võivad sõltuda

konkreetsest ühiskonnast. Peale iga teema tutvustamist tuleb õpilastel analüüsida ühte väga praktilist

ja elulist juhtumit. Õpe on probleemipõhine ning palju kasutatakse rühmatöös case study

(juhtumianalüüsi) meetodit. Kursuse käigus diskuteeritakse näiteks selle üle, milline peaks olema

eetiline õpetaja, kas eutanaasia ja prostitutsioon peaksid olema legaliseeritud, miks osade inimeste

seksuaalne sättumus põhjustab eetilisi konflikte, millistel põhjustel on keelatud inimorganitega

kauplemine ning inimese kloonimine jne.

KURSUS:

Väitlus

Kursuse eesmärk on omandada teadmisi argumenteerimise, argumentide ümberlükkamise ning

avaliku esinemise kohta ja neid teadmisi praktiliselt väitlustes ja väitlusharjutustes kasutada.

Peamised teemad ning õppeülesanded on argumendi teooria, ümberlükke teooria, argumendi

harjutused, väitlusformaatide tundmaõppimine, kaasuse koostamine, harjutusväitlused, kõnede

pidamine, avaliku esinemise põhitõed demagoogiavõtete äratundmine, kohtunikutöö algteadmised,

väitlusturniiridest osavõtt, päevakajaliste teemade arutelu.

Kursuse läbimisel tunneb õpilane argumendi ehitust, oskab luua argumente erinevatel teemadel ning

neid ka efektiivselt ümber lükata, õpilane on pidanud mitmeid kõnesid ja tunneb avaliku esinemise

põhitõdesid, õpilane tunneb keskkoolide väitlusformaati ja oskab koostada kaasust.

2.4.9. Moodul „Meedia“

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

Film 2 10

21

Meedia alused 1 11

Meedia žanrid 1 11

Koolileht 2 12

KURSUS:

Film

Kursusel käsitletakse esmalt filmiteooriat ja seejärel rakendatakse teadmised filmiprojektis.

Peamised käsitletavad teemad on visuaal (plaan ja rakurss, montaaživõtted, heli, pildi ja heli

vastastikseosed), lugu (narratiiv, tegelane, stsenaarium), projekti kavandamine ja elluviimine

(lühifilm rühmatööna).

KURSUS:

Meedia alused

Kursus annab ülevaate valdkonnast ja selle mõistestikust. Käsitletakse järgmisi teemasid: meedia

(kommunikatsiooni) olemus ja ülesanded, meediumite eripärad, ajakirjanduse põhitõed

(kvaliteetajakirjandus ja nn kollane ajakirjandus; meediaeetika). Tehakse palju praktilisi ja

loovülesandeid (lugude kirjutamine, videtote vaatamine, analüüsimine) nii paaris- kui rühmatööna.

KURSUS:

Meediažanrid

Praktiline kursus, milles rakendatakse eelmises kursuses omandatut (rõhk trüki- ja

teleajakirjandusel). Käsitletakse teemasid nagu uudis, intervjuu, reportaaž, persoonilugu,

probleemlugu, arvamuslugu, arvustus, fantaasiažanrid (mängu- ja jutusaated, järjejutud,

kuuldemängud jne). Võrreldakse sama ajakirjandusvormi esinemist eri meedimides (teles, raadios,

trükiajakirjanduses).

KURSUS:

Koolileht

Praktiline kursus, mis arendab üldpädevusi ja mille läbimisel õpilane oskab rakendada sobivat viisi

info edastamiseks trükimeedias; oskab näha meediat kui süsteemi, näeb probleeme, mis on tekstide

taga; eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast, oskab fakte kontrollida; oskab

oma tekste analüüsida, analüüsida tekstide kohta tulevat kriitikat, anda argumenteeritud tagasisidet

teiste tekstide kohta; oskab kirjutada uudist, arvustust, reportaaži, kolumni, arvamuslugu,

olemuslugu; argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku

arutleva teksti vormis; teab inimeste staatuse erinevust meedias; tajub teksti autori eesmärke ning

motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis; on

osalenud iga koolilehe numbri väljaandmises oma valitud rollis ja rolli täitnud.

2.4.10. Moodul „Infotehnoloogia“

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

Geoinformaatika 1 10

Programmeerimine 1 10

3D modelleerimine 1 11

Sissejuhatus infotöötlusesse 1 11

Informaatika 1 12

Matemaatika lisakursus 1 12

22

KURSUS:

Geoinformaatika

Geoinformaatika kursuses tutvutakse geoinfosüsteemide (GIS) olemusega, saadakse ülevaade

maailmas ja Eestis kasutatavamatest veebipõhistest GIS-idest ning nende rakendustest. GIS-iga

seotult käsitletakse põhjalikumalt temaatilisi kaarte, kaardi mõõtkava, erinevaid koordinaatsüsteeme

ja projektsioone. Õpilased saavad ülevaate GIS-is kasutatavatest andmetest, nende liikidest ning

kvaliteedist.

Kursus on orienteeritud praktilisele tegevusele ja arvuti kasutamise oskuse arendamisele. Kursuse

raames valmistavad õpilased teemakaarte nii Eesti kui ka maailma kohta ning analüüsivad neid.

Ruumiandmete ja kaartidega töötades arenevad õpilaste matemaatilise ja ruumilise mõtlemise ning

kaartide lugemise ja tõlgendamise oskused; ühtlasi saadakse algteadmised ruumi planeerimisest.

GIS-i analüüsides omandavad õpilased lisaks majanduse ja sotsioloogia põhitõdesid.

KURSUS:

Programmeerimine

Tänapäeval on programmeerijate järele suur nõudlus, kuna meie igapäevaelus pole enam palju

seadmeid, milles ei oleks vähemalt mingi osa programmeeritud. Kuidas teha midagi oma elus

mugavamaks? Kuidas aidata teisi oma nutikate lahendustega? Need on küismused, millele õpilane

peaks selles kursuses ka vastused saama.

KURSUS:

3D modelleerimine

3D modelleerimist peavad oskama arhitektid, disainerid, animaatorid, insenerid. 3D aitab

visualiseerida ideid, katsetada, proovida ja vaadata, enne kui algab reaalne tootmine, majaehitus või

linna planeerimine. Ideede rakendamiseks on koolil 3D-printer.

KURSUS:

Sissejuhatus infotöötlusesse

Efektiivse ehk hästi toimiva töökorralduse üks oluline osa on info käsitlemise kiirus ning

kättesaadavus. Kursusel õpitakse muuhulgas tekste kiiresti ja lihtsasti töötlema, erinevate

ettekannete loomist, info haldamist – säilitamist, muutmist, jagamist, allalaadimist ning seda kõike

kiirelt ja turvaliselt.

KURSUS:

Informaatika

Kursusel õpitakse tegema veebilehte, et teha end kogu maailmale nähtavaks. Tutvutakse ka mõne

kaugtöö võimalusega. Kursuse läbimine annab parema võimaluse, et omandada

Euroopas kehtivat rahvusvahelise arvutioskuste sertifitseerimisprogrammi ECDL-i tunnistust.

KURSUS:

Matemaatika lisakursus (Exceli kursus)

Excel on tabelarvutusprogramm, mis pakub suurepäraseid võimalusi andmete igakülgseks

töötlemiseks ning analüüsimiseks. Lisaks sellele on Excel kõige kättesaadavam ja lihtsamini õpitav

vahend andmete analüüsimiseks ning analüüside visualiseerimiseks ja esitamiseks.

2.4.11. Moodul „Terves kehas terve vaim“

KURSUSE NIMETUS MAHT

(kursustes)

KLASS

23

Kehalise kasvatuse lisakursus 1 10

Tervislikud eluviisid 1 10

Kehalise kasvatuse lisakursus 1 11

Rakenduspsühholoogia 1 11

Kehalise kasvatuse lisakursus 1 12

Spordieetika 1 12

KURSUS:

Kehalise kasvatuse lisakursused

Kehalise kasvatuse lisakursustes keskendutakse igas kursuses erinevate kehaliste võimete

arendamisele. Ühes lisakursuses on eesmärgiks jõu, kiiruse ja vastupidavuse arendamine ning

selleks sooritatakse ka erinevaid füüsilise hindamise teste. Teises lisakursuses on peamine eesmärk

saali- ja pallimängude reeglitega tutvumine. Kolmandas lisakursuses on põhirõhk iseseisval

treeningul jõusaalis.

KURSUS:

Rakenduspsühholoogia

Kursus keskendub psühholoogia rakenduslikele valdkondadele ja pakub õpilasele teadmisi ja oskusi,

kuidas edukamalt igapäevaelu probleeme (enesehinnang, enesekontroll, motivatsioon ja

ettevõtlikkus, edukas suhtlemine, konfliktide lahendamine, inimeste mõjutamine, stress jt vaimse

tervise probleemid) ennetada ja/või lahendada. Kursuse käigus antakse ülevaade

isiksusepsühholoogiast, sotsiaalpsühholoogiast, suhtlemispsühholoogiast, grupiprotsessidest,

juhtimispsühholoogiast jt rakenduspsühholoogia harudest. Kursuse lõpuks mõistab õpilane paremini

inimese käitumise põhjuseid, psühholoogilisi tagamaid ja orienteeruvad paremini karjäärivaliku

tegemisel. Kursuse õpitegevused hõlmavad lisaks teoreetilisele rohkelt praktilisi tegevusi vastavalt

grupi huvidele ja soovidele. Lisaks teoreetilistele loengutele tutvustatakse ja kinnistatakse ainet

videomaterjalide, praktiliste rühmatööde ning rollimängudega.

KURSUS:

Tervislikud eluviisid

Kursuses „Tervislikud eluviisid“ käsitletakse inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse tervise erinevaid

aspekte (nt rahvastiku tervis, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine sh toitumishäired, dieedid,

vaimne tervis, sõltuvushaigused, seksuaaltervis jms). Kursuse eesmärk on suunata õpilasi tegema

praktilises elus terviseteadlikke valikuid ja otsuseid. Kursus suunab õpilasi tähtsustama tervist kui

isiklikku rikkust ja üldist sotsiaalset ning ühiskondlikku kapitali. Kursus lõimub tihedalt loodus- ja

sotsiaalainetega. Kursuse õpitegevused hõlmavad lisaks teoreetilisele rohkelt praktilisi tegevusi

vastavalt grupi huvidele ja soovidele. Lisaks teoreetilistele loengutele tutvustatakse ja kinnistatakse

ainet videomaterjalide, praktiliste ülesannetega.

KURSUS:

Spordieetika

Kursuses keskendutakse spordieetikale, tutvustatakse fair play põhimõtteid ning õpilasel on

võimalus arutleda ausa sporditegemise võimalikkuse üle. Kursuse lõpus tutvustatakse põgusalt ka

muid eetikaharusid.

2.5. MOODULIKURSUSTE VALIMISE PÕHIMÕTTED

(1) Alates 2016/2017 õppeaastast valib õpilane valikained koos moodulitega (vt. tunnijaotust

24

kursuste loeteludega moodulite kaupa punktist 2.4.2). Väljaspool valitud mooduleid on võimalik

läbida ka üksikuid teistesse moodulitesse kuuluvaid kursuseid.

(2) Alates 2019/2020 G1 klassi õpilased saavad valida järgmiste valikkursuste (valikkursuste sisu

ühtib moodulikursuste sisuga) nimistust.

G1. klass G2. klass G3. klass

Hispaania keel 2 k Hispaania keel 2 k Hispaania keel 2 k

Arhitektuur 1 k Arhitektuur 1 k Arhitektuur 1 k

Geomeetria 1 k Kunst 1 k Kunst 1 k

Prantsuse keel 2 k Keemia 2 k Keemia 1 k

Bioloogia 2 k Bioloogia 2 k Bioloogia 2 k

Draamakursus 1 k Joonestamine 1 k Joonistamine 1 k

Geoinformaatika 1 k Inimene ja Kosmoloogia 1 k

Sotsioloogia 1 k religioon 1 k Eetika 1 k

Film 2 k Pärnu ajalugu 1 k Fotograafia 1 k

Sissejuhatus Programmeerimine 1 k Sport 1 k

infotehnoloogiasse 1 k Veebidisain 1 k Projektijuhtimine 1 k

Sport 1 k Füüsika/inseneeria 1 k Psühholoogia 1 k

Digimuusika 1 k Meditsiin/esmaabi 1 k 3D modelleerimine 1 k

Projektijuhtimine 1 k Projektijuhtimine 2 k Inglise k CAE 1 k

Kitarriõpe 1 k Sport 2 k Matemaatika 1 k

Riigikaitse 1 k Meedia 2 k Koolileht 2 k

Majandusõpe 2 k Majandusõpe 2 k Majandusõpe 2 k

Prantsuse keel 2 k Prantsuse keel 2 k

Teaduskooli kursus 2 k Teaduskooli kursus 2 k Teaduskooli kursus 2 k

VÕTA 1 k VÕTA 1 k VÕTA 1 k

Projektitöö 2 k Projektitöö 2 k Projektitöö 2 k

Rahvatants 2k Rahvatants 2 k Rahvatants 2 k

(3) Õpilane registreerub järgmise õppeaasta kursustele kevadel 5 tööpäeva jooksul. Valikut

pärast muuta ei saa. G1. klassi õpilased teevad kursuste valiku siis, kui nad toovad kooli

sisseastumisvalduse.

(4) Kursuse suurus on minimaalselt 20 õpilast, maksimaalselt 32 õpilast, v a majandusõpe,

teaduskoolikursus, projektitöö.

2.6. ÜLEMINEKU TINGIMUSED KITSALT MATEMAATIKALT LAIALE MATEMAATIKALE JA LAIA MATEMAATIKA JÄRGI ÕPPINUD ÕPILASTEL KITSALE MATEMAATIKALE

Pärnu Ühisgümnaasiumis õpetatakse matemaatikat viis tundi nädalas. Kooliastme lõpus valib

25

õpilane laia või kitsa matemaatika eksami oma äranägemise ja vajaduste järgi.

2.7. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPE KORRALDUS

(1) Andekate õpilaste juhendamine. Ettevalmistamine olümpiaadideks, konkurssideks ja võistlusteks

toimub individuaalselt või rühmades. Andekate ja võimekate õpilaste arengu toetamiseks

suuname õpilasi TÜ teaduskooli, mis korraldab erinevaid kursuseid eri ainetes. Õpilane, kes

edukalt on osalenud olümpiaadil, konkursil või võistlusel, vabastatakse selle õppeaine

arvestusest.

(2) Vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, kui selle aluseks on arstitõend ning

õpilase ja lapsevanema avaldus. Kooli psühholoog nõustab vajadusel õpilasi eraldi, kuid teeb

tööd ka klassikollektiivi ja õpetajatega. Vajadusel tehakse koostööd Pärnu

Õppenõustamiskeskusega.

(3) Vajadusel koostatakse individuaalne õppekava ka tegevsportlastele.

2.8. ÕPPEAINETE VAHELISE LÕIMINGU PÕHIMÕTTED

(1) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste

üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava

arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava ja kooli

üldtööplaani tasandil.

(2) Lõimingu mõte avaldub selles, et ühel või teisel moel teostatakse eraldi seisvaid õpetatavaid

teadmisi ja oskusi ning asetades need reaalse elu konteksti aidatakse õpilastel neid mõtestada

ning seostada üheks tervikuks.

(3) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel,

õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste,

õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab

õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades

pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja

mõistestikku.

(4) Lõiming on tegevus, mis eeldab suhtlemist ja arutelu ning toimub peamiselt õpetaja vahetul

juhendamisel. Lisaks vahenduspedagoogikale on õppetegevuses oluline õpilase aktiivsus ja

motiveeritus. Õpetajatepoolse lõimingu kaudu pakutakse õpilastele motiveeritud õppimist,

seostades teadmisi õpilase huvidest lähtuvalt ning soodustades sellega õpilase aktiivsust.

Lõimingu kaudu vähendatakse päheõppimist ja soodustakse leidmist, lahendamist ja oma

lahenduste põhjendamist. Lõimingu kaudu püüeldakse selle poole, et teadmisi omandataks

kriitiliselt ja läbi mõeldes ning seostades reaalse eluga. Lõimingu kaudu muutub õppimine

tähenduslikumaks ja tulemuslikumaks. Seda soodustavad suhtlemine ja arutelud. Õppetegevus

on õpetajal kavandatud õpilasekesksena, arvestades õpilase ealisi iseärasusi, eelnevaid teadmisi

ja kogemusi ning õpilasele antakse valikuvõimalusi ning pühendatakse aega arutelule.

(5) Õppetegevuses aidatakse teadmisi konstrueerida tähenduslikus kontekstis. Selle saavutamiseks

kasutatakse probleemõpet, mis julgustab õpilasi uurima võimalusi, välja mõtlema alternatiivseid

lahendusi, tegema koostööd teiste õpilastega, välja pakkuma ideid ja hüpoteese ning lõpuks välja

26

pakkuma parima lahenduse, milleni nad on jõudnud. Lõiming võimaldab püüelda selle poole,

kus õpilased areneksid aktiivseteks ennastjuhtivateks õppijateks, kes konstrueerivad oma

teadmisi varasematele teadmistele tuginedes ning õppimise käigus omandatud kogemuste põhjal

ja seostatuna.

(6) Koolis püüeldakse selle poole, et õpilasel tekiks suutlikkus ühe õppeaine teadmisi ja oskusi teise

õppeainesse üle kanda, ning tekiks suutlikkus koolis õpitut seostada ka argielu teadmise ja

oskusega. Õpilase sisemine lõiming annab võimaluse luua seoseid, näha analoogiaid ja

paralleele, aga ka erinevusi ja vastuolusid, seostada omavahel põhimõisteid ning märgata

mitmesuguseid, ka ebatavalisi seoseid. Lõiming võimaldab saada alternatiivseid võimalusi

mõtlemise korrastamiseks ja struktureerimiseks ning selle kaudu jõuda uute teadmiste ja

tähenduslike seosteni.

(7) Õpilase välist lõimingut käsitletakse kui õppekava õppetegevuse kavandamise, läbiviimise

protsessi. Lõiming on õpetajate teadlik katse seostada erinevaid teadmisi ja oskusi ning

õppemeetodeid omavahel nii, et saavutada õppekava ja õpetuse terviklikkus. Õpetuse

terviklikkuse saavutamise kaudu püüeldakse selle poole, et toetada parimal moel õpilase

sisemise lõimingu tekkimist ning üldpädevuste kujunemist.

(8) Lõimingu õnnestumiseks on oluline õpetajate koostöö. Selleks on koolis loodud võimalused

õpetajate omavaheliseks tihedaks koostööks ning samuti toetatakse õpetajate professionaalset

arengut. Õpetajate omavahelist koostööd koordineeritakse õppetoolide kaudu.

(9) Lõimingu viisi valik on õpetajale vaba. Viisi valik sõltub sellest, mida tahetakse lõimimisega

saavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste vahel, ainevaldkondade sees ja

ainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada kooliastme, üld- või

valdkonnapädevusi. Õpetajal on kasutada järgmised lõiminguviisid: ainetevahelised seosed,

ajaline kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne ehk multidistsiplinaarne lõiming,

interdistsiplinaarne valdkonnasisene või interdistsiplinaarne valdkondadevaheline lõiming.

Lõiming kajastub õpetaja töökavas kirjeldatuna õppetegevusena.

2.9. ÕPILASUURIMUSE VÕI PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS

(1) Vastavalt haridus- ja teadusministri 12. oktoobri 2011. a määrusele nr 62 „Õpilasuurimuse ja

praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord“ on õpilasuurimuse ja

praktilise töö eesmärgiks õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse

arendamine ning järgmiste oskuste omandamine.

1) Uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja

analüüsimise oskus.

2) Teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus.

3) Töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja

analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus.

4) Tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus.

5) Teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus.

6) Oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus.

7) Töö korrektse vormistamise oskus.

8) Kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus.

9) Töö kaitsmise oskus.

27

(2) Õpilasuurimusi ja praktilisi töid saab ette valmistada kõikides „Gümnaasiumi riiklikus

õppekavas“ esitatud teemavaldkondades.

(3) Õpilasuurimuse ja praktilise töö protsessi eest vastutab õppealajuhataja. Direktori käskkirjaga

moodustatakse õpilasuurimuse ja praktilise töö kaitsmise komisjon ning komisjonil on esimees.

(4) Õpilasuurimuse või praktilise töö juhendaja on kooli töötaja. Juhul kui õpilasuurimuse või

praktilise töö juhendamiseks on vaja lisaks juhendajale abiks veel mõnda asjatundjat, siis võib

õpilasuurimusel või praktilisel tööl olla mitu juhendajat/konsultanti. Koolivälise juhendaja puhul

on vajalik ka koolisisese juhendaja olemasolu.

(5) Õpilasuurimus või praktiline töö tuleb teha ja vormistada vastavalt Pärnu Ühisgümnaasiumi

aastatööde koostamise ja vormistamise juhendile.

2.10. ERI ÕPPEKEELTE KASUTAMINE

(1) Vastavalt kooli põhikirjale on õppekeeleks eesti keel.

(2) Õppekeelest erinevat keelt kasutatakse keeleõppe lõimimiseks ainete kaudu. Ainete õppe

eesmärgiks ei ole keeleoskuse omandamine. Koolis püüeldakse sinnapoole, et õpilased nii

kirjalikus kui ka suulises suhtluses (sh info vastuvõtmisel) kasutaksid aine või kursuse

õppekeelt.

(3) Muukeelsetele õpilastele pakutakse eesti keeles tugiõpet.

3. ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISEKS JA ÕPPEKESKKONNA MITMEKESISTAMISEKS KAVANDATUD TEGEVUSED

3.1. RIIKLIKES ÕPPEKAVADES MÄÄRATLETUD ÜLD- JA VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE

(1) Aineüleste pädevuste kaudu, milleks on üld- ja valdkonnapädevused, taotletakse õpilasel

riiklikes õppekavades kirjeldatud suutlikkuste (suutlikkus teatud tegevusalal või valdkonnas

tulemuslikult toimida) kujunemist. Vastav suutlikkus on kujunenud, kui seda on tõendatud.

(2) Riiklikes õppekavades määratletud üldpädevusi on kaheksa: kultuuri- ja väärtuspädevus,

sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus,

matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus ja

digipädevus.

(3) Üld- ja valdkonnapädevused, kujunevad kõigi õppeainete kaudu. Üldpädevuste kujundamine

toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainevaldkonna kirjeldustes esitatud viisil.

Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine ning

meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.

(4) Kooli kogu tegevus on korraldatud üldpädevuste kontekstis, sh õpetuse kavandamine,

mõtestamine, läbiviimine ja tagasisidestamine. Ka õppetunnivälises tegevuses on peidus

õppimisvõimalused ning üldpädevused aitavad paigutada koolis tehtavad tegevused laiemasse

28

konteksti. Näiteks on kooli üritused nii kavandatud ja läbi viidud, et nad lähtuvad alati

üldpädevustest. Kuna üldpädevuste omandamine on efektiivsem kontsentreeritult ja

reflekteeritult ning koos võimalusega kinnistada ja harjutada, siis ei panustata koolis mitte

ühekordsetele üritustele, vaid traditsioonilistele üritustele. Kooli üritusi ei kavandata mitte

üksikult ja iseenesest, vaid üldpädevuste kujundamise osana.

(5) Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbi

mõeldud. Üldpädevused realiseeruvad kogu koolipere tegevuse ning õppekeskkonna

kujundamise kaudu.

(6) Üldpädevused suunavad ka koolipere valmisolekut reageerida sihipäraselt erinevates

olukordades nii õppetöö ajal kui ka õppekavaväliselt. Näiteks võimaldab adekvaatne ja

üldpädevustest lähtuv koolitöötajate käitumine õppida õpetajate eeskujust seda, kuidas tuleks

täiskasvanute maailmas reageerida situatsioonile, kui kellegi väljaütlemised on solvavad või

provokatiivsed. Õpetajate käitumine on õpilastele eeskujuks.

3.2. RÕHUASETUSED KOOLITÖÖTAJATE TEGEVUSTES, MIS ON SUUNATUD ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISELE JA ÕPPEKESKKONNA MITMEKESISTAMISELE

(1) Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

alusväärtused on iga päev kõigile kättesaadavad, neid järgitakse tegevuste kavandamisel ning

erinevaid töövorme kasutades arutatakse õpilastega alusväärtuste üle;

õpetajad arutavad tundides õpilastele eakohaselt päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas ja

maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi; arutelusid läbi viies käsitleb õpetaja mingi

sündmuse, nähtuse või seisukoha erinevaid tahke, demonstreerides järgmist mõtteviisi: igal

nähtusel on mitu põhjendust, igal sündmusel on vähemalt mitu tõlgendust, igal seisukohal on

vähemalt üks vastandseisukoht;

koolis keskendutakse teiste loomingu väärtustamisele eelkõige õpilaste suutlikkuse kujundamise

kaudu vältida plagiaati kirjalike tööde koostamisel; kõik õpetajad jälgivad korrektse

viitamissüsteemi kasutamist kirjalikes töödes;

koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt ühelt poolt koolis valitseva esteetilise õppekeskkonna

kaudu, teisalt järgitakse põhimõtet: esitatavad kirjalikud tööd peavad alati olema korrektselt ja

esteetiliselt vormistatud.

(2) Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja kokkulepetest

kinnipidamise jälgimise teel; kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte ärakuulamist ja

teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita) ning kõigi osapoolte

kokkuleppega nõustumist; oluline roll on selle juures õpetajatel asjakohases suhtlemises ja

kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses kokkulepetest kinnipidamist jälgida;

demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi

korralduse kaudu; õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased peavad kursuse alguses

teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning

millised on hindamiskriteeriumid. Kõik muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega

läbi. Välistatud on ootamatud kokkuvõtvad hindamised;

õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad võtavad kursuse õppeteema lõpus neilt

tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta;

kehtestatud reeglite järgimisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju.; õpilastelt ei nõuta nende

reeglite täitmist, mida õpetaja ise ei täida;

eraldi tähelepanu pööratakse kõikides õppeainetes õpilaste koostööoskuste arendamisel

meeskonnas töötamisel.

29

(3) Enesemääratluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele aspektile:

õpilastega läbiviidavad arenguvestlused põhinevad õpilaste eneseanalüüsil.

(4) Õpipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele aspektile:

õpiraskuste esinemisel koostatakse õpilasele esmase õpiabimeetmena õpilase ja õpetaja koostöös

õppenõustaja abiga individuaalne arenguplaan raskustest ülesaamiseks.

(5) Suhtluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

eraldi tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujunemisele;

õpilastel kujundatakse oskused anda kaasõpilastele konstruktiivset kirjalikku ja suulist

tagasisidet. Tagasiside andmine mille käigus järgitakse konstruktiivse tagasiside andmise

reegleid, toimub õpetaja juhendamisel.

(6) Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamisel keskendutakse

järgmistele aspektidele:

kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammid)

kasutamisele oma aines; eraldi pööravad kõik õpetajad tähelepanu oma ainest ja õpilaste

vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele;

kõikides ainetes pööratakse tähelepanu õppeaines sisemiste seoste nägemisele ja esiletoomisele.

(7) Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad

simuleeritud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada;

õppeprotsessis kavandatakse ühe aine piires (kui ka õppeainete vahel) projektipõhiseid

õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana saavutama tulemused;

tunnivälised üritused kavandatakse projektipõhisena, sinna kaasatakse õpilased ning seal

järgitakse kõiki projektijuhtimise reegleid.

(8) Digipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

ainetundides kasutatakse nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi nii õpetaja kui ka õpilaste poolt;

tundides suunatakse õpilasi kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eluliste

probleemide lahendamiseks ning õppimise ja töö tõhustamiseks;

püüeldakse selle poole, et on saavutatud kõigi õpilaste valmisolek IKT kasutamiseks

igapäevaelus, õpingutes ja töös.

4. HINDAMISE JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS

4.1. ÕPILASE HINDAMINE

(1) Koolis järgitakse õpilase hindamisel „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 29 sätestatut ning

juhindutakse „Gümnaasiumi riiklikust õppekavast“ § 15–§ 18.

(2) Hindamise eesmärk:

1) toetada õpilase arengut;

2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

30

6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

(3) Hindamisest teavitamine on sätestatud kooli kodukorras.

4.2. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE KUI KOKKUVÕTVATE HINNETE ALUS

(1) Õpilase (ainealaseid) teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas

(õppekavas) toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega.

Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse vastavalt koolisisesele

hindamissüsteemile vastavate numbriliste hinnetega.

4.3. KOKKUVÕTTEV HINDAMINE

(1) Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis

ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis.

(2) Kõik puudulikud kursusehinded kuuluvad järelevastamisele pikendatud õppetöö jooksul

hiljemalt 22. juuniks, erandjuhul 31. augustiks. Pärast puuduliku kursusehinde saamist

arutatakse tugimeetmete otstarbekust ja õpilase õpitulemust õppekomisjonis.

4.4. HINDAMISE KORRALDUS ÕPILASUURIMUSE HINDAMISEL

(1) Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest.

(2) Hinnatakse järgmisi valdkondi:

1) sisu, st töö vastavust teemale, seatud eesmärkide saavutamist, meetodite valikut ja rakendatust;

2) vormi, sh referatiivse ja uurimusliku osa tasakaalu, töö liigendatust, vormistamisnõuete täitmist,

tööd allikatega ning keelelist korrektsust ja eneseväljendusoskust;

3) loovtöö ja projekti puhul originaalsust ja teostust;

4) protsessi, sh planeerimist, tähtaegadest kinnipidamist ja kontakti juhendajaga;

5) avalikku esinemist ehk kaitsmist.

(3) Õpilasuurimuse ja praktilise töö hindamisel kasutatakse väljundipõhist hindamist arvestades

hindamiskriteeriumidega. Hindamiskriteeriumid on esitatud Pärnu Ühisgümnaasiumi aastatööde

juhendis.

(4) Vastavalt „Gümnaasiumi riikliku õppekava“ lisa 12 punkti 1.6 kohaselt on koolis koostatud

õpilastele uurimistööde juhend, milles antakse ülevaade uurimistöö olemusest ja struktuurist,

fikseeritakse uurimistöö vormistamise, viitamise ja hindamise täpsed nõuded ning juhendaja ja

retsensendi roll. Dokumendi pealkiri on „Pärnu Ühisgümnaasiumi aastatööde koostamise ja

vormistamise juhend“.

4.5. KASUTATAV HINDESÜSTEEM JA HINNETE VIIE PALLI TEISENDAMISE PÕHIMÕTTED

(1) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viie palli süsteemis, mille puhul hinne „5” on

„väga hea”, „4” – „hea”, „3” – „rahuldav”, „2” – „puudulik” ja „1” – „nõrk”.

(2) Hindamisel viie palli süsteemis:

31

1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika

õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele

taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste

saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele

taotletavatele õpitulemustele;

3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika

õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või

kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises

elus;

4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika

õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei

võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste

saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda õpilasel oluliste raskusteta

hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus, ning töid, mille tegemisel on õpilane

kasutanud mitte ettenähtud kõrvalist abi. Mitte ettenähtud kõrvalise abiga või mahakirjutatud

tööd uuesti vastata ei saa;

6) hindega „0“ ehk „olematu“ hinnatakse tegemata ja esitamata töid ning sooritamata kursusi,

perioode (õpilane ei ole ilmunud ühelegi arvestuslikule tööle ega järelevastamisele).

(3) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse

põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse

tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest

võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49%

ning hindega „1” 1–19%.

(4) Jooksvaid sooritusi võib hinnata ka järgmisel skaalal:

hinne „5“ – suurepärane (90%–100%)

hinne „5-„ – väga hea (85%–89%)

hinne „4“ – hea (75%–84%)

hinne „4-„ – keskpärane (70–74%)

hinne „3“ – rahuldav (50–69%)

hinne „3-„ – kasin (45–49%)

hinne „2“ – puudulik (20–44%)

hinne „1“ – nõrk (1–19%) (kõrvalise abiga tehtud või mahakirjutatud töö);

hinne „0“ – olematu (0%) (esitamata või tegemata töö).

4.6. TULEMUSE HINDAMINE HINDEGA „NÕRK“, KUI HINDAMISEL TUVASTATAKSE KÕRVALISE ABI KASUTAMINE VÕI MAHAKIRJUTAMINE

(1) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või

praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega

„nõrk”.

(2) Kui tuvastatakse, et uurimistöö on plagiaat, hinnatakse töö hindega „1“. Uuestitegemisele töö ei

kuulu.

4.7. JÄRELEVASTAMISTE JA JÄRELTÖÖDE SOORITAMISE KORD

32

(1) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on

hinnatud hindega „puudulik”, „nõrk” või „olematu“, antakse õpilasele võimalus

järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

(2) Õpilasel on võimalus sooritada järeltöö või vastata järele 10 õppepäeva jooksul pärast seda, kui

õpetaja on teda hindest teavitanud. Hinnet parandada või järele vastata on üldjuhul võimalik vaid

üks kord. Mitte ettenähtud kõrvalise abiga või mahakirjutatud tööd uuesti vastata ei saa.

(3) Kursusehindeid saab parandada erandjuhul alles õppeaasta lõpus kuni 22. juunini, erandkorras

kuni 31. augustini. 12. klasside õpilased peavad kõik järeltööd sooritama hiljemalt 8. juuniks.

4.8. HINNETE JA HINNANGUTE VAIDLUSTAMISE KORD

(1) Hinnete ja hinnangute vaidlustamine ning vaidemenetlus toimub „Haldusmenetluse seaduses“ §

71–§ 87 sätestatud kohaselt.

4.9. GÜMNAASIUMI LÕPETAMISE KORRALDUS

(1) Gümnaasiumi lõpetamine toimub „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 31 ning

„Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ § 18 ja § 22 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Kooli lõpetamiseks peab õpilane kaitsma aastatöö, sooritama kolm riigieksamit ning ühe

koolieksami vabalt valitud aines.

5. PUUDUMISTE PÕHJENDAMISE JA ARVESTAMISE KORD NING MEETMED PUUDUMISTE VÄHENDAMISEKS

(1) Õpilane, kes on puudunud 35 kursusetunnist rohkem kui 5 tundi (alates 6. tunnist, välja arvatud

kooli esindamine), sooritab õpetaja määratud ajal arvestustöö puudutud tundide materjalide

peale. Arvestustöö vormi valib õpetaja ja see peab õpilasele kursuse alguses teada olema (nt

suuline vastamine, test, kontrolltöö vms). Arvestustöö ei saa olla suuremas mahus kui

puudutud tundide ajal läbivõetud materjal.

(2) Kui õpilane on puudunud kontrolltöö ajal, tuleb tal töö järele vastata

(3) Pikaajalise arstitõendiga põhjendatud puudumise korral rakendatakse üksikjuhtumist

tulenevaid meetmeid.

(4) Kooli esindamine märgitakse puudumiste päevikus „V“ tähega.

Puudumine kooli esindamiseks (sh puudumine rahvusvaheliste projektide lähetuste

raames)

(1) Puudumiseks kooli esindajana esitab taotluse õpetaja/juhendaja.

(2) Kooli juhtkond võib taotlust mitte rahuldada, kui õpilase õppeedukus ei ole rahuldav, kui

õpilane on liiga palju puudunud või kui õpilane on saanud käskkirjalise karistuse.

(3) Puudumise taotlus tuleb esitada vähemalt üks nädal enne puudumist.

(4) Võistluse, koolituse jms. korral tuleb taotlusele lisada info või teatis üritust läbiviivalt

asutuselt.

(5) Kui tingimused ei ole täidetud, võib kooli juhtkond keelata õpilase puudumise koolist.

Kooli esindamiseks loetakse:

(1) osalemine aineolümpiaadidel ja –konkurssidel;

33

(2) kooli tutvustamine haridusmessil "Suunaja" (kooli esindamine ei ole infomessil „Teeviit“

osalemine)

(3) osalemine projektitegevustes- ja lähetustel;

(4)osalemine haridusseminaridel, koolitustel, töötubades, kui osalemine on eelnevalt

kooskõlastatud juhtkonnaga.

Kooli esindamisega võrdsustatakse: (1) osalemine õppekäikudel, seminaridel, loengutel jt õpilase silmaringi avardavates

tegevustes, kui klassijuhataja või aineõpetaja on need eelnevalt kooskõlastanud juhtkonnaga ning teavitanud aineõpetajaid;

(2) puudumine enne olümpiaadi/konkurssi olenevalt aine spetsiifikast aineõpetaja

äranägemisel kuni kolm (kaasaarvatud) päeva;

(3) sportlastel spordivõistlustel osalemine spordikooli tõendi alusel;

(4) töö- ja tudengivarjuks käimine (töövarjuks olemine on lubatud üks kord 11. klassis ja üks

kord 12. klassis; tudengivarjuks olemine on lubatud üks kord 12. klassis);

(5) väga tõsised perekondlikud põhjused (lähedase raske haigus, surm).

(6) ARKi eksami sooritamise ajal tundidest puudumine.

6. ÕPILASTE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE NING KARJÄÄRIÕPPE, SH KARJÄÄRIINFO JA -NÕUSTAMISE KORRALDAMINE

6.1. ÕPILASTE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMINE

(1) Gümnaasiumis on õpilasel võimalus saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid õpetajatelt ja

klassijuhatajalt.

(2) Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused

tehakse õpilasele teatavaks iga kursuse alguses.

(3) Õpilasel on õigus teada juba kursuse alguses, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale

hindele ja hinnangule. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid

hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamiskriteeriumid.

(4) Õpetaja teeb hinded teatavaks e-kooli kaudu.

(5) Kooli hindamisjuhendi avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli kodulehel.

(6) Õpiprobleemide korral saab õpilane abi kooli õppenõustajalt ja/või Õppenõustamiskeskusest.

(7) Psühholoogiliste probleemide korral saab õpilane abi Pärnu Õppenõustamiskeskusest.

(8) Koolis on korraldatud õpilaste teavitamine edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest

suundumustest ning on tagatud karjääriteenuste (karjääriõpetus, -info või -nõustamine)

kättesaadavus.

6.2. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMIS

(1) Karjääriteenuse osutamist koolis aitavad vahendada kooli huvijuht ja õppenõustaja.

Karjääriteenust osutatakse koostöös Pärnu Õppenõustamiskeskuse, Rajaleidja keskuse ja

Pärnumaa Töötukassa osakonnaga.

Karjääriteenuse kaudu aidatakse õpilasel saada tuge, kui õpilane vajab abi või nõu:

suuna või valikainete valikul,

oma tuleviku ja karjääri planeerimisel,

34

kui õpilane kahtleb oma valitud suuna sobivuses,

oma õpingute ühildamisel töö või õppekavavälise tegevusega,

õppekavavälise tegevuse või õppimise otsimise kohta,

eneseanalüüsi koostamisel,

vestlusteks valmistumisel või gümnaasiumisse astumiseks.

(2) Tulenevalt huvijuhi pädevusest, vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.11.2000. a määrusele

„Õpetajate koolituse raamnõuded“ § 24 on huvijuht abiks õpilastele, et:

1) toetada nende osalemist erinevates noorteprojektides ja -programmides ning rahvusvahelises

suhtluses;

2) olla õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga;

3) vahendada õpilastele vajalikku informatsiooni vabaajategevuse ja kutsesuunitluse alal;

4) toetada õpilasi eluaegse õppe põhimõtte väärtustamisel.

(3) Karjääriteenistuse hulka kuulub ka karjääri- ja tööteemalise kirjanduse soovitamine ning

kataloogide tutvustamine õppeasutuste kohta, kus on võimalik jätkata õpinguid peale põhikooli

või gümnaasiumi või kus saab õppida õppekavaväliselt. Karjääriplaneerimist toetab –

www.rajaleidja.ee

(4) Nõustamiseks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida huvijuhi, õppenõustaja või klassijuhataja kaudu.

(5) Kõikidele G3. klassi õpilastele osutatakse individuaalset karjäärinõustamist, mida viivad koolis

läbi rajaleidja spetsialistid.

(6) Karjääriteenuste osutamiseks tehakse koostööd Pärnumaa Rajaleidja keskuse ja Pärnumaa

Töötukassa spetsialistidega, kellega koostöös viiakse koolis läbi loenguid, karjäärikonverentse-

ja -loenguid, töötube, grupi- ja individuaalset nõustamist.

7. ÕPETAJATE KOOSTÖÖ JA TÖÖ PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

(1) Õpetaja lähtub oma töös õppekava eesmärkidest. Õppeprotsess on üles ehitatud väljundipõhiselt.

(2) Väljundipõhise õppe kõrgeim õpiväljund on omandatud üldpädevused. Üldpädevused on

ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse

tervikuks lõimingu kaudu, mis toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist ning mille

saavutamist kavandatakse õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.

(3) Üldpädevuste kujundamiseks teevad õpetajad koostööd tunnivälise ja väljaspool kooli

läbiviidava õppe korraldamiseks (õppekäigud, projektid jms).

(4) Tunni- ja koolivälised tegevused kavandatakse kooli üldtööplaanis. Kooli üldtööplaani kantud

tegevused on kõik kooli õppekava osad, mille kaudu kujundatakse õpilastel erinevaid pädevusi.

Aineõpetaja aitab kaasa eesmärgistatud tunnivälise ühistegevuse tulemuslikkuse saavutamisele.

(5) Õpetajate koostööd aitavad koordineerida õppetoolide juhatajad.

(6) Õpetajale on jäetud professionaalne vabadus õppetegevuse korraldamiseks ja teemade

käsitlemisel õpilaste vajadusi arvestades. Õpetajal on õigus teha valikuid õppesisus arvestusega,

et taotletavad õpitulemused oleksid saavutatud ning üldpädevused ja valdkonnapädevused

kujundatud, lähtudes õpilaste varasematest teadmistest ja oskustest.

(7) Õpetajal tuleb töö planeerimisel läbi mõelda, kuidas ta lõimingu, üldpädevuste ja läbivate

teemade rakendamise võimalusi kasutab. Õpetaja ei ole igas aines igas tunnis kohustatud

rakendama korraga kõiki eelpool nimetatud komponente.

(8) Õpetaja peab olema õppeprotsessi läbiviimise läbi mõelnud ja kavandanud. Õpetajal tuleb enda

töö kavandada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Planeerimise vorm on jäetud

õpetajale vabaks.

(9) Õpetaja töö planeerimise vorm on kõigile asjast huvitatutele, sh. õpilastele kättesaadav uue

35

kursuse esimesest päevast. Oma töö planeerimise kavas peab õpetaja kajastama

õppeaine/kursuse nimetust, õpetaja nime, õpetatavat klassi, kava koostamise perioodi,

taotletavaid õpitulemusi, kokkuvõtvat hindamist ehk õpitulemuste hindamise meetodeid ja

hindamiskriteeriume, peamisi õppetegevusi kavandatud õpitulemuste saavutamiseks, vajalikke

õppematerjale ja -vahendeid ja peamisi põhimõtteid või läbivaid tegevusi üldpädevuste

kujundamisel, läbivate teemade käsitlemisel või lõimingu teostamisel.

(10) Õpetaja peab oma töö planeerimise põhimõtete väljatöötamisel arvestama sellega, et õpilasel

on õigus teada juba kursuse alguses, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele

ja hinnangule. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid

kasutatakse ja millised on hindamiskriteeriumid.

(11) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut ning vajaduse korral kohandavad õpet

õpilase vajaduste kohaselt.

8. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

8.1. KOOLI ÕPPEKAVA MUUTMISE ALGATAMINE

(1) Kooli õppekava uuendamine või täiendamine toimub algatustaotluse alusel, mis tuleb esitada

kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koos ettepanekute ja

põhjendustega. Kooli õppekava uuendamist ja täiendamist võib taotleda iga asjast huvitatud isik.

(2) Kui kooli õppekava uuendamise või täiendamise vajadus on tingitud muudatustest õigusaktides,

siis algatab kooli põhimääruse muutmise kooli direktor.

8.2. KOOLI ÕPPEKAVA MUUDATUSTE ETTEVALMISTAMINE

(1) Kui esitatud taotlus on asjakohane, siis kutsub direktor kokku õppekava uuendamise ja

täiendamise töörühma, kes otsustab õppekava uuendamise või täiendamise vajaduse ning

positiivse otsuse korral valmistab ette kooli õppekava muudatused.

(2) Kooli õppekava muudatused tuleb töörühmal ette valmistada kooli õppekava uuendamise või

täiendamise eelnõuna. Kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu peab olema

kooskõlas kehtiva õigusega.

8.3 KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE VÕI TÄIENDAMISE EELNÕU ESITAMINE ENNE SELLE KEHTESTAMIST ARVAMUSE SAAMISEKS HOOLEKOGULE, ÕPPENÕUKOGULE, ÕPILASESINDUSELE

(1) Kooli direktor esitab kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu enne kehtestamist

arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Arvamuse küsimisel

lähtub kooli direktor „Haldusmenetluse seaduses“ §-st 16.

(2) Kooli direktor vaatab hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu arvamused läbi. Kui

hoolekogu, õpilasesindus või õppenõukogu on leidnud, et kavandatavad õppekava muudatused

on vastuolus kehtiva õigusega, siis kutsub direktor kokku õppekava uuendamise ja täiendamise

töörühma, kes viib kooli õppekava muudatused vastavusse kehtiva õigusega.

8.4. KOOLI ÕPPEKAVA KEHTESTAMINE

36

(1) Tulenevalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 17 lõikest 2 on kooli õppekava kehtestajaks

kooli direktor. Kooskõlas „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 71 lõikega 3, toimub kooli

õppekava kehtestamine käskkirjaga, mis vastab „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud nõuetele.

(2) Kui kooli direktor jätab kooli õppekava muudatused kehtestamata, siis algab kooli õppekava

uuendamise või täiendamise protsess algusest peale.

8.5. KOOLI ÕPPEKAVA MUUDATUSTE AVALIKUSTAMINE

(1) Kool avalikustab, tulenevalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 69 lõikes 1 sätestatud

nõudest, kooli õppekava koos muudatustega kooli veebilehel ja loob kooli raamatukogus

võimalused kooli õppekavaga tutvumiseks.

(2) Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava

muutused viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti

märgitakse muudatuse viite juurde muudatuse jõustumise kuupäev.

8.6. RAKENDUSSÄTTED

Kooli õppekava jõustub 01.10.2015. a.

Muudetud 23.05.2019