Embed Size (px)
Citation preview
NR 28 (72) 12. juuli 2007
Sõrve turismitalu peremees Jüri Mitt kompleksi esi-mese, ema-isa suvekoduks ostetud maja trepil.
Nurgake söögiruumist, seinal Jüri Miti valmistatud vasest seinakaunistus.
Siin saab nautida ehtsat saare sauna.
Vaade sauna eesruumile.6 x Janne Nurmik
Grillinurka (vasakul) ja toitlus-tusmaja eraldab vana suur kastanipuu.
Kes ööbimise eest palju raha välja käia ei soovi, võib valida kämpingu.
Janne [email protected]
Tänaseks on kümnekohalisest talumajutusest aegamisi välja kasvanud 80 kohaga puhkema-jade kompleks pluss telkimis-plats 100 inimesele. Ööbimis-viise on siin igale maitsele ning jõukusastmele. Kes eelistab traditsioonilist mugavustega numbrituba, kes looduslähedast kämpingu-tüüpi majakest.
Meie kohale jõudes sagivad õuel kaks neidu, käib usin ette-valmistus õhtuseks ürituseks – oodata on 150 „Sõida ohutult” jalgrattamatkajat. Peremees Jüri Mitt saabub mõne het-ke pärast. Ta ei näi küll külalis-te üle eriti rõõmustavat, aga ja-lutuskäigu ja jutuajamise võtab meiega ette küll.
Alustame kahest suurest toit-lustusmajast, kui nii võib öelda. Üks neist on kerge peotelk, mil-le alla mahub toitu nautima 40 inimest, teine tugev puitehitis, mis pakub toitlustamiseks kor-raga peavarju 80 inimesele. Magamiskohast saab kvaliteedimärk
Edasi liigume väikeste käm-pingute juurde, kuhu on võima-lik ööbima paigutada kokku 77 inimest. Nende idee ja otstar-ve tuleb ikka elust enesest. „Ini-mene sõidab autoga oma väike-se maja ette, tal on oma laud, oma toit, oma sääsevõrk, oma musa,” räägib Jüri. „Siin saab ta grillida, saab süüa, laulda ja magada. Kes pelgab parme, siia ei tule. See koht on neile, kes soovivad viibida looduses ja mitte palju raha maksta.”
Aeg on näidanud, et Sõrve turismitalu on pigem ööbimis- kui ajaveetmiskoht. „Siia ei tulda ega olda paigas, puhkaja seikleb ringi ning naaseb ikka ainult ööbima,” kinnitab Mitt.
Lähemal vaatlemisel tuleb
tõepoolest tõdeda, et kämpin-gud on lihtsad, ent kvaliteet-sed. „Madrats peab olema kva-liteetne,” sõnab Jüri. ”Ma müün ju magamist. Mille eest ma siis raha küsin, loodust ei saa ju müüa,” on ta veendunud.
Materjalist on kasutatud puitu ja vaipkatet, kõike, mis hingab. Laepealne liiv sum-mutab ja hingab samuti, maja-kesed on soojustatud, et suvel palav ega talvel külm oleks. Näib, et peremehel on kõik hoolikalt läbi mõeldud. „Mi-dagi pole teha, väga odavalt hakkama ei saa, kaheksal ini-mesel ühes ruumis peab üht-moodi mugav olema.”
Olen üllatunud, miks maja-kestel numbreid ei ole, hoopis erinevad värviringid. Ka sel-lele on Jüril kohe vastus val-mis. „Inimene unustab oma maja numbri ära, aga värvi ta mäletab,” väidab ta.Pereturismist grupiturismiks
Majutamiseks on ära ka-sutatud ka siinne algne hoo-ne, 1926. aastal ehitatud talu, mille Jüri vanemad omal ajal suvekoduks ostsid. Ka keldri-pealsele said toad. „Oli vali-da, kas teha keldrile katus või seinad ka,” naljatleb pealin-nast pärit mees.
Võimalusi neile, kes puh-kuse eest enam maksta soo-vivad, peab ju ka olema. Sel-leks on eraldi numbritoad, üks neist luksuslik kamina ja mul-livanniga vallavanema sviit. „Inimene, kes tuleb ja mak-sab, oskab saadut ka hinnata,” teab 17-aastase turismindus-kogemusega Jüri.
Aeg on klientuuri kõvas-ti muutnud-vahetanud. „Kui algusaastate klient oli jahi-mees ning kümnesed grupid, siis 95ndatel tekkis eestlastel raha, sai alguse pereturism.
Tänseks on meile jäänud gru-pi- ja suvepäevaturism,” võ-tab Jüri muutused kokku.
„Aeg teeb oma töö, olen pi-danud oma äriplaani ümber mängima. Praegu on minu äri suurte ürituste korraldamine – mania grandiosa.”Raskused viivad edasi
Aastad on süvendanud Jüri paindlikkust ka klientide suh-tes. „Ei taha küll ühtegi klien-ti ära saata, kõik on teretulnud. Ega siin ääremaal ja eriti veel Torgus meil järjekorda ole, ela-me nippi-nappi.” Põhjuse leiab Jüri Saaremaale sõidus. „Sõit Saaremaale peletab inimesed ära, see on tülikas ja kallis,” leiab ta.
„Pead olema ikka ise rahul sellega, mida teed. Siin on minu investeering ja see on maa kül-jes kinni,” arutleb Jüri. „See on olnud minu otsus, võib-olla mitte väga tark otsus, aga sel hetkel pidin selle tegema.” „Ma tean, et selle koha peal ei saa ruttu rikkaks, aga siin ei tohi ka tõmmelda ja rohkem vaeva tuleb näha. Meil on hul-ka raskem kui linnas ja selle lä-hiümbruses. Siia riik ei inves-teeri, internet ei tööta…” tõdeb mees, kes ajaga on aru saanud, et ka suhtlus ei ole see, mis ini-mesed sinu juurde tagasi toob. „Ma lihtsalt tajun, kes on minu klient ja kes teeb ainult head nägu.”
Kõik Sõrve turismitalus nähtu on peremehe ja mõne tema hea abilise kätetöö. „Tal-vel klient siin ei käi, siis kõpit-sen niisama, ehitan ja ajan päe-va õhtusse,” lausub mees, kelle oskuste hulka kuulub ka vase-sepa amet.
„Kõige tähtsam, et tead oma kohta ja võimeid,” võtab Jüri elukaaslane Ene Kallaste jutu-otsa kokku. Jüri sõnul kuulubki suurim kiitus külalisteraamatus just Enele ja tema valmista-tud toitudele. Naisele, kes ku-nagi matemaatikaõpetaja kutse mandril maha pani ja ajalehe-kuulutuse peale Sõrve turismi-tallu söögitegijaks tuli. Ja siia jäi. Ning ma ei liialda, kui üt-len, et üksnes Ene küpsetiste pärast tasub sõit Sõrve turismi-tallu ette võtta.
Sõrve turismitalu – läbi aja tähtede pooleSõrve turismitalu Sõrve poolsaarel jääb 12 km kaugusele Sõrve tuletornist ja 9 km kaugusele Mõntu sadamast. Koha eluiga võib kokku arvama hakata aastast 1991. Just selle aasta juuni lõpus sündis Saare-maa esimene turismitalu.
� NR 28 12. juuli 2007
TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaTiiaPulk,tel4555951,[email protected] Kuressaare SõnumidtoimetajaOliverRand,tel4556619,[email protected]
REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 [email protected],•Kujundaja ValmarVoolaid [email protected]•Küljendaja MerikeKuusk [email protected]
Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv12000.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare
Osalen loosimisel. (Märgi ärakuupäev ja Meie Maa lehekülg, millelt leidsid vastavaostukorvi).
Löfbergs Lila kohvi
Nim
i____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
Aadr
ess_
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
Telef
on__
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
_____________Päev/lk______
_____________päev/lk______
Eelmise nädala võitjad:
Kupong annamängusosalevassekauplussevõi tooMeie Maapostkasti,Komandandi 1.
Loosimises ei osaleOÜ Saaremaa Raadio töötajad.
Meie Maa ekstra!OSALE LOOSIMISES
Auhinnad saab kätte kuuaja jooksul Meie Maakuulutuste osakonnast(E-R kl 9-17).
Kupong ei vanane.Need, mis ei jõudnud kohale,osalevad järgmisel loosimisel.
Leia ostukorvidOsale ostukorvide otsimise mängus – viiele õigestivastajale loosime auhinnaks
Asi on lihtne –erinevates numbrites trükime ära kauplustelogoga ostukorvid. Sul tuleb need üles leida jakupongile märkida vastava ostukorvi avaldamisepäev ja Lehekülg. Igas lehes ei pruugiostukorvi olla, mõnest võib neid leida aga mitu.
Löfbergs LilaKohvi. tuleva nädala Meie Maa
NB!
Löfbergs Lila kohvi võitsid:1. – Kuressaare linn2. – Kuressaare linn3. – Salme vald4. – Mustjala vald5. – Kaarma vald
Viivi MägiAnnika RahnelÕie-Laurielle VäliUrve JõgiMaila Tiik
Ostuk orvid29.nädalal:
_____________päev/lk______
Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!
MIKK MEITERNSündinud 25. jaanuaril (sünnikaal 3690 g, pikkus 52 cm).
Minna või mitte minna, selles on küsimus.
See “kribu” kaunitar on rannikas.
Leidsin lille!
8. juulil oli taas plaanis jalg-simatk Vilsandile. Huvilisi oli täitsa palju, kuid… Püha-päeva hommik oli seenevih-maline ning sestap kogunes Kihelkonnale vaid osake re-gistreerunuist. Ilm oli küll sa-june, kuid otsustasime siiski Kuusnõmme tippu asja uu-rima minna. Kõigil varustus ja meeled raskeks rännakuks valmis.
Vastu igasugu ootusi ja il-mateadetki tuli tõdeda, et ko-halike paadimeeste jutt vastas tõele – vesi oli liiga kõrge, tu-gev läänetuul muudkui lükkas laidude vahelt vett Kihelkon-na lahte juurde ja nii kurb, kui see ka polnud, pidime “des-sandi” mõttest loobuma. Pi-dasime veel plaani paadiga minna, kuid otsustasime siis ühiselt, et tahame siiski Vil-sandile minna, nagu kokku le-pitud – jalgsi ja läbi vee. Sai ju just selle pärast välja tul-dud.
Oh, see vee äärest taga-si keeramine oli raske! Vaa-ta, kui leiaks süüdlase, saaks temaga pragada ja oma nurju-nud ürituse tema kaela ajada. Ilmaga aga saab ainult leppi-da, seda teame rannarahvana kõik. Et see sageli raske on, seegi tunne pole võõras. Tee-me me ju oma plaane sageli ilma unustades, temaga mitte arvestades.
Nojah, nii küll võib, kuid ilm tuletab end ikka meelde, s.t ta lihtsalt meenub kohe, kui ta end meie plaanidesse se-gab. Ehk siis, kui tema plaanid meie omadega ei kattu. Ja just sedasi meil pühapäeval läks-ki. Vaatasime siis igatsevalt üle vee, aga otsus oli kindel – ennast kiusata ja elu ohtu sea-da pole mingit mõtet. Just nii – elu ohtu seada, sest laidude vahel oli tugev vooluvesi.
Meie hea retkejuht Kadriann võrdles seda lausa mägijõega! Tema aastakümnetepikkune läbi-vee-mineku-kogemus üt-les, et Käkisilmas (selles sü-gavaimas kohas, kust sõbrali-ku ilma ja madala veega võib pikema jalaga inimene lausa kuivade pükstega läbi saada) oli vesi ilmselt kaelani.
Niisiis vaatasime pisut aega kahetsusega Vilsandi poole ja pidasime plaani, kuis eda-si. Oli küll olemas ka plaan B matkamiseks Kuusnõmme metsas rahvuspargi radadel, kuid kuna me kõik olime siis-ki välja tulnud Vilsandile mi-neku mõttega, polnud kellelgi erilist isu mere asemel metsa
luusima minna. Ei saa öelda, et meie päev päris luhta oleks läinud, sest Kadrianne abil saime aimu meie ranniku tai-meharuldustest. Vaat, ei tead-nud mina küll, et see helepu-nane tibatilluke kaunis õis rannal kannab maasapi nime.
No, kes küll paneb ilusatele lilledele koledaid nimesid? Ja siis veel rannikas. Pole kuul-nudki sellist! Ja pujud on mul lihtsalt segamini. Meeles on vaid see, et kaljupuju on kan-gesti haruldane.
Ning kivid! Hakkad lähe-malt uurima ja näed, et tava-lise kivi tavalisel pinnal käib usin elu – erinevaid sambliku-sorte saab ühe kivi pealt kok-ku arvata lausa kuni kümme-kond. Võtke teinekord uurida, üllatav on see igatahes. Sel-geks said türnpuu, paakspuu, lodjapuu ja kuslapuu.
Et matkaseltskond oli tore, tegime kokkuvõtteks rahvus-pargi puhkeplatsil toreda ühi-se eine, kus kaasavõetud moo-nal hea lasime maitsta ning leppisime kokku, et ilma pa-ranedes tahame selle ära jää-nud reisi kindlasti veel sel su-vel läbi teha.
Ootame ilma paranemist ja vaat siis... Muide, puude va-hel oli ilm täitsa tuuletu, lau-sa raske uskuda, et paarsada meetrit eemal jooksevad “jä-nesed” laineharjadel.
Lähiaja toimetamistest
28. juulil kell 13 antakse Ki-helkonna kooli juurest laulu-lavalt start Kalevi spordiklu-bi tervisespordiüritusele EMT tervisekõnd “Käime koos!”. Ette on valmistatud 7 ja 15 km pikkused rajad. Kuressaa-rest saab kohale eribussiga, mis tervisesportlased kohale toob ja pärast kõndi tagasi lin-na viib. Kõik matkalised saa-
vad retke lõpetuseks kena kõ-hutäie süüa ka. Täpsem info ürituse ja registreerimise koh-ta: www.kaimekoos.ee
Kohe sama päeva, 28. juu-li õhtupoolikul saab Vilsandil teoks täiesti enneolematu kul-tuurisündmus – Pärnu linna-orkestri kontsert. Et kõik hu-vilised ikka saarele ja tagasi saaksid, selleks oleme kaasa-nud kõik kohalikud paadime-hed ja ka suure N Liidu-aegse veoauto. Ega muid võimalusi Vilsandile saamiseks polegi. Kui siis ehk läbi vee…
Täpsem reklaam koos pileti- ja üleveoinfoga saab ka varsti avalikuks ja siis polegi muud, kui loota vaid ilusat ilma. Ilus ilm Vilsandi mõistes on ikka suure tuuleta ja päikeseline.
Päikest teilegi! Maarika Toomel
Kuidas me Vilsandil ei käinud
NR 28 12. juuli 2007 �
Uus saaremaine toodeTeata uuest tootest aadressil [email protected] või telefonil 505 8666
Rosegardeni seebid on otsast lõpuni käsitsi valmistatud, vormitud, lõiga-tud ja pakitud.
Seebi valmistamisel kasutatakse öko- palmi- ja kookoserasva, külmpress-oliivi-õli, mahepõllumajandusest pärit külmp-ress-rapsiõli, külmpress-päevalilleõli ja ökokakaovõid.
Iga seebi koostises on vähemalt 65% toorainest pärit mahepõllumajandusest.
Praegu on sortimendis üheksa erinevat seepi: teepuu-piparmündi-, kadakamarja-, apelsini-kaneeli-, apelsini-eukalüpti-, saia-
lille-, sidruni-kummeli-, naturaalne, kohvi- ja salveiseep.
Kõik seebid on valmistatud külmprotses-si meetodit kasutades.
Seebid on saadaval Kuressaares Kä-sitöökojas (Kauba 5), Talupoes (Raekoja 4) ja Valjala kiriku juures olevas Käsitöö-poes.
Rosegardeni seepe toodab Saaremaal Valjalas Helina Mäekivi, tel 5349 9163.
Seebi hind on 30–70 krooni, sõltuvalt kaalust.
Käsitööseep Rosegarden
� NR 28 12. juuli 2007
Juuni pildis
Kiviktaimla vanal vundamendil Aia tänaval Kuressaares.Lammutatud hoone vundament ei pea alati õues kasutult ja häirivalt silma riivama. Helve Eeriku koduaia keldriaugust sai kena suvine nurk – nagu salaaed.Jändrikud puuoksad on pärit metsast, osa dekoratiivseid kive on aegade jooksul mere äärest korjatud.Esialgu seisis vana vundamendiplats maja taga lootuses, et sellele uus hoone ehitatakse. Nüüd oleks aga juba kahju seda kaunist iluaeda lõhkuda. Eerikute aed on ka Kuressaare heakorrakonkursi üks laureaatidest.Tekst Svea Aavik 3. juuli.
”Me võiksime isegi koos musit-seerida, me võiksime saada isegi suurteks sõpradeks...”, kõlavad lõputute vastuolude reas lootus-rikkad fraasid. 29. juuni, Pädaste lavastuse “Võimalik kohtumine” peaproov.
Olgugi, et muusikud, aga vahel tuleb kõnelda ka mõõkade keeles. Friedrich Händel ja Johann Sebas-tian Bach Aivar Tomminga ja Raivo E. Tamme esituses on teatritükis tõelisteks lihast-luust geeniusteks mängitud. 29. juuni. Pädaste.
Eesti korstnapühkijate koja juhatuse liige Koit Koppel ja Kuressaare tuntud korstnapühkija Madis Mäe soovitavad, et kui tõmbad tikust tuld, siis jälgi ka seda, et sa oma küt-tekollet üle ei küta. 7. juuni Kuressaare korstnapühkijate õppus.
Võrgu kohal võrkpallimeistriks saamine. Seekord oli tugevam rohelistes Alme auto/Pihtla meeskond Elmo Metsmaa(paremal), Hannes Sepp. 3. juuni maakonna võrk-palli finaalmäng. Kuressaare spordihoone.
Juunikuu on jaanitulede aeg. 22. juuni Kahutsi. Foto Kalmer Saar.
Muhu naised sõidavad laevaga mandrile. 11. juuni parvlaeval Viire.
Külalistele pakuti ka torti. Tordid olid kaunistatud piltidega. Ühel Arensburgi hotelli peahoone pilt ja teisel juurdeehituse pilt. Nii et – valikuvõimalus oli olemas. 18. juuni, Arensburg hotelli juurdeehi-tuse avamine. Kuressaare.
Avati Arensburg hotelli juurdeehitus ja õuele rajatud purskkaev. Purskkaevu autor OÜ H2O juhataja Enn Klaar. 18. juuni Kuressaare.
Irina Mägi fotod
Herilased on meisterdanud kuuseokste vahele oma järjekordse kodu. 12. juuni. Kaarma küla. Foto Helje Ool.
NR 28 12. juuli 2007 �
1. juuli hommik oli vihmane ja puhus nõrk tuuleke. Meie purjejahil Katarina Jee algas hommik sellega, et kapten Mart Tamm ärkas oma kois köögist kostva kolina peale – seal valmistas madrus mees-konnale pannkooke apelsini-moosiga. Kella 11-ks oli ilm selgemaks muutunud, vih-ma enam ei sadanud ja jaht suundus stardipaika – umbes kolm meremiili Sandhami sadamast. Teel sinna mooto-riga sõites möödusime eel-mise aasta Volvo Open Race regati võitjast, jahist Abn Amro. Vaatepilt superjahist oli mõjuv.
Meie start anti kell 12.15 ning, kuna re-gati korralduskomi-
tee oli muutnud stardigruppide koosseise ja kaks stardigruppi – IMS II (see oli meie grupp) ja LYS II – lahutanud, siis oli meiega koos stardis 58 jah-ti. Nii paljude jahtidega starti polnud me enne kogenud, kuid start läks normaalselt ning üle-tasime paremal halsil sõites stardiliini umbes 10 sekundit pärast signaali. Ometi saime palju segatud tuult ning kuna esimese märgini, Almagrundeti tuletornini, tuli purjetada vastu-tuult, pautisime vasakule halsi-le ja saime vabasse tuulde.
Esimese märgini sujus sõit ülihästi, nii et möödusime Pär-nu jahist Põhjakonn ja suutsime sammu pidada ka Tallinna jahi Silvaga, mis on meist suurem ning mis pidi meie arvestuste järgi meid kogu distantsi väl-tel võitma rohkem kui pooltei-se tunniga. Teises märgis, Farö tuletorni juures, tuli raadio teel raporteerida regati korraldus-komiteele ning selle ülesande-ga tuli madrus Tanel Peeters mängeldes toime.
Gotland Runti regatil peab ja-hil olema raadiosaatja ning sel-lega tuleb kogu regati jooksul raporteerida kuues kohas. Kui mingil põhjusel seda ei tee, saab raporteerimata jätmise eest ajalise trahvi 6% kogu lä-
bitud ajast, see on ca 53 tun-nist aga 3 tund ja 18 minutit.
Selleks, et regatil osale-da, käis Tanel radistikursus-tel ning lõpetas need edukalt, mida näitas ka see, et ta lahen-das tekkinud kitsaskohad edu-kalt. Nii tekkis enne teist rapor-teerimist olukord, et raadiol ei olnud ühendust antenniga. Ta-nel ühendas operatiivselt raa-dio taha varuantenni ja kõik oli jälle korras. Järgmises punktis jäi kinni raadiomikrofoni puldi nupp ning madrus Priit Sanni-ku osaval kaasalöömisel ja kru-vikeeraja abil lahendati ka see olukord. Seejärel sai üks se-kund enne raporteerimist otsa elekter, kuid sellest saime üle akude mootoriga laadimisega. Nimelt ohutuse kaalutlusel on korralduskomitee poolt lubatud akusid mootoriga laadida, kan-des selle aja, mil mootor käib, raportisse.
Kuni Gotlandi lõunatipu-ni pidasime vahti kahe kolme-se grupiga – kolm meest vahis, kolm magavad –, kuna tuul oli vaikne ja minek vaba. 2. juu-li kella 20-ks jõudsimegi poole võistlusmaa, s.o Gotlandi saa-re lõunatipu läbimiseni. Selleks ajaks oli Põhjakonn meist osa-va manöövriga möödunud. Ni-melt – oli ta võistlustrassi pi-kendades suundunud Gotlandi rannikule ning sealt saanud tu-gevamat tuult ja meist möö-da läinud. Kui enne manööv-rit oli ta meist ühe meremiili jagu taga, siis nüüd oli ta sa-mapalju meist ees.
Enne Gotlandi lõunatip-pu tuli nii paks udu, et „madruste isa” Madis
Vahter pidi välja võtma pasu-na ning kokkupõrgete vältimi-seks puhus seda, tehes sellist häält nagu noor hüljes. Sellest udust oli aga Katarina Jeele kasu, sest pärast kahte osavat pauti ning udu hajumist oli-me kogu eelmise jahtide gru-pi kätte saanud.
Gotlandi lõunatipus tuul tu-gevnes ning võimaldas üles tõmmata spinnakeri (suur vär-
viline eespuri). Siiski oli tuul nii tugev ja puhanguline ning puhus jahi sõidusuunaga nii terava nurga alt, et Katari-na Jee ei suutnud kurssi hoi-da ning kandus õigest kur-sist allapoole. Et uuesti tagasi kursile saada, olime sunnitud spinnakeri alla võtma ja üles panema suure genua (eespu-ri), et selle abil kursile tagasi purjetada. Nende manöövri-tega aga kaotasime aega ning Põhjakonn läks jällegi umbes miili jagu ette.
Öösel kell pool kolm jõud-sime Gotlandi pealinna Visby alla, kust võistlustrass möödus umbes 0,2 miili kauguselt.
Visbyst võtsime kur-si jällegi Almagrunde-ti tuletornile ning, kuigi
tuul tugevnes kohati 8 meetri-ni sekundis, andis kurssi hoida tingimusel, et kõik madrused istuvad jahi serval. Kuna võist-lus oli kestnud juba üle 36 tun-ni ja unevõlg oli suur, siis ma-gamata-tukkudes järgmised 17 tundi madrusetööd teha oli üli-raske. Siiski suutsime und nalja ja naeruga asendades jahti kal-lutada ja nii jõudsime 3. juulil kell 17.07.46 finišisse. Pärast finišit selgus, et olime 36 meie grupis võistelnud jahi seas saa-nud 21. koha. Kõige paremi-ni läks Põhjakonnal – 11. koht, Tallinna jaht Silva oli 20. Meie meeskonnale kõige raskemini vastuvõetav oli asjaolu, et Silva oli meid võitnud 51 sekundiga. Kaks Tallinna jahti – Fanatic ja Bossa Nova – olid vastavalt 23. ja 27.
Tegelikult oli Gotland Run-ti regati näol tegemist äärmi-selt professionaalse purjerega-tiga, mida nüüdseks on peetud 70 korda. Meie jahi kõik liik-med olid ja on seda meelt, et saime sellel võistlusel esimest korda osaledes väga palju väärt kogemusi nii regati enda kui ka meie uue jahi kohta ning neid saame ära kasutada järgmistel võistlustel.
Andres Tamm, madrus
Katarina Jee purjetas Gotland Runtil
Pärast starti. Vasakult Priit, Mart, Tanel, Madis ja Priit. Taustal kuulsad ABN AMRO ONE ja ERICSSON RACING TEAM-i jahid.
Vaade Gotlandi lõunatipule.
